Jürgen

Tallinna Gümnaasium (1631–1651) ja Rootsi

Kuninglik Gümnaasium (1651–1710)

1626. AASTAL, KUNINGAS GUSTAV II ADOLFI viimasel külaskäigul Eestimaale said

Tallinna raad ja rüütelkond kokkuleppele asutada kloostrikool. Ent asutamislepinguni
jõuti alles 16. veebruaril 1631, Tallinna rae protokolliraamatu sissekanne gümnaasiumi
avamise kohta on 6. juunist 1631.

GÜMNAASIUMI ÕPPETEGEVUSE OTSENE JUHT USUTEADUSKONNA LÕPETANU. REKTORI

OLI REKTOR, KELLE VALISID PROFESSORITE ÜLESANNE OLI GÜMNAASIUMI ASTUVATE
HULGAST GÜMNASIARHID. TEMA ÕPILASTE TEADMISTE KONTROLLIMINE JA
OSATÄHTSUS KOOLIELUS OLI SUUR, SEST 17. NENDE PAIGUTAMINE VASTAVASSE KLASSI
SAJANDIL OLI REKTORIAMET ELUAEGNE. ET (PRIMA – KÕIGE KÕRGEM, SECUNDA, TERTIA,
REKTORI KOHUSTUSTE HULKA KUULUS QUARTA), SAMUTI JUHATAS TA
TEOLOOGIA ÕPETAMINE, VALITI SELLELE ÕPPEJÕUDUDE NÕUPIDAMISI NING OSALES
KOHALE ENAMASTI ÜLIKOOLI LINNA TÄHTSATEL SÜNDMUSTEL.
Rektor allus kõiges gümnasiarhide korraldustele, need omakorda sõltusid nii rüütelkonnast,
maiskonnast kui ka raest. Koolielu ilmestasid algusest peale traditsioonilised tseremooniad: rektorite
ja professorite ametisseastumised, riigivalitsejate ja teiste kõrgete võimukandjate tähtpäevad, samuti
olulised sündmused riigi elus. Neil puhkudel toimusid aulas aktused, kus tavaliselt pidas kõne rektor ja
mille tarbeks trükiti ka päevakohased programmid.
Eestlaste pääsemisest gümnaasiumisse Rootsi ajal pole teada, kuid ometi on
gümnaasium kaudsel ja vahendatud moel tähendanud eestlastele palju, sest
gümnaasiumist pastorikohale siirdunud õpetajad ja lõpetajad aitasid edendada
talurahvaharidust ja eestikeelset kirjasõna.

Selle ajajärgu tähtsateks sündmusteks gümnaasiumis kujunesid trükikoja ja kooli raamatukogu

asutamine. 1709. aastast viidi sisse oluline uuendus, nimelt hakkasid professorid aastase tähtajaga

järgemööda täitma rektori kohustusi. Põhjasõja lõpuks oli vahetunud kümme rektorit.