Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.

2020

Õppe jõu-
kohastamise
üldised
põhimõtted

Triin Kivirähk,
triin.kivirahk@ut.ee

Arenguvallad ja õppimine
L. Võgotski:
 reaalne arenguvald – ülesanded täidetakse iseseisvalt so pädevuste
tasandil
 potentsiaalne arenguvald –ülesanded täidetakse abiga, toimub õppimine
ja areng
 “tuleviku arenguvald” – oskused, mis võivad olla jõukohased tulevikus.
Ainus arendav õpetamise võimalus on õpetus lapse potentsiaalses
arenguvallas.

POTENTSIAALNE HARJUTAMINE REAALNE

arenguvald arenguvald

“TULEVIKU”
arenguvald
K. Karlep, 2002, 2006 (joonis K. Sunts)

1
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

 25% lastest on õppeülesanded liiga kerged, laps ei

õpi midagi juurde, so potentsiaalne arenguvald on
keskmisest laiem, areng pidurdub, kui ei saa
jõukohast õpet
 25% lastest on õppetöö raske, vajavad korrigeerivat
sekkumist, jõukohastamist, so potentsiaalne
arenguvald on eakaaslastega võrreldes kitsam,
areng pidurdub, kui ei saa jõukohast õpet.

Arenguvallad ja
õppimine
Karlep, 2002, 2006

Põhimõisted –
oskused
 Oskus
 Toimingu (õppeülesanne)
sooritamise viis;
 Vajab harjutamist;
 Rakendatakse omandatud teadmisi ja vilumusi;
 Oluline on oskuse kasutamine muutuvates tingimustes;
 Oskused koosnevad hierarhilise süsteemi moodustavatest
osaoskustest:
 Õpetamisel ei saa mõnest osaoskusest „üle hüpata“;
 Õpetaja peab otsustama, millise osaoskuse tasandil
harjutamine on lapsele jõukohane.

Karlep, 2006

2
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

 Vilumus
 Harjutamise tulemusel paljud oskused (rohkem
osaoskused) automatiseeruvad ja muutuvad
vilumusteks;
 Oskuse omandatuse kõrgeim tase, teadvustatud
reguleerimine pole vajalik;
 Vilumuse kujunemine
 Osaoskuste automatiseerumise teel;
 Ebateadlik kujunemine katsetamise-eksimise
teel.

Põhimõisted –
vilumus
Karlep, 2006

Põhimõisted - eeloskused
 Iga uue oskuse õppimine toetub varem omandatule;
 Alati on vaja elementaarsemate toimingute ja
operatsioonide eelnevat valdamist;
 Sageli on üks ja sama oskus eelduseks mitme uue toimingu
omandamiseks;
 Näiteks tähtede kirjutama õppimise eelduseks on:
 sarnaste graafiliste kujundite äratundmine ja kopeerimine,
 tähe koostisesse kuuluvate joonte „joonistamine“,
 orienteerumine graafilise kujundi elementide ruumilises
paigutuses;
 Kui laps teeb vigu, otsi põhjust ka eeloskuste lünklikus
omandatuses.
Karlep, 2006

3
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

 Iga tegevus (sh õpitegevus) realiseeritakse toimingu või

toimingute ahela näol;
 Toimingu tunnuseks on eesmärk (kujutlus tulemusest);
 Toiming jaguneb sageli osatoiminguteks:
 Eelmise osatoimingu sooritamine on järgneva eelduseks;
 Osatoimingute hulk sõltub lapse iseseisvuse tasemest
tegevuse sooritamisel;
 Kui osatoimingud ei nõua enam teadlikustamist, saavad
neist operatsioonid;
 Raskuste korral saab toimingust kujunenud operatsiooni
tõsta uuesti teadlikule (osatoimingu) tasandile;
 Ebateadlikult omandatud operatsioonide puhul seda
teha ei saa.

Põhimõisted – toiming ja operatsioon

Karlep, 2006

Põhimõisted – algoritmid ja
strateegiad
 Algoritm on operatsioonide kindlas järjekorras ja ette
nähtud viisil sooritamine ülesande täitmiseks
 Õppimise puhul räägitakse pigem algoritmi taolisest
ettekirjutusest (tööjuhendid, skeemid);
 Kasutamise sobivus sõltub õpitavast ainest, teemast,
oskusest: keeleõpetus, matemaatika.

 Strateegiad on üldistatud kujul sõnastatud töövõtted

 Tegevuskava mingi eesmärgi saavutamiseks;
 Konkreetsed lahendused (osatoimingud ja operatsioonid)
tuleb valida õppijal endal.

4
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

Näide: Algoritm kahekohalise arvu korrutamiseks

ühekohalisega kirjaliku arvutamise võttega
2

1.Kirjutan tegurid üksteise alla. 18 TEGUR

2.Korrutamist alustan üheliste järgust: · 3 TEGUR
3 · 8 ü = 24 ü = 2 k 4 ü. 54 KORRUTIS
3.Korrutise üheliste numbri kirjutan üheliste alla.
4.Kümneliste numbri kirjutan kümneliste järgu kohale.
5.Korrutan kümnelise: 3 · 1 k = 3 k.
6.Liidan kümneliste kohal oleva arvu kümneliste
korrutisele:
3 k + 2 k = 5 k.
7.Saadud kümnelised kirjutan korrutise kümneliste
järgu alla.

Näide: Teksti mõistmise strateegia

 Ettekujutuse loomine stseenide järjestusest või
kirjelduse allteemadest;
 Detailne analüüs;
 Kokkuvõte sisust;
 Allteksti sõnastamine.

Karlep, 2006

5
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

 Õpetama peab jõukohaste sammudega:

arengutase, eeloskused, osaoskused;
 Õpetaja peab eristama ülesannet ja eesmärki:
mida õpilane selle ülesande sooritamisega
õpib?
 Jälgida tuleb õpilase oskuste omandatuse taset
ja teda sellel teel suunata:
 Toimingu sooritamine reaalsete objektidega,
materialiseeritult, pertseptiivsel tasandil;
 Toimingu sooritamine väliskõnes;
 Üleminek toimingu vaimsele sooritamisele
(hääletu artikuleerimine);
 Toimingu sooritamine vaimselt.
Jõukohastamise alused - kokkuvõtteks Karlep, 2006

 Eesmärk on viia oskused vaimse sooritamise

tasemele, raskuste korral saab pöörduda tagasi
eelmistele tasemetele, kuid madalamad
tasemed ei tohiks automatiseeruda;
 Toimingu sooritamise edukus sõltub
orienteerumisest ülesandes ja
enesekontrollioskustest. Orienteerumistoiminguid
ja enesekontrollitoiminguid võib olla vaja eraldi
kujundada;
 Õppe jõukohastamisel on väga oluline
algoritmiliste töökorralduste rakendamine.

Jõukohastamise alused - kokkuvõtteks

Karlep, 2006

6
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

Õppematerjali keerukuse muutmine ehk lapsele

jõukohase keerukusega materjali valik
 Taju suunavad vahendid
 Kirja- ja reavahe suurendamine;
 Šrifti selgus;
 Teksti liigendatud esitatus, teksti läbimõeldud paigutus
 Lause ühele reale. Kui ei õnnestu, siis grammatiliselt ja
semantiliselt seotud sõnad ühele reale;
 Loobuda sõnade poolitamisest;
 Loetelu tulbana;
 Pildid
 Ülesanne on täpsustada teksti lugedes tekkinud tajukujutlusi;
 Arvestada veel: kujutatud situatsiooni tuttavus, detailide hulk,
mõttelünkade maht seerias;
 Värviline > mustvalge > kontuurpilt.

Õpitegevuse raskusastme reguleerimise

peamised valdkonnad Karlep, 2002; Plado 2005

Õppematerjali keerukuse muutmine ehk lapsele jõukohase

keerukusega materjali valik
 Sõnavara
 Arvestada: seos tajukujutlustega, sõnatähenduse üldistatuse tase,
kasutamissagedus, tähenduse ülekanne, liitsõnade ja tuletiste
tähendus ning formaalne keerukus (N: Hallitusseened koosnevad
imepisikestest seeneniitidest. Kannatamatutelegi);
 Kasutada lühikesi sõnu, vältida keerulisi sõnavorme, kasuta
tuttavaid ja levinud sõnu, eelista nimi- ja tegusõnu, ase- ja
määrsõnad raskendavad mõistmist, ära kasuta sünonüüme jne.
 Lause
 Arvestada: teabeüksuste hulk, pikkus, väljendatud suhete keerukus
(Teet on vanem kui Rain, aga noorem kui Taavi), süntaktiline
keerukus, malli kasutamissagedus;
 Esialgu lauses kuni 6 sõna, mitu tegevust = mitu lauset, teabe
edastamise järjekord = tegevuse järjekord, grammatiliselt seotud
sõnad lähestikku jne.
 Sidustekst: vastavus teadmistele, mõttelünkade hulk ja maht,
lokaalse sidususe selgus (kõrvuti lausete tähenduse seos),
sõnavara ja lauseehitus, teksti liigendatus, alltekst,
pragmaatilise ja semantilise tähenduse lahknemine.
Õpitegevuse raskusastme reguleerimise peamised
valdkonnad Karlep, 2002; Plado
2005

7
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

NÄITLIKUSTAMINE
Näitlikkuse raskusastmed:
 Praktiline tegevus (koostegevus, matkimine …)
 Kaemuslik-illustratiivne näitlikkus (film, foto,
illustratsioon …)
 Skemaatiline näitlikkus (skeemid, tabelid,
diagrammid …)
 Verbaalne näitlikkus (õppejutt, selgitus …)

NÄITLIKKUS TÖÖS ÕPPETEKSTIGA

Eesmärk: tekstide parem mõistmine, sõnade ja vastavate
väljendusvahendite semantiseerimine.
Näitlikkusel on
 semantiseeriv,
 situatsiooni taastav,
 ütluse struktuuri moodustamist abistav,
 kõnet stimuleeriv roll.

Näitlikkus peab olema seotud verbaalse materjaliga, et

kindlustataks verbaalse ja kaemusliku taju ühtsus.

8
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

T. Lepmann, A. Telgmaa, A. Undusk, K. Velsker. Matemaatika IX klassile. Koolibri

2002. lk 103

M. Maila. Matemaatika tööraamat 8.klassile II osa. Studium 2012. lk 30.

9
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

TÖÖKORRALDUSE JÕUKOHASTAMINE

O töökorralduse esitamise viis:

O suuline-kirjalik
O töökorralduse sõnastus:
O konkreetne, lühike
O sõnavara ja grammatiliste vormide valik:
O igapäevane, mõistetav

Rühmatöö: tööjuhendi jõukohastamine

Võrdle kolme sinu tavalises päevamenüüs oleva toidu

toitainelist koostist. Milles on kõige enam rasvu,
süsivesikuid, valke, vitamiine? Milline neist on kõige
energiarikkam? Vaatle infot nii 100 grammi kui ka
korraga ärasöödava koguse kohta (näiteks 50 grammi
leiba, 200 grammi karastusjooki). Ana-lüüsiks loe infot
toidupakendilt või kasuta www.nutridata.ee programmi.
M. Kull, K. Part, K. Kõiv, E. Kiive Tervis – minu valikud. 8.klassi inimeseõpetuse õpik. Koolibri, 2012 lk 31

10
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

Näide jõukohastatud tööjuhendist (K. Sunts)

1. Võrdle kolme sinu tavalises päevamenüüs oleva toidu
toitainelist koostist. Märgi andmed tabelisse.
Toidu toitaineline koostis
Toit Rasvad Süsivesikud Valgud Vitamiinid Energia
1. 100 g
leiba

2. 100 g
………

3. 100 g
………

2. Vasta küsimustele:
 Milles on kõige enam rasvu, süsivesikuid, valke, vitamiine?
 Mis neist on kõige energiarikkam?

Õpetaja osalemine lapse

õpitegevuses
 Koostegevus;
 Matkimine;
 Toimingu sooritamine näidise järgi
(osatoimingute kaupa, lõpptulemus);
 Toimingu sooritamine instruktsiooni järgi:
sõnalised (suulised, kirjalikud),
skemaatilised (lause skeem näit),
sümboolsed;
 Suunavad küsimused ja korraldused
ülesande sooritamise käigus.

Õpitegevuse raskusastme reguleerimise

peamised valdkonnad Karlep, 2002

11
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

Räägi liigendatult (töömälu maht on piiratud).

 Alusta kõige tähtsamast teabest.
 Korda/rõhuta kõige olulisemat teavet.
 Kõnele rahulikus tempos.
 Tee vahepeatusi:
 eelnevast kokkuvõte (rääkisin.., on vaja meelde jätta...)
 häälesta uue (all)teema vastuvõtuks

ÕPETAJA
ENESEVÄLJENDUS

Ole kindel, et su juttu mõistetakse:

 kasuta erinevaid õpistiile (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline),
 korda olulist,
 esita küsimusi,
 näitlikusta,
 loo kujutluspilt (visualiseerimine): sõnaline, graafiline, joonis, ....

ÕPETAJA
ENESEVÄLJENDUS

12
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

Väliste abivahendite Õpitegevuse

kasutamine raskusastme
Vahendid lapse taju

suunamiseks (skeemid,
reguleerimise
tabelid, valemid, algoritmid); peamised
 Vahendid toimingu valdkonnad
sooritamiseks
(materialiseerimisvahendid);
 Toimingu materialiseeritud
sooritamine ei tohiks
automatiseeruda.

Karlep, 2002

 See, mida laps peab õpetamise

tulemusel peast sooritama,
tuleb esialgu läbi teha Abistavate
abivahenditega.
 Abistav vahend on siis abiks, kui vahendite
õpetaja õpetab seda kasutamine
kasutama.
 Kui laps suudab konkreetse
ülesande peast sooritada, ei ole
abivahendit tarvis.
 Abivahendit võib olla vaja
kasutada ka teadmiste
kontrollimisel.
 Abivahendi koostamisel peab
lähtuma samadest
põhimõtetest, mis jõukohase
õppematerjali koostamisel.

13
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

14
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

TUNNI ETTEVALMISTAMINE
• Tunni teema sõnastamine.
• Tunni eesmärkide seadmine.
• Tunni käigu kavandamine ja vormistamine.
• Õppematerjali valik ja koostamine:
• jaotusmaterjal;
• näitmaterjal;
• sõnaline/keeleline materjal.

JÕUKOHASTAMINE TUNNIS

TUNNI LÄBIVIIMINE
• Tunni alustamine ja lõpetamine.
• Õpilaste õppimise stimuleerimine.
• Õpilaste probleemitunnetuse kujundamine.
• Erinevate tööviiside siduv vaheldamine.
• Õppimise individualiseerimine ja diferentseerimine.
• Tagasiside kindlustamine õpilastele.
• Iseseisva õppimise juhendamine.
• Omandatu kontrollimine ja hindamine.

JÕUKOHASTAMINE TUNNIS

15
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

 Tulenevalt õpilase arengust on eesmärgiks kas töö raskusastme

tõstmine või vähendamine võrreldes õpperühmaga.
 Töö raskusastet saame tõsta suurendades õppeülesannete keerukust,
läbitöötatava info mahtu ja õppija iseseisvust.
 Töö raskusastet saame vähendada, kasutades mitmeid koostöö
võimalusi, piirates õppeinfo mahtu, lahendades analoogial põhinevaid
ülesandeid, kasutades õppetehnoloogilisi võimalusi ja täiendavaid
harjutamisvõimalusi.
 Oluline roll iga õpilase töö raskusastme kujunemisel on keele (suulise
ja kirjaliku kõne) valdamisel. Õppeinfo keeleline lihtsustamine on
võimalus jõukohastada õppimist.
 Individualiseerimine on võimalik õppeprotsessi kõigil etappidel:
esmasel omandamisel, kinnistamisel, kordamisel ja omandatu
kontrollimisel.
 Individualiseerimist tunnis tuleb käsitleda terviksüsteemis tunniväliste
individualiseerimisvõimalustega.

ÕPPIMISE INDIVIDUALISEERIMINE TUNNIS

 Õppimine konkreetses olustikus.

 Õppimine modelleeritud olustikus.
 Õppija üldmotoorika aktiivsel kasutusel põhinevad
võtted.
 Õppija käelisel tegevusel põhinevad võtted.
 Koostegevusel põhinevad võtted.
 Jäljendamisel põhinevad võtted.
 Näitliku materjali kasutamisel põhinevad võtted.
 Õppija aktiivsel kõnekasutusel põhinevad võtted.
 Õppija kogemust kasutavad võtted.
 Õpitava rakendamisel põhinevad võtted.
 Õppija enesekontrolli toetavad võtted.
 ÕIGE / VÄÄR vastandamisel toimuv õppimine.

Töövõtteid õppimise jõukohastamisel

16
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

Õppetöö struktureerimine
võimaldab
 tajuda hõlpsamini olulist/vajalikku;

 muuta abstraktse nähtavaks, etteennustatavaks;

 korrastada ja organiseerida taju, mõtlemist,
käitumist;
 kergemini üle minna ühelt tegevuselt teisele;
 keskenduda, saavutada turvalisust, kindlustunnet,
järjepidevust;
 vähendada käitumisprobleeme, tagada stabiilsust
ja töörahu.

Õppetöö RUUM
struktureerimine  Eri tegevuste jaoks
mõeldud kohad (tunnid,
vaba aeg)
Klassiruumi liigendamine
AEG

 Õpetaja töökoht ruumis
 Tegevuste järgnevus  Kindel koht
grupitegevusteks
 Päevaplaan (rühmatöö, söökla …)
 Nädalaplaan  Elukoht õpilaskodus,
 Päevik privaatsus, ka kodus
Ka paberileht või muu
 Kalender tasapind on ruum.
 Kokkuvõte tunnist, päevast, nädalast,
 Ette teavitamine

17
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

 Lihtne keel;

 Vähene maht;

 Olulise esiletõstmine;

 Ebaolulise väljajätmine;

 Ümberpaigutamine, liigendamine;

 Korralduse arusaadav sõnastus;

 Harjutamine, kinnistamine praktilises töös.

Õppeülesannete struktureerimine

ÕPIJUHEND
 Täpsustab arusaamist töö eesmärgist.
 Keskendab ja hoiab tähelepanu tehtaval.
 Kujundab probleemitunnetust.
 Suunab planeerima õpisamme.
 Aitab valida sobivaid õppimisviise.
 Väärtustab enesekontrolli.
 Paneb tööle tekkinud vigadega.
 Toetab õppuri metakognitsiooni.
 Motiveerib õppima.

18
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

LAHENDAN ISE ÜLESANDE

 Loen tähelepanelikult tööjuhendit.

 Vastan “Mida pean tegema?”
 Loen tähelepanelikult ülesannet.
 Vastan “Kuidas lahendan?”
 Kasutan soovitatud abimaterjali.
 Kontrollin lahendamisel vahetulemusi.
 Kontrollin valmis töö ja parandan vead.
 Vastan küsimusele “Mida õppisin?”
 Panen tööle hinde.

ÕPIJUHENDI NÄIDE (K.Sunts)

 Luua motiiv ja huvi õppimiseks, julgustada lapse initsiatiivi.

Huvi hoiavad objektide ja nähtuste vahetu kogemine,
mängulised ja praktilised tegevused.
 Selgitada välja õpilase potentsiaalne arenguvald ja
õpetada selle piirides (reguleerida raskusastet, leida last
arendav jõukohane käsitlus).
 Eelistada õppetöös turvalisust ja struktureeritust.
 Paigutada õpilane istuma kohta, kus oleks teda kergem
aidata.
 Koondada enne õpetamist lapse tähelepanu.
 Individualiseerida õppetööd hariduslikest erivajadustest
lähtuvalt.
 Esitada õppematerjali raskusastmete kaupa.

Üldised nõuanded õpetuse

jõukohastamiseks - kokkuvõtteks Erg, Kontor, 2013

19
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

 Näitlikustada õpetust.
 Sõnastada tööjuhiseid selgelt ja lakooniliselt (tegevust
käivitavalt). Korrata juhtnööre ja korraldusi.
 Kindlustada töökorralduste ja -juhiste täpne mõistmine
ning täitmine.
 Kasutada jõukohastatud õppematerjali (sh õppeteksti) ja
suunata lapsi individuaalseid abistamisvahendeid
(reeglite ja valemite kogumikud, lahendusalgoritmid,
ajatelg, kaardid jne) kasutama.
 Õpetada õppeülesandeid täitma operatsioonide kaupa.
 Juhendada iseseisva töö täitmist, õpiraskustega laps ei
suuda täiesti iseseisvalt töötada. Töövõtteid on vaja
eelnevalt tutvustada ja kasutada.

Üldised nõuanded õpetuse

jõukohastamiseks - kokkuvõtteks Erg, Kontor, 2013

 Ennetada väsimust.
 Anda ülesannete täitmiseks vajadusel rohkem aega.
 Õpetada õppimise strateegiaid.
 Valida ja kasutada tunnetustegevust aktiviseerivaid
võtteid.
 Kindlustada, et õpilane mõistaks õpetatavat (õpetaja
kõne, selgituste detailsus, alateemade seostamine jne)
 Lülitada õpilase enda kõne aktiivselt õppematerjali
omandamisse.
 Julgustada lapsi küsima ja ise õpitava kohta küsimusi
esitama.
 Korrata õppematerjali samm-sammult.
 Õpetada enesekontrollivõtteid ja oskust oma tegevust
planeerida.

Üldised nõuanded õpetuse

jõukohastamiseks - kokkuvõtteks Erg, Kontor, 2013

20
Õppe jõukohastamine Triin Kivirähk 2020 21.10.2020

 Soodustada oskuste integreerimist eri ainete vahel,

seostades seda varem õpitu või oma isikliku kogemusega
ning uudsetes tingimustes kasutamisega. Toetuda
võimalusel praktilisele tegevusele või väljundile.
 Anda positiivset kirjeldavat tagasisidet.
 Kooskõlastada kodu ja kooli vahel õpetamismeetodid ja
kodutööde maht (sh hüperaktiivsetel ja aeglastel lastel) .
 Suunata kodust õppimist kodutööde ettevalmistamisega
koolis või lapsevanemate juhendamisega.
 Suhtuda igasse lapsesse positiivselt, sest iga laps on
eriline, igal lapsel on õigus saada oma vaimsest
võimekusest lähtuvat kvaliteetset õpetust.
Üldised nõuanded õpetuse
jõukohastamiseks - kokkuvõtteks
Erg, Kontor, 2013

Loe lähemalt:
- Erg, L; Kontor, A. 2013. Lapse arengu, oskuste ja
tunnetusprotsesside mõju õppimisele. Nõuandeid
individuaalseks arendustööks. SA Innove.
- Karlep, K. 2002. Õpitoimingute raskusastme reguleerimine.
Eripedagoogika, 2002. Logopeedia ja emakeel-3. Lk 38-41.
- Karlep, K. 2006. Osaoskused ja nende kujundamine.
Eripedagoogika, nr 26, 2006. Logopeedia ja emakeel. Lk 27-
39.
- Plado, K. 2005. Hea õpik toimib õpetajana. Haridus nr 8, 2005.
Lk 6-9.
- Plado, K. 1998. Tekstülesanne kui tekst. Eripedagoogika 1998.
Lk 52-60.
- Schults, A., Kivirähk, T., Plado, K., Häidkind, P. 2018. Hariduslike
erivajaduste määratlus ja kaasav haridus. Krull, E.
Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Lk 623-628.
- Kontor, A., Võsu, K., Terasmaa, M. 2019. Õpilase
individuaalsuse arvestamine võimetekohase õppimise
tagamisel. SA Innove.

21