Relatoriu Preliminariu Fetaal Distres

You might also like

You are on page 1of 29

RELATORIU PRE-LIMINARIU NO KASU

“KUIDADUS ENFERMAGEM BA PASIENTE “D.R” HO


DIAGNOSTIKU MEDIKU POST-SECARIANA FETAL DISTRES IHA
ENFERMARIA GINEKOLOGIA NIFAS

HOSPITAL NASIONAL GUIDU VALADARES DILI

HUSI :

NARAN : Elisio ximenes boavida

NRE : 20160402019

ENFERMARIA : NIFAS

ESCOLA SUPERIOR DE ENFERMAGEM

FACULDADE DE MEDICINA E CIENCIA DE SAÚDE

UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR LOROSA’E


RELATORIU PRELIMINARIU

A. KONSEITU TEORIKU
a. DEFINISAUN
Secariana hanesan cirurgia atu fo partus bebe no parede abdomen ho
paredee uteru nian(Mansjoer 2000).
Modelu secariana hafahe ba parte ba rua mak hanesan:
 Secariana Vertical no
 Secariana Horizontal

b. ETIOLOGIA

Asaun opersaun secariana halo bainhira la pssivel atu partus husi


vaagina no kausa risku ba bebe no nia inan,entaun konsidera tenki presisa
secariana tamba partus normal kleur (Safudin,2002).

 Indikasaun ne’ebe mosu ba secariana mak hanesan:


 Fetal distress
 Fisiku fraku
 Bebe pesu ne’ebe bo’ot
 Plasenta previka
 Solution plasenta
 CPD
 Preklamsia no eklmansia
 Hnidrosefalus
c. KLASIFIKASAUN

Tuir matenek nain Mochtar(1998)hateten katak secariana abdomen sei fahe ba


parte mak hanesan:

 Secariana transperitonealis
 Secariana ekstraperitonealis
 Secariana iskemika ou profundu servikal insiiasaun ba segmnetu uteru
nian.
 Secariana klasiku ou korporal ensiasu ba iha uteru nian.

d. KOMPLIKASAUN

Ba iha komplikasaun ne’ebe perigu ne’ebe konesidu ba bebe sira ne’ebe moris
ho secariana,husi kondisaun abnormal no risku ne;ebe mosu (Rottgers)mak
hanesan :

a. Hpoxia kausa sindroma hipotensaun


b. Depresaun dalan iis tamba anestesia
c. Syndrome iha dalan iis.
Koplikasaun ba Inan mak hanesan:
a. Infeksaun partu primeiru iha partu secariana.
b. Fenomeno ba multipara varikositas
c. Ileus, primeiru tamba peritonitis menus no hetan obstrusaun ruma
d. Sofre hsui anestesia
B. KONSEITU TEORIA FETAL DISTRES
a. DEFINISAUN

Fetal distres hanesan bebe nia (FKF) frekuensia kardiaka fetal menus
husi 120 x/min (Bradikardia) no liu husi 160x/min(takikardia )
(Saffudin,2002).

Fetal distres hanesan kondisaun bebe ne’ebe akontese perturbasaun


transformasaun ba iha ran no oksijeniu menus.

Bainihira hetan ona sinal fetal distress mak foti asaun ba scariana mak
bainhira la halo secarriana mak kondisaun bebe bele mate no bele kausa
moss menus oksijeniu ou asfiksia naton ou grave.

b. ETIOLOGIA

Kauza ne’ebe akontese ba iha fetal distress mak hanesan:\

a) Perturbasaun iha husar no fo kausa atu transforma O2 no nutrisaun


menus ba bebe sira.
b) Kontraksaun akontese makaas no lais liu
c) Tempu gravida liu husi 42 semanas
d) Komplikasaun ba gravida hanesan preklamsia no eklamsia.
e) Partus kleur (obstrusaun).
c. KLASIFIKASAUN

Klasifikasaun ba fetal distres sei fahe ba parte rua mak hanesan tuirnmai
ne’e:

1. Bradikardia/FKF <120x/min
2. Takikardia /FKF > 160x/min

d. SINAIS NO SINTOMAS

Sinais no sintomas husi fetal distres mak hanesan:

 Bebe menus movimentu iha uteru


 Bebe nia FKF abnormal
 Likidu amniotiku (kahor ona mikonium)
5. ANATOMIA NO FISIOLOGIA
a) Vagina
Vagina hanesan muskulu membrane ne’ebe liga ho uteru no iha
eksterior,vagina iha medida besik 8-10cm,lokaliza entre bexiga no
rectum ne’ebe iha parede iha kamada eksternu sai hanesan membrana
limo sai kompleta husi muskulu no sai kamada vibrosa.
Funsaun husi vagina
 Sai hanesan fatin reserva no dalan atu spermatozoide atu tama.
 Sai hansean dalan atu hasai bebe
 Sai hanesan dalan atu hasai mentruasaun.
b) Uterus
Sai hanesan orgaun muskulus oco ho forma buah pir,ida ne’ebe iha
kavidade pelvika entre bexiga ho rectum.Posisaun uteru hanesan
uteru maduru iha 7,5cm,ho nia luan 5cm ,ih nia mahar 2,5cm no todan
besik 60 g.
Funsaun uteru
 Fulan fulan sempre hasai ran ou menstruasaun no mos
mudansa no husik husi endometrium.
 Sai hanesan fatin embriaum krese no desenvolve.
 Atu gravidano partus halo kontraksaun kona ba partu lais no
fila fali ba uteru bainhira tempu evalusaun.
c) Trompas de falopia

Hanesan orgaun ne’ebe liga ho uteru no ovarium.tuba falopiu sempre


hteten kanal tolun (ovum)forma hanesan kanal orgaun ne’ebe iha rua ho
na naruk 8-20cm.
Funsaun trompas falopia

 Sai hanesan dalan eesepermatozoide no ovulu\


 Sai hanesan fatin fekundasaun entre ovulu ermperman
 Sai hanesan fatin kresimentu resultadu fekundasaun sai zigotu
antes bebe tama ba iha uteru.
d) Ovarium

Sai hanesan orgaun sexual femeninu,ovariu lokaliza iha pelvika peritoal
iha parte posterior no ligamentu iha uteru besik trompa uterina.

Funsaun ovarium

 Atu produz ovulu


 Produz hormona estrogeniu no projesterona
 Ovariu ho kor mutin no forma hanesan fore almend parte frontal
regular.
6. PATOFIOLOGIA

Patofiologia tuir Wiknjosarto (1991) mak hanesan :

a. Primeiru ita analiza katak moris iha ambiente hipoxia no assidosis


ne’ebe kroniku.maibe hanoin hirak ne’e lalos tamba la liha presaun stress
bebe moris iha ambiente ne’ebe hanesan realidade konsumu oxigeniu.
b. Afinitus (forsa liga )ba oxijeniu no konteudu ba hemoglobina ho
kapasidade arastamentu ba oxijeniu ba bebe bo’ot liu.
c. Ho maneira ba( FKF) frekuensia kardiaka Fetal lais,no dala ran bot liu
husi ema boot.Antes ne’e transformasaun oksijeniu liu husi husar ba
bebe no tesidu periferiku hetan aseguradu no forma modelu asidu
piruvat,Co2 ho dekresaunliu husi perfusaun fatin interasi ne’ebe menus
mak transforma O2no eskresaun CO2 bele hetan disturbiu tamba bele
hetan kausa husi perturbasaun kanalran uteru no kanal ran husi husar.
d. Bradikardia bebe la bele hetan indikasaun estragus tesidus kausa kuasa
ba hypoxia,tamba hypoxia bebe tesidu vital (hanesan kakutak no fuan)
bele simu transformasaun ran barak liu kompara tesidu periferiku.
7. PATHWAY

Fetal distress

Secariana

Psikolojia nifas
Efeitu anesstesia Insiasaun Fisiolojia nifas
abdominal

Laran sae muta Trauma Locheia Krise situasaun

Menus intake oral Konsitipasaun Tmenus konesementu

Menus forsa muskulu
Involusaun uteru Tauk no hanoin barak

Balansu nutrisaun menus Risku infeksaun Dor agudu Koping mekanismu la efetivu
husi nesesidade corporal
8. KOMPLIKASAUN
 Menus oksijeniu O2 ba bebe sira ne’ebe moris
 Perturbasaun kresimentu ba bebe bele difikulta
 Bebe moris mai ho pezu menus (premature)
 Bebe mate iha uteru.

9. EZAMINASAUN FISIKU

Halo ezaminasaun fisiku ne’e halo atu hatene pasiente nia kondisaun jeral
ne’ebe diak durante tempu gravida.modelu ezaminasaun fisiku ne’ebe halo
mak hanesan:

a. Sukat altura no pesu isin nian,atu nu’une bele mediku sira hatene
epoka ne’ebe ideal tuir kresimentu gravida.
b. Koko sinais vitais pasiente nian,hanesan presaun arterial,debitu
fuan bebe nia FKF no frekuensia rspiratoriu no sarturasaun ba inan
nian.
c. Ezaminasaun ba pelvika,hatama ba liman fuan rua ba vagina laran
laran no liman ida iha parte kabun nian,atu hatene medida uteru no
pelvika pasiente.
d. Doppler : atu rona bebe nia FKF ne’ebe normal.
USG : atu hatene posisaun beebe no kondisaun jeral bebe
nian./AFI plasenta no lokalizasaun beb e nia todan no krfsimentu
bebe nian.
10.EZAMINASAUN LABORATORIU
 CBC
 Crosmatch
 Kimia
 Ezamina urine :atu hatene protein iha urine.
B. KONSEITU TEORIKU BA KUIDADUS ENFERMAGEM

Anamnese

Akumulasaun dadus basiku.

 Data subjetivu ,naran,idade,hela fatin,sexu,profisaun,hnistoria


saude,padraun eliminasaun.
 Data objetivu
Kondisaun jeral,sinais vitais, ba bebe pretermrisku
akontese,hipotermia,bainhira temperature <37,5ºc pulsu normal
120-140x/min respirasaun normal 40-60x/min.

Ezamiasaun fisiku

 Kulit : atu haatene kor kulit nia,no ekstremidade superior no inferior.


 Ulun: dalaruma hetan hematoma ruma ou lesaun ruma.
 Matan : kor konjuntivu,anemia ga lae skera diak ga lae,pupil hatudu
refleksaun ga lae,ho naroman ga lae.
 Inus :hetan respirasaun ne’ebe diak ga lae ,no sekresaun ruma ne’eba.
 Ibun : ibun kor kulit kamutis ou mean,iha sekreta ga lae.
 Tilun : tilunlos no karuk simetria ga lae,moos ga lae,iha skreta ruma karik.
 Torax : peitu simetria ga lae,interkostal diak ga lae, wezing ga rongki ga,no
frekuensia fuan ne’e diak ga lae.
 Abdomen : hepar bebe iha 1-2 cm iha arco kosta iiha lina papilla
mamae,kabun bubu entaun asites tumor balun,kabun iha cekum iha hermia
diafragma ,bisin intestine 1-2 horas ate durante bebe moris .
 Ekstremidade :hare kor kulit ,karik klla iha movimentu la iha forsa ruma
karik ,haree karik iha diskontinuidade ba ruin ruma karik, ou dalaruma ba
iha movimentu ekstensi no fleksaun ruma la dun diak karik.
 Genitalia : haree karik iha hemoragia ruma karik.
 Anus : haree karik karik iha hemoroide ruma karik fesess ruma kahor ruma
ho ran krik.

DIAGNOSTIKU ENFERMAGEM

1. Dor relasiona ho kanek post partum


2. Intoleransia aktividade relasiona ho frakeza fisiku
3. Koping mekanismu la efetivu relasiona ho hanoin barak
Intervensaun Enfermagem

No Dia Diagnosa Onjetivu k. resultadu Intervensaun Rasional


data enfermagem enfermagem
horas
Dor relasiona Depois de halo asaun 1. Observa ba 1. Atu hatne
1.
ho Post enfer.durante  2/24 horas sinais vitais kondisaun
operasaun espera katak pasiente jeral pasinte
bele rekopera fali dor nia
ne’ebe mak iha. 2. Observa ba 2. Atu hatene
iha nivel eskala
KR: eskala moras moras
Pasiente bele senti pasiente nia.
konfortavel . 3. Haruka
passinte ho 3. Pasinte bele
Eskala moras bele tun 0-3 toba ho
posisaun
toba ne’ebe seguru.
Sinais vitais bele normal.
seguru

4. Fo edukasau 4. Hodi bele


n saude kona prevene
ba hijene infesaun
pesoal ruma .
5. Kolabora ho
mediku hodi 5. Atu bele
fo aimoruk prevene
analgetiku moras.
No Dia Diagnosa Onjetivu k. resultadu Intervensaun Rasional
data enfermagem enfermagem
horas
Intoleransia Depois de halo asaun 1. Observa ba 1.Atu hatne
2.
aktividade enfer.durante  2/24 horas sinais vitais kondisaun jeral
relasiona ho espera katak pasiente pasinte nia
menus forsa bele halao fali nia
muskulu. aktividade hanesan 2. Avalia 2.Atu hatene
baibain aktividade kondisaun
KR: pasiente nia aktividade pasinte
 Pasiente bele hal nian
o aktividade 3. Fo koragem ba
Mesak pasinte . 3.atu bele pasiente
 Pasiente bele iha senti segutu
fosra fila 4. Esplika pasiente
 Pasinte bele bok hodi bok an 4.atu nunune
an mesak neineik pasiente bele bok
an diak
.
4. Imlementasaun enefermagem

Implementasaun enfermagem hanesan etapa dahat iha prosesu


enfermagem ho plano hanesan estratejia enfermagem(asaun enfermagem
ne’ebe planeia ona ba iha planu asaun enfermagem.

5. Evaluasaun enfermagem

Evaluasaun enfermagem hanesan etapa ikus husi prosesu enfermagem


ho maneira halo identifikasaun no haree liu ba objetivu husi planu
enfermagem ne’ebe atinje ona ou seidauk.
REFERENSIA

o Jytowiyono S.2010.Asuhan kerawatan post operasi Yogyakarta .muha


medika.
o Nanda Nic NOC. 2007 Asuhan keperawatan Jakarta EGC.
o Wiknjosastro.G.H 2004 ilmu ketodokteran feto matrenal .Edisi ke-
1,subaya.Him obstretri dan ginekologi.
o Oxom H.2010 ,Ilmu kebidanan :patologi dan fisiologi
persalinan ,yogyajakarta yayasan Essentika medika.
o Sulistyawati A.2010 .asuhan keperawatan pada ibu
bersalin.jakarta :salemba medika.
RELATORIU KAZU

1. IDENTIDADE KLIENTE
Naran :Sra D.R
Idade :21 A
Relijiaun :katolika
Nasionalidade :timorense
Hela fatin :Remesio
Diagnosa medika :Post Partum Fetal Distres
Data tama hospital :08/3/20
Data asesmentu :09/3/20
2. IDENTIDADE HUSI KAREGADU
Naran : Sr J.C
Hela fatin :Remesio
Relasaun :Laen

3. KEISA PRINSIPAL
Pasiente hateten katak moras iha suku fatin operasaun nian.
4. HISTORIA MORAS PRESENTE
Pasiente hateten katak moras iha fatin sutura operasaun.
5. HISTORIA MORAS DAHULUK
Pasiente hateten katak iha tempu uluk pasiente nunka hetan sofre
hanesan agora.
6. HISTORIA MORAS FAMILIA
Pasiente hateten katak iha sira nia familia seidauk halo operasaun
hanesan ho pasiente ,no la iha moras seluk hanesan hipertensun, nst ..
7. PADRAUN AKTIVIDADE LORO-LORON

N Antes moras Depois moras


o
1. Nutrisaun -han naan,sasoro,
-tipu hahan :etu,modo tahan,naan Loron ida 3z/dia
-frekuensia : loron ida dala 3x ba leten
2. Eliminisaun Urina
-urina Kor :kinur
Kor :kinur Pasiente uza kateter ho
Frekuensia:loron ida 4x/dia out put 500-600ml kada
loron.
3. Deskansa no toba Pasiente dalaruma toba
Pasiente toba loron ida toba oras 6-8 oras 2-3 deit tamba senti
nia laran. moras no hanoin barak
4. Mobilidade Depois aktividade
Antes ne pasiente halo aktividade sempre ajuda husi
mesak hanesan baibain familia
5. Personal hijene Depois pasiente seidauk
Antes ne’e pasiente hariis loron ida haris no hamoos an deit
3x/dia isin lolon tamba kanek
seidauk diak atu
halomovintu.

8. EZAMINASAUN FISIKU
Kodisau jeral :komposmetis

Sinais vitais PA :116/678mmhg


P : 80x/min
Spo2 : 99%
RR : 20x/min
T :36ºc
 Ulun :

I: fuuk moos,fuuk kor metan,no la iha lessaun

P:la senti moras,no la iha inflamasaun

 Oin
I:haree oin triste no hanoin barak
 Matan
I: matan sorin los no karuk simetria,pupil normal,sclera mutin no la anemia,
konjuntivu matan diak
 Ibun
I: ibun kulit umidu,no la iha sekresaun ruma neba nehan kompletu.
 Kakorok
I ; haree iha glandula toroide normal

Pa :laiha moras vena jugulares normal,no pulsutiroide normal.

 Torax
Pulmaun
I : movimentu peitu simetria entre

Pa : la iha moras ruma

Pe : la iha moras wainhira halo estimulasaun

A : lian vesikuler

 Fuan
I : iktus kordis normal
Pa : iktus kordis movimentu normal
Pe : lian normal
A :lian S1,LUB, S2,DUB.

 Susun

I: la iha inflamasaun no susun los no karuk simetria.

 Abdome
I : TFU, Kontratraksaun uteru, Post operasaun secariana

Pa : senti moras iha ku’a fatin

 Genitalia I : hemoragia
Total : uituan
Konsistensia: -
Moras : sim
Dois : lae
Tau kateter .
 Ekstremidade superior :
Tau soru iha data :08/3/20
Sinais ruma : la iha
Tipu liku soru : IVF NS + OXI 20 Unit
Total gotas : 42 gotas.\/ min
 Ekstremidade inferior
Sintomas : susar atu bok an
Oedema : la iha
Presimentu nesesidade sexual : -
 Psikologiku
Auto estima: menus auto estima
Identidade ba nia an rasik : pasiente hateten katak senti triste
no hanoin barak no senti moras iha ku’a fatin.
 Dignidade :
tauk/ansiedade

 Apoiu ba ezaminasaun laboratoriu


USG
CBC+KIMIA
X-RAY
ANALIZA DATA

N Data fokus Etiologia Problema


o
1 DS : pasiente hateten
katak moras makas iha fatin
suku. Kanek post
operasaun Dor aguda
DO : pasiente oin triste
Senti la konfortavel
Avalia eskala moras:4
p.: operasaun secariana
Q: moras hanesan daun
tu’u
R ; Iha parte kabun
S:4
T : bainhira bok an no palpa
ruma.

Sinais vitais :
PA:116/68mmhg
. P : 80x/min
Spo2 : 99%
T : 36ºc
DS : pasiente hateten katak Menus forsa Intoleransia
difil atu halo aktividade muskulu aktividade

DO : pasiente toba los


deit
pasiente forsa laiha
aktividade sempre ajud
husi familia.

Intervensaun

No Dia Diagnosa Onjetivu k. resultadu Intervensaun Rasional


data enfermagem enfermagem
horas
Dor relasiona Depois de halo asaun 1. Observa ba 1. Atu hatne
1.
ho Post enfer.durante  2/24 horas sinais vitais kondisaun
09/3/20 operasaun espera katak pasiente jeral
bele rekopera fali dor pasinte ni
ne’ebe mak iha. 2. Observa ba 2. Atu hatene
iha nivel eskala
KR: eskala moras moras
Pasiente bele senti pasiente
konfortavel . nia.
Eskala moras bele tun no 3. Haruka
passinte ho 3. Pasinte
lakon 0-3 bele toba
posisaun toba
ne’ebe seguru ho seguru.
Sinais vitais bele normal.
4. Fo edukasaun 4. Hodi bele
saude kona prevene
ba hijene infesaun
pesoal sira
5. Kolabora ho 5. Atu bele
mediku hodi prevene
fo aimoruk moras no
analgetiku infeksaun

No Dia data Diagnosa Onjetivu k. resultadu Intervensaun Rasional


horas enfermagem enfermagem
09/3/20 Intoleransia Depois de halo asaun 1. Observa ba 1.Atu hatne
2.
13:20 aktividade enfer.durante  2/24 horas sinais vitais kondisaun jeral
relasiona ho espera katak pasiente pasinte nia
Segunda menus forsa bele halao fali nia
feira muskulu. aktividade hanesan 2. Avalia 2.Atu hatene
baibain aktividade kondisaun
KR: pasiente nia aktividade pasinte
 Pasiente bele halo  nian
aktividade Mesak 3. Fo koragem
 Pasiente bele iha ba pasinte. 3.atu bele pasiente
fosra fila senti segutu
 Pasinte bele bok 4. Esplika
an mesak pasiente hodi 4.atu nunune
bok an pasiente bele bok
neineik an dia.

5. Treinu 5.atu hatene nivel


pasiente atu aktividade
halo pasiente nian
aktividade .
sem ajuda
husi fanilia

Implementasaun Enfermagem

N Diagnosa Dia data Implementasaun Resultadu


o enfermagem horas enfermagem
1 Dor Segunda 1. Koko sinais vitais 1. PA:116/68mmhg
relasiona ho ffeira P:80 x/min
post operasu 09/3/20 Spo2:99 %
n 13:15 2. Hus pasiente T: 36ºc
nia sentiment 2. Pasiente hateten katak
13:20 moras. senti moras
uituan iha parte kabun
3. Fo hanoin ona no eskala moras :0-2.
14:21 pasiente kona ba 3. Pasiente komprende no
oinsa atu kuidadu halo tuir
nafatin kanek intrusaun ne’ebe fo.
hodi la bele
15: 25 infeksaun. 4. Kanek moos, no
4. Hamos ona pasiente senti seguru
pasiente nia uituan.
kanek no fo
edukasaun saude
18:00 kona ba hijene
pesoal 5. Pasiente hetan aimoruk
5. Kolabora ho Ampicilin: 1gr
doutor hodi fo IV,QID
aimoruk PCT : 1gr PO,TID

No Diagnosa Dia data Implementasaun enfermagem Resultadu


enfermagem horas
2. Intoleransia Segunda 1. Avalia ona respon 1. Pasiente senti sei
aktividade ffeira aktividade pasiente moras uituan
relasiona ho 09/3/20 nian.
menus forsa 13:20 2. Esplika ona pasiente 2. Pasiente halo tuir
muskulu. hodi book an neineik. no bok an neineik
13:25 duni.

3. Haruka pasiente hodi 3. Pasiente halo tuir


muda posisaun. hodi muda
14:30 posisaun.ne’ebe
seguru.
4. Fo koragem ba pasient 4. Koopera koopera
15: 40 e kona ba edukaun ho diak no halo
saude. tuir.
5. Treinu pasiente atu 5. Pasiente komesa
halo aktividade no sem bok an mesak
ajuda husi familia no maibe sei senti
18:10
peseoal da saude sira. moras uituan

Avaliasaun enfermagem
No Dia data Diagnosa enfermagem Evaluasaun enfermagem
horas
1. Segunda Dor relasiona ho S : pasiente hateten katak
feira kanek post operasaun senti moras diak uituan
09/3/20 ona.
18:58 O : pasiente oin triste
uituan wainhira bok an
A :problema resolve
metade
P : kontinua intervensaun .

2. 09/03/20 Intoleransia aktividade S :pasiente hateten katak


18: 59 relasiona ho menus wainhira bok an sei senti
forsa muskulu. moras
O : -pasiente oin triste
uituan
-Pasiente la dun senti
konfortavel
A :problema resovve
metade
P : kontinua intervensaun

You might also like