Download as pdf or txt
Download as pdf or txt
You are on page 1of 3

aRmosavleTmcodneoba

(statia qarTuli enciklopediidan)

aRmosavleTmcodneoba (orientalistika) aris mecniereba, romelic


kompleqsurad Seiswavlis aRmosavleTis (azia da nawilobriv afrika,
upiratesad Crd. afrika) istorias, ekonomikas, literaturas, enebs,
eTnografias, xelovnebas, religas, filosofias, materialur da sulier
kulturul Zeglebs. aRmosavleTmcodneobis ganviTarebis procesSi
Camoyalibda calkeuli regionaluri dargebi: egviptologia, asiriologia,
semitologia, arabistika, iranistika, Turqologia, sinologia,
monRolmcodneoba, indologia, iaponistika da sxv.; mecnierebis progresTan
dakavSirebiT iqmneba axali regionaluri dargebi (Sumerologia,
urartologia, kumranistika, koreistika, malaistika da sxv.).
cnobebi aRmosavleTis qveynebis Sesaxeb jer kidev elinuri xanis
mwerlobaSi moipoveba. ufro da ufro meti cnobebi dagrovda arabTa
saxalifos Seqmnisa da jvarosnuli laSqrobebis periodSi. am
TvalsazrisiT udidesi mniSvneloba hqonda did geografiul aRmoCenebs. XII
saukunidan moyolebuli saintereso cnobebi Cndeba rusul enazec.
aRmosavleTmcodneobis calke dargad Camoyalibeba daaxloebiT XVI
saukuniT TariRdeba. am dros safuZveli eyreba zogi aRmosavluri enis (Zv.
ebraulisa da arabulis) swavlebas parizis (XVI s.) da oqsfordis (XVII s.)
universitetebSi. indoeTisa da CineTis Sesaxeb faseul cnobebs Seicavs
aTanase nikitinis (XV s.) aRweriloba.
XVI saukunis arabist postelisa da wina aziis istoriis mkvlevarTa
rotis, brisonisa da sxv. ganmazogadebeli SromebiT mTavrdeba
aRmosavleTmcodneobis ganviTarebis adrindeli etapi.
aRmosavleTmcodneobis Semdgom ganviTarebaSi (XVII s. _ XX s. dasawyisi)
sami ZiriTadi etapi gamoiyofa. pirveli etapisaTvis (XVII s. _ XVIII s. I nax.)
damaxasiaTebelia mecnieruli kvlevisaTvis saWiro pirobebis momzadeba _
masalaTa intensiuri mopoveba, evropis centrebSi (leideni, parizi,
oqsfordi) xelnawerTa fondebis dagroveba, Sesaswavli aRmosavluri enebis
wris (sparsuli, Turquli, Cinuri) gafarToeba, pirveli sistematizebuli
Sromebis Seqmna (d’erbelo, `aRmosavluri biblioTeka~, parizi, 1667).
evropaSi filoorientalizmi ukavSirdeba ganmanaTleblobis ideebs
(volteri, monteskie da sxv.).
meore etapze (XVII s. II nax. _ XIX s. I nax.) yalibdeba
aRmosavleTmcodneobis mecnieruli safuZvlebi. gansakuTrebiT ganviTarda
aRmosavleTis filologia, romelmac dasabami misca SedarebiTi
enaTmecnierebis Camoyalibebas. 1771 wels frangma mecnierma anketil-
diuperonma Targmna avesta. ingliselebma u. jonsma da g. kolbrukma daiwyes
sanskritis SedarebiTi Seswavla; gaSifrul iqna Zv. sparsuli (g.
grotefendi, 1802; r. raski, h. roulinsoni, e. biurnufi, XIX s. 20-30-iani ww.)
da asurul-babilonuri lursmuli damwerlobebi (p. bota, e. hinqsi, h.
roulinsoni), egvipturi ieroglifika (J. Sampolioni, 1822). Camoyalibda
aRmosavleTis Semswavleli saazio sazogadoebebi: bengalis saazio
sazogadoeba kalkutaSi (1784 w.), saazio sazogadoeba parizSi (1822 w.), samefo
saazio sazogadoeba londonSi (1823 w.), germanuli aRmosav;leTmcodneobis
sazogadoeba laifcigSi (1845 w.) da sxv. Seiqmna aRmosavluri enebis
Semswavleli specialuri umaRlesi saswavleblebi _ aRmosavluri enebis
akademia venaSi (1754 w.), cocxali aRmosavluri enebis skola parizSi (1795
w.). gamovida kapitaluri Sromebi aRmosavleTis istoriisa da kulturis
Sesaxeb. daiwyo indologiisa da sinologiis ganviTareba. 1807 wlidan
aRmosavluri enebis swavleba SemoiRes yazanis, xolo 1819-dan peterburgis
universitetebSi. 1818 wels ruseTSi Seiqmna aRmosavleTmcodneobis
akademiuri centri _ saazio muzeumi, sadac Tavi moiyara xelnawerTa da
monetebis udidesma koleqciebma.
aRmosavleTmcodneobis ganviTarebis mesame etapze (XIX s. II nax. _ XX
s.) gafarTovda aRmosavleTis kvlevis obieqti, gaRrmavda
aRmosavleTmcodneobis ganviTarebis meore etapze Casaxuli tendenciebi.
muSaobis Sedegebi aisaxa `islamis enciklopediaSi~ (gamodis oTx enaze). 1873
wlidan yovel 4-3 weliwadSi ewyoba aRmosavleTmcodneTa saerTaSoriso
kongresebi.
II msoflio omis Semdeg aRmosavleTis qveynebSi momxdarma Zireulma
istoriulma cvlilebebma didi gavlena moaxdina aRmosavleTis
ganviTarebaze dasavleTis saxelmwifoebSi. gansakuTrebiT gamaxvilda
yuradReba aRmosavleTis qveynebis Tanamedrove problemebis Seswavlaze.
aRmosavleTmcodneobis ganviTarebaSi gansakuTrebuli mniSvneloba
hqonda arqeologiur kvleva-Ziebebs da uZvelesi civilizaciebis aRmoCenebs;
faseuli wyaroebis Semotanam samecniero praqtikaSi xeli Seuwyo mTel rig
Zvel damwerlobaTa da Zvel enaTa Seswavlas (Sumeruli _ a. daimeli, a.
poebeli da sxv.; xeTuri _ b. hrozni da sxv.; xurituli _ e. spaizeri da sxv.;
xaTuri anu protoxeTuri _ e. laroSi, e. foreri, a. kamenhuberi; elamuri _
r. labati, r. heloki). ganxorcielda aqemeniduri, falauri, soRduri
teqstebis kritikuli gamocemebi.
gasuli (XX) saukunis 70-iani wlebisaTvis msoflioSi daaxloebiT 1100
samecniero-kvleviT centrsa da asociaciaSi (maT Soris universitetebsa da
sxva umaRles saswavleblebSi aRmosavleTmcodneobis fakultetebze)
warmoebda intensiuri semceniero-kvleviTi muSaoba.

qarTuli aRmosavleTmcodneoba

aRmosavleTis qveynebTan saqarTvelos mravalsaukunovani kulturul-


istoriuli urTierTobis Sedegad mdidari dokumenturi masala dagrovda,
ramac safuZveli Seuqmna qarTuli aRmosavleTmcodneobis Camoyalibebas.
aRmosavluri enebis swavleba mecnieruli mizniT Tbilisis universitetSi
misi daarsebis pirveli dReebidanve iqna SemoRebuli, iswavleboda arabuli,
Turquli (a. SaniZe), sparsuli (iust. abulaZe), sanskriti (g. axvlediani).
aRmosavleTmcodneoba, rogorc mecnierebis damoukidebeli dargi,
saqarTveloSi XX saukunis 30-iani wlebidan Camoyalibda.
1936 wels enis, istoriisa da materialuri kulturis institutSi
(enimki) Camoyalibda aRmosavleTmcodneobis ganyofileba, xolo 1945 wels
Tbilisis saxelmwifo universitetSi daarsda aRmosavleTmcodneobis
fakulteti istoriuli da filologiuri ganyofilebebiT, Seiqmna
semitologiis (g. wereTeli, a. lekiaSvili), iranuli filologiis (iust.
abulaZe, d. kobiZe), Turqologiis (s. jiqia, n. janaSia) da aRmosavluri
qveynebis istoriis (v. gabaSvili, d. kacitaZe) kaTedrebi. specialistTa
momzadebis Sedegad SesaZlebeli gaxda mecnierebaTa akademiis sistemaSi
aRmosavleTmcodneobis institutis Camoyalibeba (1960 w.), romelsac saTaveSi
Caudga giorgi wereTeli. aRmosavleTmcodneobis dargSi muSaoba
mimdinareobs iv. javaxiSvilis saxelobis istoriis, arqeologiisa da
eTnografiis institutSi, aseve k. kekeliZis saxelobis xelnawerTa erovnul
centrSi (yofil xelnawerTa institutSi).
qarTuli aRmosavleTmcodneobis sakvlevi problematika ganisazRvreba
axlo, Sua da Zveli aRmosavleTis xalxTa istoriis, literaturisa da
enebis SeswavliT. amasTanave igi Tavidanve daukavSirda qarTvelologiis
sakiTxebis kvlevas.
qarTuli aRmosavleTmcodneobis erT-erTi ZiriTadi dargia
semitologia, romelsac saqarTveloSi safuZveli Cauyara g. wereTelma.
mniSvnelovani Sedegebia mopovebuli arabuli saliteraturo enisa da
dialeqtebis kvlevis dargSi (g. wereTeli, a. lekiaSvili). arameuli enis
kvlevas CvenSi biZgi misca mcxeTis maxloblad, armazisxevSi aRmoCenili
epigrafikuli Zeglebis Seswavlam (g. wereTeli). armazuli epigrafikuli
Zeglebis aRmoCenam axleburad gaaSuqa qarTuli anbanis warmoSobis
problema. Tbilisi msoflios semitologiuri kvlevis centrebis im mcire
ricxvSia, sadac Tanamimdevrulad iqna Seswavlili arameuli dialeqtebi (k.
wereTeli); gamokveulia ebrauli, eTiopuri da aqaduri enebis struqturaTa
mniSvnelovani sakiTxebi; SemuSavebulia originaluri Tvalsazrisebi
semituri enebis SedarebiTi gramatikis araerT kardinalur sakiTxze.
mniSvnelovani Sedegebia miRebuli Zveli aRmosavleTis enaTa kvlevis
dargSi _ Seswavlilia urartulisa da xeTuris struqturisa da leqsikis
sakiTxebi, Seiswavleba Sumeruli da xurituli enebi.
sistematuri kvleva warmoebs indo-iranul enaTa dargSi. Seswavlilia
sanskritis, hindis, Zveli, saSuali da axali sparsuli enis gramatika da
leqsikis mniSvnelovani sakiTxebi, mimdinareobs kvleva-Zieba osuri enis
Seswavlis mizniT, gamokvleulia Turquli enebisa da dialeqtebis zogierTi
ZiriTadi sakiTxi.
Seswavlilia aRmosavleTis xalxTa literaturis istoriis
mniSvnelovani sakiTxebi, biblia, arabuli klasikuri da qristianuli
literaturis, arabuli filosofiuri literaturis araerTi sakiTxi.
intensiuri muSaoba warmoebs sparsuli literaturisa da sparsul-qarTul
literaturul urTierTobaTa istoriis dargSi. Seswavlilia sparsul-
tajikuri klsikuri literaturis udides warmomadgenelTa Semoqmedeba.
didi yuradReba eTmoba Tanamedrove iranis mwerlobas. daiwera
originaluri monografiebi Turquli da azerbaijanuli literaturis
istoriis sakiTxebze.
qarTuli aRmosavleTmcodneoba gansakuTrebul yuradRebas uTmobs
aRmosavluri qveynebis socialur-ekonomikuri sakiTxebis kvlevas,
saqarTvelosa da axlo aRmosavleTis qveynebis istoriuli urTierTobis
Seswavlas. gamokvleulia Zvali aRmosavleTis qveynebis _ urartusa da
xeTebis saxelmwifos _ istoriuli problemebi.
gamoqveynda ganmazogadebeli naSromebi aRmosavleTis xalxTa Sua
saukuneebis istoriis Sesaxeb, aRmosavleTSi qalaqebis Casaxvisa da
ganviTarebis Sesaxeb, saqarTvelosTan axlo aRmosavleTis qveynebis
urTierTobis sakiTxebze. intensiuri muSaoba warmoebs saqarTvelosa da
kavkasiis istoriis aRmosavluri wyaroebis publikaciis dargSi. aRniSnuli
wyaroebi Seicaven pirvelxarisxovan dokumentur masalebs, romlebic
Tanabrad mniSvnelovania rogorc saqarTvelos, aseve aRmosavleTis qveynebis
socialur-ekonomikuri da politikuri istoriis Sesaswavlad. Seswavlilia
agreTve arabulenovani daRestnuri dokumentebi, romlebic aSuqebs
daRestnis XVII-XIX saukuneTa istoriis mniSvnelovan sakiTxebs,
Seswavlilia saqarTvelos teritoriaze mopovebuli epigrafikuli Zeglebi.
saTanado yuradReba eTmoba axlo da Sua aRmosavleTis xalxTa axali
da uaxlesi istoriis problemebis kvlevas.

You might also like