Kütused ja toit

1. Luudes on palju kaltsiumiühendeid ja fosforiühendeid. Luuümbrise all paikneb

luuaine.Luumaatriks sisaldab 25% vett, 30% orgaanilisest ainest ja 45% anorgaanilisi
aineid (eelkõige hüdroksülapatiiti). Orgaaniline aine koosneb 95% ulatuses I tüüpi
kollageenist ja 5% ulatuses proteoglükaanidest ja teistest mittekollageensetest
valkudest, näiteks osteonektiin, osteopontiin ja osteokaltsiin.
Luude tugevus oleneb nende ​kaltsiumisisaldusest​. Organismi jaoks vajalik kaltsium
saadakse valdavalt ​piimatoodetest​.Naistel on määravaks ka naissuguhormoonide ehk
östrogeenide​ tasakaal organismis. Luuhõrenemise korral väheneb kaltsiumi sisaldus
luudes ja luud muutuvad ​hapraks​. Vanemas eas naistel peale menstruatsiooni ära
jäämist ehk ​menopausi​ langeb hormoonide hulk organismis, mis põhjustab luude
hõrenemist.
2. Fossiilsed tahkekütused, fossiilsed vedelkütused ja fossiilsed gaaskütused.
Tahkekütused
Kivisüsi: ​C​137​H​97​O​9​NS
Antratsiit: ​C​240​H​90​O​4​NS
Parafiin: CnH​2n+2
Vedelkütused
Nafta: CnH2n+2
Benseen: C​6​H​6
Bensiin: ​C​8​H​18​ or CH​3​-​(CH​2​)​6​-CH​3
Gaaskütused
Metaan: CH​ 4
Etaan: C​2​H​6
Butaan: C​4​H​10
Tavaliste kütuste põlemissaadused on CO2 ja H2O.
Leek on tule nähtav (valgust kiirgav) gaasiline osa.

Leegi tekitab tugevasti eksotermiline reaktsioon, näiteks põlemine või plahvatus, mis
toimub väga väikeses ruumiosas, kuigi kaugeltki iga eksotermilise reaktsiooniga ei kaasne leek.
Leegi temperatuur on ümbritseva keskkonna omast palju kõrgem. Kui leek on nii kuum, et
ioniseerib oma gaasilisi komponente, siis võib ta muutuda plasmaks.
Vesiniku põlemine klooris tekitab samuti leegi ja põlemise tulemusena tekib gaasiline
vesinikkloriidhape HCl.
 3. Toit on organismile nii kütuseks kui ka ehitusmaterjaliks.
Rasvad, sahhariidid, valgud, vitamiinid, mineraalained, mikro-ja makroelemendid.
Elusorganismides:
● Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO​2​ orgaanilistest ainetest loomade, taimede,
inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena.
● Anaeroobsetes tingimustes vabaneb CO​2​ orgaanilistest ainetest kääritajate ja
anaeroobsete hingajate vahendusel.
● Lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa,
milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.
Näiteks ensümaatiline hüdrolüüs.
● Laguahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel.

Huumuse koostises olevad orgaanilised molekulid katavad mineraal osised ja

muudavad nende peegeldamisvõimet. Hajumise puudumine (kogu valgus neeldub)
annab musta värvi. Väga oluline on ka veesisaldus: mida märjem, seda paremini
neelab valgust ja seda tumedam on muld.