Looduse omadused ja neid kirjeldavad füüsikalised suurused – elektromagnetism

NB! Skalaarsete suuruste tähised on toodud kaldkirjas (italic), vektorsuuruste tähised aga rasvases püstkirjas (bold)
Looduse nähtus või omadus Vastav Suuruse Suuruse Ühiku
→ inimlik kujutlus selle kirjeldamiseks füüsikaline tähis ja mõõtühik tähis ja
definitsiooni- definitsioonivalem
suurus SI süsteemis
valem
Keha omadus osaleda elektromagnetilises vastastikmõjus. Sõna laeng teine laeng q, Q kulon 1C = 1A . 1s
tähendus: osakeste kogum, millel on olemas laeng kui omadus. lähtemõiste
Laengut omavate osakeste suunatud liikumise olek → ajaühikus juhtme voolutugevus Q dq amper 1A
ristlõiget läbivate vabade laengukandjate kogulaeng (laeng ajaühiku kohta) I= , i=
t dt SI põhiühik
Elektrivälja võime mõjutada laetud keha jõuga → positiivse ühikulise laenguga elektrivälja F volt meetri V N
kehale selles väljas mõjuv jõud. Enamasti mõõdetakse seda võimet töö kaudu, tugevus E= kohta 1 =1
mida elektriväli teeb positiivse ühikulise laenguga keha nihutamisel välja q m C
mõjumise suunas ühikulise pikkuse võrra (ühik 1 V/m)
Protsess, mis võib elektriväljas toimuda → töö, mida elektriväli teeb positiivse pinge A volt 1J
ühikulise laenguga keha nihutamisel selles väljas ühest punktist teise (pinge U= 1V =
kahe punkti vahel). q 1C
Olukord elektrivälja mingis punktis → potentsiaalne energia, mis positiivsel potentsiaal Ep volt 1J
ühikulist laengut omaval kehal oleks selles väljapunktis. ϕ= 1V =
q 1C
Ringprotsess, mis võib elektriväljas toimuda → töö, mida teeb mitteelektriline
jõud (MEJ, ka: kõrvaljõud) positiivse ühikulise laenguga keha ühekordsel
elektromotoor-
jõud (EMJ)
ε A
= MEJ
q
volt
1V =
1J
1C
nihutamisel piki kinnist joont. Vooluallikas toimiv MEJ viib positiivse ja
negatiivse laenguga osakesed lahku ja tekitab sellega elektrivälja, mille mõjul EMJ on kõigi pingete summa piki kinnist joont (vooluringi). Neid pingesid
laengukandjad võivad väljaspool vooluallikat suunatult liikuda. võib esitada voolutugevuse ja takistuse korrutistena (Ohm’i seadus).
Laengukandjate suunatud liikumist takistavate jõudude toime mingis kehas → takistus U oom 1V
pinge, mis on vajalik ühikulise tugevusega voolu tekitamiseks selles kehas. R= 1Ω =
I 1A
NB! Takistuse mõiste kirjeldab soojusena vabanevat osa elektrivoolu tööst!
Laengukandjate suunatud liikumist takistavate jõudude olemasolu mingis aines eritakistus RS oom-meeter 1 Ω ⋅ 1m 2
→ sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse (l) ja ühikulise ristlõike- ρ= 1Ω ⋅ m =
l 1m
pindalaga (S) keha takistus (R).
Aine mõju elektriväljale → suurus, mis näitab, kui mitu korda on mingi laetud dielektriline Evaakum E0 ühikuta –
ε= =
keha elektriväli aines nõrgem sama keha elektriväljast vaakumis. läbitavus Eaine E
Homogeenset elektrivälja kirjeldav võrdetegur, mis avaldub Coulomb’i seaduse elektrikonstant ε0 farad meetri C2 F
1 = 1
võrdeteguri k kaudu kujul ε0 = 1/(4πk). kohta N ⋅ m2 m
Aine mõju mõtteline elimineerimine → suurus, mis on võrdeline aine puudu- elektrinihe D = ε0E0=ε0ε E kulon ruumeetri C
misel (vaakumis) mingi keha poolt tekitatava elektrivälja tugevusega E0 , kui 1
kohta m2
seesama keha tekitab aines elektrivälja tugevusega E. Võrdeteguriks on ε0 .
Kehade süsteemi võime tekitada elektrivälja ning salvestada laengut → ühe mahtuvus Q dq farad 1C
keha laeng Q (või laengu muutus dq) jagatud sellest laengust põhjustatud C= = 1F =
pingega U kehade vahel (pinge muutusega du). Q = C U (“kutsu”) U du 1V
Laetud kehade süsteemi võime muuta olukorda (teha tööd) → energia, mis on elektrivälja CU2 džaul, 1 J = 1C . 1V
salvestunud kondensaatoris mahtuvusega C ja pingega U. energia Ee = elektronvolt 1 eV = 1e . 1V
2
Magnetvälja võime mõjutada vooluga juhet jõuga → ühikulise vooluga (1 A) magnet- F tesla 1N
ja ühikulise pikkusega (1 m) juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnet- B= 1T =
induktsioon I l 1 A ⋅1 m
väljas mõjuv jõud. dF = I dl x B
Magnetvälja jõujoonte läbiminek mingist pinnast → magnetinduktsiooni B, magnetvoog Φ = B S cos β veeber 1 Wb = 1T . 1m2
pinna pindala S ning pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel tekkiva nurga Φ=B.S
β koosinuse korrutis (ka: B-vektori ning pinna normaali suunalise pindalavektori S skalaarkorrutis)
Aine mõju magnetväljale → suurus, mis näitab, kui mitu korda on mingi keha magnetiline Baine B ühikuta –
poolt tekitatud magnetväli aines tugevam sama keha magnetväljast vaakumis. µ= =
läbitavus Bvaakum B 0
N H
Homogeenset magnetvälja kirjeldav võrdetegur, mis avaldub Ampere’i seaduse magnet- µ0 henri meetri 1 2
=1
võrdeteguri K kaudu kujul µ0 = 2π K. konstant kohta A m
Aine mõju mõtteline elimineerimine → suurus, mis on võrdeline aine puudu- magnetvälja B0 B amper meetri A
misel (vaakumis) mingi juhtme poolt tekitatava magnetinduktsiooniga B0 , kui H= = 1
tugevus µ0 µ µ0 kohta m
seesama juhe tekitab aines magnetvälja induktsiooniga B. Võrdeteguriks 1/µ0.
MMJ on kõigi magnetiliste pingete summa piki kinnist joont (magnetvälja magnetomotoor- M = ∫ H ⋅ dl amperkeerd 1 Ak
jõujoont). Need pinged on esitatavad magnetvälja tugevuste H ja vektorsuurus- jõud (MMJ) L
tena vaadeldavate diferentsiaalselt väikeste pikkuste dl skalaarkorrutistena.
Aine vooluga koormatuse seisund → nende vabade laengukandjate kogulaeng, voolutihedus d 2q amper ruut- A
mis ajaühikus läbivad juhtme ühikulise suurusega ristlõikepinda (laeng ajaühi- J= meetri kohta
1
d S ⋅ dt m2
kus pinnaühiku kohta). Voolutugevus I on voolutiheduse vektori J voog.
Juhtmesüsteemi võime tekitada magnetvoogu ning salvestada voolu → induktiivsus Φ dΦ henri 1 Wb
juhtmesüsteemi aheldatud magnetvoo muutus dΦ jagatud seda muutust esile L= = 1H =
I di 1A
kutsuva voolutugevuse muutusega di. Φ = L I (“fii = lii”).
Vooluga juhtmesüsteemi võime muuta olukorda (teha tööd) → energia, mis on magnetvälja L I2 džaul 1 J = 1Wb . 1A
salvestunud induktoris induktiivsusega L ja vooluga I. energia Em =
2