Professional Documents
Culture Documents
Сопротивление материалов
Сопротивление материалов
RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL
LOENGUMATERJAL
TALLINN
2010
EESSÕNA
Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see
koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat
konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili.
2
SISSEJUHATUS
Jõumasinad muundavad üht liiki energiat teist liiki energiaks ning käivitavad töömasinaid.
Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava
lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks.
MASINA STRUKTUURIOSAD
DETAILID ÜLEKANDED
3
Ülekannete all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad mehaanilist energiat üle kanda
vahemaa taha ning seejuures muuta pöördemomente, jõude, kiirusi või liikumise
iseloomu.
KINEMAATILISED PAARID
– pöörlemispaar – translatsioonipaar
– kruvipaar – silinderpaar
LAAGRID
ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID
– sidur – nukk
– hõõrdülekanne
– pidur – nookur
– rihmülekanne – kettülekanne
– silindriline – kooniline
hammasülekanne hammasülekanne
– tiguülekanne – kruviülekanne
4
SULATUD JUUSTU VILLIMISMASIN; AS TERE, TALLINN
Kinemaatikaskeem
Doseerimismehhanism
A – mootor, B – sidur, C – veerelaagrid, D – hammasülekanne,
E – tiguülekanne, F – liugelaagrid, G – kolb, H – kruviülekanne.
KONSTRUEERIMINE
Soetades endale auto, masina või mõni muu seadme, lähtub inimene sellest, kas see
meeldib visuaalselt, kas on mugav ja müravaba. Seejuures töökindlus ja kvaliteet on
võetavaid kui masina loomulikud omadused. Siiski, inimene lähtub oma valikul eelkõige
masina funktsionaalsest vajadusest: konkreetset masinat soetatakse konkreetsete
funktsioonide täitmiseks.
5
Funktsionaalse ülesande lahendamiseks on võrdväärse tähtsusega nii masina
geomeetriline kuju (konstruktsioon) kui ka materjalid ja valmistamise tehnoloogia.
Suuresti nende kolme parameetritega on määratav projekteeritava masina omahind.
Konstruktsioon
(geomeetria)
Funktsioon ja
kvaliteet
Materjalid Valmistamise
tehnoloogia
MEHAANIKA
Protsessi
reprodutseerimine
Protsessi Protsessi
juhtimine karakteristikute
hindamine
(mõõtmine)
ELEKTROONIKA
6
valmisolevat prototüüpi. Samuti ka ostetavaid detaile ja mooduleid on võimalik
importeerida tootja või tarnija infopankadest.
Valmistamine
Ulesandesse süvenemine
Ideede otsing
Mastaabis eskiisid
Tehnilis-majanduslikud hinnangud
Otsus
Detailide optimeerimine
7
Sellele järgneb prototüübi valmistamine ja katsetamine, jooniste ja spetsifikatsioonide
korrigeerimine ning tootmisse suunamine.
Pinged Deformatsioonid
8
2. TEHNOMATERJALID. MATERJALIDE OMADUSED JA
TUGEVUSNÄITAJAD
Talitlusomadused
9
Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub
materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Kulumine on kahjulik nähtus, mida
püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide või sobivate määrdeainete kasutamisega
või muul viisil.
Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma
kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse
lakkamist.
Tõmbeteim
10
ReL – pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel.
c) tinglik voolavuspiir Rp – pinge, mille juures jääkpikenemine saavutab etteantud
väärtuse protsentides (Sele 2.3, b), näiteks 0,2 % - tähis Rp0,2.
katsekeha
∅d
Tõmbepinge Tõmbepinge
Rm Rm
ReH Rp0,2
ReL
σ
σ-1pr
Pikenemine Pikenemine
a) b) 0,2 %
Kalestumine Kaela teke
Voolamine
Lineaarne osa
11
kus E – materjali elastsusmoodul s.t. parameeter, mis iseloomustab materjali
elastset deformeeritavust,
ε - detaili suhteline pikideformatsioon.
∆l
ε = , kus l – detaili algpikkus, ∆l – pikideformatsioon.
l
∆l σ ⋅l F⋅l
Siis σ = Eε = E ja ∆ l = = , kus EA – detaili tõmbejäikus.
l E EA
Algristlõike-
pindala A0 Algmõõte-
pikkus L0
A′ Kaela teke
a) b)
a) b)
Sele 2.4 Katkevenivuse määramine. Survekatsed
Tõmmekatsed
12
Väsimusteim
Pinge Pinge
σmax= −σmin
σa=σmax/2 σa=σm=σmax/2
σmax σmax
σm=0 Aeg σm
σmin σmin=0
a) b) Aeg
Pinge
σa
σmax
Sele 2.6. Pingetsükkel.
σm sümmeetriline;
σmin pulseeriv;
c) Aeg üldtsükkel.
13
Väsimusteimi tehakse erimasinaga (Sele 2.7), kus näiteks pöörlevat teimikut koormatakse
paindekoormusega. Nii tekib pöörlev paine ja sellest muutlik-korduvad pinged (Sele 2.8;
teimik kinnitatakse masinasse ühest või mõlemast otsast). Koormata võib ka tõmbe-
survekoormusega või korduva väändekoormusega.
katsekeha
M
d
Väsimusala
d
F
Staatilise purunemise ala
T
Sele 2.9. Väsimuspurunemise
Sele 2.8. Väsimusteimi skeem pöörleva murdepind
paine korral.
14
koostamine on väga kulukas ja töömahukas, siis kasutatakse praktikas sageli
lähenddiagrammi (Sele 2.11), kus piirolukorda iseloomustab joon BCD. Konkreetset
pingetsüklit iseloomustav punkt A (σm; σa) peab asuma halli ala sees. Kui punkt A′
paikneb hallist alast väljaspool, ei ole materjali väsimustugevus selle pingetsükli puhul
piisav.
Pinge log σ
Kahjustuskõver
log 0,8Rm
σA σmN = const
σ-1
α
log σ-1
amplituudpinge σa
ReH
σ-1 B A′
C
σa A
keskmine pinge σm
D
σm ReH Rm
Sσ Sτ
S= ≥ [S] ,
Sσ2 + Sτ2
15
2.2.2. Mittepurustavad katsed
Kõvaduskatsed
katsekeha F
D
h
S
Katseid viiakse läbi erimasinates (Sele 2.12). Kõvaduse määramisel Brinelli meetodiga
surutakse katsetatavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) kuni 10 mm ja
jõuga (F) kuni 29400 N (e. 3000 jõukilogrammi – kgf). Brinelli kõvadusarv määratakse
kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena – Sele 2.13.
16
Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB katsetingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf, t
= 10 ... 15 s korral, näiteks 185HB. Ühik on kgf/mm2, mida ei märgita.
h
120°
Rockwelli kõvadust tähistatakse tähtedega HR, mille juurde lisatakse skaala indeks.
Näiteks 48HRC - Rockwelli kõvadus C skaala järgi.
17
2.3. Metalsed materjalid
Peale süsiniku on terastes ja malmides alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse
nende saamise käigus – need on tavalisandid, ja spetsiaalselt lisatud – need on legeerivad
elemendid.
2.3.1 Teras
Süsinikteras sisaldab tavalisandeina mangaani, räni, fosforit, väävlit. Nende mõju võib
olla märkimisväärne, kuigi süsinikteraste omadused on määratud eelkõige nende
süsinikusisaldusega.
18
• Eriterased
- Roostevabad terased
- Kuumuskindlad terased
- Kulumiskindlad terased
Ehitusterased
19
Masinaehitusterased
a) Tsementiiditavad terased
b) Parendatavad terased
20
c) Vedruterased
Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid detaile iseloomustab see, et neis
kasutatakse ainult terase elastsust; plastne deformatsioon on lubamatu. Seega on
vedrumaterjalile peamine nõue kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud
töötavad vahelduv-korduvatel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir;
sitkus- ja plastsusnäitajad olulist tähtsust ei oma.
d) Kuullaagriterased
Eriterased
a) Roostevabad terased
b) Kulumiskindlad terased
21
Vähem tõhus on läbilegeerimine, eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekandmine eri
pindamismoodustega: leek-, plasma- ja detonatsioonpihustamine, pealesulatamise ja –
keevitamise, sadestamise jm teel.
c) Kuumuskindlad terased
Terase termotöötlus
Lõõmutamine Karastamine
Plastsus suureneb Kõvadus suureneb
Sisepinged vähenevad Tugevus suureneb
Survetöödeldavus paraneb Sitkus väheneb
Struktuur peeneneb Kulumiskindlus suureneb
Lõiketöödeldavus paraneb
Lõõmutamine
Normaliseerimine
22
Karastastamine
Noolutus
2.3.2. Malm
Valgemalm saadakse malmvalu kiire jahutamise tulemusena, nii et vaba grafiit ei jõua
tekkida. Omadustelt on valgemalm suure tugevuse ja kõvadusega habras materjal ning
sellest tulenevalt ka raskesti lõigatav. Kasutatakse väiksemate kulumiskindlust vajavate
detailide valmistamiseks.
23
Hallmalmiks nimetatakse liblelise grafiidiga malmi tema murdepinna halli värvuse pärast.
Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus on peaaegu
null). Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel
vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt.
2.3.3. Alumiiniumisulamid
Deformeeritavad sulamid
24
Deformeeritavatest vanandatavatest sulamitest tuntuim on duralumiinium (Al-Cu-Mg-
sulam), mille termotöötlus on võimalik tänu vase lahustuvuse muutusele alumiiniumis
temperatuuri alanedes. Karastamisele järgneva vanandamise tulemusel tõuseb märgatavalt
duralumiiniumi kõvadus ja tugevusnäitajad, vähenevad aga plastsusnäitajad.
Valusulamid
2.4. Tehnoplastid
25
b) konstruktsiooniplastideks – need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas
(PMMA), epoksüplast (EP) jt,
c) eriplastideks – fluorplast (PTFE) jt.
26
3. STAATIKA
Staatikaks nimetatakse mehaanika osa, milles antakse üldine õpetus jõududest ja uuritakse
jõudude mõju all olevate materiaalsete kehade tasakaalu tingimusi.
Kõik looduses leiduvad jäigad kehad muudavad väliste mõjutuste tõttu teatud määral oma
kuju (deformeeruvad). Nende deformatsioonide suurus sõltub kehade materjalist,
geomeetrilisest kujust ja mõõtmeist ning mõjuvaist jõududest. Mitmesuguste
inseneriehituste ja –konstruktsioonide tugevuse tagamiseks valitakse nende osade materjal
ja mõõtmed selliselt, et nende deformatsioonid mõjuvate koormuste juures oleksid küllalt
väikesed. Selletõttu on tasakaalutingimuste uurimisel täiesti lubatav jätta jäikade kehade
deformatsioonid arvestamata ja vaadelda neid kui mittedeformeeruvaid ehk absoluutselt
jäiku kehi.
Absoluutselt jäiga keha all mõistetakse keha, mis säilitab oma geomeetrilise kuju
muutumatuna, vaatamata teiste kehade mõjule.
Jõu moodul määratakse ühikuks võetud jõuga võrdlemise teel. Mehaanikas on jõu
ühikuks võetud njuuton (1 N).
→ → →
Tähistades telgede x, y, z ühikvektorid kui i , j , k saab jõudu määrata kui
→ → → → → → → →
F = Fx i + Fy j + Fz k või tasapinnal kui F = Fx i + Fy j , kus Fx , Fy , Fz on jõu F
projektsioonid vastavatele telgedele. → → → →
→ → →
y F = F i + F j+ F k x y z
→
y F = Fx i + Fy j Fy j
Fy → →
β
F F
→ O α →
j α
γ Fx i x
→
O
i Fx x →
Tasapinnaline jõud
z Fz k Ruumiline jõud
Jõu tüübid:
Aktiivseks jõuks nimetatakse jõudu, mis püüab panna vaadeldavat keha liikuma.
27
Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha
liikumist.
Staatika uurib jõu süsteemide tasakaalu tingimused, jõu liitmist ja lahutamist. Kõik see
põhineb mitmel aksioomil.
Aksioom 1 (inertsiseadus)
Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust
välja ei vii. → →
Aksioom 2 (kahe jõu tasakaalu tingimus) FB = − FA →
→
FB B
A FA
Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus
siis, kui nad on moodulilt võrdsed, mõjutavad piki sama sirget ja
on suunalt vastupidised.
→ →
Aksioom 3 (tasakaalus olevate jõudude lisamise ja ärajätmise printsiip) F B = − →F ′ B →
A
→ B
FB FA
Jõusüsteemi mõju absoluutselt jäigale kehale ei muutu, kui lisada B F′ → →
või jätta ära tasakaalus oleva jõusüsteem. FB = FA
→ → →
→
Aksioom 4 (rööpküliku reegel)
F1 FΣ = F1 + F2
Keha mingisse punkti rakendatud kahe jõu resultant on
rakendatud sellessesamasse punkti ning on väärtuselt ja α
suunalt võrdne neile kahele vektorile kui rööpküliku →
28
3.2. Sidemed ja sidemereaktsioonid
M = FR
N=F
R
F=G F=G
m m
m
G = mg
G = mg
Jõud, millega side takistab kehi liikumist nimetatakse sidemereaktsiooniks või
toereaktsiooniks. Üldjuhul toereaktsiooni suurus ja suund on tundmatu enne ülesanne
lahendamist ning neid avastatakse lahendusega.
R2 R1
m1g
m2g
R2 G = mg R1
Sidemete tüübid:
Pind, joon, punkt – sidemereaktsioon alati risti kontaktpindalaga või punktist lastud
puutujale
29
3.3. Tasapinnaline jõusüsteem
30
3.3.1.Koonduv tasapinnaline jõusüsteem
→ n →
FΣ = ∑
i= 1
Fi
→ →
F1 F2
→ n →
FΣ = ∑
i= 1
Fi
→ →
F5 F3
→
F4
Analüütiline lahendus
n n n
FΣ x = ∑
i= 1
Fix = 0 , FΣ y = ∑
i= 1
Fiy = 0 , FΣ z = ∑ i= 1
Fiz = 0
M = F⋅l O 90°
l
31
Õlg on minimaalne kaugus, mille mõõdetakse perpendikulaaril tsentrist jõu mõjusiirdeni.
Momendi mõõtühikuks on Nm.
→
F1
→ →
F F2
T = F⋅a M B = F1 ⋅ h
MB = F ⋅b M C = F1 ⋅ h + F2 ⋅ l
Varignon´i teoreem + -
Jõusüsteemi resultandi moment suvalise tsentri suhtes võrdub kõikide jõudude sama
tsentri suhtes võetud momentide algebralise summaga
n
MR = ∑i= 1
M i = F1l1 + F2 l 2 + ... + Fn l n
n n n
Rx = ∑i= 1
Fix = 0 ; Ry = ∑
i= 1
Fiy = 0 ; M = ∑
i= 1
Mi = 0.
n n n
∑i= 1
M iA = 0 ; ∑
i= 1
M iB = 0 ; ∑ i= 1
M iB = 0 .
32
3. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et võrduksid nulliga kõikide
jõudude momentide algebralised summad kahe suvalise punkti suhtes ja kõikide jõudude
projektsioonide algebralised summad teljele, mis ei ole risti kahte valitud punkti läbiva
sirgega
n n n
∑i= 1
M iA = 0 ; ∑
i= 1
M iB = 0 ; ∑
i= 1
Fix = 0 .
33
3.4. Keha tasakaal, kui esineb hõõre
HÕÕRE
SEISUHÕÕRE LIIKUMISHÕÕRE
LIUGEHÕÕRE VEEREHÕÕRE
VEEREHÕÕRE LIBISEMISEGA
3.4.1. Liugehõõre
Liugehõõrdeks nimetatakse kehade suhtelise liikumise takistust, mis mõjub puutuja sihis
kehade puutekohtades
Keha tasakaalus hõõrdejõud muutub nullist maksimaalse väärtuseni ning alati võrdub
jõuga F
0 ≤ Fh ≤ Fh max
Liugehõõrdumise põhiseadused
→
Normaalreaktsioon N ja hõõrdejõud Fh annavad resultandi
→ → → Fh →
R = N + Fh G
34
Hõõrdeteguri f väärtus oleneb mitmetest asjaoludest nagu
1. liugepindade materjal
2. liugepindade karedus
3. määrdeaine olemasolu ja tüüp
4. muud tegurid (libisemise kiirus, erisurve kokkupuutepinnal, temperatuur,
keskkond jne.).
Siis N = F2 = G ⋅ cos α →
→ Fh
F1
Hõõrdejõud Fh = N ⋅ f = G ⋅ cos α ⋅ f
α α
Keha tasakaalus
→
Fh = F1 ⇒ f ⋅ G ⋅ cos α = G ⋅ sin α ⇒ f = tan α F2
→
G
Kuna f = tan ϕ ⇒ α = ϕ
3.4.2. Veerehõõre
∑
i= 1
MA = 0 ⇒ − F ⋅ r + G⋅ k = 0 A
→
G⋅ k G k
Siis liikumisjõud F =
r
Veeremise hõõrdeteguriks nimetatakse maksimaalset kaugust k. Selle mõõtühik on
pikkuse ühik.
Veeremise hõõrdetegur sõltub kehade materjalist ja praktiliselt ei sõltu liikumiskiirusest
n
y y
∑
i= 1
Fix = 0 ⇒ F − Fh = 0
Mh
r → →
n
O x F x
∑ Fiy = 0 ⇒ N − G = 0
→
F
→ →
i= 1
G N G
n
∑
i= 1
MA = 0 ⇒ − F ⋅ r + G⋅ k = 0 →
Fh A →
k N
Siis saame F = Fh , N = G , F ⋅ r = G ⋅ k .
F ⋅ r = M - veeremoment, G ⋅ k = M h - hõõrdemoment.
35
3.4.3. Liikumise erijuhtumid
a
n → NA
∑ Fix = 0 ⇒ F − Fh = 0 ⇒ F = Fh G →
i= 1 Fh A
36
4. DETAILI SISEJÕUD JA PINGED
Varem oli mainitud, et vaadeldavale detailile mõne teise detaili mõju väljendub
välisjõuna. Selle mõju järgi tekivad vaadeldava detaili materjaliosakeste (aatomite) vahel
sisejõud. Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast
mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa
tasakaalutingimustest. F F4 5
F3 F6
Üldjuhul saab koostada kuus tasakaaluvõrrandit.
F2 I A F7
Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga II
detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja F8
momentide summad: F9
F1
z
Mz välisjõud
∑ Fx = 0 ; ∑ Mx = 0;
F4 FQz
∑ Fy = 0 ; ∑ My = 0; F3
FN
T
x
∑ Fz = 0 ; ∑ Mz = 0. F2 I
FQy A
F1 sisejõud
Sisejõud: FN – normaaljõud, FQ – põikjõud, My
M – paindemoment, T – väändemoment. y
Normaaljõud varda ristlõikes on võrdne ühel pool seda lõiget mõjuvate pikijõudude (piki
varda telge mõjuvate jõudude) algebralise summaga. Ristlõikest eemale mõjuv jõud
loetakse positiivseks ja ristlõike poole mõjuvat jõudu negatiivseks.
37
Põikjõud varda ristlõikes võrdub ühel pool seda lõiget telje ristsihis rakendatud
välisjõudude algebralise summaga. Positiivseks loetakse põikjõudu, mis püüab pöörata
vaadeldavat vardaosa päripäeva.
Paindemoment varda ristlõikes võrdub kõigi ühel pool ristlõiget mõjuvate koormuste
poolt varda telgtasandis tekitatavate momentide algebralise summaga. Moment on
positiivne, kui vaadeldavale osale mõjuv koormus deformeerib varrast nii, et kumerus on
all.
FQ T
FN FN
M FQ M
T
Mõõtühikud:
N/m2 → Pa dA
või N/mm2 → MPa.
38
σ1 σ1 σ1
σ3 σ2 σ2
σ2 σ2
σ3
σ1 σ1 σ1
Ruumpingus Tasandpingus Joonpingus
Kui nullist erinevad kõik kolm peapinget, siis pingust nimetatakse ruumpinguseks.
Tõmbeks või surveks nimetatakse sellist deformatsioonide liiki, mille juures varda sees
tekivad ainult pikijõud.
Vaatleme ülemises osas jäigalt kinnitatud vertikaalset varrast mille piki telge on
rakendatud välisjõud 2F ja 3F, kus F = 40 kN. Sisejõudude leidmiseks kasutame
lõikemeetodit.
Sisejõu epüür N, kN
N2
II II –
3F 3F
40
N1
I +
I
80
2F 2F 2F
Lõikame varrast mõtteliselt ristlõikega I – I ja vaatleme lõikest allapoole jääva osa
tasakaalu. Kõrvaldatud ülemise osa mõju alumisele asendame pikkejõuga N1, mille
39
suuname lõikepinnast eemale. Koostame tasakaaluvõrrandi. Projekteerides kõik alumisele
osale mõjuvad jõud varda teljele ja võrrutades projektsioonide summa nulliga, saame
∑ Fy = 0 ⇒ N1 − 2 F = 0 ⇒ N1 = 2 F = 2 ⋅ 40 = 80 kN
Kuna sisejõud N1 on positiivse märgiga, siis see näitab, et algul valitud sisejõu suund on
õige ja tegemist on tõmbejõuga.
∑ Fy = 0 ⇒ N 2 + 3F − 2 F = 0 ⇒ N 2 = − 3F + 2 F = − 3 ⋅ 40 + 2 ⋅ 40 = − 40 kN
Saadud tulemuste alusel koostame pikkejõu epüür. See on graafik, mille abstsisstelje
võtame paralleelseks varda teljega, ordinaattelje aga eelmisega risti. Ordinaatteljel
kujutame valitud mõõtkavas pikkejõu väärtused ristlõigetes (arvestades märki).
Kanname prismalise varda pinnale võrgu joontest, mis on varda teljega paralleelsed ja
risti. Kui rakendada vardale tõmmet põhjustav jõud, siis näeme, et võrgujooned ka peale
varda deformeerumist on üksteisega risti, joonte vahekaugused on aga muutunud. Kõik
horisontaaljooned on siirdunud allapoole, kuid jäänud horisontaalseteks ja sirgeteks.
b b1
N
l1
l
σ
∆l
F F
Selle katse tulemusest võib järeldada, et tõmbel kehtib põikpindade tasandilisuse hüpotees
ehk Bernoulli hüpotees. Samuti võib öelda, et tõmbel või suvel varda kõik kiud
deformeeruvad sama võrra. See aga annab aluse lugeda, et varda põikpindadel esinevad
ainult normaalpinged ja nihkepinged võrduvad nulliga. Normaalpinged on ühtlaselt
jaotatud varda ristlõikes.
40
Pikkejõud N on normaalpingete resultant N = ∫ σ dA . Kuna σ = const , siis saame N = σ A
A
, kust omakorda leiame, et
N
σ = .
A
Valemist selgub, et tõmbel ja survel pinge sõltub ainult sisejõust ja ristlõige pindalast.
Ristlõige kuju tähtsust ei oma.
σ = Eε ,
kus E – materjali elastsusmoodul,
ε - detaili suhteline pikideformatsioon.
∆l
ε = ,
l
kus l – detaili algpikkus, ∆l – pikideformatsioon.
∆l
Siis σ = Eε = E
l
σ ⋅l N⋅l
ja ∆l= = .
E EA
Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Sitke materjali jaoks
R
S = eH .
σ
Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga
materjalide suurt kulu ja konstruktsiooni massi tõusu. Lõiget, mille jaoks varutegur on
kõige väiksem, nimetatakse ohtlikuks lõikeks.
41
Konstruktsiooni tugevustingimus seisneb selles, et maksimaalsed selle elementide sees
tekkivaid pinged ei ületaksid lubatud pinget, ehk
σ max ≤ [σ ]
3F
0,12
40 81
B
I I
+
l1
80 163 0,27
A
2F
Kuna materjaliks on teras S235J2G3, siis voolavuspiir ReH = 235 MPa ja elastsusmoodul
E = 2,1.105 MPa. Pikkused l1 = 0,5 m ja l2 = 0,3 m.
42
Siis
N
A≥
[σ ] .
Kuna varda ristlõikepindala on konstantne, siis maksimaalne pinge tekkib maksimaalse
πd2
sisejõu mõjul. Ringi ristlõikepindala A = , kus d – ringi läbimõõt. Seega
4
π d 2 N max
A= ≥
4 [σ ]
ja varda minimaalne läbimõõt
4 N max 4 ⋅ 80 ⋅ 10 3
d≥ = ≈ 0,025 m.
π [σ ] 3,14 ⋅ 157 ⋅ 10 6
Saime, et σ max > [σ ] , kuid nende erinevus on ca 3,8 %. Kuna on lubatud ülekoormus
kuni 5 %, siis jätame varda läbimõõduks 25 mm. Vastasel juhul oleks pidanud läbimõõdu
suurendada.
Pinged
N1 4 N1 4 ⋅ 80 ⋅ 10 − 3
lõige I – I: σ I = = = ≈ 163 MPa;
A π d 2 3,14 ⋅ 0,025 2
N 2 4 N 2 4 ⋅ (− 40 ⋅ 10 − 3 )
lõige II – II: σ II = = = ≈ − 81 MPa.
A πd2 3,14 ⋅ 0,025 2
Pikideformatsioonid
43
6. LÕIGE JA MULJUMINE
Kui varda põikpindadel tekib ainult põikjõud ja teised sisejõud võrduvad nulliga, siis
vastavat varda deformeerumist nimetatakse nihkeks. Sel juhul mõjuvad põikpinnal ainult
nihkepinged τ. Tüüpiliseks näiteks võib tuua kaht detaili ühendavaid tihvte.
τ τ F
F
F F
Kuna tihvt puruneb läbilõikamise tõttu detailide vahel, siis nihkearvutust nimetatakse ka
lõikearvutuseks.
Kui liites on mitu ühesugust tihvti, siis staatilisel koormamisel purunevad nad üheaegselt.
Seega saab lugeda, et põikjõud igas tihvtis
F
Q= ,
n
kus n – tihvtide arv.
Sõltuvalt konstruktsioonist tihvti võib lõigata üht või mitu lõikepinda mööda. Seetõttu
tugevustingimuses tuleb silmas pidada ka lõikepindade arvu.
F F
F F
lõikepind 1
Seega tugevustingimus lõikel lõikepind 2
F
τ = ≤ [τ ] ,
n⋅ m⋅ A
kus m – lõikepindade arv.
44
Peale lõike arvutatakse lühikesed vardad (tihvte) ka kontaktsurvele. Kuna kontaktsurve
ohustab detaili muljumisega, siis arvutust nimetatakse ka muljumisarvutuseks.
σC
F d
F
δ
σC σC
δ
F F tegelik
tinglik muljumispind
muljumispind
d
Tegelik muljumispind AC′ = δ ⋅ π ⋅ .
2
Tinglik muljumispind AC = δ ⋅ d .
Tugevustingimus muljumisel
F
σC = ≤ [σ ] C ,
n ⋅ AC
kus n – tihvtide arv.
F F
δ1
45
7. PINNAMOMENDID
Mõningate deformatsioonide juures detaili tugevus sõltub mitte ainult ristõige pindalast,
vaid ka ristlõige kujust. Pikikoormuste puhul jagunevad pinged üle varda ristlõike
ühtlaselt ning pinge saab määrata ristlõike pindala kaudu. Väände- ja
paindedeformatsioonide puhul aga see jaotus ei ole enam ühtlane. Seepärast nende pingete
leidmiseks tuleb kasutada teisi ristlõiketunnussuurusi, mida nimetatakse
pinnamomentideks.
y
dA
x
O
y
Neist valemitest järeldub, et kui x- või y-telg läbivad kujundi raskuskeset, siis staatiline
moment nende suhtes on null. Selliseid telgi nimetatakse kujundi kesktelgedeks.
Kui kujundil on sümmeetriatelg, siis see läbib alati kujundi raskuskeset. Järelikult
staatiline moment sümmeetriatelje suhtes võrdub alati nulliga.
Kui kujundid saab jaotada lihtsateks osakujunditeks (ruudud, kolmnurgad jne.), mille
raskuskeskme asukohad on teada, siis kogu kujundi staatiline moment arvutatakse
lihtkujundite staatiliste momentide summana.
46
Põikpinna telginertsimomendiks x-telje suhtes nimetatakse põikpinna geomeetrilist
karakteristikut, mis on määratud integraaliga
I x = ∫ y 2 dA . Analoogiliselt I y = ∫ x dA .
2
A A
Lihtkujundite inertsimomendid
b ⋅ h3 h ⋅ b3
Ristkülik: Ix = ; Iy = .
12 12
π ⋅ d4 π ⋅ d4
Ring: Ix = Iy = ; I0 = .
64 32
π π
Rõngas: Ix = I y =
64
( D4 − d 4 ) ; I0 =
32
( D4 − d 4 ) .
b ⋅ h3 b ⋅ h3 b ⋅ h3 h ⋅ b3
Kolmnurk: I x0 = ; I x1 = ; I x2 = ; Iy = .
36 12 4 48
y
x2
y y
2h/3
x0
h/3
h
x x x
x1
∅d b
b ∅d
∅D
I x1 = ∫ y12 dA .
A
47
y
dA
y
x
y1
a
x1
O
Kuna y1 = y + a , siis
∫ y1 dA = ∫ ( y + a ) dA = ∫ ( y + )
2
∫ y 2 dA + 2a ∫ ydA + a 2 ∫ dA
2 2
I x1 = 2 ya + a 2 dA =
A A A A A A
8. VÄÄNE
Vääne on selline deformatsioonide liik, mille juures varda mistahes ristlõikes tekib ainult
väändemoment.
c b M δa y
b1 y ϕ δn
a1 a
a x
a1 n1 n x
l1 O
z
ϕ R
l
48
1. Ringjoonte vahekaugused ei muutu. Ei muutu ka varda pikkus ja läbimõõt. Seega
mõjuvad väändel põikpindadel ja pikipindadel ainult nihkepinged – väändepinged.
2. Punkt c säilitab oma asukoha, ehk varda kinnituskoht ei deformeeru. Punkt b
nihkub punkti b1 ja punkt a – punkti a1, kusjuures kaare a-a1 pikkus on kaare b-b1
pikkusest suurem. Seega väändedeformatsioon sõltub vardaosa pikkusest.
3. Otspõikpinnal kaare a-a1 pikkus on kaare n-n1 pikkusest suurem; punkt O ei
pöörle. Seega mida kaugemalt on materjali kiht pöörlemistsentrist, seda rohkem
see deformeerub ning seda suurem sisepinge tekib selle sees. Varda teljel asuv kiht
ei deformeeru ning selle pinge on null.
Sisejõud
Pöörde- ja väändemomente kujutatakse tasapinnal joonega, mis ühendab kaht ringi. Ühte
neist märgitakse punktiga, mis tähistab vaatleja poole suunatud jõuvektorit, teise ristiga,
mis tähistab vaatlejast eemale suunatud jõuvektorit. Väändemomentide leidmiseks
kasutatakse lõikemeetodit.
M3
M2
M1
M1 M3 M2
II I
II I
T (Nm)
80 –
+
240
Vaatleme võlli, millele on kinnitatud kolm rihmratast ning nende kaudu koormatakse võll
pöördemomentidega M1 = 80 Nm ja M2 = 240 Nm.
∑ M = 0 ⇒ M 2 − M 3 + M 1 = 0 ⇒ M 3 = M 2 + M 1 = 240 + 80 = 320 Nm
49
Lõikame võlli kujutletavalt ristlõikega I – I ja vaatleme lõikest paremale jääva osa
tasakaalu. Kõrvaldatud vasaku osa mõju asendame väändemomendiga T1, mille suuname
pöördemomendi M2 vastassuunas. Koostame tasakaaluvõrrand.
T1 M2
∑ M = 0 ⇒ T1 − M 2 = 0
T1 = M 2 = 240 Nm.
∑ M = 0 ⇒ T2 + M 3 − M 2 = 0
T2 = M 2 − M 3 = 240 − 320 = − 80 Nm.
Pinge
δa
y
δn
τ
a1 a
n1 n x
O
ϕ R
50
π ⋅ d3 π ⋅ D3
Ring: W0 =
16
. Rõngas: W0 =
16
(1 − c 4 ) , kus c =
d
D
.
T
Tugevustingimus väändel τ = ≤ [τ ] .
W0
Lubatud väändepinge [τ ] ≈ ( 0,5...0,6 ) [σ ] .
Deformatsioon
T T Gϕ ρ
Kuna τ = ρ , siis saame ρ = .
I0 I0 l
Seega väändedeformatsioon
T⋅l
ϕ = .
GI 0
Näide
Varem vaadeldud näitel sai koostatud võlli väändemomentide epüür. Valime materjaliks
teras C45E ja leiame võlli minimaalne läbimõõdu. Samuti koostame pingete ja
deformatsioonide epüürid.
T
≤ [τ ] . Kuna W0 = π ⋅ d , siis
3
Tugevustingimus τ =
W0 16
16T
d≥ .
π [τ ]
3
R p 0, 2
370
Lubatud tõmbepinge [σ ] = =
≈ 247 MPa.
[ S ] 1,5
Seega lubatud väändepinge [τ ] ≈ ( 0,5...0,6 ) [σ ] = ( 0,5...0,6) ⋅ 247 = (124...148) MPa.
51
Valime [τ ] = 130 MPa.
M3
M2
M1
M1 M3 M2
II I
A E
B C D
II I
l1 l2 l3 l4
T (Nm)
80 –
+
240
τ (MPa)
38 –
+
114
ϕ (rad)
0,009
0,045
52
Pinged
T1 240
lõige I – I: τI = = ≈ 114 MPa;
W0 2,1 ⋅ 10 − 6
T − 80
lõige II – II: τ II = 2 = ≈ − 38 MPa.
W0 2,1 ⋅ 10 − 6
Deformatsioonid
π ⋅ d 4 3,14 ⋅ 0,022 4
Polaarinertsimoment I 0 = = ≈ 2,2 ⋅ 10 − 8 m4.
32 32
−8
Siis ristlõike jäikus GI 0 = 8,1 ⋅ 10 ⋅ 2,2 ⋅ 10 = 1782 Nm2.
10
Väändenurk:
0⋅ 0
lõige A: ϕ A = = 0;
GI 0
0 ⋅ l1
lõige B: ϕ B = ϕ A + = 0;
GI 0
T2 ⋅ l 2 − 80 ⋅ 0,2
lõige C: ϕ C = ϕ B + = 0+ ≈ − 0,009 rad;
GI 0 1782
T1 ⋅ l3 240 ⋅ 0,4
lõige D: ϕ D = ϕ C + = − 0,009 + ≈ 0,045 rad;
GI 0 1782
0 ⋅ l4
lõige E: ϕ E = ϕ D + = ϕ D = 0,045 rad.
GI 0
9. PAINE
F surve
neutraal-kiht
tõmme
53
Taolist deformatsiooniliiki nimetatakse paindeks. Tala ristlõigetes esineb kaks sisejõudu –
paindemoment M ja põikjõud Q. Nende leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit.
F1 F2
F3
RA F1 F2 RE
F3
A E
B C D
l1 l2 l3 l4
Q (N)
1550
–
350 – 750
+
1050
345 M (Nm)
35
75
F1 = 1,2 kN; F2 = 1,8 kN; F3 = 2,6 kN; l1 = 0,1 m; l2 = 0,2 m; l3 = 0,4 m; l4 = 0,1 m.
Kujutletavalt lõikame varrast punktis D ja eemaldame lõikest vasakule jääva osa. Jõudu
RE tasakaalustamiseks lõikes D tekib allasuunatud põikjõud QD. Momendi m D = R E l 4
tasakaalustamiseks aga paindemoment MD.
MD RE
Tasakaalutingimusest saame
QD = R E = 750 N; E
D
M D = RE l 4 = 750 ⋅ 0,1 = 75 Nm. Q D
54
Analoogiliselt leiame sisejõu teistes varda lõigetes.
lõige C: RE
QC = R E − F2 = 750 − 1800 = − 1050 N; MC F2
M D = R E ( l3 + l 4 ) − F2 l 3 = E
C D
= 750 ⋅ ( 0,4 + 0,1) − 1800 ⋅ 0,4 = − 345 Nm.
Q
D
Miinusmärk näitab, et põikjõud ja paindemoment C on algul valitud suunaga
vastassuunalised.
lõige B: RE
MB F3 F2
QB = R E − F2 + F3 =
= 750 − 1800 + 2600 = 1550 N; E
B C D
M B = R E ( l 2 + l 3 + l 4 ) − F2 ( l 2 + l 3 ) + F3 l 2 =
Q
DB D
= 750( 0,2 + 0,4 + 0,1) − 1800( 0,2 + 0,4 ) + 2600 ⋅ 0,2 = − 35 Nm.
MA F1 F3 F2 RE
lõige A: E
A B C D
Q A = R E − F2 + F3 − F1 = Q
DA D D
= 750 − 1800 + 2600 − 1200 = 350 N = R A
M A = R E ( l1 + l 2 + l 3 + l 4 ) − F2 ( l1 + l 2 + l 3 ) + F3 ( l1 + l 2 ) − F1l1 =
= 750( 0,1 + 0,2 + 0,4 + 0,1) − 1800( 0,1 + 0,2 + 0,4 ) + 2600( 0,1 + 0,2 ) − 1200 ⋅ 0,1 = 0 .
Pinge y
A
σ
B x
y
O
R
A’
Vaatleme ümarvarrast, mis on tasandis y-z koormatud paindemomendiga. Kuna varda
põikpinnal sõltub kiudude deformatsioon kaugusest keskteljest x ning sellel teljel asuva
kihi deformatsioon on null, siis paindepinge muutub mööda varda põikpinda ebaühtlaselt.
Kui y = 0 , siis ka paindepinge võrdub nulliga. Maksimaalne pinge tekib aga maksimaalse
y-i puhul ehk punktides A ja A’.
55
Ix
Suurust nimetatakse ristlõike telgvastupanumomendiks ja tähistatakse Wx.
y max
M
Seega maksimaalset pinget arvutatakse valemiga σ = .
Wx
Lihtkujundite telgvastupanumomendid
Ring: Wx =
π ⋅ d3
32
. Rõngas: W x =
π ⋅ D3
32
( )
1 − c 4 , kus c =
d
D
.
bh 2
Ristkülik: Wx = .
6
M
Tugevustingimus paindel σ = ≤ [σ ] .
Wx
Näide
Varem vaadeldud näitel sai koostatud varda paindemomentide epüür. Materjaliks valime
terase C45E (tinglik voolavuspiir Rp0,2 = 370 MPa) ja leiame varda minimaalse
läbimõõdu.
M 3
Tugevustingimus σ = ≤ [σ ] . Kuna W x = π ⋅ d , siis
Wx 32
32 M
d≥ 3 .
π [τ ]
R p 0, 2 370
Lubatud normaalpinge [σ ] = = ≈ 247 MPa.
[S] 1,5
M 32M 32 ⋅ 345
σ = = 3
= ≈ 225 MPa < [σ ] = 247 MPa.
Wx πd 3,14 ⋅ 0,0253
Tegelik varutegur
R p 0, 2 370
S= = ≈ 1,64
σ 225
10. TUGEVUSTEOORIAD
56
Seni vaatlesime tugevusarvutusi juhtudel, kui materjalis on kas joonpingus või lihtne
tasandpingus. Tugevustingimuse koostamine ei tekitanud neil juhtudel raskusi. Materjali
tugevuse tagamiseks oli vajalik, et suurim normaal- või nihkepinge ei ületaks vastavat
lubatud pinget.
Piirseisund tekib siis, kui moodulilt suurim normaalpinge antud punktis saavutab teatud
piirväärtuse:
σ I = σ max = σ 1 .
I 1
2
[
Tugevustingimus σ ekv = σ + σ + 4τ ≤ [σ ] .
2 2
]
Teooria annab rahuldavaid tulemusi habraste materjalide tõmbe korral.
Piirseisund tekib siis, kui moodulilt suurim suhteline joondeformatsioon antud punktis
saavutab teatud piirväärtuse
σ II = Eε max = σ 1 − µ ( σ 2 + σ 3 ) ,
kus µ – Poisson’i tegur
Tugevustingimus σ ekv II
= 0,35σ + 0,65 σ 2 + 4τ 2 ≤ [σ ] .
Piirseisund tekib siis, kui suurim nihkepinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse
σ III = 2τ max = σ 1 − σ 3 .
III
Tugevustingimus σ ekv = σ 2 + 4τ 2 ≤ [σ ] .
Teooria annab häid tulemusi tasandpinguses sitkete materjalide puhul, mille käitumine
tõmbel ja survel on ühesugune ja piirseisundiks on voolamine.
Piirseisund tekib siis, kui deformatsioonienergia tihedus antud punktis saavutab teatud
piirväärtuse
1
σ IV = (σ 1 − σ 2 ) 2 + (σ 2 − σ 3 ) 2 + (σ 3 − σ 1 ) 2 .
2
IV
Tugevustingimus σ ekv = σ 2 + 3τ 2 ≤ [σ ] .
Teooria annab häid tulemusi materjalide puhul, mille piirseisundiks on plastsuse teke.
57
Vaatleme võlli, millele on kinnitatud kolm rihmratast ning nende kaudu koormatakse võlli
painde- ja pöördemomentidega. Kusjuures võlli materjali, pikkuse ja rataste
vahekaugused valime samad, mis varem vaadeldud näidetel ehk teisiti viime painde ja
väände peatükkides vaadeldud ülesanded kokku.
M1 = 80 Nm; M2 = 240 Nm; M3 = 320 Nm; F1 = 1,2 kN; F2 = 1,8 kN; F3 = 2,6 kN.
l1 = 0,1 m; l2 = 0,2 m; l3 = 0,4 m; l4 = 0,1 m.
Võlli materjal – teras C45E, seega tinglik voolavuspiir Rp0,2 = 370 MPa.
F1 F2
M3
M2
M1
l1 F3
l2 l3 l4
T (Nm)
80 –
+
240
1550 Q (N)
–
350 – 750
+
1050
345 M (Nm)
35
75
Sisejõudude epüüridelt näeme, et suurema ratta all tekivad maksimaalne väändemoment T
= 240 Nm, maksimaalne põikjõud Q = 1550 N ja ka maksimaalne paindemoment M = 345
Nm. Võib järeldada, et see on võllile ohtlik lõige ja selles lõikes tuleb leida võlli
minimaalne läbimõõt.
Kuna tegemist on väände ja põikpainde koosmõjuga, siis ristlõikes tekib kolme tüüpi
pingeid: väände τv, painde σ ja lõike τl. Nende jaotus võlli põikpinnal on järgmine:
maksimaalne paindepingey tekib punktides A ja A’, maksimaalne lõikepinge aga keskteljel
τv
x, kusjuures paindepinge võrdub sel teljel nulliga.
σ τl
A
x
O 58
R
A’
Seega ümara detaili arvutusel võib lõikepingeid mitte arvestada. Võlli läbimõõdu leiame
painde– ja väändepingete kaudu.
III
Kolmandast tugevusteooriast saame σ ekv = σ 2 + 4τ 2 ≤ [σ ] .
M 32M T 16T
Kuna σ = = 3 ja
τ = = siis võime leida ekvivalentpinge kui
Wx πd W0 π d 3
III
III M ekv M2 + T2
σ ekv = =
Wx Wx
M2 + T2
Siis tugevustingimus σ III
ekv = ≤ [σ ]
Wx
ja võlli läbimõõt d ≥ 3
32 M 2 + T 2 .
π [σ ]
R p 0, 2 370
Vaadeldud näitel lubatud normaalpinge [σ ] = = ≈ 247 MPa.
[S] 1,5
Siis võlli läbimõõt
32 M 2 + T 2 32 345 2 + 240 2
d≥ 3 = 3 ≈ 0,026 m = 26 mm.
π [σ ] 3,14 ⋅ 247 ⋅ 10 6
59
12. TOLERANTSID JA ISTUD. PINNAKAREDUS.
KUJU JA ASENDITOLERANTSID
12.1. Standardimine
Standard on kirjalik väljaanne, mis on avatud ja kõigile kättesaadav. Selle võtab vastu
standardimisega tegelev valitsusasutus või organisatsioon või muu tunnustatud organ.
Eesti standardeid tähistatakse EVS. Valdav enamik neist on otse üle võetud kas ISO
(rahvusvahelised standardid) või EN (eurostandardid) standarditest. Kui Eesti standardiks
on ülevõetud rahvusvaheline standard, on selle tähistus EVS-ISO. Piirkondlike
standarditest võib tuua järgmisi: Saksamaa – DIN, Soome – SFS, Rootsi – SIS,
Suurbritannia – BSI, Taani – DS, Läti – LVS, Leedu – LST, Poola – PKN.
12.2. Vahetatavus
Vahetatavus võib olla täielik või osaline. On olukordi, kus detailide kuju ja mõõtmete
täpsusele esitatakse nii kõrged nõuded, et täieliku vastastikuse vahetatavuse tagamiseks
tuleb suurendada järsult valmistamiskulusid. Sel juhul sorteeritakse detailid eelnevalt
60
gruppidesse ja sõlmed koostatakse vastastikku sobivate gruppide detailidest (kellakivid,
veerelaagrite veerekehad jm). Sellist vastastikust vahetatavust nimetatakse osaliseks.
12.3. Tolerantsid ∅D ∅d
H
seestpoolt (Sele 12.1 a), nimetatakse avaks.
∅d2
Liite detaili, mis läheb teise detaili sisse, nimetatakse
võlliks. Võll tähistab detaili haaratavat ehk väljast
B
mõõdetavat elementi (Sele 12.1 b). a)
L
b)
Üldjuhul ei pea ava ja võll olema silinderpinnad. Sele 12.1. Ava ja võll.
Nimimõõde on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele ja mille suhtes
arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid). Nimimõõde saadakse konstrueerimise käigus ning
see ümardatakse teatud reeglite kohaselt. Nimimõõtmeid tähistatakse arvutustes D, d, A
või ka indeksiga – Dnom, dnom. Siin ja edaspidi tähistavad suurtähed avasid või avadega
seotut ja väiketähed võllisid või võllidega seotut.
Selleks, et hinnata, kas toode vastab joonisele, tuleb nimimõõtmele lisada piirid, mis
määraksid nimimõõtme ja tegeliku mõõtme lubatava erinevuse. tegeliku mõõtme lubatud
suurimat ja vähimat väärtust, mille juures toode vastab veel joonisele, määratakse
piirmõõtmetega. Tegeliku mõõtme suurimat lubatavat väärtust nimetatakse suurimaks
piirmõõtmeks Dmax, dmax. Tegeliku mõõtme vähimat lubatavat väärtust nimetatakse
vähimaks piirmõõtmeks Dmin, dmin. Mõlemad piirmõõtmed võivad olla nimimõõtmest nii
suuremad kui ka väiksem.
61
Piirhälbed kirjutatakse vahetult nimimõõtme järel. Siin on kaks süsteemi:
- hälbed kirjutatakse nimimõõtmest poole väiksema kirjas ja nimimõõtme suhtes
+ 0,1
indeksitena (näiteks ∅ 40 − 0, 2 , ∅ 40 + 0,03 , ∅ 40 − 0,025 , ∅ 50 ± 0,1 ), kusjuures 0-
hälvet ei kirjutata, kuid jäetakse selle koht vabaks;
- või hälbed kirjutatakse nimimõõtmega sama suur kirjaga ja nii, et alumine
piirhälve jääb nimimõõduga samale reale ja ülemine piirhälve nihkub ühe rea
+0,1 +0,03 0
võrra ülespoole (näiteks ∅40–0,2; ∅40 0 ; ∅40–0,025 ∅40±0,1).
Hälve 0 tuleb siin alati kirjutada
Näited:
∅ 50 + 0,025 – Ülemine piirhälve on +0,025 ja alumine on 0. Suurim piirmõõde on 50,025
mm ja vähim 50,000 mm. Kõlblike detailide tegelikud mõõtmed peavad asuma
piirmõõtmete vahel.
+ 0,012
∅ 50 − 0,012 – Tegelik mõõde võib olla 50-st 0,012 suurem või väikse. Detailid
mõõtmetega üle 50,012 mm ja alla 49,988 mm ei kõlba.
+ 0,034
∅ 50 + 0,016 – Tegelik mõõde 50 mm ei kõlba. Detailid peavad olema veidi suuremad
(piirides 50,016 mm kuni 50,034 mm).
− 0,020
∅ 50 − 0,034 – Tegelik mõõde 50 mm ei kõlba. Detailid peavad olema sellest väiksemad
(piirides 49,980 mm kuni 49,966 mm).
∅ 50 − 0,016 – Tegelik mõõde peab olema kas täpselt 50 mm või sellest pisut väiksem
(piirides 50,000 mm kuni 49,984 mm).
Tolerants on mõõtme lubatav muutumise ulatus ehk piirmõõtmete või piirhälvete vahe.
Tolerants on alati positiivne suurus (märgita).
Tähistused ja seosed
62
12.4. Istud
Masinaosade kooslust nimetatakse liiteks. Liide võib koosneda mitmest detailist, mis
puutuvad üksteisega kokku kaaspindade ehk liitepindade kaudu.
Istuks nimetatakse liite detailide liikuvuse astet, st kui hästi või kui halvasti nad üksteise
suhtes liiguvad. Istud liigitatakse:
- liikuvad, ehk garanteeritud lõtkuga,
- liikumatud, ehk garanteeritud pinguga,
- siirdeistud.
N
S
∅D
∅D
∅d
∅d
a) b)
Sele 12.2. Istu tekkimine: a) lõtkist, b) pingist.
Liikuva istu puhul on võll enne koostamist alati avast väiksem, pinguga istu puhul aga
suurem (Sele 12.2). Siirdeistu puhul on liidetavate detailide piirhälbed nii valitud, et osa
liiteid tuleb lõtkuga ja osa pinguga – see sõltub liidetavate detailide tegelikest
(juhuslikest) mõõtmetest.
–
Nimi-
- ava
mõõde
Nimi-
- võll
Sele 12.3. Istude skemaatiline kujutamine.
63
ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsjärku, mida tähistatakse IT (International
Tolerance) koos järgneva numbriga IT01, IT0, IT1, IT2, ..., IT18, ning seda tolerantsi
suurenemise (täpsuse kahanemise) järjekorras. Tolerantsjärke kasutatakse:
- IT01 ... IT7 – mõõteriistade ja kaliibrite valmistamiseks,
- IT5 ... IT12 – täpsete koostamismõõtmetele, ehk istudele,
- IT12 ... IT18 – talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks.
Suuri detaile on palju raskem täpselt töödelda kui väikesi. Mõõtme suurenedes
( )
suurenevad töötlemisraskused kuupparabooli 3 D seaduspärasuse kohaselt. Ökonoomse
saavutatava täpsuse sõltuvust mõõtmest iseloomustab tolerantsiühik i (µm). Mõõtmetele
kuni 500 mm on see:
i = 0,453 D + 0,001D ,
kus D – nimimõõde, mm
Tolerantsi suurust leitakse võrrandiga
IT = i ⋅ a ,
kus a – täpsusetegur, mis on iga IT jaoks muutumatu suurus.
µm
+350
A
+300 Avad
+250 B
+200 C
+150 CD
D E
+100 EF F FG
G H J
+50
0
-50 µm JS K ZA
Võllid M ZB
+150 N P R S T
-100 r U V X Y zc ZC
+100 k m n p za Z
zb
-150+50 js tolerantsitsoonid. v x y z
Sele 12.4. Avade
0 s t u
f
-50 e ef
d
-100 cd g h j
fg
-150 c
-200 b
-250 a 64
-300
-350 Sele 12.5 Võllide tolerantsitsoonid.
Põhihälvete arvväärtused on antud tabelites. Arvväärtused suurenevad nimimõõtme
suurenedes.
Tolerantsitsooni lõpp, ehk teine hälve antakse tolerantsijärku kaudu. Iga tolerantsijärk
määrab kindla suurusega tolerantsi. Kui see tolerants liita põhihälbele, siis saadakse teine
hälve. Näiteks ∅60 mm IT6 tolerantsijärk on 0,019 mm, IT7 tolerantsijärk on 0,030 mm
ja IT8 tolerantsijärk on 0,046 mm. ISO tabelist põhihälve g on -0,010 mm. Siis alumised
hälbed on
IT6 → ei = es − Td = − 0,010 − 0,019 = − 0,029 mm;
IT7 → ei = es − Td = − 0,010 − 0,030 = − 0,040 mm;
IT8 → ei = es − Td = − 0,010 − 0,046 = − 0,056 mm.
Tolerantsitsooni tähistatakse tähe ja numbri ühendina (täht näitab põhihälvet, number aga
tolerantsijärku. Vaadeldud näites esinesid tolerantsitsoonid g6, g7, g8). Näiteks mõned
tolerantsitsoonid: H9, h12, m7, K8, f5, G6.
Istu moodustamiseks avasüsteemis tuleb kõigi istude puhul võtta ava põhihälbega H.
Võllid põhihälvetega a ... h annavad selle avaga lõtku, võllid põhihälvetega j ... n annavad
siirdeistu ja võllid põhihälvetega p ... zc pinguga istu.
Istu moodustamiseks võllisüsteemis tuleb kõigi istude puhul võtta võlli põhihälbega h.
Avad põhihälvetega A ... H annavad selle võlliga lõtku, avad põhihälvetega J ... N
annavad siirdeistu ja avad põhihälvetega P ... ZC pinguga istu.
65
Kombineeritud tähistust kasutatakse siis kui toodetavate detailide arv ei ole teada
(tootmise ettevalmistus) või kui on harvaesinev tolerantsitsoon.
∅35g6 ∅35
∅35H7
∅35
∅35+0.025 ∅
∅35H7(+0.025) ∅35
∅35g6
H9
Istu analüüsis selgitab tingtähisega määratud liite tegelikku iseloomu. Olgu ist ∅ 45 .
f8
Tuleb leida suurim ja vähim lõtk ja tõenäolised piirlõtkud.
66
S max + S min 126 + 25
Keskmine lõtk S a = = ≈ 76 µm.
2 2
Tõenäosed lõtkud:
t
S max = S a + C p TSt = 76 + 0,5 ⋅ 73 ≈ 113 µm,
t
S min = S a − C p TSt = 76 − 0,5 ⋅ 73 ≈ 40 µm.
t
Pinguga istu korral: N max = N a + C p TNt , N min
t
= N a − C p TNt .
t
Siirdeistu korral: S max = S a + C p TSt , N , N max
t
= C p TSt , N − S a .
Seega tuleb ava või võlli standardtolerantsi otsida 0,5 ... 0,7 istu tolerantsi piires.
Tolerantside tabelist leitakse nimimõõtme ja T järgi lähimad standardtolerantsid ning
otsustatakse, millise tolerantsijärgu juurde jääda. Vahemikus IT5 ... IT9 võetakse võll
sageli avast ühe tolerantsijärgu võrra täpsem. Eelnevalt on valitud kas ava- või
võllisüsteem, millest põhidetaili tolerantsitsoon määratud. Siis leitakse põhihälvete
tabelist kaasdetaili põhihälve, mis rahuldaks etteantud piirlõtke või pingusid. Kuna ei teki
täielikku kokkulangevust, siis tuleb ümardada tehnoloogilis-majanduslikke nõudeid
arvestades. Üldreeglina valitakse lähim täpsem tolerantsitsoon.
Näide.
67
H8
Maksimaalne lõtk on liiga suur. Vähendame võlli tolerantsitsooni ning valime ∅ 60 .
g7
Siis EI = 0 , ES = 46 , es = − 10 , ei = − 40
es = -10 es = -10
g7
∅60
võll ∅60 g8 ei = -40
∅60
ei = -56
Smax = 84 µm Smax = 86 µm
Smax = 102 µm
Smin = 12 µm Smin = 10 µm
Smin = 10 µm
Sele 12.8. Istu süntees
y
H5max
y2 y3
H1max
H2max
keskjoon
y1
H4min
H3min
H1min
H2min
x
H5min
lähtepikkus l
68
Profiili hälvete aritmeetiline keskmine Ra on profiili punktide y1, y2, ..., yn keskjoonest
mõõdetud kauguste keskväärtus lähte ulatuses
1l 1 n
Ra = ∫ y ( x ) dx , ehk ligikaudu Ra = ∑ y i ,
l0 n i= 1
kus l on lähtepikkus, n – mõõdetud punktide arv.
Konarate keskmine kõrgus kümne punkti järgi Rz on lähtepikkusel l asuva viie kõrgeima
harja ja viie sügavaima põhja kõrguste-sügavuste aritmeetiline keskmine
1 5
Rz = ∑ H i max + H i min
5 i= 1
69
12.6. Pindade kuju- ja asenditolerantsid
Ümarushälve – suurim kaugus ∆ tegeliku profiili ja selle puuteringjoone vahel (Sele 12.11
a). Ümartolerants on ümarushälbe suurim lubatud väärtus
Silindrilisushälve – suurim kaugus ∆ tegeliku pinna ja puutesilindri vahel (Sele 12.11 b).
Silindrilisustolerants on silindrilisushälbe suurim lubatud väärtus. Silindrilisushälve
sisaldab ümarhälvet.
70
Kohahälve – suurim telje tegeliku ja nimiasendi vahekaugus normimispiirkonnas (Sele
12.11 g). Kohatolerants diametraalväljenduses on kahekordne kohahälbe suurim lubatud
väärtus.
∆
∆
T
c)
a) b)
b Rmin
∆
∅D
Rmax
∅D
∅d
f)
a e)
d) ∆ ∆
h)
g)
Sele 12.12. Baaspinna tähis.
Sele 12.11. Geomeetriahälbed.
0.005
0.08 B C 0.1 C
0.05 B
13. LIITED
Sele 12.13. Geomeetriatolerantside märkimine joonistele.
Koostades masinaid ja konstruktsioone tuleb nende detaile omavahel ühendada.
71
Detailidevahelisi liikumatuid ühendusi nimetatakse liiteiks. Jagunevad lahtivõetavaiks ja
mittelahtivõetavaiks e. kinnisliiteiks.
Liited
Mittelahtivõetavad Lahtivõetavad
Neetliited Keermesliited
Keevisliited Liistliited
Jooteliited Hammasliited
Liimliited Tihvtliited
Press- ja valtsliited Profiilliited
13.1. NEETLIITED
∼1,5d
d
h
D R
tugi
neet
1 – tugi, 2 – algpea,
3, 4 – kinnitatavad lehed,
5 – lõpp-pea, 6 - pressimine
Neete valmistatakse automaatpinkides, neediavad stantsitakse (lehed kuni 25 mm) või
puuritakse. Vastutusrikastes liidetes ainult puuritakse. Terasneete läbimõõduga kuni 12
72
mm needitakse külmalt, suurema läbimõõdu puhul – kuumalt (1000 – 1100° C). Pikka
neeti kuumutatakse ainult selles otsas, mis lõpp-peaks maha taotakse.
Eelised:
- liite stabiilsus,
- kvaliteedi kontrollitavus,
- kinnitavate detailide mitterikkumine lahtivõtmisel.
Puudused
- metalli liigne kulutamine,
- lisadetailide vajadus (suurendatud maksumus),
- vähemugavad konstruktiivsed lahendused.
Kasutusala
- liidetes, kus ei lubata kuumutamist termotöödeldatud detailide noolutuse või
viimistletud detailide kõmmeldumise ohu tõttu,
- raskesti keevitatavate metallide kinnitamiseks,
- tugevatel vibratsioonkoormustel.
Neetide põhitüübid
a) b) c) d) e)
Õmbluste konstruktsioon
a) b) c)
Neetliidete arvutus
73
[τ ] ≈ ( 0,7...0,9) [σ ] , [σ ] c ≈ (1,7...2,0) [σ ]
Suuremad väärtused valitakse puuritud avade puhul.
δ1
F
τ = ≤ [τ ] , F
n⋅ m⋅ A F
kus n – neetide arv,
δ2
m – lõikepindade arv.
muljumine
π ⋅ d2
Kuna needi ristlõikepindala A = , siis vajalik neetide arv
4
4F
n≥ . lõike
m ⋅ π ⋅ d 2 ⋅ [τ ]
δ1
Tugevustingimus muljumisel F F
F
σC = ≤ [σ ] C ,
δ2
δ1
n ⋅ AC
kus tinglik muljumispind AC = δ min ⋅d.
muljumine
Leht 2 b1 F
e
F F
σ = = ≤ [σ ] ,
t
A δ 2 ( b2 − i ⋅ d ) t
δ1
F F
τ = = ≤ [τ ] b2
A n ⋅ 2e ⋅ δ 2
tõmme,
Leht 1 ohtlik lõige, leht 1
F
F F
σ = = ≤ [σ ] .
A δ 1 ( b1 − i ⋅ d ) lõige
leht 2 tõmme,
ohtlik lõige, leht 2
F F
τ = = ≤ [τ ]
A n ⋅ 2e ⋅ δ 1
74
Liite tugevust kontrollitakse enamkoormatud needi kaudu.
F1
F2
l1
M
l2
M
F2
F1
Momentide tasakaaluvõrrand
l2 l3 li
Kuna F2 = F1 , F3 = F1 , ..., Fi = F1 .
l1 l1 l1
Siis
M = 2n
l1
(
F1 2 2
l1 + l 2 + ... + li2 . )
M ⋅ l1
F1 =
(
2n l + l 22 + ... + li2
1
2
)
Kontrollitakse needi tugevust lõikel ja muljumisel
F1 4 F1 F1 F1
τ = = ≤ [τ ] , σ C = = ≤ [σ ]C
A π ⋅ d2 AC d ⋅ δ min
[σ ] ′ = γ [σ ] ,
13.2. KEEVISLIITED
75
Keevisliide – detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse
liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise
tulemusena.
Keevitusviisid:
Eritüübid:
- Difusioonkeevitus – heterogeensete materjalide keevitamiseks.
- Laser- ja elektronkiir-keevitus – lubab saavutada õhukesi läbisulamistsoone ja
väikseid deformatsioone. On võimalik keevitada termotöödeldud detaile.
- Ultrahelikeevitus – aparaadiehituses õhukeste detailide keevitamiseks.
- Pealesulatamine.
Keevisliidete eelised:
- neetimisest metallisäästlikum;
- keevitusprotsess on suure tootlikusega;
kuhjuminesaadud liited on hea tihedusega.
- sulatuskeevitusega
a)
Puuduseks:
Ruumiliste jääkpingete vältimiseks ei tohi lubada
b) ebastabiilsus käsikeevitamisel;
- kvaliteedi
õmbluste
- metalli kohaliku ülessulamise kuhjumist
ja jahtumise (a). Tugevdusribidelt
tulemusena võib muutudalõigata
metalli
struktuur halvemaks; nurgad (b).
- ebaühtlasest paisumisest-kokkutõmbumisest tekivad sisepinged;
- pingete kontsentratsioon.
Tagada elektroodi
a) b)
juurdepääs keevituskohta
(b); variandil “a” on see76
takistatud.
13.2.2. Keevisliidete tugevusarvutus
F F
Tugevustingimus σ = = ≤ [σ ′ ] . l
A δ ⋅l F F
F
Siis keevisõmbluse pikkus l≥ .
δ ⋅ [σ ′ ]
δ
M 77
M
δ
Tugevustingimus
F M F 6M
σ = ± = ± ≤ [σ ′ ] .
A W δ ⋅ l δ ⋅ l2
6M
Keevisõmbluse pikkuse on võimalik leida valemiga l ≥ , suurendada seda ning
δ ⋅ [σ ′ ]
kontrollida tõmbe ja painde koosmõju.
Nurkõmbluste liigid.
c) d)
a) b)
F
τ = ≤ [τ ′ ] ,
β ⋅k⋅l
kus k – keevisõmbluse kaatet;
l – õmbluse kogupikkus;
β – läbisulamist iseloomustav tegur. β = 0,7 – käsikeevitus, mitme läbimiga
automaat ja poolautomaatkeevitus; β = 0,8 – kahe või kolme läbimiga
poolautomaatkeevitus; β = 0,9 – kahe või kolme läbimiga automaatkeevitus;
β = 1,1 – ühe läbimiga automaatkeevitus.
σnom
F F
Külgõmblustel pinge kontsentreerub σ
õmbluse pikkust mööda. Selle arvesse
võtmiseks suurendatakse arvutuslik
koormust 1,3 korda. τmax τnom
τ
78
Liide saavutatakse haarava ja haaratava detaili tegelike mõõtmete erinevuse abil. Võlli
(haaratava detaili) tegelik mõõde on ava (haarava detaili) tegelikust mõõdust suurem ning
liite koostamisel tekib kontaktsurve.
Eelised: M
- hea tsentreerimine ja töökindlus;
- konstruktsiooni lihtsus;
- pingekontsentraatorite puudumine. T
Puudused: Fh
- istualuste pindade mõõtmete suurendatud
täpsuse vajadus;
- töökindluse kontrollimise raskus liite
koostamisel;
- kontaktpindade vigastumine liidete
lahtivõtmisel.
F Fh M M Mh F
Fh
Mh
d
F/2 F/2
l p c) p
a) b)
Sele 13.3.1. Pressliite koormamine.
a) – telgjõuga, b) – pöördemomendiga, c) – teljgjõu- ja pöördemomendiga
79
Vajalik hõõrdejõud Fh > KF , kus K – haardetegur. Kuna hõõrdejõud avaldub
kontaktpindala AC = π ⋅ d ⋅ l , normaalsurve p ja hõõrdeteguri f kaudu, siis minimaalne
vajaliku hõõrdejõu tagatav surve on
KF
p≥ .
π ⋅d⋅l⋅ f
l
≤ 0,8 .
Neid valemeid saab ilma pingekontsentratsiooni tegurita kasutada liidetes, mil
d
Haardetegur K = 1,5 ... 3. Hõõrdetegur f = 0,08 – presskoostamisel ja f = 0,14 –
termokoostamisel.
Arvutusliku pindsurve kaudu määratakse liite arvutuslik ping Narv. Selleks kasutatakse
Lame′i võrrandit paksuseinaliste silindrite arvutamiseks (silindrit loetakse
paksuseinaliseks, kui selle keskmine läbimõõt ületab seinapaksust mitte rohkem, kui viis
korda) d
dS
C C
N arv = pd 1 + 2 ,
E1 E 2
2
dS
2
d
1+ 1 +
d − µ C = d V + µ
kus C1 = 2 1, 2 2 2
dS d
1− 1 −
d dV
dV
80
Arvestades liitepindade mikrokonaruste muljumist liite koostamisel, suurendatakse
arvutuslikku pingu u võrra, kus u = 5,5( Ra1 + Ra 2 ) . Ra1 ja Ra2 on liitepindade
pinnakaredus.
13.4. KEERMESLIITED
Keermeks nimetatakse detaili pinnale mööda kruvijoont valmistatud kindla kujuga soont.
Keermesliidete tunnus on keermestatud elementide olemasolu. Nendeks elementideks
võivad olla kas standardsed kinnitusdetailid või ühendatavate detailide keermestatud osad.
Eelised:
- korduvalt lahtivõetav ja koostatav;
- suurte ja hästi kontrollitavate telgjõudude saamise võimalus;
- liide võib edukalt olla suvalises asendis;
- tänu masstootmisele standardsed kinnituselemendid (kruvid, poldid, mutrid) on
kvaliteetsed ja sutheliselt odavad.
Puudused:
- pingekontsentraatorite olemasolu;
- koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel;
- keerme halb tsentreerimine.
Keermete klassifikatsioon.
81
- parempoolne;
- vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH).
mutter kruvi
1. välisläbimõõt (kruvil d, mutril D);
2. siseläbimõõt (kruvil d1, mutril D1);
3. keskläbimõõt (kruvil d2, mutril D2);
4. keerme samm P – piki keerme telge
d1
D1
D
d
d2
mõõdetud kõrvutiolevate keerdude
rööpsete külgede vahekaugus;
5. keerme profiilinurk α (meeterkeerel 60°,
tollkeerel 55°);
6. keerme tõusunurk ψ - nurk keerme keskläbimõõdul moodustava kruvijoone ja
P
keerme teljega risti oleva tasandi vahel; tanψ = .
π ⋅ d2
Kruvidele
- keskläbimõõdul d2 – 4; 5; 6; 7; 8;
- välisläbimõõdul d – 4; 6; 8.
Mutritele
- keskläbimõõdul D2 – 4; 5; 6; 7; 8;
- siseläbimõõdul D1 – 5; 6; 7.
Piirhälbed:
- kruvidele h; g; f; e; d;
- mutritele H; G; F; E.
Kolm täpsusklassi
täpne keskmine jäme
kruvid 4h 6h; 6g; 6e; 6d 8h; 8g;
mutrid 4H5H 5H6H; 6H; 6G 7H; 7G.
82
13.4.1. Keermesliidete elemendid.
a) b) c)
mutter tikkpolt
vedruseib
a) – poltliide, b) – kruviliide, d) – tikkpoltliide.
Mutrid
c) D-D
A B-B C - suurendatud
a) b) d) e)
kärn
Mutrite lukustusvahendid.
a) ja b) – vedruseibiga, c) – teise
mutriga, d) – polüamiidrõngaga
g) mutri abil, e) – splindiga,
f)
f) – traatimisega, g) – kärnimisega.
83
Muttrid ja kruvid keeratakse kinni ja lahti võtmetega. Neli- või kuuskantpeaga mutrid ja
kruvid keeratakse tavaliste võtmetega (a ja b). Ümara hammasmutri jaoks on võtti c.
Varianti d kasutatakse mutritel, mille otspinnal on vastavad avad. Sisekuuskandiga
mutreid ja kruve keeratakse võtmega e.
c)
b)
a)
d) e)
Tavaline polt asub väikese lõtkuga puuritud avas. Spetsiaalpolt asub väikese pinguga
hõõritsetud avas. Selle arvutus on analoogiline neetliide arvutusega.
84
Tõmbega koormatud poldi arvutus
Põikjõu tasakaaluvõrrand Ft = Fh .
FE
T
Hõõrdejõudu tagav normaalkoormus tekib mutri eelpingest
Fh = FE ⋅ f ⋅ i , A
kus f – hõõrdetegur; Ft Ft
i – liitepindade arv.
Ft
Seega vajalik eelpingutusjõud FE = .
f ⋅i
Polti koormav arvutuslik jõud Fa = 1,3KFE , A (suurendatud)
kus 1,3 – väändepinget arvestatav tegur;
polt
K ≈ 1,2 – läbilibisemist vältiv varutegur.
Poldi tugevustingimus d1 mutter
4 Fa
σ = ≤ [σ ] .
π ⋅ d12
4 Fa
ning poldi siseläbimõõt d1 ≥ .
π ⋅ [σ ]
85
13.5. LIISTLIITED
Liistliide koosneb võllist, liistust ja ratta või muu detaili rummust. Liistu kasutatakse
pöördemomendi ülekandmiseks võllilt rummule või vastupidi, samuti ka garanteerides
rummu mittepöörlemist võlli suhtes. Liistude põhitüübid on standarditud. Sooned
lõigatakse võllidesse kas ketas- või sõrmfreesidega, rummu aga tõukepinkidel või
kammlõikuriga.
Eelised:
- liite lihtsus ja töökindlus,
- kerge koostamine ja demonteerimine,
- madal maksumus.
Puudused:
- liistusooned nõrgestavad võlli ja rummu
ristlõikeid,
- soontes kontsentreerub pinge.
t1
t1
Prismaliist
Sele 13.3.2. Prismaliistuga liide
b
t2
h
t1
Segmentliist
32; 36; 40; 45; 50; 56; 63; 70; 80; 90; 100; 110; 125; 140; 160; 180; 200; 250; 280; 315; 335; 400; 450.
Ft
σ C = ≤ [σ ] C , σC b T
AC τ
h-t1
kus Ft – ringkoormus,
h
AC – muljumispindala.
τ σC
T
2T d
Ft = ja AC = ( h − t1 ) ⋅ l t ,
d
kus T – ülekantav pöördemoment,
d – võlli läbimõõt,
lt – liistu tööpikkus, (ümarotstega liistudel l t = l − b ).
Siis
2T
σ = ≤ [σ ]C
C
( h − t1 ) ⋅ lt d
Projektarvutusel leitakse liistu arvutuslik pikkus ja valitakse standardne liistupikkus
(Tabel 13.3.1.). Rummu pikkus on tavaliselt 8 ... 10 mm liistupikkusest suurem.
87
2T
Segmentliistu arvutatakse samuti muljumisele σ = ≤ [σ ] C .
C
( h − t1 ) ⋅ lt d
Kuna segmentliist on prismaliistust kitsam, siis seda kontrollitakse ka lõikele
2T
τ = ≤ [τ ] ,
l t db
kus b – liistu laius.
Suuremaid väärtusi valitakse pideva koormuse puhul, väiksemaid aga vahelduva- või
löökkoormustel.
Juhul, kui tegelik pinge liistliites ületab lubatavaid suurusi kasutatakse 180° paigaldatud
kahte või 120° paigaldatud kolme liistu.
3. Kahe segmentliistu vajadusel paigaldatakse nad ühes soones piki võlli. Mitmete liistude
paigaldamine ühes ristlõikes nõrgestab oluliselt võlli tugevust, seepärast soovitatakse
kasutada hammasliidet.
88
13.6. HAMMASLIITED
a) b) c)
89
Kolmnurkseid hammasliiteid kasutatakse tavaliselt liikumatutes ühendustes.
Tsentreeritakse ainult külgpindade järgi.
Kui arvutuslik pinge σ C ületab [σ ] C rohkem kui 5 % võrra tuleb suurendada rummu
pikkust või valida suurema mõõtudega hammasliide. Projektarvutusel valitakse
hammasliide ning arvutatakse selle pikkus l. Kui l > 1,5d suurendatakse liite läbimõõtu
või valitakse teist tüüpi liide.
90
14. VÕLLID JA TELJED
Võlle ja telgi kasutatakse põõrlevate detailide kandmiseks. Lisaks sellele edastavad võllid
pöördemomenti.
a)
F F
b)
Sele 14.1. Võllid. F F
a) – astmeline sirge võll, b) – väntvõll. Sele 14.2. Vagunitelg.
Võlli või telje osa, mis toetub laagrile, nimetatakse tapiks. Olenevalt toele ülekantava
koormuse suunast jagunevad tapid radiaal- ja aksiaaltappideks. Radiaaltapid on enamasti
silindrilised, harvem koonilised. Võlli keskosas asuvat tappi nimetatakse vahetapiks ehk
kaelaks.
b) c) d)
a)
Sele 14.3. Võllide ja telgede tapid.
a) – silindriline, b) – kooniline, c) – kael, d) – aksiaaltapp.
91
Võlli kontrollimiseks oan vaja teada selle konstruktsioon, tugede tüüpi ja asukohta,
koormuste rakenduspinkte. Laagreid saab aga valida ainult peale võlli läbimõõdu
leidmist. Seetõttu viiakse läbi võlli arvutust kahes etappis: projekt- ja kontrollarvutus.
Projektarvutus.
T
τ = ≤ [τ ] .
W0
Kuna võllile mõjub nii väändemoment kui ka paindemoment, arvutusvalem aga painet ei
arvesta, siis vähendatakse lubatavat pinget ning valitakse [τ ] = ( 20...30 ) MPa. Suuremaid
väärtusi valitakse aeglastele võllidele.
π ⋅ d3
Teades, et polaarvastupanumoment W0 = , leiame võlli minimaalse läbimõõdu
16
16T
d≥ .
π ⋅ [τ ]
3
σ IV
ekv = σ 2
+ 3τ 2
≤ [σ ] .
M x2 + M y2 T
Siin σ = ja τ = .
W W0
π ⋅ d13
kus M = M x2 + M y2 + 0,75T 2 ja W = . Siin d1 on võlli läbimõõt vaadeldavas
32
lõiges.
92
Kontrollarvutus (väsimuskontroll).
S σ Sτ
Leitakse üldvarutegur väsimusele S = ≥ [S] ,
S σ2 + Sτ2
σ τ
Sσ = −1
Sτ = −1
Kσ ja Kτ ,
σ a +ψ σσ m τ a + ψ ττ m
K F K dσ K F K dτ
a) b) c) d) e)
Sele 14.4. Siirdmikud võlli astmete vahel.
Siirdmikud astmete vahel tuleb teha võimalikult suure raadiusega, mis aga ei tohi olla
suurem võllile istatud detaili ava serva ümarusraariusest või faasist.
93
15. LAAGRID
Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad
vastu neile mõjuvaid koormusi. Olenevalt hõõrdumise liigist tapi ja laagri suhtelisel
liikumisel jaotatakse laagrid veere- ja liugelaagriteks. Veerelaagreid kasutatakse tunduvalt
sagedamini. Nende eelisteks on:
- suur konstruktsioonide valik ja masstootmine;
- rahvusvaheline standardiseeritus;
- suur radiaalne kandevõime väikese laiuse juures;
- suur kasutegur, väike hõõrdemoment;
- väike määrdekulu.
Puudused:
- madal töökindlus tõukelisel koormusel;
- suured gabariitmõõtmed.
15.1. Veerelaagrid.
Veerelaagrite klassifikatsioon:
a) Veerekehade kuju järgi:
- kuullaagrid,
- rull-laagrid.
b) Vastuvõetava koormuse järgi:
- radiaallaagrid,
- radiial-tugilaagrid, c) d)
a) b)
- tugilaagrid.
c) Veereteede ridade arvu järgi:
- uherealised,
e) f) g)
- kaherealised,
- neljarealised. Sele 15.1. Veerekehade kujud.
d) Seaduvuse järgi: a - kuul, b - silinder, c - nõeljas, d - keerdrull,
- seaduvad, e - koonus, f - sümmeetriline tünder,
- mitteseaduvad. g - ebasümmeetriline tünder.
1
Laager koosneb sise- ja välisvõrust, nende 3
2
vahel asuvaist veerekehadest ja viimaste
vahel distantsi määravast separaatorist.
4
Sele 15.2. Veerelaagri koostisosad.
1 - välisvõru, 2 - sisevõru, 3 - veerekehad,
4 - separaator.
94
Kuullaagrite konstruktsioonid.
Fr Fr Fr
Fa Fa Fa Fa
a) b) c) d) e)
Rull-laagrite konstruktsioonid.
Fr Fr Fr
Fr
Fa Fa
b) c) d) e)
a)
Sele 15.4. Rull-laagrid.
a – üherealine lühikeste silinderrullidega rull-laager, b – kaherealine sfääriline
rull-laager, c – keerdrullidega rull-laager, d – üherealine koonusrull-laager,
e – üherealine tugirull-laager.
a) Üherealine lühikeste silinderrullidega rull-laager võtab vastu suuri radiaalkoormusi
(1,3 ... 2 korda suuremaid kui samamõõtmeline kuullaager). Llubab võrude väikest
95
aksiaalnihet ning sellega saab kompenseerida võllide joonpaisumist temperatuuri
muutmisel.
Ekvivalentkoormus
P = XFr + YFa ,
kus Fr – radiaalkoormus,
Fa – telgkoormus,
X – radiaalkoormustegur,
Y – telgkoormustegur.
X ja Y väärtused võetakse laagrikataloogidest.
96
15.3 Laagrisõlmede kujundamine.
a) b) c) l1 l2
a) b) c) d)
g) h)
e) f)
Sele 15.6. Laagrivõrude kinnitus võllil ja korpuses.
a) pressistuga; b) vedruseibiga; c)otsseibiga; d) ümarmutriga; e) kaanega;
f) randiga korpuses; g) ümarmutriga ja randiga laagril; h) vedruseibiga.
Viskoossus on õlide üks tähtsamaid näitajaid. Mida vedelam, st. väiksema viskoossusega
on õli, seda väiksem on õlikihi kandevõime aga vöiksem on ka takistus sisehõõrdumisest.
97
Viskoossus oleneb õli temperatuurist ning temperatuuri tõustes viskoossus väheneb, st. õli
muutub vedelamaks.
a) b) c)
a) b) c)
98
16. MEHHANISMID
Nii sisend- kui ka väljundlüli liikumine võib olla kas ühtlane või katkendlik translatoorne,
pöörlev või liitliikumine. Liikumise seaduspärasus on tavaliselt ette antud kas
funktsioonina ajast, pöördenurgast või mõnest muust parameetrist.
Mehhanismide klassifikatsioon:
a) ülekannefunktsiooni kuju järgi:
- pideva ülekandefunktsiooniga,
- muutuva ülekandefunktsiooniga:
- mittereguleeritava (siinuse, tangensi) ülekandefunktsiooniga,
- reguleeritava ülekandefunktsiooniga:
- astmelise reguleerimisega (käigukastid),
- sujuva reguleerimisega (variaatorid).
Mehhanismide põhitüübid:
- varbmehhanismid,
- nukkmehhanismid,
- hammasmehhanismid (hammas- ja tiguülekanded, planetaar- ja
diferentsiaalmehhanismid, laineülekanded),
- hõõrdmehhanismid,
- kiilmehhanismid,
- kruvimehhanismid,
- painduva lüliga mehhanismid (rihm- kett- ja trossülekanded).
99
Lülideks on absoluutselt jäigad kehad, mis on omavahel seotud kinemaatilisteks
paarideks, mis võimaldavad lülide omavahelist suhtelist liikumist. Kinemaatilisi paare
klassifitseeritakse elementidevahelise (lülidevahelise) kokkupuutepinna järgi
madalpaarideks kui lülide vahel on kokkupuutepind ja kõrgpaarideks, kui lülide vahel on
kas joon- või punkpuude.
16.1. Väntmehhanismid
Väntmehhanism koosneb vändast (1), kepsust (2), liugurist (3) ja kinnislülist ehk juhikust
x. Neljast kinemaatilisest paarist üks (D) on translatsioonipaar ning ülejäänud on
rotatsioonipaarid.
1 2
B
l
C D
A ϕ C′′ C′
r
S 3
Vedavaks võib olla nii vänt kui ka liugur. Kui vedavaks on ühtlase kiirusega pöörlev vänt,
siis liuguri keskmine kiirus nii sinna kui tagasikäigul on samasuur ning käigu pikkus
S = 2r .
1
B
l 2
A ϕ
C D
r e
C′′ C′
S 3
100
16.2. Nukkmehhanismid
Nukk
A ω
Nukk
a) b)
e
y Sele 16.4. Nukkmehhanismid.
a) ketasnukk, b) liugurnukk.
Nukiks nimetatakse lüli, mille kõrgpaari elementi moodustav pind (profiil) on muutuva
kõverusega. Vedav lüli, nukk, on kas ketasnukk või liugurnukk. Translatoorselt liikuva
tõukuri või kiikuva nookuri vastu nukki toetuv ots võib olla kas teravik, rull, tasapind või
kõverpind.
a) b) c) d)
101
17. HAMMASÜLEKANDED
Eelised:
INCLUDEPICTURE "http://static.howstuffworks.com/
- kompaktsus, INCLUDEPICTURE "http://static
- töökindlus,
- hõlpsasti hooldatav,
- ülekandearv on konstantne. b)
INCLUDEPICTURE "http://static.howstuffworks.com
Puudused:
INCLUDEPICTURE "http://static
- valmistamise keerukus,
- nõuab suurt täpsust, a)
c)
- ülekandearvu ei saa muuta sujuvalt.
Sele 17.1. Hammasülekannete liigid.
silinderhammasrattad,
Hammasülekannete ja –rataste liigitus: koonushammasrattad,
1. Telgede vastastikuse asendi järgi: kruvijoonelised hammasrattad.
- silinderhammasrattad – rööpsete telgede korral,
- koonushammasrattad – lõikuvate telgede korral,
- kruvijoonelised hammasrattad – kiivsete telgede korral
- hüpoidhammasrattad – nihutatud telgedega kooniline ülekanne.
2. Hammaste paigutuse järgi:
- välishambumisega ülekanne,
- sisehambumisega ülekanne.
3. Hammaste kulgemise järgi:
- sirghambad, a) b) c)
- kaldhambad,
- kaarjashambad. Sele 17.2. Koonushammasrataste hammaste kuju.
a) sirghambad, b) kaldhambad, c) kaarjashambad.
17.1. Sirghammastega silinderrataste geomeetria.
Hammaste tööprofiilide geomeetriline kuju peab tagama püsiva ülekandearvu hambapaari
hambumises oleku ajal. Profiile, mis sellele tingimusele vastavad, on mitmeid, kuid
enamlevinuim on evolventprofiil, millel on teiste profiilidega võrreldes rida eeliseid:
- lihtne valmistamine,
- ülekanne ei ole väga tundlik koostevigade suhtes,
- lihtne on muuta ülekande omadusi nihutatud evolventprofiili kasutades.
Hammasrataste põhiparameetrid:
- algringjooned d w1 ja d w 2 – teineteisel libisemata veerevate rataste läbimõõdud,
- alusringjooned d b1 ja d b 2 – ringjooned, milledelt moodustuvad hammaste
evolventprofiilid,
- jaotusringjooned d1 ja d 2 – ringjooned, milledel on hammasratta ja hambaid
lõikava instrumendi sammud võrdsed,
- hambumissamm p – mööda jaotusringjoont mõõdetud kahe kõrvutioleva hamba
samanimelise profiilipunkti vaheline kaugus,
102
01
d f1 d b1
d a1 hambumissirge
d w1 ( d1 )
αw α w
h
a h fa
d b2 d ( d )
w2 2
df2 αw
da2
02
Sele 17.3. Evolventvälishambumise kujundamine.
p
- moodul m = . Mooduli suurused on standardiseeritud: 0,5 ... 1,5; 1,75; 2; 2,5;
π
2,75; 3; 3,5; 4; 5; 6; 8; 10 ... 45, mõõtühik – millimeeter. Mooduli suurus määrab
hammaste suuruse,
- hamba kõrgus h = 2,25m ,
- hamba pea kõrgus ha = m ,
- hamba jala kõrgus h f = 1,25m ,
- jaotusringjoone pikkus π ⋅ d = z ⋅ p , kus z on hammasratta hammaste arv. Siit saab
p⋅ z d
d= = m ⋅ z , või m = ,
π z
- hammasülekande telgede vahe nihutuseta hammasülekannetes kui d w = d
d1 + d 2 m
a= = ( z1 + z 2 ) ,
2 2
d w2 z 2
- ülekandearv u = = .
d w1 z1
103
Mittemetalseid hammasrattaid kasutatakse kodumasinais ja peenmehaanikaseadmeis.
Hammasratta konstruktsiooni määrab eelkõige selle läbimõõt. Kui võlli ja ratta
läbimõõdud on lähedased valmistatakse enamasti rattas ühes tükis võlliga – kujuneb
võllhammasratas. Väikesed terasrattad ( d a ≤ 200 mm) kujundatakse d a > 2d v ( d v - on
võlli läbimõõt) korral siledate või rummuga ketastena. Keskmise suurusega (
d a = 200...600 mm) terashammasrattad on kujundatud pöia ja rummuga, mida ühendab
ketas. Suured hammasrattad ( d a > 500 mm) omavad kodaraid, milliste ristlõige on jäikuse
huvides kas risti, T või H kujuline.
da
da
dv
da
a) b)
da
da
da
da
da
c) d)
Hamba murdumine. Murre võib tekkida hetkelisest ülekoormusest või olla väsimuslik.
Murde kutsuvad esile hambas tekkivad paindepinged. Pragu saab alguse hamba tõmmatud
poolel. Sirghammastega rattail areneb pragu rööbiti hambaga ja hammas murdub kogu
pikkuses; kald- ja noolhammastel on murdepind kontaktjoone kaldasendi tõttu hamba
telje suhtes kaldu.
a) b) c) d)
104
kutsutud pulseerivast kontaktpingest hambais. Väsimuspraod saavad alguse kas pinnal või
teatavas sügavuses pindkihi sees.
dw2
Hammasülekande parameetrid määratakse
arvutusest kontaktpingetele. Arvutuse alus on
aw
105
K – koormusetegur, K = K α K β K v , Kα – koormuse jaotumise tegur,
Kβ – koormuse kontsentratsiooni tegur, Kv – dünaamikategur;
T2 – veetava ratta väändemoment, Nm;
u – ülekandearv;
bw
ψba – hambalaiuse tegur, ψ ba = , ψ ba = 0,2...0,5 ;
aw
[σ H ] – lubatud kontaktpinge, MPa.
Saadud arvutusliku telgede vahe alusel valitakse standardne arv. Leitakse ülekande
geomeetrilised parameetrid ja kontrollitakse kontaktpinge
ω ( u + 1)
σ H = Z H Z M Zε Ht
≤ [σ H ] ,
d w1 ⋅ u
kus ZH – tegur, mis arvestab kaashambapindade kuju,
ZM – tegur, mis arvestab hammasrataste materjalide mehaanilisi omadusi,(MPa)1/2
Zε – tegur, mis arvestab kontaktjoone kogupikkust,
ωHt – arvutuslik eriringjõud, N/mm.
tõmmatud poolel
106
18. TIGUÜLEKANDED
tiguratas tiguratas
tigu tigu
a) b)
Sele 18.2. Tiguülekanne.
a) – silinderteoga, b) – globoidteoga.
Teo tööprofiil on selle keerme kruvipind. Keerme külgpinna kuju järgi on teod kas
joonpindsed (helikoidsed) või mittejoonpindsed (koonus- või toroidlähtelised). Eristatakse
järgmisi joonpindseid tigusid:
- Archimedese tigu. Lõigatakse sirgjoonelise lõiketeraga, mis asetatakse teo
läbimõõdu-, e. dametraaltasandisse.
- Konvoluutteol on keerme teoreetiline profiil otslõikes pikendatud või lühendatud
evolvent.
- Evolventteol on keerme külg evolventkruvipind, mis otslõikes annab teoreetiliselt
ringjoone evolvendi.
d1 df1 da1
P1
Pz1
tööriist tööriist tööriist
a) α = 20° b) c)
d1
aω
daM2
da2
df2
d2
b2
Sele 18.5 Silindertigupaari geomeetriaparameetrid.
Fr1
d1
Ft2 Fa2
P Ft1
Fa1 α
Fr2 Fr2
d2
T2
Sele 18.6. Tiguhambumises mõjuvad jõud.
108
2T1
Teo ringjõud Ft1 võrdub tiguratta telgjõuga Fa2: Ft1 = Fa 2 = , kus T1 on teo
d1
pöördemoment. Tiguratta ringjõud Ft2 on arvuliselt võrdne teo telgjõuga Fa1:
2T2
Ft 2 = Fa1 = , kus T2 on tiguratta pöördemoment. Teo radiaaljõud Fr1 ja tiguratta
d2
radiaaljõud Fr2 on võrdsed: Fr1 = Fr 2 = Ft 2 tan α , kus α on keerme profiilinurk teo
telgtasandis.
3
z
T2 K 2 + 1
σ =
5300 q ≤ [σ ].
H H
z2 3
aω
q
KT2
a w ≥ 610 ⋅ 3 .
[σ H ] 2
109
19. REDUKTORID
Hammas- või tiguülekande sulgemine eraldi keresse annab suure koostetäpsuse, hea
määrimise ning kaitse tolmu ja muude võõrkehade eest. Koos sellega paraneb ülekande
kasutegur ja suureneb seadme töökindlus.
A A–A
1
2
3
110
Eraldi rühma moodustavad mootorreduktorid, kus elektrimootor ja reduktor on paigutatud
ühisesse keresse.
Tigureduktoreid rakendatakse seal, kus on vaja vältida müra ja seade töötab vaheaegadega
ning saab vahepeal jahtuda.
Reduktorite määrimine.
111
20. KRUVIÜLEKANDED
β = 30°
a) b) c)
Sele 20.2. Keermeprofiilid.
a) trapetskeere, b) tugikeere, c) ümarkeere.
112
Juhul kui keerme hõõrdetakistus peab olema eriti väike, kasutatakse kuul- või
rullkeermepaare. Neil on liugehõõrdumine asendatud veerehõõrdumisega. Kuulkruvidel
kuulid (samasugused nagu kuullaagreiski) ringlevad mööda kinnist rada: läbinud
keermepaari, suunduvad nad mutris oleva kanali kaudu tagasi alguspunkti. Kuulidega
kruviülekande kasutegur võib tõusta 90 %-ni; lõtku saab praktiliselt vältida. Seetõttu
kasutatakse neid programmjuhtimisega tööpinkide ettenihkemehhanismides,
lennukitelikute tõstemehhanismides, autode roolireduktoreis jm.
kF
σ = ≤ [σ ] ,
A
4kF
d1 ≥ .
π [σ ]
d
Mutri kõrgust ehk keermekeerdude arvu saab lõiketugevusest. d1
H
Tugevustingimus
F F
τ = = ≤ [τ ] F
A ⋅ k ⋅ k m π ⋅ d1 ⋅ H ⋅ k ⋅ k m Sele 20.5. Arvutusskeem
lõikele.
kus H – mutri kõrgus;
k – keerme täitetegur (trapetskeermel k ≈ 0,65; tugikeermel k ≈ 0,4);
km – koormuse jagunemise ebaühtlust arvestatav tegur, km = 0,55 ... 0,75.
113
d
d1
Muljumistugevust kontrollitakse valemiga
pi
F 4F
H
σ = = ≤ [σ ]C , p2
C
( )
AC π d − d 12 ⋅ z ⋅ k m
2 p1
F
kus z – keermekeerdude arv. Sele 20.6. Arvutusskeem
muljumisele.
20.2. Kruviülekande kasutegur ja pidurduvustingimus.
P
d d
T = Ft 2 = F 2 tan (ψ + ϕ ′ ) , Ft
2 2 FR
F
ψ ϕ′
kus ψ – keerme tõusunurk, πd2 n
ϕ’ – redutseeritud hõõrdenurk. d2
f
ϕ ′ = arctan ,
cos α Sele 20.7. Kruviülekannes mõjuvad jõud.
2
kus f – hõõrdetegur.
d2
F⋅ dγ ⋅ tanψ
Wkasu F ⋅ dh 2 dh
η = = = ,
Wkogu T ⋅ dγ d
F ⋅ 2 tan (ψ + ϕ ′ ) ⋅ dγ
2 ψ P
kus dγ – mutri pöördenurk.
dγ.d2 / 2
Siis kasutegur πd2
Sele 20.8. Kasuteguri määramise
tanψ põhimõtteline skeem.
η = .
tan (ψ + ϕ ′ )
d2
Mutri lahtikeeramismoment T ′ = F tan ( ϕ ′ − ψ ) .
2
114
21. KETTÜLEKANDED
a) b) c)
π/z
d d
a) b)
115
hambuminsel hammasplaat surutakse üle ühe hamba oma välisservi pidi V-kujulisse
süvendisse, keskel asuv juhtplaat aga asetub hambas olevasse soonde.
a) b) c) d)
c
Sele 21.4. Näiteid ketirattaist:
a – üherealine, b – kaherealine, c – keevitatud, d – poltliitega.
α>45°
a)
b) c) d) e)
c c
Sele 21.5. Kettülekannete skeemid ja pingutus:
a – rataste soodne asetus, b – rataste ebasoodne asetus, c – eriti ebasoodne rataste
paiknemine, d – pingutusrattaga ketipinguti, e – pingutuskingaga ketipinguti.
Määrimisel peab määre sattuma nii keti liigenditesse kui ka ketirataste hammastele.
Määritakse perioodiliselt või pidevalt, sukeldades kett õlivanni või pritsides määre
õlipumba abil.
116
Selle järgi arvutatakse suurema ratta hammaste arv z 2 = z1 ⋅ u , kus u – ülekande arv ning
valitakse standardne ratas.
Läbipaindest
F f = 9,81k f ⋅ qa ,
kus kf – ülekande asendit arvestav tegur;
q – keti jooksva meetri mass.
Tsentrifugaaljõust
Fv = qv 2 ,
z1t ⋅ n
kus v – keti kiirus, v = .
60 ⋅ 10 3
Koormus võllile
FV = Ft + 2 F f
117
22. RIHMÜLEKANDED
Eelised:
- müratu töö;
- dünaamilise koormuse sumbuvus;
- lihtne ja vähest ülesseadetäpsust vajav konstruktsioon;
- puudub määrimisvajadus;
- võime läbilibisemisega kaitsta end ülekoormuse eest;
- võimalus käitada mitmeid, seejuures mitteparalleelseid võlle.
Puudused:
- suured gabariidid;
- suur võllide ja laagrite koormus;
- pidev libisemine rattail;
- tundlikkus töökeskkonna suhtes (temperatuur, niiskus, õli jms.);
- staatilise elektri tekke võimalikkus ja sellega seonduvad ohud.
118
- ümarrihmad;
- hammasrihmad.
a) b)
2β
e)
c) d)
Lamerihmad on valdavalt jätkatavad ning valmistatud kas nahast (hea haardavus, elastne),
puuvillast kootuna (odavam, elastne, ei ole ilmastikukindel), puuvillkangast
kummeerituna (on ilmastikukindel, hea haarduvusega, kuid mõnevõrra jäigem ja ei talu
õli), villane kootud (eriti elastne ning talub hapete ning leeliste auru), sünteetilisest
materjalist eriomadustega rihmad.
pöid
vahekilp
rumm
b) c)
a)
Sele 22.4. Rihmrattaste konstruktsioone.
a – lamerihmale, b – kiilrihmale, c – hammasrihmale.
Rihmarattad, sõltumata rihma tüübist, koosnevad üldjuhul rihma (rihmu) kandvast pöiast,
võllile kinnituvast rummust ja rummu ning pöida ühendavaist elementidest (kodarad või
vahekilp). Materjalina kasutatakse hallmalmi, modifitseeritud malmi, terast või
kergsulameid.
119
22.2. Rihmade pingutusmoodused.
Kõik rihmad vajavad tööks eelpinget, mis rihma venimisel väheneb. Selle vältimiseks
kasutatakse kas perioodilist või pidevat järelpingutust.
a) b) c) d)
Sele 22.5. Rihmrade pingutusskeemid .
a – mootori liikumisega, b – mootori pööramisega, c – pingutusrullidega,
d – rihmarattal tekkiva reaktiivmomendiga.
a
Sele 22.6. Rihmülekanne geomeetria.
d 2 − d1
Harude vaheline nurk γ = 2 arcsin .
2a
Haardenurk α = 180 − γ .
γ π ( d 2 + d1 ) d − d1
Rihma pikkus L = 2a cos + +γ 2 . (22.1)
2 2 2
Kasutades lõputuid rihmu tuleb peale rihma pikkuse valikut täpsustada ka telgede vahe
1
a= 2 L − π ( d 2 + d1 ) + ( 2L − π ( d 2 + d1 ) ) 2 − 8( d 2 − d1 ) 2 . (22.2)
8
120
22.4. Jõud ja pinged rihmas
Rihma eelpingutusjõud F0 peab lubama kanda üle kasulik jõudu rihmaratta ja –haru vahel
tekkiva hõõrdejõu abil. Eelpingutusjõu suurenemisega kasvab ülekande kandevõime kuid
tööiga langeb.
F0
Eelpinge rihmas σ 0 =
,
A
kus A – rihma ristlõikepindala.
Ft
Pinge ringkoormusest σt = .
A
F
Pinged rihmaharudes σ 1 = 1 = σ 0 + 0,5σ t ,
A
F2
σ 2= = σ 0 − 0,5σ t .
A
121
Pinge tsentrifugaaljõust σ ts = ρ ⋅ v2 ,
Paindepinge tekkib rihmas ratta ümber paindumisel. Kuna selle suurus sõltub
kõverusraadiusest, siis maksimaalne paindepinge tekib väiksema ratta juures.
δ
σ p = E ,
d1
σts σ2 σmin
veetav haru
vedav haru
σp1
σp2
σ1
σmax
Maksimaalne summaarne pinge leiab aset kohas, kus rihma vedav haru jookseb
väiksemale rattale
σ max = σ 1 + σ p + σ ts .
22.5. Hammasrihmad.
Rihmad on kas valatud (pikkusega kuni 800 mm) või koostatud (metalltrossidega
polüuretaan). Hambaid valmistatakse kas trapets- või poolümarkujuga (sele 22.3).
Poolümar profiil tagab paremat pingejagunemist rihmas, sama mõõtmete puhul kannab
üle 40% suuremat jõudu, hambumine on sujuvam.
veetav rattas
vedav haru
vedav rattas
veetav haru
Sele 22.8. Hammasrihmaga ülekanne.
p
Geomeetria põhiparameetriks on moodul m= , kus p – rihma samm.
π
122
Arvutamise põhikriteeriumiks on rihma väsimustugevus. Selles lähtudes leitakse moodul
PC
m= k⋅3 1 ,
n1
Rihma arvutuslik pikkus leitakse valemi (22.1) kaudu. Selle järgi valitakse standardne
pikkus.
L
Rihma hammaste arv z r = .
p
Telgede vahe täpsustatakse valemiga (22.2).
123
23. HÕÕRDÜLEKANDED. VARIAATORID
Hõõrdülekannete eelised:
- lihtne konstruktsioon;
- müratu ja sujuv töö;
- võimalus astmeta reguleerida ülekandearv.
Puudused:
- suur koormus laagritele ja võllidele;
- lisaseadmete vajadus rataste kokkusurumiseks;
- suur elastne libisemine ja madal kasutegur.
ω1 ω1
ω1
ω2 ω2
ω2
a) b) c)
M1
määratakse seosest Ft
, (23.1)
f – hõõrdetegur; FR
k – sidestusvarutegur.
b
Jõuülekandeis võetakse k = 1,2 ... 2,0,
kinemaatilistes k = 2,5 ... 3,0. Sele 23.2. Jõud hõõrdülekannes.
124
Hõõrdülekandeid kasutatakse laias diapasoonis võimsuste ülekandmiseks. Suurte
võimsuste korral ehitatakse hõõrdülekandeid mitmete kontaktpindade arvuga.
Materjalide korral, mis alluvad Hooke’i seadusele (teras, malm jt.), kasutatakse
kontaktpingete arvutamiseks Hetzi valemit
Fr E
σ H = ≤ [σ ] H ,
ρ ⋅b
kus E – hõõrdrataste materjalide taandatud elastsusmoodul ;
ρ – rataste taandatud kõverusraadius;
b – kontaktjoone pikkus (ratta laius).
Lubatav kontaktpinge [σH] sõltub lisaks pinnakõvadusele veel ka kasutatava õli tüübist ja
terasrattail on 650…1200 MPa.
Juhul, kui tugevustingimus ei ole rahuldatud tuleb kasutada tugevamaid materjale või
suurendada ülekande geomeetrilisi mõõtmeid.
Tühikäigul võib hõõrdrataste joonkiirusi lugeda võrdseiks, koormuse all aga elastse
libisemise tõttu jääb veetava ratta joonkiirus vedava ratta joonkiirusest maha. Siis
ülekandearv
d2
u= ,
d 1 (1 − ε )
125
Muutuva ülekandearvuga hõõrdülekanded (variaatorid) on kas lihtsad (Sele 23.3 a ja b)
või vaheelementidega (Sele 23.3 c ja d). Tööelementide kuju järgi eristatakse kettas- (Sele
23.3 a), koonus- (Sele 23.3 b), kuul- ja toroidvariaatoreid (Sele 23.3 d). Võimsuse
voogude järgi on variaatorid ühe- (Sele 23.3 a, b ja c) ja mitmevoogulised (Sele 23.3 d –
kahevooguline).
rmax
T1 ja n1
ω1 r rmin const
a) ω2
ω1
ω2
T2 ja n2
var
b) d)
c) parem vasak
a) b) c)
Sele 23.4. Vaheelemendid. liikuvaid plaadid
126
Nihutatavate koonusratastega variaatoreid kasutatakse masina-ja aparaadiehituse
erinevates valdkondades. Sele 23.5 a näitab Audi mootoris kasutatavat kettvariaatorit.
Selel 23.5 b on näidatud Honda mootoris kasutatav rihmvariaator.
a)
b)
c)
b) d)
Sele 23.6. Variaatori põhiskeem.
Sele 23.5. Automootori variaator. mootor ei tööta,
mootori madalad pöörlemissagedused,
mootori keskmised pöörlemissagedused,
mootori kõrged pöörlemissagedused.
127