Mis on Diskreetne Matemaatika ? " diskreetne " " mitte pidev " ehk " astmeline " vs.

. " Diskreetne Matemaatika " " Pidev Matemaatika "

Diskreetne Matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega.

Termineid: verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk kokkulepitud smbolite abil.

NB!
MTLEMINE on alati verbaalne ehk toimub mingi lingvistilise keele abil. Mistahes formaalne esitus on algupraselt verbaalse info "salvestamiseks". Formaalsete esituste ainus otstarve on nendes sisalduv info hiljem jlle verbaalseks (ehk mnda lingvistilisse keelde) tagasi "les lugeda" (taastada). Mistahes formaalne esitus peab olema heselt tlgendatav! "mitteformaalne" "verbaalne" (snonmid)

Diskreetse Matemaatika alla kuuluvad: Hulgad: Hulgaalgebra (Cantori algebra), Hulgaaritmeetika Loogika: Lausearvutus, Predikaatarvutus, Testusmeetodid Loogikaalgebra (Boole'i algebra) minimeerimine, normaalkujud . . . Loogikafunktsioonid: Algebralised struktuurid: Fundamentaalalgebrad: Vred, Rhmad, Ringid, Korpused Vastavused ja Relatsioonid Graafid Kombinatoorika: Kombinatsioonid, Variatsioonid, Permutatsioonid

MATEMAATILINE

LOOGIKA

LAUSEARVUTUS
Lausearvutus on loogilise mtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause vib olla iga verbaalne (ehk lingvistilises keeles vljendatud) vide, millele saame omistada tevrtuse tene vi vale. Tevrtusi thistame numbritega 0 ja 1. 0 vale (vr) 1 tene Lause peab omandama he tevrtuse nendest kahest alternatiivist. Lausearvutuslauseteks vivad olla: " 19 on algarv "

" popcorn on hea " " jnesed jooksevad vihmaveetorudes " Lausearvutuslauseteks ei ole (ei klba): " kigi maade proletaarlased, hinege " " olla vi mitte olla " Lihtsaimaid vimalikke lausearvutuslauseid nimetatakse lihtlauseteks. Lihtlauseid ei saa enam jagada veelgi lihtsamateks lausearvutuslauseteks. Lausearvutuslauseid thistame formaalselt suurthtedega: A, B, P, Q . . . Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesnade ja loogiliste konstruktsioonide abil liitlauseid: " kui palka ei tsteta vi taega ei vhendata, siis algab streik " " lemus on kohal ainult siis, kui tema auto on maja ees" Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. 4 sidumiskonstruktsiooni seovad igaks kahte lauset (binaarsed loogikatehted) ja 1 tehe on rakendatav ksikule lausele (unaarne loogikatehe)

verbaalne esitus P eitus:

formaalne thistus

__ " mitte P "; " pole ige, et P "

P PQ PQ PQ P Q

he alternatiivi kehtimise nue:

" P vi Q "
Tingimuste samaaegse kehtimise nue:

" P ja Q "
Jreldumine :

" Kui P , siis Q " "P kehtimisest jreldub Q kehtimine "

Samavrsus (ekvivalents):

" P (siis ja) ainult siis, kui Q "

JA-tehte mrgina kasutatakse ka smbolit 'ampersand ' : Ekvivalentsitehte mrgina kasutatakse ka smbolit VI-tehte mrgina kasutatakse ka smbolit +

&

( & ) (~ ) (+ )

LOOGIKATEHTED lausearvutuses
tehtemrk

lesanded: S O V P R L M H

Olgu antud jrgnevad lihtlaused (vited):

tehte nimi ja selgitus loogiline eitus e. inversioon

loogiline korrutamine e. konjunktsioon e. JA-tehe ( aritmeetilise korrutamise analoog loogikas ) loogiline liitmine e. disjunktsioon e. VI-tehe ( aritmeetilise liitmise analoog loogikas ) loogiline jreldamine e. implikatsioon ( ei oma aritmeetikas analoogi) loogiline samavrsus e. ekvivalents ( vrdusmrgi ' = ' analoog loogikas)

on suvi vljas on soe vihma sajab vljas on pime pikesevarjutus kestab pike on loojunud Ferrari on kiirem kui McLaren Hkkinen vidab sidu

Esitada jrgnevad liitlaused lausearvutusvalemitena: Kui vihma sajab, siis on suvi vi vljas on soe

Implikatsioonitehte operandide staatus:

eeldus

jreldus
Q P

V (S O)
Vljas on pime (siis ja) ainult siis, kui pike on loojunud ja pole suvi vi pikesevarjutus kestab

Ekvivalentsitehte mlemad operandid on teineteise eelduseks ja jrelduseks :

kui

P Q

siis

P Q

ja samal ajal ka

LAUSEARVUTUSVALEMID Nii liht- kui ka liitlausete formaalseid esitusi nimetatakse lausearvutusvalemiteks. Lausearvutusvalem on defineeritud jrgnevalt: Lihtlause formaalne this ja tevrtuskonstant on valem: A __ Kui A on valem, siis on valemid ka A ja ( A ) Kui A ja B on valemid, siis on valemid ka AB AB AB AB

__ P (L S R)
Kui on suvi vi pike pole loojunud, siis vljas pole pime 0 1

__ __ (S L) P

Kui vihma sajab, siis Hkkinen ei vida situ

Eelnev mratlus vlistab valemite hulgast niteks sellised A B A()B smbolitekooslused: A B

__ V H

Lugeda jrgnevaid lausearvutusvalemeid (taastada lause verbaalne esitus): Kui McLaren on kiirem kui Ferrari ja vihma ei saja, siis Hkkinen vidab sidu

__ __ (M V) H
Hkkinen ei vida situ (siis ja) ainult siis, kui Ferrari on kiirem kui McLaren vi vihma sajab

__ R (L P)
Kui pikesevarjutus kestab, siis pike pole loojunud ja on pime

__ H

(M V)

__ (S L)

Soe on (siis ja) ainult siis, kui on suvi vi pike pole loojunud

__ (V S ) (P O )
Vihma sajab (siis ja) ainult siis, kui on suvi vi vljas on pime ja klm

__ (S O P) S
Kui vihma sajab ja on soe ja pole pime, siis on suvi

__ __ (M H ) (V H )
McLaren on kiirem kui Ferrari ja Hkkinen vidab vi vihma sajab ja Hkkinen ei vida

LOOGIKATEHETE DEFINITSIOONID Loogikatehete definitsioonid mravad nende resultaadi kikide operandivrtuste kombinatsioonide korral. (mravad nende "kitumise" kikvimalikes olukordades).
Loogikatehete operandideks on tevrtused (0 ja 1) ja tulemuseks on samuti tevrtus. Lausearvutuses kasutatakse hte unaarset ja nelja binaarset tehet.

__ O (S L) __ __ (S L) = 1 (0 1) = 0 __ (V S ) (P O )

[vale]

Kui A ja B on suvalised lausearvutuslaused alternatiivsete tevrtustega 0 vi 1, siis nendevaheliste loogikatehete tulemuseks olevate liitlausete tevrtused on jrgnevad:
inversioon konjunktsioon disjunktsioon implikatsioon ekvivalents

__ __ ( V S ) ( P O ) = ( 0 0 ) ( 1 1 ) = 1 [tene]

0 0 1 1 0 1 0 1

___

A 1 1 0 0

0 0 0 1

0 1 1 1

1 1 0 1

1 0 0 1

__ (S O P) S __ __ (S O P) S = (0 1 1) 0 = 1 __ __ (M H ) (V H ) __ __ __ __ (MH)(VH) = (1 0 ) (0 0 )

[tene]

Seega oleneb iga liitlause tevrtus teda moodustavate lihtlausete tevrtustest ja nende sidumiseks kasutatud loogikatehetest. Loogikatehete prioriteet: lesanded: S = 0 P = 1 H = 0

= 0

[vale]

Olgu lihtlaused jrgnevate tevrtustega: O = 1 V = 0 L = 1 M = 1

Lause on samaselt tene, kui ta omandab tevrtuse 1 koostislausete mistahes vrtuskombinatsioonide korral. Samaselt test lauset nimetatakse ka tautoloogiaks. Lause on samaselt vr, kui ta omandab tevrtuse 0 koostislausete mistahes vrtuskombinatsioonide korral. Samaselt vra lauset nimetatakse ka vastuoluks. Samaselt tesed laused vib asendada (thistada) konstandiga 1 ja samaselt vrad laused konstandiga 0.

Leida selliste koostislausete tevrtuste korral jrgnevate liitlausete tevrtused:

PREDIKAADID
Predikaat on lause (valem), mis sisaldab hte vi enamat muutujat. (Predikaatlause) Predikaatlause tevrtus oleneb vrtustatud muutuja(te) tevrtus(t)est. Kui predikaadi muutujad asendada mingite konkreetsete vrtustega lubatud vrtustehulgast, siis predikaat muutub lauseks (ehk omandab tevrtuse). Predikaate thistatakse suurthtedega; temas sisalduvaid muutujaid (predikaatmuutujaid) vikethtedega. hekohaline predikaat he muutujaga:

P(3) = 1

ehk

tene

Omistades predikaatmuutujale mne muu tisarvulise vrtuse:

P(5) (5 > 2) (5 < 4) = 0

ehk

P(5) = 0

ehk

vale

hekohalist predikaati nimetatakse omaduseks. Kui predikaatmuutuja mingi konkreetse vrtuse n korral predikaatlause P ( n ) osutub teseks, siis tleme, et " n-il on omadus P ". Eelmises nites: tisarvul 3 on omadus P ; tisarvul 5 pole.

P ( x ) . . . muutujat x sisaldav lause vi valem . . .

Kahekohaline predikaat kahe muutujaga:

P ( x, y ) . . . muutujaid x ja y sisaldav lause vi valem . . .

Predikaat vib olla esitatud ka verbaalselt: (harvaesinev)

A ( x ) " x on algarv "

Reeglina eelistame predikaate vimalusekorral esitada formaalselt ehk valemitekujul (predikaatvalem). Predikaatmuutujate kohta tuleb alati eelnevalt tpsustada, milliseid vrtusi ta vib omandada ehk milline on predikaadi mramispiirkond. Olgu

Predikaatlause P ( x ) vib olla: tidetav ehk kehtestatav: kui ta on tene ainult osade muutujavrtuste x korral (ehk osas mramispiirkonnas) samaselt tene: kui ta on tene (kehtiv) kogu mramispiirkonnas samaselt vr: kui ta ei kehti mitte mingite muutujavrtuste korral oma mramispiirkonnas KVANTORID

Kui soovime vita, et predikaat P (x) kehtib oma mramispiirkonna kikide x-ide ( x1 x2 x3 . . . ) korral ehk:

x tisarv ja vaatleme hekohalist predikaati: P(x) (x > 2) (x < 4) x = 3 saame tese predikaatlause (predikaatvalemi): P(3) = (3 > 2) (3 < 4) = 1
Vrtustades ehk

P ( x1 ) P ( x2 ) P ( x3 ) P ( x4 ) . . . . = 1 x P ( x) x ( . . . mistahes
lause muutuja x osalusel . . . )

siis kasutame sellise vite kompaktsemaks esitamiseks ldsuse kvantorit:

ehk ldkujul:

Kui kvantorit rakendatakse ksikule predikaadithisele, vib sulud ra jtta.

 interpreteeritakse valemi lugemisel: "iga". Kui soovime vita, et predikaat P (x) kehtib vhemalt he oma mramispiirkonna x-i korral ehk: P ( x1 ) P ( x2 ) P ( x3 ) P ( x4 ) . . . . = 1
ldsuse kvantorit siis kasutame sellise vite kopaktsemaks esitamiseks olemasolu kvantorit ehk eksistentsikvantorit

Kvantorit vib predikaadithise asemel rakendada ka predikaatlausele endale:

x [ ( x > 2 ) ( x < 4 ) ]
Kvantorite mratlusest jreldub: Kui lause

x P ( x)

osutub teseks, siis

x P (x) on samuti tene.

:
Kvantorimrgiga seotud muutujat (muutujaid) nimetatakse seotud muutujateks. Kvantorimrgiga mitteseotud predikaatmuutujad on vabad muutujad. nide:

x P ( x)
ehk ldkujul: "eksisteerib". Kvantorid ja sobivad seega predikaadi P (x) kehtestatavuse tpsustamiseks nii lpliku mramispiirkonna kui ka lpmatult suure mramispiirkonna korral. Kui predikaadile P (x) on rakendatud kvantorit, siis ta omandab kohe tevrtuse (tene vi vale) ja ta tevrtus ei olene enam predikaatmuutujale x omistatud konkreetsest vrtusest. Kvantori rakendamise tulemuseks on seega uus, tevrtusega lause. nide: Rakendame eelnevalt vaadeldud predikaadile

x ( . . . mistahes lause muutuja x osalusel . . . ) ldsuse kvantorit interpreteeritakse valemi lugemisel: "leidub" ehk

x P (x, y)

korral:

x on seotud ja y on vaba muutuja.

__

Eksistentsikvantorit saab ka "eitada": Humrgiga eksistentsikvantor "leidub tpselt ks . . ." Kvantorid

! x vidab seotud muutuja kohta:

"ei leidu . . ."

ja on omavahel seotud jrgneva samavrsusega:

__ __

x P ( x) x P ( x)
Kvantorit saab rakendada ka sellisele lausele, millele on juba eelnevalt kvantorit rakendatud:

P(x) (x > 2) (x < 4)

esmalt ldsuse kvantorit ning seejrel olemasolu kvantorit ning leiame tulemuseks olevate lausete tevrtused:

x y ( x + y = 9 )
(eelneva predikaatlause tevrtus oleneb ta mramispiirkonnast)

x P ( x)

[vale]

x P ( x)

Kvantoriga vivad olla seotud ka mitu muutujat:

[tene]

x ,y P (x, y) xy P (x, y)

Sarnaselt muutujateta lausearvutuslausetega saab ka predikaate siduda liitpredikaatideks nendesamade loogikatehetega: Predikaadid on vrdvrsed (ekvivalentsed) , kui nende tevrtuspiirkonnad langevad kokku. nide: Olgu naturaalarvulise muutumispiirkonnaga hekohalised predikaadid:

mrkus: kui mramispiirkonnaks oleks reaalarvude asemel tisarvud , siis 2ne ja 3mas predikaatvalem lihtsustuksid:

__

x [ H (x) H (x) ]
lesanded: Nidata kahekohalise predikaadi

x y [ D (x , y) ]

P (x) " x jagub 3-ga " S (x) " x jagub 12-ga " . . . . siis: S ( x) T ( x)

Q (x) " x jagub 4-ga " T ( x ) = P ( x ) Q (x )

P (x , y) tesuspiirkond: vastus: (x = y) (x = - y)

P (x , y) x 2 y 2 = 0 P (x , y) (x > 0) (y < 0) vastus: (x < 0) (x > 0) ( y < 0) P (x , y) (x > 0) (y < 0) vastus: (x > 0) ( y < 0)

lesanded: On antud reaalarvulise mramispiirkonnaga predikaadid:

N (x) " x on naturaalarv " Z (x) " x on tisarv " P (x) " x on algarv " H (x) " x on paarisarv " D (x , y) " x jagub y-ga "
Leida predikaatlausete tevrtus:

x [ N (x ) Z (x ) ]
__

x [ Z (x ) H ( x ) H ( x ) ] x y [ Z (x ) Z (y ) D ( x , y ) ] x [ P (x ) H (x ) ]

LOOGIKASEADUSED
Loogikaseadused on kuni 3me operandiga lihtsaimad samaselt tesed lausearvutusvalemid. Loogikaseadused ei ole aksioomid. Nende kehtivus tuleneb loogikatehete definitsioonidest. Olgu 3 lauset A B C assotsiatiivsus: mis omavad tevrtusi 0 vi 1.

De Morgani

seadused: _______

__ __

__ __

A B
_______

= B A = B A = A A 0 = 0
A 1

A B A 0

Seadused konstantidega 0 ja 1 :

= A A 1 = 1
Vlistatud kolmanda seadus : __

A B C = (A B) C = A (B C) A B C = (A B) C = A (B C)

A A = 1
Vastuolu seadus : __

kommutatiivsus:

A B

= B A

A B

= B A

A A =
Kontrapositsiooni seadus : __

idempotentsus:

A A

= A

A A

= A

A B = B A
Sllogismi seadus :

__

neeldumine:

A (A B) = A A (A B) = A
distributiivsus:

[ (A B) (B C) ] (A C)
AB = A B 1A = A 0 A A A A (A B) = B A0 = A A 1
__ __

A (B C) = (A B) (A C) A (B C) = (A B) (A C)
topelteituse seadus: __ __

= A

A B = (A B) (B A)
Loogikaseadused vimaldavad formaalsete teisenduste abil saada lausetest (valemitest) uusi, esialgsega loogiliselt samavrseid lauseid. lesanne: On eespool olnud lause: Kui McLaren on kiirem kui Ferrari ja vihma ei saja, siis Hkkinen vidab sidu:

__ __ (M V) H
. . . ja eespool olnud he teise lause vhemuudetud kuju: Kui Hkkinen ei vida situ, siis Ferrari on kiirem kui McLaren vi vihma sajab:

__ H

(M V)

Kontrollida nende lausete loogilist samavrsust he lause valemesituse formaalse teisendusega teise lause valemiks. lahendus: Teisendame esimese valemi teiseks Kontrapositsiooni ja De Morgani seaduste abil:

__ __ A B = B A ______ __ __ A B = B A

__ __ (M V) H ________ __ __ __ H (M V ) __ H (M V)

HULGAD
Mistel "hulk" pole definitsiooni. Hulk on fundamentaalne baasmiste. ". . . . hulk on koosvaadeldavate objektide (hulgaelementide) kogum . . . ." Hulk koosneb hulgaelementidest. ( Hulk sisaldab elemente )

Kui hulk on thistatud mingi suurthega , siis :

V = {a e i o u } Z = { . . . -2 , -1 , 0 , 1 , 2 , 3 , . . . } N = { 0, 1, 2, 3, ...}
HULKADE VRDSUS : Hulgad on vrdsed , kui nad koosnevad samadest elementidest:

Hulga esitamine Hulka thistatakse suurthtedega: A B C Hulka esitatakse: tema elementide tieliku loeteluna loogsulgude vahel:

{1 3 5} = {5 1 3}
Hulgaelemendid ei ole hulgas ksteise suhtes kuidagi jrjestatud. Hulgas ei ole korduvaid elemente. Igat hulgaelementi on hulgas "ks eksemplar" : { 1 3 3 5 5 5 } = { 1 3 5 } Hulgaelemendi

{ a, e, i, o, u, , , , }

vi

{a e i o u }

( komast vib loobuda, kui iga hulgaelement esitub ksiku themrgi abil )

tema elementide osalise loeteluna, mis esitab mingit regulaarset ratuntavat seadusprasust:

V thistatakse: e V Elemendi d mittekuulumist hulka V thistatakse: d V

kuulumist hulka

{ . . . -2 , -1 , 0 , 1 , 2 , 3 , . . . } { 0, 1, 2, 3, ...} { 0 , 1 , 2 , 3 , . . . , 99 } { 0 , 2 , 4 , 6 , 8 , 10 , . . . } { 1 , 3 , 5 , 7 , 9 , 11 , . . . } { 0 , 1 , 3 , 5 , 7 , 11 , 13 , 17 , 19 , 23 , 29 , 31 . . . }
ldise avaldise kaudu , mis kehtib kigi hulgaelementide jaoks:

hulga sisaldumine teises hulgas: Hulk A on hulga B osahulk (alamhulk) : A B element on samal ajal ka hulga B elemendiks: kui hulga A iga

A B

x ( x A x B )

Iga hulk on iseenda osahulgaks: A A Kui 2 hulka osutuvad teineteise osahulkadeks , siis nad on vrdsed:

(A B

B A) A = B

{ n | ( n > 1899 ) ( n < 2000 ) } { x | x mod 2 = 0 } { x | x mod 2 = 1 } { a | a on algarv }

Venni Diagrammid Venni diagramme kasutatakse hulkade illustratiivseks graafiliseks esitamiseks. Diagrammil esitatakse hulki ringjoontega , mille sees vivad olla nidatud ka hulgaelemendid. Hulka mittekuuluvate elementide esitamiseks on kasutusele vetud UNIVERSIAALHULGA miste.

Universiaalhulga I moodustavad elemendid , mis kuuluvad vaadeldavasse hulka ja (lejnud) elemendid , mis ei kuulu vaadeldavasse hulka. Venni diagrammil esitatakse universiaalhulka ristklikuna:

__ Hulka A mittekuuluvad elemendid moodustavad hulga A tiendi A . nide : __ Kui I = { e t k n r l p } ja A = { l p } siis A = { e t k n r }

" hulga tiend "

" hulga tiend universaalhulgani "

__ Hulga A tiendi A definitsioon: __ A = { x

| xA }

Mistahes vaadeldav hulk on osa universiaalhulgast:

A I :

I A
Hulga A tiend A

I
HE hulga Venni diagramm

I B A

Universiaalhulk sisaldab kiki antud kontekstis vaadeldavaid elemente. Vokaalide hulga V = { a e i o u universiaalhulgaks kigi thtede hulk : Venni diagramm vokaalide hulgale V :
b f h g w j h x c g d y a e i o v r p s t KOLME HULGA Venni diagramm q z m k

} vaatlemisel sobib
KAHE HULGA Venni diagramm Venni diagramm hulkadele A ja B erijuhul , kui A B

I = {a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z }

I
n l

V
u

THI HULK: Hulgas vivad elemendid ka tielikult puududa:

{ }

Elementideta hulka nimetatakse thjaks. Thja hulka thistatakse ka ehk:

lpmatud ja loenduvad hulgad. Reaalarvude hulk R on lpmatu ja mitteloenduv. ( Diskreetne Matemaatika ei tegele reaalarvudega ) HULGAARITMEETILISED TEHTED On 1 unaarne ja 4 binaarset hulgaaritmeetilist operatsiooni. (binaarsetel on operandideks on 2 hulka) hulkade HEND

={ }
Thi hulk

on iga hulga osahulgaks:

A ( A )
Kuna eelnevalt oli mrgitud , et

A A siis kehtib iga hulga jaoks:

( hulgaaritmeetiline liitmine )

A ( A A A )
ASTMEHULK Mingi hulga A astmehulgaks 2A ehk P (A) nimetatakse selle hulga kikide osahulkade hulka. nide: Olgu antud A = { a b } Sellise hulga A astmehulk on: 2A = P (A) = { { } { a } { b } { a b } } Hulga { 0 , 1 , 2 } astmehulk on: {0 , 1 , 2} = P ( { 0 , 1 , 2 } ) = { { } {0} {1} {2} {0 1} {0 2} {1 2} { 0 1 2 } } 2
LPLIKUD, LPMATUD, LOENDUVAD, MITTELOENDUVAD HULGAD

Kahe hulga A ja B hendisse A kuuluvad hulka A vi hulka B :

kuuluvad elemendid , mis

A B =

{ x | xA xB }
I A B

AB
hulkade HISOSA

hend

( hulgaaritmeetiline korrutamine )

Kahe hulga A ja B hisosasse A B kuuluvad elemendid , mis kuuluvad hulka A ja samal ajal ka hulka B :

Hulk on lplik , kui ta sisaldab kindla arvu elemente. { 0, 1, 2, 3, . . . 1000000000000000000000000 } on lplik hulk. Lpmatu hulk sisaldab piiramatult (lpmatult) palju elemente. { . . . -3, -2, -1, 0, 1, 2, 3 . . . } ja { 0, 1, 2, 3 . . . } on lpmatud hulgad. Hulk on loenduv , kui tema elementidele saab hakata vastavaks seadma naturaalarve { 0, 1, 2, 3 . . . } Iga lplik hulk on alati ka loenduv. Naturaalarvude hulk

A B =

{ x | xA xB }
I A B

N ise ja tisarvude hulk Z on

AB

hisosa

 hulkade VAHE

( hulgaaritmeetiline lahutamine )

Kahe hulga A ja B vahesse A \ B kuuluvad elemendid , mis kuuluvad hulka A ja ei kuulu hulka B :

Lpliku hulga arvu . Hulga

A vimsuseks

| A | nimetatakse tema elementide

V = { a e i o u } vimsus | V | = 9

\ B = { x | xA xB }
I A B

GRASSMANI VALEMID:

B elementide arv | A B | |A B| = |A| + |B| - |A B|

Kahe hulga hendi A

avaldub :

B elementide arv | A B | |A B| = |A| + |B| - |A B|

Kahe hulga hisosa A
vahe

avaldub :

A\ B " A ilma B-ta "

hulkade SMMEETRILINE VAHE Kahe hulga A ja B smmeetrilisse vahesse elemendid :

A B
kuuluvad

Kolme hulga hendi A B C elementide arv avaldub :

|A B C|

|A B C| = |A| + |B| + |C| - |A B|- |A

C| - |B C| + | A B C|

A B =

{x |(xA xB) (xB xA)}

HULGAALGEBRA PHISEOSED

I A B

A = A A = I __ A A = I __ A A = A A = A

A = A A = __ __ A = A __ I = A A = A

A B
Kui A nide:

smm. vahe

B = {1 4 7}

, siis A ja ja

B on mittelikuvad.
on mittelikuvad hulgad.

{2 3 6}

kommutatiivsus:

__

A B = B A
assotsiatiivsus:

A B = B A

Hulgatehete prioriteet:

(A B) C = A (B C) (A B) C = A (B C)
distributiivsus:

Cantori normaalkujud (CNK):

Hulgaavaldise Cantori normaalkuju on hendite hisosa vi hisosade hend, kus osalevad ksikud hulgad vi nende tiendid. Lihtsaim (vhima arvu hulgathistega) CNK on minimaalne normaalkuju.
nide:

A (B C) = (A B) (A C) A (B C) = (A B) (A C)
neeldumine:

____________ __
Teisendada hulgaavaldis

(A B ) \ C

Cantori normaalkujule.

A(AB) = AB kleepimine: A=(AB) (AB)

A (A B) = A _

A(AB) = AB

A (A B) = A _

____________ __

(A B ) \ C = (A \ B ) ( B \ A ) C = = (A B ) ( B A ) C =
___________________________ __ __ __ ________ __ __

________________________ __ __ __

__

A=(AB) (AB)

__

________ __ __ __ __

= (A B ) ( B A ) C = = (A B) (B A) C =
__ __ __

de Morgani seadused ( 2he hulga jaoks):

______ __ __ A B = A B

______ __ __ A B = A B

= (A B)(B B) (A A) (B A)C = = (A B) (B A) C
__

muud hulgaaritmeetilised asendusseosed: __

A \B = A B A B = (A\B) (B\A)

A B = (AB) \ (BA)

teine teisendusvimalus:

(A B ) \ C = (A B ) \ ( A B ) C = = (A B ) ( A B ) C = = (A B ) ( A B ) C = = (A B) (AB) C
A

____________ __

_________________________ __ __ __

nide: Teisendame eespool saadud minimaalse Cantori normaalkuju tielikuks CNK-ks:

____________________________ _______ __ __ __ ________ __ __ __

__

( minimaalne CNK )

__ __ __ (A B) (AB ) C = (A B C) __ __ __ __ __ (A B C) (ABC) (AB C) __ (C A) (C A) = __ = . . . . . . (C A B) (C A B) __ __ __ (C A B) (C A B) = __ __ __ __ =(A B C) (A B C ) (ABC) __ __ __ __ ( A B C ) ( A B C ) ( A B C )

(A

)\ C

Cantori tielik normaalkuju sisaldab igas hendis vi hisosas kiki avaldises osalevaid hulki. Avaldiseliikmes puuduvaid hulki saab lisada kleepimisseadust rakendades:

A=(AB) (AB)

__

A=(AB) (AB)

__

Hulkade RISTKORRUTIS ehk OTSEKORRUTIS Kahe hulga ristkorrutis

A B on jrjestatud paaride < a, b > hulk,

kus paari esimene element on esimeseks teguriks olevast hulgast ja paari teine element on teiseks teguriks olevast hulgast:

A B = { < a, b > | a A b B }
nide:

A = { 1, 2, 3 }

B = { a, b }

A B = { < 1, a > < 1, b > < 2, a > < 2, b > < 3, a > < 3, b > }
Elementide (paaride) arv ristkorrutises: Hulga

|A B| = |A| |B|

A otseruut A A on hulga otsekorrutis iseendaga:

A A = A2 = { < a, b > | a A b A }
nide: Kui A = { 1, 2 } , siis A A = { < 1, 1 > < 1, 2 > < 2, 1 > < 2, 2 > } Ristkorrutis pole kommutatiivne:

A B B A

Ristkorrutistehte vib defineerida ka suuremale teguritearvule.

A B C ristkorrutis: A B C = { < a, b, c > | a A b B c C }

3-me hulga n hulga A B C . . . N ristkorrutis: ABC ... N = { < a, b, c, ... n > | aA bB cC . . . nN }

VASTAVUSED
Vastavus seab he hulga elementidele vastavaks teise hulga mingeid elemente.

Kuna kahe hulga otsekorrutis A B koosneb nende elementide kikvimalikest jrjestatud paaridest < a, b > , siis defineeritaksegi vastavust lhtehulga ja sihthulga otsekorrutise osahulgana: Vastavus on hulk : AB AB Eelnev nitevastavus esitub seega jrjestatud paaride hulgana : = { < Jri, 4 > < Mari, 5 > < Juhan, 3 > < Jaan, 1 > < Kati, 4 > } Kui

A = { Jri Mari Jaan Juhan Kati Mati } ja vimalike hinnete hulk: B = { 0, 1, 2, 3, 4, 5 }

Olgu pilaste hulk: Nende 6 pilase hindamisel luuakse vastavus hulgast A hulka B. Vikeste hulkade korral on vastavuse kige illustratiivsem esitus vastavuse diagramm :

seab a-le vastavaks b ehk thistada: a b

< a, b > siis vib ka D () moodustavad

Jri Mari Juhan Jaan Kati Mati

:
5

Vastavuse : A B mramispiirkonna vastavuses osalevad lhtehulga elemendid:

D () = { a | b ( < a, b > ) } A
Vastavuse : A B muutumispiirkonna R () moodustavad vastavuses osalevad sihthulga elemendid:

4 3 2 1 0

Kui vastavus

seab hulga A elementidele vastavaks hulga B elemente (ehk on "hulgast A hulka B " ) , siis mrgime : : A B A on sellisel juhul vastavuse lhtehulk ja B on sihthulk .

R () = { b | a ( < a, b > ) } B __ Vastavuse : A B tiendi moodustavad jrjestatud paarid < a, b > A B mis ei kuulu vastavusse : __ = { <a, b> AB | < a, b > ) } A B

__ = ( AB ) \ | | = |A B| || : A B prdvastavus -1 seab sihthulga B elementidele vastavaks lhtehulga A elemente: -1 = { <b, a> BA | < a, b > ) } B A
Vastavuse

__

Vastavuse matemaatiliseks mudeliks (esituseks) on jrjestatud paaride hulk .

| -1 | = | | 1 : A B ja 2 : B C kompositsioon ehk liitvastavus 1 2 on vastavus, mis seab hulga A elementidele vastavaks hulga C elemente "le hulga B elementide": 1 2 = { <a, c>AC | b(< a, b >1 < b, c >2 )} A C
Vastavuste

VASTAVUSTE LIIGID Vastavus

A B on kikjal mratud , kui D () = A

:
5

4 3 2 1

a b c d e f

1 :

2 :
x

d e

4 y 3 2 1 0 p q z

KIKJAL mratud vastavus

Vastavus

A B on kikjale mratud , kui R () = B

f b g d

:
5

4 3 2 1

1 2 = { < a, y > < a, z > < d, p > }

Kompositsioonitehet nimetatakse ka vastavuste korrutamiseks. Vastavuste kompositsioon on assotsiatiivne:

(1 2 ) 3 = 1 (2 3 )

KIKJALE mratud vastavus

Kompositsiooni prdvastavus on prdvastavuste kompositsioon:

(1 2 )-1 = 2 -1 1 -1

Vastavus A B on hene , kui igale mramispiirkonna elemendile vastab tpselt ks muutumispiirkonna element: aD() !bR() [ < a,b > ]


f b g d

:
5

4 3 2 1

:
5

4 6 3

c d e

1 2

KS-HENE vastavus HENE vastavus

hese vastavuse korral kehtib:

-1 = { < b, b > | b B }
Kikjal mratud hest vastavust nimetatakse funktsiooniks.

FUNKTSIOONIDE LIIGID Kikjale mratud funktsioon on srjektsioon: bB aA [(a) = b ]

on funktsioon, siis < x, y > esitamiseks vib kasutada thistust: (x) = y

Kui Kui funktsiooni korral mratud funktsioon. Kui funktsiooni aA[a D()] siis on osaliselt

:
5

: A B (ehk AB ) mramispiirkond D() = A , siis selle rhutamiseks vib funktsiooni nimetada ka "tielikult mratud funktsioon" )

2
d e

tielikult mratud funktsiooniks. (vaikimisi: "funktsioon"

srjektsioon

Vastavus : A B on ks-hene , kui ta on hene ja muutumispiirkonna iga element vastab tpselt hele mramispiirkonna elemendile: a,bD() [(a) = (b) a = b] a,bD() [a b (a) (b)] ehk

ks-hene funktsioon on injektsioon:

:
5

4 6 3

: A B , kus lhtehulk A on pilaste hulk ja sihthulk on hinded: B = {0, 1, 2, 3, 4, 5}. nitab eksamil saadud hinnet. Millistel tingimustel on :
ksimus: On vastavus osaliselt mratud funktsioon? tielikult mratud funktsioon? srjektsioon? injektsioon? bijektsioon?

c d

injektsioon

Kui

: A B on injektsioon , siis | A | | B |

BINAARSUHTED (KAHENDSUHTED) e. RELATSIOONID

Binaarne relatsioon on vastavuse erijuht, kus nii lhtehulk kui ka sihthulk on ks ja sama hulk: ( "Relatsioon hulgal M" )

Kikjale mratud ks-hene funktsioon on bijektsioon:

:
5

4 6 3

D () M

R () M

MM
R MM

Relatsiooni thistatakse eelistatult thega R: on relatsioonis " ja thistatakse: a R b

c d e

Kui R on binaarne relatsioon ja <a, b> R , siis teldakse, et "a ja b

<a,b>R Hulka, millel relatsioon on mratud (siin: M), nimetatakse binaarsuhte

bijektsioon

Kui

: A B on bijektsioon , siis | A | = | B |
Funktsioonid

alushulgaks. Kuna relatsioonid on vastavused, siis kehtivad ka nende jaoks kik vastavuste juures tuntud misted: tiend, prdvastavus, kompositsioon:

R tiend R = { <a, b> MM | < a, b > R ) } M M R = ( MM ) \ R R prdvastavus R-1 = { <b, a> | < a, b > R ) } R kompositsioon iseendaga: R R = R2 R R R = R3 R1 = R

__

__

Bijektsioonid Srjektsioonid Injektsioonid

Funktsioonide liigitumine

Relatsioonide ESITUSVIISID Olgu relatsiooni alushulk M = mratud mingi binaarsuhe R Relatsioon vib olla esitatud: 1. jrjestatud paaride hulgana:

3. naabrusmaatriksiga:

{ 2 , 3 , 4 , 5 , 6 } millel on
R =

2 3 4 5 6

2 1 0 1 0 1

3 0 1 0 0 1

4 0 0 1 0 0

5 0 0 0 1 0

6 0 0 0 0 1

R = { < 2, 2 > < 3, 3 > < 4, 2 > < 4, 4 > < 5, 5 > < 6, 2 > < 6, 3 > < 6, 6 >} R = { < a, b > | a mod b = 0 }
Kui alushulga elemendid on seotud vastavuspaarideks mingi reegli (tunnuse vi tingimuse) abil, siis seda reeglit nimetatakse relatsioonikriteeriumiks. ( binaarsuhet moodustav reegel ) Eelmises niterelatsioonis on alushulga elemente paarikaupa kokkusiduvaks tunnuseks jagumine iga alushulga element on pandud
vastavaks (ehk ta "on relatsioonis") selliste alushulga elementidega, millega ta jagub: a mod b = 0

Relatsiooni esitab kahendtitega ruutmaatriks. hikrelatsioon E ehk binaarsuhte diagonaal on binaarsuhe, mis seab igale alushulga elemendile vastavaks ainult selle elemendi enda:

E = { < a, b >MM | a = b }
Eelneva nidisalushulga M =

|E| = |M|

{ 2 3 4 5 6 } jaoks E = { < 2, 2 > < 3, 3 > < 4, 4 > < 5, 5 > < 6, 6 > }
E-1 = E

2. ( orienteeritud ) graafina:
3 2

Kui E ja R on sama alushulga M relatsioonid, siis nendevaheline kompositsioon (korrutis):

R:
4 6 5

R =

E = R

Graafi tippudeks on alushulga elemendid { 2, 3, 4, 5, 6 } ja graafi iga kaar esitab hte jrjestatud paari < a, b >

Relatsioonide OMADUSED Relatsioonidel on 6 omadust, mida thistatakse 1 2 3 4 5 6

3.

smmeetria ( 3 ) :

a,bM [(a b) < a, b >R < b, a >R]

3

R:
1. refleksiivsus ( 1 ) :

aM (< a, a >R )
3

4 6 5 4 smmeetriline binaarsuhe

R:
6 5 refleksiivne binaarsuhe

Kui R on smmeetriline, siis R-1 = R 4. antismmeetria ( 4 ) : a,bM [(a b) < a, b >R < b, a >R] ,
3

Kui R on refleksiivne, siis E R 2. antirefleksiivsus ( 2 ) : aM (< a, a >R )

3 2 6 4 6 5 antirefleksiivne binaarsuhe 5 antismmeetriline binaarsuhe 2

R:

R:
4

Kui R on antismmeetriline, siis R R-1 E Kui relatsioon pole ei smmeetriline ega antismmeetriline, siis nimetatakse teda mittesmmeetriliseks.

Kui relatsioon pole ei refleksiivne ega antirefleksiivne, siis nimetatakse teda mitterefleksiivseks.

5.

a,,b,,cM [(a b) (b c) (a c) (a R b) (b R c) 3 2

transitiivsus ( 5 ) :

(a R c)]

Relatsiooni R kaugus d omaduseni i : d (R , i ) on jrjestatud paaride arv, mis tuleb relatsiooni lisada vi sellest eemaldada , et omadus i kehtima hakkaks. lesanne: Alushulgal M =

{ a b c d } on mratud relatsioon

R:
4 6 5 transitiivne binaarsuhe

R = {< a, a > < a, b > < a, c > < b, d > < c, c > < c, d > < d, b > < d, c > < d, d >} Leida R kaugus kigi omadusteni 1 2 3 4 5 6

d(R , 1 ) = 1 d(R , 3 ) = 2 d(R , 5 ) = 3

d(R , 2 ) = 3 d(R , 4 ) = 2 d(R , 6 ) = 0

Kui R on transitiivne, siis R R R 6. antitransitiivsus ( 6 ) :

a,,b,,cM [(a b) (b c) (a c) (a R b) (b R c) 3 2

(a R c)]

^ Relatsiooni R transitiivseks sulundiks R nimetatakse vhima paaridearvuga transitiivset relatsiooni, mis sisaldab endas alamhulgana relatsiooni R . Transitiivne sulund avaldub R astmete hendina:

Kui alushulgas |M| = n

^

siis
i = n-1 i=1

R = R R2 R3 . . . Rn-1 = U Ri
4

R:
6 5 antitransitiivne binaarsuhe

Kui R on juba transitiivne, siis R = R

{ 1 2 3 4 5 } on mratud relatsioon R = { < 1, 3 > < 1, 4 > < 3, 4 > < 4, 5 > < 5, 2 > < 5, 3 > }
lesanne: Alushulgal M = Leida R transitiivne sulund.

Kui relatsioon pole ei transitiivne ega antitransitiivne, siis nimetatakse teda mittetransitiivseks. Kik 3 omadust ja nende 3 vastandomadust on vastastikku teineteist vlistavad: he omaduse kehtimine vlistab ta antiomaduse kehtimise. Omaduse mittekehtimine ei thenda ta vastandomaduse kehtimist.

R = {<1, 3>

<1, 4> <3, 4> <4, 5> <5, 2> < 5, 3> <3, 2> <5, 4> <3, 5> <1, 5> <4, 3>

|R| = 11

JRJESTUSSUHTED
OSALINE jrjestussuhe Osaline jrjestussuhe on relatsioon, mis on antismmeetriline ja transitiivne. Kui osaline jrjestussuhe on samas ka antirefleksiivne , siis ta on range osaline jrjestussuhe ( < )
vi

nide:

{ 3, 4 } astmehulk 2{3, 4} = { { } {3} {4} {3,4} } = M Koostame hulgal M relatsiooni R = { < a, b >MM | (a b) (a b) } R = { < { }, {3} > < { }, {4} > < { }, {3,4} > < {3}, {3,4} > < {4}, {3,4} > }
Olgu alushulgaks hulga
Moodustunud relatsioon on (range) jrjestussuhe, kuna ta on antismmeetriline ja transitiivne ning samas on ta osaline jrjestussuhe , kuna alushulk M sisaldab ka elementidepaari, mis pole selle relatsiooni jrjestuskriteeriumiga vrreldavad: {3} {4} ega {4} {3}

Kui osaline jrjestussuhe on samas ka refleksiivne , siis ta on mitterange osaline jrjestussuhe ( ) Kui R on jrjestussuhe hulgal M , siis "relatsioon R jrjestab hulga M". Eespool kasutatud niterelatsioon

ehk

< {3}, {4} > M ja < {4}, {3} > M Relatsiooni ennast vib samuti thistada jrjestatud paariga, mille komponentideks on relatsiooni alushulk ja jrjestuskriteerium. Eelnev niterelatsioon oleks jrjestatud paarina esitatult < 2{3, 4}, > . TIELIK jrjestussuhe Kui alushulga mistahes 2 elementi on jrjestatavad (ehk selle relatsiooni jrjestuskriteeriumi abil vrreldavad): a,bM [ (a b) (a b) ] siis sellist relatsiooni nimetatakse lineaarseks jrjestuseks. nide: Tisarvude hulk Z jrjestuskriteeriumiga (vi ) osutub lineaarseks jrjestuseks < Z, > Kui lineaarselt jrjestatud hulgas leidub tpselt 1 vhim element: !mM aM [ m a ] siis on hulk tielikult jrjestatud (tielik jrjestussuhe). nide: Naturaalarvude hulk N jrjestuskriteeriumiga (vi ) osutub tielikuks jrjestuseks < N, > , sest seal on olemas lineaarjrjestus ja selles hulgas leidub element (naturaalarv 0) , mis on viksem mistahes teisest naturaalarvust. ( Jrjestuskriteeriumite ja asendamisel teineteisega relatsiooni omadused ei muutu. Muutub ainult komponentide jrjestus jrjestatud paarides: < a, b > asendub < b, a >-ga ) Huvipakkuvamad jrjestussuhted on osalised jrjestused.

R = { < a, b > | a mod b = 0 }

on samuti (mitterange) osaline jrjestussuhe, kuna ta on refleksiivne : (arv jagub iseendaga: < a, a > R ) antismmeetriline : < b, a > R ) (kui a jagub b-ga , siis b ei jagu a-ga: < a, b > R transitiivne : (kui a jagub b-ga ja b jagub c-ga , siis a jagub c-ga )
Jrjestussuhte relatsioonikriteeriumit vib nimetada ka jrjestuskriteeriumiks .

Kui alushulga moodustuvad elemendid, mille jaoks on defineeritud vrdlemistehted "suurem kui" ( "viksem kui" ) > ( < ) siis relatsioonid

R = { < a, b > | a < b } R = { < a, b > | a > b }

osutuvad jrjestussuheteks.

R = { < a, b > | a b } R = { < a, b > | a b }

Kui alushulga elementideks on hulgad ja relatsioonikriteeriumiks valida siis moodustuv binaarsuhe on samuti jrjestussuhe. (Teatavasti pole hulkade jaoks defineeritud vrdlustehteid > < )

Hasse diagrammid Hasse diagramm on osalise jrjestussuhte illustratiivne graafiline esitus. Diagramm koosneb sihipraselt paigutatud ja joontega hendatud alushulga elementidest. Relatsiooni R Hasse diagramm joonistatakse jrgnevaid nudeid arvestades: Kui ( a b ) ja ( a b ) , siis b paigutatakse diagrammil krgemale kui a ja nad hendatakse omavahel joonega. Transitiivseks osutuvad jooned jetakse diagrammile mrkimata.
Tpsustame, et teine tingimus vlistab osa jooni, mis esimese tingimuse kohaselt kuuluksid samuti diagrammilekandmisele. Transitiivsust esitavad jooned ei lisaks enam osalise jrjestuse kohta uut infot.

nide: Eelnev osalise jrjestuse nide < 2{3, 4}, > omab jrgnevat Hasse diagrammi: ra on jetud joon { } ja {3, 4} vahel, kuna ka {3, 4} olemasolevad jooned nitavad , et { } {3, 4} ehk < { }, {3, 4} > R {3} {4} {}
Hasse diagramm relatsioonile 2{3,4} ,

nide: Koostame Hasse diagrammid kahele 8-elemendilisel alushulgal mratud osalisele jrjestusele: < 2{a b c}, > ja < {0,1}3, < >
{a b c} {a b} {a} {a c} {b} { }
Hasse diagramm relatsioonile 2 ,
{a b c}

111

{b c} {c}

011 001

101 010 000

110 100

Hasse diagramm
3 relatsioonile {0,1} , <

POSITSIOONILISED ARVUSSTEEMID
Igal positsioonilisel arvussteemil on tisarvuline alus p Arvujrgud: . . . . a5 a4 a3 a2 a1 a0 a-1 a-2 a-3 a-4 . . . . a i . . . . p i = pi

KAHENDSSTEEM
Kahendssteem on lihtsaim positsiooniline arvussteem: p = 2 a i { 0, 1 } 2ndssteemi jrgukaalud: . . . 25 24 23 22 21 20 2-1 2-2 2-3 . . .
32 16 8 4 2 1 0.5 0.25 0.125

Igal jrgul a i on kaal pi :

Jrgnevalt on loetletud kahendarvud kuni 63-ni:

02 = 010 12 = 110 102 = 210 112 = 310 1002 = 410 1012 = 510 1102 = 610 1112 = 710 10002 = 810 10012 = 910 10102 =1010 10112 =1110 11002 =1210 11012 =1310 11102 =1410 11112 =1510 100002 =1610 100012 =1710 100102 =1810 100112 =1910 101002 =2010 101012 =2110 101102 =2210 101112 =2310 110002 =2410 110012 =2510 110102 =2610 110112 =2710 111002 =2810 111012 =2910 111102 =3010 111112 =3110 1000002 =3210 1000012 =3310 1000102 =3410 1000112 =3510 1001002 =3610 1001012 =3710 1001102 =3810 1001112 =3910 1010002 =4010 1010012 =4110 1010102 =4210 1010112 =4310 1011002 =4410 1011012 =4510 1011102 =4610 1011112 =4710 1100002 =4810 1100012 =4910 1100102 =5010 1100112 =5110 1101002 =5210 1101012 =5310 1101102 =5410 1101112 =5510 1110002 =5610 1110012 =5710 1110102 =5810 1110112 =5910 1111002 =6010 1111012 =6110 1111102 =6210 1111112 =6310

Jrgukaalud: . . . . p5 p4 p3 p2 p1 p0 p-1 p-2 p-3 p-4 . . . . pi . . . . Kui alus p = 10 , siis on kmnendssteem , kus jrkude kaaludeks on: . . . . 103 102 101 100 10-1 10-2 10- 3 . . . .
. . . . 100 10 1 0.1 0.01 . . . .

tisosa
krgemad jrgud

murdosa
madalamad jrgud

Igas jrgus a i saab olla p erinevat jrguvrtust. Kui p = 10 , siis a i { 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 }

Mistahes positsioonilises arvussteemis avaldub arvu vrtus N: N = . . . + a3 p3 + a2 p2 + a1 p1 + a0 p0 + a-1 p-1 + a-2 p-2 + . . . 123 10 = 1 100 + 2 10 + 3 1 = 123 10

Seega tisosa ees ja murdosa jrel asuvad '0'-d ei mjuta arvu vrtust: 123.45 10 = . . . . 00000123.450000000 . . . . 10

Kuna kahendarvudes ei leidu suuremaid jrguvrtusi kui 1, siis kahendarvude korral arvu vrtust arvutav avaldis lihtsustub nende jrgukaalude summeerimiseks, kus asub jrguvrtus 1:
1010112

Miste arvu vrtus on eranditult seotud ainult 10ndssteemiga. "Vrtuse leidmine" ja "10ndssteemi teisendamine" on snonmid. leskirjutatud arvu ssteemikuuluvuse tpsustamiseks lisame talle ssteemi nitava indeksi: 3728 on 8ndssteemne arv vrtusega 250: 3728 = 3 82 + 7 81 + 2 80 = 25010

= 1 25 + 0 24 + 1 23 + 0 22 + 1 21 + 1 20 = = 32 + 8 + 2 + 1 = 4310

WODYHQJUlM GXWLUHHQLIHG QR HQLPHOGU}Y

GLHURWNHYGQ DJHVXNNLS HVGU}Y WOXQLD DGOHUU}Y EDDV OHKDYDP2 

HQLPHOGU}Y HWVXWUllY HWVLOXYUDVLlW HORS HQLPHOGU}Y HWLURWNHYGQHKDN DJHHV DM DQHGXYUDGQHKDN GLHQ DGOHGDDY LH OHVLPHOGU}Y HWLURWNHYGQHKD.

HQLPHOGU}Y

HGQHQ QR DJHWLURWNHYGQHKDN VNHWKHW VNDPHVLOXOR VNHKh

(1,0(/'59 HWLURWNHYGQHKD.



Q WOHVSlW VDJOXK VDPDV EXGLHO VNRDM LGQHPHOHDJOXK DJL VHOOLP 1 Q  DJHVXVPL}Y NOXK HWLURWNHYGQHKDN DJHVXNNLS HVGU}Y QR OODYUHWQL G
3





GLURWNHYVLKlO HVLHWHQLHW QR WLURWNHY  GDYHQJUlWLURWNHYVLKlO

HGLlQ

` ^_

DJHHV EDPR URWNHYGQHKDN HQLOXJUlMQ DJ,

} 
3



 



VXJUlMGQHKDN VHK WOXQLD WVHVLHWHQLHW GDYHQLUH VLP GLURWNHYGQHKDN DJHVXNNLS HVGU}Y QR GLGRRNVLKlO

HWVLOXJUlM HGLNL}N QR

`   ^ NOXK HWLURWNHYGQ   {  `   ^ PXXU L HORR% HQLOHPW}}P HGLlQ



GLURWNHYVLKlO

3 3 HWVLOXJUlM3 HNLODPL}YNL}N QR

` ^ _

:  agesusmiv

PXXU L HORR% HQLOHPW}}P

3

` ^

NOXK HWLURWNHYGQHKDN

     

GXODDNXJUlM GXNLOXPRRO LPHHWVVGQ HVNDWDWVLPR

HOHGXNUlM LURWNHYGQ NKH

DQXYUDGQHKDN DGHW DGOHGDDY VNXNLODMDY

DM VNXNLOXVDN LNVLLV VHVXGQHNDU VHQ}P EXWXVR DJHGXYUDGQ XWW}W HVXVDQUDV DPH7  XODDNXJUlM OHGXNUlM LURWNHYGQHKDN HORS

DJHWVL}P LURWNHY GXWQXW WVDNLVI WVRHV WLJQLP HORS

WVXYUDGQHKDN WODYHQLU( OLURWNHYGQHKD.

      WLURWNHYGQHKDN DJHVXNNLS DYHQLUH  GXWDWLVH QR ODHU ODYHQJUl- HGLlQ Q QR VXNNLS LURWNH9
VXNNLS LURWNHYGQ HVLOXJUlMQ NKH YUD HGXNUlMGQ DPHW QR GXWDWLVH Q DJHVXNNLS DGDM HQLOHPW}}PHK HWVXWUllYDNLJRRO DQHWLUEPXQGQHKDN QR

DM

URWNHYGQHKDN

HQLOXJUlM3

`   ^      QR VXWLVHURWNHY LOODYUHWQLHWLlQ HVLPOH( `     ^    QR VXWLVHURWNHY LOODYUHWQL GXGRRW DQHWLlQ HVLPOHHHOh  DJLOREPV GXWDWVLKlW QR GXJUlM GHVLOXORHWWLP DM   DJHGLWQDWVQRN HGDPDVHGQHQ GXWDWVLKlW QR GXJUlM GHVWQDWVQRN NKH GHVLOXOR LOODYUHWQL VXN   WVHWLOREPV WVXWLVHURWNHY LOODYUHWQL adatusak bibos skesutise skestkapmok illavretnI .krj HQLOXORHWWLP  aj ukrj WVLOXOR   
 no lillavretni aj tirotkev tsilugrj-4  <   ^ OLOODYUHWQ, HGLlQ WVLOXORHWWLP Q DM XNUlM
XNUlM

DETSIM dutoes agedidookdnehaK

DJHGLGRRNGQHKDN NKH DJHNLPXJRN HG DM HG HVNDWHOHJHW VXN ODMXP ODMNL}N DM VDUEHJODDNLJRRO VHVXWXYUDHVXDO DN WVXGQHNDU PHHWVVGQHKDN EDLHO VLLV DQHWVXWVLKlW HWVXWUllYDNLJRRO DN OHVXWXVDN QR  DM GLUEPXQGQHKDN DQX.

WVLOXOR Q  P

OLOODYUHWQL QR VLLV WLURWNHY WVLOXJUlMP

QR VLOODYUHWQL LX. HQWQDWVQRN

VHVXWDOX LOODYUHWQL XJRN OHWLURWNHY OHGLNL}N QR VXWUllY HOOLP GXJUlMGQ GHHQ HWLURWNHY DPHW QR VNHWDMXWXXP

VNHGXNUlM VNHWVLOXOR

LOODYUHWQL

` ^

3\

  

\ \

aj

` ^

3[

   [ [

HWLURWNHYGQ HWVLOXJUlM3

<3     ^

3\

   \ \

3[

   [ [

WLURWNHYVLKlO  VDJOXK VDPDV EDPR URWNHYGQ VXQLD DJOXK DM LWQHPHOH DQXN LOODYUHWQL LWXPDV EDWVXGRRP

}  {

QR VDJOXK VHVLOLGQHPHOHHK VHVLOOHV URWNHYGQHKDN NLVN HQLODYX6

}    {
WLURWNHYVLKlO  VDJOXK VHOOHV EDPR WVHGQHQ VNDJL DM WLURWNHYGQHKDN EDGODVLV DW DQXN

OODYUHWQL

QR NOXK HWLURWNHYGQHKDN YHQJUl-

HGLlQ

WLURWNHYVLKlO

DJHWHKHWVXOGU}Y

     

    

        

      

       


` ^

DM

` ^

GLPPDUJDL' HVVD+ davatise tehussutsejrj tsilasO

) .WOHVLODVR

HVLODVR

DJOXK

EDWVHMUlM

HKHWVXOGU}Y NKH

HWKXVVXWVHMUlM

` ^ ` ^
DM

ODJOXK HWLURWNHYGQ ERRO

HKHWVXOGU}Y WH EXWXV2

 

 

DM

 

GDYDGOHUU}YHWWLP QR LWXPD6 

GLURWNHYGQ GDYDGOHUU}YHWWLP QR GD1 LNUlPVXWDUU}Y LJDEPXN DQQDS DDV LH HOHKDY

DM

HWLURWNHYGQ GLX.



            
 !   !   !      
DJHH6

 

relatsioonile

Hasse diagramm

relatsioonile

 ` ^

Hasse diagramm

 ` ^

 

ledakluh

DJH

LOOGIKAALGEBRA (Boole'i algebra)

Loogikaalgebra koosneb loogikavrtuste hulgast { 0 , 1 } , millel on defineeritud 3 elementaarset loogikatehet: unaarne tehe inversioon ja binaarsed tehted konjunktsioon ja disjunktsioon. Loogikaalgebra koosseis on seega: < {0 1} ;

(tehtemrk ) , mis lausearvutuses puudub. See loogikatehe leiab edaspidi phjalikku ksitlust. LOOGIKALGEBRA PHISEOSED

_
eituse eitamise seadus : seosed __ konstantidega __ 0 ja 1 :

>

x = x

x0 = 0 x 0 = x
idempotentsus : de Morgani ______

x1 = x x 1 = 1
w w w w w

xx = 0 x x = 1
w w w w

xx = x
( 2he

x x = x
muutuja jaoks ) : ____

seadused

AB

AB AB

AB

AB

AB

ehk konjunktsiooniga :

A B AB

Kasutusel on ka alternatiivseid tehtemrke: &

muud seosed:

Siintoodud loogikatehteid ja lausearvutuses leiduvaid loogikatehteid vrreldes leiame siin tiendava olulise loogikatehte "summa mooduliga 2"

w w w w

w w w w

w w w w

xy

xy = x

(x

y) ( x

y) = x

Eelnev definitsioon vlistab loogikaavaldiste hulgast ebakorrektsed A()B AB operandide ja tehtemrkide kooslused: A B

distributiivsus: x(y z) = xy

xz

( yz) = (x

y )( x

w w w w

w w w w

w w w w

tehtemrgi puudumine operandide vahel on samavrne tehtega

neeldumine:

xy = x

xy = x

w w w w

w w w w

y = x y

x y = x

w w w

w w w w

Kik 3 loogikatehet on juba eelpool lausearvutuse juures defineeritud ja kik lausearvutuses kehtiv kehtib ka loogikaalgebras. Muutuja xi on loogikamuutuja , kui ta saab omandada vrtusi ainult hulgast { 0 1 }. xi { x1 x2 . . . . xn } Numbrimrkidena 0 ja 1 esitatud loogikavrtusi nimetatakse ka "konstant 0" ja "konstant 1" , et rhutada nende erinevust muutujatest xi . Loogikaavaldis on loogikamuutujaid xi , konstante 0 1 ja tehtemrke sisaldav kooslus, mis tema muutujate xi vrtustamisel omandab samuti loogikavrtuse 0 vi 1 . Loogikaavaldis sarnaneb lausearvutuses tuntud lausearvutusvalemile ning ta defineeritakse analoogiliselt: loogikamuutuja xi ja konstandid 0 1 on loogikaavaldised __ kui A on loogikaavaldis, siis on avaldised ka A ja ( A ) kui A ja B on avaldised, siis on avaldised ka

0 = 1

1 = 0

01=0

0 1=1

z)

mitteelementaarsete loogikatehete asendamine elementaarsete kaudu :

funktsiooni kohta sedasama infot mis diagrammgi: x1 x2

LOOGIKAFUNKTSIOONID (Boole'i funktsioonid)

Vastavuste juures mrkisime, et funktsioon on kikjal lhtehulgas mratud hene vastavus. n-muutuja loogikafunktsioon f ( x1 x2 . . . xn ) on vastavus n-muutuja n Boole'i ruumist { 0, 1 } loogikavrtuste hulka { 0, 1 } :

f ( x1 x2 . . . xn ) : { 0, 1 }n { 0, 1 }
Seega seab n-muutuja loogikafunktsioon igale n-jrgulisele kahendvektorile (ehk argumentvektorile) x1 x2 . . . xn vastavaks loogikavrtuse 0 vi 1. 2-muutuja funktsioon f ( x1 x2 ) on seega vastavus

f ( x1 x2 ) : { 0, 1 }2 { 0, 1 }
Edaspidi thistab miste funktsioon kikjal loogikafunktsiooni.
f (x 1 x 2 ): 0 1
2

00 01 10 00 { 0, 1}

{ 0, 1}

Vastavuse Diagramm 2-muutuja funktsioonile

w w w w

x y = xy

xy

Vastavuste vaatlemisel kasutasime vastavuste illustratiivseks esituseks diagramme. Toodud nide on he suvalise 2-muutuja funktsiooni diagramm, mis esitab funktsiooni kui hest vastavust lhtehulgast { 00, 01, 10, 11 } sihthulka { 0, 1 }. Vastavusdiagrammist eelistatumaks loogikafunktsiooni esituseks on tevrtustabel , mis on vastavusdiagrammi reorganiseeritud erikuju ja sisaldab seega

(x y) = (x y) (y x) = . . . . =

w w w w

x y = x

f ( x1 x2 )
0 1 0 0

y y x xy

00 01 10 11

2-muutuja funktsiooni tevrtustabel 3-muutuja funktsioon f ( x1 x2 x3 ) on 8-elemendilise lhtehulgaga vastavus:

f ( x1 x2 x3 ) : { 0, 1 }3 { 0, 1 }
3-mtmeline Boole'i ruum sisaldab 23 = 8 erinevat 3-jrgulist 3 kahendvektorit: { 0, 1 } = { 000, 001, 010, 011, 100, 101, 110, 111 } Seega on 3-muutuja loogikafunktsiooni tevrtustabel samuti 8-realine. Jrgnevalt esitame he suvalise 3-muutuja loogikafunktsiooni nii vastavusdiagrammina kui ka tevrtustabelina :
f (x 1 x2 x3 ): 000 001 010 011 100 101 110 111 { 0, 1}
3

x1 x2 x3
0 0 0 0 1 1 1 1 0 0 1 1 0 0 1 1 0 1 0 1 0 1 0 1

f ( x1 x2 x3 )
0 1 0 0 1 0 1 1

0 1 { 0, 1}

Vastavuse Diagramm 3-muutuja funktsioonile

3-muutuja funktsiooni tevrtustabel

4-mtmeline Boole'i ruum sisaldab juba 16 erinevat kahendvektorit ja 4-muutuja loogikafunktsiooni tevrtustabel on seega 16-realine. Funktsiooni muutujate (ehk argumentide) arvu suurenemisel hevrra funktsiooni argumentvektorite arv kahekordistub.

Argumentvektor x1 x2 . . . xn { 0, 1 } on loogikamuutujate "vrtustekomplekt", mis esitab funktsiooni igale ksikule muutujale x1 , x2 , . . . xn omistatavat vrtust 0 vi 1. Muutujate vrtustamisel omandab ka loogikafunktsioon ise vrtuse 0 vi 1 ("seab argumentvektorile vastavaks loogikavrtuse 0 vi 1"). Kui vaadeldav 3-muutuja funktsioon f ( x1 x2 x3 ) vrtustub x2 = 0 x3 = 1 korral 0-ks, muutujavrtuste x1 = 1 siis kirjutame: f ( 1 0 1 ) = 0
n

Funktsioon vib omandada mramatuspiirkonda kuuluvate argumentvektorite x1 x2 . . . xn V korral kskik kumba loogikavrtuse 0 vi 1 . Selle thistamiseks kirjutatakse osaliselt mratud funktsiooni tevrtustabelisse mramatuspiirkonna argumentvektoritele vastavaks ''. Jrgnevalt on esitatud osaliselt mratud 3-muutuja loogikafunktsiooni tevrtustabel. Funktsiooni mramatuspiirkonna moodustavad 2 argumentvektorit: V = { 010 100 } x1 x2 x3
0 0 0 0 1 1 1 1 0 0 1 1 0 0 1 1 0 1 0 1 0 1 0 1

Funktsiooni 1-de piirkonna V1 { 0, 1 } moodustavad need argumentvektorid x1 x2 . . . xn V1 , mille korral f ( x1 x2 . . . xn ) = 1

n

f ( x1 x2 x3 )
0 1 0 0 1 1

x1 x2 x3
0 0 0 0 1 1 1 1 0 0 1 1 0 0 1 1 0 1 0 1 0 1 0 1

f
0 1 0 0 1 1

f1
0 1 0 0 0 0 1 1

f2
0 1 0 0 1 0 1 1

f3
0 1 1 0 0 0 1 1

f4
0 1 1 0 1 0 1 1

Funktsiooni 0-de piirkonna V0 { 0, 1 } moodustavad need argumentvektorid x1 x2 . . . xn V0 , mille korral f ( x1 x2 . . . xn ) = 0

n

OSALISELT MRATUD loogikafunktsioonid Vastavuste juures funktsiooni mistet sisse tuues mrkisime, et funktsiooni mramispiirkonnaks vib olla ka ainult osa lhtehulga elementidest. Sellisel juhul on tegemist osaliselt mratud funktsiooniga. Loogikafunktsioonide korral thendab osaline mratus seda, et tema lhtehulgaks olevas Booli'i ruumis leidub selliseid argumentvektoreid n x1 x2 . . . xn { 0, 1 } mille jaoks pole rangelt mratud, kumba loogikavrtuse 0 vi 1 funktsioon nende korral omandama peab. Sellised argumentvektorid moodustavad funktsiooni mramatuspiirkonna n n V0 V1 V = { 0, 1 } V { 0, 1 }

Osaliselt mratud funktsioon

Tielikult mratud funktsioonid mis sobivad funktsiooni

f1 f2 f3

f4
|V|= 2

f esitamiseks

V0 V

V1

{ 0, 1 }n
Boole'i ruumi jaotus osaliselt mratud funktsiooni f ( x . . x ) jaoks 1 n

Osaliselt mratud funktsioon kuulub "lpunimramisele" ehk temalt minnakse alati le tielikult mratud funktsioonile, jaotades ta mramatuspiirkonna vabalt ra 1-de ja 0-de piirkonna vahel. Selle tulemusel saadakse tielikult mratud funktsioon, mis sobib vaadeldava osaliselt mratud funktsiooni esitamiseks. Kui funktsiooni mramatuspiirkonnas on n kahendvektorit, siis saab mramatuspiirkonda 1-de ja 0-de piirkonna vahel ra jaotada 2n erineval viisil. Eelnevate tevrtustabelitega on toodud kik 22 = 4 tielikult mratud funktsiooni f1 f2 f3 f4 , mis sobivad vaadeldava osaliselt mratud funktsiooni f esitamiseks. Osaliselt mratud funktsiooni f 1-de ja 0-de piirkonnad sisalduvad tervikuna kikide funktsioonide f1 f2 f3 f4 vastavates piirkondades. Erinevused tielikult mratud funktsioonide f1 f2 f3 f4

1-de ja 0-de piirkondades piirduvad ainult nende argumentvektoritega, mis moodustavad funktsiooni f mramatuspiirkonna. Seega "kituvad" kik 4 funktsiooni f1 f2 f3 f4 nii, nagu nuab funktsiooni f tevrtustabel. Kuigi osaliselt mratud funktsiooni vib "lpuni" mrata vabalt, ei tehta seda siiski juhuslikult vaid teatud tunnuste jrgi valitakse sobivate tielikult mratud funktsioonide hulgast eelistatuim. Loogikafunktsioonide ESITUSKUJUD Funktsiooni mistahes esituskujust peab selguma, kuidas funktsioon vrtustub oma muutujate kikvimalike vrtuskombinatsioonide korral. tevrtustabel Tevrtustabel on loogikafunktsiooni kige "vahetum" esitus. Ta loetleb esitatava funktsiooni vrtused tabelisse korrastatuna kikide argumendivrtuste kombinatsioonide (ehk argumentvektorite) korral, alustades argumentvektorist 000. . .0 ja lpetades argumentvektoriga 111. . .1 . Eelpool leiduvad juba nited 2-muutuja funktsiooni ja 3-muutuja funktsiooni tevrtustabelitest. n-muutuja loogikafunktsiooni muutujatele x1 x2 . . . xn saab vrtusi 0 ja 1 omistada 2n erineval viisil. Samapalju peab olema ridu ka tema tevrtustabelis. Seega tevrtustabeli suurus kasvab muutujate arvu suurenemisel kiiresti (eksponentsiaalses progressioonis) ja on ilmne, et tevrtustabel sobib ainult vikse muutujatearvuga loogikafunktsiooni esitamiseks (kuni 6 muutujat). numbriline kmnendesitus Numbrilisel kujul 10ndesitus on tevrtustabeli kompaktne herealine esitus, kus 2ndvektorid on asendatud vastavate 10ndarvudega. Funktsiooni 10ndesitus vib olla antud kas 1-de vi 0-de piirkonna jrgi. Eelnev osaliselt mratud nitefunktsioon f ( x1 x2 x3 ) omaks 1-de piirkonna jrgi jrgnevat 10ndesitust:

ja 0-de piirkonna jrgi jrgnevat 10ndesitust:

f ( x1 x2 x3 ) = ( 0, 3, 5 ) 0 ( 2, 4 ) f ( x1 x2 x3 ) = 0, 3, 5 ( 2, 4 )

ehk

loogikaavaldis Suvaline muutujaid sisaldav loogikaavaldis (oma eelpool defineeritud kujul) on vaadeldav loogikafunktsioonina, kuna tema muutujate vrtustamisel omandab ka kogu loogikaavaldis vrtuse 0 vi 1 . Funktsiooni esitamisel avaldisena eelistatakse loogikafunktsiooni normaalkujusid. Loogikafunktsioonide NORMAALKUJUD Algterm on avaldise koosseisu kuuluv loogikamuutuja xi vi selle inversioon xi vi konstant 0 1 . Elementaarkonjunktsioon on ksik algterm vi algtermide konjunktsioon. Jrgneval real on nitena toodud 5 elementaarkonjunktsiooni: x1 x2 x2 x4 x5 x1 x1 x3 x4 x6 x1 x 3 x 6 x 5 x 2 Elementaardisjunktsioon on ksik algterm vi algtermide disjunktsioon. Jrgneval real on nitena toodud 4 elementaardisjunktsiooni: x1 x2 x2 x4 x5 x1 x1 x3 x4 x6 Disjunktiivne normaalkuju ( DNK ) on ksik elementaarkonjunktsioon vi elementaarkonjunktsioonide disjunktsioon. Jrgneval kahel real on mlemal ks DNK : x1 x2 x3 x2 x2 x4 x1 x2 x3 x2 x4 x1 x4 x2 x4 x1 x3 Konjunktiivne normaalkuju ( KNK ) on ksik elementaardisjunktsioon vi elementaardisjunktsioonide konjunktsioon. Jrgneval kahel real on mlemal ks KNK :
w w w w w w w w w w w w w

f ( x1 x2 x3 ) = ( 1, 6, 7 ) 1 ( 2, 4 ) f ( x1 x2 x3 ) = 1, 6, 7 ( 2, 4 )

ehk

( x1 x2 x3 ) ( x1 x2 ) x2 ( x1 x2 x3 x4 ) ( x1 x2 x4 ) Jrgneval kolmel real on igal real avaldis, mis on samaaegselt nii DNK kui ka KNK : x1 x2 x3 x1 x2 x3 x2 Tielik DNK ( TDNK ) on DNK, kus iga elementaarkonjunktsioon sisaldab funktsiooni kiki muutujaid xi Jrgneval viiel real on igal real ks tielik DNK : x1 x2 x3 x4 x1 x2 x3 x4 x1 x2 x3 x1 x2 x3 x1 x2 x3 x1 x2 x1 x2 x1 x2 x3 x4 x2 Tielik KNK ( TKNK ) on KNK, kus iga elementaardisjunktsioon sisaldab funktsiooni kiki muutujaid xi Jrgneval viiel real on igal real ks tielik KNK : ( x1 x2 x3 ) ( x1 x2 x3 ) ( x1 x2 x3 x4 ) ( x1 x2 x3 x4 ) ( x1 x2 x3 x4 ) ( x1 x2 ) ( x1 x2 ) x1 x2 x3 x2 Loogikaavaldise f keerukus L ( f ) on tema koosseisus olevate algtermide arv. Igale funktsioonile leidub palju erinevaid loogiliselt vrdvrseid, kuid erineva keerukusega normaalkujusid. Minimaalne normaalkuju ( MDNK MKNK ) on konkreetse funktsiooni vikseima keerukusega DNK vi KNK.
w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w

Funktsioon vib omada mitut erinevat MDNK-d vi mitut erinevat MKNK-d. V1 = { 001, 010, 100, 110, 111 } DNK on seotud funktsiooni 1-de piirkonnaga ja KNK on seotud 0-de piirkonnaga. Funktsiooni 1-de piirkonnast saab vlja kirjutada selle funktsiooni TDNK. Vaatleme jrgnevat 3-muutuja funktsiooni: x1 x2 x3 f ( x1 x2 x3 )
0 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 0 0 1 0 1 1 1 0 1 1 1 0 1 1 0 1 0 1 1

Funktsiooni 1-de piirkonda kuulub 5 argumentvektorit: V1 = { 001, 010, 100, 110, 111 } Koostame DNK, kus iga elementaarkonjunktsioon omandab vrtuse 1 tpselt he 1-de piirkonna argumentvektori korral:
w w w

Saadav DNK osutub TDNK-ks. Vaatleme selle avaldise "kitumist" 1-de piirkonna iga konkreetse argumentvektori korral: 0 0 0 0 = 1 f (001) = 1 1 0 0 0 = 1 f (010) = 0 0 1 0 0 = 1 f (100) = 0 0 0 1 0 = 1 f (110) = 0 0 0 0 1 = 1 f (111) = 0 . . . ja samuti lejnud kolme (ehk 0-de piirkonna) argumentvektori korral: 0 0 0 0 = 0 f (000) = 0 0 0 0 0 = 0 f (011) = 0 0 0 0 0 = 0 f (101) = 0 Ilmneb, et saadud TDNK vrtustub tevrtustabeliga kokkulangevalt.
w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w w

f ( x1 x2 x3 ) = x1 x2 x3

x1 x2 x3

x1 x2 x3

x1 x2 x3

x1 x2 x3

*********

***********

___________

______

********

   
1

  
1

  
1

 
1

  
1

 
1

 
1


1

********

********

  
1

 
1

 
1


1

 
1

x

x

x

x

x [


1


1

1

[ 1[

d [

d [

0 tnatsnok

QRRLVWNQXMQRN

[ [

nooisrevni inooistakilpmi

[

[

DMXWXXP HQHPLVH

[

nooisrevni inooistakilpmidrp

x

x

DMXWXXP HQLHW

x

,9

YDWVLOlY

 DJLOXGRRP DPPXV

[

[

nooistknujsid

x

x

ORRQ L HFULH3

nooisrevni inooistknujsid

x

x

stnelavivke

x

[

[ [

1

) 2x 1x ( f

DQHGLQRRLVWNQXI DMXWXXP HK  GDYDGOHGDDY QR GHWKHWDNLJRRO GHVUDDQLE NL}.

   
2[ 1[

) 2[ 1x
[ [ 2[ 1[ [ [ (

1 1 f f 1 2f

  
I
2 [ 1[

 
2[ 1[


I
2[ 1[


I
2[ 1[

I
2[ 1[

11 01 10
f

x 1x

x x ( [ [

OLVLLY ODYHQLUH OHQ

DGXWLlN EL}Y QRRLVWNQXIDNLJRRO DJDMXWXXP HKD. VNLQRRLVWNQXI

nooisrevnI

) x x
x [ (

1 0f

DMXWXXP

VNHVYLLWNHIH VNHVHNXQLD EXWXVR

x  x( 1

VNDGQH VNDPHW WOXWDPWXXP LGQHPXJUD DPR EDWXMXN

[ = )[

  WQDWVQRN DM  WQDWVQRN DN HQRRLVWNQXI GLHQ HVNDWDWHPLQ VLLV  L}Y WODYLVS VXWUllY LQRRLVWNQXI QR OXKXM ODPHO}P OHGQHQ DQX. VNHGLQRRLVWNQXI DMXWXXP GDQ GDYXWXVR WOXNLOHJHW NKH [ WVDMXWXXP LQRRLVWNQXI XWO}V LH WVHGQHQ HQDPLLY DM HQHPLV(
LQRRLVWNQXI

ajutuum
d [

WDYHQLUH
[

WOHVODDPLVNDP ELUHHWVLVNH DJHH6

  
2[ 1x

1 =

)[( I

)[( I

)[( I

0 =

)x

 


1


1


f

x d [ = [( f

OLVLLY ODYHQLUH ODMOHQ DGXWLlN EL}Y QRRLVWNQXIDNLJRRO DJDMXWXXP HKh

DQLQRRLVWNQXIDNLJRRO DMXWXXP HK YDGOHGDDY QR

nooisrevni

HKHWDNLJRRO

037,,3: VXQL$

YUD HGLQRRLVWNQXI DMXWXXP

3 HNLODPL}YNL}N EXWXXP OHVLPXWXXP XYUD HGLWQHPXJUD LQRRLVWNQXIDNLJRRO VDGLXN HPHOWDDY WODYHQJUl1

   00
[ 1[

) [ [

GLQRRLVWNQXIDNLJRRO $-87880 (+$.

  

f

f

********
,9 WVHWKHW WODYHQLUH QR

********

QRRLVUHYQL LVWQHODYLYNH QRRLVWNQXI DMXWXXP HK NKH HKHWDNLJRR/

DJHVXWUllY

  [ [

HODUURNXOR ELUHHJDHU

,9 YDWVLOlY

 DJLOXGRRP DPPXV


1 QR

DJDUURN GDPHO}P HWWLP

GLXN

GQDUHSR HQLHW L}Y HQHPLVH VDN LXN VLLV VN1 EXWVXWUllY ODUURN HWVXWUllYLGQHPXJUD WOXQLD QR VXYHQLU(  EHQPOL

52;

HKH7

 $*,/8'220 $0086 HKHWDNLJRR/

HOHWHKHWDNLJRRO HOHWVLHW HOHWDYXGLHO VHVLGODYD VDPDV VNHGLGQDUHSR DGURNDPR QR GLGDDWOXVHU HWHKHWDNLJRRO HGLQRRLVWNQXI DMXWXXP HWDYXGODVLV VHVLGODYD VXN OLED HGLQRRLVWNQXIDNLJRRO DMXWXXP DGDWVRRN EDDV WVLGODYDDNLJRRO LQRRLVWNQXIDNLJRRO DJHVXNXUHHN HVLODYXV WDJ,

[ [

LQRRLVWDQLEPRN

 52

DJHWKHW VXVDQUDV L

52;

52;

DM

52

DM

,9 YDWVLOlY

DN HVNDWDWHPLQ

,9 YDWVLOlY DM ,9 GLHWKHW VHGOHUU}9 52 HYLVXOF;H 52; HVNDWDWVLKlW  DJLOXGRRP DPPXV WHKHWDNLJRR/            

******

  WLOXGRRP GXWDGQHNDU QR HOHOOLP DJDPPXV HVLOLWHHPWLUD HWDMXWXXP VNHVGU}Y ODUURN LQRRLVWDQLEPRN DM LJL}N HWVXWUllYHWDMXWXXP EXWXVR VXWUllY LQRRLVWNQXI WH WVXORDMVD EHQHOXW  DJLOXGRRP DPPXV VXWHPL1

nooisrevni ajutuum esiet

[ d

nooistakilpmidrp

1x

2x

QRRLVUHYQL DMXWXXP HVHPLVH

1[ d

   

GRP GRP GRP GRP

GRP GRP GRP GRP

   

   

QRRLVWDNLOSPL

[

1[

QRRLVWNQXI LUHIIHKF6

nooisrevni inooistknujnok

[ [

1 tnatsnok

NKH WVLHWHQLHW XNNLWVDWVDY GLVNDWVLOlY XJDQ

GHVXWUllYLGQDUHS2

2x 1x x [

2[ 1[ [ 1x [ [ x [

[
  
[ x

 

` 01 ,10 ^

no sim ,tsannokriip ed-1

DPHW HPDDV .1'

d [ [

[ [ = d

[


HVLGODY$

 

f

f

1 DQLQRRLVWNQXI DW VXGLHO VDJOXK HGLQRRLVWNQXIDNLJRRO DMXWXXP HK GXGOHGDDY WODYHQOH(

LWXPDV

DMOHQ LJL}N HWDMXWXXP DPHW EXWVXWUllY

 2[

DJHVLGODYD WODYHJQDOXNNRN ODUURN LQRRLVWDQLEPRNVXWUllY

2

d [ 1[

[ 1[ d

VLGODY$


x
11 01 10 00
[ 1[

 

1
( f

f f 111 011

attj ar tsesidlava tlasthil

etnatsnok diavatediil . kt vrasiraap biv ageeS

 

 

   

   

   

][

\[

\ [

]\[

VNHVLGLSXWVDY
LGQDWVQRN DJHH6

VNHVLPHOGU}Y HGQHQ GLOHEDWVXWUllYH}W HORRS DPHO}P HVXGU}Y HPDWXYUD NKH ODUURN LQRRLVWDQLEPRNVXWUllY  LJL}N HWDMXWXXP GHVXWUllY HORRS DPHO}P HVXGU}Y DYHQOHH DGDWXYUD EL}Y VNHVLPLOORUWQRN HVXVYLLWXELUWVLG HVLOOH6

BB

DUl WVHVLGODYD WODVWKLO

DJHWKHW DPPXV HGQHQ WVHV DWWlM  LWXPDV QR GLDMXWXXP GLDYDWHGLLO NW YUDVLUDDS EL}Y DJHH6

[ x x

  *    *

 *  *

WODYHQHOXW WVDYHQOHH HPDDV

   *  *

 * *

VHWLLO VLLV

0  [  1 1

[ DGQH DPHW [ HODMXWXXPDNLJRRO LWXPDV DM 0  0 0 DQX.

d [ [

[ [ d

WDMXWXXPDNLJRRO DPDVDGHV WODYXGURN

DJHWKHW VHWLL/

= [ x  x  x x  x

[ x x x

[ x x x

 

[ x

 



QR

\ [  ] \ [ VHWKXV inooistknujsid HQYLLWXELUWVLG nooistknujnok WH HPLVLNUlP VHUXXM HWVRHVLK}S DUEHJODDNLJRR/

d [ [

[ [  d

 

][

 HQYLLWXELUWVLG VHWKXV

HWKHW DN QR QRRLVWNQXMQR.
OHVLPDGQHVLHW HWVLGODYDDNLJRRO VNHVLPDGQHVD

HWKHW DGDWXVDN EL}Y

WVRHVVXGQHVD WDYHQOH(    
[ [

][

\[ =

\ [

GHVXGDPR

tses

x  1

   aj    WH EHQPOL WVLOHEDWVXWUllYH}W HWKH7

HWKH7

HVXWUllY HVLGODYD ELUHHWUHYQL

DJHWKHW HQLPWLLOHGUXXM

    

  HWQDWVQRN

DJHWKHW VHWLLO VLLV

 

aduum ie enimtiil

idnatsnok aj

no

agethet ammus ednen tses

[ 

:tsutrv esidlava

 

 DQX.

**

**

VHGDWXVDN

DN DGLOORUWQRN HPL}Y WVXYLWKHN

x x

x x

 [

WVRHV

VHGDGQHVLHW LORRS GLDPHO}P DPHW

][

\[ 

\ [

HVXGU}9

d\[ ]

]d[  \

d\ ]

]d ([  \

 ) d [( \ [ ] d

] [ ) d [(  ] [ \ [ \ d

][\[  ][

d\[ ]

]d[  \

d\[ ]

tloop tamelm

][

d\[ ] \[ 

HVXGU}Y EDWLQQLN VLP

HOHVLGODYD LLQ .1'7 QR d \ [ ]

\ [ HOHVLGODYD DN LXN ] \ [ ] d [ VLGODYD GXGDDV WH HPLJUl0 \

WVLPLWKHN

] d [ inesidlava amas sedadnesiet \ \ [ esudrv emisduj ageeS [\[ d ] [d \ ][[  d \[ \([

][

 x1 x3 ]
Z Z Z Z

x2

= =

________
Z Z Z

Seega osutub, et kontroll: Esialgne avaldis ja lihtsustatud avaldis peavad omandama sama loogilise vrtuse (0 vi 1) muutujate xi kikide vrtuskombinatsioonide korral:

x1 x3 ]

x2

x1x2

0 0 0 0 1 1 1 1

0 0 1 1 0 0 1 1

0 1 0 1 0 1 0 1

Loogikaavaldise algtermiks (lihtliikmeks) nimetatakse ksikut loogikamuutujat x i vi tema inversiooni x i vi avaldise koosseisu kuuluvat konstanti 0 vi 1.

Z Z Z Z

Z Z Z Z

[ ( x1 x2)

Z Z

Z Z

x1 x2 x2

x1x2

x2 x2

x1x2

Seega omavad nii esialgne lihtsustatav avaldis kui ka lihtsustatud avaldis samasugust tevrtustabelit ehk nad on loogiliselt vrdsed:

x1x2 x3

[ ( x1 x2)

Z Z Z Z

( x1

x2 )

x2

( x1

x2 ) x2

( x1

x2) x2

[(1 1)

Z Z Z Z

[ x1

x2

x1 x3 ]

x2

[(1 1)

Z Z Z Z

[(1 0)

Z Z Z Z

Z Z Z Z

[ ( x1 x2)

[(1 0)

nide: Lihtsustada jrgnev 3-muutuja loogikaavaldis. Kontrollida lihtsustatud avaldise ning esialgse avaldise samavrsust.

[(0 1)

Z Z Z Z

[(0 1)

Z Z Z Z

[(0 0)

Z Z

Loogikaavaldiste (loogikafunktsioonide) teisendamine on nende viimine muule samavrsele (lihtsamale) kujule. Loogikaavaldisi teisendatakse loogikaalgebra phiseoseid ja loogikafunktsioonide asendusseoseid rakendades.

[(0 0)

__ 0 __ 0 __ 0 __ 0 __ 1 __ 1 __ 1 __ 1

Z Z Z Z

Loogikaavaldiste TEISENDAMINE (lihtsustamine)

x1x2 x3

[ ( x1 x2)

x1 x3 ] x2
0 ] 0 = 1 1 ] 0 = 1 0 ] 1 = 0 1 ] 1 = 0 0 ] 0 = 0 1 ] 0 = 0 0 ] 1 = 0 1 ] 1 = 0 __ 0 __ 0 __ 0 __ 0 __ 1 __ 1 __ 1 __ 1

x1 x2
__ 0 __ 0 __ 1 __ 1 __ 0 __ 0 __ 1 __ 1 = 1 = 1 = 0 = 0 = 0 = 0 = 0 = 0

x1 x3 ] x2

x1 x2
1 1 0 0 0 0 0 0

1 1

0 0 0 0 0 0

KARNAUGH' KAARDID Karnaugh' Kaart on tevrtustabeli sihiprane topoloogiline mberpaigutus tasandil vi ruumis. Karnaugh' Kaardi phiomadused: n-muutuja kaardi igal ruudul on n naaberruutu suvalised 2 naaberruutu on teineteise lhiskoodidega
(lhiskoodid on kahendvektorid, mis erinevad ainult hesainsas oma kahendjrgus)

x4 x5 00 x 2x 3

01

11

10

x4 x5 00 x 2x 3

01

11

10

00 01

0
00000

1
00001

3
00011

2
00010

00 01

16
10000

17
10001

19
10011

18
10010

4
00100

5
00101

7
00111

6
00110

20
10100

21
10101

23
10111

22
10110

11

12
01100

13
01101

15
01111

14
01110

11

28
11100

29
11101

31
11111

30
11110

10

8
01000

9
01001

11
01011

10
01010

10

24
11000

25
11001

27
11011

26
11010

2- ja 3- ja 4-muutuja funktsiooni Karnaugh' Kaart on tasandiline (2-mtmeline) 5- ja 6-muutuja funktsiooni Karnaugh' Kaart on ruumiline (3-mtmeline)
x 2 x3 x 1 00
0 1

x1 = 0 x1 = 0 x1 = 1

x1 = 1

5-muutuja Karnaugh' Kaart

( kolmemtmeline! )

01

11

10

x3 x 4 x 1 x 2 00
00 01 11

01

11

10

0
000

1
001

3
011

2
010

0
0000

1
0001

3
0011

2
0010

x x x x
3 4

5 6

00

01

11

10

00

01

11

10

00

01

11

10

00

01

11

10

4
100

5
101

7
111

6
110

4
0100

5
0101

7
0111

6
0110

00

1 5 13 9

3 7 15 11

2 6 14 10

16 20 28 24
011000

17 21 29 25

19 23 31 27

18 22 30 26

48
110000

49 53 61 57

51 55 63 59

50 54 62 58

32 36 44 40
101000

33 37 45 41

35 39 47 43

34 38 46 42

000000 000001 000011 000010

010000 010001

100000 100001

01 4

52 60 56
111000

000100 000101

12
1100

13
1101

15
1111

14
1110

11 12 10 8

3-muutuja Karnaugh' Kaart

10

001111 001110

011111 011110

111111 111110

101111 101110

8
1000

9
1001

11
1011

10
1010

001000

4-muutuja Karnaugh' Kaart

x 1 x 2 = 00
x x
1 2

x 1 x 2 = 01

x 1 x 2 = 11

x 1 x 2 = 10

x3 nide: 3-muutuja loogikafunktsiooni f ( x1 x2 x3 ) = x 1 x 2 tevrtustabel: paikneb 3-muutuja Karnaugh' Kaardil:

0 0 0 0 1 1 1 1

0 0 1 1 0 0 1 1

0 1 0 1 0 1 0 1

0 1 0 1 1 1 0 1

Z Z Z Z

x1 x2 x3

x1x2

x3

x1

x 2 x3

00

01

11

0 1

0 1

1 1

1 1

00 01 11 10

6-muutuja Karnaugh' Kaart

( kolmemtmeline )

10

0 0

Karnaugh' kaardil vib vlja valida kindlate mtmetega ruutude gruppe, mida nimetatakse kontuurideks. 2-mtmelise Karnaugh' Kaardi kontuuride vimalikud suurused :
1 1 ruutu 1 2 ruutu 14 22 24 44

2 m 2n

3-mtmelise Karnaugh' Kaardi kontuuride vimalikud suurused : 1 1 1 ruutu 1 1 2 ruutu 114 121 122 124 . . . . . . 444 Seega pole Karnaugh' kaardi kontuurideks ruutudegrupid kljepikkusega 3 ruutu. lejnud vimalikud kljepikkused on kontuuridel lubatud. Karnaugh' kaardi iga kontuur vastab hele kahendvektorite intervallile:
x 2 x3 x3 x 4 x 1 x 2 00
00 01 1 01 11 10

x3
x1 x 2 x3
00

x3
01 11

x3
10

x3 x 4 x 1 x 2 00

01

11

10

0 1

x1 x1 x2 x2

00

x1
01 11

x2

x1
10

x3

x3

x1

00

01

11

10

Loogikafunktsioonide MINIMEERIMINE Loogikafunktsiooni minimeerimine on tema esitamine minimaalse keerukusega normaalkujul minimaalsel disjunktiivsel normaalkujul (MDNK) vi minimaalsel konjunktiivsel normaalkujul (MKNK). Loogikafunktsioone vib minimeerida nende esituskuju teisendamisega loogikaalgebra phiseosed ja loogikatehete asendusvalemeid kasutades. Loogikafunktsioonide minimeerimiseks on olemas ka spetsiaalsed meetodid, mis leiavad suvalisele loogikafunktsioonile tema minimaalse normaalkujulise esituskuju: MDNK vi MKNK. Loogikafunktsiooni minimeerimine KARNAUGH' KAARDI abil. Loogikafunktsiooni minimeerimine on Karnaugh' kaardi philine rakendusvaldkond. Karnaugh' kaart on kige eelistatum minimeerimisvahend. Loogikafunktsiooni minimeerimiseks Karnaugh' Kaardi abil: paigutada funktsiooni tevrtustabel Karnaugh' kaardile. katta kik '1'-d ( vi kik '0'-d ) vimalikult vikse arvu vimalikult suurte kontuuridega.

{ 000 010 }
11

{ 100 }

{ 0000 0100 0010 0110 } { 001 011 101 111 }

10 1000
1001 1011 1010

{ 1000 1001 1011 1010 }

{ 1101 1001 }

Eelnevas nites on vljaeraldatud 3 kontuuri 3-muutuja K. Kaardil ja 3 kontuuri 4-muutuja K. kaardil. Iga kontuuri jaoks on nidatud ka temale vastav intervall. n-muutuja kaardil on 2n kattuvat piirkonda:

x1=0 x1 x1

x1=1 x2

x2=0 x2

x2=1
. . . . . .

. . . .

xn=0 xn

xn=1

mida vib thistada vastavalt:

xn

mrata iga valitud kontuuri jaoks tema ulatuses konstantsed muutujad xi

kirjutada kontuuride konstantsete muutujate jrgi vlja MDNK vi MKNK liikmed. Iga kontuur annab he elementaarkonjunktsiooni vi elementaardisjunktsiooni. nide: Vaatleme eelpoolset 3-muutuja funktsiooni f ( x1 x2 x3 ) tevrtustabeliga

1de kontuuri ulatuses konstantne muutuja 1de kontuuri ulatuses konstantne muutuja

xi=1 xi=0

01

11

10

0 1

1 1

1 1

0 0

0de kontuuri ulatuses konstantne muutuja 0de kontuuri ulatuses konstantne muutuja

f:
1

xi=0 xi=1

elementaardisjunktsiooni koosseisu vastava otsevrtuses muutuja annab elementaardisjunktsiooni koosseisu vastava inversioonis muutuja

MDNK saamiseks katame 1de ruudud vimalikult vikse arvu vimalikult suurte kontuuridega: MKNK saamiseks 0de ruudud:
x1 x 2 x3
00 01 11 10

x 2 x3 x 1 00
0 1

01

11

10

0 1

0 1

1 1

1 1

0 0

0 1

1 1

1 1

0 0

Kontuurid tohivad osaliselt kattuda suurendada igat kontuuri maksimaalsuuruseni. 1de kontuuri ei tohi sattuda 0lle ja vastupidi.

1de ruudud (1de piirkond) on kaetav kahe max kontuuriga: 4se ja 2sega.

x3 (x3 2se kontuuri ulatuses on konstantseteks muutujateks x 1 = 1

4se kontuuri ulatuses on ainus konstantne muutuja Iga 1de kontuur mrab DNK-s he elementaarkonjunktsiooni: x3 MDNK: f ( x1 x2 x3 ) = x 1 x 2

= 1) ja

x2=0

Z Z Z Z

Z Z Z Z

0 0 0 0 0 1 0 1 0 Kaardile: 0 1 1 1 0 0 1 0 1 1 1 0 1 1 1

Z Z Z Z

annab

elementaarkonjunktsiooni koosseisu vastava otsevrtuses muutuja annab elementaarkonjunktsiooni koosseisu vastava inversioonis muutuja

xi xi x3=0 x3=0

x1 x2 x3

f
0 1 0 1 1 1 0 1 Olgu eesmrk esitada sellele funktsioonile MDNK ja MKNK. Kanname tevrtustabeli Karnaugh'
x 2 x3 x 1 00

0de ruudud (0de piirkond) on kaetav samuti kahe kontuuriga: mlemad 2sed. he kontuuri ulatuses on konstantseteks muutujateks

Teise kontuuri ulatuses on konstantseteks muutujateks Iga 0de kontuur mrab DNK-s he elementaardisjunktsiooni: x3 ) (x2 x3) MKNK: f ( x1 x2 x3 ) = ( x 1 annab

x1=0 x2=1

ja ja

xi xi

Loogikafunktsiooni minimeerimine McCLUSKEY' MEETODIGA Quine - McCluskey meetod on loogikafunktsioonide minimeerimismeetod, mis on rakendatav suvalise loogikamuutujate arvu korral. Vaatleme numbrilist McCluskey meetodit , mida rakendatakse minimiseeritava loogikafunktsiooni 10ndesitusele. McCluskey meetod kasutab mistet "10ndarvu indeks", mis on 1de arv selle 10ndarvu kahendkujus. Funktsiooni MDNK saamiseks lhtutakse 1de piirkonnast ja MKNK saamiseks 0de piirkonnast. Olgu antud 3me muutuja loogikafunktsioon, millele vaja leida MDNK:

3. Kleepida naabersektsioonide intervalle kokku suuremateks intervallideks. kokku kleepida saab ainult naabersektsioonide intervalle kokku kleepida saab naabersektsioonide selliseid intervalle, millel on sama vahe intervalle tohib kokku kleepida ainult siis, kui kleebitavate intervallide omavaheline vahe ("uus vahe") on samuti 2n
index 0 1 2 1de pk 0 1 3 5 6 3 7 2-sed 0-1 1-3 1-5 3-7 5-7 6-7 vahe 1 2 4 4 2 1 4-sed 1-3-5-7 1-5-3-7 vahe 2,4 4,2

f ( x1 x2 x3 ) = ( 0, 1, 3, 5, 6, 7 ) 1 = ( 2, 4 ) 0
MDNK leidmiseks:

1. Grupeerida 1de piirkonna arvud tabelisektsioonidesse kokku vastavalt nende indeksitele:

index 0 1 2 1de pk 0 1 3 5 6 7

4. Korrata rekursiivselt eelmist sammu seni kuni vimalik viimasel kleepimisel saadud intervallide edasikleepimiseks veelgi suuremateks.
(kesolevas nites ei saa enam 4-seid intervalle kokku kleepida 8-steks)

Kleepimisel moodustunud korduvaid intervalle vib ignoreerida ehk jtta kleepimistabelisse ldse mrkimata. (1-5-3-7 on juba olemas: 1-3-5-7) 5. Moodustunud lplikus kleepimistabelis mrgistada kik lihtimplikandid:
index 0 1 2 1de pk 0 1 3 5 6 3 7 2-sed 0 - 1 A2 1-3 1-5 3-7 5-7 6 - 7 A3 vahe 1 2 4 4 2 1 4-sed 1-3-5-7 A1 vahe 2,4

2. "Kleepida" naabersektsioonide arve kokku "kahesteks" intervallideks. omavahel kokkukleepida saab ainult naabersektsioonide arve kokku kleepida saab ainult selliseid naabersektsioonide arve, mille vahe on 2n ehk 1 vi 2 vi 4 vi 8 vi 16 jne. viksema indeksiga sektsioonist prit kleebitav arv peab ka oma vrtuselt viksem olema
index 0 1 2 1de pk 0 1 3 5 6 3 7 2-sed 0-1 1-3 1-5 3-7 5-7 6-7 vahe 1 2 4 4 2 1

Kesolevas nites on lplikus kleepimistabelis 3 lihtimplikanti ( A1 A2 A3 )

6. Koostada lihtimplikantide tabel, mis nitab 1de piirkonna katmist lihtimplikantide poolt:
lihtimpl. \ 1de pk A1 A2 A3 1 0 1 1 1 1 1 3 1 5 1 6 7 1

valitud valitud valitud

7. Valida lihtimplikantide tabelist vlja minimaalne arv ridu, nii et kik veerud oleks "kaetud". 8. Valitud ridadele vastavatest lihtimplikantidest kirjutada igahest vlja ks tema suvaline kahendvektor:

Taandatud DNK
Loogikafunktsiooni implikandiks nimetatakse igat tema 1de intervalli. nide: Olgu 3me muutuja funktsioon: Sellel funktsioonil on 4 hevektorilist 1de intervalli: {110} {011} {100} {101} 01 11 10 x 1 00 ja 3 kahevektorilist 1de intervalli: 0 1 1 0 0 {100 101} {001 011} {001 101} f: 1 1 0 0 1 Suuremaid (ehk "neljaseid") 1de intervalle sellel funktsioonil pole. Seega omab vaadeldav 3me muutuja funktsioon 7 implikanti.
x 2 x3

x1 x2 x3
4 A1 A2 A3 0 0 1 2 0 0 1 1 1 1 1

9. Igast kahendvektorist elimineeritakse vlja need jrgud, mille kaaluga vrdne vahe kaasnes selle lihtimplikandiga A:

x1 x2 x3
4 A1 A2 A3 0 0 1 2 0 0 1 1 1 1 1

x3 x 1 x2 x1 x2

( A1-ga kaasnes vahe 2,4 ) ( A2-ga kaasnes vahe 1 ) ( A3-ga kaasnes vahe 1 )

Lihtimplikandiks nimetatakse maksimaalset (ehk suurimat) implikanti. Lihtimplikant ei sisaldu tervikuna mitte heski veelgi suuremas selle funktsiooni implikandis. Eelneval nitefunktsioonil on 3 lihtimplikanti ehk kik kahesed implikandid on lihtimplikantideks. kski "hene" implikant pole siin lihtimplikandiks. Taandatud disjunktiivne normaalkuju on funktsiooni kigi lihtimplikantide disjunktsioon.
x 2 x3 x 1 00
0 01 11 10

10. Kirjutatakse vlja MDNK. Kahendvektori silinud jrguvrtus '1' annab vastava muutuja otsevrtuse ja '0' annab inversiooni:
Z Z

MDNK :

f = x3

x1 x2

x1 x2
f:

x 2 x3 x 1 00
0

01

11

10

McCluskey meetodi sarnasus Karnaugh' kaardi abil minimeerimisega

0 1

1 1

1 0

0 0 f:

0 1

1 1

1 0

0 0

1. Lhiskoodid sattuvad indeksite jrgi grupeerides naabersektsioonidesse. Seega on Karnaugh' kaardil naaberruutudes paiknevad koodid ka McCluskey kleepimistabelis naabersektsioonides ehk McCluskey meetod kleebib kokku neidsamu koode, mis ka Karnaugh' kaardil oleksid kokkuseotavad. 2. Intervallide kasvatamine kleepides on samavrne kontuuride suurendamisega kaardil. Igale kleepimistabelis moodustunud intervallile vastab ks kindel kaardikontuur.

MDNK

Taandatud DNK

Vaadeldava funktsiooni 1de piirkond nnestub katta kahe kontuuriga, mis x1 x3 annavad tema MDNK-ks: f ( x1 x2 x3 ) = x 1 x 2 Funktsioonil on 3 lihtimplikanti, mis annavad tema Taandatud DNK-ks: x1 x3 x2 x3 f ( x1 x2 x3 ) = x 1 x 2

Z Z Z Z

Z Z Z Z

MDNK koosneb alati osadest vi kikidest Taandatud DNK elementaarkonjunktsioonidest. Funktsiooni MDNK ja Taandatud DNK vivad olla vrdsed.

Loogikaskeemide elemendid (loogikaelemendid)

Kahendkoode (ehk nende koosseisu kuuluvaid loogikavrtusi 0 1 ) ttlevat elektriskeemi nimetatakse digitaalskeemiks. Iga digitaalseadme elementaarseteks koostisosadeks on loogikaelemendid, mis teevad loogikavrtustega 0 ja 1 lihtsaimaid loogikatehteid. Loogikaelementide omavahelisel kokkuhendamisel saadakse loogikaskeem. Iga digitaalseade koosneb seega loogikaskeemi(de)st ja ta ttleb 1-de ja 0-de kogumeid. Seega osutuvad loogikafunktsioonid digitaalseadmete matemaatiliseks mudeliks ja ka vastupidi loogikaskeemid on loogikafunktsioonide fsiliseks mudeliks. Joonisena esitatud loogikaskeemides kasutatakse loogikaelementide thistamiseks spetsiaalseid thiseid. 1. Lihtsaim loogikaelement on invertor ehk EI-element (NOT). Invertor teostab loogikamuutuja inversioonitehet ehk eitust:

Kuna inversioon on ainus unaarne loogikatehe, siis invertor on ainus he sisendiga loogikaelement. lejnud loogikaelemendid omavad 2 vi enam sisendit. 2. JA-element teeb sisendite loogilist korrutamist ehk konjunktsiooni. (AND)

3. VI-element teeb oma sisendite loogilist liitmist ehk disjunktsiooni. (OR)

_______ 7. Ekvivalents realiseeritakse asendusseose x 1 x 2 = x 1 x 2 kaudu:

4. JA-EI element teeb oma sisendite konjunktsiooni inversiooni. (NAND) nide: ____________ x 3 ) vastab loogikaskeem: Loogikaavaldisele f = x 1 ( x 2 5. VI-EI element teeb oma sisendite disjunktsiooni inversiooni. (NOR)

x1 x2 x3

&

5. XOR-element (Exclusive OR) teeb tehet "summa mooduliga 2".

Igast loogikaskeemist vib vlja kirjutada talle vastava loogikaavaldise (loogikafunktsiooni). Iga loogikaavaldise jaoks vib koostada teda realiseeriva loogikaskeemi. Kuna loogikaavaldisel vib olla mitu erinevat samavrset esituskuju, siis sobivad avaldise esitamiseks ka mitmed erinevad loogikaskeemid.

lalloetletud loogikatehetel NOT AND OR NAND NOR on "oma" spetsiaalsed loogikaelemendid.

Z Z Z Z

XOR

6. Implikatsioon realiseeritakse asendusseose x 1 x 2 = x 1

x 2 kaudu:

Z Z Z Z

:tlavengrj .
L

VVDON HGLQRRLVWNQXI

OHVLPLUHHWUHYQL HWVXWUllY HWDMXWXXP HGLNL}N DW LXN

. .  n. 0.     2. 1.     f 1. 0.  0. 0 3c    2.  1.      f 0. = 0. 3. . . . 2. 1. =    1  . WVHGLWQDWVQRN VN ODUURN LURWNHY HVWHHUNQRN DJL EXGODYD WVHOOLP HOXMXN VLGODYD OHPLRW etiruget aga butsusthil essidlava lesimadnesa etirotkevtnemugra edneN

x . . . 2x 1x

x . . . 2x 1x

___ VVDON HGLQRRLVWNQXI

  

WVDHU WVHVDPLLY DM WVHVHPLVH LOHEDWVXWUllYH}W DW DKlQ QR K DM 0K HVVHGLVVDON VXYXOXXN LQRRLVWNQX) VN1 LWXPDV HVL QRRLVWNQXI EXWVXWUllY VN1 OHVLPDWVXWUllY HWDMXWXXP HGLNL}N DW LXN YDWLOLlV HWK QR QRRLVWNQX)

}1 = 1

. . .

11

:larrok etavengrj ak amithek at baep siis ,larrok etirotkevtnemugra edikik amithek larrok inooistknuf esraaenil baep n[ n.    [ F [ F F VLGODYD DQX.
HQLPGLHO

VVDON HGLQRRLVWNQXI

3F 

F F F HGLWQDWVQR.
1 0

nx    2x 1x etirotkevtnemugra igik bithek n[ nc 2x 2. 1x 1. 0.    VLGODYD WH LLQ WVLGQDWVQRN  n( tkelpmok

. editnatsnokdnehak budiel elinooistknuf ajutuum-n

i

HOHVUDDHQL/

}1 0 { c WQDWVQRN DJL VXN 3[ 3. 2x 2. 1x 1. 0. . . . lujuk vatatise no at iuk ,enraaenil no nooistknufakigool ajutuum-n < 3[ 3c
. . .

2x 2.

1x 1 .

0.

nx ... 2x 1x

VVDON HGLQRRLVWNQXI

K ) x ... x x ( f ^ etesraaenil
 
O

`  ^

3.  2c

1c

.larrok

}1 0 {

VN0 LWXPDV HVL QRRLVWNQXI EXWVXWUllY VN0 OHVLPDWVXWUllY HWDMXWXXP HGLNL}N DW LXN YDWLOLlV LOOXQ QR QRRLVWNQX)

}0 = 0

. . .

0 0( 1

VVDON HGLQRRLVWNQXI

0c

dinooistknuf desraaenil dinooistknuf desnootonom dinooistknuf davatarp dinooistknuf davatilis eth dinooistknuf davatilis illun

LVVDON HGLLY ODMK}S HWVXGDPR DPR GDYHQXJDM GLQRRLVWNQXIDNLJRR/

',66$/. HGLQRRLVWNQXIDNLJRR/

<

3c

=  n.

didnatsnok skoaj inooistknuf esteerknok davudlava ageeS . . .     1

  
     

HQHKlY LH VXWUllY LQRRLVWNQXI OHVLPHQHUXXV LURWNHYWQHPXJUD LXN ,ennootonom QR QRRLVWNQX)

}(
3z... z z

3x ... x x

f >

3z... z z

3x ... x x |

[  x f { = mK etesnootonom


,vatarp
_

HVL DN EXUHHWUHYQL QR QRRLVWNQX)

5

) 3x

. . . x ( f { =

etavatarp

) 3x . . . x ( 1 { = 1K etavatilis et-1

3[    [ f ^ 0K etavatilis ill-0
l

. 2. 5. . K
0

edinooistknuf ajutuum-2 emillortnoK :edin

.vatillortnok itsegrek tsilebatsutrvet inooistknuf ajutuum-2 avadledaav no )susraaenil inooistknuf ak samas khe( suvithekettim iv suvithek esudrv elleS



NKH HQUDDHQLO HORS ) 3[  [ [ ( 1 QRRLVWNQXI YDGOHGDDY VLLV 3[ 3. 2x 2c 1x 1c 0c 3x ... x x 1    ODUURN HOOLP n[  2[ 1[ URWNHYWQHPXJUD VN WODPHKlY EHQPOL LX. WODYHJQDOXNNRN DJHVXWUllY XNLOHJHW LQRRLVWNQXI DYDWLOORUWQRN EXWVXWUllY VLGODYD VDN DGOHUU}Y DM HVVLGODYD GXGDDV DGDGQHVD GLURWNHYWQHPXJUD GXQllMHO NL}N DN EHOXW VNHVLPLOORUWQRN HVXVUDDHQLO LQRRLVWNQX) ODUURN HWLURWNHYWQHPXJUD HNLODPL}Y 1x 1. 0c sidlava dudaas baep DPHW LJL}N DPLWKHN nx n.    2x 2. ,skesraaenil skutuso nooistknuf tE .larrok irotkevtnemugra )1+n( ednen tsuj skithek sidlava te ,dutilav tlesilles igno . itnatsnok )1 n NL}N DQXN ODUURN
i

ODUURN DPHW LXN VNHVUDDHQLO 2[ 1[ f QRRLVWNQXI DMXWXXP EXWXVR DJHH6 DWWlM DUl GDYDWHGLLO GHVDLLO VHVLGODYD VDYHQOHH EL}Y VLLV 1 1  1 1 HWKHW WODYDWVDY DQX. HOHWVXGDPR 00(f  1   1 1  1 1 :elujuk esidlava villortnok tsusraaenil inooistknuf ajutuum-2 budnesiet ,agetsidlava etavarm dien c didnatsnok sesidlava savenlee sedadnesA . .   f  . . NKH   f   .  . WVHVLPLOORUWQRN HVXYLWKHN HVXGU}Y HK WOXQLD DJHHV EDVLLS VNHVLPLOORUWQRN HVXVUDDHQLO ) [ [ f inooistknuf ajutuum-2 0c 0 1 ( f = 0 2c 1 1c

:larrok

01

10

00
2c 1c 0c

  

:tsilebatsutrvet
[ [

.tsusraaenil

inooistknuf avadledaav davatiel no . didnatsnoK 2[ 2. 1[ 1. 0.  x [ 1 OXMXN YDWDWLVH QR DW LXN HQUDDHQLO QR ) [ [ f HGLQRRLVWNQXI DMXWXXP HPHOWDD9
i

[ [

.    1 .     1 .     1    1

          

  

)01(f

)10(f

)00(f )00(f )00(f

LQRRLVWNQXI DMXWXXP
3 WDYDGOHGDDY DGXWXVR LNVLLV VLGODYD GXGDDV HHV EL}Y [ 1. 0. VDPHOR DJHHV 3[ 3. . . . [ . sidlava ignim tsimdiel . editnatsnok tsarp no liem igiuK .enraaenil no nooistknufakigool agi te ,adneht ie ees diuk ,elinooistknuf sehatsim } 1 0 { n.  . , . , . GLGQDWVQRN GDYLERV DGLHO WVLOHEDWVXWUllYH}W LQRRLVWNQXIDNLJRRO EDDV WOHVLOOH6 )1. . .000(1 )0. . .000(1

= )1. . .000(1

etirotkevtnemugra itsaldnik bithek

2x 2c

1x 1c

0c

sidlava dudaaS

)00(1

0 2c

0 1c

)10(f

1 2c

0 1c

0c 0c

ELWKHN

x n.

. . .

x 2.

HWLURWNHYWQHPXJUD WOXQLD WOXWLUHHWQDUDJ 0. x 1. sidlava dudaas tlesilleS

1
.skavatiseettim

GHHQ GDYRDN

[ nc

[ GDMXWXXP  . UXJHW YDWXUURN DGLP 1[ 1c 0c tsesidlava te ,emigrM [ 2c

2
l

) nx ... 2x 1[ ( f

. . . . . . . . . . . . . . .

  

[  2[ 1[ ( 1

.
. . .


.

3.
. .

 .  .  .  0.

.didnatsnok khe dinooistknuf ajutuum-0 no inooistknuf 2 aj dinooistknuf ajutuum-1 tlukileget no inooistknuf 4 .inooistknuf 2 tlunia agajutuum HVLOXOR HKDN no tsinooistknuf ajutuum-2 tsesraaenil ts-8 te ,benmlI

2

 

_______ x x DJHWKHW :elles bireetrevni HOHVLGODYD HQLPDVLO 1 LGQDWVQRN DM GLQRRLVUHYQL HVLHWHQLHW QR  DJLOXGRRP DPPXV DM VWQHODYLYNH DQXN HQDUlSVXWRR QR VNHVLPDWLVH LVWQHODYLYNH VLGODYD HQLOOH6 x 1x   2x 1x

HPDDV 2. 1. 0.

GLGQDWVQRN VHGLH/

2 agiludoom ammus VWQHODYLYNH )QRRLVWNQXMVLG( QRRLVWNQXMQRN

2 x 1 x  ) x x ( 1

  

NKH  2.  1.  0.

x

2[

[ = [

 

  

______


[ = 1

 1  1  1  1 ODUURN HGQHQ WVHV GHVUDDHQLO HORS nooistknujsid DM nooistknujnok WH EHQPO,

2

x x
 1 0 1 0 1 1 0 0
WVXVUDDHQLO

x x

1[ 

 x = ) [ [

HQRRLVWDQLEPRNHWVXWUllY GLDYHQLUH 1x 1. 0. esidlava no ujlap c HGLWQDWVQRN NKH GLVXMXNLUH 2x 2. iuk ,ujlapamas no x [ f HQRRLVWNQXI DMXWXXP GLHVUDDHQLO GLDYHQLU(

L

0 = 0

[ .

[ 1c

0c

2c 1c 0c

 1     1     1 ODUURN HGQHQ WVHV GHVUDDHQLO no 1

:2 agiludoom ammus   :stnelavivke f   1  1  DJLOXGRRP DPPXV DM VWQHODYLYN( 1 0 QRRLVWNQXMVLG QRRLVWNQXMQRN

1[ 2[

  

0 = 1

1[ [ 2

 

    

XMXNLUH LJQR

2x 2. 1x 1. c = x x OXMXN YDWDWLVH DPHOR DPHW DN EDHS VLLV VNHVUDDHQLO VXWXVR VWQHODYLYNH DN DQX.  = 2.  = 1. = . VXN [ . [ . . = ) [ [ ( I WVHVLGODYDGO LQRRLVWNQXI DMXWXXP HVUDDHQLO 1 VLGODYD  DJLOXGRRP DPPXV LQRRLVWNQX) [  [ = ) x x

= ) [ [ ( I


[ [

f f

Loogikafunktsioonide TIELIKUD SSTEEMID. BAASID

Loogikafunktsioonide (loogikatehete) ssteem on loogikafunktsioonide hulk. Ssteemi vivad kuuluda lisaks loogikatehetele ka konstandid 0 ja 1 , mis on vaadeldavad muutujatest mittesltuvate funktsioonidena. nide: { & } on kolme loogikatehtega ssteem; { 1 } on kahe loogikatehtega ssteem; { & } on he loogikatehtega ssteem;

Ssteemi tielikkuse kontrollimiseks ja tielike ssteemide koostamiseks tuleb teada ssteemi moodustavate funktsioonide omadusi ehk nende kuulumist vi mittekuulumist klassidesse K0 K1 Kp Km Kl Loogikatehete omaduste mramiseks tuleb vtta vaatluse alla need 2-muutuja funktsioonid, mis neid tehteid esitavad. Eelpool vaadeldud 16-st 2-muutuja funktsioonist f 0 . . . f 15 keskendume jrgnevatele: f 0 = 0 (konstant 0) f 1 = x 1 x 2 (konjunktsioon) ______ f 2 = x 1 x 2 (implikatsiooni inversioon) f 6 = x 1 x 2 (summa mod 2) ______ f 7 = x 1 x 2 (disjunktsiooni inversioon) f 8 = x 1 x 2 (disjunktsioon)
Z Z Z Z Z Z Z Z

Kui loogikaavaldis kuulub kuhugi kindlasse ssteemi, siis on ta esitatud ainult selles ssteemis leiduvaid loogikatehteid (funktsioone) kasutades. nide: Avaldis ( x 1 x 2 ) ( x 1 x 2 x 3 ) kuulub esimese nitena toodud ssteemi, kuna ta ei sisalda muid tehteid peale konjunktsiooni, implikatsiooni ja inversiooni. Loogikafunktsioonide ssteem on tielik, kui temas sisalduvaid funktsioone (tehteid) kasutades on vimalik esitada suvalist loogikaavaldist (ehk suvalist loogikafunktsiooni). Ssteemi tielikkuse kriteerium (Post-Jablonski kriteerium):

f 9 = x 1 x 2 (ekvivalents) f 12 = x 1 (inversioon) f 13 = x 1 x 2 (implikatsioon) ____ f 14 = x 1 x 2 (konj. inversioon) f0 = 1 (konstant 1)

Vaatlusest jtame vlja lejnud 2-muutuja funktsioonid f 3 f 4 f 5 f 10 f 11

_______ f 3 = x1 f 5 = x2 f 4 = x2 x1 f 10 = x 2 f 11 = x 2 x 1 ( prdimplikatsioon) mis on oma operandi triviaalsed taasesitused ( f 3 f 5 ) vi mis dubleerivad (vahetatud operandidega) mnda eespool loetelus juba leiduvat tehet. Kuna ssteemi tielikkuse kriteerium phineb funktsioonide mittekuulumisel klassidesse K0 K1 Kp Km Kl , siis jrgnev tabel esitab 2-muutuja funktsioonide omadusi, rhutades nende mittekuulumist konkreetsesse klassi:

Loogikafunktsioonide ssteem on tielik, kui ta sisaldab vhemalt hte 0-lli mittesilitavat funktsiooni; vhemalt hte 1-te mittesilitavat funktsiooni; vhemalt hte mittepratavat funktsiooni; vhemalt hte mittemonotoonset funktsiooni; vhemalt hte mittelineaarset funktsiooni.
Nende viie tingimuse samaaegse tidetuse nue ei thenda, et tielik ssteem peaks koosnema vhemalt viiest loogikafunktsioonist. Tielikuks vib osutuda ka ainult he funktsiooniga ssteem { f }, kui selle ssteemi ainus funktsioon f ei kuulu mitte htegi klassi viiest: ( f K 0 ) ( f K 1 ) ( f Kp ) ( f Km ) ( f Kl )

f0 f1 f2 f6 f7 f8 f9 f 12 f 13 f 14 f 15

{ f14 } { f 2 f9 } { f0 f13 } { f2 f13 } { f6 f13 } { f2 f12 } { f12 f13 } { f1 f12 } { f7 f12 } { f2 f15 }

= = = = = = = = = =

{ 0 }

__ { }

{ } {
__ __ __

{ { &

__ { 1 }

2-muutuja funktsioonide f 0 . . . f 15 omadused Kui koostada alamhulk { f i f j . . . } { f 0 . . . f 15 } selliselt, et funktsioonide { f i f j . . . } read katavad hiselt mrgiga eelnevas tabelis kik veerud K0 K1 Kp Km Kl , siis { f i f j . . . } osutub tielikuks ssteemiks. Baas on minimaalne tielik loogikafunktsioonide ssteem. Suvalise funktsiooni vljajtmisel baasist tema tielikkus kaob. Tielike ssteemidega tegelemisel on huvipakkuvad just baasid. Eelnevast tabelist ilmneb, et funktsioonidest f 0 . . . f 15 ehk loogikatehetest ja konstantidest 0 ja 1 saab moodustada 17 baasi :

{ f 0 f 1 f9 } = { f 0 f 7 f9 } = { f 6 f 7 f9 } = { f6 f7 f15 } = { f 1 f 6 f9 } = { f1 f6 f15 } =

{ 0 & } { {

{ & } { & 1 }
(Zegalkini baas e. Read-Mlleri baas)

Ilmneb, et konjunktsiooni inversioon moodustab ksikult baasi (JA-EI baas) disjunktsiooni inversioon moodustab ksikult baasi (VI-EI baas) Seega saab mistahes loogikaavaldist esitada kujul, kus esineb ainult JA-EI (VI-EI) tehe. Nendes baasides avaldistele saab koostada vastava loogikaskeemi, kasutades skeemis ainult JA-EI (VI-EI) elemente.

Z Z Z Z

Z Z Z Z

Z Z Z Z

{ 0

Z Z Z

Z Z Z Z

fi

K0

K1

Kp

Km

Kl

{ f8 }

} VI-EI baas __ { & } JA-EI baas __ { }

__

("Peirce'i nool") (Schefferi baas)

(implikatiivne baas)

}
} __ (implikatiivne baas) (Boole'i konjunktiivne baas) (Boole'i disjunktiivne baas)

}
__

} } 1 }

Loogikafunktsioonide teisendused baasidesse Loogikaavaldise esitamiseks mingis kindlas baasis tuleb ta esitada selle baasi loogikatehete abil. Baasis puuduvad tehted tuleb selle baasi leminekuseoste abil asendada baasis olemasolevate kaudu. Kuna mistahes loogikatehe on esitatav elementaartehete inversiooni, konjunktsiooni ja disjunktsiooni abil, siis avaldise teisendamiseks konkreetsesse baasi piisab kolmest leminekuseosest, mis asendavad just baasis puuduvad elementaartehted baasis olemasolevate tehete kaudu. __ __ } { & } ei oma erandina leminekuseoseid, kuna nendesse Baasid { teisendamiseks piisab sobiva normaalkuju topeltinversioonist koos jrgneva de Morgani seaduse rakendamisega: _____ __ _____ { } KNK _____ __ _____ { & } DNK Teistele olulistele baasidele koostame leminekuseosed:

{ }: x = x (x x )
Z Z Z Z Z

x1

x2 = x1 x2 = x1 ( x1 x1 ) x2

x 1 x 2 = ( x 1 ( x 2 0 )) 0 = = ( x 1 ( x 2 ( x 1 x 1 ))) ( x 1 x 1 )
{ & 1 }: ( & lubatud, vaja asendada inversioon ja )

x = x 1 x1

_____

x 2 = x 1 x 2 = (x 1 1) (x 2 1) 1 =
= x1x2 x1 x2 1 1 =

x1x2 x1 x2

{ 0 }: x = x 0
Z Z Z Z

x1

x2 = x1 x2 = ( x1 0 ) x2
______

__ { ( inversioon lubatud, vaja asendada ja & ) }:

Z

x1

x2 = x1 x2
______
Z Z Z Z

_______

x1 x2 = x1

x2 = x1 x2

Z Z Z Z

Z Z

x1 x2 = x1

x2 = ( x1 ( x2 0 ) ) 0

Z Z Z Z

Z Z Z Z