Keel Ja Kirjandus

KEEL JA KIRJANDUS
SISUKORD
P. Lias. Uusrealismilt modernismile 289

T. Paul. Jaan Bergmann piiblitõlkijana 303
T. Tender, E. Kasak. Võru uuemad kirjaviisid ja
Brown(e)'i liikumine 312
T. Help. Regulaarsed ja irregulaarsed verbid eesti
keeles (Järg) 320
R. Ruutsoo. In memoriam Juhan Viiding 328
MISTSELLE
M. Salupere. Veel Koidula vaarvanematest 339

E. Teder. Kes on salapärane eesti kirjanik, nõuko-
gude korra õel vaenlane nr 105? 340
KOLLEEGIUM:
I.liiste, E. Jansen,
R. Kull, V. Pall, CETERUM CENSEO
R. Parve, H. Peep,
H. Rätsep, T. Seilenthal, A. Kaalep. Eesti vabatahtlik Väinö Linna "Tund-
A. Tamm, Ü. Tedre,
U. Uibo, J. Undusk, matut sõdurit" lugemas 341
T.-R. Viitso, A. Vinkel.
MEMUAARE
TOIMETUS: J. Hain. Vildega kolmkümmend aastat tagasi 343

E.Ross
(peatoimetaja kt),
RAAMATUID
P. Lias
(kirjandusteooria ja -kriitika
osakonna toimetaja), S. Olesk. Ingli koljust, valgest koerast ja eriti Enn
Lillemetsast 350
H. Niit E. Poodnek. Iga raamat meenutab mõnda eelnevat 351
(kirjandusajaloo ja rahva-
luule osakonna toimetaja), V. Miller. Väike raamat suure sisuga 353
M. Tiits. Praktiline leksikograafia 354
V.Klaus
(keeleteaduse osakonna
toimetaja),
RINGVAADE
I. Pärnapuu
(toimetaja),
T. Liiv. Juhan Viiding 1. VI 1948—21. II 1995 358
L. Veskis L. Hone, M. Laar. Sada aastat Johannes Silveti
(toimetaja), (Schwalbe) sünnist 359
M. Kleiner
(sekretär).
K a a n e l : Hando Mugasto. Illustratsioon Johannes
Toimetuse aadress: Semperi reisiraamatule "Risti-rästi läbi Euroopa" (puu-
EE0100 Tallinn, Roosikrantsi 6.
Telefonid 449-228,449-126. gravüür, 1935).
Trukkida antud 2. V1995.

Trükiarv 1800.
Tellimus nr 2155.
Trükikoda Printall.
EE0090 Tallinn, Pärnu mnt 67-a.
Praakeksemplari vahetab ümber

trükikoja tehnilise kontrolli osa-
kond Pärnu mnt 67-a (telefon
681-411). © Keel ja Kirjandus 1995 Kirjastus Perioodika
KEEL JA KIRJANDUS 5/1995
EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KTKJANTKE LUDU AJAKIRI
XXXVin AASTAKÄDX
Uusrealismilt modernismile
PÄRT LIAS
O ma "Eesti kirjanduse loos" (1954) täheldab Karl Ristikivi kirjanduse

jõudmist uude küpsusjärku seitsmel vilja-aastal 1934—1940. Kui luu-
les tõusis ilma tegema Ants Oraselt arbujate nime saanud poeetkond, siis
proosas kujunes tooniandvaks rahvusromantilist hõngu ajalooline romaan
(Karl August Hindrey, Mait Metsanurk, August Mälk jt), Vabadussõja-aine-
line romaan (Albert Kivikas, August Gailit) ning psühholoogiline või süva-
psühholoogiline intelligentsiromaan ja -novell (Leo Anvelt, Reed Morn jt); ar-
bujaliku hoiaku esindajaks proosas talle omase vaimsuse väärtustamisega ja
väljapeetud vormikultuuriga võib pidada K. Ristikivi, iseäranis tema Tallin-
na-triloogiat (1938—1942).
Küpsusjärk, millest räägib K. Ristikivi, vastandub selgesti 1920-ndate
aastate lõpupoole ja 1930-ndate algupoole "kriitilisele ja sotsiaalse (kui mitte
sotsialistliku) tendentsiga realismile"1, mida kirjanduslugudes tavatsetakse
käsitleda uusrealismina. Kui kirjanduse põhivool tekkis uusrealism vastu-
kaaluks nooreestlaste, siurulaste jt uusromantismile, tõstis taas esile tõepä-
ra, ka nn eluläheduse, erines aga märgatavalt nii ainevalla kui ka väljendus-
vahendite poolest sajandivahetuse esimese laine realismist. Oleks muidugi
eksitav arvata, et 1930-ndate aastate teisel poolel (aga ka hiljem) on uusrea-
lism juba läbitud etapp: ilmus ju just kolmekümnendail küllaga uusrealismi
voolusängi kuuluvat. Teiselt poolt ei saa eirata tõsiasja, et psühholoogiline
intelligentsiproosa sündis varakult, juba 1920-ndate aastate teisel poolel.
Eesti proosa üldpilt XX sajandi algupoolel on mitmepalgeline ega taha mah-
tuda ühe või teise põhivoolu raamidesse.
1
K. R i s t i k i v i , Eesti kirjanduse lugu- Stockholm. 1954. lk 112.
19 Keel ja Kirjandus nr 5. 1995 289
RAHVUSrtAAiv./ti üvwciU
XX sajandi algupoole eesti kirjanduse surumine kahe põhivoolu — uusro-
mantismi j a uusrealismi — Prokrustese sängi (nagu see tihtilugu on olnud
tavaks) osutub, kui arvestada asjade tegelikku seisu, tugevasti lihtsusta-
tuks. Nagu ei haaku 1920-ndate aastate intelligentsiromaan (mis, tõsi, ei ol-
n u d tooniandev, aga see on iseküsimus) uusrealismiga, nõnda oleks üpris vä-
givaldne k a t s e p ü ü d a sajandialguse uusromantismiga siduda 1930-ndate
aastate teise poole suundumusi, olgu arbujate luulet, olgu ajaloolist romaani,
olgu süvapsühholoogilist romaani j a novelli. Hoopis kasutamiskõlblikuni
tundub olevat ka eesti kirjanduse puhul Aleksander Aspeli pakutud XX sa-
jandi prantsuse kirjanduse suundumusi eritlev kolmikjaotus: uusromantism,
uusrealism, moodne kriitiline klassitsism resp idealism.
A. Aspel kirjutab: "Üheks peamiseks uue sajandi üldsuunaks kujunes pi-
k a peale, ilma et see esialgu oleks ühegi -ismina avaldunud, areng nn. mood-
sa kriitilise klassitsismi poole, mis taotles uuelaadset t a s a k a a l u j a võiks
ütelda sünteesi uusromantilise tundelainetuse ja mõistuspärase korra, idea-
lismi j a tavalise toetunde, sümbolistliku abstraktsuse ja realistliku konkreet-
suse, filosoofilise kontemplatsiooni j a elulise vitalismi, poeetilise tumeduse
või ebamäärasuse j a mõistelise selguse vahel." 2 Ligilähedaselt iseloomustab
sajandi algupoole kirjanduse s u u n d u m u s i angloameerika materjalil Ivar
Grünthal. "Ingliskeelse uuema luule kolm peajoont — maagiline, intellektu-
aalne j a traditsiooniline evivad selgesti eraldatavaid vasteid sama keelepiir-
konna proosas. Jutukoest väljatõmmatuna ei kulge need põhijooned muidugi
mitte nöörsirgelt. Kui jutulõng kaldub kõrvale 19. s. valitsenud perekonnaro-
m a a n i klassilisest mustrist, siis on niidiotsad sageli eri jämedusega. Nende
ühendusest tekivad sõlmed, mis iseenesest sugugi ei tarvitse tähendada sas-
siminekut." 3
Neid tähelepanekuid eestigi kirjanduse kontekstis arvestades võiks tä-
heldada, et uusrealism j a moodne kriitiline klassitsism esinesid/kulgesid
rööbiti. Samuti on eesti kirjanduse konteksti kohaldatav I. Grünthali kol-
mikskeem (muidugi mõnesuguse lihtsustamisega): traditsiooniline = uusrea-
listlik luule ja proosa; intellektuaalne ja maagiline = psühholoogiline j a sü-
vapsühholoogiline intelligentsiproosa, rahvusromantilist hõngu ajalooline ro-
m a a n ning arbujate luule. Kuigi sajandi algupoolel tegid ilma esmalt uusro-
mantikud, seejärel uusrealistid, on märgatav kriitilise klassitsismi ehk idea-
lismi kui kolmanda suundumuse olemasolu. K. Ristikivi käsitluse kohaselt,
ehk küll autor reljeefsemalt piirjooni ei kaardista, kujunes kriitiline idealism
resp intellektuaalne ja maagiline kirjandus arbujate luule ning ajaloolise j a
psühholoogilise proosa näol 1930-ndate aastate teisel poolel koguni küpsus-
järgu tunnismärgiks.
Ehk küll pärast iseseisvuse hävingut leidus jõude, kes asusid rahvuskul-
tuuri lammutama, säilitas see, sealhulgas kirjandus, kõigele v a a t a m a t a elu-
jõu. Eriti tõendab proosa kestmist kunstiküpsete romaanide jätkuv ilmumine
nii esimesel nõukogude kui ka kolmel sellele järgnenud hitlerliku okupatsi-
ooni aastal. Mainitagu siinkohal vaid mõningaid: K. Ristikivi Tallinna-triloo-
gia teine r a a m a t "Võõras majas" 1940. aastal (esialgne ja 1942. aasta kordus-
trükis taastatud pealkiri "Õige mehe koda"), A. Gailiti "Ekke Moor" (1941),
A. Mälgu "Hea sadam" ja K. Ristikivi Tallinna-triloogia kolmas r a a m a t "Roht-
aed" (mõlemad 1942), A. Kivika "Karuskose" (1943), samuti Ain Kalmuse de-
2
A. A s p e l , Moodsast kriitilisest klassitsismist eksistentsialismini. — Maail-
makirjanduse peajooni. Uppsala, 1968, lk 118.
3
I. G r ü n t h a l , Ingliskeelne kirjandus 20. sajandil. — Maailmakirjanduse
peajooni, lk 150.
290
büütromaan "Soolased tuuled" (1944). Need on psühholoogilise süvenemisega
kirjutatud, sõnatundlikud j a kompositsioonilt tihedad romaanid, kõik oma-
moodi elulähedased, ent sotsiaalkriitiliselt malbed teosed.
1944. aastast, kui paljud kirjanikud läksid Läände ning eesti kirjandus
hargnes kaheks, kandus kirjanduse raskuskese enam kui veerand aastasa-
jaks kodumaalt võõrsile. Nagu läti ja leedu ning Ida-Euroopa maade kirjan-
dused, sattus ka eesti kirjandus ideoloogilise konfrontatsiooni suruseisu; tek-
kis külma sõja aja kirjandus. 1940-ndate aastate teisel poolel hoogu võtnud
j a 1950-ndate algul haripunkti jõudnud sotsialistliku realismi dikteerimine,
kodanlikeks natsionalistideks ja kosmopoliitideks tembeldatuile peetud nõia-
j a h t ning kirjanduspärandi nihilistlik ümberhindamine tegid oma laastamis-
töö — Eestis katkes kirjanduse (nagu kogu kultuurigi) järjepidevus.
Kuigi külma sõja õhkkond vajutas tahes-tahtmata pitseri k a kiiresti jõu-
du kogunud pagulaskirjandusele, suutis eesti kirjandus just paguluses, võõr-
sil, Eestist väljaspool säilitada oma identiteedi. "Eesti algupärast kirjandust
kannavad ainult maapaos olevad kirjanikud, seda võivad lugeda ainult va-
bas maailmas viibivad eestlased," märkis Bernard Kangro 1953. aastal, pida-
des vajalikuks täpsustada: "Selle osa käes meie rahvast on kohustus hoolit-
seda, et meie kirjandus edasi elaks. See kõik seab meie kirjanikud j a k a luge-
jad eri olukorda, milles me oma kirju ajaloo kestel kunagi pole olnud. Meie
peame oma kodu hoidma j a ehitama võõrsil." 4 "Eksiilkirjandus ei ole j u b a
oma t a u s t a tõttu võinud olla "ebapoliitiline" või "neutraalne"," teeb kokku-
võtte aastaid hiljem omakorda Ilmar Talve ja lisab: "...aga see protest, mis k a
meie eksiilkirjanduses on esinenud, pole mitte niivõrd otseselt poliitiline-ideo-
loogiline, vaid rahvuslik j a ka üldinimlik, h u m a a n n e protest." 5
Eesti proosa kestmine j a uuenemine pärast Teist maailmasõda jäi niisiis
aastaiks pagulaste hooleks. Alles pärast Stalini surma alanud poliitilise sula
ajal h a k k a s kirjandus kosuma k a kodumaal, esialgu küll üpris arglikult j a
kobamisi, seejärel aga üha hoogsamini. Oma panuse sellesse taassünniprot-
sessi andis mitmesuguseid kanaleid pidi siia jõudnud eksiilautorite looming.
Üritades vaadata, nagu eespool juba osutatud, viimase poolsajandi eesti-

gi kirjanduse erijooni, tema kunstilist omapära suuremas mõõtkavas, XX sa-
jandi kirjanduse põhihoovuste kontekstis, mis on väga kirev j a täis vasturää-
kivusi, ei saa mööda realismi ja modernismi olemuslikust vastuseisust. Et
aga siin varitseb oht uppuda üksikasjusse ja nüanssidesse, mõistete mitmeti
mõistetavusse jne, siis tundub karide vältimiseks olevat otstarbekas piirdu-
da reljeefsega, j a nimelt romaanistruktuuri muutumisega käesoleval sajan-
dil, liiati kui j u t t on proosast.
Selle sajandi romaani põhitaotluseks on peetud loobumist XIX aastasaja
romaani kujutamispõhimõtteist, siirdumist elutunnet täpsemalt t a b a d a j a
väljendada võimaldavate vahendite ja vormide otsinguile. Vaidlused j a väit-
lused romaani ümber kulmineerusid 1950-ndate aastate lõpul j a 1960-ndate
algul, kui prantsuse uusromanistid Alain Robbe-Grillet, Nathalie Sarraute,
Michel Butor j t kritiseerisid n n traditsioonilist Balzaci-tüüpi romaani. Läh-
tekohaks oli juba kahekümnendail aastail läbimurde teinud J a m e s Joyce'i
romaanipraktika, Virginia Woolfi esseed proosa kohta, sürrealistliku romaa-
4
B. K a n g r o , Saateks. — Kirjanikult lugejale. Koguteos kahekümnelt auto-
rilt. Lund, 1953, lk 9.
5
1 . T a l v e , Kirjandus ja poliitika. — Looming 1989, nr 7, lk 993.
19* 291
ni esteetika ning Franz Kafka buum sõjajärgsel kümnendil. Traditsioonilise
r o m a a n i kriisile j u h t i s esimeste hulgas tähelepanu Georg Lukäcs, kes tõi
oma "Romaaniteoorias" 6 esile moodsa romaani tekkepõhjuse (võimatuse ku-
j u t a d a kahekümnenda sajandi maailma kõiketeadja autori, Olümpose juma-
la vaatepunktilt) j a osutas k a romaani muutumise võimalustele.
G. Lukäcsi järgi on romaani kriis elutunde kriis. Et aga romaan on loo-
muldasa alalõpmata teisenev kunstivorm, 7 siis on ta iseäranis tundlik elus j a
inimeses toimuva suhtes; romaan mitte üksnes ei kajasta uusi, alles t a b a m a -
ta, veel tähelepanemata tahke ja nähtusi, vaid suudab neid k a prognoosida.
Romaani need omadused, mida tuleb pidada üldtunnuslikeks k a kogu proo-
sale (romaani hegemoonia aegadel koguni kirjandusele tervenisti), osutuvad
tõhusaiks lähtekohtadeks XX sajandi proosa põhisuundumuste kaardistami-
sel. E. Auerbach, R.-M. Alberes, L. Pollmann, U. Eco ja lugematu arv teisi ro-
maaniteoreetikuid, lisaks kirjanikud ise, on, tõsi, küllalt erinevatest lähte-
kohtadest käsitlenud romaani kui kunstivormi muutumist.
Lucien Goldmanni järgi on tavaks eristada romaani kolme ajajärku: 1) tra-
ditsiooniline romaan, millele on tunnuslik "biograafiline vorm" j a "proble-
maatiline indiviid"; tegemist on n n Balzaci-tüüpi XIX sajandi romaanivormi-
ga, mille liberalistlik eluvaade eeldab isikupärast karakterit, sündmuste ju-
tustamist nende põhjuslikus tingituses ning usutavat, tõepärast elupilti (vä-
lismaailma kujutamist); 2) moodne romaan, millele on iseloomulik karakteri
lagunemine (dissolution du personnage), sündmuste põhjuslikust järjestusest
loobumine, sisemonoloog, teadvuse vool või montaaž; see on suurte kriisiaega-
de, sõdade j a sotsiaalsete vapustuste ajajärgu romaan (kõrgajaks ajavahemik
1910—1945); 3) "uus romaan", milles on aset leidnud tegelaste kadumine (dis-
parition du personnage) ja mis sai omaseks Teise maailmasõja järgsele stabi-
liseerumisperioodile; keskne on "asjade maailm" (A. Robbe-Grillet' šosism),
süvateadvuse "liikumised" (N. Sarraute'i "häälutused"). Prantsusmaalt levis
"uus romaan" üle maailma ning saavutas uue kuulsuse Ladina-Ameerika
maade kirjandustes. "Uue" ehk antiromaani hiilgeajaks oli 1950-ndate aasta-
te lõpp j a 1960-ndate algupool, ta hakkas taanduma siis, kui saabus moder-
nismi loojak (pärast 1968. aasta Pariisi üliõpilasrahutusi ning P r a h a kevade
lämmatamist). 8
Traditsioonilist, moodsat j a uut (resp anti-)romaani eristab üksteisest ro-
m a a n i s t r u k t u u r ehk narratiivi mudel. Traditsioonilisele romaanile on omane
isikupäraste karakterite, jutustamise resp väljapeetud ning ajalis-põhjusliku
süžee, samuti usutava, tõepärase, elusarnase aegruumi (antud j u h u l "välis-
maailma") olemasolu, mis moodustabki jämedates joontes realismi, olgu n n
Balzaci-tüüpi realistliku või hilisema, uusrealistliku romaani poeetika alus-
müüri.
Moodsa romaani komponendid — karakteri lagunemine ja jutustaja taan-
dumine intro- või retrospektiivse reflekteerimise ees (sisemonoloog, teadvuse
vool) koos vaatepunktide (point of view) rõhutatud vahetumisega — on silma-
hakkavalt vastunäidustatud traditsioonilise romaani poeetikale ning tulene-
vad modernismi esteetikast (maailm kui kujutlus). Epistemoloogiliselt on see
romaanitüüp XX sajandi positivismi-ja liberalismijärgse ajastu n ä h t u s : tooni
a n n a v a d psühhoanalüüs, H. Bergsoni intuitivism, F. Nietzsche irratsiona-
6
G. L u k ä c s , Die Theorie des Romans. Berlin, 1920.
7
M. В a h t i n, Eepos ja romaan. — M. В a h t i n, Valitud töid. Tallinn, 1987,
lk 15—43.
8
L. G o l d m a n n , Pour une sociologie du roman. Paris, 1964, lk 49—51, 288—
298, 367—370.
292
lism j a paljud m u u d varem t u n d m a t u d inimesekäsitused. Isikupärane ka-
rakter laguneb, k u n a tõdetakse, et suurte kataklüsmide ajajärgu inimene on
(kordumatute) omadusteta (Robert Musili "Der Mann onne Eigenschaften")
— kõigisse on imbunud ajastule omane banaalsus j a suurenisti sellest koos-
neb sisemonoloogi või teadvuse voolu kaudu väljendatav sisesus (Innerlich-
keit).
"Uus romaan" on moodsast romaanist veelgi radikaalsem: lagunenudTla-
gundatud karakteri j a disparaatse jutustamise vahetab välja miinusvõte —
karakteri täielik eitamine j a igasuguse kausaalsuse taandamine. Ka episte-
moloogiliselt lähevad moodne ja "uus romaan" teineteisest lahku. Moodne ro-
m a a n jääb kõigele vaatamata ikkagi subjektikeskseks: inimene j a ümbritsev
(maailm) on sattunud suurde vastasseisu, katsed "maailma parandada" lõpe-
vad fiaskoga — pöörduvad varem või hiljem "võitluseks iseendaga" (ränna-
kuks hingemaastikul või kadunud aja otsimiseks nagu Marcel Proustil). Sub-
jekti ümbritsev (maailm) on moodsas romaanis vaenulik, võõras või kogunis-
ti absurdne (näiteks eksistentsialistidel). "Uus romaan", erinevalt moodsast,
on lakanud olemast subjektikeskne. Ümbritsevat (maailma) ei käsitata ini-
mesele võõra j a vaenulikuna — maailm on ükskõikne (indiferentne), inimene
pole maailma keskpunkt. "Maailma saatus on lakanud olemast samastatav
mõne inimese või mõne perekonna saatuse tõusude j a mõõnadega. Ning maa-
ilm isegi ei ole enam kellegi eraomand, mida saab pärida vanemailt j a millel
on oma kindel rahaline ekvivalent," täheldab A. Robbe-Grillet, järeldades
siit, et "tänapäevas puudub see kunagine enesekindlus, ollakse tagasipeetum
seetõttu, et ollakse loobunud kujutelmast, nagu oleks isiksus kõikvõimas". 9
Traditsioonilise, moodsa j a "uue romaani" lahknevused märgistavad küll
realismi ja modernismi veelahet, ei välista aga, mõistagi, mitmesuguste vahe-
astmete olemasolu. Üpris eksitav oleks siduda mõisteid nagu kriitiline rea-
lism, uusrealism, psühholoogiline realism, maagiline realism jne (sotsialistli-
kust realismist rääkimata) ainuüksi neis sisalduva sõna "realism" põhjal. Te-
gemist on väga eriilmeliste, tihtilugu lausa vastandlike nähtustega. Näiteks
uusrealism, kuigi t a säilitab traditsioonilise realismi peamise t u n n u s e —
ebasarnasuse, k a eluläheduse —, viitab juba nimeldasa uuenemisele, seega
siis varasema (vana) realismi klišeede ja stereotüüpide revisjonile j a k a hül-
gamisele. Psühholoogiline realism, veelgi enam aga maagiline realism seon-
duvad otsejoones kriitilise idealismi poeetikaga (tunde j a mõistuspärase ta-
sakaal) j a kalduvad või kuuluvad selle sajandi moodsate voolude valdkonda.
Kui aga vaadelda konkreetseid teoseid, siis on tegemist kõikvõimalike

vahe- j a üleminekuvormidega. Näiteks esindab 1920-ndate j a 1930-ndate
aastate psühholoogiline ja süvapsühholoogiline intelligentsiromaan psühho-
loogilist (intellektuaalset) realismi, on seotud rohkem kriitilise idealismi
(klassitsismi) kui uusrealismi poeetikaga. Kuigi traditsioonilise romaani po-
hikomponendid on säilitatud, tehakse panus intro- j a retrospektsioomle, mis
k a h a n d a b teoses märgatavalt realistliku karakteri ja süžee osatähtsust (nn
tüüpilist — üksiku ja üldise koostoimet ja tasakaalustatust); iseäranis iseloo-
mulik on see Reed Morni romaanile "Tee j a tõde".
Eesti prosaistide varajast kaldumist psühholoogilisse ja koguni maagilis-
se realismi — niisiis kriitilisse idealismi — on sedastanud I. Grünthal, kes
juhib tähelepanu niisugusele nähule nii sajandi alguse, kolmekümnendate
9 A. R o b b e - G r i 11 e t, Pour un nouveau roman. Paris, 1963, lk 111.
293
teise poole kui ka pagulasproosa tippteoseis. Kriitik rööbitab inglise proosa
ü h t t u n t u m a t uuendajat D. H. Lawrence'it j a J a a n Oksa ning modernismi
apologeeti Virginia Woolfi j a eesti autoreid K. A. Hindreyd, K. Ristikivi j a B.
Kangrot.
"Lawrence'i loomingus imponeerib peale tunde sügavuse j a d ü n a a m i k a
k a selle tõsidus. Ta oleks nagu kogu aeg surma peale väljas. Eesti kirjandu-
ses olen sellist fuuriat t u n n e t a n u d ainult J a a n Oksa juures," 1 0 kirjutab I.
Grünthal, et teisal jätkata: "Romaanis "To the Lighthouse" paigutab Woolf
pealtnäha sootuks tühise intriigi — trobikond kunstnikke j a literaate plaa-
nitseb paadiga väljasõitu majaka juurde — kahe ajaliselt fikseeritud kindla
punkti vahele enne ja pärast ärajäänud ekskursiooni. [ ] Eesti kirjanduses
lähenes esmakordselt sedatüüpi teosele К. A. Hindrey staatiliselt läbi möö-
d u n u d aja minategelase mälus laegastunud muljete kogus, mille t a ristis
"Sündmusteta suveks". Mõttelaadilt konservatiivset, struktuurilt uuendusse
pürgivat Karl Ristikivi on taoline aja-problemaatika hakanud huvitama ro-
maanis "Ei j u h t u n u d midagi", kus juba esinevad simultaanikujuliselt korral-
datud monoloogid, ent veel selle aja unenäoliseks ühenduseta, mis toimub
alles "Hingede öös". Viie, kindla ajalise punkti — mai-vastuvõtud 1936, 1937,
1938, 1940/41 ja 1943/44 vahele on Bernard Kangro joonistanud Tartu-pen-
taloogia kolmnurga." 11
Kuigi moodsa romaani ilminguid leidub eesti proosas üpris varakult, toi-
mub selle narratiivi teadvustamine alles paguluses 1950-ndatel aastatel, nii-
siis samal ajal, kui modernismi poeetika j a esteetika seisid huvikeskmes ko-
gu maailmas. (Kodumaal tõstatati küsimus alles 1960-ndate sula ajal j a selle
järellainetuses.)
Mis on moodne romaan? Mis on moodne novell? Vastuste otsimine nende-
le küsimustele tuleneb tõeluse (reaalsuse) silmanähtavast teisenemisest j a
sellega seotud kirjanduse muutumisest. Selle probleemi teadvustamise alga-
taja oli K. Ristikivi.
Teatavasti on moodsa narratiivi olulisimaks tunnuseks arupidamine kir-
jutamise otstarbe ja võimaluste üle teoses endas, nagu see on hästi t u n t u d A.
Gide'i romaanist "Valerahategijad". Ligilähedaselt on üles ehitatud K. Risti-
kivi 1949. aastast pärit kolmeosaline "Novell". Novelli esimene j a kolmas osa
käsitlevad ü h t j a sama (ühe armastuse) lugu, ainult kumbki sootuks erine-
v a s t kujutamise lähtekohast. Kui esimene osa esitab kuivalt, võiks öelda
nullstiilis, kellegi noore naise pettumust abielus, siis kolmandas osas antak-
se sama seik autorimina pilguga. Novelli tegelanna — noore naise — j a te-
maga samas korteris elava noormehe Harry mõni (intiimsena tunduv) liigu-
t u s pakub autorile pidepunkte asjakäikude üle arutlemiseks. Novelli teine,
keskmine osa, on esimese j a kolmanda suhtes metatekst — autori arutlus
selle üle, mis on (moodne) novell. Täpsemalt öeldes, esitatakse nullstiilis kir-
j u t a t u d esimese osa analüüs koos autori enda poolt sellele osale antava (ne-
gatiivse) hinnanguga. "See ei ole novell," kirjutab K. Ristikivi, et otsemaid
küsida: "... miks see siiski ei ole novell?" Vastus, õigemini selgitus on järgmi-
ne: "Nimetasin seda lugu, kuigi kaudselt, skeemiks, kavandiks, referaadiks.
Kõiki eelpoolnimetatud osasid — kompositsiooni, probleemi, tegelaste psüh-
holoogiat — võib edasi anda ka ümberjutustuses. See ilmneb muidugi palju
selgemalt romaani puhul, kus m i t m e s a j a - l e h e k ü l j e l i s e raamatu
10
I. G r ü n t h a l , Ingliskeelne kirjandus XX sajandil. — Maailmakirjanduse
peajooni, lk 155.
11
I. G r ü n t h a l , Ingliskeelne kirjandus XX sajandil. — Maailmakirjanduse
peajooni, lk 164—165.
294
v õ i b ü m b e r j u t u s t a d a m õ n e l l e h e k ü l j e l (minu sõrendus —P. L.),
ilma et ükski neist komponentidest puuduks. Kuid romaani p u h u l ei teki
a r u s a a m a t u s t juba puhtvälistel põhjustel. Keegi ei vaheta referaati romaani
endaga. Novelli puhul on see hädaoht olemas." 12
Oma mõtisklused novelli võimaluste üle esitab K. Ristikivi veel respekti-
ga konventsionaalse kujutamisviisi suhtes: "Me näeme, missugune paremus
on siiski konventsionaalsel ilukirjanduslikul stiilil võrreldes asjaliku referaa-
diga Viimane annaks a i n u l t ü h e l o o (minu sõrendus — P. L.), esimesel
juhul saame lõpmata hulga — niipalju kui on autoreid endid." 13 Pole raske
märgata, et kogu seda arutelu novelli olemuse ja võimaluste üle läbib nimelt
niisuguse traditsioonilise kujutamisviisi taunimine, mis lubab kujutatut refe-
reerida, m u u t a kujutis kui tervik skeemiks, lühikokkuvõtteks jms. Seda laadi
meditatsioon osutab juba päris selgesti moodsa proosa poeetika j a esteetika
telgmõttele, mille järgi romaan või novell ei ole metafoorihilpudega r ü ü t a t u d
idee — s o Hegeli mõistes abstraktse idee, maailmavaimu, üldise (absoluutse)
esitamine konkreetses, meelelises, klassikaliselt kujundlikus vormis. Siit on
ainult kukesamm modernismi esteetika nurgakivi juurde: kunstilooming ei
ole ümbritseva reaalsuse matkimine, isegi mitte taasloomine, vaid tõelus, su-
veräänne reaalsus, ehk küll teos võib olla kokku pandud välismaailma tüki-
' Kunstireaalsuse küsimuse on K. Ristikivi võtnud lähema vaatluse alla

1953 aastal ilmunud romaanis "Hingede öö". Sellele on pühendatud romaani
esimese ("Surnud mehe maja") j a kolmanda ("Seitse tunnistajat") osa vahele
paigutatud "Kiri proua Agnes Rohumaale". Taas (nagu "Novelliski") esineb
keskmine osa esimese j a viimase suhtes metatekstina. Autor kommenteerib
oma romaani kujuteldavalt lugejalt saadud kirja, milles "Hingede oole hei-
detakse ette, et "sellel puudub täiesti keskne probleem j a sündmustik, intrii-
gist rääkimata." 1 4 Tegemist on konventsionaalse ehk traditsioonilise romaa-
ni poeetikast lähtuva etteheitega, mille eiramist lugeja, proua Agnes Rohu-
m a a peab lubamatuks või vähemalt taunimisväärseks. Selle etteheite paree-
rib autor vastuväitega: "Ühe t e o s e i d e e j a m o o d s a r o m a a n i k o m -
p o s i t s i o o n (minu sõrendus - P. L.) on kaks ise asja.™ (Kui veel Novel-
li" metatekstis oli j u t t u konventsionaalsest kujutamisviisist, sus "Hingede oo
metatekstis räägitakse juba moodsa romaani kompositsioonist.) Oma vastu-
väidet (traditsioonilise ehk konventsionaalse romaani reeglistikule) põhjenda-
des esitab "Hingede öö" autor konventsionaalse narratiivi selgesõnaliselt ühe-
mõttelise kriitika ning peab traditsioonilise romaani (traditsioonilise proosa)
nõuete järgimist täiesti tarbetuks. Ristikivi kirjutab: "Ei ole tõepoolest mi ras-
ke leida probleem ja sõlmida see ühe tegelase ümber, viia sealt niidiotsad teis-
te tegelaste juure j a lõpuks kogu see n u k u t e a t e r (minu sõrendus —P. LJ
enam või vähem sujuvalt liikuma panna. Aga n ü ü d lubage k a minul küsida:
mis oleks olnud selle mõte? Ideeliselt ei oleks midagi selgemaks saanud L- - -j
see oleks olnud vale j a vägivald nii tegelaste kui k a autori vastu, kes oleks
pidanud j u t u s t a m a loo, millest t a niigi hästi teab, et seda kunagi pole j u h t u -
nud, vähemalt nende inimestega." 16 ,.»•.' i. u +
К Ristikivi räägib küll moodsa romaani kompositsioonist, lükkab aga ta-
gasi proua Rohumaa etteheite, nagu oleks "Hingede öö" modernistlik teos. Ta
12 K. Ristikivi, Novell. — Looming 1987, nr 9, lk 1160.

is K. Ristikivi, Novell, lk 1162.
14
K. Ristikivi, Hingede öö. Lund, 1953, lk 169.
15
K. Ristikivi, Hingede öö, lk 170.
is К Ristikivi, Hingede öö, lk 170—171.
295
kirjutab: "Sellega t a h a k s i n — kuigi ma vahepeal modernismi n ä i l i s e l t
(minu sõrendus — P. L. ) oma kaitse alla võtsin — tagasi tõrjuda etteheite
modernismis, mis puutub sellesse raamatusse." 1 7 Põhjendanud moodsa ro-
m a a n i poeetikat, peab autor vajalikuks lõppude lõpuks nimetada "Hingede
öö" realistlikuks muinasjutuks, mille "üsna reaalsed üksikosad on kuidagi
võõriti kokku pandud" 18 .
Ehk küll K. Ristikivi moodsa narratiivi tõlgitsus (nagu ta pagulaslooming
üldse) tipneb eesti sõjajärgsete proosaotsingute kohal, oleks ü l e k o h t u n e
mööda vaadata teiste proosakirjanike seisukohavõttudest samas küsimuses.
Iseloomulik on reflekteeriva (metatekstilise) diskursuse esilekerkimine j u s t
sõjajärgsel ajal. Kuigi metatekste ilmus kirjanike sulest ka varem (näiteks
A. H. Tammsaare kuulus kiri "Tõe ja õiguse" asjus), jäid nad enamasti kriiti-
k a valdkonda ega lülitunud teose koestikku nagu K. Ristikivil. H a r u h a r v a j a
üpris juhtumisi pidasid 1920-ndate ja 1930-ndate aastate autorid vajalikuks
kommenteerida oma loomepõhimõtteid, veel harvemini aga oma teoseid, j a
kui seda tehti, siis n-ö (juhu)intervjuudes, mis on jäänud laiali publitsistli-
kesse üllitistesse, ilma et neid oleks keegi koondanud r a a m a t u k a a n t e vahele.
Võib j u olla, et väide on ülepingutatud, kuid ikkagi on põhjust viimase

poolsajandi eesti proosa visiitkaarti otsida kirjanike mõtisklustest kirjutami-
se (võimaluste) üle, et alles seejärel heita pilk proosateoste hulgale kui kvan-
titatiivsele näitajale (paguluses on ilmunud ligikaudu 300 romaani, teist sa-
mapalju Eestis). Väljaanded nagu "Kirjanikult lugejale" (1953) j a "Kuidas
kirjanikud kirjutavad" (koostanud Felix Oinas, 1992) sisaldavad omamoodi
metatekste — autorite käsitlusi kirjandusteose loomise võimalustest j a kirju-
t a m i s e eripärast tänapäeval. Olgugi et need tekstid pole lülitatud teoste
koestikku (nagu Ristikivil), osutuvad nad siiski mingil moel metatekstideks
— mitte pelkadeks kommentaarideks, vaid ajastule omaseiks kirjutisteks
selle kohta, missugust loomemeetodit on pidanud õigeks üks või teine autor;
samas toimivad need tekstid teose (või ta saamisloo) kaasosalistena, teisisõ-
nu — metatekstidena. Ehk küll autori enda arvamused oma loomingust, t a
n-ö loomingulised sümpaatiad ja antipaatiad võivad oluliselt lahkneda loo-
mingust, teostest enestest, nii et autori(te) seisukohavõtud (hinnangud oma
teostele jms) ja looming on kaks ise asja, märgistavad need arvamused j a
hinnangud kui aegruumi omapärane sidus ansambel ometi kirjanduse põhi-
suundumusi.
Ilmselt avaldub selles tõigas seaduspära, et enamik autoreid peab vajali-
k u k s arutleda elu j a kirjandus(teos)e vahekordade üle. Sajandi algul kirjan-
dusse tulnud Karl Ast-Rumor osutab tõsiasjale, et valdav osa eesti kirjanik-
ke on läbi teinud ajakirjaniku kooli; eesti romaangi sündis ennekõike kui
ajalehe joonealune (seega siis kui ajaleheromaan). "Eesti kirjanike teekond,
vähesed erandid arvestamata, on kulgenud kaudu ajalehtede toimetusi. Ed.
Wildest seisavad meil meeles sõnad: Tee ridu, vend, tee ridu! Sellega oli öel-
dud, et kirjaniku eksistents olenes peamiselt neist veeringuist, mis maksid
ajalehed t a s u n a ridade arvult. Wilde varasem toodang on loodud täielikult
ajakirjandusliku leivatöö kõrval, sageli selle kiuste. "Mahtra sõja" peatükki-
dest pani t a suurema osa otsemalt toimetuse laua taga kirja.
A. H. Tammsaare loominguline potents oli suletum, keskendatum j a oh-
17
K. R i s t i k i v i , Hingede öö, lk 173.
18
K. R i s t i k i v i , Hingede öö, lk 175.
296
jeldatum. Ta ei saanud oma ridu nii kergekäeliselt paberile puistata kui Wil-
de. Aga hoolimata teatud kinnisusest ning avaliku elu pelgamisest ei esinda-
nud ka Tammsaare mingit erandit: sai varem kaaluvaks ajakirjanikuks kui
t u n n u s t a t u d ilukirjanduslikkude teoste autoriks. Ta side ajalehetoimetuste-
ga ei katkenud kunagi.
S e d a s a m a j a s a m a s u g u s e õigusega võime väita M. M e t s a n u r g a j a H.
Raudsepa puhul. Mõlemad nad kuulusid andekate ajakirjanike perre j a ras-
ke oli neil toimetaja laua taga omandatud harjumustest pärastpoolegi vaba-
neda." 19
Sidunud eesti romaani (proosa) tekke ajakirjanikutööga, osutab K. Ast-
Rumor eesti vanema realismi selgele eripärale — see on poolenisti ajakirjan-
dus, poolenisti kirjandus. K. Ast-Rumor kirjutab: "Olen vahel maapõhja van-
dunud kirjaniku j a ajakirjaniku kutse. Aga kui ma võiksin uuesti maailma
sündida, siis asuksin jälle kirjutama." 20
Asjaolu, et eesti kirjanikud enamasti (esimese j a teise põlve realistid pea-
aegu eranditult) tulid kirjandusse ajakirjanduse kaudu, selgitab suurenisti
realismi kaalukust eesti proosakirjanduses. On j u ajakirjanikutöö üheks eri-
päraks n-ö sündinud asjade edastamine, lugejale teadvustamine, omamoodi
fakti- resp detailitruudus. Kummatigi sündis uusrealism 1920-ndate teisel
poolel ja 1930-ndate algul kirjanike loominguna, kes olid eelnevalt läbi tei-
nud mitmesuguste ismide etapi: А. H. Tammsaare (impressionism, ekspres
sionism), A. Kivikas (futurism, ekspressionism), August Jakobson (natura
lism), Friedebert Tuglas (impressionism, sümbolism) jne. Paikapidavaks tu-
leb pidada väidet: "Pagulaseepika on oma valdavas osas käsitluslaadilt j a
s u h t u m i s e l t a i n e s s e realistlik." 21 Ometi pole selge, mis realismist on
siin jutt. Kas on see uusrealism? Või hoopis psühholoogiline või maagiline
realism? Et vastust saada, tasub lähemalt silmitseda autorite endi arupida-
misi/ülestunnistusi.
August Annist on omistanud uusrealisti prioriteedirolli A. Kivikale. Ta
kirjutab: "Kahe- j a kolmekümnendail aastail loeti Albert Kivika novellikogu
"Sookaelad" (1919) võrdlemisi silmapaistvaks teoseks, mis tunduvalt ületas
endise E. Peterson-Särgava j a J. Lintropi kuiva fotonaturalismi taseme. Hil-
jemgi on avaldatud arvamust, et selles on impressionismi meeleolukust j a
värskust ning et "Sookaelad" tähendavad eesti uusrealismi algust juba enne
T a m m s a a r e "Kõrboja peremeest". Igatahes oli "Sookaelad" pärast pikka va-
heaega võrdlemisi värske n ä h t u s meie kirjanduses j a tähendas u u t laadi kü-
larealismi sündi, millele võisid j ä r g n e d a j u b a silmapaistvamad teosed." 2 2
Uusrealismi kõrgajal, 1920-ndate aastate teisel poolel ja 1930-ndate algupoo-
lel, t a a n d u s küll uusromantism koos kõiksuguste ismidega, ei k a d u n u d aga
kirjanduspildist päriselt. Puhtakujulisemaid uusromantikuid eesti proosas
on A. Gailit. Rööbiti uusrealismiga hakkas võrsuma psühholoogiline realism
j a maagiline realism, mis tähistavad suundumist modernismi resp moodsa
proosa poole.
Uusrealismi laineharjal kirjandusse tulnud A. Mälk ei varja oma süm-
paatiat psühholoogilise realismi vastu. Novellikogu "Jumala tuultes" ütleb t a
kirjutanud olevat psühholoogilise realismi meetodil. "... "Jumala tuultes" on j u
üleminekuastmeks looduse ja inimese tüübistiku realismilt uuele ja k a laias
19
K. A s t ( R u m о r ), Nii ja naa. — Kirjanikult lugejale, lk 13—14.
20
K. A s t ( R u m о г ), Nii ja naa, lk 22.
2i A. M ä g i, K. R i s t i к i v i, B. K a n g r o , Eesti kirjandus paguluses
1944—1972. Lund, 1973, lk 116.
22 A. A n n i s t , Mälestuspilte ühe omaaegse novellikogu sünnist ja selle autori
elu-ja arengukäigust. — Kirjanduse sirvilauad. Tallinn, 1974, lk 23.
297
maailmas alles arenemisel olevale psühholoogilisele sümbolismile." 23 Oma mee-
todit selgitab A. Mälk siiski nõnda, et selgitus avab uusrealistliku poeetika tuu-
ma.
"Ei olegi ühel kunstiteosel saavutada suuremat, kui jäägitult h a a r a t u d
tõelikkust.
Seda on kergem teha, kui käsitellakse seda, mis on sündinud, või seda,
mis näiliselt (väliselt) sünnib. Kuid — tihti ei ole see, mis sünnib, sugugi tõe-
likkus ise, vaid ainult üks sügavusest välja loobuva või selle kasvuna pinnale
tõusev tulemus. Tõeline tõelikkus on aga võib-olla ise kuski sootuks kaugel
eemal varjul. Jäämäestki on ainult üks kümnendik pinnal nähtaval. Kas see
on inimelu sündmustega teisiti? Kindlasti teisiti, kuid ainult ses osas, et mõ-
ned sündmused ujuvadki pinnal ja neil ei ole eriliselt pikki ega tugevaid juu-
ri sügavusse ega latvu kõrgusse. Teised aga elavad inimeses (kuid k a hulka-
des ja rahvastes) kinniselt ja varjatult, näitamata end välismaailmale, kuid
olles ise ometigi saatuslikud selle muutumisel või kujunemisel." 24
Meetodi m u u t u m i s t selgitab A. Mälk lähemalt romaani "Tee kaevule"
kirjutamisega seostuvas. Ta väidab, et "romaani areng ei ole asetatud välise-
le. Seega ei ole k a väliste olukordade lõpplahendus romaani teema lahenduse
seisukohalt tähenduslikult kuigi oluline. Romaan lõpeb tee ja igavese mine-
ku sümbolismi. See, mis teose raamis pidi sündima, ongi juba sündinud! On
jõutud väravast väravani. Väliselt elav inimene on muutunud sisemiselt ela-
vaks inimeseks. Romaani käsitlemisel olev arengufaas on jõudnud lõpule". 25
Oma uusrealistlikku kreedot põhjendab A. Mälk nõnda: "Mis mõte on
põllule külvatud viljal, kui see ei muutu leivaks? J a mis mõte tööl, kui see ei
m u u t u mingil kombel uuesti jälle elu elavaks tunnetuseks, liikumiseks või
jõuks? Nii on ka kirjanduslikkude teostega: elu sügavast voolust h a a r a t u on
looja poolt kinnistatud raamatusse. Paberi ja trükimusta kammitsas ootab
see, kuni keegi võtab ta oma käte vahele, avab ning laseb sellel, mis elust võe-
tud, m u u t u d a uuesti eluks." 26
Aastaid hiljem kinnitab A. Mälk oma truudust uusrealismile, aga samas
k a moodsa psühholoogilise realismi valda kuuluvale proosapoeetikale: "Elu-
tunnetus j a Kgiolek ongi selleks teeks, kus kirjanik kõnnib oma loominguli-
ses töös. Kujutatava ligiolek, õieti sisemine lahtitunnetamine j a kaasasolek
on j u vajalikud, et kirjanduslikult loodud inimene ja selle mõtted, teod j a elu
leiaksid sellise kujunduse, nii et trükitud r a a m a t u lehekülgedele kirja pan-
dud elu hoolika lugeja käes muutuks taas elu võltsimatuks tõelisuseks. Sest
tutvudes reaalse elu kaugemate või lähemate tuttavatega jääb lugejale mõn-
dagi teadmatuks, j a tõsielus endas toimuvail kohtumistel jääb tuttavate sisi-
mast olemusest k a kõige lähedasema tutvuse puhul ühte j a teist, olgu head
või halba, varjatuks. Loominguliselt loodud elu j a loominguliselt kujundatud
teoses ei j ä ä aga midagi varjatuks, vaid andekalt suutelise kirjaniku elu j a
olude kujundamine on ju teostunud sisenägelikult, nii et loominguliselt esi-
t a t u d elukujutus on nii siis tavalisest reaal-tõelisusest täielikum j a tõeli-
sem." 27
Psühholoogilise realismi (või nagu A. Mälk ütleb, psühholoogilise sümbo-
lismi) poeetika üle juurdlejaid köidab elu ja teose suhe, kirjandusteos on nen-
de meelest elu kontsentraat, detailid on küll elust enesest võetud, teos kui
23
A. M ä l k , Loomingulisi märkmeid. — Kirjanikult lugejale, lk 75.
24
A. M ä l k , Loomingulisi märkmeid, lk 76.
25
26
27
Kuidas kirjanikud kirjutavad. Lund, 1992, lk 71—72.
298
tervik aga on omapärane tihendatud aine, kirjanikuisiku vaimutegevus, idee
realiseerimine jms. Samamoodi keskendub teose vahekordade küsimustikule
A. Mälguga peaaegu ühel ajal debüteerinud P. Krusten. "Süvenen tugevasti
tohe j a tunnen siis, et elan nagu ü h t teist elu, väljaspool ennast. Olen õnneli-
kus meeleolus... See on mu teine elu, mis mu olemist rikastab. Olen nagu ä r a
sõitnud kuhugi, kus saab midagi u u t läbi elada. J a seda ma t a h a n . Kirjuta-
des ei tunne ma mingit raskust või vaeva." 28
A. Mälguga j a P. Krusteniga on ühel meelel Johannes Kaup, kui t a leiab:
"Ilukirjanduslik looming ei ole pelk "fantaasia saadus" või "luulehobu t a k k a
üleslööv lõhkumine". Võime parimal juhul nimetada inspiratsiooni seoses te-
gelaste j a kujuneva intriigistikuga "leitud seemneks", millest võrsuv vili ei
ole seemne idanema hakates veel selge. Igal kirjanduslikul saadusel on oma
kunstilised nõuded, milliseid valitud prototüübi elutegelikkus enamail juhtu-
meil vajalikus ulatuses ei kata. Seetõttu ei tea nimetada ühtki kirjanduslik-
ku teost, mis toetuks ainult prototüübile kui "tervikus tarbepuule". 2 9
Kommenteerides romaani "Hingemaa" saamislugu peab A. Kalmus vaja-
likuks tunnistada: "Nii on peategelane Aadu peaaegu täielikult tegelikust
elust võetud, kuigi mitmeti muudetud j a kohandatud. Seiu prototüüpi otsiks
aga lugeja asjatult kohalikust miljööst, sest siin on võetud üsna tüüpiline ko-
dutu eestlase kuju, nagu seda võib kõikjal kohata, kuid t a elu peatükid on
mitmete isikute kogemuste kogusumma. Kuid k a enamus neid on tegelikust
elust võetud. Nii näiteks on Seiu Päästearmee elamused ühe eestlase poolt
mulle jutustatud. Samuti k a külaskäik kodumaale, kus ta esines painter'ina
(maalijana), kuid too oli juba hoopis teise isiku tegelik kogemus. Seetõttu on
k a mitmed isikud mulle korduvalt püüdnud selgeks teha, et nemad ongi te-
gelikult minu poolt loodud tüübi algkujud, kuid kahjuks ei saa m a seda õi-
geks tunnistada." 3 0 Ehk küll ühe või teise teose saamisloo põhjal on riskant-
ne t e h a järeldusi kirjaniku loomisviisi kohta, koorub niisugustest selgitus-
test siiski mõndagi, mis määratleb meetodit suuremas mõõtkavas. Prototüü-
pide nagu muugi kirjandusliku materjali leidmise j a kombineerimise oskuse-
ga on seletatav A. Kalmuse suutlikkus siseneda (ja sisestada k a lugeja) nii
laia j a esmapilgul koguni otsekui üksteisest eraldi aineringi, nagu on seda
meretemaatika, piibliainestik j a muistse iseseisvuse aja eluolu. Kirjaniku lü-
hikommentaaridest nähtub, et huvi aine vastu on äratanud kas asjaolu, et
seda ainet pole varem piisavalt käsitletud, või siis tarvidus täiendada-täp-
s u s t a d a seni käsitletud r a k u r s s e . Eesti m a r i n i s t i k a tähtteosed "Soolased
tuuled" j a "Kodusadama tuled" on autori sõnutsi sündinud täienduseks roh-
kearvulisele rannaelu kujutavale proosale. Soov anda romaani kuju romaani
ainet sisaldavaile prohvet Hosea j a Smürna piiskopi Polykarpose lugudele
ajendas kirjutama romaanid "Prohvet" j a "Tulised vankrid". Oma ajaloolise
triloogia kirjutamist põhjendab A. Kalmus taas sisetarbega täiendada ette-
kujutust muistsest vabadusvõitlusest. "Eestlaste varasema ajalooga tutvudes
tundus mulle uskumatu, et keegi polnud veel tegelnud Tabelinusega ega Ni-
kolausega. Oli j u Tabelinus suurima j a rikkaima Eesti ala suurvanem, kelle
haldus hõlmas märksa suurema arvu külakondi kui Lembitu oma. Kummati-
gi oli too mees kristlane, ristitud Ojamaal (sidemetes välismaailmaga).
J a Nikolaus oli j u esimene eesti soost munk, kelle nimi polnud k a tund-
m a t u Roomaski. Miks polnud t a kedagi varem huvitanud? Olid j u mungad
(eriti välismaal oma hariduse saanud, nagu Nikolaus Norras) tolleaegsed esi-
28
Kuidas kirjanikud kirjutavad, lk 42.
29
30
E. M ä n d (Ain Kalmus), "Hingemaa" otsingul. — Kirjanikult lugejale, lk 85.
299
mesed haritlased, vaimuinimesed, ja kloostrid hilisemate ülikoolide eelkäi-
jad! J a samuti tundus mulle, et keegi polnud varem õigesti hinnanud kristlu-
se t ä h t s u s t j a ulatust eestlaste keskel 13. sajandi algul j a varem." 31
Oma otsingud võtab kirjanik kokku kommentaaris romaanile "Juudas". Ta
kirjutab: "Kirjutasin selle teose sisemiste konfliktide ja raskustega. Aga pidin
selle siiski kirjutama. Olen lugenud loendamata arvul teoseid Kristusest j a t a
jüngritest, aga ükski pole mind rahuldanud. Keegi ei tunneta seda perioodi ega
selle perioodi isiksusi õigesti. Ei usu, et minagi olen seda suutnud." 32
Milleks pidada A. Kalmuse kirjutamisviisi? Kas on see uusrealism, psüh-
holoogiline realism, maagiline realism või hoopis vana hea äraproovitud tra-
ditsiooniline realism? Üheselt püüda sellele küsimusele vastata on üpris ris-
kantne. Kindlasti pole tegemist E. Vilde ega A. Kitzbergi laadis jutustajaga,
kuigi ei puudu esimest põlve realistide fabuleerimislust. Kindlasti pole tegu
A. H. Tammsaare ega M. Metsanurga laadis kujutajaga, kuigi ei puudu teist
põlve realistide tihendusetaotlus ja süvamõõde. Aga samas on selgesti mär-
gatav see veidi romantilist või idealistlikku hõngu allhoovus, mille eesti ro-
m a a n i tõi 1930-ndate aastate ajalooline romaan, eeskätt K A. Hindrey (ehk
küll Hindrey muinasaja käsitus erineb tunduvalt Kalmuse omast). Vahest
paikneb A. Kalmus oma loominguga uusrealismi, psühholoogilise realismi j a
maagilise realismi tõmbehoovuses? Nende ismide määratlusi järgides pole
Kalmuse looming sugugi üheselt määratletav/piiritletav. Ning see sunnibki
deklareerima ajajärgule iseloomulikku üldist siirdumist uusrealismilt mo-
dernismile: säilitades järjepidevust, oli sajandi teise poole eesti kirjandus ta-
hes-tahtmata omaks võtmas modernismi kriteeriume j a väärtushinnanguid.
Ei tarvitsenud ju eesti kirjanik olla ilmtingimata mingi modernismi adept,
kuid ilm ja ümbrus, ruum ja aeg tegid ja nõudsid oma.
Kuigi moodsa romaani läbimurdu on seotud 1953. aastaga, kui ilmus K.

Ristikivi "Hingede öö", võib metatekstide najal järeldada, et suundumine kol-
mekümnendail aastail tavapäraseks peetu juurest moodsa(ma) esituse (dis-
kursuse) poole toimus järkjärgult (ka Ristikivil). Nõnda nendib Valev Uibo-
puu 1950-ndate algul: "...olen alati teatud ebakindlust tundnud, kui mul pole
õnnestunud kirjanduslikule sündmuskäigule võimalikult tõetruud j a tõsielu-
list miljöötausta projekteerida." J a veel: "Tõetruult väljamaalitud ü m b r u s
t u n d u b vahel isegi kujunevat selleks otsustavaks teguriks, mis aitab port-
reed ennast lõplikult valmida ja küpseda, otsekui oleks kirjanduslikul loo-
mingul sel puhul teatud sugulust näiteks sulejoonise või graveerimisnõelaga.
Neil asjaoludel ongi mulle alati olnud üheks olulisemaks probleemiks teose
ideele ja intriigikaarele vastava tõsielulise tausta ning raami leidmine — ol-
gu see siis mõne tuttava maastiku, maja ja selle üksikute ruumide, kauplu-
se, väikelinna, laeva v.m. taolise näol. Mida kindlama pinna olen leidnud
miljöötaustale, seda suuremana on tundunud selle inspireeriv mõju...." 33
E n t pealtnäha traditsioonilist romaani järgiv kirjanik reedab end oma
teoseis moodsa romaani poeetika arendajana (seda teeb t a veelgi julgemini
kui näiteks A. Kalmus). Uibopuu heidab kõrvale tavakohase luulelennu, kes-
kendub reaalsuse (välismaailma) seikadele, ennekõike miljööle, aga ikka sel-
leks, et luua välisreaalsusest autonoomseid kunstimaailmu. "Mittemillestki
31
32
33
V. U i b o p u u , Võrumaalt mereni. — Kirjanikult lugejale, lk 109—110.
300
ei sünni kunagi midagi," kirjutab ta ja jätkab: "Selletõttu on kirjandusliku
loominguprotsessi esmaseiks inspiratsiooniallikaiks ikkagi tähelepanekud
elavast elust, s.t. eksisteerivad või eksisteerinud eeskujud. Need ei tarvitse
eeskujudeks kujuneda selles mõttes, et neid jäljendatakse nagu näiteks maa-
lija jäljendab modelli, vaid et need kujunevad looteks hoopis uuele elule.
Täpsemalt öeldes on siin tegemist elust kirjanduslik-loomingulist huvi ärata-
vate osiste-algidude leidmisega.
Sellest järeldub, et kirjanik peab olema küllaldasel m ä ä r a l tähelepanelik
eluvaatleja ning oskama eraldada materjali, millel on kunstilise kujunduse
eeldusi." 34
Oma arupidamiste lõpul tunnistab V. Uibopuu päris avameelselt, et j u s t
miljöötruudus ja elunähtuste tähelepanelik vaatlemine on lubanud tal oma
loomepraktikas olla eksperimenteeriv proosakirjanik, mida tõendab t a loo-
mingki. "Kuidas teostub hangitud aine kujundamine kirjandusteoseks?
Minu juhul kunagi mitte äkki j a värskelt inspiratsiooni j a aine leidmise
järele. Ka kui aine "omaks tunnistamine" sünnib koheselt j a elevuses, ei ole
selle kohene mahakirjutamine mul kunagi olnud võimalik. Arvatavasti kaoo-
tiliste sisemiste suhete tõttu, mis enne peavad kristalliseeruma. Võib-olla k a
vajadusest endas l a h u s h o i d a k i r j a n i k k u j a a j a k i r j a n i k k u (mi-
nu sõrendus — P. L.), kellest viimase vooruseks on värske j a kiire reageeri-
mine inspiratsiooniallikatele." 35
Kui uusrealistlikult traditsiooniline k a pole V. Uibopuu romaani- j a no-
vellilooming, on moodsa proosapoeetika märgid selles vaieldamatud: näiteks
staatilise vaatepunkti järjekindel rakendamine romaanis "Janu" (1957), ju-
h u s e - p a r a t a m a t u s e ning mina- j a temavormi topeltmäng romaanidiloogias
"Mina ja Tema" (1990) j a "Ainult juhus" (1991). V. Uibopuust hiljem kirjan-
dusse tulnud Arvo Mägi, kellele, muide, imponeerib mõistuspärane eksperi-
ment, on hoopis avameelsem. Varjamata oma loomingu ratsionaalset ole-
must, osutab t a oma metatekstides lahkesti sellele, millal t a on j ä r g i n u d
(uusrealistlikku) traditsiooni, millal aga eksperimenteerinud. "Tuleb avas-
tus, et tegelaste ja kangelastega saab toredasti uperpallitada, neid omavahel
poolitada j a kokku liimida, j ä t k a t a j a paigata, mida hullemini, seda pa-
rem." 36 A. Mägi on kirjeldanud k a oma kirjutamisviisi: enne kirjutama asu-
mist leiab aset hoolikas eeltöö materjali kogumise j a põhiplaani kavandami-
se näol. Eristades oma proosas k a h t laadi — traditsioonilist j a eksperimen-
teerivat, rõhutab kirjanik tõika, et t a tegelasedki jagunevad laias l a a s t u s
kahte r ü h m a : üks põhikujusid on "primitiivne inimene, kellele kiputakse lii-
ga tegema, kes võitleb nii välise surve kui sisemise ahistuse vastu" 3 7 (näiteks
J u r n a s romaanis "Uputus", 1954; Karvikud "Karvikute kroonikas"); teine
loomingu põhitüüp aga on "filosofeeriv, skeptiline ja irooniline narr". 3 8
Eksperimente, eeskätt ideelisi j a filosoofilisi mõttekonstruktsioone h a r r a s -
tav ning eri laade valdav proosakirjanik on I. Talve. Romaani "Maja lumes"
(1952) kohta peab ta vajalikuks märkida: "Romaani poliitilis-ajalooline t a u s t
oli niisiis konstrueeritud ja ma ei kavatsenudki kujutada mingit "reaalset olu-
korda". Taust oli ainult selleks, et jälgida palju huvitavamat küsimust — eri-
suguste inimeste reageeringuid poliitiliselt ebastabiilses olukorras, kas demo-
k r a a t i a eest võidelda või „tuleviku nimel" k a a s a minna, järele anda." 39 "Ro-
34
35
36
A. M ä g i , Pudemeid teeservalt. — Kirjanikult lugejale, lk 68.
37
38
39
301
m a a n sisaldab selles ühenduses mõtteid, mis kajastavad sündikalistlikke-
anarhistlikke ideid, ka nn. "action direcf-mõistet j a neid seisukohti, mis ek-
sistentsialismi esindajad olid esitanud: Kurjale tuleb alati vastu h a k a t a igas
olukorras. A. Camus' "Katk" oli rootsikeelses tõlkes ilmunud a. 1948." 40
Erandlik on Teist maailmasõda käsitleva eesti proosa taustal 1959. aas-
tal ilmunud romaan "Juhansoni reisid", mille peategelast on kriitikud võrrel-
nud Hašeki Švejkiga. Autorikommentaar toetab omalt poolt niisugust tõlgen-
dust. "Teose ideeliseks lähtekohaks oli arusaamine, et sõja-aastad olid j u b a
kaugel taga j a et sõja valusatest kogemustest — mälestustest tuli vabaks
saada, ajast "üle olla". Kuidagi võimalik oli see aga ikkagi ainult huumori
abiga. Seepärast oli Juhansonil juba lähtekohaks kogu sõja suhtes "turistlik
suhtumine", mis sõja muutsid "reisideks"." J a taas osutus reaalsuse j a teose
suhtele: "Teose tegelased ei ole elavatest eeskujudest kopeeritud, on pigemini
teadlikult valitud j a kujundatud, kuigi muidugi üksikuid jooni on võetud
mitmelt poolt." 41
Samal põhimõttel on kirjanik komponeerinud ka "Maapao", 1905. aastale
järgnenud pagulaspõlve mõtestava romaani peategelase Sebastian Alkmani,
ehk küll see teos ei sisalda huumorit.
(Järgneb)
40
41
302
J a a n Bergmann piiblitõlkijana
TOOMAS PAUL
J aan Bergmann on eesti XIX sajandi kirjanduslukku j ä t n u d jälje luuleta-

jana, kes kõige püsivamaid tulemusi on saavutanud lüroeepikas. Her-
bert Salu meelest paistab t a kaasaegsete seas silma osava värsitehnika j a
uute luulevormide poolest. "Parimaid saavutusi märgivad ta ballaadid kodu-
maa ajaloo aineil. B-i võib pidada k a omaaegseks parimaks klassikalise luule
— Goethe, Schiller, Chamisso, Homeros — tõlkijaks." 1 Ka Rudolf Põldmäe
hinnangul on Bergmann sajandi lõpu eesti luule üks paremaid vormimeist-
reid ja poeetilise keele arendajaid. 2
J. Bergmannist kui luuletajast on Henrik Visnapuu kirjutanud päris põh-
jaliku artikli 3 , kus t a vaagib Bergmanni tugevaid j a nõrku külgi. Visnapuu
leiab: "Kui Bergmanni selget, valitud, sõnarikast ja grammatikaliselt õiget j a
edulist keelt Kreutzwaldi või Koidula omaga võrrelda, siis alles saame aru,
kui palju Bergmannis meie luulekeel on edenenud. J a luulekeele arendamist
tulebki pidada Bergmanni peateeneks. Selget ütlemiseviisi ja puhast keelt sil-
mas pidades ei ole ime, et Bergmanni luuletused omal ajal kahel kael vastu
võeti t e r e t u l n u t e n a . " Visnapuu meelest võinuks B e r g m a n n i s t — kui aeg
olnuks soodsam — saada "värsitehnika õpetaja oma põlvele". Talle meeldib, et
Bergmann on k a s u t a n u d selliseid sõnakujusid, mis alles hiljem said keele-
uuenduse sihiks, nagu vilistlema, ühvardelles, maruvihalla, tulisi jalu mine-
ma, röövil (instrumentaalses tähenduses) võtta käest, varalt (= vara poolest)
vaene mehike, j a uusi sõnu nagu kalur. Ta leiab, et Bergmanni keeles "valit-
seb haruldane puhtus j a kord. Tal on keeleinstinkti. Meeldib isegi tema "h"
väljajätt sõnast hoovama; voolavuse laiusele ja sügavusele vastab kaugemalt
paremini lahtise o-ga sõna oovama". Visnapuu kahetseb, et Bergmann lõpetas
luuletamise nii varakult j a et ta ei ole olnud sellise poeediloomusega, "kes
kõige kiuste midagi muud ei oleks saanud olla kui ainult luuletaja".
Õige see on, et J. Bergmann nagu paljud teisedki ärkamisaja tegelased
on tegelnud üpris erinevate asjadega: kirjutanud kaks köidet "Üleüldist aja-
lugu" ning hulga ajaloolise sisuga artikleid, tema "Kodulaste r a a m a t u s t " on
ilmunud üheksa trükki, ta on teinud kaastööd ajalehtedele j a Meelejahutaja-
le ning olnud ise 1901—1906 Lastelehe toimetaja 4 , pastorina on t a suure
hoolega revideerinud oma kihelkonna koole 5 j n e . Üleüldse on B e r g m a n n
olnud suure töövõimega j a väga viljakas mees. 6
Eriliselt aga on J. Bergmann pühendanud oma jõu j a oskused piiblile,
1
Vt Eesti Entsüklopeedia I. Tegevtoimetaja H. Meister. Stockholm, 1957, vg 496,
sub Bergmann, Jaan.
2
Vt Eesti kirjanduse biograafiline leksikon. Tallinn, 1975, lk 47; Eesti kirjanduse
ajalugu II. Toimetanud E. Nirk. Tallinn, 1966, lk 554.
3
H . V i s n a p u u , Jaan Bergmann luuletajana. — Eesti Kirjandus 1916, nr 10,
lk 313—327.
4
Vt J. H e r m a n n , Jaan Bergmanni mälestuseks. — Lasteleht 1919, nr 2, lk
17—19.
5
Vt Paistust pärit koolmeistri H. Viru väga detailirikast nekroloogi: Mälestused
õp. Bergmannist. — Postimees 22. VII 1916, nr 164; selle trükkis ära ka Sakala 8. ja
10. VIII 1916, nr 89—90.
6
Vt provisoorset M. J. Eiseni koostatud bibliograafiat "J. Bergmanni kirjatööd"
(Eesti Kirjandus 1916, nr 10, lk 328—332).
303
n a g u ü h e s nekroloogis kirjutati: "Aga kõigist muudest Bergmanni töödest
käib nii suuruse kui väärtuse poolest üle tema hiiglatöö eestikeelse Piibli
u u e tõlke juures. Selle tööga jätab ta endale meie rahva j u u r e s k a d u m a t a
mälestuse." 7 Piibli keele redigeerimisele kulus tema elust ligi 22 aastat. 8 Te-
m a tegelemist piibli tekstiga võib jagada kahte ossa: esiteks 1739. aasta piib-
liteksti transformeerimine uude kirjaviisi ja suuremate vigade parandamine
ning teiseks täiesti uue tõlkeversiooni valmistamine. 9
Kui 1932 tehti misjonidirektor Harald Põllule ettepanek redigeerida piibli-
tekst, deklareeris ta: "Kõigepealt tuleb igasuguste arusaamatuste ärahoidmi-
seks tähendada, et ettevõetav piibli parandustöö käesoleval korral ei ole mitte
elavate hulgast juba lahkunud Paistu õpetaja J. Bergmanni j a tema ümber
koondunud olnud piibli emendatsjooni komisjoni töö jätkamine...." 10 Richard
Patzner, kes oli üles leidnud Bergmanni vahepeal kaduma läinud Vana Testa-
mendi tõlke käsikirjad, 11 teatas küll: "Kirikuelule lähedal seisvates ringides kui
ka Briti piibliseltsi Eesti esinduses valitseb arvamine, et nüüd pärast J. Berg-
manni püblitõlke leidmist saaks uus tõlge rutem valmis, sest J. Bergmanni suur
töö, mis valmis 17 aastat tagasi, tuleb kasutada, ja see kergendab tunduvalt
uue piiblitõlke väljaandmist." 12 Kuid H. Põld jäi kurdiks kõigile soovitustele:
"Abinõude kuhjamine, mida ei saa usaldada, ei kergenda minu tööd, vaid veni-
tab t a ainult pikemale." 13 Küsimusele "Kas on piibli tõlkimisel arvestatud k a
J. Bergmanni tõlkega?" vastas H. Põld intervjueerijale: "J. Bergmanni piiblitõl-
get, mis tema sugulased siis üles leidsid, kui uuest tõlkest juba üks kolmandik
valmis oli, ei ole praegune püblitoimkond mitte tarvitanud." 14
J. Bergmannist kui piiblitõlkijast on kirjutanud Richard Koolmeister,15 käsit-
ledes ametivendade suhtumist J. Bergmannisse ja otsides vastust küsimusele:
miks ei ilmunud Bergmanni piibel? Ometi lõpetab temagi nõutult: "Lahtiseks jääb
endiselt küsimus: miks Põld oli Bergmanni tõlke ja tõlkimisviisi vastu, kui ta kõi-
kides neis punktides, mida ta.... Bergmannile ette heidab, ometigi ise lõpuks
samale tulemusele jõuab?" Küllap tuleks siin välja öelda, et tegemist oh isikliku
antipaatiaga, nagu seda eesti piiblitõlke ajaloos omajagu on varemgi ette tulnud.
Mõned H. Põllu dogmaatilised insinuatsioonid 16 tuletavad väga meelde XVII
sajandi omi.
7
H. P., Õpetaja J. Bergmann j . — Ristirahva Pühapäeva-leht 16. VI1916, nr 24.
8
Vt lähemalt: T. P a u l , Jaan Bergmanni piiblitõlkimise lugu. — Raamatukogu
1994, nr 6, lk 16—18.
9
Vt J. B e r g m a n n , Pühakiri uues kirjaviisis. — Postimees 18. ja 20.VII
1898, nr 157—158; J. B e r g m a n n , Uus Testament uuendatud tõlkes. —
Postimees 7.—13. XI 1910, nr 253—259; J. B e r g m a n n , Piibli uuendatud tõlge.
— Ristirahva Pühapäeva Leht 6. VIII 1915, nr 32. Vahetult enne proovitrüki ilmu-
mist pidas J. Bergmann EKS-i koosolekul ettekande "Meie kirjakeele hakatusest ja
arenemisest", kus tutvustas piibli redigeerimise raskusi ja nende lahendusi ning kus
teised jagasid oma soovitusi. Vt Eesti Kirjanduse Seltsi kirjanduseline koosolek
Viljandis, 11. juunil 1911. — Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat IV (1911). Tartu,
1912, lk 45-^17.
10
H. P õ l d , Eesti piibli parandustööst. I. — Eesti Kirik 17.111 1932, nr 12.
11
J. Bergmanni piiblitõlge leiti. — Vaba Maa 29. VI1932, nr 150.
12
R. P a t z n e r , Märkmeid eesti piiblitõlke arengust. 2. — Päevaleht 27. VII
1932, nr 202.
13
H. P õ l d , Eesti piibli parandustööst. IX. — Eesti Kirik 23. II 1933, nr 9.
14
Uus Testament läheb trükki. Mida seni on tehtud uue piiblitõlke alal. — Eesti
Kirik 27.1 1938, nr 4.
15
R. K o o l m e i s t e r , Jaan Bergmanni piibel. Peatükk eesti piibli ajaloost. —
Eesti Kirik 1976, nr 6, lk 185—186; 1977, nr 1—4, lk 11—14, 51—52, 81—83,121—122.
i6 Vt näiteks: H. P õ l d , Eesti piibli parandustööst. VIII. — Eesti Kirik 2. II
1933, nr 6; H. P õ 1 d, Eesti piibli parandustööst. XI. — Eesti Kirik 9. III 1933, nr 11,
lk 82—83.
304
Korrigeerimist vajaksid mõned R. Koolmeistri väited, mis on tulnud sel-
lest, et tal k o d u m a a l t kaugel on olnud k a s u t a d a k a s i n allikmaterjal. R.
Koolmeister kirjutab: "Hilisemate komisjoni liikmete m ä l e s t u s t e s esineb
Bergmann kui "türann", kes Wiedemannile toetudes püüdis oma seisukohti
läbi suruda. Igatahes oli V. Reiman ajajooksul m u u t u n u d Bergmanni ägeda-
maks vastaseks. Pärast 1910. a. täiendamist ta enam ei võtnud koosoleku-
test osa.... V. Reiman on ka Bergmanni Piiblit korduvalt arvustanud "Postime-
hes". Vaielused on kujunenud ägedaks. 1909 ilmub artikkel "Meeletuma süü-
distamise vastu!", Eesti Kirjanduses ilmunud V. Reimani artiklist eestikeel-
se Piibli tõlke j a keele asjus. P ä r a s t seda kui Bergmanni U. T. oli 1912. a.
ilmunud, avaldas Reiman artikli "Uus Testament 1715—1915". Oma kait-
seks on Bergmann korduvalt ajakirjanduses sõna võtnud."
Osundatud lõigus on sassis mitu asja. Selguse saamiseks tuleb alustada
n a t u k e n e kaugemalt. Teatavasti lõppes piibli uude kirjaviisi viimine k a h e
mõnevõrra erineva versiooniga. 17 Venemaa Evangeeliumi Piibliseltsi peako-
mitee soovis Jakob Hurda eksperthinnangut Tallinnas 1899 j a T a r t u s 1903
ilmunud piibliväljaannete keele kohta. J. H u r t tegi põhjaliku töö j a võrdles
115 iseloomulikku peatükki, analüüsides nende ortograafiat, pärisnimede
kirjutusviisi, käänamist j a pööramist, objektikäänete õigsust, postpositsioo-
nide kasutamist, verbaalnoomeneid jm. Kokkuvõttes leidis ta, et mõlemad
väljaanded on üldiselt tehtud hoolikalt ja asjatundlikult, mõlemas on aga k a
vigu ja järjekindlusetust. Tema meelest vajaks piibel u u t j a põhjalikku läbi-
töötamist. Kui aga tuleb n e n d e k a h e väljaande vahel valida, siis v ä ä r i b
T a r t u oma k a h t l e m a t a eelistamist. 1 8 Muidugi mõista ei olnud seisukohad,
millest J. H u r t lähtus piibliredaktsioonide analüüsis, XX sajandi alguse kee-
lemeeste konsensus. 1 9 H u r d a teost arvustas J a a n Jõgever ega n õ u s t u n u d
sugugi tema soovitud sõnakujudega, nagu ammet, hiuks, ial, karjatse, kõlba-
da, võeras jne. Neis asjus on J. Jõgever osanud paremini aimata kirjakeele
edasise arengu suunda, kuigi osalt on just tema pooldatu hiljem kõrvale jäe-
tud — esite, ommeti, pitk, kurati, adverbi lõpp -ste jne. 2 0 Kujuneva kirjakeele
puhul on loomulik, et üks keelemees eelistab üht, teine teist lahendust, j a
lõpuni reeglipäraseks ei kujunenudki mõned tollal vaieldud variandid (näi-
teks pea—pää, heäl—hääl).21
V. Reiman tutvustas J. Hurda r a a m a t u t Postimehes. 22 Siinse teema jaoks
on oluline märkida, et ta mitte milleski ei vaidlustanud Hurda hinnangut J.
Bergmanni redaktsiooni suhtelise paremuse kohta. Tema sooviks oli, et kuigi
"vanavara aidamehel vanavara väljaandmisega kõik silmakarvad tööd täis
on", t a kätte võtaks ja enne elu lõppu o m a keeleõpiku kirjutaks. Siinkirju-
taja ei ole leidnud tolleaegses Postimehes igatahes ühtegi poleemilist kirjutist
Bergmanni kohta. V. Reimani "Uus Testament 1715—1915" 23 on puhas juube-
liartikkel, mis käsitleb ainult 1715 ilmunud põhjaeestikeelset testamenti.
17
Vt T. P a u 1, Eesti piibliteksti redigeerimisest XIX sajandil. — Raamatukogu
1993, nr 3/4, lk 46—47.
18
J. H u r t , Gutachten über die im Jahre 1899 in Reval und im Jahre 1903 in
Dorpat erschienenen estnischen Bibelausgaben. St. Petersburg, 1906, lk 48—49.
19
Seda konsensust ei olnud ka tollal, kui komisjon sõnastas reeglid piiblikeele
teisendamiseks. Vrd J. H u r t , Püha kiri pannakse uue kirjutusviisi järele ümber. —
Postimees 5. VII 1886, nr 28, ja sealsamas (lk 2) toimetuse, s.t К. A. Hermanni kriiti
line seisukohavõtt "Isamaalt. Tartust. Uus testament uues kirjaviisis".
20
[J. J õ g e v e r,] Keeleline ülevaade. — Eesti Kirjandus 1906, nr 5, lk 154—160.
21
Vt A. K a s k, Eesti kirjakeele ajaloost II. Tartu, 1970, lk 308—340.
22
W. R [ e i m a n], Kirjandusest. — Postimees 18. ja 29. III 1906, nr 64, 73.
23
Vt V. R e i m a n , Uus Testament 1715—1915. — Postimees 2.1 1915, nr 1.
1909 ilmus Virulases kuueosaline artikkel "Kari j a karjased" 2 4 , milles
kirjutati: "Vähe aastaid tagasi ilmus uues trükis üks Eesti keeli Piibel, mida
Eesti soost kirikuõpetaja hr. Bergmann enne trükki oli p a r a n d a n u d .
Ka selles p a r a n d a t u d trükis seisab käesolev Jeesuse sõna ikka niisamuti:
"Sellepärast peate teie täieste vagad olema, nõnda kui teie Isa taevas täieste
vaga on." Ka on see sõna Bergmanni parandatud trükis õiete jämeda kirjaga
trükitud. [ ] Ei jõua uskuda, et meie maal ühtainukestki kirikuõpetajat
oleks, kes sellest midagi ei tea, et tähendatud suur kirjasõna eestikeelses
Piiblis nii väga teisiti j a mõtte poolest hoopis madalamaks muudetud on kui
Saksa keeles j a teistes keeltes." Artikli toon oli õigeusu positsioonilt kogu
luteri kirikut niivõrd ründav, et V. Reiman, kes oli palju rohkem võitlejana-
t u u r kui J . Bergmann, avaldas Eesti Kirjanduses vastukirjutise. 2 5 T e m a
meelest on Virulase anonüümse autori soovitud sõnastus iga lugeja kõrvus,
kes vähegi eesti keelt oskab, "küll ennem sündmata nali, kui õiglane ettepa-
nek. [ ] Kui kellestki ütleme: "Tema on täis" ehk "Tema on täieste täis,"
siis ei ole see enam küll kiituseks, veel vähem eeskujuks. Sellega tähendab
Eesti keel joobnud, purjus inimest. "Olge täieste täis, nagu teie Isa täieste
täis on," kõlab õtse jumalateotavalt". Sellest poleemikast ei pääsenud mööda
k a Heinrich Prants, kes oma artikli "Eesti kirjakeele ajaloost" lõpulõigus juh-
tis tähelepanu sellele, et tartukeelses testamendis on vaidlusalune salm kor-
rektne: "Seeperäst peate teie t ä w e l i k u olema, niida kui teie Esä taivan täv-
velik om."2**
V. Reiman kaitses J. Bergmanni j a kinnitas, et Bergmannil "ei olnud
ühtegi voli ehk õigust teksti oma tahtmise järele muuta" j a et tema juhtimi-
sel toimunud Uue Testamendi tõeline parandustöö sai valmis alles j u u n i s
1908 ning kui see trükis ilmub, "siis leiab teatav Tallinna kaelakohtuline
pealekaebaja oma rahustuseks Matt. 5,48 ka sõna "täielik"". Reiman lõpetab
kerge irooniaga: "Küsitavaks aga jääb, kas k a mitte uue, p a r a n d a t u d väl-
j a a n d e ilmumisel a r u s a a m a t a j a m õ i s t m a t a inimesi ei leidu, kes jällegi
"jumalasõna segamise j a pahasihiliku võltsimise üle" kaebtust tõstavad, kui
n a d "jüngrite" asemel "õppijad" loevad, "Issanda" asemel "Isand", "koputab
ukse ees" asemel "ukse taga", "ennegu nemad kokku said" asemel "enne kui
t e m a nooriku koju viis". Sest nagu neist näitustest tunda, püüab p a r a n d a t u d
v ä l j a a n n e k a n g e k a e l s e l t "maa keelt" r ä ä k i d a . " I g a t a h e s ilmneb siit V.
Reimani ühemõtteline ja tingimusteta toetus J. Bergmanni tõlkele j a keele-
kasutusele. Kogu asja poliitilise tausta tõttu trükkis "rahvuslik-vabameelsel
põhjusmõttel ilmuv Eesti politiline, majandusime j a kirjandusline päevaleht"
Isamaa selle Eesti Kirjanduses ilmunud vastuartikli ära koos saatesõna j a
uue pealkirjaga "Meeletuma süüdistamise vastu". 27
Päris kindlasti ei tarvitsenud kõik koosolekud kulgeda r a h u s j a üksmee-
les, ei olnud ei J. Bergmann ega ka V. Reiman liiga leebe loomuga. H. Viru
ütleb J. Bergmanni kohta, et ta iseloom olevat olnud "rõõmus-tõsine", ent
24
Kari ja karjased. Virulane 26. ja 28. III, 1., 2., 3. ja 4. IV 1909, nr 69—74.
25
V. R e i m a n , Paar sammu keele- ja kirjanduse-ajaloosse. — Eesti Kirjandus
1909, nr 5, lk 201—207.
26
H. P r a n t s , Eesti kirjakeele ajaloost. — Eesti Kirjandus 1909, nr 9, lk 330.
27
Meeletuma süüdistamise vastu. —Isamaa 22. ja 23. V 1909, nr 110—111.
Ajalehe saatesõna algab: "Tallinnas ilmuv "Virulane", kes Greka-Õigeusu vaimulik-
kude armuosaline näib olevat ja iseäranis vahvalt umbkeelsete koolide eest sõdib,
nõnda et teda mõned bürokraadid, kellel korda on läinud oma võimupiiris olevatest
koolidest sedagi natukest emakeele õpetust välja tõrjuda, mis sinna kurator
Lewschini lubal sisse seadeti, kooliõpetajatele kui väga tulusat lehte soovitavad,
astus hiljuti Evangeeliumi-Luteruse usu vaimulikkude vastu kõige meeletuma süü-
distusega välja."
306
näiteks venestamise vastu on ta väga võidelnud ja et "erakondlises elus oli B.
järsk j a järeleandmata. Kuna suuremal hulgal meie hingekarjastest viisiks
on erakondlisi süüdistusi vaikides ära kannatada, ei j ä t n u d B. naljalt vas-
t u s t võlgu, olgu suusõnal või ajalehes. Vastaseid mõistis t a käredal sõnal
hukka". 2 8 V. Reiman võtab oma suhtumise J. B e r g m a n a s s e kokku oma üsna
pikas j a üksikasjalikus nekroloogis. 29 Kirjeldanud, kui mitmesugust j a üldsu-
sele teadmata tööd Bergmann nurisemata on teinud ning millise hoolega t a
on k a kõikvõimalikke korrektuure lugenud, resümeerib ta: "Mis meie vaimu-
likus kirjanduses keelepuhtuse poolest kätte saadud, on suuremalt osalt J.
Bergmanni verevaev: olgu P ü h a k i r i , L a u l u r a a m a t , Agenda, K a t e k i s m u s e
tekst." Eriliselt rõhutab t a Bergmanni tööd piibli tõlkimisel j a selle keele
parandamisel, milles t a avaldas "uskumata südidust j a meelt-ülendavat ene-
sesalgamist" ning mida ta püüdis oma surma lähenemist tundes iga h i n n a
eest lõpule viia. Selle viimase tööfaasi kohta ütleb V. Reiman: "Üle pea-kaela
ruttamine ei annud kommisjonile mahti tarvilikul mõõdul iga tekkivat üm-
berpanemise küsimust rahulikult kaaluda j a põhjalikult otsustada. J u h a t a j a
diktaatoriliseks muutuv kärsitus kippus sagedasti läbi viima, mis tema aga
õigeks tunnistas j a paberile oli kinnitanud. Teiste arvamised ei saanud aega
ega maad ennast maksma panna." Ilmselt oli komisjonile korvamatuks kao-
tuseks Tõstamaa õpetaja Georg Koigi surm 22. septembril 1914. Bergmann
j a Koik kahekesi olid vedanud seda vankrit: "Tema [= G. Koik] tundis elavat
rahvakeelt väga hästi. Temal oli üli väga peenike tundmine keele peensuste
ehk nüansside kohta. Mis sünnis on j a mis mitte ei sünni, mis kõlbab j a mis
mitte ei kõlba, selles keelelises äratundmises oli t a meister. Vähem osavust
oli temal u u t paremat ütlemise viisi leida. Aga just selle kriitikalise osavuse
p ä r a s t k u t s u t i t e d a s i n n a , k u s k e e l e p e e n s u s i i s e ä r a n i s vaja oli t ä h e l e
panna." 3 0 P a r a k u — p ä r a s t kõva käega juhi surma 25. (12.) juunil 1916 ei
olnud kellelgi huvi enam tööd jätkata.
Näib, et muude allikate kättesaadamatuse tõttu on R. Koolmeister oma
hinnangus liigselt toetunud ühe 1910. aastal koopteeritud komisjoniliikme
Johan Kõpu hinnangutele. Kõpp väidab oma memuaarides "Mälestuste rada-
del" 31 Bergmanni eesti keele oskuse kohta üsna halvustavalt: "Samuti rääkis
ka Bergmann ise tavaliselt saksa keelt niihästi vaheaegadel kui k a jalutus-
käikudel. Tema eesti keele kohta oli minul sama mulje nagu Reimanil: t e m a
keel on vananenud, õigemini kivistunud j a ärkamisaja keele tasemele peatu-
ma jäänud." Et mõista, kui ülekohtune on siin J. Kõpp, tarvitseb vaid mõelda
kõige s a k s a p ä r a s e tulisele vastasele Carl Robert Jakobsonile, kes ometi
andis oma lehele nimeks Sakala, üks politika, kirjanduse ja põllutöö ajaleht
j a kõige esimese reana oli seal lugeda: "Viliandis, sell' 11. Märtsil 1878."
J. Kõpu järgi sai Bergmann ägedaks j a seletas kategooriliselt: "Niikaua
kui mina komisjonis olen, saan ma kindlasti selle vastu olema, "denn es gibt
u n t e r den Esten niemand, der die estnische Sprache besser kennt ais ich, ich
28
H. V i r u , Mälestused õp. Bergmannist. — Postimees 22. VII 1916. V. Reimani
kohta kirjutab Friido Toomus: "Vali ja lõpupoole närviline moraalifanaatik ei mõist-
nud muud inimlikku. Palju enesestmõistetavaid ja häid inimlikke asju jäid talle aru-
saadamatuks, veel enam, vihatuks ja alahinnatuks, kuna ta neid ei mõistnud.
Esteetiline elamus oli temale võõras, samuti loomulik, vallatu, mingite sihtide jaoks
pingutamata elurõõm oli tema meelest kurjast. Ta esteetilised hinnangud, ta kirjan-
dusearvustuse katsed on vildakad" (F. T o o m u s , Villem Reiman. Eesti kriitilise
rahvusluse isa. Tallinn, 1935, lk 41—42). Sellised iseloomustused ei ütle küll veel
midagi nende meeste omavaheliste suhete kohta.
29
V. R e i m a n , Jaan Bergmann. — Eesti Kirjandus 1916, nr 10, lk 346—353.
30
J. B e r g m a n n , Georg Koik surnud. — Eesti Kirjandus 1915, nr 9, lk 127.
3i J. K õ p p , Mälestuste radadel III. Lund, 1969, lk 227—238.
20* 307
habe mein Examen bei Wiedemann gemacht!"" J a a n Lattik aga m e e n u t a b
teises tonaalsuses: "Piibli tõlkimise juures tuli ette ka tüli ja ägedusi. Vahel
sai noritud Bergmani keeleliste väljenduste kallal. Seda t a ei sallinud. Kord
p a h a n d a s Helme õpetaja Koik teda nii kurjasti, et ta jooksis teise tuppa ja
karjus: "Kus on Wiedemann, kus on mu Wiedemann? Seda ma ei lase endale
ütelda, et ma eesti keelt ei oska." Tüli tõusis ühe sõna pärast: mis on utt,
utetall? Kas suur lammas või pisike lambatall? Seda oli vaja Vana Testa-
mendi heebrea keele algteksti järgi õieti tõlkida eesti keelde. Tõi siis Wiede-
manni sõnaraamatu ja tüliküsimus leidis lahenduse, et lepiti kokku. See pol-
nud kerge, sest Lõuna-Eestist pärit keelemehed olid ühel otsusel ja põhja-
eesti murdes saadi utest teisiti aru." 32
Veel viiskümmend üheksa aastat hiljem on J. Kõpu suhtumises t u n d a
toonast noore mehe solvumist. Kõpp meenutab, et kui ta oli p a a r peatükki
" s e a d n u d p i s u t luulelisemasse keelde, niiöelda p ü h a p ä e v a r i i d e s s e " , siis
Bergmann "ei t a h t n u d sellest vähematki teada j a heitis minu ettepaneku
otsekohe kõrvale. [ ] Nõnda jäid siis ka luulekeeles sõnastatud kohad ees-
tikeelses tõlkes väga proosalisteks". 33
Uue Testamendi proovi t r ü k k võeti üldiselt h e a t a h t l i k u l t vastu. Ü s n a
rahulolev oli M. J. Eisen, kes kiitis eriti psalmide tõlget, ainult nimede eesti-
p ä r a n e transkriptsioon ei meeldinud talle. 3 4 Üks teine arvustaja kirjutas:
"Ma pean tunnistama, et uus tõlge suure hoolega tehtud ja hästi on õnnista-
nud. Uuest tõlkest on kõik "jüngrid" kadunud; "õppijad" astuvad asemele. Ei
ole mul enam "vaimust vaeste" inimestega tegemist, vaid ainult "vaimus
vaestega"." Arvustajat häirisid üksnes nimekujud ning see, et puhuti on ikka
veel surmavalla asemel põrgu.35
Tõlget retsenseerisid kaks keelemeest, kes ka edaspidi huviga jälgisid
eesti piiblikeele arengut — Kaarel Leetberg 36 ja Johannes Aavik 37 . K. Leet-
berg, kes oli üsna isepäine oma keelelistes seisukohtades (tema artiklid il-
musid märkusega: "Autori kirjaviis muutmata"), üllitas pika artikli, kus ar-
vustas tõlget üsna emotsionaalselt. 38 Olgu siin esitatud vaid üks näide: "Ilm
3,1. Nõnda ütleb see, kellel Jumala seitse vaimu ja seitse tähte on. Kui igav j a
unine see õige keel on! Olgu tal kas või kaheksa vaimu, mis sa sest mulle se-
32
J. L a t t i k , Viljandi kirikumõis kõneleb. Vadstena, 1948, lk 12. Kui tähtsaks
küsimuseks oli "õige" vaste leidmine, võib näha tolleaegse piiblitõlkekomisjoni liikme
Martin Lipu nördimusest tartukeelse lauluraamatu keele kohta: "Mõnigi kõnekäänd
pidi Eesti kõrva valusaste haavama. Näituseks öeldakse raamatus a. 1691: "Utz Latz
om Junkrust sündinu", "Et Jummal Poig om armas Pois." Jumala Tall ehk Voon
nimetatakse Jumala lambaks! Koik võimalik, et väljaandjatele Eesti keele vaim
ommeti veel võeraks oli jäänud" (M. L i p p , Kodumaa kiriku ja hariduse lugu.
Esimene raamat: Katoliku kiriku ajast Rootsi aja lõpuni. Jurjev, 1895, lk 222).
33
Kui väga on "luulelisus" maitse asi, võib näha ühest nekroloogist. Vt H. P.,
Jaan Bergmann t — Tallinna Teataja 15. VII 1916, nr 133: "Kirjaniku kalduvus luu-
lelise keele tarvitamiseks on kõigis ta kirjutistes tuntav, tükati liialdusena."
34
[M. J.] E[ise]n, Uue Testamendi proovitrükk. — Päevaleht 1. IX 1912, nr 202.
35
K+L., Uue Testamendi uus tõlge. — Postimees 29. VIII 1912, nr 200.
36
K. Leetberg publitseeris arvustuse H. Põllu "Koolipiibli" kohta (K. L e e t -
b e r g , Uue Piibli keelelikud puudused. Rakvere, 1936) ning pärast H. Põllu Uue
Testamendi ja Psalmide tõlke ilmumist artikli "Eesti Piibli uus ümberpanek" (Eesti
Keel 1939, nr 7/8, lk 246—255). Et näidata, kuidas piibli keel peaks välja nägema,
üllitas ta oma tõlke — "Rõõmukuulutus püha Matteuse kirjutud. Ümber pannud K.
Leetberg (ilma keeleuuenduseta)" (Viljandi, 1939).
37
Vt B. P i 1 v r e, Johannes Aavik ja vaimulik kirjandus. — Akadeemia 1990, nr
1, lk 48—63.
38
К L e e t b e r g , Uue Testamendi parandatud ümberpanek. — Eesti Kirjan-
dus 1912, nr 7, lk 430—450.
308
letad! Aga kuulge, kuda vana ümberpanek ütleb: Seda ütleb see, kellel need
seitse Jumala vaimu on ja need seitse tähte. Kuda pannakse siin tähed sära-
ma! Aga see koolipoiste sõnakord pistab tähed kotti." Siiski möönab ta: "Kui
lõpuks oma otsuse lühidelt kokku võtame, siis piame tunnistama: Proovitrükk
on üleüldiselt palju paremaks tehtud kui vana ümberpanek oli. Iseäranis suur
vahe vana ja uue vahel on Pauluse kirjades. Need olid enne päris arusaamata,
uues ümberpanekus on nad igapidi loetavaks ja mõistetavaks tehtud. [ ]
Lugesin praegu, veel enne viimase punkti tegemist, iga viiekümnenda lehekül-
le esimese veeru läbi, et oma otsust proovida, ja tunnistan, et lugemise mõju
parem oli kui ootasin. Üks salm oli koguni väga hea (Joh. 4,11)."
J. Aavik avaldas kaks retsensiooni, lühema Tallinna Teatajas 3 9 j a üksik-
asjaliku Eesti Kirjanduses 4 0 . Oma lehearvustuse lõpetab ta: "Üleüldse aga
peab tunnistama, et parandajad hoolega j a targu oma tööd on teinud j a et
selle tagajärjena u u s parandatud tõlge kaugelt õigem, p u h t a m ja selgem on
saanud kui endine. Ta oleks täielik, kui talle mitte ei tarvitseks ette heita
neid väikseid puudusi ja ebajärjekindlusi, mille peale selles kirjutises tähen-
dasime. Et see ainult proovitrükk on, siis loodame, et lõplik trükk, mis selle-
le edaspidi järgneb, mitte enam asja ei anna sarnasteks märkusteks."
On ü s n a loomulik, et kirjakeele kujunemise ajal lähtus igaüks oma kihel-
k o n n a k e e l e m u r d e s t . J. H u r t , kelle j u u r e s P e t e r b u r i s prooviaastal olles
Bergmann redigeeris "Vana Kandle" teist köidet, kirjutab t a kohta: "Tema on
ize s u u r e m a oza Kolga J a a n i lauluzid korjanud j a ize sündimize poolest
nimetatud kihelkonna laps. Selle läbi on tema Kolga J a a n i kohalize keele-
murdega nii tuttav, kui iganes üks elava j a terava vaimuga inimene oma
sündinud ehk loodud kodukeelt võib tunda. Minu kallis sõber Bergmann oli
nii lahke, et t a omad ülikazinad priitunnid hulga aega Vana Kandle h ä ä k s
ohverdas ja kõik Kolga J a a n i laulud.... käzikirjadest trüki tarbeks ümber kir-
j u t a s , selle juures minu izeäralize soovimize pääle nimelt kohalist külamur-
ret võimalikult tähele pannes j a jalule seades. Ühtlazi võis B e r g m a n n k a
mõne m u u pizukeze eksituze, mis alguskirjas leiti, omast mälestuzest ära
parandada. Sedaviizi sai trükimajasse parem käzikiri saadetud, kui.... algus-
käzikirjad ongi." 41
Rahvalaulude editeerimisega on muidugi lihtsam, lootusetu on aga saada
kõiki rahuldavat piibli sõnastust. Ärritada võivad kõiksugused asjad, Aavi-
k u t näiteks sõnajärg: "Annan siin veel ühe karakterliku koha: õnnis ja püha
on see, kel osa on esimesest ülestõusmisest, Ilm 20,6. Nii on vanas. Kui laba-
selt, ametlikult j a kuivalt tundub selle kõrval u u s tõlge oma inetu on'ga lause
lõpus, mis kõlab kui kontsahoop vastu tühja vaati: õnnis ja püha on see, kellel
esimesest ülestõusmisest osa on\l" Kuid tulevane keeleuuendaja tervitas, et
tõeks saama asemel Mt 2,15 on täide minema, lahti tegema Ilm 4,1 avama,
ära lahutatud Rm 1,1 välja valitud, teada andma Rm 1,19 avaldama, isekes-
kis Rm 1,24 vastastikku, ons luba, julgeste teile rääkida Ap 2,29 olgu mulle
lubatud, lausa välja ütelda. "Ka on ära parandatud j a said temast ristitud sel-
lega, et tegevik on tehtavikuks muudetud: ja tema ristis neid, kuid jällegi
mitte täitsa järjekindlalt, sest lauses kurjast vaimust vaevatud on see jäetud."
39
J. Aaviku retsensioon rmt-le: Meie Issanda Jeesuse Kristuse Uus Testament
ehk Seaduse Raamat ja Kuninga Taaveti Laulu-Raamat. Tallinnas, 1911 [1912!].
Trükitud A. Mickwitzi trükikojas. Proovitrükk. 519 Ihk. Kahe värvilise kaardiga. —
Tallinna Teataja 24. ja 25. VII 1912, nr 167—168.
40
J. A a v i k , Uue testamendi tõlke viimane parandatud trükk. — Eesti Kirjan-
dus 1912, nr 8, lk 305—320.
41
J. H u r t , Vana kannel. Täieline kogu vanu Eesti rahvalauluzid. Tõine kogu.
Tartu, 1886, lk ГХ—X.
309
Huvitav on, et Aaviku ajalehes ilmunud arvustuse variandis — kui ei ole
tegemist toimetusepoolse redigeerimisega — on tarvitatud -ivad vorme, mida
Aavik Bergmanni tekstis ägedalt taunib: "Teiselt poolt aga oleks siiski soovi-
nud, et parandajad mõnede vana tõlkesõnade j a iseäralduste kohta suuremat
pieteeti (aukartust) oleksivad üles näidanud. Nii oleksivad võinud k a uude
väljaandesse niisugused sõnad jääda, kui " ü p r i s , t a a s (jälle), s e e s i -
n a n e", olgugi et nad nüüdsest keelest on kadunud."
Heinrich P r a n t s peab üheks J. Bergmanni piiblitõlke lõplikul kujul ilmu-
mise takistajaks seda, et proovitõlke ilmumise järel tõsteti õigeusu vaimulike
poolt üles o m a piiblitõlke nõudmine 4 2 ja asutati peapiiskop Joanni heaks-
kiitmisel sellekohane komisjon, mille liikmeteks olid Riia vaimuliku semina-
r i kooliõpetajad J ü r g e n s j a Mihkelson ning kolm preestrit. See komisjon
a l u s t a s oma tegevust 24. oktoobril 1912 j a käis koos iga n ä d a l M a t t e u s e
evangeeliumi tõlkimas. Eesti Kirjanduse Seltsi kõnekoosolekul Riias 13.
aprillil 1914 tutvustas ülempreester A. Värat tolle komisjoni töö põhimõtteid
j a seniseid tulemusi. 4 3 Arvesse oli võetud osa J. Aaviku m ä r k u s i , a i n u l t
nimede kirjutamises oli mindud oma teed j a kirjutatud Salomon, Jakob,
mitte Saalomon, Jaakob. Värat oli resoluutne: "Praegusel kujul proovitrükki
rahva sekka lasta on võimata j a lubamata. Ta on hoopis halvem kui vana
Britannia Piibliseltsi väljaanne. Parem jäägu juba see pikemaks ajaks tarvi-
tusele. Jõuab õigeusu kommisjon Matteuse evangeeliumi tõlkimisega keva-
deks lõpule, siis annab t a sellest proovitrüki. Ei pane Luteruse usu õpetajad
kommisjoni tõlget tähele, siis katsub t a kogu Uue Testamendi välja anda.
See ei oleks aga mitte soovitav, sest ta tooks veel enam lahkuminekut kiriku-
te vahele." Kohalviibinud J. Aavik vaidles mõnes asjas komisjonile vastu,
kuid lisas, "et nende [= preestrite] tõlge palju parandust on toonud j a endi-
sest samm edasi on".
E t asjaosalistest ei olnud tol koosolekul kedagi, kirjutas J. Bergmann
mõningate umbropsu esitatud süüdistuste kohta selgituse: "Ma ei või k a
mitte ütlemata jätta, et paarikümne aasta eest tagasi, kui uue tõlke eeskirju
kokku seati, kõik Eesti kirjanikud ajasõna mineviku lõppu -ivad j a -sivad
kirjutasid j a komiteele mõjuvalt poolt ette pandi ka selle poolest piiblikeelt
m u u kirjanduse keelega täielisesse kokkukõlasse seada. Niisamuti pidid võõ-
rakeelsed sõnad vastavate omakeeliste sõnade eest taganema. Ka äravana-
nenud sõnad pidid nüüdsel ajal tarvitatavaile kohastele sõnadele maad and-
ma. Üleüldse määrati, et üksi niisuguseid sõnakujusid tohib tarvitada, mis
elavas rahvakeeles tõesti ette tulevad, ja niisuguseid sõnu võtta, mis püha-
kirja kohased j a võimalikult kõigil pool tuttavad on. Sellepärast jäid sõnad
nagu "jünger", "teps", "elik", "runstik" jne. uuest tõlkest välja. Nüüd aga nõu-
t a k s e tingimata "jüngri" tagasivõtmist j a lõpu -ivad, -sivad mahajätmist.
Selle vastu ei vaidle komitee." 44
A. V ä r a t oli Riias väitnud: "Iseäranis palju on proovitrükki M a t t e u s e
evangeeliumi 5. peatükis muudetud: Mitte ükski salm ei ole m u u t m a t a jää-
nud!" Kuid kontrollimisel selgus, nagu kirjutab Bergmann, et peatüki 48 sal-
mist ei ole ühtegi tähte muudetud 9 salmis j a on 17 salmi, kus on teisenda-
tud vaid sõnakuju, näiteks Mt 5,45 lapsiks asemele lasteks. Olulisi muudatu-
si on vaid 22 salmis, nii on Mt 5,16.25 kindla kõneviisi asemele pandud tin-
giv. J. Bergmann arvab, et preestrite pakutud nemad saavad trööstitud või
42
H. P r a n t s , Piibel Eesti keeles. — Eesti Kirjandus 1915, nr 11, lk 331.
43
Vt Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat VII (1914). Jurjev, 1915, lk 30—31.
44
J. B e r g m a n n , Matteuse evangeeliumi viies peatükk. — Eesti Kirjandus
1916, nr 3, lk 64.
310
inimestest ära tallata ei ole eesti keele loomu järele. Et näidata oma paind-
likkust, esitas Bergmann täiesti uue versiooni tolle peatüki tõlkest kõrvuti
õigeusklike omaga. Mis puutub objektikäändesse, siis arvas Bergmann lepli-
kult: "Sagedasti võib seda ehk teist käänet tarvitada, seda mööda missugu-
sest seisukohast tõlkija asja peale vaatab. Piiblitõlkes on palju niisuguseid
kohte." 45 J. Aavik reageeris aga: "...tulin sellele mõttele, et kas praegu üle-
üldse alles vara ei ole lõpulist piibli parandust teha. Meie keel on praegu tea-
tavasti suures ümberkujunemise-ajajärgus." 4 6 Seda väidet kordas t a k a 44
a a s t a t hiljem. 47
Nii ei saadudki usupuhastuse 400 aasta juubeliks 1917. aastal u u t piib-
lit, kuigi uuendatud komisjon tegi paar katset koos käia. 4 8 On j u eesti piibli-
tõlked ikka olnud suuresti üksikute fanaatikute töö vili, olgu t r ü k k i jõud-
nud 4 9 või käsikirja jäänud 5 0 .
« Et J Bergmannil oli õigus, tõendab tõik, et praeguseni käibib kaks versiooni

Meie-Isa palve sõnastuses. 1930-ndatel aastatel vaidlesid keeleteadlased Johannes
Aavik (J. A a v i k , Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu, 1936, lk 99; J.
A a v i k Meie igapäevane leib... ja augu kaevamine. Vastuseletuseks E. Elistole. —
Eesti Keel 1936, nr 6, lk 191—192), Julius Mägiste (J. M ä g i s t e , Keelelise suur-
teose puhul. Johannes Aavik, Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. — Eesti Keel
1936 nr 5 lk 141) ja Elmar Elisto (E. E 1 i s t o, Paar pisiküsimust. Meie igapäevane
leib..', ja augu kaevamine. - Eesti Keel 1936, nr 5, lk 160; E. E 1 i s t o , Lõppsõnaks.
— Eesti Keel 1936, nr 6, lk 192) ning usuteadlane Siegfried Aaslava (S. A a s a v a ,
Veel kord "igapäevase leiva andmisest". — Eesti Keel 1937, nr 1/2, lk 62—64) innu-
kalt selle üle, kumb on õige — kas meie igapäevast leiba või meie igapäevane leib
anna meile tänapäev. . . ,
« J. A a v i k , Väike märkus piibli keele paranduse asjus. — Eesti Kirjandus
1916, nr 4, lk 100. „ _„ . . ,. o
« J A a v i k , Keeleline külg Uue Testamendi uues tõlkes. — Jumala abiga
edasi. Piiskop Dr. Johan Kopp'u 75. sünnipäevaks. Stockholm, 1949 lk 155.
48 Vt näiteks: -п., Piiblikomisjoni tööst. — Tallinna Teataja 27. X 1919 nr 234
49 V t T P a u l 1968. a. piibli tõlkimise lugu. — Looming 1995, n r 3, l k 4Ub—4J.o.
во Vt Õsa piibli tõlke käsikirja kadunud. Eestikeelne uus piibel loodetakse siiski
jõuludeks välja anda. — Uus Eesti 15. LX 1939, nr 251.
311
Võru uuemad kirjaviisid j a Brown (e)'i
liikumine*
TÕNU TENDER, ENN KASAK
K äesolevas artiklis vaatleme viie aasta jooksul loodud ning kasutami-

seks välja pakutud võru kirjaviise. Mõnel korral (marginaalsemate
kirjaviiside puhul) esitame ka nende kujunemisloo.
Paljusid lõunaeesti keele Võru murde erijooni saab märkida ka eesti kir-
javiisis, näiteks iseäralikke diftonge või vokaalharmooniat. Võru kirjaviisid
üritavad aga ühel või teisel meetodil ära märkida tähtsamaid Võru murdele
iseloomulikke jooni, mida eesti kirjaviisis kirja panna ei saa. Neist kõige olu-
lisemad on: 1. Viis vokaali, mida eesti keeles ei esine: i (eesti keeles esineb
ainult õ [§]) j a kõrgendatud keskkõrged ülipikad vokaalid # ~ i, Q ~ ü, p ~ ü j a
| ~ % mille asemel on nivelleerunud Võru murdes kasutusel kõrged vokaalid i,
u,ü j a i. 2. Eesti keelest tunduvalt sagedamini esinev palatalisatsioon (eris-
t a b näiteks singulari kolmanda pöörde minevikku j a olevikku). 3. Sarnaselt
kaashäälikupaaridega k : g, p : b j a t: d esinevad veel tugev ja nõrk h, tugev
j a nõrk s ning tugev ja nõrk c, mis eesti keele mõjul on m u u t u m a s hääliku-
järjenditeks ts j a ds. Viimati mainitud küsimus on ü s n a komplitseeritud.
"Alati ei ole päris selge — näit. juhtumitel ts ja dz —, kas on tegemist klusiili
j a selle frikatiivse eksplosiooniga või hoopis kahe iseseisva konsonandi, klu-
siili ja frikatiiviga. Sellistele küsimustele ei anna alati vastust isegi täpsed
foneetilised mõõtmised, vaid appi tuleb võtta nende inimeste intuitsioon, kes
räägivad selliseid problemaatilisi häälikuid või häälikujärjendeid sisaldavaid
keeli emakeelena. Kui mingil viisil suudetakse kindlaks teha, et v a s t a v a t
keelt emakeelena rääkijad tajuvad näit. järjendit ts ja dz ühe häälikuna (klu-
siilina, millel on frikatiivne eksplosioon), mitte kahe hääliku (klusiili j a fri-
katiivi) järjendina, tähendab see, et vastavas keeles esineb a f r i k a a t e
(eestlane peab sõna цыплёнок 'kanapoeg' alguses olevat ц-d k a h e k s hääli-
kuks, venelane üheks)." 1 4. Larüngaalklusiil, mis oleks küll ka eesti kirjavii-
sis märgitav (kasutatud on näiteks ülakoma, mitme võrukese arvates oleks
parem mõni "päris" täht, näiteks q). Võru suulise traditsiooni nõrgenemise
(ning kirjaliku kaitse puudumise?) tõttu on nimetatud erisused eesti keele
mõjul hääbumas. Siinkohal kerkib päevakorda kirjakeele mõju hääldusele.
J ä t a m e küsimuse pikema vaatluse alt välja ning märgime üksnes, et sellise
mõju olemasolu on täheldanud mitmed uurijad 2 .
6.—9. augustil 1989 peeti Kaika koolimajas esimene võrukeelne suveüli-
kool, millest said alguse iga-aastased Kaika suveülikoolid, mis toimuvad au-
gusti alguses Võrumaa eri paigus.
Esimese Kaika suveülikooli kogumiku 3 artiklites on esindatud viis kirja-
viisi. Kümnest kirjutisest kuues on kasutatud eesti kirjaviisi, kus larüngaal-
* Käesoleva artikli seisukohti on Tõnu Tender tutvustanud arvustuses "Omal
teel". — Vikerkaar 1991, nr 9, lk 87—88, Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli magist-
riseminari ettekandes 8. detsembril 1993 Tartus ja Põlvas toimunud Kaika suveüli-
kooli ettekandes 6. augustil 1994.
1
K. W i i k , Foneetika alused. Tartu, 1991, lk 67—68.
2
D . C r y s t a l , The Cambridge Encyclopedia of Language. Cambridge,1991, lk
179—181.
3
Kaika suvõülikuul. Tallinn, 1990.
312
klusiili märgib ülakoma, kuid muud võru eripärasused on tähistamata. Pea-
aegu ükski seda kirjaviisi kasutanud autoreist — Agu Vissel, Kauksi Ülle,
Uuno Ojala, Enn Kasak ja Madis Kõiv — ei olnud tulemusega rahul ning nad
on hiljem kaasa aidanud teiste kirjaviiside tekkele. Eesti ortograafiat on ka-
sutatud ka võru lugemikus 4 . Lugemiku ortograafia põhjustas ägedaid vaidlu-
si, kuid enamikku rahuldava kompromissini ei jõutud.
Kaido Kama aga kasutas suveülikooli kogumikus kirjaviisi 5 , milles tema
toimetamisel anti hiljem välja k a kaks esimest võrukeelset raamatkalendrit:
Võro-Seto t ä h t r a a m a t 1990 ja 1991. Kama märgib ülapunktiga ülipikka kõr-
gendatud keskkõrget e-d (g) j a o-d (Q), ülipikka kõrgendatud keskkõrget ö-d ф)
märgib ü, ü-vokaali tähistab ta y-ga. Palatalisatsiooni j a larüngaalklusiili t a
kirjas ei tähista, kõrget õ-d (i) ja ülipikka kõrgendatud keskkõrget õ-d (§) Kama
eesti õ-st (e) kirjas ei erista. Järgnevalt tsiteerime tekstinäitena võru liikumise
ideoloogia seisukohast olulist mõtet K. Kama artiklis: "Seo klassifikatsiooni per-
rä 6 piässi võrokõsõ koge edimält jõudma uma keelega ytele astmele volga ja per-
mi rahviga, jõudma olukorda BI/AII-a. Töö tähendas — tule l u w a yldtunnuste-
du kiräkeel, anda latsile koolin algharidus võro keelen ja tetä Tartu Ylikõõli vo-
ro keele fakulteet. Muiduki piät tan olema veel kuikivõrd umakeelitsit raadio-
ja TV-saatit, umakeeline kirändys ja muu säändene." 7
Hella Keem on kasutanud lihtsustatud foneetilist transkriptsiooni ülipikka-
de kõrgendatud keskkõrgete vokaalide, i, peenenduse ja järsu sõnalõpu (larün-
gaalklusiili) märkimiseks. 8 "Paistuss et Võro keelde om peenendüss tegünü joba
inne täüsliääligu kato. Võro keeleh om väega pal'lo kaashäälikide peenendust,
koh aga i lähkeseh om, sääl om kaashäälik peenendünü 9 , ka geminaadi ommal
läbini peenendunud; kul'1'iskõl'l'i, kiik'ited'i, ot'sit'i, kan't, pan't'i jne. Miit trüki-
kotõ märgipuuduss ei võimaldagi Võro keele peenendust nii täpsält tähista? ni-
gu vaija olõsi 9 ." 9
Ain Kaalep tegi ettepaneku kasutada tähealust punkti vokaali kergendaja-
na ja konsonandi peenendajana. 10 Kui punkti tähe alla panna ei saa, siis võib
selle Kaalepi arvates panna tähe peale, näiteks laga 'lai'. Larüngaalklusiili tä-
histab t a nagu H. Keemgi ?-ga. "Ku 9 kirotamõ "kala", sõs om ainsus, k u ?
"kala 9 ", sõs mitmus [ ] korgõmb "e" om kirotedu i-ga, j a 9 sõs saa-õi 9 lugõja 9
inämb arru, kas "kül" om kõnõlõja vai puulahkuja riist; k u 9 üts olõss "keel" j a
tõnõ "kül", olõss kõik selge. Väega 9 vaia 9 om nt lahku hoida 9 säändse 9 sõna ku
"and" ja "and": edimene om olevigu-, tõnõ mineviguvorm." 11
Kõige radikaalsema ettepaneku tegi Toomas Help, kelle selgitus Agu Visseli
artikli 12 juurde sisaldab põhimõtteliselt uut lähenemist võru kirjaviisi küsimu-
sele. 13 Help leiab, et varasemad kirjaviisid panevad Võru murret kirja kui eesti
keele Võru murrakut j a omapärase kirjaviisi võivad neis saada ainult eesti kir-
jakeelest erinevad murdejooned. Kuid mingi keele märkimisel tuleb keelenäh-
tusi vaadelda eelkõige selle keele enda seaduspärasusi arvestades, kusjuures
4
Võrokõstõ lugõmise raamat. Tallinn, 1993.
5
K. K a m a , Võrokese ja tõse soomeugrilase. — Kaika suvõülikuul, lk 7—11.
6
N. Denisoni skeem, mida K. Kama tsiteerib M. Rannuti artikli põhjal, vt: M.
R a n n u t , Kas kakskeelsus tingib keele surma? — Ausalt ja avameelselt. Tallinn,
1988.
7
K. K a m a , Võrokese ja tõse soomeugrilase, lk 9.
8
H. K e e m , Võro keele arõngust aastasatõ joosul. — Kaika suvõülikuul, lk 23—29.
9
H. K e e m , Võro keele arõngust aastasatõ joosul, lk 28.
10
A. K a a l e p , Uandi keele kirotusviisist. — Kaika suvõülikuul, lk 31—32.
11
A. K a a l e p , Uandi keele kirotusviisist, lk 31—32.
12
A. V i s s e l , Kerigo kelli akustika ni veromaa kelläq. — Kaika suvõülikuul, lk
53—67.
13
T. H e l p , Selgituseks. — Kaika suvõülikuul, lk 62—67.
313
vajaduse korral võib võru kirjaviisis teistmoodi tähistada ka Võru murde j a ees-
ti keele ühiseid jooni. Samas arvab Help: "Õnneks ei ole eesti kirjakeel Võru-
maal praegu enam ohus rohkem kui Pärnumaal ning soodustada võru keele
hääbumist ikka edasi on nüüd kohatu ja vaenulik. Puudusest on saanud jälle
voorus, mis võib salarelvana aidata üldise nivelleerimise, tallinliku enesekesk-
suse ja tartuliku upsakuse vastu [—] võrukesed pole teistest mitte murdeliselt
risustatud keele võrra vaesemad, vaid lisakeele võrra rikkamad. Silme ees te-
rendab Friisimaa, hollandi keele iseenesestmõistetavus ja friisi keele lisaväär-
tus." 14
Helbi kirjaviisi kardinaalseimad erinevused eesti keele kirjaviisist on:
1. Täht e märgib õ-häälikut (§) ning täht ё e-häälikut, see peaks Helbi arva-
tes kergendama vokaalharmoonia märkimist, sest vokaalide märkimisel ei tohi
ühes sõnas korraga kasutada kahe täpiga ja täppideta tähti, näiteks veidüheze
'veidi, natuke', xaiklema 'kahtlema'. Reeglile ei allu liitsõnad, sufiksid ja järgsil-
bi o, Lääne-Võrumaal järgsilbi u.
2. Täht i märgib kõrget, venepärast õ-d (i), näiteks sina 'sõna'.
3. Ülipikad kõrgendatud keskkõrged täishäälikud kirjutatakse diftongidega,
mis Võru keeles tegelikult puuduvad: uo {§), ie (g), ie (f), üö (Q), näiteks kuol
'kool', miek 'mõõk', kiel ТсееГ, süök 'söök'.
4. Helitud kaashäälikud ning lühikesed helitud (poolhelilised) kaashäälikud
on seatud paaridesse k :g,p : b, t: d, s : z, x : h, с : dz. (Viimase afrikaadi jaoks
ei õnnestunud T. Helbil leida sobivat ladina tähte.) Esimesed märgivad alati
kas pikka või ülipikka helitut kaashäälikut, mitte kunagi ei kasutata neid ka-
hekordselt. Näiteks eesti ortograafia huss lats vasõst kappi asemel tuleb kirju-
tada xus läc vazest kapi.
5. Sõna lõpus märgitakse kaashäälik (ka heliline) alati ühekordselt, näiteks
luk, kel.
6. Täht у märgib talle eelneva kaashääliku või kaashäälikuühendi peenen-
dust, näiteks andy 'andis', kyago Tcägu'.
7. Täht q märgib kõrisulghäälikut maq 'mina'.
8. Ülakoma märgib eituslõpu vokaali ärajätmist ole eiq - olõ õi asemel ole'iq
'ei ole'.
Helbi kirjaviis püüab rõhutatult erineda eesti kirjaviisist. Näiteks: "Inne
Eestimaale saamist oly kerigo kellal joq piky elo ilmax nät. Niäq joudiq siiäq ris-
tiusu ni kerikidegaq ütex koox. Noix maix nii liinux, kox inämb metalli liiku, ol-
liq keva xelü tegemizes lokulaudu azemal pronksist oxkeizi sainugaq ano-
maq." 15 Helbi kirjaviisi peeti võrukeste seas alguses heaks naljaks, kuid aja
jooksul hakati sellega tõsisemalt tutvuma.
K u u t s i kirjaviisist
Helbi kirjaviisi praktiline rakendamine osutus mitmel põhjusel keeruliseks

(ainuüksi näiteks e-tähe tavapärasest täiesti erineva kasutamise tõttu). 1992.
aasta augustis toimus Mõniste lähedal Kuutsi külas järjekordne Kaika suveüli-
kool. Äsja Jaapanist naasnud Toomas Help oli üllatunud, et tema kunagine kir-
javiisi katsetus nii tõsist huvi on äratanud. Mitmed keeletoimkonna liikmed
leidsid, et Helbi kirjaviis oleks üsna hea, kui selles mõningaid muudatusi teha
(igaühe arvates tulnuks Helbi kirjaviisis teha erinevaid parandusi). Suveülikoo-
U keeletoimkond otsustas T. Helbi juhtimisel luua praktikas kasutatava võru
keele kirjaviisi. Lähtepunktiks valiti Helbi kirjaviis.
14
T. H e l p , Selgituseks, lk 63.
15
A. V i s s e 1, Kerigo kelli akustika ni veromaa kelläq, lk 53.
314
Järgneva sügise jooksul kogunes Kuutsi keeletoimkond peaaegu kord näda-
las tollase KKI murdesektori kartoteegiruumi, kus T. Help juhatas terve päeva
kestnud tööistungeid. Istungitest võtsid osa Salme Nigol, Enn Kasak, Kauksi
Ülle, J ü v ä Sullõv, Pulga J a a n , Tea Avarmaa, korrespondentliikmena Madis
Kõiv j a episoodilisemalt Nele Reiman, Tapio Mäkeläinen ning Heiki Trolla.
Ägedate vaidluste käigus loodi nn Kuutsi kirjaviis, milles anti välja k a 1993.
aasta võrukeelne kalender. 16
Järgnevalt püüame lühidalt näidata, kuidas Helbi kirjaviisist kujundati
Kuutsi kirjaviis, kusjuures muudatusi Helbi kirjaviisilt Kuutsi kirjaviisile näi-
tab noole (-») suund. Pikema vaidluse all olnud küsimuste juures esitame ka
mõned huvitavamad vahepealsed tööversioonid.
1. M a d a l j a k õ r g e õ-häälik (e, j), e -» e, i -» i. Kõigepealt loobuti e tähista-
misel täppidest. Seejärel soovitati kõnealuseid häälikuid e, i märkida tähtedega
6, 6, kus katuse suund näitaks hääldamise kõrgust. See võinuks küll tekitada
segadust, aga lugeja, kes ei suuda kahte õ-d eristada, tohtinuks siis mõlemad
lugeda madalaks õ-ks (g). Lõpuks otsustati (Helbi mõjul), et katus on parem õ-
suse tunnus kui o.
2. V o k a a l h a r m o o n i a . Kuigi vokaalharmoonia märkimise eeskirjad sisuli-
selt ei muutunud, tuli eelmisest punktist tulenevalt loobuda abistavast "täppide
reeglist" (vt eespool). Järgsilbis ei esine ö ega i (i)17. Pearõhusilbi i järel võivad
järgsilbis esineda i, o, e, ё (e), a, ä, и, ü. Pearõhusilbi а, о, ё (e), и, i (i) järel võivad
esineda а, о, ё (e), и. Pearõhusilbi ä, ö, e, ü järel võivad esineda ä, e, ü, i, olu
(Ida-Võrumaal esineb järgsilbis o, Lääne-Võrumaal u). Reeglile ei allu liitsõnad
j a sufiksid.
3. K õ r g e n d a t u d k e s k k õ r g e d ü l i p i k a d v o k a a l i d (g, Q, e, Q). ie, uo, ie, üö
-> Ü> ЧЧ> Ct 44- Help oli kasutusele võtnud Jakob Hurda märkimisviisi, mistõt-
t u toimkonnas hakati neid häälikuid nimetama hurtadeks. Vaidluste käigus
selgus, et hurdad on võru keeles väga oluline, kuid ka väga õrn koht. Järgnev
tabel illustreerib Kuutsi kirjaviisis võru keele nelja erineva vokaalikõrguse ole-
masolu:
1) uu üü ii (ii) kuul: kuuli 'kuul', müür: müürü 'müür', kül: kiilu
Tciil', (nüq) 'nõõ!'
2) цц цц ц \i кцц1: kooli 'kool', вццк: söögi 'söök', püt:peedi
'peet', m\\k : meega 'mõõk'
3) oo öö ee ee kooli, söögi, keele, peet 'ärapeetud', meega
4) aa ää kaal, kaalj 'kaalikas', sääl
Võru keele vokaaldiagramm oleks Kuutsi kirjaviisis järgmine:
i ü i и — kõrged vokaalid
i ц i ц —kõrgendatud keskkõrged vokaalid
e ö e о — keskkõrged vokaalid
ä а — madalad vokaalid
Tänapäeva võru kõnekeeles kipub hurt asenduma ülipika kõrge vokaali-

ga, mis käänamisel annab selgelt kuuldava vea. Näiteks Kaika suveülikoolis
Sulbil oli teadetetahvlil teade: "Üts kaotõdu' kell om küügih" (õige olnuks
köögih). Peeti oluliseks hurtasid kindlasti märkida, kuid mooduseid, kuidas
seda teha, oli palju. Nt sõna kool tähistamiseks pakuti järgmisi lahendusi:
kuol, kool, kual, kuol. kuul, kool, kid.
16
Vero-Seto täxtraamat vai kallendri 1993. aastaga pääle. Võru, 1992.
17
Tegelikult võib i kahesilbilises sõnas pearõhusilbi e või § järel siiski esineda,
näiteks vedir 'vedru', negil 'nõel'.
315
4. P e e n e n d u s j a jf-häälik. у -^j;j -*j, y;jj-^y. Tugevat ./-häälikut pan-
di t ä h i s t a m a y. Peenenduse märkimiseks pakuti ülakoma, alapunkti, ala-
punkti, vene pehmendusmärki jne, kuid võitis ettepanek, et y-häälik käitub
loomuliku peenendajana. Positsioonis, kus seda hääldada ei saa, tekitab lu-
gemise katse peenenduse. Puuduseks peeti seda, et mitme sõna kirjapilt, n t
karja, marja, tekitab automaatselt eestipärase ning vale häälduse. Vokaalide
vahel jäi j-täht endise funktsiooni kandjaks.
K a a s h ä ä l i k u või k a a s h ä ä l i k u ü h e n d i peenenduse t u n n u s e k s on j , mis
asub viimase peenendatava tähe taga. Peenenduse mõju ulatub ettepoole ku-
ni esimese vokaalini ning ei ulatu tahapoole, nt vasjk 'vasikas'ja vaskj 'vask'.
Peenendust märgitakse sõna lõpus, nt andj 'andis', vetj 'võttis', tagavokaali
ees, n t marja, vaixjel 'vahel', Trollja, või konsonandi ja tagavokaali ees, n t
vasjkas, putjka. Eesvokaali või konsonandi ja eesvokaali ees peenendust ei
märgita, nt kirä. Kui sõnas sisaldub ä, ö, ü või e, siis harilikult peenendust
sõna lõppu ei kirjutata, nt üc, nälg. Kuid alati märgitakse sõnalõpu peenen-
dus, kui see on ainus mineviku tunnus, nt köüt 'köidab' — köütj 'köitis'.
5. L i i g p a i n ( r a s k e r õ h k e h k III v ä l d e ) j a t a s a p a i n ( k e r g e r õ h k e h k
I v õ i I I v ä l d e ) . Siin lähtuti ainult loogikast ja jäeti kõrvale tegelik kultuuri-
situatsioon. Konsonantide kirjutamisel otsustati säilitada Helbi süsteem (all-
pool lähemalt). Vaidlusi tekitas kolmanda välte märkimata jätmine. Helbi
kõigutamatu seisukoht oli: kui eesti saab heliliste häälikute puhul h a k k a m a
kaheastmelise märkimisega, nt vala, vallaimaja), (uks on) valla, siis süstee-
mi loogika nõuab, et ei tohi lubada ka kabi, kapi, kappi. Helbi arvates on ees-
ti keele kirjaviisis tehtud viga, mida võru keeles võiks parandada. Lihtsuse
mõttes jäeti ära ka sõnalõpu topeltkonsonandid. Otsustati, et võru keele kir-
javiis võib eesti keele kirjaviisiga ühiste probleemide lahendamisel olla edu-
k a m kui eesti oma, lootuses, et see võib olla eeskujuks k a eesti kirjaviisi tule-
vastele reformidele. Seega Kuutsi kirjaviisi järgi puudub võru keeles kolmas
välde. Painu pole vaja märkida, ehk kui, siis vaid õppijate jaoks, selleks pan-
nakse konsonandi alla punkt, n t kabi — kapi — kapi. Toome siinkohal teks-
tinäitena vastavasisulise lõigu: "Ugala keelen ols'iq kolmandat väldet. U m
nigu eesti keelengi kaej edimäst väldet aq pääle tuu, um v\\l kaej painu — ta-
zapain (I ni II väldeq) ni liigpain (III väldeq eesti keelen). T a z a p a i n u m ku
u m pääsilpj j a peräsilpj.... l i i g p a i n um ku um pikj pääsilpj.... Painu ei ole
vaya märki, ku sina näkas lüxkeze pääsilbiga ni edesi tule peräsilpj.... — tuu,
um egäkšrd tazapain. Ku sina um ücainus pikj pääsilpj.... — um liigpain.
Opyide jaos veinuq painu märki, ku sina näkas pika pääsilbiga ni edesi tule
peräsilp.... Kia ummaq xarinu kirotama ja lugema eesti kü4t, nuuq taxtva al-
gusen tarvita kate S, K, P, T täxte liigpainu kirotamizes, aq LL, MM, NN,
RR j a W kirotamizel saias toime, näütüzes: vala — valla(maja) — (uks on)
valla; pani — (ahju)panni — (laku) panni. Tuuperäst veinuq kiräviisiga xa-
rinemize aigu tarvita ja kirota egäkerd punktj väega rehutet S, K, P, T ala,
t u u n ä ü t ä s et taad täxte um ximo kirota katškšrdzšlt (S=SS, K=KK, P=PP,
T=TT). Edespidi xäös tuu punktj ärq, teda ole'iq vaya niguq LL, MM, NN, RR
mangi." 18
6. K o n s o n a n t i d e k i r j u t a m i n e . Moodustati tähepaarid, kus esimene
t ä h t märgib pikka või tugevat häälikut, teine nõrka või lühikest: у :j, w : v, Il
: l, mm : m, nn : n, rr: r, k : g, p : b, t: d, q : -, s : z, x : h, с : dz. Helbi ettepa
nekul võeti vv asemel tarvitusele w ning otsustati, et f- ja õ-tähte kasutatak-
se ainult võõrsõnades (seega on kasutusel koguni kolm õ-d). On lubatud w
18
Ugala keele kirotamissäädüq. — Vero-Seto täxtraamat vai kallendri 1993. aas-
taga pääle, lk 34.
316
asemel kirjutada ka vv. Ainult poolvokaale tohib kirjutada kahekordselt, teised
konsonandid esinevad nii ühendites kui väljaspool neid ainult ühekordsetena. Kõ-
nealuses artiklis on vaadeldud ka kaashäälikuühendite kirjutamise reegleid. 19
7. L a r ü n g a a l k l u s i i l . Erilisi vaidlusi ei tekitanud q-täht kõrisulghääliku
tähistajana; q tuleb kirjutada alati, kui t a näitab mitmust. Lause sees, kui
järgmine sõna algab vokaaliga, on q kasutamine kirjutaja otsustada. Kirja-
pildi huvides ei tohi k a s u t a d a lõppu -qki(q), olgu selle asemel alati -qi(q), n t
nimäqi 'nemadki', laciqi 'lapsedki'.
8. E i t a m i s l õ p u v o k a a l i ä r a j ä t m i n e . Kui eitust on vaja kirjutada kok-
ku, siis on võimalikud mitu varianti: oleeiq ~ oleeiq - oleiq 'ei ole' või minevi-
kus olees ~ olees 'ei olnud'. Kuutsi kirjaviisis jäetakse ära eituse vokaal, see
ühtlustab kirjapilti. Seega oleviku eituse lõpuks on 'iq j a mineviku eituse lõ-
puks on 's. Eespool toodud näite kirjutame olevikus ole'iq ja minevikus ole's.
Et võru keelt kõneldakse ka Setumaal, Põlvamaal ning Valgamaal (ja et
Võru linn on hiline nähtus), otsustas Kuutsi keeletoimkond loobuda nimetu-
sest võru keel nimetuse Ugala keel kasuks. Praeguseks on levinuim nimetus
siiski võru keel. Toome siinkohal Kuutsi kirjaviisi tähestiku koos hääldusega: 2 0
Täht Nimi Täht Nimi Täht Nimi
A a aa L l el Ww awa
В b ebe M m em (Öö) maazing
С с cee N n en Ä ä ää
D d ede 0 o 00 E ё ee
E e ее P P pee I i ii
(Ff) (ex) Q a xiq Ö ö öö
Gg ege R r er Ü ü üü
H h ehe S s see X x xee
I i ii T t tee Y у aya
J j jotj U и uu Z z eze
K k kaa V v vee
Järgnev tabel sisaldab tähti, mille kasutamine Kuutsi kirjaviisis erineb

nende kasutamisest eesti ortograafias:
Täht Nimi Selgitus

С cee üks häälik, afrikaat
(F) (ex) võõrtäht, selle asemel tugev või nõrk h
H ehe nõrk h, peaaegu sama mis eesti h
J jotj pehmendusmärk, vahel ka nõrk eesti j
Q xiq larüngaalklusiil, eesti keeles puudub
S see tugev s, peaaegu eesti ss
eesti vv
w
(Õ)
awa
maazing eesti võõrtäht, Kuutsi kirjaviisis selle asemel e
E её enamasti natuke madalam kui eesti õ
i ii kõrge, venepärane õ (i)
X xee tugev h, peaaegu eesti hh
Y aya pikk eesti j
eze nõrk s, peaaegu eesti s
z cedilja madaldusmärk
alapunktj pikendusmärk, ainult õpikute jaoks
xedzo nõrk c, tähistab ühte häälikut, afrikaati
bz
19
Ugala keele kirotamissäädüq, lk 31—32.
20
Ugala keele kirotamissäädüq, lk 25—26.
317
Vahtsõnõ kirjaviis
Kuutsi kirjaviis osutus liiga keeruliseks ning ei leidnud väljaspool töö-

r ü h m a erilist toetust. 1993. aasta Kaika suveülikoolis Sulbil otsustati kirja-
viis veel kord läbi vaadata. Keeletoimkond täienes k ü m m e k o n n a inimese
võrra. Kuna kokkuleppele ei jõutud, jätkati vaidlust seminaris, mis toimus
T a r t u Tähetornis 29. septembril 1993. Episoodilised keeletoimkonna istun-
gid jätkusid detsembri alguseni. Arvestades saadud kogemusi, võeti juhttee-
sideks: 1. Võru kirjaviis olgu võimalikult tagasihoidlik, tuleb vältida ekstra-
vagantseid, ehkki lingvistiliselt elegantseid lahendusi. 2. Säilitada Kuutsi
kirjaviisi ideoloogia niipalju kui võimalik. 3. Võrukesed ei saa reformida eesti
kirjaviisi alles olematu võru kirjaviisi kaudu, maksimaalselt tuleb arvestada
eesti kirjaviisiga. 4. Leida kirjaviisile võimalikult lai kandepind. 5. P u u d u b
kõiki täielikult rahuldav lahendus, võidab kirjaviis, mida k a s u t a m a h a k a -
takse.
Täiendava eeskujuna kasutati veel Paul Hagu kirjaviisi ning a a s t a lõ-
p u k s kujunes töövariandiks n n vahtsõnõ kirjaviis. Seda kirjaviisi k a s u t a t i
kõigepealt 1994. aasta võrukeelses kalendris 2 1 , seejärel võrukeelse lugemiku
kordustrüki ettevalmistamisel, vahtsõ kirjaviisi ja võru grammatika väike-
ses ülevaates 2 2 ning J ü v ä Sullõvi poolt vene keelest tõlgitud raamatus 2 3 .
Vahtsõs kirjaviisis loobuti tähtede x ja w kasutamisest ning h t ä h t e ha-
kati k a s u t a m a nagu helilist konsonanti. Seega toimusid asendused x -> hh, h
j a w -> vv. Väga raskelt toimus s-hääliku kirjutamise reeglistiku taganemine
eesti keele positsioonidele. Probleemiks ei olnud mitte z-täht kui nõrga s-
hääliku kandja, vaid tõsiasi, et eesti kirjakeele valdajal on raske taibata, et
pesu kasi tuleb lugeda pessa kassi 'peksan kassi'! Seega z -> s j a s -> ss, s. Pä-
rast z kadumist, või täpsemalt, muutumist helilise s-hääliku märkijaks, tuli
k a nõrga c-hääliku märkimisel teha teisendus dz -» ds.
Seejärel hakati kõrgendatud keskkõrgeid ülipikki vokaale märkima kõrge-
tega, mööndusel, et õpikutes võib need ju alapunktiga ära märkida. On huvitav,
et kui tavakasutaja tahab kõnealuseid vokaale märkida kõrge vokaali märgiga,
siis lingvistid nõuavad märkimist keskkõrge hääliku märgiga. Siin saab lõpliku
vastuse anda ainult tulevik, keskmine võrukene eelistab igal juhul profaanide
varianti ja tulevase vastuseisu vähendamiseks mindi profaanide teed.
Kõrge j a madala õ-hääliku jaoks võeti tarvitusele P. Hagu idee märkida
madalat õ-d nagu eestlased, aga kõrget õ-d tähega у nagu poolakad või nii,
nagu inglased kirjutavad vene keelt, n t Tshernobyl. Selle tulemusena e -> õ
ja?-»y.
Peenenduse küsimuses jätkusid suured vaidlused ning nii sündis järje-
kordne kompromiss: j jäi kandma k a h t funktsiooni. Esmalt on t a loomulik j -
häälik. Positsioonis, kus teda välja lugeda ei anna, n t andj, vasjk, jäi talle
endiselt peenendamise funktsioon. Seal aga, kus j-tähe kasutamine võib teki-
t a d a segadust, peab peenendust näitama ülakoma (näiteks mar'a, kar'a). La-
henduse peamiseks puuduseks on see, et nii j - t ä h e l kui ka ülakomal on mitu
funktsiooni, sest ülakoma on kasutusel peenendajana j a endiselt eituslõpu
vahelejätmise märgina ning võõrsõna käändelõpu eraldajana.
Ka liigpainu ja tasapainu küsimustes taanduti eesti keele positsioonide-
le. Endiselt aga keelati sõnalõpu topeltkonsonandid, et kergendada sõnalõpu
peenenduse märkimist.
21
Võro-Seto tähtraamat 1994. Võru, 1993.
22
TüTokõnõ tiijuhtj võro kiräkeele manoq. Navi—Võro—Tarto, 1994.
23
M. В u 1 g a k o v, Saadanajantj. Navi—Võro, 1993.
318
Vahtsõnõ kirjaviis on Kuutsi omast oluliselt lihtsam, kuid temas on siiski
säilinud hädavajalik Võru murdes kirjutajale. Vahtsõs kirjaviisis on vaid
kuus märki, mida kasutatakse teisiti kui eesti keeles (Kuutsi kirjaviisis oli
selliseid märke 13). Vaatleme neid märke lähemalt:
1. у — märgib i-häälikut.
2. q — märgib sõnalõpu kõrisulghäälikut. Selle tähega taotlevad võruke-
sed õigust omakeelsele ristsõnale. Suhteliselt loomulik tähis (on lähedane
eestlase esimesele püüdele seda märki hääldada).
3. с — märgib is-häälikut, mis kirjaviisi loojate arvates on võru keeles
üks häälik ning praegu eesti keele surve all kadumas.
4. ds — märgib eelmise hääliku nõrka vormi, hääliku märkimiseks puu-
dub ladina tähestikus eraldi täht.
5. j — märgib ./-häälikut seal, kus hääldamine on võimalik: vokaalide va-
hel, sõna keskel konsonantide järel. Mujal on tegemist peenendusmärgiga.
6. ' — eituslõpu vokaali vahelejätmise märk, peenendaja ning võõrnime
käändelõpu eraldaja.
Kui arvestada ka sõnalõpu topeltkonsonandi keeldu, on praktiliselt kõik
vahtsõ kirjaviisi iseärasused üles loetud. Lisame veel tekstinäite: "Kiräme-
heq kucvaq legendis sändsit jutta, koh kynõldas pühameeste elost, Kristusõ,
vai Püha Maar'aga juhtunu as'ost. Ütte vai töist oca pite haarusõq nuuq ju-
tuq kokko piibliga, kuigi ette tulõ ka sändsit, minkõst tuuh pühäh raamatuh
olõ'i synnagi."24
Vahtsõnõ kirjaviis lubab põhimõtteliselt ka variatsioone. "Tih"okõsõ tiiju-
hi"25 rangus on siiski liiga varajane, rohkem peaks lubama kihelkondlikke
variatsioone. Hurtade tähistamine on ilmselt mõeldav alapunktiga nagu Hel-
la Keema, Ain Kaalepi jt variantides, peenendust võib ülakoma ja y-tähe ase-
mel tähistada ka graavisega nagu Paul Hagu jne. Teoreetilisel pinnal on
kokkulepe tõenäoliselt võimatu, lõpliku valiku teeb kasutajaskond.
Kirjaviiside loomine on katse kaitsta hääbuvat keelt ning tunnusmärk
võrukeste eneseteadvuse kasvust.
Lõpetuseks
Artikli pealkiri kajastab korraga kahte [brauni] liikumist. Esimene

[braun], kindralkuberner George von Browne (1698—1791) oli üks Võru kreisi
rajamise initsiaatoreid. On tehtud ettepanek tähistada Võru liikumist George
von Browne'i auks tema nimega. Samas meenutab Võru liikumine oma aval-
dumisvormides mõneti inglise taimesüstemaatiku Robert Browni (1773—
1858) poolt avastatud ning tema auks brauni liikumiseks nimetatud liiku-
mist. Siinkirjutajad ei ole veel pädevad otsustama, kumma [brauni] nime Võ-
ru liikumine rohkem vääriks.
24
26
Hago Paulj, Seto legendilauluq. — Vero-Seto tähtraamat 1994, lk 28.
Till'okõnõ tiijuhtj võro kiräkeele manoq, 1994.
319
Regulaarsed j a irregulaarsed verbid
eesti keeles
(Algus Keeles ja Kirjanduses nr 3)
TOOMAS HELP
3. S ü n t e e s
Ühendame "vähemsõnade" liigituse ning esimest, teist, kolmandat j a nel-

j a n d a t tüüpi morfeemide kirjeldused.
A: üldjuhul (tuhandeid regulaarseid verbe nagu tre"i, еГа, va4mi, IOÔBU, kart
ke, ha^Ppne, joon'ista, Uie'iHu, tiil'itse, mon'ule)
1: lõpus в, в, ks, те, n, Не
2: lõpus j a , ma, mine, s, v, vaH
3: lõpus На, Ни, Ни*, HUD
4: lõpus Da, ее, GU, пи, пи*, nuo
A: irregulaarsed verbid (111)
aj'a
3: aietta ajettu a v e*tu* a'ettuD
pe" a
2: piD'aja piD'ama piu'amine piu'as/piD'i piu'av piD'avatt
3: pe'e^ta pe'e^tu, pe 4 e*tu* pe 4 e*tuD
4: piu'aDa piD'aGe piD'aGu piD'anu piD'anu* piu'anuD
ve'a
2: veD'aja veD'ama veD'amine veD'as veu'av veD'avatt
3: ve'e^ta ve'e^tu, ve 4 e^tu* ve'e^tuD
4: veD'aDa veD'aGe veD'aGu veD'anu veD'anu* veD'anuD
poâ
2: puG'aja puG'ama puG'amine puG'as puG'av puG'avatt
3: pö v etta podettu pö 4 ettu* ро ч е*иш
4: puG'aDa puG'aGe puG'aGu puG'anu puG'anu* puG'anuD
põê, ka*o, la*o, k<fe, koê, neô, sevo, koô
2: pou'eja poD'ema pOD'emine poD'es pOD'ev poD'eva^t
4: pou'eDa poD'eGe pou'eGu poD'enu poD'enu* pou'enuD
taô, lo"e, po"e, so~e, le'o
2: taG'uja taG'uma taG'umine taG'us taG'uv taG'uva*t
4: taG'uDa taG'uGe taG'uGu taG'unu taG'unu* taG'unuD
saj'a
2: sau'aja sau'ama saD'amine saD'as saD'av saD'avatt
4: sau'aDa saD'ace saD'aGu saD'anu saD'anu* saD'anuD
(julGe)
3: (jul'etta) (jul'ettu) (jul'ettu*) (jul'ettuu)
(sulae I )sul'e, (suldI)sul'i, niil'i, pur'i, (pureil)pür'i, (ul'u)
2: su'lGeja s u r e m a s u g e m i n e su v k;es su'loev su'lGeva^t
4: su'lGeDa sulGeGe su'lGeGu su'loenu suvlGenu* suvlGenuD
jah'i, mah'i, prah'i, vah'i, eh'i, (le^htil)leh'i, pleh'i, lih'i, pih'i, rih'i,
sih'i, tih'i, toh'i, juh'i, puh'i, vuh'i, tah'i, mah'u, vih'u, uh'u
2: ja v htija ja 4 htima ja'htimine ja v htis ja'htiv ja'htivatt
4: ja'htiua ja 4 htiGe ja v htiGu ja 4 htinu ja x htinu* ja v htinuD
320
ah'i, rah'i, veh'i, oh'i, nuh'i, puh'i, vuh'i, loh'i, lah'i, mah'i, roh'i, niih'i,
piih'i, roh'i, ih'u, tih'u, loh'u
2: a^hkija a 4 ähkima a 4 hkimine a'hkis a'hkiv a 4 hkivatt
4: a 4 hkiüa a4hkiGe a'hkiGU a v hkinu a 4 hkinu* a'hkinuD
is'i,pus'i, sus'i
2: fskija f s k i m a Tskimine f skis i 4 skiv fskivatt
4: fskiüa f skiGe i'skiGU f skinu f skinu* fskimiD
kas'i, kis'u
2: kä 4 skija kä 4 skima k ä r k i m i n e kä 4 skis kä v skiv kä^skiva^t
3: kä x sta, kaustu kaustu* kä 4 stuD
4: kä^skiüa kä^skiGe kä4skiGU kä 4 skinu kä 4 skinu* kä^skimiD
us'u
2: u v skuja u s k u m a u s k u m i n e vfskus iTskuv vf skuva^t
3: (ifsta) (u 4 stu) (vfstu*) (vf SUID)
4: u v skuüa iTskuGe iTskuGU tf skunu u 4 skunu* iTskumiD
lae, prae
2: la v aüija la 4 aDima la 4 aDimine la4aDis laâüiv laâDivatt
4: laâüiüa laâüiGe laâüiGU la 4 aüinu laâDinu* laâDÜiuD
sa"e, va" e
2: sa'aoija sa 4 aGima sa'aGimine sa'aGis sa4aGiv sa 4 aGivatt
4: saxaGiüa saâGiGe savaGiGU sa 4 aGinu sa v aGinu* saâGinuD
ha"u
2: ha v uDuja ha v UDuma haûDumine haûüus ha4UDuv haûDuva^t
4: haûDUDa ha'uDUGe ha4UDUGu ha'uDunu haNUDunu* haxUDunuD
nä" и
2: nä 4 uGuja n a u G u m a näûGumine nä4UGUs näûGuv nä 4 uGuvatt
4: nävuGUDa nävUGUGe nävuGUGu nä4UGunu nä 4 uGimu* nä4UGunuD
se"a, te"a
2: se x anja se'aDma se'aDmine se'auis se'aoev seâDva^t
4: sevaDke se4aDku seâDnu se4aDnu* se4aDnuD
ne" a
2: ne 4 enja ne'eDma ne 4 eDmine ne'eDis ne'eDev ne'eDvatt
3: ne'e^ta neê^tu ne 4 e*tu* rie'e^tiiD
4: neêüa ne x eüke ne v eüku ne x eDnu пе^еюпи* ne'eDnuD
ah'a, tah'a, (uh'a)
2: a 4 htja a 4 h t m a a^htmine a 4 htis a v htev a^htvaH
3: a h ' e t t a ah'e*tu ah'e*tu* ah'ettuD
4: a 4 h t a a"htke a^htku a ' h t n u a 4 htnu* a^htntm
las'e
2: lauskja la 4 skma la 4 skmine la x skis/las'i la 4 skev la'skvatt
4
3: kVsta la stu laastu* la'stuD
v v
4: l a ' s t a la ske la'sku la sknu la'sknu* la'sknuD
pus'e, mos'e
2: ptf skja piTskma piTskmine piTskis piTskev pifskvatt
3: piTsta pu 4 stu pvf stu* pu v stuD
4: puista ptfske pu 4 sku piTsknu pu 4 sknu* ptfskmiD
pes'e, hus'e
2: pes'ija pes'i
3: peasta pe'stu pe 4 stu* pe 4 stuD
4: peasta pekske peksku pe 4 snu pe v snu* pe 4 snuD
ol'e, tul'e, pan'e, sur'e
2: ol'ija o i l
3: o4k>a O41DU OX1DU* CHDUD
4
4: o lla olG'e OIG'U oln'u oln'u* oln'uD
min'г Hah'г
2: min'eja min'ema min'emine lä 4 ks min'ev min'evatt
3: minnoa т Г п о и mf nuu* mrnDUD
4: mf nna minG'e minG'u lain'u lain'u* lain'uo
te"e, nä" e
2: teG'ija teG'ema teG'emine teo'i teG'ev teG'eva*t
3: te 4 hta te 4 htu te'htu* te 4 htuD
4: t e h ' a tehk'e t e h k ' u tein'u tein'u* tein'uD
la a, keê, leê, паЧ, võ4, паЧ
3: laâDa la 4 aDu 1а ч ави* 1ачати>
4: laaG'e laac'u laan'u laan'u* laan'uD
sa"a,jäKä
2: s a 4
3: savaDa sa'aDu sa'aDu* savaDUD
4: saaG'e saaG'u saan'u saan'u* saan'uD
vi4, kä4, muil
3: уПюа VIMDU V14DU* VIIDUD
4: v f i a vhVe VUG'U viin'u viin'u* viin'uD
jo'o, lo'o, toô
2: j o !
3: jo'oDa JCTODU J'O4ODU* JO4ODUD
4: j u ' u a jooG'e JOOG'U joon'u joon'u* joon'uD
poô
3: povcroa povoDu pOÔDU* pOÔDUD
4: p t f u a pooo'e pooG'u poon'u poon'u* poon'uD
Zcfö, sövö
2: 16!
3: löxöDa 1Ö4ÖDU 1ÖVÖDU* lcf ÖDUD
4: lifüa looG'e 1ÖÖG'U loon'u loon'u* löön'uD
muu, maa
3: m u u D a m u u D u muuDu* muvUDUD
B: kahesilbilised, pikarõhusilbilised, laugepainulised (tuhatkond regulaarset
verbi nagu ots'i, oPp'i, jonn'i, kolks'u, rai'u)
2: kahesilbilised, järsupainulised + lõpus ja, ma, mine, s, v, vaH
4: kahesilbilised, järsupainulised + lõpus Da, ее, GU, пи, nu*, nuD
B: irregulaarsed verbid (71)
lemm'i, tomm'i, amm'u
2: 1е ч твца 1 е ч т в г т а le'mBimine le^meis levmBiv le 4 mBivatt
4: le'mBiDa le4mBiGe levmBiGU 1 е ч т в т и 1 е ч т в т и * le4mBinuD
(паЧвИ) halv'i
2: ЬаЧвца hä^Mma h ä v i m i n e hä!Bis h ä l b i v hä^biva^t
4: hä v lBiüa hä^biGe hävbiGU h ä l b i n u h ä l b i n u * hä 4 binuD
mell'i, sunn'i, kõnni, siinn'i, pill'u, vann'u
2: me^lüija me4 kiima me'biinine me4 luis me!üiv melüivatt
4: meUüiDa me^biGe me'biGU т е ^ Ы п и me^binu* me^binuD
(kü4inDiI)küün'i, nõi'u
2: к г Г ш т у а kif ünoüna kulmurimme kif ünüis kif ünüiv kif ünDivatt
4: kif umriDa kif ünöiGe kif ünüiGU kif unmnu kif ünüinu* kif ünDinuD
(so4Gu/)soi'u
2: soriGuja so!Guma soriGumine SOIGUS SOIGUV soriGuvatt
4: soriGUDa soriGuce SOIGUGU soriGunu soriGunu* so!GunuD
nuus'i, noos'u
2: m f uskija m f uskima m f uskimine m f uskis m f uskiv nuûskivatt
4: nuûskba m f uskiGe nuvuskiGU nu v uskinu nu v uskinu* m f uskimm
322
lei 'a, hoi'a, või'a, lou'a, nou'a, sou'a, hiiil'a, piiii'a
2: le'iuja leviDma leMümine le 4 iüis leviDev leîDva^t
3: 1еЧЧа le4*tu 1еЧЧи* l e ^ t u D
4: le v iüa leHüke leMüku le4iDnu le x iünu* le4iDnuD
ann'a, kann'a, kilnn'a, murr'a
2: a'nDJa a'nDma a'nDmine a'nuis a'nDev a 4 nDva4
3: a x ntta a'nttu a 4 n*tu* a v nttuD
4: a'nDa a 4 nüke a 4 nuku ачпюпи a x nDnu* aîmnuD
tunn 'e
2: tu^rmja tiTriDma tu'nDmine tu'rmis tu 4 nüev tu'nDvatt
3: и Г п Ч а tu'n^tu uTntyu* tu'n^tuD
4: tu v nDa иГгшке tu 4 nuku tu'nDnu иГгтгш* tu v nDnuD
laul'a, veen'a, moon'a, naer'a, siir'a
2: la 4 ulja laûlma la'ulmine la x ulis la v ulev la 4 ulvatt
3: la'utoa la'uluu la'uluu* la4ulDUD
4: la"ulDa la 4 ulGe laûkiu la'ulnu la'ulnu* laûlnuD
kool'e, kuul'e
2: ko v olja ko'olma k o l i m i n e ko'olis koôlva^t
3: kef olüa ko'oluu ko v olüu* ko'okiuD
4: kefotoa ko'olGe ko'olGU ко 4 olnu ко 4 olnu* ko v olnuD
seis 'a, maks 'a, peks 'a, lüps 'a
2: se4sja se4sma seesmine se4sis se 4 isev seMsvatt
3: se v ista seostu se4stu* se4stuD
4: se'ista se 4 iske se4sku se"isnu se'isnu* seMsnuD
naas'e, kaits'e, maits'e, tous'e
2: na 4 asja n a ' a s m a na'asmine na v asis na'asva^t
3: na x asta na v astu na v astu* na 4 astuD
4: na v asta naâske naâsku n a ' a s n u na 4 asnu* na 4 asnuD
jooks e
2: jo 4 oksja jo'oksma jo v oksmine jo"oksis jo v oksvatt
3: jojosta jo 4 ostu jo"ostu* jo'ostuD
4: jojosta jo'oske jo"osku jo 4 oksnu jo"oksnu* jo'oksnuD
kast'a, kest'a, vest'a, haist'a, paist'a, loist'a, pist'a, moist'a, ost'a, kost'a,
laust'a, tost'a, pääst'a, sääst'a, sööst'a, süst'a
2: ka 4 stja k a r t m a k a r t m i n e karstis ka 4 stev ka'stva^t
3: k a s t ' e t t a kast'e^tu kast'ettu* kast'ettuD
4: kausta k a r t k e k a r t k u k a ' s t n u ka'stnu* ka'stnuD
аЧ'а, peH'a, иЧ'а, nuH'a
4t vt 4
2: a tja a ' t m a a t m i n e a'ttis a ttev a^tva^t
3: аЧ'еЧа аЧ'еЧи аЧ'еЧи* аЧ'еЧпь
4: a 4 t a a~tke аЧки a ^ t n u a 4 t t n u * a 4 t tnuD
kaH'a, maH'a, voH'a, jaH'a, kuH'a
2: k a r t j a k a r t m a k a r t m i n e k a r t i s k a 4 t e v kartva**
3: ka v e*ta к а ' е Ч и ка ч еЧи* ка ч еЧию
4: k a v t t a к а Ч к е к а Ч к и k a ^ t n u k a ^ t n u * ka x t tnuD
taPp'a
2: ta'Ppja ta 4 Ppma tampmine ta 4 ppis ta^ppev ta^Ppvatt
3: taPp'etta taPp'e*tu taPp'ettu* taPp'ettuD
4: ta^ppa ta^pke ta 4 pku ta^Ppnu ta^Ppnu* ta^PpnuD
loPp'e
2: lcTPpja lõ^Ppma lcf Ppmine lõ^ppis lõ 4 Ppvatt
4: lõ x ppa lcVpke lõ^pku lõ 4 Ppnu lõ^Ppnu* lõ^PpnuD
2i* 323
С: kahesilbilised, pikarõhusilbilised, laugepainulised, heliline häälik + в, D, G
või s + t ä i s h ä ä l i k (sadakond regulaarset verbi n a g u IOOB'I, an^keeD'i,
hule'u, purs'i)
2: kahesilbilised, järsupainulised, heliline häälik + Pp, H, kk või ss + täis-
häälik + lõpus ja, ma, mine, s, v, v, vaH
4: kahesilbilised, järsupainulised, heliline häälik + Pp, H, ^k või ss + täis-
häälik + lõpus na, ee, GU, пи, nu*, nuD
C: irregulaarsed verbid (49)
гив'и, агв'и
2: rTiBuja гПвшпа гПвшшпе гПвиэ rTiBuv rfiBuvaH
4: гПвшэа rfiBUGe rTiBUGU гПвипи г П в ш ш * rf ieunuD
laab'i
2: la 4 aüija la'aDima la'aDimine la x aüis la 4 aoiv la'aDiva^t
4: la4aDiDa la4aüiGe laâüiGU la'aDinu laâüinu* la 4 aüinuD
lene'i, hinG'i, tinG'i, (sonG'i), tune'i, mane'i, maae'i, mooG'i, manG'u,
sine'u, vine'u, tonG'u
2: le4nGija levnGima le'nGimine le^nds le'nGiv le^nGiva^t
4: lexnGiDa le'nGiGe le'nGiGu le'nGinu le'nGinu* le'nGinuD
kärs 'i
2: kä v rsija kä 4 rsima kä v rsimine kä 4 rsis kä v rsiv kä v rsiva*t
4: kä v rsiüa kä^rsiGe kävrsiGU kä v rsinu kä v rsinu* kä 4 rsimiD
saav'a, keeo'a, reeo'a, veeo'a, laio'a, naw'a, heio'a, peiu'a, kiio'a, liw'a,
niio'a, viiD'a, koio'a, loiD'a, roio'a, toio'a, uiu'a, soiD'a, voiD'a, laio'a,
taw'a, vaiD'a, koio'a, jooD'a, IOOD'U, tooo'a, karo'a, kuro'a, luiw'a, muuD'a,
suuD'a, moOD'a, sboD'a
2: s a a t j a s a ' a t t m a s a a t m i n e s a a t i s sa 4 a*tev sa'a^tvatt
3: saaD'e^ta saaD'ettu saau'eû* saaD'e^tuD
4: sa 4 a*ta sa 4 atke sa 4 atku sa 4 a*tnu saâ^tnu* sa 4 attnuD
D: kahesilbilised, järsupainulised, a-lõpulised (sajad regulaarsed verbid nagu
ma ära, pla^ksa, hüppa)
3: kahesilbilised, pikarõhusilbilised, laugepainulised, a-lõpulised + lõpus
Ha, Hu, Hu*, HUD
4: kahesilbilised, pikarõhusilbilised, laugepainulised, a-lõpulised + lõpus
Ha, kke, kku, nu, nu*, nuD
D: irregulaarsed verbid (3)
(kuiv'al)kuiva, (kasv'al)ka^sva
3: ku'ivat-ta ku 4 ivattu ku'iva^tu* kuMva^tuD
4: kuîvaüa ku4ivaGe ku'ivaGu ku v ivanu ku v ivanu* kuMvanuD
seêGa
3: seveGa*ta se v eGattu se 4 eGattu* sexeGattuD
4: se4eGaüa seveGaGe se4eGaGU se'eGanu se4eGanu* se4eGanuD
E: kahesilbilised, järsupainulised, a-lõpulised, tugevaastmeline в, Pp, D, t, H,
G, k, &k või ss (sajad regulaarsed verbid nagn pi4^ka, o*iea, ko^hta)
3: kahesilbilised, laugepainulised, a-lõpulised, nõrgaastmeline 0, helilise
hääliku pikendus, v, в, D, G või s + lõpus Ha, Hu, Hu*, HUD
4: kahesilbilised, laugepainulised, a-lõpulised, nõrgaastmeline 0, helilise
hääliku pikendus, v, в, D, G või s + lõpus Ha, ^ka, ^ku, nu, nu*, nuD
F: kahesilbilised, järsupainulised, fe-lõpulised (kümned regulaarsed verbid na-
gu tiirle, ka^kle)
3: kahesilbilised, pikarõhusilbilised, laugepainulised, eZ-lõpulised + lõpus
Da, DU, DU*, DUD
4: kahesilbilised, pikarõhusilbilised, laugepainulised, eMõpulised + lõpus
Da, Ge, GU, nu, nu*, nuu
324
F: irregulaarsed verbid (2)
mottle, иЧ1е
3: (mo 4 etoa) (mõêtou) (пю etou*) (nwetouü)
4: (mo4 etoa) (mõêtoe) (mõêlou) (пю elnu) (mõ v elnu*) (mõvelnuD)
G: kahesilbilised, järsupainulised, Ze-lõpulised, tugevaastmeline в, Pp, D, t, H,
G, k, kk või ss (sadakond regulaarset verbi nagu kahtle, kernPple)
3: kahesilbilised, laugepainulised, eMõpulised, nõrgaastmeline 0, helilise
hääliku pikendus, v, в, D, G või s + lõpus DCL, DU, DU*, DUD
4: kahesilbilised, laugepainulised, eZ-lõpulised, nõrgaastmeline 0, helilise
hääliku pikendus, v, в, D, G või s + lõpus ш, ae, ей, пи, nu*, nuo
G: irregulaarne verb (1)
suûole
3: SUUD'etoa suuu'etou suuD'etou* smm'etouD
4: suuD'etoa suuD'eloe suuD'etou suuu'elnu smiD'elnu* suuD'elnuD
[H: kolmesilbilised, lühirõhusilbilised, eZe-lõpulised (kümned regulaarsed ver-
bid nagu kõnele, kih'ele)
3: kahesilbilised, lühirõhusilbilised, eMõpulised + lõpus oa, DU, DU*, DUD
4: kahesilbilised, lühirõhusilbilised, eMõpulised + lõpus DO,, ee, au, пи, nu*,
nUD]
A. S. Hornby "Oxford Student's Dictionary of Current English'i" 231 irre-
gulaarset verbi on kirjas selle sõnaraamatu neljal leheküljel. Ülal kirjeldasi-
me eesti keele 237 irregulaarset verbi ära viiel j a poolel leheküljel.
4. D i s k u s s i o o n
Artikli alguses esitasin sõnakeskese j a morfeemivastase morfoloogia

programmi. Leidsin, et kõnealune programm on realiseerunud traditsiooni-
listes inglise keele regulaarsete j a irregulaarsete verbide kirjeldustes. Inglise
eeskujul lõin eesti keele regulaarsete ja irregulaarsete verbide kirjelduse,
esitades selle lõpuks kokkuvõtlikult paaril leheküljel.
Regulaarsete j a irregulaarsete verbide kirjeldusest on kõige rohkem k a s u
kindlasti keele õppimisel. Eesti keelt omandaval muulasel tuleb eelkõige
memoreerida paljude verbide "vähemsõnade" tähendused, näiteks el'a 'live',
s u r e 'die', ots'i 'seek', lei'a 'find', IUG'U 'be in motion', soiD'a 'go by a vehicle'.
Verbi "enamsõnade" õigeks k a s u t a m i s e k s tuleb tal lisaks "vähemsõnade"
tähendustele memoreerida kaht tüüpi lisaandmed: regulaarsete verbide moo-
dustusskeemid j a irregulaarsete verbide irregulaarsed "enamsõnad". Näiteks
da-infmitiivi "enamsõna" puhul on ühelt poolt tarvis teada regulaarsete ver-
bide moodustusskeemi A ("üldjuhul lõpus oa" nagu ela : eVaDa 'to Iive'), moo-
dustusskeemi В (kui "kahesilbiline, pikarõhusilbiline, laugepainuline, siis
kahesilbiline, järsupainuline j a lõpus ea" nagu ots'i : o4siDa 'to seek'), moo-
dustusskeemi С ( kui "kahesilbiline, pikarõhusilbiline, laugepainuline, helili-
ne häälik + в, D, G, s + täishäälik, siis kahesilbiline, järsupainuline, heliline
häälik + Pp, 4, kk, s + täishäälik ja lõpus m" nagu IUG'U : Wi^kuDa 'to be in
motion'). Samuti tuleb meelde jätta, et sõna sur'e cZa-infmitiiv on irregulaar-
ne surra 'to die', millele ei rakendu moodustusskeem A; et sõna lei'a da-infi-
nitiiv on irregulaarne 1еЧш 'to find', millele ei rakendu moodustusskeem B;
et sõna soiD'a da-infinitiiv on irregulaarne sõ44a 'to go by a vechicle', millele
ei rakendu moodustusskeem С Eesti keele õpikutes ja sõnaraamatutes võik-
sid verbid olla esitatud "vähemsõnadena", mille järel võiks olla kirjas moo-
dustusskeemi tähis A, B, C, D, E, F, G või H ning, vajaduse korral, irregu-
laarse verbi tähis 'irr'. Sel juhul peaks õpiku või sõnaraamatu lõpus asuma
eraldi peatükina eesti keele regulaarsete ja irregulaarsete verbide kirjeldus.
325
Kazuto Matsumura "Väikeses eesti-jaapani õppesõnaraamatus" on / tähe
all esitatud järgmised verbid järgmisel kujul: "lahku Ima, -da, -b, -tud; "lan-
gelma, -da, -b, -tud; "lasklma, 4asta, laseb, "lastud; 4eildma, "-da, -ab, "-tud;
"lenldama, -nata, "-dab, -natud; "liikluma, "-kuda, -gun, -gutud; "loo/tma, "-ta,
-dab, -detud; luba Ima, -da, -b, -tud; luge Ima, -da, loeb, "loetud; "lõhi kuma,
"-kuda, -ub, -utud; "lõhnalma, -ta, "-b; "lõilkama, -gata, "-kan, -gatud;
"lõplpema, "-peda, -eb; lähenelma, -da, -b, -tud; "löölma, "lüüa, -b, "-dud;
"lükikama, -ata, "-kab, -atud.
Käesoleva artikli raamistikus koostatud eesti keele õppesõnaraamatu
lõpus olevat regulaarsete ja irregulaarsete verbide kirjeldust võiks seevastu
saata järgmine l tähega algavate verbide esitus: la"hku A; la"nae A; las'e A irr;
lei'a В irr; le"nDa E; IUG'U С; lo"e A irr; looo'a С irr; 1ив'а A; loh'u A irr;
lõ"hna D; lõ"i^ka E; loPp'e В; lah'ene A; lö"ö A irr; lükka D.
"Väikese eesti-jaapani õppesõnaraamatu" vahendusel on kerge minna üle
teiste, põhjalikumate eesti keele morfoloogiat käsitlevate teoste juurde; käes-
oleva artikli raamistikus on kerge asuda eesti keele morfoloogia aluste
omandamise juurde.
Miks ei ole eesti verbimorfoloogia senistes käsitlustes regulaarseid ja
irregulaarseid verbe eristatud? Nähtavasti on tegemist soome keelekirjeldu-
se "halva" mõjuga. Niihästi regulaarsete ja irregulaarsete verbide lahushoid-
miseks kui ka sõnakeskese ja morfeemivastase morfoloogia programmi reali-
seerimiseks üleüldse on vajalik, et käsitletava keele verbivormide hulgas
oleks olemas ilmne öeldav "vähemsõna" nagu inglise come 'tule' või eesti
tul'e. Maailmas on aga palju keeli —ja nende keelte hulgas on soome keel —,
milles ilmne öeldav "vähemsõna" puudub ning selle asemel tuleb öeldavatest
sõnadest eristada abstraktne mitteöeldav üksus "tüvi". Eesti lauses Tule!
esineb verbi "vähemsõna" tui e, soome lauses Tule! esineb sõna tule', milles
eristub vokaaltüvi tule- ja hõnguslõpp ', vrd lauset Tulet tänne! 'Tule siia!'.
Suure hulga erinevate keelekirjeldusmudelite hulgast tuleb iga keele jaoks
eraldi valida välja need mudelid, mille abil on võimalik täpselt kajastada just
uuritava keele ainestikku. Soome verbi morfoloogia esitamiseks sobib hästi
"tüvemudel": verbid on esitatud nende öeldavate sõnadena (soome keele
puhul esimeste infinitiividena), mis kannavad võimalikult palju infot mitte-
öeldavate tüvede kohta. Infinitiivi elää 'elada' vokaaltüvi elä- näitab, et tege-
mist on ühetüvelise verbiga, mille puhul on mitteöeldavaks abstraktseks
üksuseks alati vokaaltüvi ise; infinitiivi tulla 'tulla' konsonanttüvi tui- näi-
tab, et tegemist on kahetüvelise verbiga, mille puhul on mitteöeldavaks abst-
raktseks üksuseks kord konsonanttüvi tui-, kord vokaaltüvi tule-. Eesti verbi
morfoloogia esitamiseks pole vaja keerulist mitteöeldavate abstraksete ük-
sustega opereerivat "tüvemudelit", vaid piisab lihtsamast, öeldavate sõnade-
ga opereerivast "vähemsõnamudelist". Et eesti verbe saab esitada öeldavate
"vähemsõnadena" el'a ja tul'e, pole neid mõtet esitada infinitiividena el'ava
ja tulla või el'ama ja tul'ema, millest tuleks hakata otsima mitteöeldavaid
abstraktseid üksusi, tüvesid.
Regulaarsete ja irregulaarsete verbide eristus (täpsemalt morfeemide
regulaarse ja irregulaarse esinemuse eristus) võimaldab lihtsustada eesti
verbi morfofonoloogia kirjeldust. Morfofonoloogilised reeglid, mille abil tei-
sendada "vähemsõna" "enamsõnaks", jagunevad kaheks. Ühelt poolt toimi-
vad keeles morfofonoloogilised reeglid, mis kirjeldavad morfeemide regulaar-
set esinemust "vähemsõna" ja "enamsõna" paarides, näiteks inglise minevi-
kumorfeemi morfofonoloogiline reegel "+/d/" sõnapaaris burn ja burned.
Teiselt poolt on keeles kunagi varem toiminud morfofonoloogilised reeglid,
mis kirjeldavad morfeemide irregulaarset esinemust "vähemsõna" ja "enam-
326
sõna" paarides, näiteks inglise minevikumorfeemi morfofonoloogiline reegel
"д/^/ei/" sõnapaaris give j a gave. Esimesel juhul tuleb memoreerida morfofo-
noloogiline reegel "+/d/", teisel juhul irregulaarne "enamsõna" gave. Täpselt
samuti tuleb ela ja еГава, se"a ja seâua puhul memoreerida morfofonoloogi
line reegel "+Da", e n t tul'e j a tulla, neâ j a печева p u h u l i r r e g u l a a r s e d
"enamsõnad" tu4la j a печева. Nõnda langeb ä r a k ü s i m u s , missugused on
irregulaarsete "enamsõnadega" seotud morfofonoloogiliste reeglite t ä p s e d
kujud; kas tulla puhul esineb "+la" või "+a", kas печева puhul esineb astme
vaheldus ja "+a" või "a->e" j a "+Da". Tähele tuleb panna, et üks j a sama mor-
fofonoloogiline reegel võib esineda nii regulaarses kui ka irregulaarses kon-
tekstis n a g u "+/t/" sõnapaarides kick j a kicked ning burn j a burnt, mille
puhul tuleb memoreerida vastavalt "+/t/" ja burnt. Eesti verbimorfoloogias on
nõnda lood näiteks astmevaheldusega. Nagu juba öeldud, mõistsin astmeva-
heldust kui k a h e sõna kõrvutamisel ilmnevat k a h e hääliku või h ä ä l i k u j a
tema puudumise seost:
Tugev aste Nõrk aste
LAADIVAHELDUS
B v kollea ja kolv'aHa
в häälikupikendus а 1 твива j a amm'u
Bjl 0 si ива j a siir'aHa
D j saB'aBaj&saj'a
в häälikupikendus 1е*пв1е jalenn'elBa
G/k 0 ve^hkiBa j a veh'i
G j pe'lGaj&pelj'a4a
VÄLTEVAHELDUS
Pp B WõPpisa ja ШовЧ
tf D tö"ö4le j a tööB'е1ва
kk G lo'nkkiBa ja lono'i
s s s karssai&kars'aHa
Memoreerida tuleb astmevaheldus r ü h m a С (ШвЧ j a lõ^õPpiBa, lono'i j a

lo-пШва), r ü h m a E {ЫЧва j a kolv'aHa, реЧса j a pelj'aHa, karssa ja
kärsaHa) ja r ü h m a F (1е"пв1е ja 1епп'е1ва, töötle j a Мов'еЬа) morfofonoloo
giliste r e e g l i t e o s a n a . M e m o r e e r i d a t u l e b i r r e g u l a a r s e d " e n a m s õ n a d "
saB-ава, ve'hkiBa (rühm A) ja а^твива (rühm B), mille puhul esineb keele-
ajalooline astmevaheldus.
327
In memoriam J u h a n Viiding
REIN RUUTSOO
Alljärgnev on eelkõige mälestuslik tagasivaade, siit ärgu nõutagu "kogu tõde".

Viidingu elukäik pannakse kunagi nagunii suurelt kirja. Ta kuulub nende hulka, kellel
on "õigus eluloole" selle mõiste lotmanlikus tähenduses, s.t tema elu kaudu hakkame pa-
remini mõistma ajastut, millesse ta püüdis ennast sobitada ja mida ka samal ajal muuta.
J u h a n Viidingu elu — see on eelkõige tema luule. Isegi tema lahkumine oli j u b a
eluajal värssideks saanud, nii et neist võis kokku seada aimustemahukaid järelehüü-
deid. Kuid tema luule kujundeist küütleb eelkõige kaasaegseile äratuntavaid aineval-
du, mida hiljem pole kerge taas üksiksündmusteks lagundada. Kunsti seisukohalt po-
legi see oluline, Eesti ajaloo seisukohalt aga siiski.
Viiding avanes meile kõigile omal viisil. Mõni teine Viidingu kõrval — olgu luuleta-
j a või näitleja — võis näha temas teisi asju kui mina, ja kindlasti nägigi. Nii või teisiti
peegeldub Viiding aga kõigis, kes temaga kokku puutusid, nende luules, teatritegemi-
ses j a isegi ühiskonnanägemises. Sotsiaalteadlasena keskendusin oma päevikuis sellele
osale maailmast, millest minu ühisosa J u h a n Viidinguga juba küpses eas oli suurim.
Nii nagu iga elu, mis on looming, oli ka Viidingu elu dramaatiline vastus aja väl-
jakutsele. Ta võttis selle väljakutse innukalt vastu. Kuid võtta oli vaid see maailm,
"mille sisse meidki ükskord kruviti". Viidingu elu teda ümbritsevas maailmas oli lak-
k a m a t u intellektuaalne j a emotsionaalne "interventsioon", võitlus "personaalse ruu-
mi" pideva suurendamise eest.
Selles võitluses põimusid leppimatus reaalsuse mängureeglitega j a võimatus
neid päriselt ignoreerida. Vaatamata oma sügavaimale soovile mitte olla "poliitiline
inimene" kohustas J u h a n i t puudutanud "parem maailm" kogetu üle eetilises plaanis
lakkamatult kohut mõistma. Ka enda ettevõtmiste ja suhtumiste üle tuli tal kohut
mõista ning teha seda tingimustes, kus tegelikult valikuid ei olnud ja kus seega ei ol-
nud k a tõelist vastutust. Kas elu võib muutuda vastutuseks ainuüksi sellepärast, et
keegi on sündinud suureks poeediks? Kas keegi peab olema vait, sest vääritus maail-
mas kostab tema hääl vahel veidi valesti? (Õiged eestlased surid kas Siberis, põgene-
sid välismaale või olid vait!) Need on mõtted, millele põrkasin J u h a n i nende aastate
olemisdraamat uuesti üle lugedes.
Aastad 1983—1985 olid paljudele rohkem eneseloomise ja -säilitamise kui oma
maailma avardamise aastad. Niisugused olid need ka Juhanile. Ta otsis tasakaalu,
oma meelsusele adekvaatset vaimset ruumi. Võrreldes "avatud ühiskondadega" oli
Juhanile pealesurutud sunnitud valikute eripära eelkõige selles, et loovisiku vastas
seisis süsteem. Oludeks kutsutu moodustas terroristliku võrgu. Kannatused, mida
olude kohustuslikkus kaasa tõi, ei olnud alati tingimata füüsilised, ning seetõttu võib
h a k a t a tunduma, et neid ei olnudki. Paljud tema kõrval mitte ainult ei leppinud olu-
dega, vaid nad isegi ei aimanud probleeme seal, kus J u h a n sai juba haiget.
Maailma, milles end avalikult ei veristatud, võibki nii varsti mäletama h a k a t a
kui "peaaegu normaalset". Õpitud "emotsionaalse kurtuse" sündroom võimaldab j u b a
h a k a t a ausa näoga rääkima, et midagi hullu polnudki. Võimumehhanismi tooruse
peidetus, selle sisestamine meisse endisse nägustas siis j a hägustab veel tagantjärele
ajastu dramaatika j a hinna, mida tundlikel isiksustel tuli maksta. Üleelamised, mida
süsteem valmistas, olenesid ideaalide kõrgusest, enesehinnangu suurusest j a n a h a
tundlikkusest. Ainult nende omaduste kaotamine võis tagada välise edu. Ei olnud Ju-
h a n k a mängur, nagu temast võib jääda pealiskaudne mulje.
Viiding võttis vastu oma saatuse, mille tuumaks oli jääda väärikaks. Ta jäi üllaks
maneerides j a aristokraadiks vaimult. Ta teadis, et maailm on kuri, kuid ei uskunud,
et see võiks olla halastamatu. Nägijana tegi ta oma heitluste kaudu n ä h a suutjale
ühiskonna paremini läbinähtavaks. Muidugi, Juhani erakordne andekus j a väljapais-
tev isiksus andsid talle mõningaid loomingulisi ja poliitilisigi privileege, säästsid teda
paljustki, kuid samas tegi seesama tundlikkus kokkupuuted reaalidega väga valusaks.
Ülestähendustes, mida olen teinud palju aastaid, on leidnud ühe subjektiivse pee-
gelduse ka J u h a n Viidingu elukäik. Nagu kultuurielus, ja vastu tahtmist k a ühiskon-
328
n a elus, kuulus talle neis kirjapanekuteski väga oluline koht. Seda mitmeil, ka isikli-
kel põhjustel. Paljudel elukäänakutel olen talle lõputult tänuvõlglane.
J u h a n Viidingu lahkumine 21. veebruaril 1995 oli valusalt enneaegne j a see on
ühtlasi jätnud jälje siinsete märkmete avaldamisse. Nende avaldaminegi on mitmes
mõttes enneaegne. Aeg selleks pole veel päris küps. Kuid ometi pole suuri valikuid.
Loodan, et innustan teisigi kirjutama, nii k a u a kui meile aega on antud. Märkmete
reastamisest väljajoonistuv tegelikkus on aga mulle endalegi ootamatult karm. Ulal-
tehtud kommentaarid tollal kirjapandu juurde ongi sellest inspireeritud.
Ajaloolasena arhiive uurides olen alati kahju tundnud, et väljapaistvaist inimes-
test on järele j ä ä n u d nii vähe kirju, päevikuid ja muid isiklikke dokumente. Aeg j a as-
jad on libisenud otsekui läbi sõrmede ning väga olulistest sündmustest ei ole j ä ä n u d
jälgegi. Samas tajusin, et minule väga lähedal juhtus midagi väga erakordset — lee-
gitses ja põles t u h a k s üks fantastiline elu, mida oleks tahtnud jäädvustada igaveseks.
J u h a n Viidingu nooruslikud ja säravad kuuekümnendad-seitsmekümnendad aas-
tad kaasa elanud, tabasin sumbunud kaheksakümnendail end korduvalt kohutavas
äratundmises, kui ülekohtune väärtusliku suhtes oli tegelikult see aeg, ametlik kultuu-
rikroonika j a kogu õhustik. Ajakirjandus valetas avalikult, aga kui ta midagi k a trüki-
mustas säilitas, rikkus ta ettekirjutuste kohaselt proportsioone, ei tsenseerinud mitte
ainult sündmusi, vaid ka inimeste tundeid ja asjade tähendusi. Siit tekkis kohustus j a
vastutus kirja panna see külg meie elust, mida avalikkuse ees ei olnud, olla ei tohtinud,
mida varjati j a mis vaikiti olematuks. J u h a n Viiding teadis, et ma seda päevaraamatut
pean, vahel ta isegi tõukas mind seda jätkama, muidugi mitte enese pärast.
Kuid k a salamisi kirjapandu on valik, on alati paratamatult tsenseeritud. Paljut
ei saanud kirja p a n n a samal põhjusel, kui seda ei teinud paljud ettevaatlikud inime-
sed. J a põhjendatult: ei olnud välistatud — või oli koguni väga tõenäoline —, et "ko-
du-uurijad" kasutavad kunagi kellegi intiimseid tähelepanekuid inimeste vastu, keda
sügavalt austati j a armastati.
Teine selekteerimine toimub nüüd. Käesolev päevikumärkmete valik on mitmes
mõttes suvaline, olemasoleva põhjalik läbitöötamine ja publikatsiooniks ettevalmista-
mine on aeganõudev töö. Aastaid 1983—1985 käsitlevad märkmed tunduvad olevat kõi-
ge sobivamad, sest neis on kirjanduslik-kultuurilise ainese osatähtsus suurem kui näi-
teks 1980-ndate aastate alguse või lõpu märkmetes. Valik ei sisalda mingit otsustust
selle kohta, missugused perioodid J u h a n Viidingu elus olid talle või eesti kultuurile
rohkem või vähem olulised. Lugeja jaoks on kultuurikesksel, paarile aastale keskendu-
val tekstivalikul oma hea pool. See võimaldab suhteliselt tihedalt ja "päevikuliselt" jäl-
gida mõningaid olulisi liine Juhani elu-ja eesti kultuuri tollases olelusvõitluses.
Välja on püütud j ä t t a kõik, mis on olnud intiimselt isiklik või teisi isikuid riivav.
Nii ähvardab aga nende ruumipunktide hulk, mis loovad isikuterviklikkuse, aitavad
mõista teisi seiku, alternatiive jne, kahaneda ohtlikult väikeseks. Seetõttu on n a d
siiski markeeritud. J u h a n vajas oma eluks palju ruumi ja palju inimesi ning mitte vä-
hem ei vajanud teda, tema vaimu j a tundlikkust meie.
L E H E K Ü L G I PÄEVARAAMATUST. AASTAD 1983—1985
ANNO 1983
R e e d e , 28. j a a n u a r 1983. [- - - ] Mitme kokkuleppe järel käis J u h a n , tuli eelkõi-

ge kinnitust otsima kogule, mille pealkirjaks jääb "Tänan ja palun". Käsikiri on juba
kirjastuses. Sügisega võrreldes sinna palju uut ei ole lisandunud. Ka ei ole luuletused
palju muutunud. Need ei ole luuletused "teemal", vaid konkreetsed "elamused", nagu
ta ütleb; nad on valmis, neid ei saa täiendada. Viivi Luik oli oma luuletusi "kasvata-
nud", meenutas J u h a n . Äsjast "Rängast rõõmust" peab t a Viivi parimaks. Üldiselt on
need J u h a n i luule arutelud mulle rasked. Tegelikult teab ta ise hästi, mis on nõrgem,
mis parem, kinnitust vajab t a eelkõige endast kistud "kildude" suhtes, mis on aga
lihtsalt armsad. Kogu kujundab Tõnis Vint, tundub, et saab ilus, Vindi feminiinne
ebamaisus on võib-olla isegi pisut liiga lüüriline J u h a n i dramaatilise vaimu jaoks. Ta
jäi sellega isegi nõusse, aga Vint on kõrgeim vaimsus, mida sel madalal maal praegu
on. [- - -]
329
Muude KÜSIMUSTE kõrval leiti probleem ühe luuletuse fraasis "igavene juuni". Te-
m a suhtes ollakse eriti valvsad. Halb südametunnistus neil selle "juuniga". Võib-olla
on selles tähelepanus oma osa ühes teises "juuniluuletuses", selles "räägi tollest juu-
nist, / mille kohta ringi / käib üks loll legend, / nagu meie ise / oleks t a p n u d end"
(Runnel)? Seletusega, et juunis suri lihtsalt Juhani isa Paul Viiding, jäädi vist lõpuks
rahule.
R e e d e , 4. v e e b r u a r 1983. [ ] Riina sünnipäeva vastuvõtt. Palju pidulikkust
nagu alati. Pere elus, kus mees alailma sõidus on ja õhtud ära, on need asjad olulise-
mad kui meile tavaliselt. Nagu ikka, J u h a n võtab Riinat aasida. Juhanile ei või kõik
kohe liiga hästi olla, t a nagu kardab samastumist selle hea-parema maailmaga. Sel-
les on väga mitu kihti. Lõpuks on see ju etendus, aga nii võivad seltskonna ees palju-
tähenduslikult avaneda vaid teineteise mõtteid väga usaldavad inimesed, see on na-
gu rolli kontroll. J u h a n lihtsalt peab. Selles on ka osa oma sõltumatuse demonstreeri-
misest j a see kuulub rituaali. Mitmeti see kordub Õismäe sünnipäevadest sünnipäe-
vadesse.
Pärast tõmbume kööki. Kuulame Romy Haagi, ahastava tämbriga Lääne-Berlii-
nis elavat hermafrodiiti. Juhanil on ka sõnad. "Ooh mein doktor, bin ich normal?" J u -
h a n uurib Beckettit; teater on talle eelkõige tekst, töö sõnaga. Ta teeks tõlke ümber.
Poeedina tahab ta olla sõnas väga täpne, ja usub minu arvates liiga ka teatris sõna
jõudu, fraasi maagiat.
N e l j a p ä e v , 24. v e e b r u a r 1983. [—] Saame Juhaniga linnas kokku, Juhanil õh-
tul etendus. Kurdab, et räägib vahel Paruni teksti Siegfried Lenzi näidendist. Rolli
talle aga meeldib teha, Hermaküla tahab ka oma sõna selle lavastusega öelda j a on
j u s t Juhanile andnud mõtestava eksistentsiaalsete valikute kommenteerija osa. Ma
ei saa palju kaasa rääkida ja J u h a n tunneb sellest puudust. Olen teatrielust ja seega
ka J u h a n i s t mõnes mõttes kõrvale jäänud. Käime antikvariaatides ja komisjonides.
J u h a n näib nende poodide müüjaid hästi tundvat, ta armastab sealt endale riideid os-
ta, aga ka niisama näpuga materjali katsuda. Sellel on kaks head poolt korraga, nii
kokkuhoid kui ka võimalus isikupärase kordumatusega riietuda. Küll t a teab neid rii-
desortide nimetusi! Lõbus j a korraga kurb oli see minevikku pööratud r ä n n a k . Ta
mingis mõttes kogu aeg kostümeerib ennast. Ta on suur konservatiiv, poe sildid pa-
neks t a suure kirjaga must-valges.
20. m ä r t s 1983. Elo saab juba üheksa-aastaseks. Käisime Õismäel, Juhani-Riina
kodus, õigem oleks Riina-Juhani kodus. Igaühel — lastel, naistel j a meestel — oli
oma asi ajada. J u h a n oli kuidagi rahutu ja ütles, et ilmselt temagi elus seisavad ees
muutused. Tõdes, et hakkab ära unustama, et peaks paljuski tänulik olema Riinale.
[ ] Jälgisin teda huviga žestikuleerimas, huvitav — Kaljo Kiisk pole tema käitu-
misse j a rääkimise maneeri jätnud mingeid olulisi jälgi. J u h a n ise ütles, et teda olid
kõige enam mõjutanud isa ja onu Märdi (Märt Laarmani) arvamused. Arutles, et kui
saab raha, siis tahab end korralikult riidesse panna, ostab televiisori, pesupesemis-
masina jne. [—] Mängisime lastega pimesikku.
J u h a n luges ette "Loomingu" rubriigile "Mõtteid ja märkmeid" mõeldud kirjatööd
— omaenese mina muutumisest ja isiku ärasalgamisest. "Ole hea, ole õrn" jne. —
neid soovitusi ta jagab ja püüab ka ise selle järgi olla. [—]
25. m ä r t s 1983. [ ]. Täna käisin "Sirbi ja Vasara" toimetuses. Elle Anupõld
kutsus Aimee Beekmani romaani retsensiooni pärast. Asjamehed võtsid sealt välja
paralleelid Mati Undi j a Viidingu-Rätsepaga ning käskisid pealkirja "Vabaduse illusi-
oonist ja illusiooni vabadusest" ära muuta. [—]
6.—7. a p r i l l 1983. Käisime Juhani-Kiisa Nipernaadi esietendusel. Minu arvates
ikkagi väga hästi välja tulnud. Pärast oli lühike arutelu. Nipernaadiga paralleelide
tõmbamine Juhanile üldiselt ei meeldi, kuigi on just neile, kes teda vaid kaugemalt
tunnevad, ahvatlev. Ta ütles, et tema Nipernaadi-elamus pärineb puberteedieelsest
ajast. Arvan mõistvat seda osasaamise laadi, millega ta seda filmi tegi. Lõpustseenis
tuleb proua, kes saabub Nipernaadit koju tagasi tooma, oma tahte- j a enesekindluses
nagu tuttav ette. J u h a n kinnitas, et tema koostöö Kiisaga õnnestus hästi vaid seetõt-
tu, et nad vaatamata sarnasele välimusele on ikka väga erinevad inimesed.
330
6. m a i 1983. Söreni sünnipäev. Eile käis ka J u h a n Eloga. Väga ilus päev oli —
viisime lastele laua aeda ja õhtul tegime lõket. [ ] Rääkisime palju, nii palju on ka
südame pealt ära rääkida. [—]
Jälle ja jälle tuli t a tagasi selle teema juurde, kui k a u a võiks kesta nii ebamoraal-
ne ühiskond, kus iga teine on otsapidi "seal", kus kõik üksteist kardavad või vaena-
vad, kus pole naeratavaid nägusid. Rääkis, et Paul-Eerikut süüdistatakse selles, et t a
organiseeris meeleavalduse, kutsus üles demonstratsioonile — Underi maja juurde
lilli viima. Tegelikult päästnud Paul-Eerik Kirjanike Liidu piinlikust olukorrast —
Underi sünnikodu oleks muidu tema 100. sünniaastapäeval ära unustatud. J u h a n on
terane väitleja.
13. m a i 1983. Õhtul tuli meile veel J u h a n , kes rääkis oma esinemistest Vasalem-
m a vanglas — neli tundi kohtumist. Väljas oli olnud ka stend Underi 100. juubeli pu-
hul. (K. teadis, et sel kevadel oli seal mingi mäss.) J u h a n oli vaimukas j a tore nagu
ikka. Ta on siiski väga andekas näitleja. Sören vaatas, suu ammuli, kuni Sirje t a ma-
gama ajas. Mis talle sellest kõigest meelde jääb? Mis J u h a n i t sinna vangimajja koh-
t u m a ajab, kas see on inimarmastus, kaastunne või uudishimu, piirsituatsiooniliste
kogemuste vajadus, sellest ei saanudki selgust.
28. m a i 1983. Königsbergist olen tagasi. [—] J u h a n astus läbi ja viis kaks kanistrit
laki jaoks, mida Kostel pidi hankima. Ta oli endast väljas. Ütles, et on neli päeva suvilat
ehitanud, ja teatas, et sünnipäeva ei pea. [- - -] Pakkusin end ise appi, tean, kui hell ta
on midagi paluma, ka siis, kui ta väga hädas on, aga juba tema tulekus oli palve. [—]
27. j u u n i . Minu sünnipäev — 36. Täna pean, seltskond seesama kes tavaliselt.
[ ] Kipun u n u s t a m a , et see päev on J u h a n i isa surmapäev. J a a n Tamm, J a a k
[Olep], Jack [Karolin], Kostel [Gerndorf], Kaur [Alttoa], David [Vseviov]. Ongi kõik.
Tegelikult algab õhtu alles siis, kui saabub J u h a n , keda kõik vaikselt ootavad. E m a
ütles alati, et ülikoolisõbrad jäävad, nii ongi. Rõõmupeoks pole põhjust, üldine meele-
olu on küllalt sünge, mille üle siis rõõmustada. Ainult suvi on soe j a ilus, ühiskond
aga kisub ü h a enam kiiva. Luuletada saab igal ajal (nagu üles P.-E. Rummo), aga fi-
losofeerida? Kõige kurvameelseni on Kostel, tema on majandusmees, seal on aga kõik
juba täiesti nässus, filosofeerida pole midagi. Kõike muidu parodeeriv J u h a n g i on sel
korral tõsine. J u h a n j a J a a k [Olep] läksid vastu hommikut aias lõkke ääres teravalt
kokku. J u h a n ise on oma hinnangutes inimestele j a asjadele küllalt halastamatu, aga
avalik küünilisus ajab t a marru. Lõpuks läks lihtsalt "teineteisele ärategemiseks".
Juhanil on kuldne süda, aga "raudsed lõuad", nagu Panso juba kuskil märkis.
19. j u u l i 1983. [ ] Pärast seda pauku oli J u h a n i külaskäik väga kosutav. Ta
oli mures ja osavõtlik. Ta oli Rimmeli Ruudi sõimu "Sirbis ja Vasaras" läbi töötanud
j a tunnistas, et oli mõnda aega olnud veendunud, et "Ruutsoo on millegagi põhjali-
kult alt läinud". Isegi t e m a jäi sellesse mudasse kinni! J u h a n luges m a h l a k a m a i d
kohti "kogu näitlejameisterlikkusega" ette. Tema — värvipime nagu t a on — pööras
ainsana sellele tähelepanu, et mõnitav pealkiri oli trükitud punasega. Muidu oli t a
üsna väsinud — oli mitu ööd-päeva järjest tõlkinud juudi muusikali "Cabaret". Lisa
Minelli on t a mõnel määral "ära teinud"; kuid ütles, et see ei ole südamelähedane töö,
selle võttis ette vaid sellepärast, et keegi teine teeks selle nagunii ära. Oli kirjutanud
k a luuletusi. Ühe neist, nagu ütles, Dorisele mõeldes.
"Kulttuurivihkot" uus number on pea tervenisti pühendatud Eestile (Juhanil oli
see k a a s a s ) , seal on palju j u t t u k a J u h a n i s t . N u m m i n e n tegevat t e m a s t koguni
SKDL-i laadi mehe ( J u h a n pole hästi nõus oma poliitilise lahterdamisega). J u h a n
omakorda on teinud Nummineniga intervjuu. J a a k Allik oli lubanud selle ära avalda-
da, väikerahvaste probleemide käsitlemine välja arvatud. [—]
K o l m a p ä e v , 20. j u u l i 1983. Õhtul käisin Juhanil külas. Nipernaadi vastu kirju-
tatud Lõhmuse kuri artikkel on Kiiska ja J u h a n i t väga puudutanud, kuigi J u h a n se-
da välja ei näita. [ ] J u h a n andis salamisi Elo luuletusi ja mõtisklusi "iseendale"
lugeda. Hämmastavalt küpsed. Dorisel suri t ü t a r kohe pärast sündimist, J u h a n oli
väga vapustatud. Ta usub Dorise missiooni Eesti kultuuris. [ ] Juhanil on viimasel
ajal jälle tihenenud suhted Lennart Meriga, keda t a väga austab. [—]
R e e d e , l a u p ä e v , p ü h a p ä e v , 22.—24. j u u l i 1983. J u b a traditsiooniliseks saav
331
paaripäevane külaskäik Viidingute juurde Võsule, seekord juba nende oma äsja lõpli-
kult valminud suvemajja. (Möödunud suvel panime sellele taigu korras katust.) J u -
h a n t a h a b autot osta! Ise on ta värvipime!!! [—]
Allik tegi Juhanile ettepaneku tulla Viljandisse teatri kirjandusala juhataja "si-
nekuuri" pidama. J u h a n võttis asja kaaluda. [ ] Allik arendavat suurepäraseid ka-
vasid t e a t r i demokraatlikumaks juhtimiseks, J u h a n t a h a k s kaasa lüüa. Teatrielu
korraldus ei jätvat talle ruumi oma asjadeks. [—] Kõige muu kõrval saime valmis k a
ühe kasuliku asjaga, tegime kuuris Elole diivani, istusime rõdul ja vaikisime. Nähta-
vasti soovist delikaatne olla. [—]
T e i s i p ä e v , 26. j u u l i 1983. [ ] Kohtasin J u h a n i t "Kukus". Vist minu meeleolu
tõsta tahtes viskas ta nalja, et ta ei ole kunagi nii kuulus olnud kui mina, j a soovitas
Rätsepale, et kui ta tahab kuulsaks saada, "hakaku näiteks Kreuksi uurima". Ainult
et kust teine Rimmel võtta. [ ] J u h a n oli rääkinud ka Meriga. See oli andnud nõu,
et parim, mida teha võib, on jätkata kirjutamist, nagu midagi poleks juhtunud, mitte
lasta end suruda solvunud dissidendi positsiooni. Leo Anveldil on juubel tulemas, sel-
lest võiks j u kirjutada. [—]
28. j u u l i 1983. [ ] J u h a n viis mind kokku oma "salanõuniku" Lennartiga. Ta
oli minu "kaebekirja" (Rimmeli peale KK-le) Lennartile näidanud ja viimane soovis
nelja silma all rääkida. Sellesama "kavaldamisega", mille eest Arvolt (Valtonilt) õien-
dada sain, on Lennart põhimõtteliselt nõus. Oli juba asunud isegi teksti lühendama.
31. a u g u s t 1983. [ ] Sirje nägi täna Kirjanike Majas pealt kohutavat stseeni.
P ä r a s t seda, kui Linda Ruud ütles Juhanile, et Tammistu KK-st on tema kogust üht-
teist välja kraapinud, oli J u h a n täielikult kaotanud enesevalitsemise, karjunud mida-
gi inimesest, kes üldse elus on kaks luuletust läbi lugenud, j a tormanud, silmad vett
täis, trepist alla. J u h a n i õde Reet tormanud talle järele. Koik olid ehmatanud ja kui-
dagi rabatud sellest vahetust reaktsioonist. Sirje ütles, et ta pole J u h a n i t kunagi sel-
lisena näinud. Mida nad küll teevad meie parimate inimestega? Sellised tümapead
nagu see Tammistu on! Alles see oli, kui J u h a n oli Sirje sünnipäeval (23. augustil)
kergendust tundnud, et KK-s oli tema kogule siiski "dobro" antud, st. vastuvõetavaks
tunnistatud. J a a k Kaarma (KK osakonnajuhataja) oli sellele kaasa aidanud — selle
kogu läbi lugenud ja rahule jäänud.
20. o k t o o b e r 1983. Õhkkond on äärmiselt närviline ja ärev. Koik on ärahirmuta-
tud j a samal ajal rahulolematud. [—] Õhtul helistas J u h a n . Ka tema oli kuidagi när-
viline j a samas tegutsemisvalmis. Ütles, et oli võtnud Jõerüüdi käest Kirjanike Liidu
põhikirja j a kavatseb seda uurida. Ta pidas isegi Liidust väljaastumist võimalikuks.
14. n o v e m b e r 1983. J u h a n helistas õhtul. Ta on jälle suitsetamist m a h a j ä t m a s ,
tundvat end jälle üle pika aja nagu noores eas. Kohe olevat teine asi h i n g a t a j a kõnel-
da. Ta joovat palju teed, et mürke endast välja saada. See on tore, kui t a seda suu-
daks, muidu tema organism ei pea vastu. Tean, et ma ei ole süüdi, ei saa m u u t a mi-
dagi, kuid alati, kui ta suitsetab ja rögistab, tunnen ikkagi ennast süüdlasena. Kui t a
varakult sellega alustas, siis olin selles sala-osaline, aitasin ema eest varjata... [ ]
20. n o v e m b e r 1983. Käisin Juhanil külas, istusime mõnusalt köögis. Jälle oli
külaskäikudes pikk vaheaeg tekkinud. Neil oli remont valmis. Kõigele kaunidusele
vaatamata on J u h a n sellest rassimisest tõsiselt väsinud. [ ] Tervis olevat tal juba
mõnda aega vilets... Ravi nõuab distsipliini, regulaarset eluviisi, suitsetamise maha-
jätmist. Kuid viimane mõjunud talle teistviisi halvasti. Terve kuu polevat ta midagi
teinud. Võib-olla sellest ka üldine rõhutud olek. Mind aga õpetas ta, huuled lapikud
j a lõuga ette ajades — vana näitlejat Jõge matkides (nagu tal vahel kombeks): "Poiss,
ära sa nori valitsusega tüli." Jogi on üks tema lemmikuid.
Maailm näib talle must. KGB j a kõik selle ümber mõjub talle masendavalt. Oma
uue kogu ilmumist ootab ta väga — veel ühtegi polevat t a nii oodanud kui seda. Oma
kogudest hindas t a seda kõige religioossemaks. Tööst Tagore lavastamise kallal oli t a
suures vaimustuses. Jälle on see teispoolsuse ja unenäolisuse lummus, mis teda vai-
mustas. Ütles ka tundvat salarõõmu, et saab lastenäidendi kaudu "neile" jälle midagi
ära sokutada. Ta ise on valmis kõigiks tagajärgedeks —juhul kui aru saadakse, mida
t a öelda tahtnud.
332
J u h a n i luulekogu avaldamine on jõudnud juba külgedeni j a t a lootis, et keegi
nüüd enam ei käpi. Ta lootis, et vähemalt niipalju oli sellest hääletõstmisest kasu. Ta
lepiks ka sellega, kui see olekski ta viimane luulekogu. Niisugused jutud on ju mui-
dugi hetke meeleolu — tean, et ta paneb raudselt edasi. Haigus sundivat teda küll ar-
vestama võimalikku kiiremat lõppu. Lugesime koos Dorise luuletusi. [- - -] J u h a n on
h a k a n u d õppima saksa keelt Sirkeli juures. Nüüd olevat tal selleks vaba raha.
ANNO 1984
16. j a a n u a r 1984. Kohtasin tänaval Juhanit. Tema uus kogu "Tänan j a palun"
on lõpuks väljas — päris hea kogu. Ise vintskleb ta mitme maailma vahel. Ta ei tea,
kuhu kuuluda — kas ametlikku või mitteametlikku kultuuri. Teda vaevab võimalik
t u n n u s t u s ametliku kultuuri poolt — vihjas, et tema kogu võiks s a a d a sel aastal
Smuuli preemia! Ei teadvat, mis teha, kas vastu võtta. Vastuseis kroonu kultuurile
oleks nagu loomulik, see aga ei a n n a lõpuks midagi. Ta tahaks aga ikkagi k a kuulu-
vuse märgi m a h a panna. "Neile tuleb kuskilt märku anda, et m a ei kuulu nende hul-
ka, pole nende mees." On tal alles vaevad, ebaaus j a ebainimlik valik, mille ette sea-
takse meid kõiki rohkem või vähem. Nagu ta on, igatseb ta seda preemiat ja riiklikku
tunnustust, aga samal ajal kardab enda angažeerimist. Tema enda loomus on "dissi-
dentliku
29. j a a n u a r 1984. Õhtul Tarandid Kiire tänaval külas. Andres elab vaikselt oma
poti otsas botaanikaaias. Mari jäi Raadios saadikukandidaadi ülesseadmisel (keegi
Tilimonova?) koos ühe teise kolleegiga erapooletuks. Murelikuks tegevaid teateid Ma-
rilt j a Andreselt. Üleeile ilmus kellegi Kase artikkel seoses kellegi "Savi" lähetusega
piiritagusest lehest Eestisse uusaastatervitustega. Seoses sellega olevat jälle "40" asi
päevakorral. Nimelt mainitavat selles Savi läkituses ka meie kirja. Selle tulemusena
piiratavat nende esinemisi. Mari nimelt tahtis oma kultuurisaates tutvustada J u h a n i
u u t kogu, kuid Reet Milistver (?) võttis plaanist välja. Hainsalu asemel soovitati in-
tervjueerida Beekmani jne. Lõpuks Milistver seletanud, et KK-st saanud t a Tammis-
tult j a Käärmalt vastava instruktsiooni — TV-s, raadios, "NH"-s j a "RH"-s neid 40-t
mitte kasutada.
Kas tõesti on põhjus keegi Savi? Kas ta üldse rääkis meist? Või on hoopis asi jälle
jätkuvas ettekäänete otsimises?
Milline oma heaolu eest seisvate ametnike täielik kurtus kultuuri j a inimmaail-
m a suhtes! Aiman, mida J u h a n tunneb, kui t a seda kuuleb.
30. j a a n u a r 1984. J u h a n meil Kiire uulitsas. Juhanile meeldisid viimaselt näitu-
selt väga Olavi pastelsed-pruunid sügismaastikud. Käisime koos (Olav) Marani juu-
res Riinale sünnipäevaks pilti ostmas. Lõpuks saime ka üsna ilusa, mille isegi oleksin
ostnud, kui vaid r a h a oleks olnud (guašš, sügismaastik). Maran küsis 80, J u h a n mak-
sis 100. Suurejooneline nagu ta kogu oma vaese lapsepõlve j a alalise nappuse kiuste
on. Oma viimase luulekoguga oli ta ise väga rahul, ütles, et tunneb end kui debütant.
[ ] Joeli arvustamiskavadest kuuldes kommenteeris, et võiks j u kirjutada talle 200
head luuletust, et Joel ta rahule jätaks, kuid see oleks liigsuur heategu. Meenutasime
noorusaegu, ka tema isa, kellest tean vähe. Oma isa meenutas kui väga head ja peh-
met inimest, kes ei osanud ennast realiseerida, kes jäi elus alla nii oma naisperele
kui ühiskonnale, kus ta ei suutnud end läbi lüüa. Ta oli siiski puudutatud, et Nirk
oma Eesti kirjandusloos ei olnud kirjutanud mitte sõnagi tema isast. Maraniga sobi-
sid nad hästi. Olav ütles, et peale "Taaveti laulude" pole eesti keeles midagi nii head
kui J u h a n i luule! J u h a n tegi Olavi meremaale vaadates sünge tähelepaneku — teda
vapustab alati see, et need sümboliseerivad, toovad tema teadvusse piiritunde — tun-
de sellest, mida t a ei saa ületada. Ehkki ta kinnitas, et ta pole "mitte k a h e kopika
eest" poliitiline inimene, vaevab see tunne teda väga. Väga tuttav tunne, igal sammul
osatatakse meie vabadusemeelt, eriti temal.
J u h a n palus mitte unustada, et kõik inimesed on oma parimail hetkil poeedid j a
et oma halvimail on nad lihtsalt inimesed. Seetõttu ei tule neid, nende luuletusi võtta
kui võltspühadust. Luules on see, kes nad tahaksid olla oma parimail hetkil. Sellepä-
333
rast ei maksa Kaplinskit või kedagi teist nende luuletuste pärast silmakirjatsejaks
pidada, kui nad alati ise oma sõnade järgi ei käi (ilmne viide k a iseendale).
10. v e e b r u a r 1984. Hommikul käis Arvo Valton, talle on 19. veebruariks jälle
KGB jutuajamine m ä ä r a t u d . Heaga see ei lõpe. Juhanile anti preemia — Smuuli
preemia. Seekord ei jäänud üle enam ühtegi teenelist, kellele oleks vaja midagi anda.
Riina küsis, et kas tean, kui palju selle eest r a h a saab.
25.—26. v e e b r u a r 1984. [ ] Laupäeva õhtul "Ugalas". "Džinni" esietendus J u -
hani lavastuses.! ] Juhaniga sai paar sõna pärast etendust vahetada. Täna ilmus
ka Joel Sanga arvustus. J u h a n on silmanähtavalt ärritunud. Joel tabab teda seal nõr-
ka kohta — osutab surma võimalikkusele. J a sõnumit ka ei olevat. Muidu on Joel ära
tabanud õige tendentsi — selles üldises hüsteerias kasvab J u h a n i igatsus r a h u järele.
[ ] Eile olid Lott ja Tammistu "Kevadet" vaadanud ja avastanud selles kolm pea-
mist liini — usu, venevastasuse ja joomise liini. Komissarov oli nad pikalt saatnud.
J u h a n i lavastuses laulavad Pühavaimu kirikukoori lauljad vaheaegadel "Meie isa".
Sellest võib ka pahandust tulla. Allikuga peaks see olema ikkagi kooskõlastatud, t a
võtab endale siiski ka niisuguseid riske.
28. v e e b r u a r 1984. Õhtul käisime veel kord J u h a n i "Lavakava" vaatamas — väl-
japeetum ja vähem bravuurne kui varem. See on "kasvanud " minoorsuse j a tundlik-
kuse suunas. Tähelepanuväärse äratundmise suunas on arenenud Karepa laagri pio-
neerilaul. See algab lüüriliselt ja lõpeb peaaegu marsitaktis. Ütlesin Juhanile, et see
meenutab mulle seda imekaunist hitlerjugendi poissi laulmas "Tomorrow belongs to
me" "Cabaret's". J u h a n tunnistas paralleeli, aga mitte otsest mõjutust. Kahju, et sel-
lest videot ei saa. TV-ski võiks seda ju näidata. Nojah.
Õhtul J u h a n meil. Sirje on kirjutanud talle arvustuse — J u h a n oli rahul, peale
paari koha. Ise läksin Juhaniga üle pika aja tõsiselt tülli. Ta seletas, kui hea mees ik-
k a Ristlaan on. [ ] J u h a n ütles, et võttis seda naljana jne., kuid asi oli naljast kau-
gel. [ ] Ta pole tõesti "poliitiline inimene". Ristlaane jutt KK-s loomingulisele intel-
ligentsile peetud seminaril oli põhimõtteliselt olnud lepitav. Viidingut olevat j a h posi-
tiivselt ära nimetatud. See seletab midagi. Ega Ristlaane suhtumine pole muutunud,
lihtsalt kui preemia määramisega on nõusse jäädud, siis pole võimalik öelda, et paha-
le j a valele mehele anti.
26. m ä r t s 1984. Elo sünnipäev. Koik läheb ikka edasi nagu tavaliselt, nagu po-
leks midagi juhtunud. J u h a n loeb ette ühte oma käsikirja ajalooliste näidendite la-
vastamise vastu — see on spekulatsioon, nõuab liiga palju eelteadmisi ja ekspluatee-
rib mitteteatripäraseid kunstiväliseid vahendeid. J u h a n tahab lavastada Hesset!
28. m ä r t s 1984. Smuuli jt. preemiate jagamine. Pärast ametlikku osa kogu selts-
kond — J u h a n , Riina, Tõnis, J u h a n Saar jt. — meil Kiire tänavas. Tantsime ja joome
veini. Tõeline pidu katku ajal. Juhanil pole vaja end süüdistada. Kõige t ä h t s a m on
just see, et kuidas nad ka ei tahaks, nad lihtsalt ei saa Juhanist mööda, see on kõige
suurem tunnustus.
26. a p r i l l 1984. Tänaval näen Juhanit, kes ajab oma Soome sõidu asju. Räägib,
et Beekman rääkinud Ristlaane ja Co-ga ning need nagu oleks nõus. Ainult paberid ei
olevat päris korras, polevat õigesti vormistatud, polevat kumbki — ei ametlik kutse
ega k a isiklik kutse. Ta ise ei oska midagi arvata, õigemini ei julge veel endale tõtt
tunnistada. Mõistan ta hingeseisundit ja ei ütle midagi, järsku on siiski võimalus. J u -
haniga tehakse lihtsalt halba nalja. See on see mäng: "meie oleme head j a abivalmis
inimesed, ainult teie paberid pole korras." Soome tahab J u h a n aga väga, t a igatseb
tunnustuse j a uue publiku järele. Ma ei usu, aga nagu ta kinnitab, et looks enam, kui
oleks stiimuleid. Soome on talle küll paljuski vaid poliitiliselt välismaa.
12. m a i 1984. Juhan, Riina ja Elo meil külas. Ilus ilm. Sören ja Elo aias. Näita-
sin Juhanile tema isast kui esseistist juubeliks kirjutatud ülevaadet. Ta jääb minu
kirjutusega üldjoontes rahule. See on akadeemiline tekst — see külg isast, mida ta ei
tea j a mäletada ei saa. Kirjutasin selle paljuski J u h a n i pärast. Ajalugu on julm. Palu-
sin Juhanil käsikirja emale näidata, et poleks vigu. Tean, et Juhanile oli isa tähtis j a
Eesti kultuuriski olulisem kui praegu jutuks. Juubeliartikkel on minulegi hea ette-
kääne midagi lehte saada ja toimetajatel kergem KK-s minu avaldamist kaitsta. "Sir-
334
bis" oli Sirjele küll öeldud, et pool läheb maha. Viidingule — õigemini kirjandusele —
polevat ruumi! Sõjajutud ja sõjamälestused (võidupäev!) võtvat ruumi ära. "Sirp" pole
ju kultuurileht! Argument on tiraaž — 75 000 eksemplaris ilmuv leht peab laiale lu-
gejale propagandat tegema.
J u h a n kohkus Valtoni story-st, KGB-s käimisest ja polkovnik Selgaliga vestlusest
üsna ära. Tunnistas k a ise, et tal oleks esimese vestluse peale "nõrgaks läinud" (ei
usu, 1980. aastal jäi ta kindlaks). Soome loodab ka ikka sõita — paberid pidid praegu
olema KGB-s. Kalle Kure soov sõita Soome lükati tagasi — t a pidi minema luuleõhtut
korraldama. J u h a n ise arutles ka, kuidas peaks ta käituma, kui t a saaks minna. Pä-
r a s t tuli veel luuletaja Aki Luostarinen — "paadunud" sotsialist, aga muidu tore
poiss j a veidi viinavõtja. Pedajas mängis kitarri j a laulis. J u h a n fabuleeris "Helsingin
Sanomate" kuulutusterubriigi peäl tekste laulda. Neil on mingi soome/eesti asi kok-
kupanemisel. Pedajas rääkis seal soome/eesti plaanist. Aki vaatas silmad pärani! Ilus
õhtu oli. J u h a n oli toredasti hoos ja maandas minu vaidlusi Akiga üsna osavalt — et
ainult poliitikat ei oleks. Akiga käisime veel "Kukus" jne. Ta ei jõudnud seda õhtut
ära kiita. [ ]
28. m a i 1984. J u h a n i t ikkagi ei lastud Soome. Ta oli väga löödud. Ta ei t a h t n u d
üldse sel teemal rääkida. Ristlaan keelas ära! J u h a n i eneseuhkusele, eriti p ä r a s t
neid kompromissikesi, mis ta oli teinud, oli see murskav. Lootused olid j u suured j a
näis, et ta elas j a esines mõttes juba seal. [—]
1. j u u n i 1984. J u h a n i sünnipäev. Vaiksem kui tavaliselt, ainult kõige lähemad
sõbrad. Pidude ajad meie põlvkonnal vist on möödas, pole enam nooruse spontaan-
sust ega veel vanaduse vajadust "sündmuste" järele. J u h a n tegi Shakespeare'i mängi-
mist nii järele — igas variandis —, et Sören lausa väänles naerust põrandal. Temale
on see kõik muidugi väga põnev. J u h a n i t aga vaevab eelkõige kolimine. Kolimine ära
sellelt neetud Õismäelt, kus ta ei näi kuidagi kodunevat. Ristlaane poolt on kuulda,
et Soome olevat teda sügisel lubatud. Kui kaua nad teda vintsutavad j a kui k a u a k s
jätkub tal eneseusku ja leppimist?
Hämmastav on J u h a n i kalduvus kõige usuga seotu poole. J ü r i Bärg — ka selle
õhtu külaline — pole teoloogina eriti midagi. Ka isikuti ei suuda mõista seda sidet.
J u h a n tellib ka Eesti luterliku kiriku uut usuteaduslikku a a s t a r a a m a t u t . Uude kiri-
ku lauluraamatusse lubas ta teha vähemalt kolm tõlget.
9. j u u n i 1984. Jouko ja Riina Vanhaneni pulm. [ ] Tantsisin J u h a n i emaga,
aga tants jäi pooleli — vana daam väsis. Ta tänas ilusa artikli eest. Selle parandada
antud käsikirja aga ei olnud poeg talle näidanud!
29. j u u l i 1984. Õhtul on meil külas Eva Lille. Tema kogemused selle ühiskonna-
ga on rikkalikud ja ta on kõigeks valmis. [ ] Lille oli ise väga optimistlik. Muidu on
ta aga asjaajamisest siinsete ametnikega üsna tüdinud. Sügisel Soomes kavandatud
Eesti luuleõhtu jääb ilmselt ära, kuigi vahendid on esmakordselt olemas j a situatsi-
oon soodsaim — nad said ka r a h a luuleõhtu reklaamiks. Kuid nõukogude pool sabo-
teerib täiesti selgelt. Ei lastud Juhanit, ei lastud Kurge. Ei ole üldse selge, kes tulla
saavad, keda võib reklaamida. Kindla peale pole mitte midagi, j a Villem Grossi ning
Lembit Remmelgaga, nagu ta ütles, mingit luuleõhtut ei korralda. Suure reklaamiga
võib ainult lolliks jääda. Soomlaste pingutused Eesti-Soome kultuurisuhteid püsti
hoida jooksevad kõik tühja.
15.—16. a u g u s t . Juhanil Võsul külas. Lõpuks ometi. Vana Kiisk on Mongoolias
kultuurisaadikuna ringreisil. J u h a n on maja Pinotexiga üle tõmmanud — see saadi
metsamajanduse ministrilt. Ta ise on meisterdanud tooli ja laua, st. ta isa käsitööos-
kus elab.
Ilmad polnud suuremad asjad. Väikesed jalutuskäigud ja pallimängud. Sellest
pole midagi, J u h a n vihkab suve, "ülbet suve", nagu ta ütleb. "Rasva läinud inimesed
koorivad ennast riidest lahti ja lähevad ennast täis." Midagi väga täpset on selles laiu-
tava rannameeleolu tabamises. Me läheme ise alati kuhugi kaugemale, kui üldse lä-
heme. Talle meeldivat hoopis enam talviselt alandlikud inimesed.
Õhtuti kuulame "maarahva raadiot", nagu Tarand seda nimetab (seal ei segata),
"Vabaduses" teatas Mesilane, et Viller (?) on jäänud Rootsi! Järgmine päev t a paran-
335
das, et Randpere j a Miller. Nende kohta võtab k a Soome raadio igas uudistesaates sõ-
na. Niisugust aktiivsust pole varem olnud.
Juhanil on hea meel: "Miks ma need kaks korda pidin ennast selle sõidusooviga
alandama?" Alandused püsivad tal kaua meeles. Raadiot kuulab t a iga õhtu, Soldato-
vist peab lugu, nagu ka Mesilase lood olevat andekad (tema kiidab kedagi harva).
Vahtra on J u h a n i arvates lobiseja, kes on end tühjaks rääkinud. Riina j a J u h a n jõud-
sid särgi/kleidi peale kihla vedada, kas Viller on jäänud. Üldse valdas meid mingi
kummaline eufooria. Teame, et nüüd on ka "neil" "seal" kibedad päevad. Kirjutavad
seletuskirju jne. Kahjurõõm on alandatuile j a jõuetuile lohutus. Minek ise on loogili-
ne. Need komsomolikomiteede Randpered on selle põlvkonna kasvandikud, nende en-
di kreatuurid.
12. o k t o o b e r 1984. Õhtul käisime vaatamas Rätsepa monoetendust. [ ] Pä-
rast etendust Arvo Valton ja J u h a n meil. Juhaniga läksid nad vaidlema Soome sõidu
pärast — J u h a n tahaks vägisi demonstratiivselt mitte sõita — kui saaks. Riina aga
toetab sõitmist. [—] "Tahaks kaine peaga Helsingit näha jne." (Juhani naljad.) [—]
J u h a n pidi esinema vana Andreseni juubeli tähistamisel, mis ei jõudnudki kauge-
male kui Raamatuühing. Ka Juhan ei läinud. Ta polevat üldse pärast seda "40 kirja" And-
reseni juures külas käinud. Tal jäänud seoses allkirja palumisega Andresenist halb mä-
lestus (Andresen keeldus allkirja andmast) ja suuremat asja luuletaja polevat ta ka. [—]
25. o k t o o b e r 1984. Viiding sõitis täna Soome!
28. o k t o o b e r 1984. Soome TV näitas oma saates Eesti kirjandusinimesi — nime-
pidi tõsteti esile vaid kaht — J u h a n Viidingut ja Vaarandit. Viiding võttis 3U kogu õh-
tule pühendatud saateajast. Deboralt ka lühike intervjuu.
3. n o v e m b e r 1984. Hommikune "Kultuurikaja" Vene kollektiivide siinkäikude
edukuse kiitmiseks. Viimase teemana pärast Gorki poistekoori lasti Kalle Kurel veidi
rääkida eesti luuletajate Soome-sõidust. Ülevaade koosnes peamiselt Vaarandist, siis
veidi Pervikust ja kogu jutu lõpuks nimetas ta ära ka Viidingu. Ega Kalle seda ise
teinud. Mis muud kui ettevaatus — oli selline käsk Viidingut mitte reklaamida! Küll
on hea, et on olemas Soome TV — saad sedagi teada, kuidas eesti luuletajail Soomes
läks. Viidingule oli see tõeline tähelend. Ka Ristlaanel tuleb ta lihtsalt ära taluda?
4. n o v e m b e r 1984. Riina, J u h a n ja Elo pidulikul külaskäigul meil. Juhanil oli
kaasas pakk Soome retsensioone ja tutvustusi. Üldiselt läks hästi. J u h a n on rahul.
Teda võttis südamlikult oma hoole alla M. A. Numminen, kelle auto raadiotelefonist
t a ajas ära ka enamuse oma asju. "Ma ei unustanud kunagi, et seda võivad pealt kuu-
lata kõik, kes seda vaid soovivad." J[uhan] T[alve]ga ta ei jõudnudki kohtuda, selle-
eest saatis kõikide eesti külaliste hoolitsev giid — Toivo Kuldsepp südamlikke tervi-
tusi. 20-nda kuupäeva paiku pidi kogu etendus tulema ka Soome TV-s. Eriline kon-
t a k t tekkis tal Seitsme venna Jukola talus käies Veijo Meriga, keda t a peab erakord-
seks isiksuseks; eriti kõrgelt hindas t a tema kõne kujundlikkust. "Oleks saanud selle
reisi teha Jukola tallu siis, kui me tegime diplomilavastust "Seitse venda"", ohkas ta.
"Panso oleks lihtsalt öelnud, et nüüd, poisid, läheme jne." Soome muutus talle kolmel
päeval nii lähedaseks, et ta juba mõtles selles keeles. Soomlaseks muutumine ei ole
mingi probleem — kõik on nii lähedane. Juhanile on see fennofiilia muidugi ema kau-
du juba lapsest veres.
Kolm korda lasknud ta helistada "Otava" kirjastajal, enne kui ta veendunud, et
asi on tõsine j a ikkagi kohale läks, et avaldamise üle nõu pidada — (küll hoopleb). Ka
Riina oli selle sõiduga kuidagi väga rahul — nagu osaline, ja seda ta isa kaudu kind-
lasti on.
1. d e t s e m b e r 1984. J u h a n i õhtu Heliloojate Majas — "Lavakava" j a veel luule-
tuste plaati lugemine. Saal on puupüsti täis. J u h a n i lavaline esinemine mulle alati ei
istu, selles on midagi janditavat. Luuletajana on ta muidugi suur. Lõpuks laulis t a ka
mõned laulud "Lavakavast". Seejärel õhtu kodus. (Soome luuleõhtu lükkub edasi, nad
pole seda valmis saanud.) Oma õhtul rääkis J u h a n , kuidas "Albaania" luuletusest,
mis rääkis Albaaniasse igatsemisest, sai "Oldoonia" tsensuuri soovil. Üldiselt aga
luuletus võitis, kuigi ta sõitles end kompromissi pärast. J u h a n tahaks oma plaadi tei-
se poole tehagi ainuüksi lauludega. [—]
336
ANNO 1985
13. v e e b r u a r 1985. J u h a n ka "Kukus", kannatab kroonilise põsekoopapõletiku

käes, r u t t a s mingi ninast tehtud pildiga arsti juurde. Kersti (Kreismann) elevil Madis
Kolgi seltskonnas. J u h a n viskas nalja, et "mis põrgut mina, Riina, Kersti, Doris j a
Epp-Maria siin Eestimaal pidime sündima". Leonhard Cohen eile Soome TV-s jättis
talle sügava mulje. Tema kommentaar: on kaks sõna — "aamen" j a "halleluuja" — ,
mille üle pole võimalik kahelda neid kuuldes.
15. v e e b r u a r 1985. Sirje arvustus äratas "Literaturnaja Gazetas" kahtlust, et
ega Viiding pole religioosne luuletaja, ja mõned sellele viitavad kohad võeti välja!
16. v e e b r u a r 1985. Riina sünnipäeva tagantjärele pidamine, istusime J u h a n i g a
tagatoas. [- - -] J u h a n on omalaadne sensitiiv, n a h a t u inimene. "Inimene vutlaris"
kõrval võiks ka kirjutada "inimene ilma nahata". Tal on ilmselt kavatsus proosat te-
ha. Sorisime t e m a vanu käsikirjajuppe. Palju on k a tühja-tähja j u t u s t a m i s t . Oma
erootiliste mälestuste-kujutluste jutustamisel on ta aga meister, need on t a elus eten-
danud ilmselt erakordset osa! Seekord andis ta seltskonnale väikese etenduse, mee-
nutades oma pimesooleoperatsiooni ja õde, kes hoidis teda sel ajal. "Ja kuidas m a siis
mudisin t a käsi j a t a oli noor praktikant, kes täpselt ei teadnud, kui palju t a peab
haigele lubama" jne. jne. Tohutu erootiline, sensuaalne-kaemuslik mälu.
Nagu ikka, lasi t a minul ja Sirjel kommenteerida hetke situatsiooni ühiskonnas.
Muretses selle üle, kuidas mul läheb kõige selle "sinilinnutsemise" (Sirje Sinilinnu
r a a m a t u "Eesti j a Vene" ilmumisega kaasneva) taustal, ja hakkas jälle seletama polii-
tikast eemaldumise vajadust jne. Kaplinski näib olevat teda viimasel ajal tublisti mõ-
jutanud. "Rahvas, kel pole riiki jne., ei pea oma jõudu kulutama selle leidmisele, vaid
saama jõudu kusagilt mujalt jne." Ta rääkis "kõiksuseelamustest" j a muudest vaimse
uuestisünni kogemustest. Kui palju on selles teadlikku alternatiivi otsimist poliitika
tegemisele, mis on ohtlik, aga ka ruineeriv? Tegelikult on ta ise sotsiaalselt väga tuge-
va närviga, tal on kirg sellega tegelda ja ta surub seda endas kogu aeg maha, otsides
adekvaatset teoreetilist seletust eemaldumiseks. Kuid luuletus "Loomingus" kuradeist
j a ingleist kinnitab, et tast ei saa satjagraha meest. Kurjaga võitlemine istub tal süga-
valt sees. Ainult minek poliitika tasandilt eetilisele (mis on ka omamoodi poliitika).
Kahju, et me j u t t jäi pooleli. [- - -] Tema Carlos Castaneda vaimustus on mulle
arusaamatu. Tal on kõik võimalik sellest ilusasti köidetud tõlgetena riiulil reas.
Kurvastasin teda teatega, et üsna ilmselt on see kõik teatav võltsing.
21.—22. a p r i l l 1985. Uku Masingu matused Tartus. Samal ajal anti Viidingule
Liivi auhind. Sirje jõudis mõlemale üritusele. Liivile — valged j a sinised lilled ning
must rist. Abituriendid lugesid isamaaluulet, Viiding rääkis Uku Masingust, õigemi-
ni kasutas Liivi preemiat, et rääkida Masingust. Kui ikka saab, siis norib t a ametliku
kultuuriga tüli.
22. m a i 1985. Valtoni sünnipäev on viinud ülekuulamisele. Paradoks: kõik on
raudkindlad. Paul-Eeriku luuleraamatu "sünnipäev" "Pegasuses". See on omamoodi
protestimeeleavaldus tsensuuri vastu. Paul-Eerik ise kutsus sinna Kurt Ingermanni
Glavlitist. Kuid lõbusanäoliselt oli kohal ka Olaf Utt, kes selle kogu kinni pani!
Istusime Juhaniga täiskiilutud ülakorruse treppidel. Nii sai neil treppidel kunagi
istutud nüüdseks juba 20 aastat tagasi. Juhanil mure, et teda võidakse KGB-sse kut-
suda. J u h a n küsis konsultatsiooni, kuidas vastata. Vaene poeet, kes läks teisele kir-
janikule oma luulekogu sünnipäevaks kinkima, pidi h a k k a m a välja mõtlema seda,
kuidas seda Julgeolekule veenvalt tõestada. KGB-1 on "40 kirjast" saadik t e m a vastu
v a n a vimm j a ta oleks üldiselt J u h a n i t vist meeleldi natuke pigistanud. Moraal: ä r a
käi sõprade sünnipäevadel.
1.—2. j u u n i 1985. Kirjanike Liidu bussimatk Lõuna-Eestisse. [ ] J u h a n i l on
k u s t u m a t u sisemine vajadus esineda — publikuvajadus. Kuigi t a oli vähe maganud,
hakkas t a ikka bussis oma luuletusi lugema ja lõpuks laulma. Mingi püsiv vimm on
tal mitte just veteranide, vaid militarismi vastu. Mõningate kohalolijate suunas purs-
kas t a äkki rabava repliigi: "Aitäh, et te säilitate mulle selle suurepärase sõja."
11. a u g u s t 1985. Juhanil külas üle väga pika aja. Tema uus korter Õismäel mõ-
jus. Kontrast paneelikastiga. Astud uksest sisse ja satud antikvaarse hõnguga maail-
ma. Juhan on hankinud kuskilt Eesti-aegse, natuke päevinäinud nahkmööbli ja vär-
vinud kapid, riiulid mustaks. Ja üks vaskse jalaga (tuttav) põrandalamp sobib selles-
se interjööri. Teistsugusena ma tema kodu ei kujutakski ette.
Juhani probleem on olla kas suur või tunnustatud. Ta eelistab ikkagi olla suur, kui-
gi ütles, et Runneli rolli ta välja ei kannataks. Temas istub aga kusagil väga sügaval
üks mässumeel kogu selle ühiskonna vastu. TMK-le tegi ta intervjuu, kus iseloomustas
end teise põlve emigrandina (pagulasena). Ta tahaks olla puhas kunstnik, poeet, aga
ühiskond tõmbab teda ja ta on väga tundlik just ajastu vaimsuse suhtes. Savisaare
artikli "Loomingus" oli ta mitte ainult läbi lugenud, vaid lausa läbi töötanud koos al-
lakriipsutuste ja kommentaariga. See töö tekstiga meenutas tema isa (Eesti ajal il-
munud) "Kapitali" eksemplari, mis ta mulle kord kinkis. Midagi on teda aga kusagilt
üsna lähedalt puudutanud. Tal on tekkinud paaniline hirm mõnede asjade ees ja ta
tahab neist lahti saada, ära sokutada. Võtsin S[olženitsõni venekeelse "Gulagi arhi-
pelaagi"] enda kätte, leppisime, et peidan pööningule liiva sisse.
Hiljuti oli ta meelitatud ühte propagandafilmi mingit USA senaatorit mängima.
Kiisa filmis Kingissepast oli äi talle ka mingit osa pakkunud. "Ütlesin ära, olen juba
liigagi neid asju teinud." Oma ettevaatlikkust motiveeris ta ühe Kaplinski luuletuse-
ga: ma ei võta endale rolle, mida ei suuda endaga lõpuni välja kanda.
Kust Juhan ise oma jõude saab? Kuulasime Leonhard Cohenit. Juhan nimetas te-
da oma lemmikmuusikuks ja lubas mulle lindi kopeerida. Tal on ka Coheni laulude
tekstid. Eesti noorema põlve teoloogid pidid talle lähedased olema.
30. september 1985. "Kukus", arutame kultuurielu. Soome kirjandusõhtu tule-
kul. Selle ümber on loodud suured pinged. Soome on muidu kuulutatud peaaegu et
kohalikuks õõnestajaks number üks. Lennart näib 40 kirjast saadik olevat jäänud Ju-
hani usaldusväärseks nõuandjaks ja patroneerijaks. Lennart olevat palju pinguta-
nud, et Juhan võiks olla Soome luule õhtu juht. Neid mõlemaid seob ka Soome-kiin-
dumus.
12. oktoober 1985. Juhan ja Riina üle väga pika aja meil külas. Juhan on elevil
veel oma Soome luuleõhtu konferansjee-rollist. Lennart võttis kogu vastutuse õnnes-
tumise eest enda kanda. Oli pärast Tammistule kiitnud Juhanit ja visanud nalja, et
teda võiks mõne ordeniga autasustada. Juhan ise oli ka oma osaga Tartus väga rahul
— ta oli olnud väga heas vormis. I—]
Lennart Meri oli talle oma diplomaadivõimetega eeskujuks, kuid Juhan pole
mänguritüüp, ta ei saa ainult "sisse elada". Ta peab päriselt ümber kehastuma.
Innustunult rääkis ta "Godot'd oodates" lavastamisest. Ütles, et pärast selle tege-
mist, pärast seda võib ta öelda, et teatrit on tehtud. Majanduslikult toob see küll kah-
jumit, kuid selles näeb ta kogu oma tegevuse, vaimuelu generaatorit tulevikuks.
23. oktoober 1985. Soome teater siin. "Nõmmekingseppade" etendus kujunes
lausa meeleavalduseks, polnud enne näinud, et rõdudelt lilli loobiti ja skandeeriti.
Juhan läks aga teiselt vaatuselt ära. Talle, kes Godot'd lavastab, hakanud "rasvane"
teater vastu. Vene tükk oli külalisetenduste sarjas jäetud viimaseks — see peab ilm-
selt tasakaalustama "hõimumeeleolusid". Valitsuse loož oli ka täis.
338
MISTSELLE
Veel Koidula vaarvanematest

Artiklis "Uusi andmeid Koidula esiva- Revisjonieeskirjad olid ranged j a mak-
nematest" (Keel j a Kirjandus 1993, nr 12) sukohuslaste vahelejätmine seadusetähe
n i m e t a s i n , et Koidula emapoolse vaar- järgi karistatav. Ilmselt puudusid Andre-
ema Maria päritolu pole teada, j a oleta- sel tõendid vabamehe seisuse kohta, kuid
sin, et Kose pastori soovitusega P ä r n u - k a pärispõlve p ü ü d i s t a v ä l t i d a , j a see
Jaagupisse köstriks asunud Andreas Koch sundiski t e d a e l u k o h t a v a h e t a m a n i n g
võiks olla identne J ü r i kihelkonnast päri- Kose kihelkonda asuma. Pole selge, kui-
neva j a end vabaks meheks pidava And- das t a seal niipalju mõjukaid sõpru lei-
resega, kes aidati pakku Kurna mõisniku dis, nagu paistab t ü t r e Helena Margare-
eest. Nüüdseks on selgunud Maria pärit- t a vaderite järgi (ristiti T u h a l a s 16. VI
olu j a k a see, et tegemist pole siiski Kur- 1784, vaderiteks olid praost Schwabe j a
nalt pärit Andresega. Kuid kõigest järje- neli aadlikku). Kuu aega hiljem kirjutas
korras. sama praost j a ühtlasi Kose pastor talle
Täiesti juhuslikult sattusin J u u r u kiri- soovituskirja P ä r n u - J a a g u p i s s e k ö s t r i -
k u r a a m a t u s sissekandele, et 1. novemb- ametisse asumiseks, vältides selles and-
ril 1780 on laulatatud "ein Bedienter von meid nii t e m a sünnikoha j a -aja kui k a
Kotz aus d. Rappelschen mit Namen And- päritolu kohta. Siiski pidas Pärnu-Jaagu-
reas Koch ja Ingliste wallast Kangermae pi pastor vajalikuks seda dokumenti säi-
J ü r r i tutt. Mani". 1 J u u r u (ja mõnel teisel- litada, mis kinnitab, et muud tal kaebuse
gi) pastoril oli tavaks sissekanded "saks- korral ette n ä i d a t a poleks olnud. 1795.
te" k o h t a t e h a s a k s a keeles, m a a r a h v a aasta revisjon vaikib Andresest nii Pär-
kohta aga eesti keeles. Nooriku viis And- nu-Jaagupis kui k a Pärnus, j a alles 1811.
res Valtu mõisasse Rapla kihelkonnas, a a s t a P ä r n u revisjonis ilmub t a n i m e l t
k u s neil j u b a 8. veebruaril 1781 sündis just eestlaste hulgas kui "Kergust arvele-
t ü t a r Anna Maria, kes 5-nädalaselt suri. võetu" (muidu tuli esitada ka eelmise re-
Mõlemas sissekandes nimetatakse — isa: visjoni andmed).
Sattler Andres j a ema: Marri.2 Vaderi- Seega jääb Andres ikka eestlaseks, te-
teks on talupojad. ma naine Maria aga saab nii sünniaja kui
Rapla k i r i k u r a a m a t u a algavad 1773, ka vanemad: ta on sündinud Pae mõisas
seega on raske kindlaks teha, millal And- 30. märtsil 1760 Kangermaa (Kangrema)
3
res Valtusse ilmus või k a s t a oli sündi- peremehe Jüri ja selle naise Mari tütrena.
n u d k o h a p e a l . I g a t a h e s a a s t a i l 1773— E m a Mari on surnud 9. augustil 1780
4
1779 esineb ta siin viiel korral vaderina 48 aasta vanuselt.
talupoegade, tisler J a a n i ja Kõrtso Ado Isa J ü r i on uuesti abiellunud Annega,
ristsetel. Viimasel puhul on teda nimeta- kes 1782. aasta revisjoni järgi on 25 aas-
tud saddulsep Andres (okt 1779), muidu t a t v a n a ( J ü r i oli siis 50) j a k e s 1795.
Andreas Koch. a a s t a revisjoni j ä r g i oli u u e s t i abiellu-
5
1782. a a s t a revisjonis pole ei sadul- nud, k u n a J ü r i oli vahepeal surnud.
sepp Andresest ega Andreas Kochist Val- Täpne pole k a mu varasem väide And-
t u ega teiste Rapla kihelkonna mõisate reas Kochi tütre Helena Margareta kadu-
revisjonilehtedes jälgegi, kuigi Vältus on mise kohta dokumentidest. Ta on 15. no-
hulgaliselt igasuguseid vabu j a mitteva- vembril 1811 Pärnu-Jaagupis abiellunud
bu mõisateenijaid ja ametimehi, sh kogu- Jakob Lagusega, Pademurro Jakobi poja-
ni oma kapellmeister j a seitse pärisorjast ga, kelle h r Jensen vabaks lasknud. See-
muusikut, kaks aednikku, prantslannast ga näib, et üks Koidula tädidest abiellus
guvernant jne; mõis kuulus В. H. v. Tie- hiljem oma tädipojaga.
senhausenile. Malle Salupere
i Eesti Ajalooarhiiv (EAA), f 1211, n 2, s 2, 3EAA, f 1211, n 2, s 2,137.

4
1190р. EAA, f 1211, n 2, s 2,1227.
2 EAA, f 1219, n 2, s 1,1 399; s 2,1 53. s EAA, f 1864, n 2, s V-2,1 514p.
22* 339
Kes on salapärane eesti kirjanik, nõukogude korra õel
vaenlane nr 105?
Keele ja Kirjanduse jaanuarinumbris ga, et ta oli juba varem esitanud lahku-
avaldas Valter Heuer valguskoopiana ühe misavalduse, saavutas ta selle, et ta va-
osa tema poolt arhiivist leitud nõukogude bastati omal soovil ning ta läks mitmeks
korra õelate vaenlaste nimekirjast, mille aastaks vabatahtlikult sisepagendusse —
oli koostanud KGB 13. aprillil 1945. aas- kaevuriks Kava põlevkivikaevandusse.
tal. Oma saatesõnas mainib V. Heuer Kui teda 1952. aastal kutsuti Teaduste
kolme nimekirjas olevat kirjanikku — Akadeemia raamatukokku tööle, tuli tal
Hindreyd, Gailitit ja Sütistet. 10. veeb- aastaid olla väga tagasihoidlikul ameti-
ruari ETV raamatukoi saates vaatles Mar- postil, enne kui talle usaldati baltika osa-
gus Kasterpalu seda publikatsiooni ja lei- konna juhataja koht. Endel Annus kinni-
dis sealt neljandagi kirjaniku — pastori- tas, et 1950-ndate aastate keskel oli F. R.
na mainitud J. Lattiku. Kuid ometi on Kreutzwaldi nimelise ENSV Riikliku
dokumendi publitseeritud osas veel viies- Avaliku Raamatukogu kommunistist di-
ki kirjanik — Gailiti ja Sütiste vahel 105- rektor Richard Aare teda hoiatanud, et
ndana musta nimekirja sattunud kirja- ta ei suhtleks niisuguse kahtlase isikuga
nik Miller. Nimekirja sattumise põhjuski nagu Voldemar Miller. Isegi 1974. või
on neil ja ka Hindreyl ühesugune — "nat- 1975. aastal, kui oli ilmunud V. Milleri
sionalistliku põrandaaluse aktiivne tege- uurimuste kogu "Minevikust tulevikku"
lane, oli tihedalt seotud "rahvuskomitee" ja hulk tema põhjalikke raamatuteadus-
liikmetega". Kes on see salapärane kirja- likke käsitlusi, heitis E. Sõgel EKBL-ist
nik? 1945. aastal ei olnud kodumaal ega välja V. Milleri kohta kirjutatud artikli.
paguluses ühtegi Milleri-nimelist kirja- Kui ma 16. veebruaril küsisin V. Mil-
nikku ja seda nime ei kasutanud ka kee- lerilt, kas ta oli seotud rahvuskomitee
gi pseudonüümina. liikmetega, vastas ta eitavalt, kuid lisas,
Kas võib see olla aja- ja kultuuriloola- et tundis hästi üht juhtivat tegelast —
ne ning raamatuteadlane Voldemar Mil- Heinrich Marki, hilisema eksiilvalitsuse
ler, kes on viimasel ajal avaldanud mitu viimast peaministrit presidendi ülesan-
silmapaistvat lasteraamatut, kuid kes deis, ja teadis ka mõningaid teisi. Kui ma
Kirjanike Liidu liikmeks võeti alles neil vihjasin eespool mainitud publikatsiooni-
päevil? Oletuse poolt on V. Milleri sõja- le ja kirjaniku tiitlile, siis vastas ta, et on
järgne biograafia. Heade eeldustega ja ka ise tükk aega mõelnud selle üle ja tul-
silmapaistvaid uurimusi avaldanud aja- nud järeldusele, et number 105 all on
loolane ei saanud võimalust väitekirja ilmselt mõeldud teda. Ta oli ju ajalehte-
kirjutamiseks ega ka professori tiitlit. des avaldanud vesteid, Tänapäevas de-
Veelgi enam — kui algas kodanlike nat- mokraatiat kaitsvaid artikleid. Ilmselt
sionalistide kampaania, oli V. Miller tea- KGB uurija ei teinud vahet ajakirjaniku
da saanud, et tedagi ähvardab arreteeri- ja kirjaniku vahel.
mise või küüditamise oht. 1949. aastal Järelikult ongi see salapärane kirjanik
vallandati ta ENSV Riikliku Ajaloo Kesk- Voldemar Miller.
arhiivi ülema kohalt. Kuid seoses selle- Eerik Teder
CETERUM CENSEO
Eesti vabatahtlik Väinö Linna "Tundmatut sõdurit" lugemas

Tahaksin esitada mõned mõtted Väinö Soome armee eesti vabatahtlike elamu-
Linna romaani "Tundmatu sõdur" kohta; si on kirjeldanud romaani vormis Ilmar
nende taust võiks soomlasi ju huvitada. Talve, praegune Turu ülikooli prof emeri-
Need on nimelt niisuguse Jätkusõja vete- tus: kaks aastat tagasi anti Soomes välja
rani mõtted, kes ise ei olegi soomlane, teine trükk tema "Juhansoni reisidest".
vaid eesti vabatahtlik JR 200-st. Sellel, et Veel põhjalikum on Heino Susi neljaosa-
ta on ka kirjanik, koguni filoloog, ei ole line dokumentaalromaan "Hall malev",
arvatavasti tähtsust; minu eesmärgiks ei mis on Juha Virkkuneni poolt juba tõlgi-
ole romaani teaduslik käsitlus. tud soome keelde, kuid ei ole veel ilmu-
1
JR 200 oli omapärane väeüksus. Selle nud . Oleks üsna huvitav, kui soome kir-
enamiku moodustasid eesti noormehed, jandusloolased kord võrdleksid Soome sõ-
kellel 1943. aastal õnnestus põgeneda Sak- ja ja armee kirjeldusi neis raamatuis ja
sa okupatsioonivõimude mobilisatsiooni Väinö Linna "Tundmatus sõduris". Pole
eest. Väga suur osa neist oli märkimis- võimatu, et mõned olulisemad järeldused
väärselt hea haridusega — äsjased abitu- sarnaneksid nende mõtetega, millest ma
riendid või üliõpilased. Saksa armeega, nüüd kõnelema hakkan.
eriti SS-vägedega, ei saanud nad liituda Soomlased on ise juhtinud tähelepanu
poliitilistel põhjustel. Eestlastele olid sellele, et Väinö Linna oli see mees, kes lõ-
sakslased ju peaaegu niisama põlatud rõ- petas soome sõjaainelises ilukirjanduses
hujad kui venelasedki, kelle käest saksla- runebergliku kangelaskultuse. Kas see ar-
sed olid Eesti kaks aastat tagasi vabasta- vamus on liialdatud või mitte, seda on
nud. Kuigi oli selge, et hetkel tuleb võidel- kõrvalt vaadates muidugi raske öelda.
da palju ohtlikuma Vene imperialismi Pole ju võimatu, et nelikümmend aastat
vastu, ei tahtnud mitte keegi seda teha tagasi oli Soomes lugejaid, keda Väinö
Saksa imperialistide mundris. Soome vas- Linna raamatu rahulik naturalism eh-
tu tunti aga sügavat aukartust. matas. Muidugi ei ehmata see niisugust
Talvesõja kuudel olid eestlased kogu eesti lugejat, kes ise on sõjas käinud. Ikka
hingest hõimurahva poolt, kuigi juba siis ja jälle on niisugune mees võinud ainult
Vene surve all olles ei tohtinud nad seda hüüatada: "Just nii see oli! Just niisugu-
eriti välja näidata. JR 200 poiste meelsus sed olid soomlased, meie relvavennad!
oli väga isamaaline; muidugi ei olnud Just niisuguseid murdeidki nad rääki-
kõik muljed Soome armee väljaõppest sid!" Väärib märkimist, et Hietaneni Tu-
ülearu idüllilised (ka Soome armees on ru kandi keel kostab eestlasele vahel lau-
olnud rumalaid allohvitsere, isegi ohvit- sa eesti keelena.
sere), kuid see kokkuvõte, mille tegemi- Nõukogude okupatsiooni ajal oli "Tund-
seks avanes meil võimalus pärast seljata- matu sõdur" Eestis keelatud. Siiski oli
ha jäänud ühist võitluskogemust ja veel nende vähestegi eestlaste hulgas, kellel oli
hiljem, paljude meeste Siberis veedetud võimalus välismaal käia, julgeid inimesi,
aastate järel, on täiesti ühene: me oleme ja muidugi oli ka julgeid soomlasi, kes
uhked, et saime olla demokraatliku riigi tõid selle raamatu Eestisse kas soome-
demokraatliku armee sõdurid. Manner- keelsena või Kanadas välja antud eestin-
heimi sõjavägi võitles õigete eesmärkide dusena. Raamatut loeti suure vaimustu-
nimel, kaitstes rahumeelset maad ja selle sega — ja üldine mulje oli, et Väinö Lin-
rahvast sissetungijate vastu. Eriti on na on kirjutanud läbinisti isamaalise teo-
meie veendumust tugevdanud võrdlus se. Peab lisama, et eesti kirjanduses ei
nende sõprade kogemusega, keda karm olegi midagi sellist, mida võiks võrrelda
saatus viis Hitleri Saksamaa või Stalini Runebergi pärandiga. Meie Vabadussõ-
Venemaa sõjaväkke. jast on 1920.—1930-ndatel aastatel kirju-
1
* Esitatud 30. juulil 1994 Pentinkulma päe- Selle kaks esimest osa ilmusid 1995. a
vade sarjas Urjalas (Häme läänis). pealkirja all "Laulu suomenpoikien".
341
tatud piisavalt realistlikult; realistlikult le kae ulatanud vabahärra Carl Gustav
ja isamaaliselt ühtaegu. Mannerheim ja sotsialistide juht minister
Näib, et alles "Põhjatähe"-romaani lu- Väinö Tanner — tunnistamaks, et vähe-
gemise järel — kaks esimest osa sellest malt moraalselt on demokraatia-aade to-
tõlgiti ja anti Eestis välja, kolmas osutus talitaarse diktatuuri võitnud.
keelatuks — muutub ka eesti lugeja kül- Midagi selletaolist, ma arvan, peaks
lalt tähelepanelikuks ning leiab "Tund- kirjutama Väinö Linna "Tundmatu sõdu-
matus sõduris" niisugustki vasakpool- ri" eestikeelse tõlke kodumaise väljaande
sust, mis eestlast mõnevõrra hämmastab järelsõna — kui ainult niisugune välja-
ja mida ta iseloomustaks vist kui pisut anne tuleb.
naiivset. Küsimus on "Tundmatus sõdu- Aga kas on leida ka midagi niisugust,
ris" leiduvas sagedases "härrade" sõima- mida soomlased ise nii selgesti ei näe ja
mises, olgu "härradeks" siis oma tuttavad millele oleks vaja juhtida nende tähelepa-
ohvitserid või kaugel Helsingis olevad minu? Muidugi tuleks eestlasel selles suhtes
nistrid — ja samas nende "härrade" käs- olla ettevaatlik, aga ikkagi: mul on jul-
kude täitmises. Isegi kommunist Lahti- gust kahelda, kas Väinö Linnagi ei pida-
nen, kellele jäetakse oma meelsuse väljen- nud kannatama enesetsensuuri all. Kas
damiseks täielik vabadus, toimib täpselt sõna "naaber", mida romaanis nii tihti
samuti — kuni oma tõelise kangelassur- kasutatakse, on ikka ainult heatahtliku
mani. Eesti lugejale peab selgitama, et iroonia väljendus? Selle kõrval kasuta-
kahe hõimurahva ajaloos on suuri erine- takse "ryssät", mis oli sõja ajal tavaline,
vusi. Eesti Vabadussõda 1918—1920 ei ol- siiski haruharva. Mispärast on nii pinna-
nud kaugeltki sel määral kodusõda kui pealsed või siis lausa kummalised (nagu
Soome oma; Eesti Vabariik oli alguses sel- Petroskoi neidude peatükis) Nõukogude
gelt vasakpoolne ja teostas üsnagi revolut- Karjala inimeste ja olude kirjeldused?
sioonilise maareformi: mõisad jaotati rah- Kas polnud nii, et 40 aastat tagasi ei toh-
vale; torparitetaolist maaproletariaati te- tinud paljudest asjadest kõnelda; paljud
gelikult ei olnudki, nagu polnud ka õiget asjad olid sedavõrd keelatud, et kõige pa-
eesti soost härrasrahvast. rem oli need täiesti unustada? Näiteks sõ-
Nüüd aga tuleb kõige olulisem. Isesei- nagi head ei tohtinud öelda isegi "lottade"
sev Soome alustas peaaegu reaktsioonilise kohta jne.
riigina ja küllalt julma valge terroriga, sai Kuid nüüd on need ajad siiski lõppe-
tunda Lapua-üikumise vapustusigi, kuid nud. Mida oli kommunistlik riik teinud
saavutas 1930-ndate aastate teisel poolel Karjalas ja mida Soome sõdurid seal nä-
niisuguse üksmeele — selle vormiks oli nn ha ja kuulda võisid, seda pole vaja enam
punamulla-valitsus —, et suutis välja kan- saladuses hoida — ja küllap vist oleksid
natada kohutavad katsumused, mis olek- needki asjad Väinö Linna romaani aja-
sid hävitanud iga teise riigi. Kommunist loolise tausta uurijatele kohaseks tee-
Lahtineni kangelassurm tema enda poolt maks.
härrade riigiks sõimatud Soome eest on Lõpuks tahaksin avaldada oma sub-
suur sümbol ja ajaloolisest seisukohast ei jektiivse hinnangu. "Tundmatu sõdur" kuu-
ole selles midagi vasturääkivat. lub meie sajandi maailmakirjanduse suur-
Kas on Soomes kunagi kõneldud Soo- te romaanide hulka. See suurus põhineb
me imest? Väinö Linna raamatus on see loomulikult Soome ajaloo erandlikkusel,
ära märgitud nende palju kordi tsiteeri- just sellel Soome imel, millest ma kõnelda
tud sõnadega, mida minagi tahaksin kor- püüdsin, ning vaevalt võib loota, et teised
rata koos nende selgelt iroonilise raamiga rahvad seda kunagi piisavalt mõistaksid.
— see raamgi on tähtis! Ei jõua Väinö Linna kirjanikumeisterlik-
Priha pöördus jälle välipliidi poole j a kuski kogu oma suuruses laia maailma...
ütles seda puhastades: "Nõukogude Liit Kõige tähtsam on ometi see, et neliküm-
võitis, aga tublile teisele kohale tuli väi- mend aastat on see raamat omal kombel
ke vastupidav Soome!" tugevdanud kogu Soome rahva lootust ja
Tuhka lendas. Hi-hi-hi-hi-hi-hii! eneseusku ning andnud samasugust loo-
Ütleksin pateetiliselt, et reamees Van- tust edasi hõimurahvalegi.
hala hi-hi-hi-hi-hi-hii saatel on teineteise- Ain Kaalep
342
MEMUAARE
Vildega kolmkümmend aastat tagasi
1965. aasta veebruarikuu viimasel nä- nud teda esmakordselt 1929. aastal, siis
dalal oli Tallinna Kunstihoone näituse- see inimene sai ainult väga vana olla!
saalides kiire ja ärev aeg. Valmistuti tä- Kui Karl Mihkla välimus vastas enam-
histama Eduard Vilde sajandat sünni- vähem minu ettekujutusele temast, siis
aastapäeva suure ning uhke näitusega, ja olemus tõi teatava pettumuse. Oleksin
nagu alati, kippus ka selle ekspositsiooni tahtnud teda näha sõnakamana ja elava-
ülesseadmisel aega vaheks jääma. Kohati mana. Püüdsin hoida temale lähemale, et
asendus asjalik töörütm meeletu sebimi- kuulda midagi Vildest ja temaga seondu-
sega, mis aga kiiresti võis vaibuda oote- vast, kuid minu arvates huvitavat korjus
seisundiks. Midagi polnud veel kohale vähe. Karl Mihkla marssis Kunstihoone
jõudnud, mõni materjal oli jälle lõppe- trepist üles, istus tavaliselt mantlit seljast
nud, oodatud auto ei tulnud... Minu osa võtmata kassalaua kõrval olevale pikale
selles segaduses oli alama astme käsu- pingile ja hakkas oma portfellist võetud
täitja-kõrvaltvaataja oma. Olin toiminud pabereid sorteerima ning huuli liigutades
Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis paar lugema. Vahetevahel ütles ta midagi
aastat mitmetes ametites ja jäänud pida- kuuldavalt, tavaliselt polnud see otseselt
ma muuseumi näituste osakonnas näitus- kellegi poole pööratud, kuid võis olla täh-
te korraldaja ametiastmes. Meie osakon- tis. Üldiselt püüdsime kõik Karl Mihklat
na teha oligi Vilde juubelinäitus (niisu- tähelepanelikult jälgida, et mitte midagi
gune oli selle ametlik nimetus). Loomuli- tema öeldust kaduma ei läheks. Nimelt
kult oli palju varem moodustatud näitu- juhtus sageli, et Karl Mihkla poolt kirja-
sekomisjon Paul Rummoga eesotsas ja see pandud programmil ei olnud kohast ma-
oli teinud omajagu eeltööd, millest ekspo- teriaalset katet näitusel esitamiseks. Ta
sitsiooni korraldamisel siiski vähe kasu ise elas nagu enam paberites. Igatahes
oli. Paul Rummot ennast ei näinud ma seisid Ülo Habichti ees järjest mitmed
näitusesaalides enne kui avamisel kõnet rasked katsumused, millest ta küll efekt-
pidamas. Asja sisulise külje eest kandis selt ja pealiskaudsuse hinnaga välja tuli.
hoolt ametlikult näituse teaduslikuks Karl Mihkla puhul pani algul mind
konsultandiks nimetatud Karl Mihkla, imestama tema kõnepruuk — kõike Vil-
kelle kohalolek oli päris pidev. Väljapane- dega seonduvat väljendas ta olevikus:
ku kujundaja oli Ülo Habicht, energiline, "Stuttgardis elab Vilde paar aastat, Ko-
kujunduslikke efekte armastav valjuhääl- penhaagenis elab Vilde koos abikaasaga
ne kunstnik, kelle emotsionaalsed purs- kauemat aega." Kui ilmus tema koostatud
ked olid kuuldavad kõigis kolmes näituse- näitust tutvustav brošüür, siis nägin, et
saalis. Isik, kellest kokkuvõttes kõige roh- selle tekst vastas täpselt jutule, näiteks:
kem olenes ning kes püüdis koos ja käi- "Pärast kreiskoolist lahkumist aastal
gus hoida kogu seda suurt ja kohmakalt 1882 viibib Vilde mõned nädalad Vene-
rakendunud masinavärki, oli Livia Väl- maa imestlust äratavas pealinnas Peter-
be, Kunstimuuseumi asedirektor, Eduard buris, mis oli tookordsele balti noorsoole
Vilde juubelinäituse direktor. veetlevaks ihaldusobjektiks."
Minu huvi paelus kõige enam Karl Mihk- Mind ei üllatanud mitte ainult sõna
la, kellest olin kuulnud, mõningaid tema imestlus, vaid ka pahanema. Polnud se-
kirjutisi lugenud, kuid polnud teda varem da sõna varem kohanud ja Karl Mihkla
kohanud. Üldjoontes vastas ta minu ette- suust esmakordselt kuuldes pidasin seda
kujutusele väga vanast mehest. Eluaastaid kõnekeelseks, kuid eksisin. Karl Mihkla
oli tal siis alla kuuekümne viie (sünniaas- kirjutas: "Pahanenud kirjanikud ja ajale-
taks 1901), kuid mitte see ei kujundanud hetoimetajad, kes tunnevad end Vilde pil-
minu arvamust. Kui inimene on olnud isik- kenaljalistes juttudes puudutatud olevat,
lik tuttav kirjandusklassik Vildega, näi- asuvad Vildet ründama."
343
Vaid mõned päevad enne näituse ava- teadmine, et Eduard Bornhöhel polnud
mist ütles Karl Mihkla vaikselt, peaaegu üldse endakirjutatud raamatuid. Nii
pobinal ja õieti kellegi poole pöördumata, võis olla Vildegagi, ikkagi tädipojad.
kuid ilmselt pahanenult: "Puuduvad Tar- Ühe kõige nägusama osa väljapane-
tu Vilde-uurijate fotod. Teine saal, vit- kust moodustasid fotosuurendused, eriti
riin." Just need kaks lauset vallandasid huvitavad olid sajandivahetuse Tallinna
minu jaoks kiirelt arenenud sündmuste- motiivid, loomulikult oli rohkesti fotoma-
ahela, mille tulemused ongi siinsete mee- terjali Vildest endast. Kõigis kolmes näi-
nutuste ajendiks. tusesaalis oli kalligraafiliselt kujutatud
Et mõista, miks see Karl Mihkla ütle- tsitaaditahvleid kirjaniku tuntud ütle-
mine meie jaoks eriti pahaendeliselt kõ- mistega. Nende valik tundus küllalt ühe-
las, selleks tuleb lühidalt seletada, mis, külgne, enamjagu oli kasutatud tema
miks ja kuidas oli näitusel eksponeeritud. üldteada, palju tsiteeritud mõtteid. Minul
Õige keerukaks, isegi dramaatiliseks tegi oli isiklikel põhjustel eriti südameläheda-
korraldustööd asjaolu, et Vilde muuseu- ne kirjandusklassiku üks vähem tuntud,
mi direktor Elem Treier keeldus näitusele kuid pihtimuslik avaldus, mida kitsamas
andmast kas või ühtki kirjamehele kuu- ringis ka pakkusin näitusele mõeldud tsi-
lunud eset. "Vilde juubel on meie juu- taatide hulka. Need olid read tema auto-
bel!" ütles ta, rõhutades majamuuseumi biograafilisest kirjatükist "Iseendast":
tähtsust. Tal oli õigus, sest tema majas "Rehkendus — nagu matemaatika üle-
tehti juubeliks kapitaalremont, avati uus, üldse — on ikka minu pime külg olnud."
laiendatud ekspositsioon. Ilmselt ei olnud Loodan, et minu koerus siiski Karl Mihk-
küsimus ka mingites isikutevahelistes lani ei jõudnud.
koorumistes: Karl Mihkla ja Elem Treier Enamik näituse seinapinda oli kaetud
olid mitmel puhul teinud viljakat koos- kunstiteostega. Need jagunesid kolme põ-
tööd, näiteks paar aastat varem ilmunud higruppi: kirjaniku portreed või teda ku-
teose "Eduard Vilde kaasaegsete mäles- jutavad kompositsioonid, teoste illustrat-
tustes" koostamisel. Elem Treier jäi liht- sioonid ja Mahtra sõja ainelised tööd.
salt kõigutamatuks ja ka Ülo Habichti 1964. aasta kestel ja järgmise aasta algul
katse temalt ainult Vilde sulepea näituse- valmis meie kunstnikel rekordarv Vildega
le välja nuruda oli määratud läbikukku- seonduvaid kunstiteoseid, nende seas mit-
misele. Minu mälestust mööda olid ain- med õliportreed eesotsas huulik Kokamäe
saks Vildega otseselt seotud originaalas- ja Efraim Allsalu omadega, graafikutest
jaks kogu ekspositsioonis paar väikesefor- kujutasid kirjandusklassikut Jüri Palm,
maadilist lehekest tema poolelijäänud ro- Aleksander Mildeberg, Richard Kaljo,
maani "Rahva sulased" käsikirjast. Avo Keerend. Tehti kaudselt Vildega seo-
Millest siis näitus koosnes? Muidugi tud töid — näiteks Peeter Ulas kujutas
olid esitatud võimalikult kõik Vilde teo- Helend Peepu Saalepi osas näidendis "Ta-
sed, peasaalis oli kaksteist meetrit pikk bamatu ime", Ellinor Piipuu valmistas
riiulvitriin neid täis. grupi keraamilisi figuure "Pisuhänna" ai-
Minus tekitas kõigi Vilde teoste näge- netel jne. Mõnel juhul käis kunstniku mõ-
mine ja kokkulugemine mõnevõrra vasta- te (ja ilmselt mitte ilma kirjandusteadlas-
kaid mõtteid. Teadsin Karl Mihkla trükis te suunisteta) õige omapäraseid radu.
avaldatud mälestuste põhjal, et Vilde ko- Sellekohaseks näiteks võiks tuua Evald
dus oli umbes kakssada raamatut. Kui Okase ühe teose, mis kandis nimetust
nüüd arvutasin veidi (aastail 1885—1917 "Vilde Klara Zetkiniga Stuttgardis ajale-
ilmunud enam kui viiskümmend teost ja he "Schwäbische Tagwacht" toimetuses".
kümmekond kordustrükki, iseseisvusajal Mitte kõik vastvalminud kunstitööd ei tul-
kuni 1933 ilmunud "Kogutud teoste" köi- nud meie näitusele, midagi pidi jõudma
ted, kooli kirjavarana väljaantud kordus- kirjaniku majamuuseumi ja Teatri- ja
trükid, raamatud soome, ungari, läti ja Muusikamuuseumi. Siiski oli kunstiteos-
tšehhi keeles), siis jõudsin paratamatule te hulk ekspositsioonis suur, eriti Mahtra
tulemusele: kas oli Vildel väga vähe en- sõja ainestiku tõttu. 1958. aastal, seoses
da teoseid või siis polnud tal teiste kirja- selle sündmuse sajanda aastapäevaga, oli
nike raamatuid hoopiski. Otsustasin en- loodud Mahtra aineil mitu maali ja hulk
da jaoks rahuldavama esimese variandi graafilisi lehti, neist enamik esitati ka
kasuks, toeks kuskilt loetud sellekohane nüüd: Evald Okase suur maal ja linoollõi-
344
gete sari, Olev Soansi ofordisari jm. Ena- palju kunstiteoseid, hulk raamatuid, rida
mik kunstitöid eksponeeriti suurimas huvitavaid fotosuurendusi. Lisaks kaeti
saalis, kuid näituse kujundajale Ülo Ha- osa põrandat paeplaatidega, ning nagu
bichtile ei olnud sellest veel küllalt. Ühel Vilde isiklike asjade puudumist trotsides
päeval tuli Kunstihoonesse Allex Kütt, lasi Ülo Habicht tuua Estonia teatri rek-
kaasas abiks võetud Eerik Vaher, ning al- visiitide hulgast ühe elegantse jalutuske-
gas nende töö peasaali kaunistamisel si- pi, õlgkaabu ja valged kindad. Neid ope-
luetse friisiga, mis kujutas Mahtra talu- retiarsenali kuulunud esemeid ei väide-
poegi sammumas kootide, kaigaste ja tud just olevat kirjaniku omad, kuid kü-
hangudega varustatult. lastaja jaoks seostusid nad ometi etteku-
Allex Kütt ütles mulle seda tööd tehes: jutusega nalja-Vildest.
"Nüüd teeme raami, kuhu Vilde ikka ära Kolmas, viimane näitusesaal oli pü-
mahub." Mõistsin teda, see oli nagu lend- hendatud teatrile ning siingi oli vaata-
lause, mida vähemalt graafikute ringis mist küllalt: fotod lavastustest ja teatri-
kümnendivahetusel kasutati. Olin peale plakatitest, lavakavandid, kostüümid,
keskkooli lõpetamist töötanud Graafika sealhulgas Rein Raamatu dekoratsioonid
Eksperimentaalateljees ning kuulnud ja kostüümikavandid filmile "Mäeküla
raamidega seonduvaid mõtteid Ott Kan- piimamees", mis Leida Laiuse käe all oli
gilaskilt. Alles aastaid hiljem, juba Ott alles valmimas. Vanimaks asjaks selles
Kangilaski loomingut uurides, leidsin ma saalis oli teatrikuulutus 1888. aastast
selle mõttekäigu tema artiklist "Loomin- (küll fotokoopiana), mis kuulutas vaate-
gulisest individuaalsusest kunstis": "Viis mängu viies jaos "Venedigu linna kaup-
aastat tagasi ei leitud meie kirjandus- mees" Richard Leidenauga (mis oli Vilde
teadlaste poolt nii väikest raami, lavanimi) Antonio rollis.
mis Kitzbergile paras oleks olnud — ikka Kõige hõredamaks jäi teine näituse-
jäi tühja ruumi raami ja pildi vahele. ruum, mis kajastas Vilde elu ja loomingu-
Nüüd, juubeli puhul, oli samadel tegelas- list teed aastail 1906—1933 ning kus li-
tel raskusi nii suure raami leidmise- saks olid välja pandud materjalid tema
ga, millest Kitzbergi servad mitte üle po- elu ja loomingu uurimise ning mälestuse
leks ulatanud. "Mäeküla piimamehele" jäädvustamise kohta. Pilku püüdvamad
kohandatud raamidest võiks avada terve eksponaadid olid põhiliselt teistes saali-
raamatukaupluse... Iseloomulik on, et iga des, siin efektsemad aktsendid puudusid.
raam, olgu ta suur või väike, on "meistri" Ja kui nüüd veel peaaegu viimasel minu-
käest tulles väga tugeva ja soliidse ehitu- til selgus, et obligatoorsest "reamaterja-
sega: kõvasti tapitud, liimitud ja naeluta- list" on ka veel midagi just siin puudu,
tud tsitaatidega marksismi klassikutelt siis oli asi seda tõsisem. Livia Välbe, ro-
ja teistelt autoriteetidelt. Aga sellele vaa- mantik elus, kuid pragmaatik töös, püü-
tamata, nagu nägime, on raamide ahene- dis kõigepealt kindlaks teha, kas ei saaks
mise ja paisumise koefitsient väga suur." kuidagi neist tartlastest loobuda. Kolm
Kirjutatud oli see aga juba 1956. aastal, minutit vestlust Karl Mihklaga välistasid
ajal, mil mõned midagi sellist öeldagi ei selle võimaluse. Siis palus Livia Välbe
söandanud. Muuseas, Vilde sajanda sün- mind mitte lahkuda ja läks helistama.
nipäeva puhul olid "raamid" kohati kau- Umbes kümne minuti pärast tuli ta tagasi
nistatud vägagi kummaliste kaunistuste- ja andis lakoonilised korraldused: võtta
ga. Näiteks NSV Liidu Rahukaitse Komi- Mihkla käest Tartu Vilde-uurijate nimeki-
tee tegi ettepaneku võtta Eduard Vilde sari, küsida Kultuuriministeeriumist käsk-
janda sünniaastapäeva tähistamine nen- kirja koopia, mille alusel Etnograafia-
de kultuuritegelaste juubelite hulka, mi- muuseum annab meile ajutiselt üle koodi,
da tähistab ülemaailmne rahupooldajate varda ja teomehe pulga, järgmisel hommi-
liikumine. Kindlasti oli eriline ka suusa- kul kell kaheksa startida Rahvaloomingu
matk, millest võttis osa 2200 inimest, kes Maja autojuhi Loit Kruusveega Tartu. Pil-
Karjakülla jõudes kuulsid Moidela Tõnis- distada kirjandusteadlased, võtta asjad
sonilt ülevaadet Vilde elust ja eriti seos- Etnograafiamuuseumist ja tulla tagasi nii
test Mahtra ja Karjakülaga. kiiresti kui võimalik. Nii oli Livia Välbe
Suur näitusesaal, kus Karl Mihkla teinud ühe oma ootamatutest otsustest: ta
programmi kohaselt pidi antama ülevaa- usaldas fotografeerimise amatööride hool-
de kirjaniku teostest läbi aegade ja elust de (Loit Kruusvee oli filmi-, mina fotoama-
aastail 1865—1905, sai küllalt efektne: töör), arvestades positiivse küljena seda, et
345
(Vasakult:) Harald Peep, Karl Taev ja Villem Alttoa.
mina üliõpilasena (õppisin kaugõppes le erinevusele vaatamata üllatavalt sõb-
kunstiajalugu) oskan vajalikud mehed lei- ralikuks ja ma olin eriti meelitatud sel-
da ja et Loit Kruusveel on auto. lest, et professor isegi palus minu käest
Natuke aega hiljem oli mul käes seits- paaril korral kunstiküsimustes nõu.
menimeline loetelu: Villem Alttoa, Juhan Teisi ülikoolis töötavaid kirjandus-
Käosaar, Abel Nagelmaa, August Palm, teadlasi ma teadsin. Neist Liis Rauda
Harald Peep, Liis Raud, Karl Taev. Karl kõige vähem, Harald Peepu kõige enam.
Mihkla oli nimed kirja pannud neutraal- Viimast teadsid kõik ülikooli naisüliõpila-
ses tähestikulises järjekorras, mina olek- sed ja enamik meestest. Andekas (oli juba
sin eelistanud esitust tähtsuse järgi seo- mõne aasta eest, kolmekümneselt, kaits-
ses Vilde uurimisega, et teada, keda püü- nud kandidaadikraadi), edukas (üldteada
da just esimeses järjekorras leida. Küsi- järgmine kateedrijuhataja, millise koha
ma ma ei hakanud aga midagi, otsusta- ta aasta möödudes saigi), ilus ja kõigest
sin omaenese tarkusega läbi ajada. Niisu- sellest ise hästi teadlik, kuid mitte ise-
gune mõte oli seda lihtsam tulema, et teadlikuna mõjuv. Vastupidiselt Harald
tundsin isiklikult ainult üht inimest ja Peebule jättis Karl Taev mulle karmi ja
see oli Villem Alttoa, kellest niikuinii pi- ligipääsmatu mulje. Ehk teravdas seda
din siis alustama. Minu suhted Villem ettekujutust tema matistatud parem pril-
Alttoaga olid küllaltki erilised: kuigi mi- liklaas ja sellest tulenevalt ühe silma na-
nu vanemad tundsid teda hästi, oli ta mi- gu kahekordselt läbitungiv pilk. Igatahes
nu isiklik tuttav, ma ei tutvunud temaga ei söandanud ma temaga vestelda, kuigi
oma vanemate kaudu. Kohtusime kordu- paaril korral asutasin end selleks. Nimelt
valt Rutt Eliaseri pool, kust ta alati Tal- oli Karl Taev kunstihuviline, ise kunsti
linnas viibides läbi astus. Rutt Eliaseril teinud ja ka kunstist kirjutanud. Kui
olid laialdased kirjanduslikud huvid, 1940-ndate aastate lõpul ilmusid A. Puš-
mis aga siis laiema avalikkuse ees tähele- kini "Muinasjutud" Günther Reindorffi
panuta jäid ja mis trükisõnas neil aastail illustratsioonidega, võttis Karl Taev need
avaldusid vaid ühe tema poolt Loomingu kriitilise vaatluse alla ja andis neile põhi-
Raamatukogule vene keelest tõlgitud teose mõtteliselt negatiivse hinnangu. Seejuu-
kaudu. Villem Alttoa juhtis ta aga ühe res oli tema arutluskäik loogiline: vene
"Mahtra sõja" tegelase prototüübi jälgede- Mir Iskusslva kunstirühmitus on forma-
le. Minu suhted Villem Alttoaga kujune- lismi esindaja kunstis, Günther Reindorff
sid meie vanuse- ja haridustaseme suure- seisab stilistiliselt neile väga lähedal, jä-
346
relikult on ka tema tööd formalistlikud.
Formalism oli siis teadagi paha. Mind ei
huvitanud mitte arutluste loogika, vaid
eelduste püsivus: kas Mir Iskusstva on
Karl Taevi meelest endiselt paha.
Ülejäänud kolme kirjandusteadlast
tundsin ma mõnevõrra tööde järgi (neist
August Palmi ehk kõige vähem), kuid pol-
nud isiklikult nendega kokku puutunud.
Kokkuvõttes oli põhjust muret tunda Tar-
tu sõidu kordamineku üle.
Lollidel veab! Kordasin seda omaette
kolm korda, kui järgmise päeva keskhom-
mikul Tartu ülikooli jõudes kuulsin, et
varsti lõpeb ülikooli nõukogu koosolek.
Sain sealt kätte Villem Alttoa ja hakka-
sin talle rutakalt seletama meie kohaletu-
leku erilist eesmärki. Minu jutust kaks ja
pool lauset ära kuulanud, oli professoril
peamine selge. Ta katkestas mind leebelt
ja ütles: "Peame ruttama, et Taev ja Peep
ära ei läheks. Liis Raua saate arvatavasti
kätte kateedrist. Ja kõigepealt pean kõlis-
tama Kirjandusmuuseumi Palmile ja te-
da hoiatama." Nii lihtne see oligi. Villem
Alttoa juhtimisel läksime ühte peahoone Liis Raud.
alakorrusel olevasse toakesse, mille pea- Tegime nüüd teise käigu Juhan Käo-
miseks sisustuseks tigudiivan ja tikitud saare poole, tema polnud veel poest taga-
linakesega kaetud kohvilaud. See oli ko- si. Etnograafiamuuseumisse läksin kerge
hane paik paari grupipildi tegemiseks, südamega, kuna reisi kõige raskem osa
kuna kartsime, et Karl Taevi portreefoto oli seljataga ja koht kuidagi tuttav ning
võib meil tema silmavea tõttu ebaõnnes- kodune. Olin etnograafia õppimise käigus
tuda. Auväärt kirjandusteadlased posee- tutvunud muuseumiga päris põhjalikult,
risid väga vastutulelikult, eriti loomuli- siinsamas, muuseumi teadusdirektori ka-
kult ja elegantselt tuli see välja Harald binetis, olin teinud Jüri Linnusele etno-
Peebul, kuid isegi karmikoeline Karl Taev graafiaeksami. Siiski tabas just siin mind
püüdis omaalgatuslikult võtta meie jaoks ootamatus, kusjuures olin sunnitud näi-
sobivamaid poose. tama oma resoluutsust ja otsustavust,
Liis Raua saime kätte töölaua tagant mille üle olin hetkel uhkegi, kuid hiljem
ning siin oli olukord eelnevale vastupidi- kahetsesin sügavalt... Asi oli nimelt niisu-
ne: ta püüdis meist võimalikult vähe väl- gune, et muuseumitöötajad tõid mulle
ja teha. Tema töölaual oli kuhjas avatud küll vastutulelikult ja nobedalt koodi,
raamatuid ja käsikirju ning ta kirjutas varda ja teomehe pulga, kuid mina olin
nii hoolsalt, et ma ei julgenud paluda te- pettunud, et mitte öelda petetud: koot ja
da veel eraldi portreefoto tarvis poseerida. vart olid igati tublid, Mahtra meeste vää-
Järgmine käik oli Juhan Käosaare rilised, kuid teomehe pulgast anti mulle
juurde koju. Ukse avanud naine teatas, et vaid pool. Teomehe pulk käib kokku ka-
jäime vaid kümmekond minutit hiljaks, hest osast, üks pool oli vanasti teomehe
Juhan läks poodi, kuid peaks õige pea ta- käes, teist hoiti mõisas. Kui teopäevad
gasi jõudma. Kuna meil oli veel üksjagu tehtud, pandi mõlemad pooled kokku ja
tegemist, siis tänasime võimaluse eest oo- lõigati sisse teokohustuse täitmist märkiv
data ja lubasime hiljem läbi astuda. Sõit- sälk ja seejärel pulgapooled lahutati. See-
sime edasi Kirjandusmuuseumi, kus Au- pärast on muuseumi jõudnud palju pooli-
gust Palm ja Abel Nagelmaa meid juba kuid teomehe pulki ja vähe terviklikke,
ootasid. Mõlemad olid häälestatud väga mõlemast osast koosnevaid. Mina keeldu-
abivalmilt ja heasoovlikult ning järgisid sin otsustavalt vastu võtmast poolikut
pisut pilklikult, kuid väga püüdlikult mi- pulka, viitasin Vilde tähtsusele ja sain ik-
nu soove. kagi terve teomehe pulga kätte. Pärast
347
(Vasakult:) August Palm ja Abel Nagelmaa.
näitust jäid need esemed Kunstimuuseu- sotsiaalse päritoluga. Rõhutada seda, et

mi näituste osakonda, mina lahkusin ta oli sündinud kupja perekonnas, peeti
sealt töölt ja hiljem kuulsin, et koot, vart üldiselt ebasobivaks. Olin minagi oman-
ja teomehe pulk olid kaduma läinud. danud koolis ajaloolise triloogiaga seoses
Kuidas see oli üldse võimalik ja kas need vähemalt selle, et "kilter, kubjas, aida-
esemed hiljem kuskilt siiski välja tulid, mees — need on põrgus kõige ees". Sobiva
seda ei tea ma tänaseni. Kui nad tõesti lahenduse pakkus siin Vilde sünnikoht.
lõplikult kaotsi läksid, siis teomehe pulga Villem Alttoa ja Karl Mihkla viitasid aja-
osas tõi just minu maksimalism kaasa kohaselt sellele, et Vilde sündis Sootiigi
suurema kahju. moonakamajas, Pudivere mõisast kilo-
Nüüd kiirustasime Raekoja platsile, et
enne hämardumist teha foto Vilde-nimeli-
se Rahvateatri reklaamaknast, millel pla-
kat ja fotod "Mahtra sõja" lavastusest.
Siis veel kord Juhan Käosaare poole, kes
polnud aga koju jõudnud. Oodata polnud
aega ega mõtet ja võtsime suuna tagasi
Tallinna.
Järgmisel päeval ootasin südameväri-
naga, mida ütleb Karl Mihkla fotode koh-
ta. Tema aga laskis neist pealiskaudse
pilgu üle, kontrollis midagi paberitest ja
lausus: "Teine saal. Vitriin."
Vilde sünniaastapäev lähenes, juba
alustati juubeliüritustega, üha rohkem
kõneldi kirjandusklassiku sünnist. Võisin
veenduda, et kirjandusteadlaste tähtsus
on suur: just Villem Alttoa ja Karl Mihk-
la andsid suuna mõttekäikudele, mille
järgimine osutus sobivaks enamikule pal-
judest peokõnelejatest ja -kirjutajatest.
Tegemist oli nimelt ühe terava probleemi-
ga neil aegadel — armastatud kirjaniku Vilde-nimelise Rahvateatri reklaamaken.
348
meetri kaugusel. Selle maja kirjelduse oli pühendatud näitustest Kunstihoones ei
Karl Mihkla pannud kirja Leenu Kivja ole tõusnud Vilde omale võistlejaks.
suust juba 1935. aastal ning mõne aasta Minule jättis näitusega tegelemine küll
eest oli Olev Soans ka joonistanud kirjel- rahuldamatuse tunde, ja seda kahel põh-
dusele vastava nelja pere maja. L. Kivja jusel. Esiteks selgus, et meie Tartus teh-
teadetest selgus, et moonakamajas oli tud fotosid polnud õieti vajagi. Neist oli
muldpõrand. Villem Alttoa katsus ühes teises saalis klaasi all eksponeeritud vaid
oma juubelieelses kirjutises õrnalt kaht- mõned ja valikki tundus juhuslik. Teiseks
luse alla seada ka Olev Soansi joonistusel valmistas teatava pettumuse see, et näi-
oleva korstna, oletades, et tegemist oli pi- tus ja üldse Vilde juubel ei äratanud na-
gem suitsutarega. Selle kohta polnud aga gu mingit vastukaja. Tipp-päevad möö-
konkreetseid teateid ning võimalusest kui dusid, ootasin mõnda näitust tutvustavat
puhthüpoteetilisest siiski loobuti. Formu- kirjutist või arvamusavaldust, midagi
leeringut "...sündis sada aastat tagasi muld- sellist aga polnud. Enamgi veel, järgmi-
põrandaga moonakamajas" kuulsin neil sest nädalast oli Vilde-teema ajalehtedest
päevil aga korduvalt. Õnneks teadsin meie täiesti pühitud. Lähenesid valimised, kos-
näitusel eksponeeritud materjalide varal, mosesse olid lennanud kosmonaudid Alek-
et väikese Eduardi virelemine muldpõran- sei Leonov ja Pavel Beljajev (keda edaspi-
daga majas ei kestnud kaua ja juba mõne di ka isiklikult kohtasin) ja nii edasi...
nädala pärast kolisid Vilded perekonna- Villem Alttoa oli juubeli künnisel avalda-
pea ametile enam vastavasse korterisse. nud artikli "Vilde ei sure juubeliga", kuid
Kui Elem Treier 3. märtsil tegi piduli- selles ta eksis. Avalikkuse jaoks oli kir-
kult lahti Vilde majamuuseumi, käisid jandusklassik kohe pärast juubelit mae-
Kunstihoone näitusel veel suured koris- tud ja teatava reinkarnatsioonina võis
tus- ja viimased viimistlustööd. Neljapäe- ehk võtta järgmisel aastal ilmunud teost
val, 4. märtsil avati Vilde juubelinäitus "Eduard Vilde sõnas ja pildis".
Paul Rummo kõne ja juubelikomisjoni Minule aga jäi nendest juubelipäeva-
esimehe Arnold Greeni lindilõikamisega. dest peotäis amatöörfotosid, millel võib-
Kokkuvõttes sai näitus päris uhke, aja- olla täna, kolmkümmend aastat hiljem,
vaimule vastavat välist suurejoonelisust on juba teatav kultuurilooline väärtus.
oli sedavõrd, et ükski hilisem kirjanikule J ü r i Hain
349
RAAMATUID
I N G L I K O L J U S T , VALGEST K O E R A S T J A E R I T I E N N L I L L E M E T S A S T
E n n L i l l e m e t s . O l e m i s e v a l g e k o e r e h k i n g l i kolju. M i t m e aja l a u l u d . Ilma-

m a a , T a r t u , 1994.104 lk.
E n n Lillemets on T a r t u kultuurielus Mitte et Lillemets neid isme sinna teadli-

kordumatu ja justkui iseendastmõistetav kult sisse oleks kirjutanud, vaid seetõttu,
persoon. Eri aegadel ja osalt praegugi on et enamik luuletusi tulenevad n-ö sekun-
T a r t u Noorte Autorite Koondis, T a r t u d a a r s e s t inspiratsioonist (Lillemets on
Kunstiühing j a Tartu Lasteteater toimi- laialdase lugemusega inimene). S a m a s
nud t e m a tegusal osalemisel ja tema ku- on olemas ka teistsugune Lillemets, poee-
j u n d a t u d kindlat kultuuriajaloolist joont tiline kaunishing, võltsimatu j a peene ta-
pidades. J a nii juba rohkem kui kümme juga, "ööliblika seltsis oma teel ü m b e r
a a s t a t . Oleme vahel isekeskis ääsides, määratu maja" (luuletused "Rukkihakid",
aga tingimatu sisemise lugupidamisega "Martsine", "Kahel viisil" 2. jt). Näiteks
tõdenud, et t a on viimane Eesti-aegne on luuletuses "Rukkihakid" loodusdetail
inimene Tartus. Ta on otsekui kehastu- orgaaniliselt s a m a s t u n u d ärevusmeele-
nud mälestuste mälestus, ta räägib Bet- oluga, luues napi ja mõjuva tervikkujun-
tist j a Peedast j a nende mälestustest j a di. Seal j a mujalgi, kus luuletus mõjub
aegade side on tema läbi käegakatsuta- t e r v i k u n a , on t u l e m u s i s i k u p ä r a n e j a
valt olemas. Oma esimese raamatu, selle- meeldejääv. Paraku jäi just igatsus tervi-
sama luulekogu presentatsioonil tänas ta ku järele mind sellele raamatule mõeldes
r a a m a t u teokssaamise eest mitmeid ini- vaevama. See on o o t a m a t u , sest Lille-
mesi, eriti aga Betti Alverit j a Bernard mets on autor, kes täpselt teab, mida j a
Kangrot. Niisiis võiks "Olemise valget milleks ta teeb, professionaal selles mõt-
koera" vaadelda ka arbujate paradigmas- tes. Tema tekstid on e n a m a s t i "tehtud,
se k u u l u v a n a , t u l n u k a n a 1 9 3 0 - n d a t e mitte loodud", kui kasutada J u h a n Liivi
a a s t a t e Tartu neosümbolistlikust luule- kunagist hinnangut Grenzsteinile. Mitte-
ruumist. Seda on ta kindlasti ka: viited, romantilises kontekstis on see t u n n u s -
vihjed, allusioonid, tsitaadid, lõpuks otse- tus. Ei saa eitada ka Lillemetsa poeetilist
sed pühendusluuletused Alverile ja Tal- vaistu detailide nägemisel, üllatavate ku-
vikule on kogus olemas. Samas on Enn j u n d i t e kasvatamisel ü m b e r l u u l e t u s e .
Lillemets ise — ja vastavalt siis ka tema Mõnikord on tal aga neid üksikuid ku-
l u u l e — e r a k o r d s e l t m a h u k a j a elava jundeid niivõrd küllaga, et t a lükib n a d
kultuurimäluga; autorile on Tartu ajaloo- üksteise õtsa, lootuses, et tervik moodus-
line j a ühtlasi ajatu kultuurilinn. J a sel- tub iseenesest. Aga ei moodustu. J a ku-
lisena nii temale kui ka ta luulele ainus jundite pillerkaar ei ole ka nii küllane, et
mõeldav ümbrus ja keskkond. saaks iseväärtuseks. Lillemetsa m u i d u
Enn Lillemetsa luuletusi on aeg-ajalt hea maitse veab teda alt, kui ta h a k k a b
L o o m i n g u s i l m u n u d j u b a r o h k e m kui luuletama stiilis "Tähtede urbsed kärjed
kümme aastat, aga nii harva ja vähe kor- / avanud kuldsed kaaned....".
raga, et kunagi ei saanud aru, kas tege- Nii ongi kogumulje r a a m a t u s t hajuv
mist oli kultuuritundliku inimese õnneli- — võib-olla ka sellepärast, et kokku on
ku välgatusega või millegi rohkemaga. pandud väga erinevate aegade tekstid.
Õige luuletaja peab kirjutama kergelt j a Meeldejäävat oli siiski — l u u l e t u s 90-
palju, sugereeris J o h a n n e s Aavik j u b a aastasest naisest, kes Tennmanni luges
1915. aastal. j a k o r s t n a otsast alla k u k k u s . J a need
Luulekogu arbujalikust esteetikast oli pärisnimedega luuletused, millest ma pä-
j u b a juttu. Raamatus on siiski ka muud. riselt aru ei saanud. Aga küllap seal ni-
Pealkiri viitab sürrealistlikele arhetüüpi- m e t a t u d Valve J a n o v , Lembit S a a r t s ,
dele. Kui tahaks, leiaks ka neo- ja päris Kaja Kärner, Hirv j a Priimägi saavad.
r e a l i s m i , post- j a m u i d u m o d e r n i s m i . Mainisin eespool Aavikut. Mõte sel-
350
lest, kes on õige luuletaja, pärineb trak- tabki t a nii vähe" (Tuglasele 5. II 1917.
taadist "Eesti luule viletsused". Erakirjas Vt Kultuurilugu kirjapeeglis. J o h a n n e s
a r e n d a b Aavik s a m a mõtet: "Luuletaja Aaviku j a Friedebert Tuglase kirjavahe-
p u u d u b meil veel. Ka Suits ei ole õige, tus. Tallinn, 1990, lk 121).
tõupärane luuletaja. See on vaid haritud Muidugi on täiesti võimalik, et nii na-
j a maitsega inimene, kes õnnelikul sil- gu eksis Aavik Suitsu hinnates, eksin mi-
mapilgul võib k a p a a r ü s n a ilusat rida na praegu Lillemetsa h i n n a t e s . Mui
saada. Temalgi puudub tõsise luuletaja oleks selle üle ainult hea meel.
vaim j a võime j a jõud. Seepärast luule- Sirje Olesk
IGA RAAMAT MEENUTAB MÕNDA EELNEVAT

H e n n M i k e l s a a r . K ä i s k i N u u s t a k u l ä r a . F a a t u m , T a l l i n n , 1994.112 lk.
Hakates rääkima Henn Mikelsaare ro- tuleb t a toime k a T a r t u murdega, olles

maanist "Käiski Nuustakul ära", mis sai ehk Traadist väheke tagasihoidlikum.
teatavasti möödunud aastal Faatumi ro- Ent osa kirjakeelseid lugejaid peletab t a
maanivõistlusel esimese auhinna, ei saa sellega eemale n a g u n i i . Mis t e h a . Kes
üle ega ümber Mats Traadi suurromaa- aga lõunaeesti keeles kodus, see kogub
nist "Minge üles mägedele", mis kõrgub Mikelsaareltki terve rea u n u s t a t u d ütlu-
juba praegu, lõpetamata kujul nagu min- si, mõne vana esemenime j a muudki hin-
gi M u n a m ä g i Eesti vahelduval proosa- gekosutavat.
maastikul. Kummaline küll, et nende ka- Teiselt poolt j a formaalselt võttes nagu
he romaani ainevald on nii ligistikku — polekski tegu romaaniga, sest lugu en-
ütleksin nii, et P a l a n u m ä e mägi peaks nast on napivõitu — kaheksateistkümne-
nii Mäesoole kui k a Teeveerele ära paist- ne Rein tuleb pealinnast pärast vanemate
m a (kui kirjanduslikel maastikel ikka on vahel tekkinud elutormi oma vanavana-
seesama omadus, mis tavalistel). Igata- tädi Olga j a ta teisepoole Augusti juurde
hes saavad kahe nimetatud romaani kal- N u u s t a k u ligidasse tallu nii-öelda aega
lid k a d u n u k e s e d K a s t o l a t s i k a l m i s t u l maha võtma. Ta satub kahe vanadusest
kokku, k u i n a d elus pole veel j õ u d n u d veidraks m u u t u n u d inimese ellu — toe-
k o h t u d a . Tõsi, T r a a t pole oma s u u r r o - tab neid omal kombel, rassib talus tööd
maaniga (või peaks ütlema mägiromaa- teha, osaleb pärandusasjade keerukas ha-
niga, sest on j u olemas jõgiromaanid — rutamises ja aitab lõpuks oma vana sugu-
Thomas Wolfe) veel tänapäeva jõudnud, lase Augusti maamulda sängitada. Kuid
Mikelsaare romaani tegevus seevastu toi- neis jutustuseks jaguvais sündmustes j a
m u b 1990. a a s t a talvel, kevadtalvel j a küllalt napis miljöös (ega see Mäesoo ta-
kevadel ning peab nähtavasti kõigi muu- lugi ole kuigi r u u m i k a s ) ringi liikudes
de reaalide kõrval kinni k a tolle mäles- suudab autor oskuslike teemalaienduste-
t u s v ä ä r s e aastapoole ilmastikust. Kuid ga kätte saada romaani mõõdu: ta kasu-
Mikelsaare kaks vanakest on keskeltläbi tab kahe vanainimese, eriti Olga pajatusi,
ü h e k s a k ü m n e piirimail, ning autor har- kirju, ajaleheväljalõikeid, peategelase en-
r a s t a b üleüldse j ä r s k e j a k a u n i s pikki dagi mälestusi mõnest asjast või inime-
ajas tagasivõtmisi, mõnikord lausa pool- sest, nõnda iga kord ajas tagasi minnes
t a h t m a t u i d (eks see ole muidugi kirjan- — ja lugejale avaneb ligi sada aastat kül-
duslik võte); nõnda ulatub teos mitmel- lalt keerulist j a läbipõimunud suguvõsa-
setmel k o r r a l k a T r a a d i r o m a a n i aega minevikku, mis on v a a t et Traadi sugu-
välja. Mikelsaart ennast ei näi see lähe- puudest komplitseeritum. Igal j u h u l on
dus häirivat, t a koguni ei ole arvatavasti seda põnev jälgida. Ootasin näiteks suure
T r a a t i l u g e n u d (see tõik võiks mõnigi huviga, kas autor ikka söandab peatege-
kord ükskõik millist kirjutajat k a i t s t a lase vanavanatädi Olga silmakaotamise
t a h t m a t u kattumise, kokkulangevuse loo lugejani tuua, ja jõudsin selle enne ro-
eest). M i k e l s a a r loob oma lugu j a oma maani vaheteki langemist siiski ära ooda-
proosamaailma. Sama edukalt kui Traat ta. Oli ju sellele nii mitmeid kordi vihja-
351
tud, pealegi püsis palju eelnevat just sel- valgus", mille originaalpealkirja "Oktoobri-
lesama seiga taga kinni. valgus" ei saanud omal ajal raamatukaa-
Niisiis, veidi rohkem kui sajal lehekül- nel kasutada. Niipalju paralleelidest, ja se-
jel on suudetud haarata kogu inimelu dagi mitte kriitiliselt, sest Mikelsaare ro-
spektrit — sünde ja surmasid, enesetap- maan on kokkuvõttes siiski midagi ainu-
pu, hulluksminekut, õnnetut armastust, list ja igal juhul oma autasu väärt.
paariminekuid, haigusi, sõda, eluaegset Teiselt poolt, autori valdavast elu-
vigasust ja mida kõike veel. Täpselt seda- rõõmsast hoiakust hoolimata on tegu üs-
sama, mis on olemas Traadi samast Ees- na nukra pildireaga — autor on võib-olla
timaa kandist jutustavas romaanis, täp- enda tahtmata andnud nägemuse Eesti
selt seda, milleta üks tõsine maaeluro- maaelu allakäigust, lõunaeestiliku elu-
maan kuidagi läbi ei saaks. mudeli hääbumisest. Ilmekas on kas või
Autor pikib romaani aeg-ajalt luulude see koht, kus autor arutleb, kas viltune
kütkesse sattuva Olga noorpõlveheiastu- puu toetab vana ehitist või punnib hoone
si, laseb tal oma noort sugulast pidada pealekasvavale puule vastu. Dissonantsi-
kord üheks, kord teiseks noorpõlvear- na kui elu vesivõsud mõjuvad sellel maas-
mastuseks. Need kohad on Mikelsaare tikul muidugi igasugused sporditegijad
romaani kõige mitmekihilisemad stsee- — jooksjad ja muidu puhkajad. Mikel-
nid, ja mitte keegi ei saa öelda, nagu libi- saar on hea maaelu tundja, see tundmine
seks autor siin maitsetusse või ebaloo- ulatub hinguste ja pooltoonideni. Naudi-
mulikkusse. Vastupidi, neis on eriti va- tav on liikumisoskus öises majas. Omaet-
nema lugeja jaoks tallel ilus lohutus — te märkimist väärib öö võrdlemine sooja
arm ei jäta meid maha mitte kunagi, ise- söejoonistusega. Maastiku nägemisel-
gi mitte meelte segaseksmineku puhul. mõistmisel ja päevarütmi kirjeldamisel
Muidugi viibib aeg-ajalt kusagil lähe- aitab tuntavalt kaasa bioloogiharidus —
dal ka Tammsaare. Eriti maastikunäge- mõni teine kirjanik ei märkaks puu koo-
mises, ütleksin — maastiku elustamises. rerõmedes samblikku, ei räägiks humala-
Ka Reinu töörassimise stseenides on tun- köiest, ei oskaks kirjeldada õietolmutera-
da "Tõe ja õiguse" viienda osa kerget hin- keste hõljumist õhus, ei märkaks majapõ-
gust ja Indrekut. Kuid ütleme, et see on • randal pesitsevat vammi, ei ütleks "kassi-
meis nii kinnistunud nägemus, et sellest küünised", ei täiendaks nagu Traatki
ei saa mööda ükski kirjutaja ega lugeja. ununema kippuvate tarbeesemete loetelu
(Piinlikult norivaks minnes võiks ju öelda, (näiteks kuurits). Kui siinkohal Mikel-
et Jaan Krossi "Wikmani poistest" kumab saarele midagi ette heita, siis võib-olla
läbi Tammsaare Mauruse-kooli kujutusi.) seda, et ta jääb mõnikord pikemalt mõne
Kui käesoleva kirjatüki pealkirjas öel- tegevuse või eseme kirjelduse manu (seda
dut püüda veel edasi arendada, siis tu- juhtub, muide, Traadigagi) ja nagu unus-
leks vaadelda teisigi eesti maaeluromaa- tab loo pingestamise tegevuse või dialoogi
ne. Nõnda hoomame Mikelsaare romaani kaudu. Kuid seda teeb ta läbinähtavast
sugulust kümne aasta eest ilmunud Rein missioonitundest — seletada üht või teist
Põdra ühe talu elu kujutava romaaniga asja ka nendele, kes pole lõunaeestlased.
"Hilised astrid". Ehk küll Mikelsaar on See aitab üleüldisest unustamisest pääs-
oma talukujutuses äsjanimetatust palju ta mõnegi situatsiooni, asjaolu, tegevuse.
dokumentaalsem-detailsem, ei muutu ta (Sama näib enamasti olevat ka Traadi
seeläbi igavamaks, vaid, vastupidi, lisab eesmärk.) Siinkohal on sobiv kahelda, kas
olulist ka süžeele, nii et lõpuks saab kogu kaheksateistkümneaastane linnapoiss
Mäesoo (milline kummaline kohanimi) ja Rein (hoolimata oma juurtest) on ikkagi
Teeveere talude genealoogia ja suhete sa- võimeline kõiki eluasju nii endastmõiste-
sipundar lugejale ilusasti selgeks tehtud. tavalt jagama. Vahest on siiski tegu auto-
Uks võimalus on seda romaani vaadel- ri elukogenuma alter ego'ga.
da kui kahe veidra vanainimese lugu ja Lõpuks veel üks kaugevõitu kõrvutus.
siis tuleb meelde omapärane ookeanitagu- Mikelsaare romaan algab lausa ballaadi-
ne raamat, mis on ilmunud ka eesti keeles, liku suguvõsaliikmete ja nende suhete
nimelt sarjas "Nüüdisromaan" — John loeteluga. Nõnda algab ka Torgney Lind-
Gardneri (selle teise Gardneri, mitte kri- greni romaan "Valgus". Kuid Mikelsaar
minaalromaanide autori) romaan "Sügis- loobub õige pea valitud laadist —või ei
352
hülga ta seda päriselt kuni romaani lõpu- meeldejääv nagu mesilased või puujalad
ni? Igal juhul peab lugeja romaani alguse või surija ja kannel.
uuesti üle lugema, kui ta on nii umbes Autor on aga oma lühikest romaani
esimese kolmandiku peale jõudnud, ja kokku tõmmates meid üle kavaldanud:
siis saab ta asjast sotti küll, algul mitte. ta jätab peategelase ja jalgratast tallava
Romaani lõpp umbub öösse, ja see on hea Õie loo ülenisti rääkimata, jätab teiseks
võte. Küsitavaks jääb muidugi Mikelsaa- korraks, ilmselt teiseks romaaniks. Seda
re romaani pealkiri. Mingi ootamatuse- enam, et kumbki tegelane ei väljuks juba
motiiv selles ju on, kuid ehk väärinuks teada olevast ja et nad kuuluksid nagu
romaan siiski mõnd kujundlikumat peal- uus haru endiste suguvõsasidemete sasi-
kirja? Neist, kujundeist nimelt, pole ju pun trasse.
romaanis puudus ja mõni neist on väga Enno Poodnek
VÄIKE RAAMAT SUURE SISUGA
Aarne Vinkel. Martin Körber. Elutee j a töö. Eesti Teaduste Akadeemia Un

deri j a Tuglase Kirjanduskeskus. Tallinn, 1994.128 lk.
Autor ütleb eessõnas, et tema huvi ja II peatükk "Körberite sugukond" an-

töö Martin Körberi tundmaõppimiseks ja nab hea ülevaate sellest, kuidas selle su-
uurimiseks algas 1942. aastal. Nõnda ku- guvõsa liikmed pastoritena Eesti oludes-
lus üle 50 aasta, enne kui uurimistöö tu- se sisse elasid, eesti talurahvast mõistma
lemused sõprade õhutusel raamatuks õppisid ja hakkasid kaasa aitama rahva
said. Selle pika ajajooksul on Aarne Vin- haridustaseme tõstmisele. Näeme, et Kör-
kel käsikirja kogu aeg täiendanud, tee- berite perekonnas valitses kogu aeg suur
masse sisse elanud ja lõpuks Körberile ajaloo- ja lauluhuvi ning kõik nad olid
nii kaasa elanud, et on kujunenud tea- kirjamehed, kes püüdsid kirjutada ka
duslikult täpne, tihedalt viidetega varus- eesti rahvale. Kõige aktiivsemalt tegi se-
tatud uurimus, mis samal ajal on seda- da Martin Körberi vanem vend, Vändra
võrd elamuslik, et huviline loeb seda na- pastor Karl Körber. Tundub, et tema osa
gu romaani. Ühtlasi saab ta lugedes nõn- oleks võinud rohkemgi esile tõsta, sest
da palju teavet eesti kultuuri-, raamatu- eks olnud just vanem vend Martinile al-
ja kirjandusloo kohta, et muutub tahtma- guses eeskujuks ja kaasaaitajaks. Näib,
tultki targemaks, elab sisse XIX sajandi et autorit on selles osas mõjutanud F. R.
esimesse poolde ja kolmandasse veeran- Kreutzwaldi tigedalt kriitiline suhtumine
disse ning hakkab seda paremini mõist- Karl Körberisse. Ei maksaks aga siiski
ma. unustada, et just Karl Körber oli see, kes,
Seejuures ei saa ta raamatust teavet võiks öelda, tegi J. V. Jannsenist Jannse-
mitte ainult Martin Körberi, vaid ka ko- ni, nii nagu Martin Körberil oli suur osa
gu Körberite perekonna kohta, kes on selles, et kirjameheks kujunes Peeter
XIX sajandil Eesti kirjasõna arengus kül- Südda.
lalt suurt osa etendanud. Enamgi veel — III peatükk "Lapsepõlv ja haridustee"
selgemaks saab siinsete baltisaksa harit- annab huvitava ja elamusliku pildi saksa
laste, eriti pastorite elu ja seos eesti rah- päritoluga pastori pereelust XLX sajandi
vaga ning nende osa eesti kultuuri ja esimesel poolel. Seda iseloomustab küla-
rahva mõttemaailma arengus. Seda eriti lislahkus ja tihe läbikäimine võrdväärse-
seetõttu, et Martin Körber ei ole üksik- tega. Samal ajal olid Körberite perekon-
nähtus — Körberite sugukonnal on oma- nal küllaltki tihedad sidemed ka talurah-
aegses Eesti elus olnud oluline koht mit- vaga, aga ikka nõnda, et täielikku võrd-
me põlve jooksul. väärsust ei olnud.
Töö koosneb üheksast peatükist, li- Martin Körberi põhitööd käsitlevad
saks saatesõna, kokkuvõte ja Martin Kör- peatükid V—VII: "Vaimulik kirjanik",
beri teoste ning tema kohta ilmunud kir- "Ilmalik luuletaja" ja "Ilmaliku koorilau-
jutiste loetelu. lu pioneer". Sealt nähtub huvitavalt, kui-
das hoolimata Martin Körberi uuspietist- aga selle eest on nad ajaloo allikad. Tema
likust, ratsionalismivastasest usulisest r a a m a t u t "Daheimbilder aus der Kind-
suundumusest hakkavad ta töödes varsti heit eines Livländers, vor 50 J a h r e n " on
kokku sulama vaimulik j a ilmalik alge, A. Vinkel isegi hoolega allikana kasuta-
nõnda et tema vaimulikkudes laulikutes nud. "Oesel einst und jetzt" I—III sisal-
on ka rahvalikke, kohalikest oludest läh- dab aga palju t e a v e t S a a r e m a a ajaloo
t u v a i d poolilmalikke laule j a ilmalikes kohta, mis muidu oleks k a d u m a läinud,
laulikutes poolvaimulikke laule, mis nii sest Martin Körberil olid veel k a s u t a d a
paremini pärale läksid. Martin Körberi nüüdseks hävinud perekonnaarhiivid j a
kirjutiste rahvaliku laadi ja stiili võib-olla iseenda vahetud elamused ning mälestu-
kõige ilmekamaks näitajaks on ta "Õnsa sed. Üldse tekitab autori ajalookäsitlus,
Lutterusse weikenne Katekismus, ärra- ajaloolise olukorra hindamine mõningaid
selletud". See, et aastail 1864—1939 il- kahtlusi. I peatükis "M. Körberi aeg" on
m u s r a a m a t u s t 58 t r ü k k i (rohkem kui ta XIX sajandi esimese poole hindamisel
ühestki teisest eestikeelsest raamatust), näiteks liialt toetunud A. Behrsingi teo-
näitab, et Körber oskas sellest usuõpikust sele "Grundriss einer Geschichte der bal-
teha rahvale omase lugemisraamatu. tischen Dichtung" (Leipzig, 1928), mille
Vaadeldavais peatükkides avaldub il- hinnang on aga ühekülgne. Tegelikult ei
mekalt Martin Körberi isiku vastuoluli- olnud XIX sajandi esimene pool sugugi
s u s : ü h e l t poolt on t a v e e n d u n u d usu- nii tardunud. Sel ajal algasid nimelt suu-
mees, teiselt poolt aga ümbritsevat elu ja red ümberkorraldused mõisamajanduses,
r a h v a eluolu tähelepanelikult jälgiv, il- tekkis sootuks uus majanduslik mõtlemi-
malikult mõtlev kirjamees, kes elab sü- ne ja sellega seoses ka vastuolu edumeel-
gavalt k a a s a oma elukohas toimuvale. sete ja nende vahel, kes soovisid, et kõik
See väljendub ka tema tegevuses ilmali- j ä ä k s nii, nagu oli ("Es bleibe beim Al-
k u koorilaulu viljelemisel j a edendami- ten"). Selles osas torkas silma k a mõni
sel. Kui enamik pastoreid püüdis edenda- otsene viga, näiteks lauses: "Ja tarvitseb
da ainult kirikulaulu ja pidas ilmalikku aadlisõbralikule Aleksander II-le järgne-
laulu lorilauluks, avaldas Körber "Sare- da N i k o l a i II — a l g a b m e t s i k v e n e s -
ma Kuldnokas" ka hulga kohalike laulu- tus...." (lk 15). Teadupärast järgnes Alek-
meistrite laule, küll kahjuks nõnda, et sander II-le ju Aleksander III j a j u s t te-
neil on all ainult initsiaalid. ma ajal algas suur venestus.
Peatükki "Vanadus" on Aarne Vinkel Niisugused pisipuudused paistavad
p a i g u t a n u d M a r t i n Körberi n e l j a n d a siiski silma ainult siis, kui lugeda raama-
suure töö, lõigu Körberi tegevusest aja- tut kriitilise ajaloolase silmaga. Tavalist
loolasena ja kodu-uurijana. Selles osas on kultuuri-, kirjanduse- j a raamatuhuvilist
a u t o r olnud ehk liigagi kriitiline. Tõsi, need ei sega, sest r a a m a t on köitev j a
Körberi ajalooalased tööd ei ole allikavii- elamuslik.
detega v a r u s t a t u d täpsed uurimused, Voldemar Miller
P R A K T I L I N E LEKSIKOGRAAFIA
B o S v e n s e n . P r a c t i c a l L e x i c o g r a p h y . P r i n c i p l e s a n d M e t h o d s of D i c t i o n a r y -
M a k i n g . Oxford U n i v e r s i t y P r e s s , 1993.
Ingliskeelses tõlkes ilmunud rootsi auto- ritud, r a a m a t u lõpus leidub ka korralik

ri k ä s i r a a m a t annab ülevaate sõnastike kirjanduse nimestik. Seesugusena erineb
koostamise printsiipidest j a meetoditest kõnealune raamat üsna palju 1971. aastal
ning on mõeldud võrdlemisi laiale luge- Prahas ilmunud Zgusta jt kapitaalsest teo-
jaskonnale (üliõpilastele, tulevastele leksi- sest "Manual of Lexicography", mis on
kograafidele, neile, kes sõnaraamatutöö- mõeldud sõnaraamatutegijaile ning on see-
ga ajutiselt seotud, keeleõpetajatele, tõl- tõttu põhjalikum ja mahukam, kuid esitus-
kijatele j a muidu huvilistele). Nagu selli- laadilt pigem heietav kui ülevaatlik. Tõl-
se suunitlusega teosele kohane, on esitus ke jaoks on rootsi originaali näiteaines-
üsna ülevaatlik j a tekst hästi strukturee- tikku vastavalt korrigeeritud, sõnastike
354
näidetena seega inglise, saksa, prantsuse siivne. Siinkirjutajale t u n d u b , et jäigalt
sõnastikud j a ka keeleline materjal just A/P-l põhinev lähenemine ei tuleks tõlke-
neist. Siinkohal olgu mainitud, et huvili- sõnastikele häälduse osas kasuks. Kind-
ne saab siit üldised suunised suurkeelte lasti on olemas kasutajaskond, kes teksti
sõnastike maailmas orienteerumiseks (nt mõistmist ühendab keele õppimisega, sel-
millised sõnastikud sisaldavad rohkem lisel j u h u l on oluline, et info h ä ä l d u s e
etümoloogiaid, millistes on suurem rõhk kohta sisalduks ka passiivsetes sõnasti-
tänapäevasel keelel jne). kes. Küll aga võiks võõra keele hääldus
"Practical Lexicography" algab ülevaa- olemas olla aktiivses sõnastikus (nt eesti-
tega sellest, millist infot peaksid sõnaraa- inglise sõnaraamatus eesti keele kõneleja
matud andma. Sellele (kasutusfunktsioo- jaoks).
nile) ehitatakse üles sõnastike tüpoloogia. Passiivne tõlkesõnastik eeldab, et selle
Tüpoloogia põhineb tunnusjoontel, mis kasutaja tunneb vastavat võõrkeelt märk-
annavad kahe oposiitse otsaga skaala, nt sa paremini kui aktiivse tõlkesõnastiku
preskriptiivne/deskriptiivne, sünkroonili- kasutaja. Seetõttu peab aktiivses kaks-
ne/diakrooniline, ükskeelne/kaks- või mit- keelses sõnastikus tõlkevastete tähendus-
mekeelne, üldkeele sõnastik/oskussõnas- te eritlus olema peenem kui passiivses,
tik jne. Muidugi võib tüpologiseerimise alus sest viimase puhul oskab kasutaja keelt
olla ka teine, näiteks keelemärk ise. Selle paremini tundes j u b a konteksti abil õi-
järgi eristatakse semasioloogilisi (õigekir- gesti valida. Passiivses s õ n a s t i k u s aga
j u t u s - , hääldus-, pöörd-, riimisõnastik), peavad kindlasti olema seletatud nii võõ-
onomasioloogilisi (sünonüümisõnastik, te- ra keele ropud sõnad kui ka mitmesugu-
saurus) j a süntagmaatilisi sõnastikke (va- sed kultuurikontekstiga sõnad. Passiivne
lentsisõnastik, kollokatsioonide või idioo- sõnastik võiks sisaldada r o h k e m võõra
mide sõnastik). Keeletegevuse nelja as- keele murdelisi variante kui aktiivne, k a
pekti (lugemine, kirjutamine, kuulamine, märgend arhaism kuulub rohkem passiiv-
kõnelemine) j ä r g i s a a d a k s e aga selline se sõnastiku valdkonda. Loomulikult pea-
skaala, mille ühes otsas paiknevad aktiiv- vad passiivse sõnastiku märksõnade hul-
sed, teises passiivsed sõnastikud. Aktiiv- gas leiduma ebareeglipärased vormid (koos
ne sõnastik peab abistama kõne või teksti vastava viitega). Need on vaid mõned näi-
produtseerimist (encoding), passiivne peab ted A/P sõnastiku erinevustest, käsiraama-
aitama kuuldust j a kirjutatust aru saada tust võib neile hulganisti lisa leida. Võiks
(decoding). Arusaadaval kombel on selli- vaid mainida, et seda laadi erinevustes
ne eristus olulisem tõlkesõnastike jaoks. peitub üks põhjus, miks arvutiga ümber-
Ideaaljuhul peaks iga keelepaari jaoks pööratud tõlkesõnastik k u j u t a b e n d a s t
olema neli sõnastikku. Ühtaegu nii aktiiv- vaid algmaterjali edasiseks töötluseks.
seid kui ka passiivseid sõnastikke on teh- Ükskeelsete sõnastike puhul olgu mär-
tud maailmakeeltes, väiksemate keelte gitud, et kuigi tavaliselt on nad mõeldud
tarvis oleks see liigne luksus. Ükskeelne vastava keele kõnelejatele, on viimastel
sõnastik paikneb tavaliselt A / P skaala aastakümnetel h a k a n u d maailmakeeltes
keskel j a siin tuleb arvestada keeletege- ilmuma seletavaid sõnaraamatuid k a nei-
vuse kõigi nelja küljega. A/P dimensioon le, kes seda keelt alles õpivad (nt "Oxford
valitseb kogu r a a m a t u ainekäsitlust, olles Advanced Learner's Dictionary of Current
seotud nii materjali valiku kui k a selle English"). Veel uuemat tüüpi sõnastikes
esitamisega sõnastikus, sõnaraamatu lisatakse tõlkevaste kasutaja emakeeles
vormiküljega jne. Sellest aspektist sõltub, (Rootsi projekt LEXIN, mis a n n a b välja
kas j a kus anda hääldus, kas ja kuivõrd sõnastikke immigrantidele). Lisaks võiks
on vaja grammatilist infot jne. Seda põhi- mainida Iisraelis välja töötatud uut tüüpi
mõtet järgides tuleks tõlkesõnastikes sõnastikku (semi-bilingual dictionary),
hääldus esitada vaid aktiivsetes sõnasti- mis on samuti mõeldud keele õppimiseks
kes (nt meil inglise sõnade hääldus eesti- ja kus märksõnad, grammatiline info, se-
inglise sõnaraamatus). Häälduse osas A/P letused ning n ä i t e l a u s e d on võõrkeeles
printsiipi e n a m a s t i rikutakse, tõenäoli- (inglise keeles) j a lisatud on tõlkevaste
selt tehnilistel põhjustel on hääldus an- (enamasti piirdutakse ühe vastega). Nii-
tud nt inglise-eesti sõnaraamatus, mis oma suguste sõnastike eeliseks peetakse seda,
olemuselt on eesti keele kõneleja jaoks pas- et nad ergutavad j a soodustavad võõrkee-
23* 355
les mõtlemist. Võib-olla on Eestiski aeg Kollokatsioon on harjumuslik sõnaseos,
küps mõne sellise sõnastikuga katsetami- selle moodustavad sõnad, mis kalduvad
seks, kas siis oma "immigrante" või mui- koos esinema. Erinevalt idioomist ei teki
du keeleõppijaid silmas pidades. siin päris uut ja ennustamatut tähendust.
"Practical Lexicography" on tõepoolest Kollokatsioone võib sõnaraamatus esita-
praktilise leksikograafia käsiraa- da mitmeti: näidetega (on küll kõhuli, se-
m a t . Siin ei süüvita pikkadesse arutlus- lili, pikali heitma või viskama, kuid ma-
tesse selle üle, mis on sõna või tähendus, gama heitma või minema) või eraldi tä-
vaid antakse täiesti praktilisi juhendeid, hendustena [aeg kulub vt kuluma 3. (aja
mida s õ n a r a a m a t u tegemisel arvestada. kohta:) mööduma, minema]. G r a m m a t i -
Sõnaraamatu koostamisega seonduvast ja listeks kollokatsioonideks peetakse ingli-
vastavast problemaatikast annavad üle- se keeles verbi + prepositsiooni, need võib
vaate peatükid, mis käsitlevad materjali esitada ka märksõna tasandil, n t decide
valikut, märksõnu, infot häälduse ja gram- on 'otsusele jõudma; valima', look for 'otsi-
matika kohta, kollokatsioonide, idioomide ma; ootama'. Tõenäoliselt võib kollokat-
j m konstruktsioonide esitust, sõnade defi- sioonideks pidada ka eesti ü h e n d v e r b e
neerimist, sõnastiku mikro- (kirje-) ja mak- (mis meie seletussõnastikus on esitatud
rostruktuuri. põhiverbi ehk kollokatsioonis domineeri-
va sõna kirje lõpul).
Materjali valiku puhul on olulised kri-
teeriumid a u t e n t s u s , representatiivsus, Ka süntaktilist valentsi esitatakse mit-
katvus ja sobivus (sõnastiku eesmärgiga). mel viisil. Konstruktsioone võib n ä i d a t a
Autentsus tähendab, et sõnastik peab si- "elus näidetena", seda nimetatakse sõnas-
saldama autentseid, keeles tõesti olemas- tikus sisalduvaks implitsütseks gramma-
olevaid sõnu. Peaaegu igast sõnastikust tikaks, nt:
võib leida latentselt olemasolevaid, nn kum- kohutavalt adv. 2. .. Hinnad tõusid kohu-
mituslikke sõnu, mis kanduvad ühest sõ- tavalt. .. Poiss oli kohutavalt kõhn.
nastikust teise (ghost words). Autentsust Võimalikud on ka "surnud näited" — lek-
tõestab kirjalik allikas, probleemid teki- sikograafi poolt konstrueeritud skemaati-
vad aga seoses sellega, et kõneldav keel lised esitused, nt:
moodustab lingvistilisest produktsioonist surprised <surprised at xl that + CL>
suurema osa. Autentsust ei saa muidugi order <A orders В to + INF>
viia absurdini — juba näidete lühendami- CL = osalause
ne, ise näidete moodustamine on nii või INF = infinitüv
teisiti absoluutse autentsuse hülgamine. (A ja В tähistavad isikuid, x asja.)
Representatiivsus nõuab, et sõna või väl- Mõned uuemad sõnastikud kasutavad sõ-
jend oleks hästi esindatud üldises keele- nakonstruktsioonide kirjeldamiseks me-
pruugis. See on muidugi rohkem aktiivse talingvistilisi koode, eriti heaks peetakse
sõnastiku küsimus. Katvus tähendab, et "Collins COBUILD English Language Dictio-
sõnastik peab kirjeldatava keele suhtes nary" süsteemi. Viimasest ka paar näidet:
olema võimalikult hõlmav. Eri sõnastike He threatened to resign. V + to-INF
puhul erineb liitsõnade valik. Ükskeelsest She threatened that she
sõnastikust võib välja j ä t t a liitsõnad, mil- would leave home. V+ O/REPORT-CL
le tähendus on nende komponentide sum- The group members were
ma (sama kehtib ka teatavate tuletiste koh- threatened with imprisonment. V + О + A
ta, n t anî-prefiksiga sõnad). Kakskeelse- (V = verb, to-INF = to + infinitiiv, О = ob
tes sõnastikes erineb liitsõnade valik A/P jekt, kaldkriips = 'realiseerub', REPORT-CL =
skaala järgi. Passiivses sõnastikus on eri- referatiivne osalause, А = laiend (adjunct),
antud juhul prepositsioonifraas.)
ti oskuskeele puhul oluline anda liitsõna-
Et tavakasutajat mitte hirmutada, on
de vasted (sest kasutaja ei pruugi neid
metalingvistilised koodid a n t u d e r a l d i
emakeeleski teada), aktiivses sõnastikus
veerus.
peavad sees olema ka ilmselge tähendu-
Tähenduste defineerimise käsitlus põ-
sega liitsõnad (sellest nähtub, kuidas kat-
hineb traditsioonilisel lähenemisviisil. De-
vus seondub sobivusega). Tähelepanu on
finitsioonitüüpide hulgast tõstetakse esile
juhitud sellelegi, et kuna igal sõnastikul
parafraas (ümberütlemine, teiste sõnade-
on s u u r normatiivne jõud, siis ei tohiks
ga ütlemine) kui väga sageli esinev tüüp
kirjeldav sõnastik registreerida valesid
(ja põhiline adverbide puhul). Parafraasi
vorme.
protseduur liigub keele väljendusplaanilt
356
sisuplaanile ja sealt tagasi väljendusplaa- sand is a powdery substance that con-
nile: sists of extremely fine pieces of rock or
other material. Most deserts and beaches
are made of sand.
väljendus 1 väljendus 2 (Võrdluseks võib vaadata liiva definitsiooni
meie seletussõnaraamatus ja mõtiskleda sel-
märksõna parafraas le üle, kumb tähendus on kasutajale arusaa-
nt: karvutu 'ilma karvadeta' davamalt seletatud.)
kammitsema '1. kammitsasse
panema' Sõnastiku makrostruktuuri kirjeldusest
jäi meelde, et statistika kinnitab seda, mi-
P ä r i s definitsioonid on intensionaalsed da alati on kahtlustatud: kasutaja ei loe
või ekstensionaalsed. Intensionaalne de- peaaegu kunagi sõnaraamatu lisaosasid,
finitsioon defineerib mõiste sisu distink- k a a s a arvatud kasutamisjuhendid. See-
tiivsete t u n n u s t e kaudu, nt muuseum tõttu tuleks leida viise, kuidas seda olu-
'kultuuri- v. loodusväärtusi koguv, säili- list lisamaterjali ahvatlevamaks teha. Rõ-
tav, eksponeeriv ning uuriv asutus'. See hutatakse kirje struktuuri seletamist konk-
on klassikaline definitsioonitüüp üldkee- reetse kirje esiletõstuga, kus nooled osu-
le sõnastikus. Ekstensionaalne definitsi- tavad eri infokategooriatele (heaks näi-
oon defineerib mõiste ulatust, nimetades teks on siin Ü. Viksi "Väike vormisõnas-
eri klasse, mida mõiste hõlmab, või k a tik").
ühe terviku eri osi, nt: päramised 'pärast Huvi võiks pakkuda ülevaade sõnasti-
s ü n n i t u s t väljunud platsenta, lootekes- ku allikaks oleva mõne teise s õ n a s t i k u
tad j a nabaväät'. See on põhiline definit- copyright'iga seonduvaist probleemidest,
sioonitüüp oskussõnastikes. Hübriidsed aga ka konkreetse sõnastiku ettevalmis-
definitsioonid on sellised, kus parafraasi- tamisest, mida on kirjeldatud etappide
le või päris definitsioonile on lisatud sü- kaupa. Et rahamaailmas on oluline täht-
n o n ü ü m ( e ) . N e n d e g a soovitatakse olla sus ajafaktoril, siis k a s u t a t a k s e mõnel
üsna ettevaatlik. Sobilikum on parafraas pool aja arvestamiseks spetsiaalset mõõt-
+ (osalised) s ü n o n ü ü m i d , v ä h e m sobiv ühikut (editor-week). See on a r v e s t a t u d
päris definitsioon + (osalised) sünonüü- v a r a s e m a t e kogemuste põhjal j a n ä i t a b
mid. üldjoontes, kui palju teksti on toimetaja
Leksikograafilise definitsiooniga seo- võimeline p r o d u t s e e r i m a ( t o i m e t a m a ,
ses on vaadeldud k a defineerimissüstee- korrektuuri lugema) ühe nädala jooksul.
me, valdkonda, kus defineerimisel tekki- Mingi töö puhul saab siis vastavalt pla-
vat suletud ringi tuleb aktsepteerida. Üks neeritava sõnastiku mahule kalkuleerida
defineerimissüsteem kujutab endast süs- sõnaraamatu valmimiseni kuluvat aega.
temaatiliselt valitud sõnahulka, milles esi- Raamatu lõpetab ülevaade arvutiajas-
nevaid sõnu kasutatakse mingi sõnaraa- tu sõnastikest j a andmebaasidest. Olgu
m a t u sõnaseletustes. P a r i m a k s näiteks veel ära märgitud esimene 70 g kaaluvas-
on esitatud Westi "An International Rea- se taskuarvutisse m a h u t a t u d 4000-sõna-
der's Dictionary", mis kasutab 1500 sõna line inglise-saksa/saksa-inglise sõnastik
24000 sõna defineerimiseks. Eeldatakse, "Alpha 8 Elektronisches Wörterbuch Eng-
et kasutaja teab defineerimisel kasutata- lisch" (Lääne-Saksamaa, 1983) ning uue-
vate sõnade tähendust. Need on küll oma- mat tüüpi ja kiirem, samuti taskuformaa-
ette märksõnadena seletatud ka sõnasti- dis "Fanfare T r a n s l a t o r " , mis s i s a l d a b
kus endas, kuid seejuures on k a s u t a t u d 1600 tavalisemat sõna inglise, prantsuse,
teisi defineerimissõnastikus esinevaid sõ- saksa, itaalia ja hispaania keeles. S u u r t
nu. Muidugi on sellistel defineerimissõna- tulevikku nähakse koduarvutites. Amee-
loenditel k a puudusi, näiteks on nende rika uuringud nimelt näitavad, et kodu-
abil saadavad definitsioonid sageli ebaloo- töötajad on produktiivsemad kui kontoris
mulikud. töötajad, sest kodus saab aega paremini
On k a hoopis uusi, põhimõtteliselt eri- organiseerida, seal on paremad kontsent-
nevaid defineerimisviise. Nendega tutvu- reerumistingimused ning lisaks jääb ka-
miseks näidatakse kätte asjakohane kir- sutada aeg, mis muidu kodu j a töö vahet
jandus. Uutelt lähtealustelt defineerimist sõitmisele kulub. Aeg on r a h a , r a h a on
kasutab näiteks "Collins COBUILD Eng- töö ja sõnaraamat!
lish Language Dictionary". Üks näide: Mai Tiite
357
RINGVAADE
J U H A N VIIDING
L V I 1948 — 21. II 1995
Koguja r a a m a t u 3. p e a t ü k i alguses ma. Mahtusid kooliskäimised kuues Tal-

öeldakse: "Igale asjale on määratud aeg, linna koolis j a aastail 1968—1972 Tallin-
j a aeg on igal tegevusel t a e v a all: aeg n a Riikliku Konservatooriumi lavakuns-
sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg t i k a t e e d r i s . M a h t u s t e a t r i t e g e m i n e nii
i s t u t a t u t kitkuda; aeg tappa j a aeg ter- näitlejana kui k a lavastajana Tallinna
veks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles Draamateatris 1972—1995. Mahtus Hen-
ehitada; aeg n u t t a ja aeg naerda, aeg lei- rik Ibsen ja Peer Gynt, m a h t u s William
n a t a ja aeg tantsida; aeg kive pilduda ja Shakespeare j a Hamlet, m a h t u s Anton
aeg kive koguda, aeg kaelustada j a aeg Tšehhov ja parun Tusenbach. Mahtus ab-
kaelustamisest hoiduda; aeg otsida ja aeg surdi j a eksperimenti, m a h t u s S a m u e l
kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata; aeg Beckett j a Godot' ootamine. Sellesse J u -
rebida j a aeg õmmelda, aeg vaikida j a h a n Viidingule m ä ä r a t u d aega m a h t u s
aeg rääkida; aeg armastada ja aeg viha- luuletamine Jüri Üdi nime all ja aastast
ta, aeg sõjal ja aeg rahul!" 1978 seesama tegevus juba J u h a n Viidin-
J u h a n Viidingule oli m ä ä r a t u d aeg guna, mahtusid kaheksa eestikeelset luu-
aastast 1948 aastani 1995. Seda oli natu- l e r a a m a t u t : "Detsember" (1971), "Käe-
kene rohkem kui 46 ja pool aastat. Sel- käik" (1973), "Selges eesti keeles" (1974),
lesse aega aga mahtus kõik, pidi mahtu- "Armastuskirjad" (1975), valikkogu "Ma
358
olin Jüri Udi" (1978), "Elulootus" (1980), — midagi habrast, midagi niisugust, mis
"Tänan ja palun" (1983) ning teine valik- võib katkeda.
kogu "Osa" (1991). Neile p e a b l i s a m a Viidingu loomingu kõige olulisem tun-
kolm võõrkeelset valikkogu tema luulest nusjoon on ajalisus. Nüüd näeb selgesti,
( v e n e k e e l n e 1985, t š e h h i k e e l n e 1986, et ta teadis aja kulumist, aja antust. Ta
soomekeelne 1988). J u h a n Viidingule an- teadis väga teravalt piire, ühte piiri,
t u d aja sisse m a h t u s e e l t a k t i n a M ä r t identiteedi lõppu. Ta teadis e n n a s t aja-
L a a r m a n i t e o s t a t u d bibliofiilne t r ü k i s pildi sees: "Kõrges r o h u s s u u r e s r a h u s
"Realistliku ingli laul" (1968) j a tsükkel tillukene mees / kuulab aja voolamist, t a
"Aastalaat" nelja autori kogumikus "När- pilk on pilvedes. / S u u r on suvi, ilm on
vitrükk" (1971). Sinna m a h t u s koos Tõ- hele, kõik on alles veel, / aga j u b a teises
nis Rätsepaga kirjutatud näidend "Ole- rahus // Hoopis teises. J a t a mär-
vused" (esietendus Viidingu enda lavas- kab: rohus lamab mees / nagu tume täpp
tuses juunis 1980). Sellesse aega mahub või koma ajapildi sees." J u h a n Viiding oli
ka allkiri nn 40 kirja all, mis dateeritud sõnakunstnik, ja seda — nagu ütleb ühe
28. oktoobriga 1980. t a luulekogu pealkirigi — selges eesti
Koik see oli määratud, määratud koos keeles. Tema tegevused olid mängimine
ajaga. Ajaga, mis oli 1970-ndad, ja ajaga, j a kirjutamine, tema tandrid olid Lava ja
mis oli 1980-ndad. Need olid Viidingu Luulekogu. Kui ebavõrdsed ikkagi olid
eneseteostamise kümnendid, luuletamise need t a n d r i d . Selle, mida m ä n g i t a k s e ,
aeg. Kõige rohkem oli l u u l e t a m i s e aeg mängitu kustutab aeg. Iga lavastus lan-
siiski 1970-ndatel, siis, kui oli arenenud geb lõpuks r e p e r t u a a r i s t välja. Näitleja
sotsialism, omaseks tunnistatud okupat- on üürikene, rambivalguse k u s t u d e s ei
sioon ja keskealine ENSV. Siis j a siin oli olegi teda enam, lava on lihtsalt naeltega
Viidingu sõda ja tema rahu, siis oli tema raamistikule naelutatud lauad. Imelik, et
aeg maha kiskuda j a üles ehitada, otsida see on just paber, mis jääb. Mängitu kus-
j a kaotada. Eesti luuletajale oli siis hea tutab aeg, aga kirjutatu jääb kestma, ku-
aeg, sest kas teda lubati avaldada või ei ni kestab paber. Nii et jäävad J u h a n Vii-
lubatud, luuletaja oli ikka oluline ja täh- dingu luulekogud, nende ajalisus, nendes
tis, luuletaja oli "identiteet", oli Eesti ise. tajutavad piirid, nendes hoitav aeg. Muu
Viiding oli seda maksimaalselt. Tema oli on ainult mälestus.
maksimaalselt identiteet, see tähendab T o o m a s Liiv
Sada aastat Johannes Silvetii (Schwalbe) sünnist

12. mail 1995 täitub sada aastat eesti kaartlaste armeesse. Kui 1920. aastal sõl-
leksikograafia suurkuju, esimese suure miti Tartu rahu, sai ta eestlasena loa pöör-
"Inglise-eesti sõnaraamatu" looja Johan- duda tagasi oma kodumaale. Eestis alus-
nes Silveti (Schwalbe) sünnist. t a s J o h a n n e s Schwalbe tööd õpetajana.
Schwalbede pere elas juba möödunud sa- Aastatel 1921—1925 õppis t a T a r t u üli-
j a n d i algul T a r t u lähedal Raadi vallas. koolis inglise filoloogiat, üldist kirjandus-
Mõned pere liikmetest kolisid Tartusse lugu, filosoofiat j a ladina keelt. 1923. aas-
tööd ja eluaset otsima. J a nii sündiski 12. tal sai ta esimese auhinna Miltoni vaba-
mail 1895. aastal töömees Peetril ja ta nai- värsi alase uurimuse eest, mida arvestati
sel Annel poeg, kes sai nimeks Johannes. ülikooli lõpetamisel m a g i s t r i t ö ö n a . J o -
Johannese koolitee algas Tartus vene- hannes Schwalbe oli aktiivne üliõpilane
keelse Tartu Õpetajate Seminari algkoo- ja uurija ning paljude inglise keele kur-
lis ning j ä t k u s Tartu Õpetajate Semina- suste tunnustatud lektor. Ta ise täiendas
ris. 1916. aastal astus Johannes Schwal- end Inglismaal keeltekursustel ning töö-
be Õpetajate Instituudi üliõpilaseks. Et tas Oxfordi ja Londoni raamatukogudes
instituut evakueeriti peagi Lõuna-Vene- a a s t a t e l 1926, 1928, 1931 n i n g 1938.
maale, lõpetas t a selle kooli 1919. aastal Oma nime eestistas t a 1929. a a s t a l Jo-
Hersonis. Siis aga vallutasid linna deni- hannes Silvetiks. 1931. aastal alustas t a
kinlased ning noor õpetaja sattus valge- Eesti Ringhäälingus väga populaarset ing-
359
Iise keele kursust. See raadiokursus kes- kooli õppejõuks. Ta jagas paljude õpeta-
tis kuni 1939. aastani. Peale aktiivse op- tud meeste saatust, keda püüti kõikide
pimis- ja õpetamistöö tegi Johannes Sii- vahenditega Eesti haridustööst kõrvale
vet palju inglise ja ameerika kirjanduse suruda. J. Siivet leidis talle omase lahen-
tutvustamiseks eesti lugejale. Ta tegut- duse: ta hakkas õpetama väikestes maa-
ses tõhusalt Akadeemilises Kirjandus- koolides. Kui siis 1956. aastal avati Tar-
ühingus ning PEN-klubi Eesti keskuses. tu ülikoolis taas inglise keele eriharu, sai
J. Siivet kirjutas palju artikleid, tõlkis J. Silverist inglise filoloogia dotsent.
inglise kirjanike töid eesti ajakirjades ja 1960. aastal jäi J. Siivet pensionile, tegel-
kooliraamatutes avaldamiseks, samuti des oma sõnaraamatute kordustrükiks
tõlkis inglise keelde mitmesugustes ko- ettevalmistamisega. Johannes Siivet suri
guteostes avaldamiseks mõeldud artik- 17. veebruaril 1979. aastal. Ta maeti El-
leid ja uurimusi ning redigeeris teiste tõl- va surnuaiale.
keid. J. Silveti õpilased ning kolleegid mäle-
J. Silveti kõige tuntum teos on tema tavad teda väga elurõõmsa elunäinud
suur 1200-leheküljeline "Inglise-eesti sõ- mehena. Tema loengud olid huvitavad ja
naraamat" ja "Eesti-inglise sõnaraamat". sisutihedad ning hämmastas tema eru-
Peale selle on ta ka suure hulga hoolikalt deeritus. J. Silveti külalislahke kodu nii
kirjutatud või koostatud kooliväljaannete Tartus kui ka hiljem Elvas oli kohaks,
ja väikeste sõnastike autor, kaasautor kuhu tema kolleegid ning õpilased alati
või toimetaja. meelsasti tulid. Tal oli alati oma üliõpi-
J. Siivet töötas esimest korda Tartu laste jaoks aega ning tema vaiksel häälel
ülikoolis õppejõuna aastal 1931, kui üli- öeldud märkused lahendasid nagu ime-
kooli inglise keele lektor ootamatult lah- väel nii mõnegi uurimistöö raskuse või
kus. Noore õppejõuna oli ta üliõpilaste eluprobleemi.
hulgas väga populaarne Ta tõi oma kur- J. Silveti kodus ei arutatud üliõpilas-
sustesse kirjanduskriitika ja võrdleva tõl- tega sageli mitte ainult filoloogilisi, vaid
keanalüüsi elemente ning pööras suurt ka muid väga harivaid ja õpetlikke küsi-
tähelepanu üliõpilaste inglise keele hääl- musi. J. Siivet oli eeskujulik perekonna-
dusele. Ta korraldas luuleõhtuid ja luu- inimene. Tema sajanda sünniaastapäeva
learutelusid. Aastatel 1941—1950 töötas tähistamisel avavad omaksed ning õpila-
J. Siivet jälle Tartu ülikoolis inglise keele sed Elva kalmistul Silveti perekonna ma-
õppejõuna. 1946. aastal omistati talle fi- tuseplatsil Johannes Silveti uue hauaki-
loloogiakandidaadi kraad. 1945—1950 oli vi. Eesti Inglise Keele Õpetajate Seltsi
J. Siivet Lääne-Euroopa keelte kateedri algatatud korjandust toetas ka Kultuur-
juhataja. Üliõpilased olid vaimustatud ta kapital. See üksmeelne toetus on märk
erudeeritud ning emotsionaalsetest leksi- sellest, et J. Siivet on jäänud oma õpilas-
koloogia, inglise keele ajaloo ja germaani tele suureks eeskujuks nii töös kui ka
filoloogia loengutest ning mitmesugus- elus. Johannes Silveti elutöö vilju mait-
test inglise keele erikursustest. 1950- seb kogu Eesti rahvas veel kaua.
ndate aastate ideoloogilise puhastuse J. Silveti õpilaste nimel
ajal ei sobinud J. Siivet enam Tartu üli- Laine Hone, Malle L a a r
360
INHALT
P. Lias. Vom Neorealismus zum Modernismus 289

T. Paul. Jaan Bergmann ais Bibelübersetzer 303
Т. Tender, E. Kasak. Die neueren Schreibweisen im Võru-
Dialekt und die Brown(e)-Bewegung 312
T. Help. RegelmäBige und unregelmäBige Verben in der est-
nischen Sprache (Fortsetzung) 320
R. Ruutsoo. In memoriam Juhan Viiding 328
MISZELLEN
M. Salupere. Noch über Koidulas UrgroBeltern 339

E. Teder. Wer ist der geheimnisvolle estnische Schriftsteller,
der böse Feind Nr. 105 der Sowjetmacht? 340
CETERUM CENSEO
A Kaalep. Der estnische Freiwillige bei der Lektüre des "Un-

bekannten Soldaten" von Väinö Linna 341
ERINNERUNGEN
J. Hain. Vor dreiBig Jahren mit Vilde 343
REZENSIONEN
S. Olesk. Über den Schädel des Engels, den weiBen Hund und
besonders über Enn Lillemets (Enn Lillemets. Olemise valge
koer ehk ingli kolju. Mitme aja laulud. Tartu, 1994) 350
E. Poodnek. Jedes Buch erinnert an etwas bereits Erschiene-
nes (Henn Mikelsaar. Käiski Nuustakul ära. Tallinn, 1994) 351
V. Miller. Kleines Buch mit groBem Inhalt (Aarne Vinkel.
Martin Körber. Elutee ja töö. Tallinn, 1994) 353
M. Tiits. Eine praktische Lexikographie (Bo Svensen. Practical
Lexicography. Principles and Methods of Dictionary-Making.
Oxford University Press, 1993) 354
RUNDSCHAU 358
TEATEID, MEELDETULETUSI
• Ootame autoreilt korrektselt vormistatud käsikirja (masinakirjas
või arvutiväljatrükina, tekst harva reavahega, 30 rida leheküljel).
Arvutivariandi puhul on soovitav lisada diskett.
• Osundamisel palume alati märkida tsitaadi allikas ja lehekülg.
• Toimetusel on võimalik arvustada eeskätt neid teoseid, mida õn-
nestub saada kirjastustelt või mis autorid loovutavad retsensee-
rimiseks.
7кг 78167
TEKSTIS SELETAMATA LÜHENDID
EKS = Eesti Kirjameeste Selts; f = fond; КШ = Keele

ja Kirjanduse Instituut; 1 = leht; n = nimistu; NH =
Noorte Hääl; p = pöördel; RH = Rahva Hääl; s = säilik;
TMK = Teater. Muusika. Kino.
JÄRGMISTES
NUMBRITES:
• Läänemeresoome-balti suhete ka-

jastusi muinasjuturepertuaaris • Mar-
je Pedajas iseendast • Andrus Saareste
Uppsala aastad • Mats Traadi uuemad
romaanid • Eestlaste ja soomlaste kom-
munikatsioonikäitumisest • Ungari
kirjandus ja Eesti

Keel Ja Kirjandus

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Keel Ja Kirjandus

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

KEEL JA KIRJANDUS

P. Lias. Uusrealismilt modernismile 289

M. Salupere. Veel Koidula vaarvanematest 339

TOIMETUS: J. Hain. Vildega kolmkümmend aastat tagasi 343

Trukkida antud 2. V1995.

Praakeksemplari vahetab ümber

O ma "Eesti kirjanduse loos" (1954) täheldab Karl Ristikivi kirjanduse

Üritades vaadata, nagu eespool juba osutatud, viimase poolsajandi eesti-

Kui aga vaadelda konkreetseid teoseid, siis on tegemist kõikvõimalike

' Kunstireaalsuse küsimuse on K. Ristikivi võtnud lähema vaatluse alla

12 K. Ristikivi, Novell. — Looming 1987, nr 9, lk 1160.

Võib j u olla, et väide on ülepingutatud, kuid ikkagi on põhjust viimase

Kuigi moodsa romaani läbimurdu on seotud 1953. aastaga, kui ilmus K.

J aan Bergmann on eesti XIX sajandi kirjanduslukku j ä t n u d jälje luuleta-

« Et J Bergmannil oli õigus, tõendab tõik, et praeguseni käibib kaks versiooni

K äesolevas artiklis vaatleme viie aasta jooksul loodud ning kasutami-

Helbi kirjaviisi praktiline rakendamine osutus mitmel põhjusel keeruliseks

Võru keele vokaaldiagramm oleks Kuutsi kirjaviisis järgmine:

Tänapäeva võru kõnekeeles kipub hurt asenduma ülipika kõrge vokaali-

Täht Nimi Täht Nimi Täht Nimi

Järgnev tabel sisaldab tähti, mille kasutamine Kuutsi kirjaviisis erineb

Täht Nimi Selgitus

Kuutsi kirjaviis osutus liiga keeruliseks ning ei leidnud väljaspool töö-

Artikli pealkiri kajastab korraga kahte [brauni] liikumist. Esimene

Ühendame "vähemsõnade" liigituse ning esimest, teist, kolmandat j a nel-

Artikli alguses esitasin sõnakeskese j a morfeemivastase morfoloogia

Memoreerida tuleb astmevaheldus r ü h m a С (ШвЧ j a lõ^õPpiBa, lono'i j a

Alljärgnev on eelkõige mälestuslik tagasivaade, siit ärgu nõutagu "kogu tõde".

L E H E K Ü L G I PÄEVARAAMATUST. AASTAD 1983—1985

R e e d e , 28. j a a n u a r 1983. [- - - ] Mitme kokkuleppe järel käis J u h a n , tuli eelkõi-

13. v e e b r u a r 1985. J u h a n ka "Kukus", kannatab kroonilise põsekoopapõletiku

Veel Koidula vaarvanematest

i Eesti Ajalooarhiiv (EAA), f 1211, n 2, s 2, 3EAA, f 1211, n 2, s 2,137.

Eesti vabatahtlik Väinö Linna "Tundmatut sõdurit" lugemas

Vildega kolmkümmend aastat tagasi

näitust jäid need esemed Kunstimuuseu- sotsiaalse päritoluga. Rõhutada seda, et

E n n L i l l e m e t s . O l e m i s e v a l g e k o e r e h k i n g l i kolju. M i t m e aja l a u l u d . Ilma-

E n n Lillemets on T a r t u kultuurielus Mitte et Lillemets neid isme sinna teadli-

IGA RAAMAT MEENUTAB MÕNDA EELNEVAT

Hakates rääkima Henn Mikelsaare ro- tuleb t a toime k a T a r t u murdega, olles

VÄIKE RAAMAT SUURE SISUGA

Aarne Vinkel. Martin Körber. Elutee j a töö. Eesti Teaduste Akadeemia Un

Autor ütleb eessõnas, et tema huvi ja II peatükk "Körberite sugukond" an-

Ingliskeelses tõlkes ilmunud rootsi auto- ritud, r a a m a t u lõpus leidub ka korralik

Koguja r a a m a t u 3. p e a t ü k i alguses ma. Mahtusid kooliskäimised kuues Tal-

Sada aastat Johannes Silvetii (Schwalbe) sünnist

P. Lias. Vom Neorealismus zum Modernismus 289

M. Salupere. Noch über Koidulas UrgroBeltern 339

A Kaalep. Der estnische Freiwillige bei der Lektüre des "Un-

J. Hain. Vor dreiBig Jahren mit Vilde 343

TEKSTIS SELETAMATA LÜHENDID

EKS = Eesti Kirjameeste Selts; f = fond; КШ = Keele

• Läänemeresoome-balti suhete ka-

You might also like