PÄRNU MAI KOOL

Karolina Puusepp

5.c klass

TANTSIMINE

Referaat

Juhendaja Kristina Pärn

PÄRNU 2022
SISUKORD

SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3

TANTSIMISE AJALUGU...............................................................................................................4

Jälle tegutsemine..........................................................................................................................5

KOREOGRAAFID JA TANTSUKOOLID.....................................................................................7

TANSIJAD.......................................................................................................................................8

Tants.............................................................................................................................................8

KOKKUVÕTE...............................................................................................................................10

KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................................11

LISAD............................................................................................................................................12

2
SISSEJUHATUS

Mina valisin oma referaadi teemaks tantsimise. Ma valisin tantsimise, sest see on minuhobi ja
tahan sellega tulevikus tegeleda. Minu referaadi eesmärk on tutvustada rohkem tantsimisest ja
selle kunstist.

Esimeses peatükis tutvustan ma tansimise ajalugu,teises koreograafidest ja tanstukoolides ning

kolmanadas ma tutvustan vanu kui ka uusi tantsijaid.

3
TANTSIMISE AJALUGU

Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Praeguseni on
tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu, pantomiimi ja teatrikunstiga. Algul esitas tantsu selle looja,
alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad. Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-
Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Keskajal kirik põlgas
tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes rahvatants. 15. sajandil tekkis
rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil
rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud
rahvatantsu varju. Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks.
Klassikaline tants kujunes 16.–17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem
plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. Tantsu algust ajas on väga raske määrata, sest
sellest kunstist ei jää materiaalset jälge nagu on jäänud koopamaalidest või fossiilidest. Samas on
tants olnud oluline osa paljudes erinevates rituaalides, tseremooniatel ja pidustustel. Näiteks
indiaanlastel olid erinevate rituaalide läbiviimisel tants üheks oluliseks osaks. Neil olid tantsud
pühendatud vihmale, päikesele, rohule ja mitmetele teistele looduse ja elusündmustega seotud
toimingutele. (Legends of America, 2013). Eestis oletatavasti toimusid ammusel ajal
mitmesugused ohvritalitlused ja palvepöördumised, mis võisid sisaldada ka tantsuliikumist. Ning
tantsimised ürgajal võisid olla seotud ka pööripäeva pidustustega. Eesti tantsukultuuris tekkis 18.-
19. sajandil, kui Euroopast hakkasid siia poole levima erinevad uuemad tantsud. (Kultuurilaegas,
2009). 2002. aastal asutatud Eesti Tantsukunstnike Liit ja 1996. aastal Eesti Tantsuhariduse Liit
ühinesid 2016. aastal, saades uueks nimeks Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit.
Tantsuõpetajaid ühendab Eesti Tantsuhariduse Liit (ETHL) aastast 1996, mis kuni juunini 2011
kandis nime Eesti Tantsupedagoogide Liit (ETPL). Liidu algatajaks ja eestvedajaks oli Mait Agu
ning suur osa tegevusest baseerus tema isiklikul nägemusel. 1998.aastal peale Mait Agu
hukkumist jätkas liit küll oma põhikirjalist tegevust, kuid tollane aeg ei soosinud
tantsuhariduslike muudatuste elluviimist. 24. aprillil 2004 toimus Pedagoogikaülikooli
koreograafia õppetooli ja ETPLi liikmete eestvedamisel rahvusvaheline konverents

4
„Tantsuõpetus koolis“, kus jõuti ühisele järeldusele, et tantsuõpetus on valmis lähitulevikus välja
arenema iseseisvaks aineks Eesti üldhariduskooli õppeprogrammis. Konverents võttis vastu
konkreetsed juhtmõtted ja ettepanekud, mis rakendunud tegevuskavana võinuks viia meid
soovitud eesmärgini, kuid puudus jõuline töögrupp, kes oleks suutnud tollasest riigi poolsest
huvipuudusest läbi murda. Aastani 2009 tegeldi rahvakultuuri valdkonnas tantsuõpetajatele
suunatud ürituste ja koolituste korraldamisega ja seda peamiselt Lõuna-Eestis liidu Viljandi
osakonna juhtimisel. Koos kodanikuühiskonna arenguga Eestis arenes ka ETPL
organisatsioonina.

Jälle tegutsemine

Uus aktiivne tegutsemine sai alguse 2009. aasta lõpul, mil toimusid erinevad tantsuhariduslikud
arutelud Tallinnas, Pärnus ja Viljandis. Initsiatiiv tugines Eesti Tantsuagentuuri töötajatel, kes
kaasasid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tallinna Ülikooli õppejõude, tudengeid ja vilistlasi
ning teiste tantsuorganisatsioonide töötajaid, et arutada erinevaid võimalusi tantsuhariduse
hetkeseisu parandamiseks. 2010. aastal algas järjepidevam ja laiapõhjalisem tantsuhariduse
valdkonna arendustegevus ETPL-is. Rahvatants on Eestis üks kõige kuulsamaid tantsuliike.

5
Foto 1, Paaristants

6
KOREOGRAAFID JA TANTSUKOOLID

Eestis on palju koreograafe ja tantsukoole,näiteks Pärnus olev „BB“ ehk „Black and brownie“.
Üks Eesti kuulsamaid koreograafe ja tantsukoole on Laine Mägi ning tema enda tantsu stuudio
„Laine Mägi tantsukool“ ja seal tegutsev tantsukool „Lancy“. Mina käin samuti „Laine Mägi
tantsukoolis“. Koreograafia juures võivad rolli mängida mitmesugused tantsuelemendid, mõned
neist otsesemalt ja teised kaudsemalt. Need elemendid on reeglina esindatud kõikides
koreograafia valdkondades. Kõige otsesemalt tegeletakse nendega loovtantsus. Koreograafia võib
olla improvisatsioonilina ja loodud kindla struktuuriga. Improvisatsioonilises võtmes kasutab
koreograaf rohkem märksõnalisi juhiseid liikumiseks ja liikumine ei pea moodustama kindlat
jada, struktureeritud koreograafias on aga liigutuste järjekord ja detailid kindlalt paigas. Kindla
koreograafia loomiseks on palju võimalusi, näiteks improvisatsioon ja katsetamine.

Foto 2, Tantsu kunst

7
TANSIJAD

Tantsijaid on üle terve maailma ning kõikidel on oma stiil mida nad tantsivad. Tantsija on
inimene, kes tegeleb tantsimisega. Tantsijadel on omad stiilid millega nad tantsivad, näiteks
ballett, hip hop, jazz või kaasaegne. Kõik mida tantsijad tantsivad on loodud koreograafide poolt
kui just pole tantsija samuti ka koreograaf. Tegelikult on enamus täiskasvanudest solo tantsijad
ise ka koreograafid. Kui tantsija üksi tantsib hüüdakse seda soloks,kahekesi duo või
duett,kolmekesi trio ja kui kõik tantsijad tantsivad koos siis on see gruppi tants.

Tants

Tantsimine nõuab füüsilist pingutust ehk lihaste tööd ja see omakorda tähendab seda, et lihased
saavad tantsides jälle toonusesse. Tantsimine treenib praktiliselt kõiki suuremaid lihasrühmi ja
aitab kaasa “rasva põletamisele”. Lihased paisuvad, kuid mitte liiga suureks. Loomulikult ei tohi
unustada, et õigel toitumisel on asja juures väga suur roll. Veel paraneb märgatavalt painduvus,
vastupidavus ja isegi jõud. Tantsutrenn on tempo poolest tavaliselt aeroobset laadi ja sobib hästi
südame-veresoonkonna treenimiseks, erinevaid tantse kasutades on väga lihtne vajaduse korral
tempot ja pulssi tõsta või langetada. Tantsimise juures on üks tähtsamaid asju ilus kehahoiak. Kui
käia regulaarselt trennis, kus treener seda pideval meelde tuletab, harjutakse lõpuks sirge seljaga
olema ka trennivälisel ajal. Tulemuseks ongi parem rüht. Õige kehahoiak omakorda aitab vältida
probleeme seljaga. Tavaliselt alustatakse tantsu õpetamist väga lihtsatest põhisammudest ja
tantsudest. Aja jooksu õpitakse tantse juurde ja koreograafiad lähevad aina keerulisemaks. Nii
rütmi kui ka sammude ja liigutuste poolest. Nii paraneb koordinatsioon ja rütmitunnetus ning
trennis ei hakka kunagi igav! Võimatu on tantsida ilma hea rütmi ja muusikata. Hea muusika
lisab tantsutreeningule emotsionaalsust. Igaüks valib tantsustiili tavaliselt ka vastavalt sellele,
milline muusikastiil talle rohkem meedlib. Lühidalt sellest veel, miks on muusika inimesele väga
tähtis. Muusika mõjutab inimest füüsiliselt, sotsiaalselt ja vaimselt. Muusika põhikomponendid –
rütm, helid ja liikumine kujundavad inimest. Muusika suunab inimese füsioloogilisi protsesse ja

8
käitumist. Me oleme kõik tundnud mõnda muusikapala kuuldes südamerütmi kiirenemist või
“kananahka” tekkimas oma ihul. Muusika mõjutab märkamatult meie elurütmi. Sarnase
muusikastiili austajad leiavad lihtsalt ühise keele, seega on väga lihtne leida endale uusi sõpru.
Muusika jõuab meie alateadvusse kiiremini kui sõna ja mõjutab meie emotsioone ja loovust.
Kokkuvõtteks on tants mitmete omaduste poolest üks parimaid viise ennast vormis hoida nii
vaimselt kui füüsiliselt. Tantsivad inimesed on heas vormis, sirge seljaga, muretumad ja
rõõmsameelsemad. Tants teeb inimesed ilusaks.

9
KOKKUVÕTE

Tants on olnud meiega sajandeid. See on viis kuidas ennast väljendada või lugu rääkida. Tantsu
liike on väga palju ja igale inimesele meeldib oma stiil. Tantsimisel võid end tunda vabalt ja
sellest ei pea tundma piinlikust. Loodan teistele selle referaadiga rohkem huvi tantsimisse panna
ja julgustada tantsima, sest iga inimene oskab tantsida see võime tuleb lihtsalt endast üles leida.
Tants on kunst!

10
KASUTATUD ALLIKAD

https://et.wikipedia.org/wiki/Tants

http://www.dcstiil.ee/liikmetele/tantsude-ajaloost-ja-iseloomust/https://sites.google.com/site/
tantsidesterveks/tants/tantsu-ajaluguhttps://tantsuliit.ee/meist/ajalugu/

https://et.wikipedia.org/wiki/Koreograafia

https://ringfm.treraadio.ee/uudised/8692/vanemuises-esietendub-kolme-noore-koreograafi-
balletiohtu-metamorfoosid

https://et.wikipedia.org/wiki/Tantsija

https://danceact.ee/miks-on-tants-hea/

https://www.piletimaailm.com/performances/16923-pahklipureja

11
LISA

Foto 3, Ballett Pähklipureja

12