Herson, Ukraina

19.03.2022 – kahekümne neljas päev

Viktoria e-kiri kell 15:07

Tänane öö oli vaikne. Alles kell 3 öösel oli kuulda esimesi ja mitmeid plahvatusi järjest. Ukraina
vägede relvajõud on peatanud vaenlase pealetungi ja ega okupantidel pole ka suurt
võitlusintensiivsust. Sissetungijad üritavad hõivatud positsioonidel kanda kinnitada. Kõikidest
Hersoni lähedal asuvatest küladest on teateid, et Vene väed on jõudnud kohale, hajudes mööda
külasid laiali. Nad teevad seda selleks, et meie väed ei saaks neid rakettidega rünnata, kuna nad on
meie enda inimeste keskel. See on tegelikult üsna argpükslik käitumine, nad kasutavad meie
elanikkonda inimkilbina. Rünnakuid tuleb nüüd teistmoodi planeerida, et mitte kahjustada
tsiviilisikuid, ja see pidurdab meie vägede tegutsemist. Teine põhjus, miks sissetungijad küladesse
sisenevad, on kütuse ja toiduvarude nappus, nad tegelevad kohapeal rüüstamisega ja see on kohe
eriti alatu käitumine.

Räägitakse, et Vene vägede rünnakuid Hersoni piirkonnas pole praegu ette näha, Vene sõjavägi on
keskendunud vägede koondamisele teisele poole Dneprit. On infot, et jõuti juba ka Rybalche ja
Geroiskoe küladesse. Veel on teada, et okupandid püüavad linnadest välja viia neid venelasi,
kellel on sugulasi Krimmis või Venemaal, või neid, kes tahavad sinna minna. Tõsi, piiril võetakse
neilt ära Ukraina pass. Seda kajastatakse propagandakanalites kui venelaste päästeoperatsiooni
Ukronazide käest.

Mu süda on murdunud selle kõige pärast, eriti kui kuulen uudiseid Mariupoli linnast, Harkivist ja
Tšernihivist. Vene okupandid pommitavad pidevalt elumaju. Linnadest pole peaaegu midagi
järel... tsiviilelanikud... loomad... Pommitatakse varjualuseid, kus on lapsed, naised... See on
Ukraina rahva genotsiid ja nad nimetavad meid natsideks. Sõjas on surma on saanud juba 109 last.
109 last!!!! Kuidas see saab olla võimalik? Kuidas see saab toimuda... praegu... Euroopas...

Ma tean, et me ei saa alla anda... ja ma proovin olla tugev... aga kui ma seda õudust näen, siis mu
maailm lihtsalt murdub...

Mul on nii kahju inimestest, kes on kaotanud oma poegi, vendi, õdesid, lapsi...

Samal ajal toimub Moskvas kontsert Vene sõjaväe toetuseks. Rahvas laulab ja juubeldab. Mis
maailm see on? Kas me elame ikka samal planeedil? Mul ei jää muud üle kui vaid loota, et Putin
põleb kord põrgus koos kõigi oma mõttekaaslastega. Nende kätel on Ukraina laste veri...

Ma aina kordan endale, et kõik saab korda! Kõik saab korda!!! Ma tean seda... ma usun seda...
Natuke veel... võib-olla kauem kui natuke, aga Ukraina saab tagasi oma endise ilu! Ma olen uhke,
et olen ukrainlane!
Herson, Ukraina
20.03.2022 – kahekümne viies päev
Viktoria e-kiri kell 11:21

Esimest korda üle pika aja oli täna öösel vaikne... nii vaikne, et see muutus lausa häirivaks...
justkui oleks tegu vaikusega enne suurt tormi...

Samas inimesed kuulevad linnas laskusid ja automaadivalanguid. On andmeid, et Vene

sissetungijad tulistasid taas autot, milles sõitsid eraisikud... see pole esimene kord, kui nõnda
juhtub.
Ukraina valitsusel on kindlad andmed, et sissetungijad kannavad märkimisväärseid kaotusi. Vene
sõjaväe psühholoogiline seisund on madal ja halveneb iga järgneva sõjategevuses oldud päevaga.
Natuke see annab lootust.

Kuid on ka häirivaid uudiseid. Vene sõjaväelased ei luba Hersoni oblastisse siseneda

humanitaarkaupa vedavaid veokeid. 14 veoautot humanitaarabiga saabusid oblasti piirile, seal olid
hädavajalikud hügieenitarbed lastele ja täiskasvanutele, konservid, liha, poolfabrikaadid, imikutoit
ja ravimid... kuid veokid aeti sealt ära ning kolonn sõidab nüüd Dnipropetrovski oblasti suunal.

Hersoni piirkonnas on 71 asulat ilma elektrita, neist 18s on osaliselt elekter maas. Sõjategevuse
tõttu on meie piirkonnas gaasita 2112 inimest, veeta 48 190 inimest. Hersoni administratsiooni
sõnul on enamiku asulate kõige suuremaks probleemiks ravimite lõppemine.

Novaja Kahhovkas käivad läbirääkimised, et Vene sõjaväelased vabastaksid linnavolikogu

sekretäri Dmitri Vasiljevi. Vene sõjaväelased hoiavad teda kinni ja on andmeid, et teda
piinatakse... loodame, et temaga on kõik siiski hästi... võimud püüavad selle probleemi
võimalikult kiiresti lahendada.

Vysokopolyes on olukord stabiilselt kriitiline. Kohaliku aktivisti Juri Samohvalovi sõnul tungivad
Vene sõjaväelased kohalike elanike majadesse ja viivad ära nende sõidukeid... võttes kaasa
toiduvarud. Toimub totaalne rüüstamine...

Kuid kõige selle juures püüab Hersoni linn elada tavalist elu. Meil töötavad hetkel mitu lasteaeda,
avatud on mõned kohvikud, ühistransport toimib. Meil on kaks turgu, kust saab süüa osta. Bensiin
on kõige suurem probleem. Seda enam linnas pole.

Mu sõber tuleb täna külla... ma olen igatsenud temaga kohtuda. Kogu selle aja varjas ta end koos
perega Kiselevka külas. See asub Hersonist 50 km kaugusel. Ta rääkis, et sissetungijad
pommitasid maju, kuid nende maja jäi terveks. Toiduga on külas raske... kõik poed on kinni ja
osta pole midagi. Seetõttu tulevad nad Hersoni.

Mina ja mu tiimikaaskased "МІЦЕЛІЙ" festivali juurest jätkame raha saatmist Ukraina ja Hersoni
kunstnikele. Olen keskendunud sellele protsessile ja see annab mulle jõudu... Tunnen end elus ja
vajalikuna, kui korraldan Eestist saabunud abi laialijagamist. Ma elaksin nagu tavalist elu... nagu
ennegi... Tahan veelkord kõiki tänada selle eest, kes on meid aidanud ja aitavad edaspidigi!
Herson, Ukraina
21.03.2022 – kahekümne kuues päev
Viktoria e-kiri kell 10:46

Öö oli vaikne... Täna toimusid esimesed plahvatused alles hommikul kell 9:50. Aleksandrovka
külas algasid lahingud... pommitamised jätkuvad...

Mu sõber saabus eile Kiselevka külast... see on Hersonist umbes 40-50 km kaugusel. Ta rääkis,
kuidas sissetungijad käisid majast majja ja võtsid ära kõik toiduaineid... kartulid, munad, liha...
nad ähvardasid kuulipildujatega. Kartes oma elude pärast anti ära kõik, mis kodudes oli.

Eile toimus Hersonis taas rahumiiting. Elanikud peatasid Vabaduse väljakul Vene sissetungijate
veoauto. Linnaelanikud on kartmatud ja Herson ei anna alla!

Mäletad, kui eile kirjutasin, et Hersonis tulistati autos sõitvaid inimesi. Maha lasti Vene
okupatsiooni toetanud endise linnapea Vladimir Saldo abi Pavel Slobodtšikov. See mees koos
oma mõttekaaslastega püüdis luua Hersoni Rahvavabariiki. Reeturid!!!

Osa Hersoni piirkonda jäävatest rahvusparkidest on jäänud humanitaarkriisi tsooni. Askania-Nova

biosfäärikaitsealale, Azovo-Sivashsky, Dzharylgatsky ja teistesse rahvusparkidesse on võimatu
loomadele ja lindudele toitu viia. Kõik kannatavad... isegi linnud ja loomad...

Ka Mõkolajivi loomaaed on hädas... loomi üritatakse transportida teise kohta...

Paljud tahavad linnast lahkuda, aga see pole turvaline...

Loodan, et kõik läheb siiski hästi!

Ukraina sõjavägi kaitseb meid!

Herson, Ukraina
22.03.2022 – kahekümne seitsmes päev
Viktoria e-kiri kell 12:18

Eile oli raske päev. Inimesed tulid rahumeelsele miitingule nagu varasematelgi päevadel...
koguneti Vabaduse väljakule, aga siis juhtus midagi kohutavat...

Vene okupandid olid kirjutanud meie monumendile "Ukraina relvajõud on mõrvarid".

Linnaelanikud hakkasid seda kustutama... ja samal ajal tulid kohale Vene sissetungijad ja
hakkasid rahvahulkadesse pilduma uimastigranaate. Naised ja vanad mehed aeti laiali, neid samal
ajal püssipäradega pekstes... tulistati ka rahvahulkade pihta. Okupandid viisid minema vähemalt
kolm inimest... haavatuid on neli, kaks viidi kiirabiga ära.

Ainult mitte rahumeelseid inimesi! Miks? Miks? Me ei andesta seda kunagi!! Ma olen tõesti väga
vihane!!! Ma vihkan neid!! Ma vihkan Putinit! Kogu Venemaad ja nende rahvast.... kui palju
inimesi veel peab surema, et vene rahvas ärkaks?! Nad mõtlevad ainult iseendale ja oma
mugavusele. Alles siis, kui nende majandus kokku kukub, siis võib-olla ärkavad. Mul ei ole neist
inimestest kahju.

Mu süda nutab iga päev, kui mõtlen surnud Ukraina lastele... surmade arv kasvab iga päevaga...
ma soovin südamest, et see põrgu lõppeks! Aga soovimine ei aita kahjuks.

Ukraina rahvas tahab lihtsalt elada... lihtsalt elada oma kodudes... koos lähedastega, sõpradega,
sugulastega...

Meie rahvast ei saa murda! Me oleme vabad! Meie jaoks on tähtis, et iga inimese
kodanikuõigused ja -vabadused oleksid kaitstud! Ja me oleme uhked selle üle! Ukraina vaimu ei
saa murda! Me oleme üks! Seda pole Venemaal kunagi juhtunud... ja tõenäoliselt ei juhtu ka...

Video
https://www.facebook.com/100000485166942/videos/1070463536850243/

Herson, Ukraina
23.03.2022 – kahekümne kaheksas päev
Viktoria e-kiri kell 10:58

Täna öösel nägin unes, et vaenlased ajavad mind taga, samal ajal tulistades... põgenesin
meeleheitlikult... kuniks ärkasin õudusega...

Meie niidud põlevad... kohe metsa lähedal... loodan, et see saab varsti kustutatud. Põlengu põhjus
on siiani teadmata. Aga see on sel aastaajal tavaline...

Öösel kostus, nagu ikka, mitmeid plahvatusi... Stanislavi ja Tšornobajevka juures käivad lahingud.
Hersoni oblastis asuvas Stanislavi piirkonnas hävisid pommitamiste tõttu majad, elektriliinid ja
gaasivarustus on maas. Lisaks on Hersoni piirkonnas veel 12 asulat jäänud ilma elektri ja gaasita.

Tšernobajevski lennuväljal on Ukraina relvajõud Venemaa sõduritele andnud juba kaheksandat

korda purustava hoobi. Luureandmete põhjal teame, et Venemaa viib Hersoni lennuväljalt
helikopterid ära. Tšernobajevka satelliidipiltidelt on näha, et sõjaväehelikoptereid seal enam pole.
Helikoptereid olid olemas 16. märtsil tehtud piltidel, 21. märtsi neid seal enam pole.

Ukraina lennu- ja suurtükivägi on viimastel päevadel korduvalt rünnanud Tšernobajevka

lennuvälja, mis on olnud vaenlasele strateegiline baas, kuhu koondada varustus, et ette valmistada
järgnevaid rünnakuid.

Sõjaväeeksperdid ütlevad, et lennuvälja evakueerimine on järjekordne tõend Venemaa rünnaku

ebaõnnestumisest selles suunas. Ukraina ametnike sõnul koondab riigi armee vasturünnakut
Hersoni vabastamiseks Venemaa okupatsioonist.

Eile tuli teade, et Vene sõjaväelased röövisid Tšernjanski Lütseumi direktori Viktor Kudlai. Tema
asukoha kohta andmed praegu puuduvad.
Herson läheneb humanitaarkatastroofile, teatas Ukraina välisministeerium. Blokaadi tõttu napib
linnas nii toitu kui ravimeid ning humanitaarkoridori vanelased avada ei lase.

Hersonis on apteegid pooltühjad, apteekrite sõnul müüdi enamik ravimeid sõja esimestel päevadel
läbi. Samuti on toiduhinnad linnas oluliselt tõusnud. Suhkur maksis varem 20 UAH – nüüd 50–65
UAH. Toitu oleme püüdnud varuda juba sõja esimestest päevadest peale. Minu perel on piisavalt
aineid, et mõnda aega vastu pidada.

Üha sagedamini mõtleme sõpradega linnast lahkumisele. Kuid see on väga ohtlik. Praegu saaks
minna ehk Odessasse ja seejärel Rumeeniasse või mõnda teise riiki. Mõned tahavad minna
Krimmi ja sealt edasi Euroopasse, aga seal on samuti ohtlik. Kui on võimalus, siis ilmselt
lahkume... aga praegu pole kuskil turvaline... isegi mitte Lvivis, kuhu kõik suunduvad. Võib-olla
isegi mitte Poolas.
Ukraina luureinfo põhjal on teada, et Venemaa on valmis andma Poola suurlinnadele ennetava
löögi, kui "Vene-vastane toetus Ukrainale" peaks NATO relvade ja rahvuvalvajate kohalolu tõttu
jätkuma. Seda kinnitab ka teadmine, et Varssavis asuvad Vene diplomaadid valmistuvad riigist
lahkuma.

Võimalik et see on järjekordne ähvardus, millel tõepõhja all pole, aga Venemaalt võib kõike
oodata.
Valgevene-Ukraina piiril toimub ründerelvade koondamine. Maxar on avaldanud uusi
satelliidipilte Gomeli piirkonnast. Ukraina relvajõud hindavad Valgevene sissetungi tõenäosust
Ukrainasse üsna suureks. Arvan, et kui Valgevene väed sisenevad Ukraina territooriumile, saavad
nad lüüa.

Me mõistame, et järjekordne rünnakulaine on teel Ukrainasse. Peame kuidagi vastu pidama. Me ei

saa alla anda! Ukraina peab vastu! Peab!

Mul on 5.aprillil, kahe nädala pärast sünnipäev. Loodan, et tähistan seda vabas Ukrainas!