Keskkonnaülevaatuse kokkuvõtted

2021/2022 õa

Keskkonnaülevaatus viidi läbi detsembris 2021.

Küsimustike lingid saadeti lapsevanematele ja õpilastele e-kooli kaudu.
Küsimustikele vastas 112 õpilast, 21 lapsevanemat ja 5 õpetajat.

ÕPILASED
Vastajad klassiti:
1. klass – 6 õpilane (40%)
2. klass – 8 õpilast (50%)
3. klass – 10 õpilast (67%)
4. klass – 0 õpilast
5. klass – 1 õpilast (14 %)
6. klass – 15 õpilast (72%)
7. klass – 12 õpilast (80%)
8. klass – 15 õpilast (100%)
9. klass – 0 õpilast
10. klass – 16 õpilast (47%)
11. klass – 19 õpilast (74%)
12. klass – 10 õpilast (67%)

Õpilaste vastustest selgub, et klassiruumides kasvatatavaid taimi tuntakse vähe või ei teata neid
üldse. Pakutakse taimi, mida ollakse kuulnud. Nende teadmiste parandamiseks on sellel
õppeaastal valmimas kaks põhikooli loovtööd, millest üks aitab toataimede ja teine
kooliümbruse taimede paremal tundmaõppimisel.
87,5% õpilastest vastab, et saab päeva jooksul piisavalt liikuda (eelmisel õppeaastal 90%).
Liikumisvõimaluste parandamiseks soovitakse rohkem kehalise tunde, õuetunde, mängude
korraldamist ja vahetundide sisustamist. Samas tõdevad paljud õpilased, et võimalusi liikumiseks
on piisavalt ja kel on soov liikuda, siis seda ka saab.
Võrreldes eelmise õppeaastaga on tore lugeda, et liikumispause tehakse tunnis järjest enam.
Enamus õpilasi vastab, et saab soovi korral tunnis liikuda ning 80% kõigist vastanud õpilastest
tunnistab, et õpetajad teevad tundides liikumispause.
Jäätmete küsimuses toovad õpilased murekohana sarnaselt eelmisele õppeaastale välja toidu
raiskamist. Tõstetakse taldrikule rohkem, kui ära jõutakse süüa, samuti teeb muret järelejäänud
toidu äraviskamine. Ka see teema on gümnaasiumineiude uurimistöö, selgitamaks välja, milliste
toitude puhul on jäätmete hulk väiksem ning milliseid toite õpilased meelsamini eelistavad.
Lisaks toidujäätmete liigsele tekkele tuuakse gümnasistide seas välja ka paberi raiskamist (k.a
paberkäterätid, mida kõige enam tekib söökla juures kätepesualal). Üks gümnasist mainis
raiskamise osas ära koroonaviiruse testid. Tuleb nõustuda testide liigse pakendamise ja jäätmete
tootmisega.
Kooliruume peetakse valdavalt soojaks. Teistest ruumidest jahedamana mainitakse sööklat ja III
korruse klassiruume. Kooliteed peetakse üldjuhul turvaliseks, v.a libedusest tingitud ohud, mida
sel talvel varasemast enam esineb.
31% õpilastest märgib, et koolis esineb kiusamist (eelmisel aastal 30%). Välja tuuakse norimist,
löömist, tõukamist või sõnadega haigettegemist. Vastustest selgub, et kiusamist esineb rohkem
nooremate õpilaste seas (I kooliastmes tõdeb kiusamist 54% vastanutest). II ja III kooliastme
õpilastest mainib koolikiusamist 32% õpilastest. Kui eelmisel õppeaastal gümnasistide sõnul
koolis kiusamist ei esinenud, siis sel õppeaastal on märganud koolis kisamist 18% vastanud
õpilastest. Küll aga tuuakse kohe ka selgitusena välja, et mure korral saab enamasti alati abi ja
probleemid leiavad kiiresti lahenduse. Nii arvas 86% kõigist vastanud õpilastest.
Koolitoitu peavad 78% vastanud õpilastest heaks ja tervislikuks (eelmisel õppeaastal oli see
number 87%). Kõige enam on koolitoiduga rahul algklassid (1.-3. klass), kus 92% õpilastest
vastasid küsimusele “Kas meie kooli toit on tervislik?” jaatavalt (eelmisel aastal 100%). II ja III
kooliastmes oli rahul 73% õpilastest (varem 78%) ning gümnaasiumiastmes 78% (eelmisel
õppeaastal 87,5%). Kahjuks tuleb tõdeda, et rahulolu toiduga on kõigis vanuseastmetes
langenud.

ÕPETAJAD
Keskkonnahariduse kujundamisele koolis on õpetajate sõnul kaasa aidanud erinevates
taaskasutusprojektides osalemine ja projektipäevade ning uurimistööde korraldamine.
Hoolitsetakse lillepeenarde eest ning osaletakse Rohelise kooli meeskonnatöös. Ühe õpetaja
sõnul on tema prioriteediks paberi raiskamisest hoidumine, kasutades töödeks kasutatud paberi
teist poolt ning vältida paljundamist.
Õpetajad tunnistavad, et õuesõppeklassides viiakse tunde läbi rohkem kevadel või soojemate
sügisilmadega. Kaks õpetajat oma tunde õues pigem läbi ei vii.
Jäätmete sorteerimises on meie õpetajad üldiselt aktiivsed. Sarnaselt õpilastele toovad ka
õpetajad oma vastustes välja toiduraiskamise küsimuse. On murekoht, et suur hulk toitu läheb
äraviskamisele, samas kui päeva lõpus võiks anda soovijatele võimalust lõunat süüa. Õnneks on
tänaseks see probleem saanud lahenduse. Üks õpetaja toob välja ühe selle õppeaasta prügi
tootmise probleemina välja (koroona)testimise jäägid.
Vastanud õpetajate sõnul saavad õpilased soovi korral klassis liikuda ning tehakse liikumispause.
Kaks õpetajat tõdevad, et õpilased tihtipeale ise ei taha liikumispausi teha ja soovivad õppetööd
jätkata. Liikumist soodustavaid tegevusi ja mänge viiakse tundides regulaarselt läbi.
Koolimaja soojapidavuse kohta vastuseid lugedes saab teha järelduse, et nurgapealsed klassid on
tihtipeale väga jahedad (isegi 16 kraadi), samas kui koolimaja keskel olevad klassid on pidevalt
liiga soojad ja õppetundide ajal tuleb hoida aknad lahti.
Ettepanekud õpetajatelt:
 Iga kord, kui midagi välja trükime ja prindime, peaks mõtlema, kas seda ikka päriselt
vaja on.
 Untsu läinud pabereid pole mõistlik rebida puruks, vaid taaskasutada (teist poolt).
 Toitu ei tohiks ära visata, tuleks organiseerida ka ülejääva toidu realiseerimine.
/tänaseks tehtud/
 Mõtlemiskoht on liikumisvahetund. Alumise korruse koridor on paksult õpilasi täis, õue
minna ei soovita, istutakse garderoobides.

LAPSEVANEMAD
Lapsevanemad on märganud, et elurikkuse parandamiseks on koolis palju tehtud. Ära on
mainitud iga klassi lillepeenart, putukahotelle, elurikkuse ala ja lindude toidumajasid. Ollakse
rahul liikumisvõimalustega koolis. On märgatud, et tunnid toimuvad tihti õues – kelgutamised,
vahetunnid, õuesõppetunnid. Kiidetakse toitlustust ja mitmekesist valikut (hommikupuder, lõuna
ja oode). Murekohana tuuakse laste liigset nutivahendite kasutamist ja vähest füüsilist koormust.
Vastanutest pooled lapsevanemad leidsid, et meie kool on kiusamisvaba. Kolm vastajat leidis, et
kiusamist ikka esineb. Toodi ka välja, et kooli personal reageerib kohe ja tegeleb probleemiga.
Üks lapsevanem tänab klassijuhatajat ja sotsiaalpedagoogi toetuse eest.
Ettepanekud lapsevanematelt:
 Koolis võiksid olla diskod, kus noored saaks tutvuda.
 Kunstitöödes ja meisterdamisel võiks kasutada rohkem looduslikke ja
taaskasutusmaterjale. Võiks näha ka laste loomingut.
 Rohelise kooli raames võiks teha rohkem huvitavaid katseid ja vaatlusi; teha lindudele
rasvapallikesi; kasvatada lilletaimi, mida kooliaeda istutada.