Download as docx, pdf, or txt
Download as docx, pdf, or txt
You are on page 1of 2

Introduction

Fakatapu

Kuou Fakatokanga’i ko etau fakatahataha faka’osi ‘eni, ‘a kitautolu koe famili he lotu fakataha mo e
kainga, maheni, pea moe ongo fa’u famili fo’ou ko’eni.

ko kitaultou ia ko ‘etau iheni koe poupou, kaunga fakamooni, kaunga fiefia ‘i he “lakai” mo e “laka
atu” kuo fakahoko ‘e Akimeta mo Alisoni Feao

Koe “laka atu” kuo fakahoko ko e ‘ehe ongo fa’u famili fo’ou koeni, koe ‘ikai ke toe tanaki ‘e
1 mo e 1 ‘o 2, ka koe hoko pe 2 ko e 1, koe tala ia oku fungani, he koe tala ia oe folofola,
pea koe uho ia ‘o e fa’u famili fo’ou, pea koe pou maama moe kanoloto ‘o ‘eku fiefia,fiefia lahi lahi e
motu’ani mo e kii famili masiva koeni.

Uike ni kuo tau fakamooni kotoa kiai, i he ouau toputapu e lotu moe ouau oe fonua ‘a ee ne
fakahoko kotoa pe he ‘aho mali.

Kaveinga lea : “fua kolosi”

Bea ko hoku himi manako: Himi 614 veesi faka’osi:

“tau fua kolosi pe ikai fiu ‘afai, kalauni oku ha mei he, tau lova pe kiai.”

Jokes

Hiva ‘eni ‘oku ou meimei hiva ma’u pe, kuou toki fakatokangai hake fuu lahi eku fua kolosi, fuu lahi e
pu’i ‘a e hoa mo honau famili. Toki ilo ki muini, pea koe fakalotolahi kiate, fanafana mai Pule
Fakavaheo ‘oku ma tatau pe, oua teu fo’i.

Kuou fili keu lea he kaveinga ni ‘i he tui vaivai ‘a e motu’ani, ‘e iai pe hono ‘aonga, ‘e fenapasi tonu
pe moe fatongia fakaetamai ‘o Akimeta koe Tamai, koe ‘ulu ‘o e famili ‘o’ona mo Alisoni, pea ‘i he
hokohoko atu ‘o ‘ene mou’i ‘o toe matu’otu’a ange mo taukei mo fakapotopotoange pea ‘e hoko, o
ikai koe ‘ulu pe ki hono kii famili ka ‘e hoko koe ‘ulu kihe fale ‘o e kainga, koe ‘uhinga ia oe
‘ulumotu’a, koe fatongia kuone katoi kotoa ngaahi tapa oe famili.

Koe fua kolosi he fatongia fakaetamai ‘oku tuhu ia kihe “malu ‘o e nofo” ‘ae famili moe kainga meihe
me’a kotoa pe. Felave’i moe fakafonuakovi, ke malu meiha mataki, felave’i moe moui faka’aho, ke
hoko e tamai koe fa’a pea napangapanga malie ‘a tokanga.

Jokes

Neu osi tala kia Akimeta, ka taa’i koe ‘e Alisoni pea oua teke toe lele mai kiate au, naata lavea, ‘ikai
koia pe, ka ‘e ‘uluaki mu’a mai ho kato vala pea teu ilo ai pe ‘e au. Neu ‘osi talaatu koe famili o
Alisoni oku iai honau ‘api uta koe foi teau e 4 koaa pe 8 pea ‘oku fiema’u ke nofo vao koe o ngou’ei
ke ‘osi; manatu’i koeta kumi fonua, ka oku ikai keta kei siu i moana.
Koe tamai lelei ‘oku fakahoanaki ia ki he ‘eiki vaka lelei. Mau tolu koeni meihe tautahi pea meihe otu
ha’apai mau feangai ange moe lea o tahi.

‘Iai e lea ‘oku taku, koe eikivaka lelei oku toki ilonga pe hono mahuinga moe mahuinga hono fatongia

Manatu melie

Api uesilian i Fonoi

Holotaeafe fakalahi ki faihava api o Osai

1884 osai

1905 siale

1956 siaosi walter

Kolomaile, mapu a tonga, luava’ila, pea moe fine tangi loi ‘o ‘utumalava

Ka iai ha fefine e fanaui kiha famili pea ko hono lea ‘fakafetai ko hoku hako e ‘ikai ‘osi” ko hoku
ofefine ni ko hoku fakalahi pea ko hoku hako ‘e tu’utai.

Ko hoku foha ni ko hoku uma oku tuku ai eku falala pea oku fanafana kiai he ko e fononga oku loloa
pea koe tala ia oe kaliloa.

Malu meiha mataki pe fakafonuakovi

Malu o tokanga.

Pea kapau ko ha tangata pea ko hono lea” fakafeta’i ‘e malu hoku hako”

Pea i he ngaahi fonua alepea (palesitaine, isileli iran) ka falei ha tama, pea kuo punou o uma kiai mo
e tangi “oi aue sieku tama fakamolemole’i ange au” he oku ne ilo koene tama oku tupu he ngutu oe
me’afana pea oku ikai malu.

You might also like