TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 - MASINATEHNIKA – 3.

5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S

4. VÄÄNE

NÄIDE 1

M2 M1
II I

A B C
II I
l2 l1

Ümartoru on koormatud pöördemomentidega M 1 = 380 Nm ja M 2 = 520 Nm.

Arvutada toru minimaalne polaarvastupanumoment ning valida standardne toru.
Materjal – teras S355J2H. Pikkused l1 = 0,8 m ja l 2 = 0,6 m. Koostada
väändemomentide, väändepingete ja väändenurkade epüürid.

Leiame väändemomendid
lõige I – I: T1 = M 1 = 380 Nm;
lõige II – II: T2 = M 1 − M 2 = 380 − 520 = −140 Nm.

Leiame minimaalse polaarvastupanumomendi (maksimaalse väändemomendi

kaudu).

Kuna materjaliks on teras S355J2H, siis voolavuspiir ReH = 355 MPa ja

nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa.

≤ [τ ],
T
Tugevustingimus τ =
W0
kus lubatud väändepinge [τ ] ≈ (0,5...0,6 )[σ ].

Lubatud tõmbepinge [σ ] =
ReH 355
= ≈ 237 MPa.
[S ] 1,5
Seega [τ ] ≈ (0,5...0,6 )[σ ] = (0,5...0,6 ) ⋅ 237 = (118...142 ) MPa.

Valime [τ ] = 130 MPa.

Siis
T 380
W0 ≥ = ≈ 2,9 ⋅ 10 −6 m3 = 2,9 cm3.
[τ ] 130 ⋅ 10 6

Kataloogist [ 1 ] valime ümartoru välisläbimõõduga ∅ 33,7 mm ja seinapaksusega

2,6 mm, mille polaarvastupanumoment W0 = 3,67 cm3 ja polaarinertsiraadius
I 0 = 6,19 cm4.
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 - MASINATEHNIKA – 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S

Pinged
T1 380
lõige I – I: τI = = ≈ 104 MPa;
W0 3,67 ⋅ 10 −6
T − 140
lõige II – II: τ II = 2 = ≈ −38 MPa.
W0 3,67 ⋅ 10 −6
Deformatsioonid

Toru ristlõike jäikus GI 0 = 8,1 ⋅ 1010 ⋅ 6,19 ⋅ 10 −8 = 5014 Nm2.

Väändenurk:
0⋅0
lõige A: ϕA = = 0;
GI 0
T ⋅l − 140 ⋅ 0,6
lõige B: ϕ B = ϕ A + 2 2 = 0 + ≈ −0,017 rad;
GI 0 5014
T ⋅l 380 ⋅ 0,8
lõige C: ϕ C = ϕ B + 1 1 = −0,017 + ≈ 0,044 rad.
GI 0 5014
Saadud tulemuste alusel koostame epüürid.
M2 M1
II I

A B C
II I
l2 l1

140
T (Nm)
–

+
380
38
τ (MPa)
–

+
104

0,017 ϕ (rad)

0,044
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 - MASINATEHNIKA – 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S

NÄIDE 2
M4 M3 M2 M1

IV III II I
V

A B C D E H
V IV III II I
l5 l4 l3 l2 l1

Võll on koormatud pöördemomentidega M 1 = 210 Nm, M 2 = 460 Nm, M 3 ja

M 4 = 120 Nm.
Leida momendi M 3 väärtus. Arvutada võlli minimaalne läbimõõt. Võlli materjal on
teras C45E. Pikkused l1 = 0,1 m, l 2 = 0,3 m, l3 = 0,4 m, l 4 = 0,2 m ja l5 = 0,15 m.
Koostada väändemomentide, väändepingete ja väändenurkade epüürid.

Momendi M3 väärtus saame momentide tasakaaluvõrrandist.

∑M =0 ⇒ M1 − M 2 + M 3 − M 4 = 0
⇒ M 3 = M 2 − M 1 + M 4 = 460 − 210 + 120 = 370 Nm

Leiame väändemomendid
lõige I – I: T1 = 0 ;
lõige II – II: T2 = M 1 = 210 Nm;
lõige III – III: T3 = M 1 − M 2 = 210 − 460 = −250 Nm;
lõige IV – IV: T4 = M 1 − M 2 + M 3 = 210 − 460 + 370 = −120 Nm;
lõige V – V: T5 = M 1 − M 2 + M 3 − M 4 = 210 − 460 + 370 − 120 = 0 .

Leiame minimaalse polaarvastupanumomendi (maksimaalse väändemomendi

kaudu).

Kuna materjaliks on teras C45E, siis tinglik voolavuspiir Rp0,2 = 370 MPa ja
nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa.

≤ [τ ],
T
Tugevustingimus τ =
W0
kus lubatud väändepinge [τ ] ≈ (0,5...0,6 )[σ ].

R p 0, 2
Lubatud tõmbepinge [σ ] =
370
= ≈ 247 MPa.
[S ] 1,5
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 - MASINATEHNIKA – 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S

Seega [τ ] ≈ (0,5...0,6 )[σ ] = (0,5...0,6 ) ⋅ 247 = (123...148) MPa.

Valime [τ ] = 140 MPa.

π ⋅d3
Kuna täisringi polaarvastupanumoment W0 = , siis võlli minimaalne läbimõõt
16
16T 16 ⋅ 250
d ≥3 =3 ≈ 0,021 m.
π [τ ] 3,14 ⋅ 140 ⋅ 10 6

Valime d = 22 mm.

π ⋅d3 3,14 ⋅ 0,022 3

Siis polaarvastupanumoment W0 = = ≈ 2,1 ⋅ 10 −6 m3
16 16
π ⋅d 4
3,14 ⋅ 0,022 4
ja polaarinertsiraadius I0 = = ≈ 2,2 ⋅ 10 −8 m4.
32 32

Pinged
T1 0
lõige I – I: τI = = =0 ;
W0 2,1 ⋅ 10 −6
T 210
lõige II – II: τ II = 2 = = 100 MPa;
W0 2,1 ⋅ 10 −6
T − 250
lõige III – III: τ III = 3 = ≈ −119 MPa;
W0 2,1 ⋅ 10 −6
T − 120
lõige IV – IV: τ IV = 3 = ≈ −57 MPa;
W0 2,1 ⋅ 10 −6
T 0
lõige V – V: τ V = 5 = =0 .
W0 2,1 ⋅ 10 −6

Deformatsioonid

Võlli ristlõike jäikus GI 0 = 8,1 ⋅ 1010 ⋅ 2,2 ⋅ 10 −8 = 1782 Nm2.

Väändenurk:
0⋅0
lõige A: ϕA = = 0;
GI 0
T ⋅l 0 ⋅ 0,15
lõige B: ϕB = ϕ A + 5 5 = 0 + = 0;
GI 0 1782
T ⋅l − 120 ⋅ 0,2
lõige C: ϕC = ϕ B + 4 4 = 0 + ≈ −0,013 rad;
GI 0 1782
T ⋅l − 250 ⋅ 0,4
lõige D: ϕ D = ϕ C + 3 3 = −0,013 + ≈ −0,069 rad;
GI 0 1782
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 - MASINATEHNIKA – 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S

T2 ⋅ l 2 210 ⋅ 0,3
lõige E: ϕE = ϕD + = −0,069 + ≈ −0,034 rad;
GI 0 1782
T ⋅l 0 ⋅ 0,1
lõige H: ϕ H = ϕ E + 1 1 = −0,034 + = −0,034 rad.
GI 0 1782

Saadud tulemuste alusel koostame epüürid.

M4 M3 M2 M1

IV III II I
V

A B C D E H
IV III II I
V
l5 l4 l3 l2 l1

T (Nm)
250
–
120

+
210

τ (MPa)
119

57 –

+
100
ϕ (rad)
0,069
0,034
0,013 –