Diskreetsed struktuurid

1. Matemaatiline Induktsioon
Kasutatakse parameetrit sisaldavate videte testamiseks. Parameetit sisaldavat videt nimetatakse ldviteks, vrtuse andmisel saadud videt ksikviteks. ldvide puudutab korraga paljusid objekte, ksikvide ainult ht objekti. ldvite testamiseseks kasutatakse matemaatilise induktsiooni meetodit: Olgu A(n) ldvide, n on naturaalarv. Kui 1. Kehtib vide A(1) 2. Iga naturaalarvu k puhul, sellest, et vide A(k) kehtib, jreldub, et vide A(k+1) kehtib, siis vide A(n) kehtib mistahes naturaalarvu n korral. Seega vite kontrollimiseks matemaatilise induktsiooni printsiibi abil tuleb esmalt kontrollida, kas vide kehtib parameetri n=1 korral (induktsiooni baas), ning teiseks, testada, et vite kehtivusel juhul n = k (induktsiooni eeldus) jreldub tema kehtivus juhul n = k + 1 (induktsiooni samm).

2. Permutatsioonid
Olgu antud mingi n-elemendiline hulk. Selle hulga kikidest elementidest moodustatud jrjestatud hulki nimetatakse permutatsioonideks ning nende arvu thistatakse smboliga P(n). P(n) = n! . Antud n-elemendilise hulga m-elemendilisi jrjestatud alamhulki nimetatakse permutatsioonideks (vahel ka variatsioonideks) n elemendist m-kaupa ning nende arvu mrgitakse thisega P(n,m). Asudes valima n-elemendilisest hulgast m-elemendilist jrjestatud osahulka, vime esimesele kohale valida elemendi n viisil, teisele kohale elemendi n - 1 viisil jne kuni viimasele, m-ndale kohale n m + 1 viisil. Seetttu P(n,m) = n(n-1) ... (n-m+1). Korrutades ja jagades saadud avaldist suurusega (n m)! saame eelmise suuruse kirjutada mber kujul P(n,m) = n! / (n m)! .

Nide. Mitmel viisil saab 6 sportlase hulgast valida 3, kui jrjekord on oluline. Lahendus. P(6,3) = 6! / (6 3)! = 4 * 5 * 6 = 120.

3. Kombinatsioonid
Antud n-elemendilise hulga m-elemendilisi alamhulki nimetatakse kombinatsioonideks n elemendist m-kaupa. Kombinatsioonide puhul pole elementide jrjekord oluline ning neid eristatakse ksteisest ksnes koosseisu jrgi. Kombinatsioonid arvu n elemendist m-kaupa thistatakse smboliga C(n,m). Et igat sellist alamhulka vib jrjestada m! viisil, siis vastab igale kombinatsioonile m! permutatsiooni ning iga permutatsiooni vib saada mingist kombinatsioonist. Seega on permutatsioonide arv n elemendist m-kaupa m! korda suurem kui vastav kombinatsioonide arv ning C(n,m) = P(n,m) / m! = n! / m! * (n m)! . (Binoomkordaja) C(n,n) = C(n,0) = 1 , st antud n-elemendilisest hulgast saab tervet ja thja hulka valida ainult hel viisil.

Nide. Mitu vimalust on valida 16-liikmelisele klubile juhatus, mis koosneb esimehest ja tema kolmest asetitjast? Lahendus. Valime klubi liikmete hulgast 4 liiget, kes kuuluvad juhatusse. Selleks on C(16,4) vimalust. Prast seda on C(4,1) vimalust 4 juhatuse liikme hulgast esimehe valimiseks, lejnud kolm on asetitjad. Seega kokku on esimehe ja asetitjate valimiseks vimalusi C(16,4) * C(4,1) = 1820 * 4 = 7280.

4. Kordumistega valikud

4.1 Kordumistega permutatsioonid

Olgu antud n-elemendiline hulk, mille igast elemendist on olemas piiramata varu. Kiki m-elemendilisi jrjestatud komplekte, kus ks ja sama element vib esineda ka rohkem kui ks kord, nimetatakse kordumistega permutatsioonideks. Erinevate kordumistega permutatsioonide arvu n elemendist m-kaupa thistatakse smboliga W(n,m) = nm . Iga elemendi valimiseks on n vimalust, seega komplekte saame moodustada n * n * ... * n = nm tkki.

Nide. Trkikojas on 8 kasti, igahes hte liiki thed. Mitu kolmethelist sna saab nendest moodustada? Lahendus. Et snas vivad thed korduda ning thtede omavaheline jrjekord on oluline, on tegu kordumistega permutatsioonide moodustamisega. Snade arv on seega W(8,3) = 83 = 512. Vaatleme n-elemendilist hulka, kus igat elementi on teatud arv eksemplare, niteks esimest elementi m1 eksemplari, teist m2 eksemplari jne kuni n-ndat elementi mn eksemplari. Olgu K(m1, m2 ... , mn) selline jrjestatud komplektide arv. hest komplektist saame kokku m1! * m2! * ... * mn! permutatsiooni. Et kokku on m elementi ning neist on vimalik moodustada m! erinevat permutatsiooni, siis K(m1, m2 ... , mn) = m! / (m1! * m2! * ... * mn!) . (Multinoomkordaja)

Nide. Mitu anagrammi (sna, mis saadakse thtede mbertstmise teel) saab moodustada snast RODODENDRON? Lahendus. Thti on kokku 11, thte R - 2 eksemplari, O 3, D 3, E 1, N 2. Nende thtede erinevaid mberjrjestusi on K(2,3,3,1,2) = 11! / (2! * 3! * 3! * 1! * 2!) = 277 200.

4.2 Kordumistega kombinatsioonid

Olgu antud n-elemendiline hulk, mille igast elemendist on olemas piiramata varu. Kiki nelemendilise hulga m-elemendilisi alamhulki, kus iga alamhulk vib sisaldada korduvaid elemente ning elementide jrjekord oluline ei ole nimetatakse kordumistega kombinatsioonideks n elemendist m-kaupa. Selliste alamhulkade arvu thistatakse F(n,m). F(n,m) = C(n + m - 1, n - 1) .

Nide. Mitu vimalust on paigutada 4 punast ja 6 sinist palli viide erinevasse kasti. Lahendus. lesanne taandub juhule, kus sisuliselt 5st erinevast elemendist (kastist) tuleb valida 4 ning 5st erinevast elemendist 6 elementi. Seega on 4 punase palli 5-de erinevasse kasti paigutamiseks vimalusi F(5,4) = C(8, 4) = 70. Analoogselt saab kuute sinist palli paigutada F(5,6) = C(10,4) = 210 erineval moel. Kokku on pallide paigutamiseks vimalusi 70 * 210 = 14 700 vimalust.

5. Korrutamis- ja liitmisreegel.

Korrutamisreegel. Eeldame, et mingi tegevus koosneb kahest alamtegevusest. Kui esimest alamtegevust saab teha m viisil ning prast esimese titmist saab teist teha n viisil, siis kogu tegevuse sooritamiseks on m * n erinevat vimalust. Liitmisreegel. Kui hte tegevust saab teha m viisil ja teist tegevust n viisil, kusjuures neid tegevusi ei saa teha korraga, siis kas esimese vi teise tegevuse sooritamiseks on kokku m + n erinevat vimalust.

Nide. Antsul on 5 laevamudelit ja 6 lennukimudelit. Nituse jaoks valib ta neist vlja 3 hte ja 4 teist liiki mudelit. Mitu erinevat nitusekomplekti saab Ants moodustada? Lahendus. Oletades, et Ants valib kolm laeva mudelit ( C(5,3) = 10 ) ning neli lennukimudelit ( C(6,4) = 20 ), siis korrutamisreegli phjal saab laevu ja lennukeid nii valida htekokku 10 * 20 = 150 viisil. Teiseks, kui valida vastupidi C(5,4) ja C(6,3), on vimalusi 5 * 20 = 100. Et kolme ja nelja laevaga mudelikomplekti ei saa valida korraga, siis liitmisreegli kohaselt on neist emma-kumma valikuks 150 + 100 = 250 vimalust.

6. Binoomkordajad
Binoomkordaja on arv, mille vrtuse suvaliste mittenegatiivsete tisarvude n ja m korral vib esitada jrgmisel kujul . (0) Omadus 1. Kui n ja m on mittenegatiivsed tisarvud, siis (1) Testus. (1) jreldub otseselt (0) esitusest, seal esineva avaldise vrtus ei muutu, kui asendada arv m arvuga n m.

Omadus 2. Kui n ja m on positiivsed tisarvud, siis (2) Testus. Valemi jrgi

Nide. Testada vrdus

Lahendus. Kirjutame esimese liikme asemele temaga vrdse arvu liita sellele summa teine liige, siis omaduse (2) phjal saame . Liidame analoogselt kuni viimase liikmeni, peale seda jb alles ksainus binoomkordaja . ( ). Kui nd

6.1 Pascali kolmnurk

Binoomkordajaid vib esitada kolmnurkse tabelina, mida nimetatakse Pascali kolmnurgaks. Pascali kolmnurga iga rida koosneb kigist sama lemise indeksiga binoomkordajatest. Omaduse (2) phjal vrdub Pascali kolmnurgas iga arv kahe tema kohal asuva arvu summaga. Omaduse (1) tttu on Pascali kolmnurk smmeeriline vertikaaltelje suhtes. Samuti on komlmnurga esimene ja viimane element alati vrdsed hega ning teine ja eelviimane element vrdne vastava rea lemise indeksiga.

6.2 Binoomvalem
Teoreem 1. Kui n on mittenegatiivne tisarv, siis

Testus. Kirjutame vasaku poole kujul

ja avame sulud. Iga liikme saamiseks tuleb teatud arvust teguritest valida y ja lejnutest x. Kusjuures alati, kui i tegurist vtta y ja lejnud n-1 tegurist x, moodustub liige xn-1yi.

Et neid i tegurit, kust vetakse y, saab n tegurist vlja valida xn-1yi esineb tekkivas summas ka sama palju kordi.

( C(n,i) ) viisil, siis liige

Nide. 2!1!21!

+ 0 2 = 2+2

+ 2
arendises vabaliige? i-s liige on binoomvalemi jrgi . Vabaliikme puhul peab x-i astendaja olema 0 ehk = 126 720.

Nide. Kui suur on astme Lahendus. Arendise

12-3i = 0 st i = 4. Otsitav liige on seega

Jreldus 1. Kehtib vrdus . Testus. Vtame binoomvalemis x = y = 1. / Et vasaku poole summa koosneb hulga n kikidest 0,1, ... n elemendiliste alamhulkade arvudest, siis teades, et n-elemendilisel hulgal on parajasti 2n alamhulka, vime lugeda vrduse testatatuks.

Jreldus 2. Kehtib vrdus .

Testus. Vtame binoomvalemis x = 1 ja y = -1. Paremal tekib siis vahelduvate mrkitega binoomkordajate summa, liidetava mrgi mrab tegur (-1)i. Vasakul saame avaldise 0n, mille vrtus on 0 juhul, kui n 1 ja 1 juhul n = 0.

6.4 Multinoomvalem
Vrdust, milles asendatakse rohkem kui kaks hulkliiget ning mille kordajateks on multinoomkordajad ( K(m1, m2 ... , mn) = m! / (m1! * m2! * ... * mn!) ) nimetatakse multinoomvalemiks. Arv F(k,n) nitab mitu erinevat liiget multinoomvalemi paremal pool tekib.

Teoreem 1. Kui n on mittenegatiivne tisarv, siis

Testus. Vaatleme korrutist . Sulgude avamisel saame liikme alati siis, kui valime i1 sulust x1, i2 sulust x2 jne kuni ik sulust xk. Sisuliselt vaadeldakse kiki vimalusi, kuidas koostada kelemendilist liiget, kus mnda elementi on korduv eksemplar. Selline vimaluste arv avaldub multinoomkordajana, mis ongi jrelikult liikme kordajaks.

Nide. Leida avaldise (x2 + x + 1)8 arendises liikme x5 kordaja. Lahendus. Multinoomvalemi phjal

Liikme x5 saame indeksite nende vrtuste puhul, mille korral . Sellist tingimust rahuldavad 3 arvupaari (0,5) , (1,3), (2,1). Kigil kolmel juhul peab arvu vrtus olema selline, et indeksid annaksid kokku summa 8. Liikme x5 kordaja on seega = 504.

7. Rekurrentsed vrrandid
Jada, mille iga liige arvutatakse teatava kindla valemi abil sama jada eelnevate liikmete phjal, nimetatakse rekurrentseks jadaks ning jada liikmeid siduvat seost rekurrentseks seoseks. Jada esimesi liikmete vrtusi, mis heselt mravad rekurrentse jada, nimetatakse algvrtusteks, nende phjal arvutatakse jada jrgmised liikmed. Vrrandi lahendamiseks otsime lahendit kujul saame karakteristliku vrrandi. Teoreem 1. , mille asendamisel vrrandisse

a) Kui rekurrentse vrrandi on kaks erinevat lahendit ldlahend on

karakteristlikul vrrandil on ja , siis rekurrentse vrrandi ,

Kus

ja ja

on suvalised konstandid. Erialhendi, mis rahuldab algtingimusi saame siis, kui leiame kordajate ja vrtused . , siis rekurrentse

vrrandissteemist

b) Kui karakteristlikul vrrandil on on ks kahekordne lahend vrrandi ldlahend on , Kus ja ja

on suvalised konstandid. Erialhendi, mis rahuldab algtingimusi saame siis, kui leiame kordajate ja vrtused .

vrrandissteemist

Kokkuvtlikult tuleb rekurrentse vrrandi lahendamiseks: moodustada karakteristlik vrrand, kirjutada vlja ldlahendi avaldis, kasutades algtingimusi lahendada kordajate leidmiseks vrrandissteem.

Nide. Lahendada rekurrentne vrrand .

algtingimustel

ja

Lahendus. Karakteristlik vrrand on , mille lahendid on ja . Et lahendid on erinevad, avaldub rekurrentse vrrandi ldlahend kujul . Vtame ldlahendis n = 0 ja n = 1, siis kasutades algtingimusi saame vrrandissteemist konstantide ja vrtusteks (2,-1). Rekurrentse .

vrrandi erilahend, mis rahuldab ka algtingimusi on

Analoogiliselt laltooduga saab lahendada ka krgemat kui teist jrku rekurrentseid vrrandeid. ldlahend avaldub kujul (k on vrrandi jrk)

Lineaarset rekurrentset vrrandit, kus otsitava jada liige sltub lisaks eelmistele liikmetele veel ka liikme indeksist nimetetakse lineaarseks mittehomogeenseks rekurrentseks vrrandiks mille ldkuju on , kus f on teatav funktsioon. Eeltoodud vrrandi lahendamiseks moodustame mittehomogeensele vrrandile vastava homogeense vrrandi, st ja leiame selle ldlahendi ; leiame he, kskik millise lahendi , mis rahuldab mittehomogeenset vrrandit (kasut. mramata kordajate meetodit); antud mittehomogeense vrrandi ldlahend on siis .

8. Graafid
Definitsioon 1. Graaf on paar G(V,E), kus V on mittethi hulk ning E hulk, mille elementideks on hulga V kaheelemendilised alamhulgad. Tulenevalt definitsioonist ei tohi graafis esineda silmuseid (servi, mis hendavad tippu iseendaga) ega kordseid servi. Kordsete servadega graafi nimetetakse multigraafiks. Graafe, mille igale servale on vastavusse seatud ks reaalarv (kaal), nimetatakse kaalutud graafiks. Kui graafi tipp v kuulub servale e, siis eldakse, et tipp v ja serv e on intsidentsed. Iga serv on intsidentne kahe otstipuga. Tippe u ja v nimetatakse naabertippudeks, kui nad on servaga hendatud. Olgu G = (V, E) graaf tippude hulgaga V = {v1, v2 ... , vn}. Graafi G naabrusmaatriks on nn maatriks , kus , kui tippude vi ja vj vahel on serv, ning 0, kui nende tippude vahel serv puudub. Naabrusmaatriks on smmeetriline peadiagonaali suhtes, sest kui leidub serv tipust vi tippu vj, siis leidub serv ka vastupidi. Et graafis ei tohi olla silmuseid, on naabrumaatriksi peadiagonaali elemendid alati vrdsed nulliga. Kui G = (V, E) graaf tippude hulgaga V = {v1, v2 ... , vn} ja servade hulgaga E = {e1, e2 ... , em}, siis selle graafi intsidentsusmaatriks on nm maatriks , kus , kui tipp vi on intsidentne servaga ej , st on serva otstipp. Intsidentsusmaatriksi igas veerus asub tpselt kaks hte, need paiknevad ridades, mis vastavad serva otstippudele.

Kui n-tipulises graafis on on olemas serv iga kahe tipu paari vahel, siis nimetatakse graafi tisgraafiks, kui aga serv puudub, siis nullgraafiks. Graafi G tiendgraafiks nimetatakse graafi G, millel on sama tippude hulk nagu graafil G, aga servadega on hendatud parajasti need tipud, mille vahel graafis G serv puudub Graafi G, mis on saadud graafist G teatud tippude ja servade kustutamisel nimetetakse graafi G alamgraafiks. Tipu v astmeks e valentsiks nimetatakse tipuga v intsidentsete servade arvu. Thistatakse d(v). Tipp mille aste on 0, nimetatakse isoleeritud tipuks ning tippu astmega 1 rippuvaks tipuks. Graafi, mille tippude astmed on vrdsed, nimetatakse regulaarseks. Ahel graafis on mingite tippude jrjend, kus iga kaks jrjestikust tippu on servaga hendatud. Tippe v0 ja vk nimetatakse ahela otstippudeks. Lihtahelaks nimetatakse ahelat, milles ei esine korduvaid tippe. Tippude u ja v kauguseks nimetatakse nende vahelist lhimat lihtahela pikkust. Ahelat, mis lppeb samas tipus, kus algab, nimetatakse tskliks. Tsklit, mis ei lbi htki tippu kaks korda, nimetatakse lihttskliks.

Graafide omadusi: Maksimaalne tipu aste on n-1. Kigi tippude astmete summa on vrdne servade kahekordsega. Igas graafis on paaritu astmega tippe paarisarv. Kui graaf on regulaarne, siis on seda ka tema tiendgraaf. Graafis leidub Euleri tskkel siis, kui graaf on sidus ning iga tipu aste on vhemalt 2. Serv on sild siis, kui tema eemaldamisel sidususkomponentide arv kasvab. Kui graafi iga tipu aste l >= 2, siis leidub lihtahel pikkusega l ja lihttskkel pikkusega l+1. Kui n tipulisel graafil on vhem kui n-1 serva, siis see graaf on mittesidus. Maksimaalne arv servi, mida vib graafist eemaldada ilma, et viimane kaotaks sidusust on m n 1, kus m on servade ja n tippude arv. (Tsklomaatiline arv)

Puude omadusi: Vhemalt 2-tipulisel puul on vhemalt 2 lehte. Puu krguseks nimetatakse juurest mingi leheni lhtuva pikima lihtahela pikkust. Igal n- tipulisel puul on n-1 serva. Graaf G on puu parajasti siis, kui tema iga kahte tippu hendab tpselt ks lihtahel. Erinevate n-tipuliste mrgendatud puude arv on nn-2. (Tisgraafi kigi aluspuude arv).

Prferi kood Leiame puust vhima mrgendiga lehe, kirjutame mrgendi lemisse ritta, tema alla aga temaga servaga hendatud tipu mrgendi. Eemaldame lehe koos servaga. Kordame operatsiooni kuni kik servad on kustutatud. Kood moodustub jrjendist (x1 ... xn-2). y1 y2 ... yn-2 yn-1 x1 x2 ... xn-2 xn-1 Puu taastamisel kirjutame vlja alumise rea viimase elemendi ning lemise rea nii, et valime vhimad arvud, mis ei esine alumises reas all ja paremal ega lemises reas vasakul.

9. Suunatud graafid
Definitsioon 1. Suujnatud gaaf on paar G(V,E), kus V on mittethi hulk ning E hulk, mille elementideks on hulga V jrjestatud paarid. Suunatud graafi servi nimetame kaarteks. Kaare uv tippu u nimetame kaare algtipuks ning tippu v lpptipuks. Joonisel thistab kaart nool algtipust lpptippu. Tippu sisendastmeks d+(v) nimetatakse sellesse tippu sisenevate kaarte arvu ning vljundastmeks d-(v) sellest tipust vljuvaid kaari. Kui mingist tipust kaared ainult vljuvad (sisenevad), siis nimetatakse sellist tippu graafi sisendiks (vljundiks). Suunatud graafi nimetatakse tugevalt sidusaks, kui iga kahe tipu u ja v korral leidub neid hendav suunatud ahel ning nrgalt sidusaks, kui graafi alusgraaf (graaf, mis on saadud kaarte asendamisel servadega) on sidus. Suunatud graafide omadusi: Igas suunatud graafis on tippude sisendastmete summa vrde vljundastmete summaga. Kehtivad graafidele omistatud omadused, arvesse tuleb vtta kaarte suundi. Kui suunatud graafis pole tskleid, siis leidub graafil vhemalt ks sisend ja vljund. Tugevalt sidusal suunatud graafil ei leidu sisendeid ega vljundeid.

Turniiriks nimetatakse tisgraafi, mille igale servale on omistatud suund. Igas turniiris leidib kiki tippe lbiv suunatud lihtahel.

10. Relatsioonid
Definitsioon 1. Hulga XxY iga alamhulka R nimetatakse relatsiooniks ehk seoseks hulkade X ja Y vahel. Relatsiooni, mis ei sisalda htegi paari nimetatakse thirelatsiooniks ning relatsiooni, mis langeb kokku hulgaga XxY, tisrelatsiooniks. Hulgal X mratud relatsiooni R nimetatakse refleksiivseks, kui antirefleksiivseks, kui smmeetriliseks, kui antismmeetriliseks, kui transitiivseks, kui korral korral

Relatsiooni, mis on htaegu nii refleksiivne, smmeetriline kui ka transitiivne nimetatakse ekvivalentsiks. Tehteid teostatakse analoogliselt tavaliste hulkadega. Prdrelatsiooniks nimetatakse relatsiooni R-1, mis on saadud relatsiooni R komponentide elemendipaaride vastupidiseks muutmise teel. Relatsioonide ja kompositsiooniks nimetatakse relatsiooni , mis on defineeritud jrgimiselt: ( , . Relatsioonide kompositsioon on assotsiatiivne.