SKULPTUURIKUNST

1. Too välja vanakreeka klassikalise ajastu skulptuurikunstile iseloomulikud jooned.

Inimkeha oli realislikum mis oli isegi anatoomiline täpsusega kuid emotsioonitu.
Skulptuure raiuti kivisse ja alati oli kontrapost

2. Missugused erisused on rooma skulptuurikunstis võrreldes vanakreekaga? Kasuta

vastates võrdlevaid täislauseid.
Rooma skulptuurid ei olnud anatoomiline kui vana-kreekas.
Rooma skulptuurid olid tihti peale
portreesskulptuurid ja riided olid seljas aga seda
esines harva Vana-kreekas skulptuur kunstis

3. Võrdle keiser Augustuse kuju ja Polykleitose

„Odakandjat“. Mis on neis ühist ja mis erinevat?
Vaatle, märka sarnasusi ja erinevusi. Vastuses
toetu ka kahe eelneva küsimuse vastustele.
Kasuta vastates võrdlevaid täislauseid.

Mõlemal skulptuuridel on kujutamisel täielik kindlus ja vabadus liikumis asendis.

Mõlemal on vaja tuge jala juurde skulptuuride raskuse hoidmise eest.

Vana-Kreeka skulptuur Polykleitose on realistlikum kus on näha kehal rohkem detaile kui
Augustusel.

Rooma keiser Augustus on riides ja tema keha on käetud kuid Polykleitose pole ühtegi katvat
osa.
ROOMA MAALIKUNST

1. Kuidas kaunistati roomaaegseid jõukaid maju?

Kasutati kaunistamiseks palju poolsambaid, võlve, kaari ja kupleid
2. Milliseid motiive kasutati?
Kreeka ja Etruski templitelt saadud eeskujul
3. Kirjelda lisatud seinamaalinguid üldiselt (kujutamisviis, värvikasutus, tehnika,
temaatika jne). Vali 2 maali ja kirjelda ja võrdle neid täpsemalt. Vastates kasuta
täislauseid ja viita pildil olevatele objektidele.

1 2

Ccccccccc

22sdfgddfaaaaassdsvdv
 3
4

ABIMATERJAL KIRJELDUSE KOOSTAMISEKS

 Maalil kujutatu objektid, teema
 Tausta ja figuuride omavaheline suhe
 Tegelaste omavaheline paigutus
 Millise meeleolu teos loob (elujaatav, ründav, rahutu, harmooniline, vastuoluline,
rõõmsameelne, pidulik, jutustav jne)

 Värvikasutus – valgus-vari, hele-tumedus, milliseid küllas- ja seguvärve on kasutatud, milline on

teose üldine koloriit (hele, tume, soe, külm jne.), kas teoses on põhivärv
 Joone kasutamine – joonte liigid (sirg-, kõver-, diagonaaljooned), iseloom (tugevad,
katkendlikud, vähemärgatavad jne), kas kontuure on rõhutatud
 Vormid – kas mahulised või pinnalised, ümarad, lihtsustatud, stiliseeritud jne.
 Dünaamika (liikumise kujutamine) – mille vahendusel liikumine saavutatakse (jooned,
diagonaalid, asümmeetria, kehaaend jne), liikumise suund, iseloom
 Ruumilisuse kujutamine – valguse-varju kasutamine, ruumi perspektiivsete muutuste
kujutamine