ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid.

Kasutamist jätkates nõustute kõikide ERR-i veebilehtede

küpsiste seadetega
SAIN ARU LOEN VEEL

Otsi

Uudised +

Keskkonnakuu
Uudised Aasta kool

Eriprojektid
Arvamus+

TV/Raadio
Haridus+
Eriprojektid

Abi TV/Raadio
Ajalugu 3 minutiga
Teadus

Keskkond masin
Goldbergi
Labor
UUDISED
Loodus
Meediataip
Taskuhääling
Kultuur AK
Psüühika
Akadeemikud
Novaator
ÜLES
Eesti uudised Sport
Teaduselu
rohepööre
Osoon
Värsked raadiouudised Välisuudised
Tehnika
Eesti
Puust naisteadlased
ja punaseks
Menu rus.err.ee
Tervis
Noorteadlased
R2 Portaal
Majandus Teadus
Universum
Nutikas
Teadusvideod
elu
news.err.ee Arvamus
Ühiskond
Oma puu
Reitingud Ilm
Õpilaste Teadusfestival
Viipekeelsed
Teadus tagasi- ja edasivaates

TV Kust sa tead?

ETV Kuidas targemini õppida?

ETV2

ETV+Lugeja küsib

Nipid jooksuvõistluseks
RAADIO

Vikerraadio Raadio 2

Klassikaraadio Raadio 4

Raadio Tallinn

LASTELE

JUPITER

Jupiter

Murrang matuseäris:
teadlased valmistavad
seentest urne

Kui muidu maetakse inimene urni või kirstu, mis on

valmistatud näiteks dolomiidist, marmorist, puidust või
vineerist, siis keskkonnasäästlikum võimalus on
seentest urn. Autor/allikas: AP/Scanpix

KESKKOND
Sandra Saar
23.09.2022 07:28

Ka muidu konservatiivses matuseäris

saab pakkuda uutmoodi lahendusi:
näiteks lõi Eesti Maaülikooli teadlane urni,
mis on valmistatud seentest. Taolises
urnis matmine tähendab, et ühel hetkel
saadakse sõna otseses mõttes mullaga
üheks.
Kui muidu maetakse inimene urni või kirstu, mis
on valmistatud näiteks dolomiidist, marmorist,
puidust või vineerist, siis keskkonnasäästlikum
võimalus on seentest urn.  

Kaks aastat tagasi osales Maidu Silm Eesti

Maaülikooli üliõpilastele mõeldud konkursil
"Tärkav idu". Kui ta finaalis seenemassi
esitledes võitis, ei olnud tal täpset ettekujutust,
mida materjalist valmistada võiks. Seenemass
on tugev ja hakkab niiskesse keskkonda
sattudes taas oma elu elama.

Pärast ideekonkursi võitu pandi pead kokku

üritust korraldanud majandusanalüüsi ja -
arvestuse vanemteaduri Jüri Lehtsaarega,
kellega mindi Tartu krematooriumi tegevjuhi
Andres Tõnissoo jutule. Tõnissoo ja Silma
koostöö algaski läbi Eesti Maaülikooli
mentorlusprogrammi.

Tõnissoole meeldis idee seepärast, et mõte

läheb hästi kokku ütlusega "Mullast oled sa
võetud ja mullaks pead saama". "Täpselt nii
ongi. Seen on looduses olemas ja sellest
kasvatatakse kõva materjal, mis uuesti
loodusesse sattudes täielikult laguneb, seal ei
ole midagi tehislikku. Seega minu arvates
midagi ökoloogilisemat enam olla ei saa," ütles
ta.  

Algab kõik tillukesest koest

Eesti Maaülikooli nooremteadlane Maidu Silm

rääkis, et urni loomine algab imeväikesest
seenekoest, mida tuleb hoida ja kasvatada
steriilsetes tingimustes kuniks moodustub
vorm. Vorm tähendab seda, millise kuju urn
saavutab. Kude paljundatakse järjest
orgaanilisele materjalile, milleks on enamasti
saepuru, millele on lisatud mõned looduslikud
komponendid, et seen materjalist hästi läbi
kasvaks. 

"Kui kujutada ette metsas kõdunevaid lehti, siis

seeneniidistik võib seal juhuslikult areneda,
aga meie suuname ainult ühe kindla seeneliigi
sinna kasvama, mis kasvab materjali või
saepuruga vormis ilusaks tükiks," lausus Silm.

Kuigi seentest rääkides mõtlevad inimesed

tõenäoliselt esimesena metsas leiduvate
kukeseente või puravike peale, siis urni
valmistamiseks need ei passi. Vaja on seeni,
mis lagundavad puitu ja kasvavad kokku.
"Seega igast seenest või puuseenest urni teha
ei saa, vaja on kindlat liiki," sõnas Silm. Kuigi
laboris seente kasvatamine võib tunduda
lihtne, siis omaette kunst on steriilsuse
tagamine.

Kogu protsessi juures on noorteadlase sõnul

kõige keerulisem olnud vormi loomine.
Iseenesest saab seeni kasvatada igasuguses
vormis, aga pärast selle vormist välja võtmine
on keeruline, sest seeneniidistik kipub
kasvama igale poole: sh väga väikestesse
pragudesse, millest kipub kõvasti kinni hoidma.

Silm selgitas, et vormi loomine on natuke

sarnane betooni valamisele. "Kui sa betooni
paned, siis see muutub ühe või kahe päevaga
vormis kõvaks, misjärel saab vormi ümbert ära
võtta. Seenel kulub kuu, et nii-öelda kivistuda.
Seejärel võetakse ta välja ja edasi läheb
kuivatusse ning siis on seeneniidistik
puhkeseisundis," rääkis ta. Seentest urn mingit
ohtu majadele ja muule ümbritsevale ei kujuta,
sest eoseid sealt ei tule ja ka viljakehasid ei ole
– kui just ei soovita.

Iga urn on unikaalne, sest seenemütseel

areneb alati täpselt nii nagu ta heaks arvab.
Vahel tekitab ta laike ühte kohta, teine kord
teise kohta. Palju oleneb ka algse materjalitüki
suurusest. "Seal on nii palju faktoreid, mis
lõpptulemust mõjutavad. Kunagi ei ole võimalik
saada kahte täiesti identset urni.
Ligilähedaseks saab kindlasti, aga pigem on
iga urn unikaalne. Ilu on muidugi vaatajate
silmades, aga seeneurnid on kindlasti
omanäolised," sõnas Silm.

Seentest valmistatud ökoloogiline urn. Autor/allikas:

Erakogu

Kogu idee seisneb selles, et pakkuda

matusevaldkonda ökoloogiline lahendus. "Kõik
on loodusest tulnud ja loodusesse läheb ka
inimene. Kui tahetakse siit ilmast lahkudes jätta
võimalikult väike jalajälg, siis kindlasti on
seeneurn selleks hea võimalus, sest see on
ökoloogiline ja kõduneb ära," lausus
nooremteadur.

Traditsioonid jäävad

Andres Tõnissoo teadis rääkida, et maailmas

on ennegi matusevaldkonnas innovaatilisi
ideid olnud, kuigi esmajoones võib valdkond
tunduda konservatiivne. Näiteks 1993. aastal
asutati Tallinnas Pärnamäe kalmistul
Baltimaade esimene krematoorium. See
muutis aastasadade pikkust matusetraditsiooni,
kus ainus matmisviis oli hauamatus.

"Kui kõrvale tuli alternatiiv ja inimesed said

valida hauamatuse asemel tuhastamise, siis oli
see juba ausalt öeldes matusevaldkonnas
korralik revolutsioon," sõnas ta. Tuhastamise
teel lähedase ära saatmine tõi kaasa vajaduse
erinevate urnide järele.

Tõnissoo rääkis, et maailm muutub, paljud

valdkonnad muutuvad kiiresti ja eks muutuvad
mingil määral matusedki. "Traditsioonid aga
jäävad ja peavadki jääma, sest need annavad
inimestele turvatunde," lausus ta.

Seeneurni loomisel oli oluline, et hoolimata urni

ökoloogilisest päritolust peaks ta olema
esteetiliselt ilus, õige mahutavusega, suletav ja
soovi korralt pikalt säilitatav. Samas võib urni
südamerahus ka merre visata või koduaeda
matta ilma, et sellest mingit keskkonnakahju
tekiks.

Maidu Silm rääkis, et niiskes keskkonnas ärkab

seen ellu. Kohe temaga midagi ei juhtu, sest
urn on pealt hüdrofoobne. See tähendab, et
veidike vett saades ei juhtu temaga midagi. Nii
saab urni ka näiteks kaminasimsil hoida. Küll
aga mõjutab urni pikalt niiskes keskkonnas
olemine. Siis hakkab ta niiskust sisse imama ja
oma elu elama.

Praeguseks on meetod välja töötatud ja

olemas ka suurem kogus vorme, kuhu seened
kasvama panna. Nii saab juba minna suurema
tootmise juurde. Silm avaldas lootust, et
esimesed vormid jõuavad müügile juba selle
aastanumbri sees. Esimene näidis on ka Tartu
krematooriumis olemas. Pikas plaanis loodab
jõuda Silm Eestist väljapoole.

Tehniliselt saab väljatöötatud meetodi abil ka

urni asemel kirstu teha, aga siis on vormid
teised. Esialgu proovitakse urne toota ja siis
vaatavad asjaosalised edasi, kas oleks mõtet
suuremaid tooteid, näiteks kirste, valmistada.

"Kõigi nende valdkondade kõrval, mis on Eestit

maailmas tuntumaks teinud, võib see olla
järgmine lipulaev, mida esitleda mujal maailmas
kui innovatiivset, uut ja huvitavat lahendust,"
lausus Tõnissoo.

Kuigi seeni on ennegi kasvatatud, siis

tehnoloogia, millega urne toodetakse, mõtles
Maidu Silm välja ise. Idee välja töötamise juures
olid peale Andres Tõnissoo abiks ka
Maaülikooli nooremteadur Rihard Reissaar ja
teadur Anu Kisand.

matus urn eesti maaülikool

krematoorium seeneurn seeneseeme

maidu silm tuhastamine

Teade toimetajale

SAMAL TEEMAL
Surnuaed on üks elurikkamaid
keskkondi linnas

MEIE KÕIGI KODU

09:07 Maiade tsivilisatsiooni
keskkonnasaaste püsib tänase
päevani
23.09 Mereandide kliimasäästlikkus sõltub
tugevalt liigist
23.09 Tonga vulkaanipurse võis maailma
soojendada
23.09 Murrang matuseäris: teadlased
valmistavad seentest urne
20.09 Polaaralasid saaks jahutada
suhteliselt lihtsalt ja odavalt
13.09 Galerii: kirdetuul sundis mere Eesti
rannikult taganema
09.09 Uuring: maailm ületab sel sajandil
ilmselt kuus kliimaohupiiri
08.09 Doktoritöö: linnapargid hellitavad
võõramaist elurikkust
07.09 Enamik maailmamere prügisaare
prahist pärineb viiest riigist
07.09 Ülevaateuuring: metsa tervist
turgutab mõõdukas põleng

LUGEJATE LEMMIK

Murrang matuseäris: teadlased

valmistavad seentest urne

Tonga vulkaanipurse võis maailma

soojendada

Ringkäik Eesti brändirahnude

kivises maailmas

Polaaralasid saaks jahutada

suhteliselt lihtsalt ja odavalt

Tuumasõda tekitaks üleilmse

näljahäda

Teadlased: rohkem kui saja

tuumapommi õhkimine võrdub
riikliku enesetapuga

Mereandide kliimasäästlikkus
sõltub tugevalt liigist

HÜPE TEISE MAAILMA

12:22 OTSE kell 00.30: NASA nõelab ööl
vastu teisipäeva asteroidi
10:50 Raamatukogud võiks päästa vaimu
harimise kõrval selle ravimine
09:47 Uuring: kolmas vaktsiinisüst kaitseb
koroona eest pikemat aega
08:37 Ajukoores on alad, mis löövad toitu
nähes särama
24.09 Uuring: murumütsikesega
väliseestlase kuvand on aegunud
24.09 Viis põnevat teadmist piiritaguste
eestlaste uuringust
24.09 Valter Kiisk: energiapöördest ja
"kliimakriisist" füüsiku pilgu läbi

AJATU KLASSIKA

Euroopa pääseks jääajast isegi Golfi

hoovuse seiskumisel

Maailm leekides: suurpõlengutele

annab hoogu inimlik jaanalindlus ja
jumalakompleks

Puidu ahju ajamine päästab

poliitikud, kuid mitte kliima

Suur analüüs: kas elektriauto ikka

säästab kliimat?

Analüüs: biokütustest on kasu,

kuniks mets püsti jääb

Miks 27 aastat pärast nõukaaega

endiselt Emajõe põhja ei näe?

ÜRO kliimaraport: võimalus kõige

hullema ära hoidmiseks on peaaegu
käest kadunud

2. hoiatus inimkonnale: loodus

kukub kokku, inimesel pole enam
pikka pidu

Eesti mudakivi ehk graptoliitargilliit

– kas oht või kasulik maavara?

Kuidas päästa maailma: kuraditosin

tõenduspõhist nippi