Tõrva Gümnaasium

RAHVUSOOPER ESTONIA
Referaat

Koostaja: Katarina Oolo

Juhendaja: Marge Viljaste

Tõrva 2021
SISUKORD

3
AJALUGU…………………………………………………………………………. 4
ESTONIA SELTS…………………………………………………………………. 6
ESTONIA TEATRIHOONE……………………………………………………... 8
RAHVUSOOPER ESTONIA TÄNA……………………………………………. 10
KOKKUVÕTE……………………………………………………………………. 11
KASUTATUD KIRJANDUS:................................................................................... 12

2
SISSEJUHATUS

Rahvusooper Estonia on muusikateater Tallinnas. Praegust nime kannab see alates 1998.
aastast.
Teatri hooaeg töötab 10 kuud – septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse
keskmiselt 250 etendust 26 lavateosega. Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised
ooperid, operetid ja balletid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas
muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit.

3
AJALUGU

Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja
mänguselts „Estonia“. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal, samal aastal palgati tööle
esimene muusikajuht Otto Hermann. 1907. aastal etendati esimene operett, Hervé "Mamzelle
Nitouche", 1908. aastal esimene ooper, Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas", püsivalt
lavastati oopereid 1918-1919 hooajast. 1911. aastal mängiti Estonia teatris esimest eesti
operetti – Adalbert Wirkhausi “Jaaniöö”. 1912 asutati teatri juurde “Estonia”
Muusikaosakond (EMO), mis hakkas korraldama kontserte ja Muusikaosakonna
segakoor.1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse ka
praegu. 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni
projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas.
Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni.
Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Aasta pärast oli teatrimajas juba
sõjaväehospidal, käis esimene maailmasõda. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse
õigeusu kirik. Kuna teatrisaali siiski ei okupeeritud, jätkasid näitlejad etendustega omal kulul.
23. aprillil 1919 tuli “Estonia” kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament — Eesti
Vabariigi Asutav Kogu. Teatri ja kogu maa ajaloos algas uus aeg, tehti mitmeid
ümberkorraldusi. 1934. aasta ümberehituste käigus (ehitati kinni Valge saali esine, varem
siseõuele avanenud rõdu) lisandus teatrimajale veel Roheline saal.
Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka
Estonia hoone.(Lisa 1) Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel
arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. 1946. aastal taasavas oma
uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal,
kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti alles aastal 1991 Estonia talveaiana. 2006.
aastal toimus Estonia teatrimajas tulekahju. Majas läks põlema elektrikiip, kuid tuletõrjujad
said tule kustutatud.Maja kuulub tänapäeval endiselt „Estonia” teatrile, selles tegutsevad
praegu kolm iseseisvat institutsiooni — ühes tiivas Rahvusooper Estonia ja teises Eesti
Kontsert ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.

4
,,Estonia`` teatrihoone 1911-1913.

5
ESTONIA SELTS

Kuigi seltsi esimesed protokollid kirjutati saksa keeles ja oli hetki, kus õllejoomine ning
kaardimäng pidid venestamise õhkkonnas peaaegu lämmatama rahvusliku kultuuritegemise
kõrged sihid, jõudis möödunud sajandi algusaastatel kätte periood, mil Estonia Seltsi juhatuse
liikmeteks said Konstantin Päts, Jüri Vilms ning Konstantin Konik. 1906. aastal asutati Paul
Pinna ja Theodor Altermanni eestvedamisel kutseline teater “Estonia” ning Estonia Selts
hakkas aktiivselt tegutsema uue teatri- ja kontserdimaja ehitamisega. Armas Lindgreni ja
Viwi Lönni poolt projekteeritud maja pidulik avamine toimus 24. augustil 1913. aastal. See
maja on koduks Rahvusooper Estoniale, Eesti Kontserdile ja Estonia seltsile kuni tänase
päevani.
1918. aastal otsustas selts panna aluse professionaalsele muusikalisele kõrgharidusele Eestis.
1919. aastal kinnitatud põhikirja kohaselt asutati Tallinna kõrgem muusikakool, mis 1923.
aastal nimetati ümber Tallinna Konservatooriumiks.
Koos paljude teiste eestimeelsete organisatsioonidega sulges Nõukogude võim ka Estonia
Seltsi. Oma tegevust alustati uuesti 27. märtsil 1990. Kuigi tänapäeval ei pea Estonia Selts
enam hoolt kandma Rahvusooperi hea käekäigu eest, on paljud seltsi ettevõtmised ikkagi
teatri aadetega seotud.
Eesti kultuuritegelaste portreede galerii, Tiit Kuusiku, Naan Põllu, Klaudia Maldutise ja
Helmi Puuri fondid noorte kultuuriinimeste tegevuse toetuseks, mälestuskivi paigaldamine
Metsakalmistule pidamaks meeles neid estoonlasi, kes hukati Nõukogude võimu poolt
Siberis. Kõik need seltsi initsiatiivil toimunud sammud on teatud määral aidanud väärtustada
ka teatri minevikku.
Koos Rahvusooper Estoniaga sai teoks vana ja uue teatrimaja lugu meenutav mälestusmärk
Rävala puiesteel, samuti Arne Miku idee, mille kohaselt sümboliseerivad skulptor Tiiu
Kirsipuu kujundatud mälestusplaadid teatrit ümbritsevatel tänavatel teenekate estoonlaste
jalajälgi.
Täna on seltsil 293 liiget Eestis, 15 liiget mujal riikides ning 5 auliiget: Neeme Järvi, Peep
Lassmann, Arne Mikk, Vive Tolli ja Jutta Zilliacus. Estonia Seltsi juhataja on Mart Mikk.
Uusi liikmeid hetkel vastu ei võeta.

6
Estonia selts aastal 2018, Kadriorus.

7
ESTONIA TEATRIHOONE

Estonia teatrihoone on juugendstiilis teatrihoone Tallinnas aadressil Estonia puiestee 4. Selle

projekteerisid soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.
Teatrihoone ühes tiivas on Estonia teatrisaal ja teises tiivas Estonia kontserdisaal. Projekti
järgi mahutas teatrisaal 874, kontserdisaal 1200 kohta. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga.
Hoonele lisas ilmet kahe võimsa saalikorpuse vaheline madalam keskosa, sissetõmmatud
restorani ja kasiino osaga.
Tallinna Linnavalitsus eraldas Estonia seltsile tasuta krundi tulevase Saksa Teatri ja turuplatsi
kõrvale 1904. aastal. Raha hoone rajamiseks hakati koguma tulu- ja piduõhtute
korraldamisega ja teiseks allikaks olid 25-rublased osatähed. Suurimateks osanikeks said
Estonia selts ise 525 ja Tallinna Vastastikune Krediitühisus 182 osatähega, kuid osanike seas
oli ka palju eraisikuid. Maja lõplik maksumus oli üle 800 000 rubla. Tallinna eestlaste laulu-
ja mänguselts "Estonia" rajas hoone aastatel 1911-1913 eestluse keskusena teatri- ja
kontserdisaali, seltsi-, restorani-, kasiino- ja äriruumidega, Uue turu ääres. Enne seda kasutas
Estonia selts ja teatritrupp oma tööks toonase Väike-Tartu maantee ääres asunud
ühekorruselist hoonet, kus hiljem asus seal Tallinna töölisteater.
Ühel päeval seisnud Liiv Eesti teatrimaja ehituseplatsi ääres, vaadanud tükk aega müüride
rajamist päält, langenud siis põlvili ja ütelnud: "Kodumaa! Anna andeks, et ma vaene olen ja
sulle midagi suurt ei või templi ehitamiseks annetada, aga ma annan, mis mul on." Ta võtnud
enese riidest lahti, tahtnud riided maha jätta. Linnavaht seganud vahele.
Estonia ooperiteater taastati aastatel 1945-1951 eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan
Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akende
vahelised alad on kaunistatud dooria sammastega. 1944. aasta pommirünnakus laastatud
teatrimaja ülesehitamisnõuded nägid ette paremini säilinud lõunakülje algsel kujul taastamise,
mistõttu ehitati vajalikud juurdelisanduvad ruumid põhjaküljele. Uuendatud hoone sai
sõjaeelsest 1,4 korda mahukam. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta
oktoobris ka teatrisaal. Taastamine jõudis lõpule 1951. aastal.

8
Teater Estonia plaan.
Teatrisaali lagi otsustati kaunistada freskomaaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali
temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt
ülesehitamisajastut ja vaenlase purustatu taastamist. Töö võtsid ette kunstnikud Elmar Kits,
Evald Okas ja Richard Sagrits. Kuna kogu lage pilguga haarata on keeruline, on kunstnikud
jaganud lae neljaks üksikuks süžeeks. Lavapoolne osa on pühendatud võidule vaenlase üle
ning kangelaste rõõmsale vastuvõtule elanike poolt, lae vastasosas kujutatakse laulupidu,
vasakul pool on teemaks "Põllumajandus" ning paremal "Tööstus ja kalandus".
Lisaks valmistasid eesti skulptorid teatrisaali kaunistamiseks 16 bareljeefi vastavalt tollasele
liiduvabariikide arvule (1956 liideti Karjala-Soome NSV autonoomse vabariigina Vene
NFSV-ga). Juhend nägi ette, et bareljeefis tuleb edasi anda vastava liiduvabariigi rahvustüüp,
kõrvalmotiivistikus rõhutada maale iseloomulikke jooni, selle rahvamajanduslikku omapära
ja rahvusornamentikat. Bareljeefi alumisel serval on ornamentaalne lint vabariigi nimetusega.
Moldaavia kujundas skulptor Aleksander Kaasik, Aserbaidžaani Juhan Raudsepp, Valgevene
August Vomm jne.

9
RAHVUSOOPER ESTONIA TÄNA

2003. aasta sügisel valmis teatris polüfunktsionaalne kammersaal, 2004. aasta sügiseks sai
teatrisaal endale ajakohase lavakonstruktsiooni, teatri 100. aastapäevaks 2006. aastal
renoveeriti suur saal ja publiku jalutusruumid, valmisid ka uued kohvikud ja baarid. 2013.
aasta 6. septembril sai Estonia maja 100-aastaseks.
Rahvusooperi suur saal mahutab 800 pealtvaatajat. Estonia teatrisaalis etenduvad sageli ka
külalisteatrite tükid, toimuvad pidustused ning riikliku tähtsusega sündmused.
Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2019. aastast Arvo Volmer, peadirektor aastast
2020 on Ott Maaten ja balleti kunstiline juht aastast 2019 on Linnar Looris. Rahvusooperis
on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on
93-liikmeline.

Rahvusooper Estonia tänapäeval.

10
KOKKUVÕTE
Sain tänu sellele tööle väga palju uut teada. Ma olin küll kuulnud Rahvusooper Estoniast,
kuid mul polnud aimugi, et sellel on nii värvikas minevik.
Arvan, et kõige huvitavam oli lugeda 1944. aasta põlengu kohta, artiklist mille lisaks panin.
Naise kirjeldus olukorrast maalib tõeliselt tõetruu pildi etendusest ja paanikast, mis sellel
päeval toimus.
Informatsiooni teatri kohta oli vähe, aga kõik see mis oli, oli väga huvitav ja lihtsalt
kättesaadav.

11
KASUTATUD KIRJANDUS:

https://opera.ee/et/meist/ajalugu/
https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusooper_Estonia
https://estoniaselts.ee/estonia-selts/
https://et.wikipedia.org/wiki/Estonia_teatrihoone
Lisa 1, Artikkel tundmatu tallinlase põlengu reportaažist:
https://forte.delfi.ee/artikkel/71512027/70-aastat-soja-lopust-proovihaire-ei-estonia-poleb-loe
-teatri-keldris-martsipommitamise-ule-elanud-tundmatu-tallinlase-reportaazi

12