MEMORANDUM

Kellelt: Paul Albert Laas, hageja esindaja

Kellele: Kilpla Üldkohus
Teema: hageja seisukohad kohtuasjas Korv vs. Raudam
Kuupäev: 14.märts 2022

Asjaolud

Kostja, Hannes Raudam, avas enda esimese äri, mis osutus töömahu poolest palju suuremaks kui
ta oli arvestanud. Tuli hakata töökollektiivi laiendama, kuid see ostutus problemaatiliseks, sest
Raudamile ei sobinud enamus kandidaadid.

Raudam märkis töökuulutusele, et maksab tunnipalka 15 raha. Selle peale helistas Irene Korv
ning ütles: „Ma tahan seda kohta, mida ma peaksin tegema?” Lepiti kokku, et Korv läheb
ülejärgmisel päeval proovipäevale. Kui hageja oli proovipäeva hommikul kohale tulnud tutvustas
Raudam teda enda kolleegile ning suunas teda Korvi välja õpetama. Korv hakkas juba esimesel
päeval tööülesandeid täitma- ta kasutas fritüüri ning pakkis kokku võileibu.

Kui Korv saabus kolm päeva hiljem tööle, otsustas Raudam, nagu tal juba harjumuseks kujunes,
ta hoopis koju saata. Korv väitis seepeale, et neil on kehtiv tööleping ja teda peab laskma tööle.
Raudam vaidles vastu ja keeldus Korvile töötasu maksmast.

Argumendid ja põhjendused

On oluline välja selgitada, kas Kohustiste seaduse § 55 tähenduses oli Korvi ja Raudami vahel
sõlmitud tööleping kehtiv ning väljendas osapoolte tahet. Kohustiste seaduse § 55 lg 1 alusel on
poolte vahel leping sõlmitud kui nad on kokkuleppele jõudnud lepingu olulistes tingimustes.

Kohustiste seadus § 55 lg 2 sätestab, et mõlema lepingupoole sooritusi ning tahte väljendamist

tuleb lugeda lepingu olulisteks tingimusteks. Korv helistas töökuulutuse peale ning teatas selgelt,
et ta tahab seda töökohta. Kuna töökuulutuses oli tunnipalk selgelt määratud ja Korv ei maininud
telefonikõnes sellest midagi on selge, et pooled olid ka palga osas kokkuleppele jõudnud.
Ärimees Raudam väljendas ka oma tahet ning kutsus Korvi juba ülejärgmiseks päevaks
väljaõppele. Teda õpetati fritüüri kasutama ning võileibu pakkima. Oskused, mida ta kohe ka
praktiseerida sai. Langman vs. Froch kohtulahendis on välja toodud, et lepingu saab lugeda
sõlmituks ka siis, kui pooled on seda faktiliselt täitma asunud. Siinkohal on selge, et mõlemad
pooled on seda teinud. Raudam korraldas uue töötaja väljaõppe ning Korv alustas tööülesannete
täitmisega.

Kohustiste seadus § 279 määrab, et tööleping tuleb sõlmida kirjalikus vormis. Antud olukorras
puudus töösuhet väljendav kirjalik leping, kuid siinkohal tuleks kaaluda seadusandja eesmärki
antud sätte juures. Ülemkohus kirjutas Langman vs. Froch kohtuasjas järgmist: „Kohustiste
seadusest tulenev nõue tööleping kirjalikult sõlmida on sisse seatud selleks, et kaitsta töötajat
tööandja riugaste ja alatute meelemuutuste eest, mitte selleks, et töötajalt formaalsustele viidates
tasuta tööd välja petta.“ Kirjaliku lepingu puudumine ei saa olla kohustiste seaduse § 55
tähenduses sõlmitud lepingu tühistavaks asjaoluks.

Wengerhofer vs. Kadari kohtuasjas kirjutas Ülemkohus: „Kui Kadari Wengerhoferit üürnikuks ei
tahtnud, oleks ta hiljemalt esimese tšeki saamisel pidanud tšeki tagasi saatma ja Wengerhoferi
majast välja ajama. Tema aga võttis heal meelel üüriraha vastu. Sellise tegevusega aktsepteeris
Kadari sisuliselt üürilepingu sõlmimist ja legaliseeris Wengerhoferi maja elanikuna.” Käesoleva
kaasuse puhul saab tuua teatud paralleele näiteks toodud kohtuasjast. Kui Raudam Korvi
tööliseks ei tahtnud, pidi ta sellest esimese tööpäeva lõpul teada andma. Ta nägi ju kohe ära, kas
Korv on sobiv tööline või mitte. Ta ei teinud seda, millest on loogiline järeldada, et osapooled
olid tol hetkel lepingu sõlminud.

Kohustiste seadus § 55 lg 4 sätestab, et leping loetakse sõlmituks ka juhul, kui üks pool on
andnud lubaduse või teinud üleskutse ning teine pool on üleskutsele reageerides alustanud
omapoolse sooritusega. On loomulik, et isikud ei sõlmi alati kirjaliku töölepingut vaid lähtuvad
üksteistele antud lubadustest ja tahteavaldustest. Sellest lähtudes on oluline, et lugupeetud
Üldkohus näeb antud kaasust Irene Korvi vaatenurgast. Sest kui eirata Kohustiste seaduse § 279
mõtet, kaitsta töötajat tööandja pettuste eest, avab see ukse kõikidele pahatahtlikele tööandjatele
tegemaks just seda, mida üritatakse takistada.

Taotlus

Eeltoodule tuginedes palub hageja Kilpla Üldkohtult järgmist.

1. Mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu tehtud töötundide eest
2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 1000 raha töölepingu rikkumise eest
3. Jätta menetluskulud kostja kanda