ERINEVAD EHITUSMATERJALID I

• Mineraali ja kivimi erinevus.

Kivim koosneb mitmest mineraalist, ei oma kindlat keemilist koostist,
http://www.diffen.com/difference/Minerals_vs_Rocks

• Mineraalide omadused.
homogeensed; kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis; struktuur ei
muutu;90% mineraalidest on seotud iooniliste sidemetega, ülejäänud on seotud
kovalentse või metallilise sidemega. Enamiku mineraalide struktuuris on esindatud
mitu sidemeliiki; polümorfism(teemant ja graniit) ja amorfism

• Tardkivimite iseloomustus
tihedad, tugevad, raskesti töödeldavad

• Mis on graniit?
Kristalliline tardkivim, koostises on peamiselt kvarts (SiO2), erinevad põldpaod
(alumosilikaadid) jabiotiit (silikaatne monokliinne vilgukivi), kuid seal on ka
mitmesuguseid muid mineraale ja oksiide.
Väga tugev materjal, väikese poorsusega, ei allu temperatuurimuutustele.
Hea ja püsiv ehitusmaterjal.
Vastupidav ilmastikule ja keemilistele mõjutustele (happevihm).
Värv varieerub roosast hallini ja on ilusa tekstuuriga.
Koostis sõltub magma tahkumise ajal seal olnud koostismineraalidest.

• Mis on settekivimid?
On tekkinud mineraalainete settimise teel.Orgaanilised kivimid – elusorganismide
jäänused (skeletid, kestad) on sadenenud veekogude põhja. Erandjuhtudel võib
kivim koosneda vaid ühest mineraalist, näiteks lubjakivi, mis koosneb kaltsiidist.

Kivim, mis on tekkinud ​lahustest (nt ​mereveest​) ​mineraalainete

väljasadestumise ja ​organismide jäänuste l​ adestumise teel loodusliku ​veekogu
põhjal või ​murenemissaaduste kuhjumisel m ​ aismaal ja nende ​setete hilisemal
kivistumisel​.

• Kuidas moodustub liivakivi?

Purdkivim(​mineraalide ja kivimite murendist koosnevad kivimid) ​on tsementeerunud
liivast koosnev settekivim.Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on peenike
kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat (CaCO3)või rauaoksiidid. Liiv, millest liivakivi on
moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt, seetõttu kihiline.

• Mis on lubjakivi?
Üks paekivi liike. Peamiselt koosneb kaltsiidist(aragoniit e kaltsiumkarboinaat
CaCO3), keemilise või biogeense tekkega

• Mis on dolomiit?
Üks paekivi liike. Karbonaatne kivimit moodustav materjal (CaMg(CO3)2)
• Mis on marmor?
Moondekivim, mis tekkis lubjakivist ja dolomiidist. Kasutatkse peamiselt viimistluses

• Kuidas eristada marmorit kvartsiidist?

Kvartsiit on kõvem kui marmor (7>3); ei reageeri hapetega; muremisele
vastupidav; liivakivile omane kihilisus(?)

• Mis on kilt?
Kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.Kiltadeks nimetatakse kivimeid, mis
on suunatud rõhu ehk stressi tingimustes omandanud kihilise või plaatja
väljanägemise, kusjuures kihid on orienteeritud risti stressi suunale.Koosneb
peamiselt kvartsist ja muskoviidist või illiidist. Kasutatakse katusekattematerjalina,
vähem isolaatorina elektriskeemides, tööpindadena.

• Mis on puidu rakuseina peamised komponendid?

Tselluloos(tugevus); ligniin(jäikus); hemitselluloosid jaekstraktiivained

• Tselluloosi keemilised omadused.

lineaarsete molekuliahelatega biopolümeer, Koosneb paljudest glükoosi
monomeeridest.

• Kuidas suhtlevad tselluloos ja vesi?

Ei lahustu vees, kuid on hügroskoopne.Hüdrofiilne – polaarne vee molekul seotakse
tselluloosi pinnaga - adsorbtsioon.

Tahke aine lahustamiseks vees peab vastasmõju vee ja aine molekulide vahel olema
suurem kui aine enda molekulide vahel.

Tselluloosi molekuli sees ja molekuliahelate vahel on hulganisti vesiniksidemeid, kuid

nendest ei piisa vee sidumiseks.

Tselluloosil on suur molekulkaal ja osaliselt kristalne struktuur, mis tingibhalva vee

absorptsiooni.
• Kus kasutatakse tselluloosi?
Paber, papp – keemiliselt või mehaanokeemiliselt saadud tselluloosimass.

Atsetüültselluloos (atsetaattselluloos) - on tselluloosi äädikhappeester,mida

kasutatakse atsetaatkiu, filmi, elektriisolatsioonimaterjalide ja plastesemete
tootmiseks.

Puuvill – puuvillakiud koosneb 87-90% tselluloosist.

Ravimitööstus – ravimites kasutatakse taimset tselluloosi, tselluloosi atsetaati jt.

Tsellofaan (inglise keeles cellophane sõnadest cellulose 'tselluloos' ja diaphane

'läbipaistev') on tselluloosist saadud läbipaistev pakke- ja kattematerjal. Laseb
halvasti läbi õhku, rasva, baktereid ja vett.

Nitrotselluloos - Nitrotselluloosi saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastik- ja

väävelhappe seguga. Väga tuleohtlik aine. Nitrotselluloosi kasutatakse nitrolakkide
ja -emailide koostises. Samuti kasutatakse nitrotselluloosi näiteks nitropahtlites ja
nitrokaitsevahendites.

Karboksümetüültselluloos - lai kasutusala tapeediliimist toidulisandini.

Nanotselluloos – sai tuntuks alates 1970. aastate lõpust. Selle kui spetsiifilise
materjali mehaanilised omadused, kilemoodustumise võime, viskoossus ja
biolagunevus on paljulubavad mitmesugusteks rakendusteks elektroonikas,
meditsiinis jm.

• Mis rolli mängib ligniin puidus?

on fenoolpropaanse varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis liidab rakuseina
tervikuks ja annab sellele jäikuse. Peale selle takistab ta liigse vee imbumist
rakuseina ja on looduslikuks tõkkeks mikroorganismidele.

• Mida teevad hemitselluloosid puidus?

Nad on liimaineks, mis liidab tselluloosi lineaarseid molekuliahelaid ligniini
maatriksiga ja on taimele tagavara energiaallikaks.

• Mis roll on malts- ja lülipuidul?

Maltspuit annab puidule tugevust, koosneb vedelikke juhtivatest rakkudest
Lülipuit koosneb surnud rakkudest, mis annavad puule tugevuse;​vastupidavam
kahjuritele.

Lüli- ja maltspuidu vaheline võrdlus:

o Lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit;
o Lülipuidu mahuline kahanemine on väiksem kui maltspuidul;
o Lülipuit on vastupidavam kahjuritele.

• Mis ülesanne on säsikiirtel puidus?

ülesandeks on toitainete säilitamine ja horisontaalsuunaline transport.
ühendavad toitemahlu tüves allapoole juhtiva niine puiduga.

ülesanne on juhtida vett ja toitaineid tüve sisemusse ning seal neid säilitada.

• Kuidas kuivatada puitu?

Puitmaterjali tuleks kuivatada 18-20% niiskuseni (õhkkuiv), et seda biokahjustuste
eest kaitsta.

• Vabaõhukuivatus - 3-8 kuud, sõltub ilmastikust, min. 17-18%;

• Kiirkuivatus - tunduvalt lühem, kaasajal domineeriv, kuid probleeme

tekitav.

• Mis on rakuseina küllastuspunkt?

Puidu rakusein suudab endasse vett imeda ainult teatud määrani. Küllastuspunkt
saabub kõikidel puuliikidel ca 30% niiskusesisalduse juures. Püsib seal
kapillaarjõudude toimel(pindpinevusjõud) – vaba vesi e. kapillaarne niiskus

• Millised on puidu kasulikud omadused?

- ​suur hulk, iseenesliku taastootlus ja kasutamisvõimaluste poolest;
- kättesaadavus;
- vertikaalne tüvi koosneb piklikest rakkudest, mis on ebatavaliselt tugevad,
painduvad ja vastupidavad;
-materjalina ​omab suurt tugevust kaaluühiku kohta ja on kergesti töödeldav ja
viimistletav​;
- konstruktsioonid on betoon- või muudest massiivkonstruktsioonidest tunduvalt
odavamad;
-head ehitusfüüsikalised omadused nagu hea soojusisolatsioonivõime ja head
tugevusomadused;
- puhas, taastuv loodustoode ja ei erita tervisele ohtlikke aineid;
- biolagundatav ja alternatiivina kauakestvatele plastidele on tunduvalt
keskkonnasõbralikum.

• Millised on puidu ebasoovitavad omadused?

- biodegradeeritav seenorganismide toimel;
- troopilises kliimas põhjustavad termiidid keemiliselt kaitsmata puidule suurt kahju;
- madala süttimistemperatuuri tõttu tuleb puitu kõrgendatud temperatuuriga
kohtades kasutamiseks keemiliselt töödelda;
- allpool puidukiukiu niiskuse küllastuspunkti on puit ebapüsiva mahuga, niiskumisel
paisudes ja kuivamisel kokku tõmbudes, mis on erinevates suundades erineva
suurusega. See põhjustab puitmaterjali pragunemist;
- puidul kui materjalil puuduvad ühtsed kindlad omadused, varieerudes liigiti,
liigisiseselt ja isegi ühe tüve piirides;
- liiga ​suur maht kaaluühiku kohta, mis teeb tema kasutamise keeruliseks;
- on hügroskoopne (imab õhust niiskust seni, kuni see tasakaalustub ümbritseva õhu
niiskusega). Puidu niiskuse muutumisega kaasnevad ka kuju ja mõõtmete
muutumine ning väheneb vastupanu mädanikuseentele;
- Pikaajalise välisjõu mõjul muutuvad puidu kuju ja mõõtmed, puit “nihkub”.

• Kuidas käitub puit tulekahjus?

Puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu ja kattematerjal, mis puidu ristlõigetest
koosneb on üpris püsiv tule suhtes. Sel juhul tekib põlemisel puidu pinnale söe kiht
ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas vajab ise põlemiseks
kõrget temperatuuri.Puidu põlevus on üldiselt halvaks küljeks, kui sedaehitus- ja
konstruktsioonimaterjalina kasutatakse.

• Milliste liimidega valmistatakse puitpõhiseid plaate?

Tavaliselt kasutatakse vaigupõhise sideainega liime:
– fenoolvaigud

– karbamiidvaigud

– melamiinvaigud

– isotsüanaatvaigud.

lk 38

• Milliseid puitpõhiseid plaate kasutakse ehituses?

Vineer, puitlaastplaat, OSB mitmekihiline plaat,puitkiudplaat, pehme puitkiudplaat,
kõva puitkiudplaat, MDF

• Mis on termopuidu eelised naturaalse puidu kasutamise ees?

Termopuit on naturaalpuidust värvuse poolest tumedam, mädaniku- ja
ilmastikukindlam. Puidu soojusisolatsiooniomadused on tunduvalt paremad.
Võrreldes naturaalpuiduga on termopuidu deformatsioonid minimaalsed -
keerdumine, kaardumine, pundumine ja kahanemine. Lisaks on tasakaaluniiskus
võrreldes naturaalpuiduga ligi 50% väiksem naturaalpuidu vastavast väärtusest ning
see on suur eelis termopuidu kasutamisel välitingimustes.

• Mis on liimpuit?
Liimpuit on mitmest puidukihist koosnev toode, mille kihid on omavahel kokku
liimitud vastupidava ja niiskuskindla konstruktsiooniliimiga.

Erinevad ehitusmaterjalid II
● Kus kasutatakse kipsist ehitusmaterjale? Kipsi kasutatakse segudes ja krohvides,
samuti erinevates toodetes nagu plokid, kipsplaadid, laeplaadid.
● Mis on kipsi positiivsed omadused? ​kiire kivinemine; bioloogiline püsivus; väike
soojajuhtivus; väike tihedus; kõrge tulepüsivus; keemiliselt neutraalsed; arhitektuurne
mitmekesisus; hügieensus; kerge ja vähetöömahukas paigaldamine; dekoratiivsus;
väike väljakuivatamist vajav veesisaldus; head akustilised omadused.
● Mis on kipsi negatiivsed omadused? ​vähene niiskuskindlus; vajalik hoolikas
hüdroisolatsoon; haprus; armatuur vajab kaitset korrosiooni vastu; kipssideaine
lühikeste tardumisaegade tõttu on homogeense segu saamine raskendatud;
mahumuutused - kipsisegu paisub 0,2...0,8%. kipsist toodete niiskusesisalduse
määramisel kaalumise meetodil ei tohi neid kuumutada vee eraldamiseks üle 100°C
– kristallvee eraldumine annab tegelikust niiskusesisaldusest suurema tulemuse.
● Mis on kergkruusa tooraine?​​ Savi
● Miks on kergkruus tundlik niiskusele? ​Oma poorse ehituse tõttu.
● Mis on poorbetooni toormaterjalid?
tsement, lubi ja peeneksjahvatatud kvartsliiv.
● Mis on poorbetooni eelised?
· Ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid.
· Vähendab konstruktsiooni kaalu.
· Väiksemad transpordi- ja paigalduskulud.
· Parem töödeldavus.
· Head soojusisolatsiooni omadused.
· Vastupidav külmumistsüklitele.
· Laseb õhuniiskust läbi.
· Võrdlemisi hea vastupidavusega.
· Hea tulekindlus.
· Ei mädane.
· Ei karda niiskust.
● Miks on poorbetooni niiskus peale paigaldamist väga kõrge? ​Ehitusprotsessi
käigus plokkide niiskus suureneb veelgi ilmastiku ja liimis oleva vee tõttu, ja jõudes
kuni 40%-ni kaalu järgi.
● Kus kasutatakse põhku ehituses? Kandavate konstruktsioonidena,
täitematerjalina, hübriidina savimördi abil plokkide sidumisel. Valmistatakse ka
ehitusplokke.
● Mis materjalidega kasutatakse koos pillirooga konstruktsioonis? ​Puitkarkassi
vahele on võimalik paigaldada pilliroopaneele. Samuti kaetakse pilliroost seinad
lubi-või savi krohviga. Pilliroo jääkidest on võimalik toota savi-pilliroo plokke.
● Millega koos kasutatakse lina ehitusmaterjalides? ​Palkide vahelise vuugi täiteks.
Kiudude sideainena kasutatakse toodetes sünteetilist taaskasutuskiudu ja lisandina
tuletõkkeainet.
● Kas kanep on väga hea soojustusmaterjal? Miks? ​Keskmise soojuspidavusega
materjal, ei ole kõige parem, kuna tegemist kiulise materjaliga?!
● Millised on sambla kasutusvõimalused ehituses? ​Ajalooliselt kasutati sammalt
täidislagede soojustamisel, varade tihtimisel ja teiste liitekohtade tihendamisel.
Tänapaeval kasutatakse sammalt tihtimis- voi soojustusmaterjalina ökoehitusel.
● Millised on puidu keemilised komponendid? ​Tselluloos; – Polüsahhariidid; –
Ligniin; – Ekstraktiivained.
● Miks peab puitu kahjustav seene liiki määrama asjatundja? Liigi määramisega
saadakse üsna täpselt teada kahjustust põhjustavad asjaolud nagu niiskuse ja
soojuse vahekord ehitises seene kasvamise piirkonnas. Kahjustuse likvideerimiseks
on sellel teabel väga suur tähtsus.
● Miks on bakterid puidule kahjulikud? ​Bakterite poolt toodetud orgaanilised happed
lagundavad puiduraku ainet.
● Miks on sinavusseene kahjustus oluline puidu immutamisel? ​Sinavusseente
niidid ummistavad säsikiiri ja takistavad kaitsekemikaalide sisestamist puitu
vaakumimmutamisel.
● Millised on sinavusseene kahjustuse liigid?
· Primaarne – elavas puus. Kahjustuse toovad läbi koorerikete mardikad.
 · Sekundaarne – saetud puidus, kui seda ei kuivatata kiiresti (pärit ikkagi
metsast).
· Kolmandat järku „sinavus“ – tekib värvitud puidul selle liigniiskumise. Ei
ole sama, mis eelmised. Tekitab hallitusseen, mis tungib läbi värvikihi ja
edasi sügavale puitu.
● Miks sinavusseened ei lagunda puitu? ​Selleks, et ühest puidurakust teise
pääseda, tuleb seentel puurida rakkude seintesse mikroskoopilisi auke, mis jäävad
sinna ka peale seeneniidi suremist. Sinavusseentega kahjustatud puidu aine on
hõredam. Vajavad puitu toitumiseks.
● Kuidas võidelda sinavusseentega?
· Kiiresti vabastada tüvi koorest.
· Lühendada puidu ladustamise aega.
· Kasutada kiirkuivatamist.
· Töötlemine kemikaalidega saeveskis ja värvialusena kasutuses.
● Mis on hallitus? ​Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke
aineid sisaldaval alusmaterjalil (substraadil).
● Mis on pruunmädanik?
· Kõige levinum seenkahjustus.
· Hävitab puidutselluloosi.
· Eelistab okaspuitu.
· Ründab edukalt kõiki maja osi keldrist katuseni.
· Puit mureneb kuivades kuubikujulisteks tükkideks.
· Märkimisväärne puidu tugevuse vähenemine.
· Puidu niiskus 20-40%.
● Mis on valgemädanik?
· Hävitab nii tselluloosi kui ka ligniini.
· Ründab nii leht- kui ka okaspuitu.
· Suhteliselt aeglane kahjustus.
· Puit muutub pehmeks ja kiudjaks.
· Väga erinevat värvi.
· Puidu niiskus üle 40%.
● Mis on pehmemädanik?
· Hävitab rakuseina sisemuse.
· Tugev sõltuvus niiskusest.
· Põhjustab puidus märkimisväärset tugevuse kadu.
· Esinemine on halva hoolduse märgiks.
· Puidu niiskus üle 40%.
● Kus elutsevad puidumardika tõugud? ​Puidumardikate vastsed uuristavad puitu
kanaleid suurendades sellega puidu veeimavust. Kahjustus piirneb peamiselt
maltspuiduga. Puitu käikude närimisel eelistavad aastarõngas kevadpuidu ala.
● Mis on kõige parem puidumardika tõrje? ​Kõige kindlam vahend puidumardikate
vastu on stabiilselt kuiv ja soe keskkond ning liikuv õhk, näiteks keskküttega ruum.
Sellistes tingimustes hävivad umbes poole aastaga – mitte kõik liigid!
● Millised on puidukaitse liigid? ​Kõige parem meetod metsa- ja saematerjali
biokahjustusest säästmiseks on puidu kohene kuivatamine ja edasine säilitamine
kuivades tingimustes.
 · Kemikaalidega kaitsmine
· kaitsta puidu pinda päikesekiirte, vee ja tuule kulutava toime eest.
· takistada puitu kahjustavate mardikate või nende tõukude ligipääs
puidule.
● Millal kasutada vees lahustuvaid puidukaitsevahendeid? ​Kasutatakse peamiselt
tööstuslikes rakendustes nagu telefonipostide, sildade, raudteeliiprite ja teiste
väliskonstruktsioonide töötlemiseks (ebameeldiv lõhn).
● Millal kasutada õlis- ja orgaanilistes lahustites lahustuvaid
puidukaitsevahendeid? ​Hoonetes ja mujal, kus toimub kokkupuude lähemalt
inimestega.
● Mis on tähtis uute puidukaitsevahendite väljatöötamisel? ​Uute väljatöötlustega
loodetakse saada keskkonnasõbralikud ja suhteliselt odavad puidukaitsevahendid,
mis on vajalikud nii puitmaterjalide tööstusele kui ka kodusele tarbijale.

Erinevad ehitusmaterjalid III

● Mis on kopolümeerid ? ​Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, kus
makromolekul koosneb korduvatest väiksematest omavahel kovalentse sidemega
seotud struktuuriühikutest – monomeeridest - elementaarlülidest. Kopolümeeride
puhul on elermentaarlülid erisugused aatomrühmad.
● Millest koosnevad looduslikud polümeerid? ​Koosnevad kas ühte liiki
monomeerlülidest, näiteks glükoosijääkidest, või erinevatest monomeeridest
(aminohapped, nukleotiidid).
■ · Polüsahhariidid – tselluloos, kitiin, tärklis.
■ · Valgud.
■ · Nukleiinhapped (DNA, RNA).
■ · Polüpreenid – naturaalne kautšuk
● Mis on plastid? ​Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeer.
Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid
lisandeid ja abiaineid:
■ · Täiteaine
■ · Värvaine
■ · Plastifikaator
■ · stabilisaator, jm.
● Mis on lisandite ja abiainete ülesanne? ​Lisandite ja abiainete ülesanne on
polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine:
■ · füüsikaliste, mehaaniliste või elektriliste omaduste
modifitseerimine
■ · termo- ja valguskindluse suurendamine
■ · hinna alandamine
■ · värvuse, läbipaistvuse jt. optiliste omaduste muutmine
■ · töödeldavuse parandamine.
● Mis on termoreakiivid? ​Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel
ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula kuumutamisel ega lahustu.
● Millest koosnevad komposiitmaterjalid? ​Komposiitmaterjalideks nimetatakse
kahest või enamast osast – faasist – materjale. Faaside omadused ja orientatsioon
on selgelt erinevad ja kontrollitavad.
● Millest valmistatakse klaasi? ​Peamised klaasi toorained on:
■ Kvartsliiv (SiO2 )
■ kaltsineeritud sooda (Na2CO3 )
■ Lubjakivi (CaCO3 ).
■ Sageli lisatakse klaasi toorainele ka klaasimurdu.
● Mis on sardklaas? ​Sardklaasi saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu
kokkuvaltsimise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk.
● Mis on keraamiline materjal? ​Igasuguseid põletatud savitooteid nimetatakse
keraamilisteks materjalideks.
● Millise on keraamiliste materjalide puudused? ​Keraamiliste materjalide puudused:
· materjalide haprus
· suhteliselt suur kaal
· keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas, eriti põletamine.
● Milliseid omadusi annavad savile lisandid? ​Tavaliselt sisaldavad savid veel tolmu,
liiva, kaltsiiti, rauaühendeid jne. Lisandid muudavad savid ebaühtlaseks ja annavad
savile mitmesuguse värvuse.
● Mis on orgaanilised sideained? ​Orgaanilised sideained ei kivistu, nad on
kleepuvad. Nad seovad ainult materjale oma kleepivusega.
Orgaanilised sideained on:
· Bituumen
· Liimid
· vaigud.
● Mida nimetatakse bituumeniks? ​Bituumen on üldnimetus looduslikult esinevatele
põlevatele tahketele või vedelatele süsivesinike segudele. Bituumen on kleepuv,
must, väga viskoosne vedelik või pooltahke nafta vorm.
● Kus kasutatakse bituumenmaterjale? ​Bituumenmaterjale kasutatakse:
· asfaltbetoonide sideaineks
· asfaltkatte aluse kruntimiseks
· teede pindamisel killustiku kleepkihiks
· katusekatte-ja hüdroisolatsiooni-pappide immutamiseks
· õhukeste materjalide pindadele kleepimiseks
· võõpisolatsiooni valmistamiseks
· metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks
· mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks.
● Mida nimetatakse vaiguks? ​Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev
viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub
kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või
vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus.
● Mis on värvi koostisosad? ​Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest
koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse materjali pindu keskkonnamõjude
eest.
 Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel:
· täiteaineid,lahusteid,
· plastifikaatoreid,
· sikatiive,
· tahkesteid
· jt lisandeid.
● Mis on õlivärv? ​Need värvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid.
● Mis on emulsioonvärvid? ​– polüvinüülatsetaatvärvid, akrüülvärvid, glüftaalvärvid,
stüroolbutadieenvärvid.
● Mis on lakk? ​Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist
kihitekitajast ja lahustajast. Lakid võivad olla:
■ · läbipaistvad;
■ · läikivad, poolläikivad, matipinnalised;
■ · värvusetud,
■ · veidi kollaka, punaka või pruunika värvusega.
● Mis on hermeetik? ​Hermeetikud kujutavad endast kleepuvaid pastasid, väga
erinevate koostistega – enamuses orgaanilise pärioluga. Nendega tihendatakse
mitmesuguseid vuuke ja pragusid. Hermeetik ei ole liim, kuid võib omada liimivaid
omadusi. Hermeetikud võivad olla: paisuvad või mittepaisuvad.

Lisandid, katted, nanotehnoloogiad

● Mida nimetatakse säilitusaineks? ​Säilitusaine ehk konservant on looduslik või
sünteetiline aine, mis takistab toodete riknemist – lagunemist mikroorganismide
toimel.
● Milline lisaaine on antimikroobne? ​Antimikroobne lisaaine on aine, mis tapab
mikroorganisme või pärsib nende kasvu.
● Kuidas jagatakse antimikroobsed ained? ​Antimikroobsed ained jaotatakse
vastavalt nende struktuurile orgaanilise ja anorgaanilise rühma järgi.
· ​Orgaanilised mikroobivastased ained hõlmavad looduslikke ja sünteetilisi

aineid.
· ​Anorgaanilised antimikroobsed ained sisaldavad anorgaanilisse

kandurisse absorbeeritud metalli iooni, fotokatalüütilist oksiidi (TiO2 ) ja

fotokatalüütilist oksiidkeraamikat.
● Mida teevad antimikroobsed ained materjali sees? ​Materjali sees – takistab
materjali bioloogilist lagunemist.
● Kuidas töötab hõbe antimikroobse ainena?
· ​Niiskuse olemasolul vabaneb antimikroobsest lisandist järk-järgult hõbeda

ioone.
· ​Hõbedaioonid on võimelised tugevasti seonduma mikroobide rakulise

ensüümiga ja inhibeerima rakuseina, membraani ja nukleiinhapete

ensüümi aktiivsust.
 · ​Kuna mikroobidel on negatiivne pindlaeng, tõmbuvad positiivse laenguga
hõbedaioonid mikroobide poole ja häirivad nende elektrilist tasakaalu.
·​ ​Tulemuseks on see, et mikroobide rakuseinad purunevad ja rakk hävineb.
● Kuidas töötavad antimikroobsed polümeerid (3 võimalust)?
· ​Antimikroobsed pinnad tõrjutavad mikroobe, nii et nad ei suuda pinnale

kinnitada või nad surevad pinnale sattumisel.

· ​Alternatiivina on võimalikud tekitada pinnale katalüütiliselt biotsiide,

kasutades välist keemilist, elektri- või optilist energiat.

· ​Teiseks võimaluseks on selliste pindade kujundamine, mis tapavad

mikroobe kokkupuutel, st nad ei vabasta biotsiide ega eralda.

● Kas nanohõbe on inimesele kahjulik? ​Organismi sattudes kiirendavad vähirakkude
arengut.
● Mida teeb hüdrofobiseeriv lisand? ​Kivimaterjalide hüdrofobiseerimisega tõstetakse
pinnakihi vastupanuvõimet veele nii, et muud krohvi omadused (värvus,
auruläbilaskvus, jm) ei muutu.
● Mis on kulumiskindlus? ​Kulumiskindlus on materjali omadus säilitada etteantud
tööea jooksul hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed.
● Mis on nanotehnoloogia? ​Nanotehnoloogia manipuleerib asju nanoskaalal, mida
nimetatakse ka atomaarseks- või molekulaarseks skaalaks. Töö nanoskaalal
võimaldab uute omadustega toodete loomist tugevuse, soojus- ja elektrijuhtivuse,
liikuvuse jne osas.
● Mis iseloomustab nanomõõtmelisi osakesi? ​Nanoosakeste materjalidel on suur
pindala võrreldes nende massiga, muutes need vähem stabiilseks ja paremini
reageerivamaks. Osakesed, mis on väiksemad kui 50 nm, ei käitu klassikalise
füüsika seaduste järgi ja hakkavad järgima kvantfüüsika seadusi.
● Milles avalduvad hõbeda nanosakeste antibakteriaalsed omadused?
Hõbedaioonid kahjustavad bakterite RNA ja DNA-d, seega inhibeerivad nende
taastootmist.
● Mille poolest on titaanoksiid hea antimikroobne materjal? ​Kõrge fotoreaktiivsus,
odavus, mittetoksilisus ja keemiline stabiilsus.
● Kuidas töötab tsinkoksiid antimikroobse materjalina? ​ZnO (pooljuhtmaterjal)
tekitab mikroorganismi membraani pinnale konformatsioonilisi muutusi /
oksüdeerivaid kahjustusi. ZnO nanoosakesed, millel on positiivne zeta-potentsiaal,
purustavad kergesti gram-negatiivsete bakterite rakumembraani ja vabastavad Zn2 +
ioone, mis põhjustab lüsosomaalseid ja mitokondrite kahjustusi.
● Mille poolest erinevad süsinikupõhised nanomaterjalid teistest
antibakteriaalsetest materjalidest? ​Süsinikupõhised nanomaterjalidel on suur
mikroobivastane toime. Süsinikuosakeste suuruse vähenedes nanoosakeste
vahemikku, suureneb nende antimikroobne aktiivsus, kuna nende pindala
ruumalaühiku kohta on suurem.
● Mis on kõige tähtsam tuleviku ülesanne antimikroobsete ainete valdkonnas?
Tuleviku peamine väljakutse on mitmesuguste strateegiate väljatöötamine, mis
vähendavad sõltuvust antimikroobsetest ainetest.
Materjalid sise- ja väliskeskkonnas
● Mida nimetatakse ohutuks tooteks? ​Toode on ohutu, kui see mõistlikel
kasutustingimustel tagab inimese ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat
keskkonda.
● Mis on vastavushindamise eesmärk? ​menetlus, mille eesmärk on tõendada toote,
protsessi, teenuse, süsteemi, isiku või asutuse vastavust määratletud nõuetele.
● Mis on vastavusdeklaratsioon? ​Ehitustoote vastavusdeklaratsioon on selle
väljaandja kirjalik kinnitus, et ehitustoode vastab sellele õigusaktiga esitatud nõuetele
ja selle suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud ehitustoote nõuetele vastavuse
tõendamise korda.
● Mis on vastavussertifikaat? ​Ehitustoote vastavussertifikaat on kirjalik kinnitus, et
ehitustoode vastab õigusakti kohaselt hindamisele kuuluvatele nõuetele.
● Millised keskkonnategurid mõjutavad materjale?
· ​Biootilised – tulenevad organismide kooselust. Põhjustajad – bioloogilised

elusorganismid.
· ​Abiootilised – tulenevad keskkonnast: Päikesevalgus, Temperatuur,

Sademed, pH tase, Rõhk, Hapnikusisaldus.

·​ ​Antropogeensed – inimtegurid.
● Miks peab veekindlal vineeril plaatide servasid eraldi katma? ​Veekindlal vineeril
peab vett ainult pinnale kantud polümeerkiht, külgedel veekindlus muidu puudub.
● Mis määrab peamiselt katusekatte tsingitud teraspleki eluea? ​Just tsingikihi
mass raual on kõige olulisem näitaja, kui argumendiks on katusekatte või -toote
eluiga.
● Millised peavad olema ohtlike vedelikega kokku puutuvate materjalide
omadused?
○ Ohtlike vedelike anumate valmistamiseks kasutatavad materjalid peavad:
· ​vastama seadme valmistamiseks kasutatava materjali ja pooltoote

kvaliteedistandarditele ja asjakohastele tehnilistele normidele;

· ​tagama seadme töökindluse kogu selle tööea jooksul, kui ei ole

ette nähtud materjalide vahetamist.

○ Ohtlike vedelike valmistamiseks kasutatavad materjalid peavad olema:
· ​plastsed ja sitked, et purunemine madalaimal töötemperatuuril ei

toimuks killunemise ega hapra murdumisena;

·​ ​keemiliselt piisavalt inertsed seadme töökeskkonna suhtes,
· ​nende keemilised ja füüsikalised omadused ei tohi oluliselt

muutuda kavandatud tööea jooksul;

·​ ​võimalikult vananemiskindlad;
· ​valitud selliselt, et nende omavahelisel ühendamisel ei tekiks

kahjulikke kõrvalmõjusid.
 ● Mis on tuletundlikkus? ​Tuletundlikkus on hoones kasutatud materjali omadus
tulega kokku puutudes mitte
·​ ​süttida,
·​ ​levitada tuld,
·​ ​eraldada soojust, suitsu, mürgiseid gaase või põlevaid või kuumi tilku.
● Mis on tulepüsivus? ​Tulepüsivus on hoone konstruktsiooni või selle osa võime
säilitada tulekahju tingimustes ettenähtud aja jooksul nõutud kandevõime, terviklikkus
ja soojusisolatsioonivõime.
● Mis on siseviimistlusmaterjalide kõige tähtsam üldine omadus?
Siseviimistlusmaterjalid peavad olema ohutud inimese tervisele ja elule.
● Miks ei saa alati öelda, et materjal on ohtlik? ​Märkimisväärne osa on peidetud aga
hoone ehitamiseks, teenindamiseks ja sisustamiseks valmistatud materjalide sisse.
Oht avaldub kahel moel:
·​ ​Materjalidest iseenesliku emissiooni (väljaauramise, -lahustumise) teel,
·​ ​Eralduvad materjalidest valekasutusel või ekstreemsetes tingimustes.
● Mille kohta on koostatud ehitusmaterjalide punane nimekiri? ​Need on materjalid,
mis on tunnistatud ohtlikuks elusorganismidele, sealhulgas inimesele.
● Miks polüetüleen eemaldati ehitusmaterjalide punasest nimekirjast? ​Kõrg- ja
madaltihedusega polüetüleen eemaldati punasest nimekirjast kuna ohtlikkus ei ole
tõestatud.
● Miks ftalaadid saavad plastidest eralduda?
· ​Segatuna polümeeridega ei moodusta ftalaadid polümeerahelatega tugevaid

kovalentseid sidemeid. Kui plastikut kuumutada, siis pehmendite molekulid

saavad materjali pinnale migreeruda.
· ​Ftlaate võib plastikust eraldada ka lahustitega. Mida vanem on plastmaterjal,

seda lihtsam on ftalaatidel selle pinnale migreeruda ja materjalist eralduda.

● Miks tekib ebameeldiv lõhn, kui PVC kate paigaldatakse liiga niiskele
betoonalusele? ​Keemiline koostis kattes muutub pideva niiskuse tõttu.
Laguproduktid on tervisele kahjulikud või lausa ohtlikud!
● Kuidas ära tunda, et PVC tootes on taaskasutatud ftalaate? ​Tootmiskoodide
järgi. ​Kasutage plaste taastöötluse koodidega (2), (4) või (5), sest PVC-plastis
taastöötluse koodiga (3) kasutatakse tihti ftalaate.

LOÜ ja standardid
● Mis on lenduvad orgaanilised ühendid? ​Lenduvateks orgaanilisteks ühenditeks
nimetatakse orgaanilisi ühendeid, mis muutuvad vedelikust kergesti auruks.
● Mida käsitleb standard prEN 16516? ​Ulatusliku ühtlustuse tagab testimise standard
prEN 16516. Standard käsitleb ainult testimise viise. Standard ei käsitle nõudeid ega
piirväärtusi.
● Mis on väikseim määratav kontsentratsioon? ​ehitustoodetest eralduvate LOÜ
kontsentratsiooni väärtus, mis arvutatakse ühtlustatud standardite kohase
kambrimeetodi abil 28 paeva vältel uuringute tegemise teel.
● Mille järgi klassifitseeritakse ehitustoodete toimivus (põhiomadused)?
Ehitustoodete toimivus seoses nende ohtlike ainete emissioonidega siseõhku tuleb
klassifitseerida vastavalt klassifikatsioonisüsteemile.
Klassifikatsioon on seotud toimivusega kolme põhiomaduse osas:
·​ ​Lenduvate orgaaniliste ühendite emissioon VOC (LOÜ);
·​ ​Formaldehüüdi emissioon;
·​ ​Kantserogeensed ained.
● Millised on Soome ehitusmaterjalide emissiooniklassid?
· ​M1 klassi kuuluvad need ehitusmaterjalid, millest lendub eriti vähe

lenduvaid orgaanilisi ühendeid atmosfääri.

·​ ​M2 klassis on ehitusmaterjalid, kust lendub keskmises hulgal ühendeid.
· ​M3 klass näitab, kas tootele on antud test tegemata või ta ei vasta

rangetele lenduvuse nõuetele.

● Mis on ühtlustatud standardite eesmärk? ​Ühtlustatud standardite eesmärgiks on
kirjeldada tehnilisi lahendusi direktiivides toodud oluliste nõuete täitmiseks.
Ühtlustatud standardite kasutamine on kõige lihtsam viis tõendada direktiivide oluliste
nõuete täitmist.
● Mis on CE märgis? ​CE-märgis on kohustuslik enamiku Euroopa siseturul
müüdavate ehitustoodete puhul. Peamine eesmärk on tagada ehitustoodete kui
kaupade vaba liikumine Euroopas, s.t likvideerida riikidevahelised tehnilised tõkked.
● Millised on ohtlike ainete peamised omadused? ​Püsivad, bioakumuleeruvad ja
toksilised ained (PBT-d) võivad kanduda õhu ja hoovuste kaudu pikkade vahemaade
taha.
● Mis juhtud kui tootel ei ole CE märgist? ​Kui CE-märk puudub, siis nõudeid välja
töötatud ei ole, kuid tootja vastutab siiski toote ohutuse eest.
● Mis on tarbija õigused ehitustoote otsmisel?
· ​Seetõttu on õigus küsida müüjalt, kas toode, mida nad toodavad/müüvad,

sisaldab ohtlikke aineid, ning osta neid tooteid, mis sisaldavad kas vähem
või üldse mitte ohtlikke aineid.
· ​EL-i määrus kemikaalide ja nende ohutu kasutamise kohta (REACH)

kohustab müüjaid 45 päeva jooksul vastama küsimustele teatud

keemiliste ainete olemasolu kohta müüdavates toodetes.
· ​Tootjad ja tarnijad on kohustatud andma infot väga ohtlike ainete

sisalduse ja kontsentratsiooni kohta, kui tarbija seda nõuab.

● Mis on keskkonnamärgis? ​Keskkonnamärgised on võetud kasutusele selleks, et
lihtsustada tarbijal valiku tegemist kaupade ja teenuste seas ning leida keskkonnale
vähimat negatiivset mõju avaldav artikkel.
● Mis on ökomärgis? ​Ökomärgis on keskkonnasõbralikele toodetele vabatahtlikkuse
alusel taotletav märgistus, mis võimaldab neid eristada teistest samaotstarbelistest,
kuid keskkonnale suuremat kahjulikku mõju avaldavatest toodetest.
● Mida annab ökomärgise kasutamine?
· ​Ökomärgis tõestab tarbijale, et sinu toode on keskkonnasõbralikum kui teised

samasse tooterühma kuuluvad tooted.

· ​Ökomärgis on usaldusväärne, kuna selle annab välja sõltumatu organisatsioon,

toetudes adekvaatsele teabele ja teadusuuringutele.

 · ​Ökomärgis teavitab tarbijat, et tootja hoolib keskkonnast ning tõstab ettevõtte
mainet.
·​ ​Keskkonnateadlikud tarbijad on sageli lojaalsed ökomärgisega toodetele.
·​ ​Ökomärgis eristab toote teistest samaväärsetest ning annab turueelise.
● Mis on peamine kasu ökomärgisest?
· ​ökomärgis tõestab tarbijale, et märgistatud toode on keskkonnasõbralikum kui

teised samasse tooterühma kuuluvad tooted;

·​ ​ökomärgisega toode on tihti tervisele ohutum;
· ​ökomärgis on usaldusväärne, kuna selle annab välja sõltumatu organisatsioon,

toetudes adekvaatsele teabele ja teadusuuringutele;

· ​ökomärgis teavitab tarbijat, et tootja hoolib keskkonnast ning tõestab ettevõtte

mainet. Keskkonnateadlikud tarbijad on sageli lojaalsed ökomärgisega toodetele;

·​ ​ökomärgis eristab toodet teistest samaväärsetest ning annab turueelise;
· ​ökomärgise andmise kriteeriume võidakse kasutada (riigi)hangete dokumentides,

seega on lihtne tõestada ökomärgisega toote keskkonnanäitajaid;

· ​toote keskkonnamõju hindamine ökomärgise taotlemise protsessis toob esile

toote parandamise võimalused (nt tehnoloogia muutmine) ning üldjuhul hoiab

raha kokku. 20 Kasu ökomärgisest
· ​Ökomärgis on ettevõttele väga hea vahend toote tutvustamiseks ja tarbijate

usalduse võitmiseks, mis võib oluliselt suurendada toote läbimüüki.

· ​Ökomärgisega toodete tarbijad suunavad turgu keskkonnasõbralikkuse poole,

aidates sellega kaasa keskkonnasõbralike toodete arendamisele ja tootmisele

ning tarbimise keskkonnamõju vähendamisele.
· ​Tarbijate ja ettevõtjate teadlikkuse kasvuga muutub ökomärgise kasutamine üha

tähtsamaks ka Eestis.
● Milline on ökomärgise regionaalne ulatus? ​Regionaalsed märgiseskeemid on
· ​Põhjamaade ökomärgis Luik (Soomes, Rootsis, Taanis, Norras ja Islandis antav

märgis)
·​ ​Euroopa Liidu ökomärgis.

● Mille poolest erineb II tüüpi ökomärgist I tüüpi märgisest? ​Teist tüüpi märgis on
isedeklareeritav. ​Isedeklareeritav märgis on vähem usaldusväärne, kuna esitatud
teavet ei kinnita ega kontrolli sõltumatu institutsioon, kuid vajaduse korral peab tootja
suutma esitatud teavet tõestada.
● Mis on keskkonnateatis? ​Keskkonnateatis on tootja või teenuste osutaja
vabatahtlikult koostatud deklaratsioon oma toote või teenuse omaduste kohta.
● Mis on EL ökomärgis? ​EL ökomärgis on Euroopa-keskne, seega saavad märgist
taotleda peamiselt Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted.
● Millele ei anta ökomärgist?
·​ ​toiduainetele, jookidele ja ravimitele.
· ​kemikaalidele, mis on mürgised, keskkonnaohtlikud, kantserogeensed,

reproduktiivdoksilised või mutageensed.

· ​kaupadele, mille valmistamisel on kasutatud tarbijat ja/või keskkonda tõenäoliselt

oluliselt kahjustavaid tootmisviise või mille tavakasutamine võib olla tarbijale

ohtlik.
 ● Mis on Põhjamaade Luigemärk? ​Põhjamaade Luigemärk (The Nordic Swan) on
Põhjamaade autoriteetseim ja tuntuim ökomärk, mis on loodud Põhjamaade
Ministrite Nõukogu poolt 1989. aastal. Luigemärgi andmisele eelneb põhjalik kontroll,
mis hõlmab toote kogu elutsükli ja tema keskkonnamõju hindamist alates toorainest
kuni taaskasutamiseni.
● Mis on Sinine Ingel? ​Blue Eco Angel (ametliku nimega Umweltzeichen) on
Saksamaal juba 1978. aastast kasutatav ökomärk.

Materjalide kooskasutus
● Miks kahe erineva metalli kokkupuutekohas tekib ühe metalli kiirendatud
korrosioon?
Keemiliste omaduste tõttu hakkab üks materjal teise vastupidavust vähendama.
Elektrokeemiline ehk galvaaniline korrosioon on korrosiooni liik, mis toimub juhul, kui
kaks metalli​, üks keemiliselt aktiivsem ja teine vähem aktiivne​, satuvad omavahel
kontakti ning toimub elektronide ülekanne vähem aktiivse metalli suunas. See
kiirendab aktiivsema metalli korrosiooni ning vähem aktiivse metalli korrosioon
aeglustub või peatub.
● Mis põhjustab garaaži põrandabetoonis sarruse korrosiooni?
Garaažide betoonpõrandale kogunenud jää sulatamiseks kasutatavad soolad
põhjustavad terase korrosiooni
(Betoon on halvasti tihendatud. Armatuuri korrosioonikaitse sõltub armatuuri ümbritseva püsiva
leeliskeskkonna olemasolust, mis saadakse kvaliteetse betoonikihi küllaldase paksusega.
Kaitsekihi vajalik paksus sõltub keskkonnatingimustest (niiskus, läbikülmumise võimalus,
agressiivne keskkond, s.h.kokkupuude mereveega) ja konstruktsiooni valmistamise
kvaliteedist.)
● Millises keskkonnas korrodeerub alumiinium kõige kiiremini?
Metalli korrodeerub otsese oksüdatsiooni käigus tugevalt aluselises keskkonnas.
● Millega vask reageerib betoonis?
Kui vihmaveega satuvad betoonile kloriide, siis tekib korrosiooni tagajärjel pinnale
rohelised laigud või jooksud.Vask ise ei reageeri kuiva kõvenenud betooni või
mördiga. Vasest detailid, mis on sisestatud betooni või mörti on suhteliselt
immuunsed aluselise keskkonna suhtes. (Pronksist ja valevasest küttesüsteemide
torud vajavad kaitset värske betooni eest peale põrandate valamist)
● Millise keskkonnas korrodeerub plii betoonis?
Plii korrodeerub kontaktis värske betooniga, kuid reaktsioon vaibub, kui betoon
kõveneb ja muutub kuivaks. Kui pliist detail on osaliselt betooni sees, siis tekib
korrosioon erineva elektrilise potentsiaali tõttu betoonis ja õhus, mis põhjustab
järkjärgulist korrosiooni ja pliist detaili lagunemist.
● Mille suhtes on tsink kõige tundlikum?
Tsink reageerib ägedalt alustega ja kahjustub kontaktis värske betooni ja mördiga.
● Mis põhjustab betooni sisemise lagunemise?
○ betoonis olevad ebapuhtad side- või inertained, muu hulgas väävel,
rauaühendid.
 ○ alumiiniumoksiidid; reaktiivne täitematerjal
○ Eriti kiire on betooni struktuuri lagunemine, kui seal sisaldub
kaevandupiirkondadest pärit täiteaineid, mis sisaldavad ​püriiti ja raudsufiidi.
● Mis on elektronegatiivsus?
Elektronegatiivsus- on elemendi aatomi võime siduda keemilises ühendis või
molekulis elektrone. Elektronegatiivsust väljenda suhtarv, milles ühikuks on võetud
liitiumi elektronegatiivsus. Mida suurem on elektronegatiivsus, seda tugevam on
elemendi aatomitel negatiivsete ioonide tekkimise püüe. Elektronegatiivsus allub
perioodilisusseadusele: elementide järjenumbri kasvamise suunas elektronegatiivsus
perioodides suureneb ja rühmades väheneb.
● Milline metall kontaktis on anoodiks?
aktiivsem metall – anood – korrodeerub kiiremini.
● Kas plii ja tina kontakteerumispinnal tekib korrosioon?
EI.

● Milline keskkond peab ümbritsema metalle, et tekiks elektrokeemiline

korrosioon?
Elektrokeemiline korrosioon tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate
vedelikega (elektrolüütidega). EHK ELEKTRIT JUHTIV KESKKOND.
● Mis on uitvool?
Uitvool (ka rändvool) on elektripaigaldistest ja -seadmetest soovimatult pinnasesse,
vette või maa-alustesse tarinditesse (nt metalltorustikesse) hargnev elektrivool​.
Uitvoolud võivad olla lühiajalised (nt isolatsioonirikkest põhjustatud maaühenduse
korral) ja kestvad, nt raudtee läheduses. Metalltarindite pinnase kokkupuute
kohtades võivad uitvoolud põhjustada tugevat​ elektrokeemilist korrosiooni​.
● Kuidas mõjutab temperatuur elektrokeemilist korrosiooni?
Temperatuuri suurenedes korrosioon kiireneb.
● Millise kaitse annab kuumtsinkimine metallile?
Pikaajalise kaitse.
● Mis vahe on kuumtsinkimisel ja galvaanilisel metalli katmisel?
Galvaanilise katmine ei anna nii pikaealist kaitset ning galvaaniliselt kaetud kiht on
lihtsamalt kahjustatav.
 ○ Kuumtsinkimisel pannakse metallvanni, kus on ülessulatatud tsink ja mis on
kuumutatud 460 °C-ni. Õhu kätte sattudes reageerib tsink õhus oleva
hapnikuga, tekitades ZnO​, mis reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ning
tekib halli värvi ZnCO​3​, mis on tugev materjal ja takistab mitmetel tingimustel
korrosiooni.
○ Galvaniseerimine - metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise
korrosioonikindlama metalli kiht
● Mis põhjustab polüstüreenvahu sulamist?
bituumenid ja mõned lahustipõhised liimid
● Millistel ehitusmaterjalidel on kõige rohkem probleem kokkusobimisega?
○ Bituumen–polüstüreenvahu soojustus
○ Vinüüllaudis–jäiksoojustus EPS, XPS
○ Vinüülaknaraamid–kinnitusmastiksid (isekleepuvad)
● Millist infot annab ehitusmaterjali tooteetikett?
Toote etikett annab olulist teavet rakenduste tingimuste kohta, sealhulgas pinna
ettevalmistus, temperatuur, kõvenemise aeg ja aeg korduvkatmiste vahel.
● Millised probleemid tekivad vinüülkatte paigaldamisel puitalusele?
Mõned puitpaneelid eraldavad pindaktiivseid aineid, mis põhjustavad
põrandakattematerjali värvimuutusi, eriti paanide või plaatide ühenduskohtades.
● Miks hakkab betoonalusele paigaldatud PVC kate ebameeldivalt haisema?
Tekib PVC-s ja liimides sisalduvate lisaainete (ftalaadid-plastifikaatorid) lagunemisel
aluselises keskkonnas.
(Betoonalusest eralduv niiskus võib põhjustada liimi ja vinüülkatte plastifikaatorite
lagunemise ja mürgiste (haisvate) ainete eraldumise.)
!!Protsessi ​käivitas algne niiskuse olemasolu värskes betoonis. ​Edasine protsess ei
sõltu enam alusbetooni niiskusest (kuivusest)!!
● Mis juhtub pinnalt kuivatatud betoonalusega, kui see katta PVC kattega.
Uusehituses hakkab sageli ruumides, kus betoonpõrandale on paigutatud PVC kate,
mõne aja pärast levima magus-kirbe kurku ja silmi kipitama panev lõhn, mis aja
jooksul muutub järjest tugevamaks. LOE EELMIST ALAPUNKTI!!
● Millist meetodit ja missuguse parameetri mõõtmist eelistatakse betoonaluste
puhul?
Kaltsiumkloriidi testmeetodil.
ERINEVALT betooni pinna niiskuse mõõtmisest näitab vee auramise kiirus betooni
pinnalt selles sisalduvat kattekihtidele ohtlikku jääkniiskust.
● Milline on „rusikareegel“ betooni kuivamisel?
1 kuu iga 25 mm paksuse betoonikihi kohta peale kõvenemise lõppu. Näiteks 100mm
paksuse betoonikihi kuivamiseks ühelt poolt kuivatades - 4 kuud.
(Sõltub siiski asjaoludest ja ei saa alati rakendada paksemate kihtide puhul.)
● Milliseid kattematerjale ei tohi kasutada, kui betoonalus pole lõplikult
kuivanud?
Kui pole aega kuivatada, siis ei tohi kasutada niiskustundlikke katteid.
Keskkond ja materjalid
● Miks materjalide vananemist ei uurita reaalajas?
Materjalide vananemist keskkonnas ei ole praktiline uurida reaalajas – võtab liiga
palju aega.
● Missugune matemaatiline mudel on aluseks materjali kunstlikule
vanandamisele?
Mudelleerimisel võetakse aluseks, et materjalide lagunemine/vananemine protsess
on kirjeldatav Arrheniuse võrrandiga

● Mis on uute keskkonnasõbralike materjalide kasutamise kriteeriumiteks?

Uued targad ehitusmaterjalid peavad olema kergesti ümbertöödeldavad ja
taaskasutatavad, säästma energiat ja vähendama õhusaastet.
Kasutades neid hoiame kokku aega, säästame raha, säästame energiat.
● Milline eripära on tinal külmumistsüklite läbimisel?
Plastiline valge tina (β) on püsiv tahkumistemperatuurist kuni 13,3°C, millest
madalamatel temperatuuridel moodustub rabe hall tina (α).
Kuna tinal on soodumus alla jahtuda, siis üleminek toimub tegelikult
miinustemperatuuridel.

● Missugustes keskkondades ei pea PB vastu?

○ lämmastikhape
○ soolhape
○ kontsentreeritud väävelhape
○ sulfaadid
○ leelised, eelkõige lubimört
○ orgaanilised happed, sipelghape ja äädikhape (hapniku juuresolekul)
○ destilleeritud vesi, mis sisaldab õhku.
● Mis kiirendab tsingi korrosiooni keskkonnas?
Kare vesi, mis sisaldab Ca ja Mg ioone, on aeglaselt korrodeeriv
Pehmes vees söövitub tsink intentsiivselt, kuna seal puuduvad soolad ja seetõttu
kaitsekihti ei moodustu.
 Söövitavat pehmet vett esineb jõgedes, järvedes, tiikides. Kui vee voolamiskiirus on
üle 0,5m/s takistub see kaitsekihtide moodustumine tsingi pinnale ja korrosioon
areneb kiiresti.
● Mis põhjustab metallide korrosiooni keskkonnas?
Niiskus, päikesevalgus, temperatuur ja õhusaaste on peamised välised tegurid, mis
põhjustavad materjalide (bio)lagunemist, korrosiooni, ehituslike omaduste
halvenemist.
● Kas mikroorganismid lagundavad otseselt kivimaterjali?
Kivi ise ei ole mikroorganismidele toiduks. Kivi laguneb mikroorganismide poolt
toodetud kemikaalide toimel.
● Mis on bioassimilatsioon?
Assimilatsioon – raku tsütoplasmasse viidud polümeersete väiksemate
molekuliosade kasutamine metabolismis
● Mis kaasneb plastide biolagunemisele?
Biolagunemisele kaasneb polümeeride ohtlike laguproduktide emissioon.
● Mis on rekonstrueerimine? Mis on renoveerimine? Mis on restaureerimine?