Tõde ja õigus.

Ülevaade.

Osa Andmed Ilmumis- Tegevusaeg / Kandvad Tegevuskoht Kandev idee

kirjaniku eluloost aasta kestvus tegelased
I 1872. vanemate
tulek 1926 19.saj. Andres, Vargamäe Võitlus
Vargamäele. viimane Pearu, maaga ehk
Samal aastal veerand. / Krõõt, inimene ja
sündis 25 aastat. Mari. maa.
Tammsaare.
II 1898. asus 19.saj. lõpp- Võitlus
kirjanik õppima 1929 20.saj. algus. Indrek, Tartu, jumalaga
Hugo Treffneri / Maurus, Mauruse ehk inimene
gümnaasiumi. 5 aastat. Ramilda, kool ja jumal.
õpetajad,
õpilased,
Tiina.
III 1903. lahkus
gümnaasiumist. 1931 20.saj. algus. Indrek Tallinn Võitlus
1905 a / ühiskonnaga
revolutsioon. 3 aastat. ehk inimene
Töö ja
ajakirjanikuna revolutsioon.
IV 20 aastate
Kutseline 1932 algus ehk Indrek, Tallinn Inimene ja
kirjanik kodanliku Karin. armastus.
Tallinnas. vabariigi
algus.
V Indrek,
Kutseline 1933 20 aastate Andres, Vargamäe Alistumine
kirjanik lõpp. / Pearu, ehk inimene
Tallinnas. 2 aastat- Sass, Elli, ja inimene.
Oskar,
Ott, Eedi.

Inimese võitlus maa ja loodusega.

Andres Paasi saabudes oli Vargamäe lagunenud, hooned ei kõlvanud kuhugi, aeg oli sigu täis
(selleks, et nad majja ei saaks löödi ustele ette alla mõned lauad). Maa oli vesine ning kraavid
ummistunud. Esimese tööna tahtiski Andres sood kuivendada.
Vargamäe ostis Andres tulevastele põlvedele mõeldes. Kui ta lähemale oleks mõelnud, poleks mõtet
olnud, sest ta sai ka ise aru, et töö ei saa Vargamäel kunagi otsa. Andrese eeskujudeks olid
Hundipalu Tiit, kes kamandas oma talus nii nagu tahtis ja rääkis Andresele talu ostmise suhtes augu
pähe. Veel olid eeskujuks Andrese enda vanemad.
Esimesel aastal oli Andres täis entusiasmi ja kavatusi. Esimesel suvel, sügisel ja kevadel: tõeline
töörügamine, võistlemine Pearuga. Veeti sõnnikut, kaevati kraave. Uus tamm, valmisid uued
kambrid. Kümne aasta pärast: Krõõt surnud, abielu Mariga elustas Andrest taas. Andres uskus, et
suur tulevik on alles ees, et ta on majandusliku tõusu algul.
Paarikümne aasta pärast: ei olnud enam midagi, mis Andresele oleks rõõmu pakkunud. Kraavide
kaevamine oli seiskunud. Andres tunneb, et tema jõud maaga võidelda hakkab lõppema. Ta jõuab
selgusele, et tema eluajal Vargamäe hiilgust ei näe. Tunneb, et kogu tema töö ja vaev ei loe enam
midagi. Andres muutus aastate jooksul, sest maa Vargamäe ümber polnud eriti viljakas, tema
järeltulijad kas lahkusid või tegid talle häbi (algul sündisid talle ju vaid tütred, aga tema soovis
poega).
Kakskümmend aastat Vargamäel tööd rüganud Andres ei ole sarnane sellega, kes Vargamäele tuli.
Andres oli nüüd kuri, tülpinud ja kibestunud. Tema töö oli jooksnud liiva ja ta töövõime oli
langenud.

Inimestevahelised suhted

Talude päriseksostmine tekitas inimestes soovi rikastuda. Tunne öeldes „minu talu“ ja „minu maa“
oli nii ihaldusväärne. Inimesed ärplesid oma varandusega, eriti Oru Pearu ja Kassiaru Jaska(nt
kõrtsis, nemad istusid saksatoas).
Raha oli tähtsam kui moraal ja käitumine, peaasi oli, et sa näitaksid, kui kõva mees sa oled.
Andrese ja Pearu koostöö ei õnnestunud, sest nad mõlemad olid nii kangekaelsed isiksused,
salavimm oli nende vahel ka veel seepärast, et 1) Pearu armastas Krõõta ja 2) Andres oli Pearu
peale kade, kuna tal sündisid ainult pojad.
Pearu tahtis, et Vargamäel poleks ühtki püsivat peremeest. Kassiaru Jaska ja Hundipalu Tiit ei
saanud samuti omavahel läbi, kuna nad väärtustasid täiesti erinevaid asju. Tiit oli intelligent ja Jaska
materialist.
Pearu suhtus oma teenijaskonda üleolevalt, samas kui Andres kohtas neid enam-vähem võrdselt ja
vahel tegi neist isegi rohkem tööd. Pearu teenijaskond suhtus Pearusse halbasti ning Andrese
teenijaskond temasse jällegi aupaklikult.
Saunatädi ei sallinud Mari, kuna ta ei tahtnud, et Marist perenaine saaks. Lambasihver suhtus
Marisse normaalselt, kuid sisimas pidas end temast veidike paremaks.
Haridusse suhtusid peremehed jällegi erinevalt. Eriti väärtustas seda Hundipalu Tiit, Andres oli
hariduse suhtes neutraalne kuid Pearu arvates kasvasid koolis hobusevargad. Jaska väärtustas
hariduse asemel raha ning omandimaailmas määraski inimese positisiooni raha.

Võitlus tõe ja õiguse pärast

Tõe jalule seadmine oleneb omandimaailmas võimust, positsioonist, rahast, iseloomust, vanusest ja tarkusest.
Teoses on põhiline õiguse taganõudja Andres. Juba siis, kui Andres Vargamäele tuli, hakkas Pearu näitama,
kui kõva mees ta on. Pearu võttis kõike naljaga, kuid Andres ei saanud sellest aru, igal võimalusel, kui ta
arvas õigus endal olevat, läks Pearuga kohtusse. Siiski jäi Andres mõnel korral ise süüdi, sest Pearu oskas
hästi valetada ja kõik enda kasuks pöörata. Pearu hakkas Andrest kõrtsis selle eest veel rohkem pilkama.

Armastus ja abielu romaanis

Teose alguses olid Andres ja Krõõt lootusrikkad, entusiastlikud. Krõõt talitas loomi, tegi majapidamistöid ja
käis heina tegemas. Andres tegi põlluöid, ehitas ja kaevas. Tütarde sünd mõjus suhtele halvasti. Andres
süüdistas Krõõta. Peale Krõõda kaotamist tunneb Andres ennast süüdi. Krõõt oli Vargamäe päike, sest kui ta
veel elas oli Vargamäel veel lootust ja ka armastust.
Mari peamine mure oli see, et mida inimesed arvavad, kui tema ja Andres nii vara koos hakkavad elama.
Teda tegi kurvameelseks lorilaul. Noorena oli Mari rõõmsameelne, kuid perenaisena kurvameelne.
Pearu ja Lambasihvri abielu müritas alkohol. Mis puudutas Liisit ja Joosepit, siis pidid nad kohtuma salaja.
Algul olid nende suhte vastu nii Pearu kui Andres. Hiljem Pearu leidis, et Liisis on Krõõda verd ning Andres,
et kui Joosep peremeheks saab, on hõlpsam elada.
Mareti elukaaslase valikus oli Andrese seisukoht selline, et peaasi, et Maret vanatüdrukuks ei jää.
Vargamäelased ei leidnud õnne, sest nad rabasid tuleviku nimel, tulevase õnne nimel, samas kui õnn oli
nende nina ees. Nad ei näinud armastust, mis peitub peresuhetes.

Indrek kui „Tõe ja õiguse“ siduv tegelane

Indrek oli väga kohusetundlik, sügava õigustundega, eitab igasugu vägivalda. Samuti teadmishuviline.
Juurdlev iseloom, sageli käitus kummaliselt. Ta ei suru oma tahet peale. Ta on hingeliselt üksi ning ei otsi
elult silmnähtavat kasu. Tähtsal kohal on tema jaoks raamatud. Indrek vajab tööd hingerahu leidmiseks tal on
oskus näha ja mõista ilu. Indrek ei tea, mis teda seob jumalaga, aga ta otsib jumalat. Pärast seda hakkab ta
otsima tõde. Ta onelava kujutlusvõimega. Ta on heasüdamlik ja tal on inimene tähtsam kui seadus. Temas on
palju asjalikkust. Ta ei suuda üksi olla, seetõttu abiellub. Vaatamata oma avameelsusele, ei anna ta oma hinge
Karinile. Indrek ei saa elada mõtlematult. Teose lõpul jääb Indrek kindlaks tõele ja õigusele. Indrekut jääb
alati saatma kaastunne ja tahe teistele head teha.