Alalisvool

SISUKORD

1. Elektrivool. Voolutugevus....................................................................................................... 2
2. Voolutugevuse sõ ltuvus pingest. Ohmi seadus..............................................................4
3. Takistite jada- ja rö ö pü hendus............................................................................................. 5
4. Takistus. Elektritakistus.......................................................................................................... 5
5. Ü lijuhtivus...................................................................................................................................... 5
6. Alalisvoolu tö ö ja võ imsus. Joule’i - Lenzi seadus.........................................................5
7. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta................................................................................... 5
8. Elektrivool vedelikes................................................................................................................. 5
9. Elektrivool gaasides................................................................................................................... 5
 1. ELEKTRIVOOL. VOOLUTUGEVUS.

Elektrivool – laetud osakeste suunatud liikumine

Elektrivool tekib, kui

1. Aines on liikumisvõimelised laetud osakesed

2. Elektrijõud

Alalisvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu.

Elektrivoolu iseloomustab voolutugevus

Voolutugevus sõltub:
1. Laengukandjate kontsentratsioonist n

2. Laengukandjate keskmisest kiirusest v ainest

3. Juhi pikkusest ja ristlõige läbimõõdust S

Elektrivoolu tugevuseks nimetatakse juhtme ristlõiget ühes sekundis läbinud

elektrilaengu suurust.

1A
1A =1
=1 CC // 1s
1s
II

Elektrivoolu
tugevus
Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud osakeste liikumise suunda.

Seade, millega saab mõõta voolutugevust nimetatakse ampermetriks.

 2. VOOLUTUGEVUSE SÕ LTUVUS PINGEST. OHMI SEADUS

Georg Simon Ohm (1787-1854) – sakslane kooliõpetaja.

Märkas, et kui muuta pinge, siis muutub ka

voolutugevus.

Järeldus:
Mida suurem on pinge, seda suurem ka voolutugevus.

Ohmi seadus vooluringi osa kohta:

Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline kõigu otstele rakendatud pingega ja

pöördvõrdeline lõigu takistusega

Voolutugevus I A – Amper
Pinge U V – Volt
Takistus R Ω – Oom

Ülesanded
1. Leidke taskulambi hõõgniidi takistuse, kui pingel 3,5 V läbib hõõgniiti vool
0,26A.
2. Leidke, millise aja jooksul suudab auto käivitit toita aku, mille mahutavus on
50 A∙h. Käiviti tarbib voolu 200A.
3. Mobiiltelefoni akule on kirjutatud „1200 mA∙h“. Leida keskmine
vooolutugevus telefonis, kui aku tühjeneb täielikult kahe ööpäeva jooksul.
4. Millise aja vältel läbib voolutugevusel 4 mA juhi ristlõiget laeng 12 C?
 3. TAKISTITE JADA- JA RÖ Ö PÜ HENDUS

Vooluring (elektriskeem, elektriahel, vooluahel) koosneb

 juhtmetest

 vooluallikast (generaator, akupatarei)

 tarvitist (lamp, mootor)

 lüliti

Mõõteriistad

Ampermeeter lülitatakse vooluahelasse alati järjestikku tarvitiga.

Voltmeeter lülitatakse vooluahelasse alati paralleelselt tarvitiga.

Oommeetri korral kasutatakse testri sees paiknevat vooluallikat. Juht, mille takistust soovitakse
mõõta, ühendatakse seda allikat ja galvanomeetrit sisaldavasse vooluringi.

Multimeeter on ampermeeter + voltmeeter + oommeeter!

Jadaühendus:
Kuna vooluahel ei hargne, siis voolutugevus
kogu ahelas on ühesugune.

I  I1  I 2

Jadalülituse korral on pingelangus ahela

kõikides osades erinev.

Kogu ahela voolupinge võrdub üksikute

osade pingete summaga.

U  U1  U 2

Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute

takistite takistuste summaga.
Rööpühendus:
Voolutugevus jaotub mõlemasse harusse.
Seega voolutugevuste summa on võrdne
hargnemata osa voolutugevusega:

I  I1  I 2

Pinge nii hargnemata kui ka hargnenud

osades on ühesugune:

U  U1  U 2

Rööpühenduse kogutakistuse
pöördväärtus võrdub üksikute takistite
takistuste pöördväärtuste summaga.
 4. TAKISTUS. ELEKTRITAKISTUS.

Juhi takistus sõltub

1. Juhi mõõtmetest
2. Juhi materjalist
3. Juhi temperatuurist

Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega l.

Juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S.

kus ρ on aine eritakistus.

Takistus iseloomustab mingit keha.

Eritakistus iseloomustab ainet.

Eritakistuse mõõtühik on 1 Ω∙m või 1μΩ∙m.

Juhi takistus on võrdeline juhi temperatuuriga.

Kui temperatuur kasvab, siis kasvab ka elektroonide kiirus.

Kõrgemal temperatuuril hakkab soojusliikumine elektronide suunatud liikumist üha rohkem

segama. Metallides rohkem segab ioonide soojusliikumine!
Ülesanded

1. Juhi ristlõiget läbib 5 s jooksul laeng 2C. Leia voolutugevus.

2. Millise aja vältel läbib voolutugevusel 4 mA juhi ristlõiget laeng 12 C?

3. Taskulambipatarei suudab anda 2 tunni vältel voolu keskmiselt 0,25 A. Kui
suur laeng läbib lampi?
4. Kui kaua aega võtab aku laadimine laadimisvooluga 7,5 A, et akusse salvestuks
laeng 270 kC?
5. Aku pinge on 12 V, lambi takistus 5 Ω. Leia voolutugevus.

6. Kui suur takistus peaks olema elektripliidil, et teda läbiks 220-voldisel pingel 5-
amprine vool?

7. Arvuta voolutugevus 300-oomise takistusega elektromagneti mähises, kui

toitepinge on 12 V.

8. Arvuta nikeliintraadi pikkus 42-oomisele takistile, kui traadi ristlõikepindala on

0,15 mm2. Nikeliini eritakistus – 0,42 Ω mm2/m

9. Lambi takistus on 8 Ω, nimivool 0,25 A. Kaka sellist lampi on ühendatud

jadamisi. Leia vajalik toitepinge.

10.Arvuta alumiiniumitraadi pikkus 42-oomisele takistile, kui traadi

ristlõikepindala on 0,2 mm2. Alumiiniumi eritakistus – 0,028 Ω mm2/m
 5. Ü LIJUHTIVUS

Aastal 1911 avastas hollandlane Heiki Kamerlingh-Onnes, et elavhõbeda takistus

langeb jahutamisel 4,1 K juures järsult nullini. Seda nähtust hakati nimetama
ülijuhtivuseks.

Ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null.

Ülijuhi eritakistus ei ületa väärtust 10-26 Ω·m, seega juhib ülejuht elektrivoolu veel
miljard miljardit korda paremini kui parim harilik juht (hõbe või vask)
toatemperatuuril.

Aine siirdumine ülijuhtivasse olekusse toimub alati ühel kindlal ja ainult sellele
ainele omasel kriitilisel temperatuuril Tk.
Tina 10,1 ·10-8Ω·m
Tina 3,7 K Plii 7,2 K Elavhõbe 94,0·10-8Ω·m
Elavhõbe 4,1 K Nioobium 9,3 K Plii 19,3·10-8Ω·m
Vask 1,6·10-8Ω·m

Ülijuhtivuse rakendusi:

1. Elektromagnet, näiteks, tuumaresonants-tomograafias

2. Ülijuhtivad elektriliinid
3. Ületäpsed voltmeetrid
Kõrgtemperatuurilised ülijuhid on metallide sulamid, nende kriitiline temperatuur
võib ületada
125K (-148Cv)

Miks see on nii tähtis?

Vedelik heelium – alla 20K – 1 liiter maksab mitusada krooni

Vedelik lämmastik – 77K – 1 liiter maksab vaid mõne krooni

 6. ALALISVOOLU TÖ Ö JA VÕ IMSUS. JOULE’I - LENZI SEADUS.

Ajam on seade, mis muundab ühe energia liiki teiseks.

Näiteks, lamp muundab elektrienergia valguse energiasse, mootor

muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks.

Igal lambil on kirjas tema võimsus ja nimipinge, mille elektriseade

arendab niisugust nimivõimsust.

Emil Lenz (1804-1865) baltisakslane, Tartu Ülikooli üliõpilane. 1842. a.

James Prescott Joule (1818-1889) inglise füüsik. 1841. a.

Joule’i-Lenzi seadus:

Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga,

juhi takistusega R ja voolu kestusega t:

Q – soojushulk – J

Elektrivoolu töö on laengukandjate suunatud liikumise tagamisel tehtud elektrivälja

töö.

Kütteseadmes või elektrilambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine.

Seejuures muutub lambi korral osa soojusest valguseks. Tehtav töö ja eralduv
soojushulk on võrdsed!

Elektrimootor eraldab soojust Q ja teeb tööd Am(pöörab mootori võlli):

Am – mehaaniline töö – J
Võimsus – on ajaühikus tehtud töö.

Elektrivoolu võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis.

Võimsuse mõõtühik on 1W (vatt).

Kui on jadaühendus, siis mugavam kasutada valemit: N = I2 R (sest I=I1=I2)

Kui rööpühendus, siis (sest U=U1=U2)

Elektrilambi või kütteseadme nimivõimsuse ja nimipinge järgi saab alati leida seadme
takistuse tööolukorras!

Elektrienergia on elektrivoolu tekitav elektrivälja energia.

Töö tegemine elektrivoolu poolt on elektrienergia kasutamine.
Elektrienergia kasutamine mõõdetakse kilovatt-tundides (1kW·h).
1kW·h = 103 W · 3600 s = 3,6 · 106 J
ÜLESANDED
1. Kui pikk tükk nikroomtraati eritakistusega 1,1·10-6Ω·m ja ristlõikepindalaga
0,1 mm2 tuleb võtta selleks, et valmistada küttekeha nimipingega 220V ja
võimsusega 1kW?
2. Elektrisae mootor võimsusega 1,1 kW töötab pingel 220 V. Kui suur vool läbib
tööolukorras mootori mähist takistusega 11 Ω? Kui suur on voolutugevus siis,
kui saag jääb puusse kinni?
3. Korteri peakaitse ehk automaatkork lubab voolutugevust kuni 10A. Miliine on
nende elektriseadmete summaarne võimsus, mida saab selles korteris
üheaegselt kasutada? Eeldame, et pinge võrgus on 220V.
4. Autojuht lülitas sisse ohutuled ja kõik neli suunatule lampi hakkasid vilkuma.
Milline on põlevate lampide korral voolutugevus akus, kui ühe lambi võimsus
on 21 W ja pinge lampidel 12 V?
 7. OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA

KÕRVALJÕUD
Vooluahelasse mittekuuluvas juhis pinge puudub, selleks et juhi otstel oli
potentsiaalide vahe on vaja elekrienergia allikas.
Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat
elektrienergiaks.

 Patarei, aku, galvaanielement – keemilised vooluallikad

 Päikese patarei
 Generaator

Kõrvaljõududeks nimetatakse vooluallikas toimivaid jõude nende mitteelektrilise

päritolu tõttu.

Töö laengu nihutamisel elektriväljas sõltub laengu suurusest. Mida suurema

laenguga on tegemist, seda rohkem tööd peavad kõrvaljõud tegema tema
läbiviimisel vooluahelas. Mingi kindla vooluallika iseloomustamiseks on otstarbekam
kasutada tööd, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel
vooluahelasse. Seda suurust nimetatakse elektromotoorjõuks (emj.).

Tööd, mida teevad elektrijõud ühikulise laengu nihutamisel ühest punktist teise,
nimetatakse teatavasti pingeks

Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab

tekitada.
ELEKTROMOTOORJÕUD JA OHMI SEADUS
kõrvaljõudude töö võrdub väljaspool vooluallikat tehtavast
tööst ja tööst, mis tehakse vooluallika sees,

jagame laengu suurusega,

emj. Võrdub välistakistusel ja sisetakistusel tekkivate

pingete summaga

kasutades Ohmi seadust ( )

Ohmi seadus kogu vooluringi kohta

Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela

kogutakistusega

VOOLUALLIKA TÜHIJOOKS JA LÜHIS

Vooluallika klemmipinge on pinge välitakistusel.

Kui vooluring koosneb ainult vooluallikast ja voltmeetrist, siis välistakistuseks on

voltmeetri takistus (see on reeglina väga suur)
- +

Eristatakse vooluallika töö kahte piirolukorda: tühijooksul ja lühist.

Tühijooksul on vooluallikas siis, kui seda ei kasutata. Välistakistuseks R on vooluallika

klemmide vahele jääva kuiva õhu takistus. Seega, .

Tühijooksul mõõdetakse vooluallika emj.

Lühisega on tegemist siis, kui välistakistus on lähedane nullile, ehk .

Lühis:
- +

Heal vooluallikal on sisetakistus väga väike, seega voolutugevus on väga tugev.

Pikaajalist lühistamisest tuleb hoiduda!!!

Kuid just lühisvoolu mõõtmise teel saab määrata elemendi sisetakistus ja hinnata
elemendi kasutamiskõlblikust.

ÜLESANDED
1. Autoaku elektromotoorjõud on 12,4 V ja sisetakistus 0,02Ω. Käivitamisel
langeb pinge aku klemmidel 10 voldini. Kui suurt voolu tarbib käiviti ja milline
on tema võimsus?
2. Aku tekitab voolu tugevusega 10A, kusjuures tema klemmipinge on 12V.
Millise aja jooksul teeb see aku ära töö 1 kW·h? Milline on selle aku
elektromotoorjõud, kui tema sisetakistus on 0,03Ω?

3. Lapiku patarei klemmide külge ühendati tester. Kui tester töötas voltmeetrina,
mille takistust võib lugeda lõpmata suureks, siis näitas ta 4,4V.
Ampermeetrina, mille takistus oli 0,3Ω, näitas tester aga 2A. Kui suur oli
patarei sisetakistus?
 8. ELEKTRIVOOL VEDELIKES

Elektrolüüs

Elektrivool – laetud osakeste suunatud liikumine – võib tekkida igas

keskkonnas elektrivälja mõjul, kus on olemas „vabu” laenguid.

Esineb elektrivool ka vedelikes ja gaasides.

Tahketes juhtides laengukandjad – elektroonid

Vedelikes ja gaasides – ioonid

Vesi juhib seda paremini elektrit, mida rohkem on selles lahustunud sooli.

Hõrendatud gaas juhib elektrit paremini kui gaas hariliku rõhu juures.
Vaatleme elektrivoolu vedelikes.

Kui elektrivool läbib vedelikku, laguneb see keemiliselt. Video 1, 2

Elektrolüüs – vedeliku keemiline lagunemine.

Vedelik ise nimetatakse elektrolüüdiks

Vee elektrolüüs

Anoodil eraldub hapnik

O2

Katoodil eraldub
vesinik 2H2
Vaskvitrioli (CuSO4) elektrolüüs

Voolu lahusest
läbiminekul kattub
katood vasega

Anoodil eraldub hapnik

Faraday elektrolüüsi seadus
Avastas 1833. aastal inglise füüsik
Michael Faraday (1791-1867)

Elektroodil eraldanud aine mass m

on võrdeline elektrolüüti läbiva
voolu tugevusega I ja protsessi
kestusega Δt:

m = k I Δt

kus k sõltub aine keemilistest

omadustest.
 Elektrolüüsi rakendamine

Tehnikas:
keemiliselt puhta
metalli saamisel

Asjade katmisel
õhukese
metallikihiga
(kuldamine,
nikeldamine)

Metallide tootmisel sulatatud maakidest.

Ilusalongides juukse eemaldamiseks

 Video:

http://blog.makezine.com/archive/2006/09/electrolysis_of_water_explodin.html i

http://video.online.ua/3/12970.php v

http://www.youtube.com/watch?v=B4JYsC--JGw&feature=user m r

http://www.youtube.com/watch?v=UShluPdka9k&feature=user v

http://www.nmsea.org/Curriculum/7_12/electrolysis/electrolysis.htm katse
9. ELEKTRIVOOL GAASIDES