Olla normaalne

Viimase sajandiga on normaalsuse piirid väga paljuski muutunud. On muutunud normi piirid
riietumises, käitumises, mingites kultuurilistes aspektides jm. Inimesed ja üldse terve maailm on
muutunud viimase sajandiga väga palju ning sellepärast on muutunud ka inimeste tavad. Inimesed ei
kritiseeri enam teisi teatud riietuse või käitumise pärast, paljud normid on muutunud viimase sajandi
jooksul, näiteks naistel on tekkinud rohkem võimalusi, ameeriklastel on tekkinud võimalus hääletada
naispresidendi poolt. Marihuaana legaliseerimine on leidnud toetust, usuline kiindumus on
kahanenud, rassidevaheline abielu on aktsepteeritud, toetus geiõigustele läheb peavoolu.

Minu jaoks tähendab normaalsena olemine teiste aktsepteerimist olenemata nende rassist või
välimusest jt faktoritest. Normaalsus jagab meid normaalseks ja ebanormaalseks. Minu jaoks on ta
täiuslik, kuni inimene ei tee endale ega ümbritsevatele kahju, on võimeline iseseisvalt ilma ohtudeta
elama ja täitma elementaarseid kohustusi. Oleme miljardid erinevad inimesed. Peaksime
keskenduma aktsepteerimisele, selle asemel, et jagada inimesi normaalseteks, ebanormaalseteks,
kahetsusväärseteks, rassideks, seksuaalse sättumuse, edukateks või ebaedukateks jne. Elu ilu peitub
mitmekesisuses ja aktsepteerimises. Minu jaoks on vaimselt terved inimesed need, kes teavad, mida
nad suudavad, suudavad toime tulla tavaelu pingetega, nad on võimelised töötama produktiivselt ja
mängima ning kogema rõõmu asjadest, mis neile meeldivad. Nad tunnevad end mugavalt sellega,
kes nad on, ja suudavad toime tulla ebaõnnestumistega, hoolitsevad oma tervise eest ning naudivad
koosolemist ja üksiolemist. Samuti arvan ma ka, et ei ole olemas "normaalset". Kõik on normaalsed.
Esineb hälbeid käitumisviise; on asju, mida inimesed ühes kultuuris teevad ja mida teises kultuuris ei
sallitaks.

Kokkuvõttes arvan ma, et kui suudad aktsepteerida seda, mis sa oled, oled normaalne inimene.
Samamoodi oleme võimelised aktsepteerima maailma sellisena, nagu see on. Kui sa ei suuda
aktsepteerida seda, kes sa oled, oled ebanormaalne inimene. Hullus on ebanormaalsuse äärmuslik
vorm, kui inimene ei ole enam oma ebanormaalsusest teadlik.