VÕS kaasused

Kaasus 1.

Karlo (K) on hulgikaupmees ja varustab Tallinna gastronoome itaaliapäraste gastronoomiakaupadega.

Igasugust liiki taignatooteid tellib ta Vitellilt (V).
Selleks saadab K V-le igakord faksi, milles ta tellib soovitud nuudlisordid ning nimetab ka aja, millal ta
nuudlite tarnimist vajab; müügihinna tasumine toimub tarnimisel. V tarnib kaupa pidevalt.

K saadab ka 03.01.2009 V-le tellimuse: ta vajab 1. veebruariks 5 tonni penne rigate’t, mille ta peab
omakorda tarnima restoraniketile Alberto (A). Peale selle tellib ta 2 tonni spaghett’it restoran “Casa
Leonardo” (C) jaoks.

Kuna V-ni on jõudnud kuuldused, et K finantsiline olukord ei ole sugugi mitte hea, helistab ta 20.
jaanuaril K-le ja teatab talle, et ta täidab tellimuse ainult sel juhul, kui K annab talle tagatise
müügihinna tasumiseks. Ta nõuab panga käendust. K nõustub hambaid krigistades.

Heade suhete tõttu itaalia sõpradega on K-l jälle raha. Kolme päeva möödudes on panga
käendusdokument V-l käes.

V teostab tarnimise alles 15.02.2009. K pidi aga kauba juba 10.02.2009 A-le ja C-le saatma. Et täita
oma kohustust C ees, on K sunnitud spaghett’id tootjalt ostma. Hind on 2000 eurot võrra kõrgem
hinnast, mille ta oleks pidanud V-le maksma. Nii suurt hulka penne rigate´id ei suuda K aga enam kokku
saada ja tal tuleb seetõttu maksta A-le 20.000 eurot lepingutrahvi.

Peale kohustuste täitmist pöördub Karlo teie poole küsimusega, mida ka saab Vitelli suhtes ette võtta.
Millist nõu annaksite Karlole?

Lahendus:

• Võlasuhte olemasolu

Karlo saatis 3.01.2009 Vitellile tellimuse. § 20 lg 2 vaikimist loetakse nõustumuseks, sest poolte vahel
on praktika. Kõik varasemad tellimused tuleb välja tuua tõestamiseks. Vitell tegi vastupakkumuse, mis
seisnes selles, et Vitell nõudis Karlolt lisatagatist. Karlo andis lisatagatise ehk sisuliselt läbi oma
tegevuse andis nõustumuse.

Millise võlasuhtega on tegemist? Lepingulise suhtega. Pakkumusele antakse nõustumus. Täpselt on

tegemist müügilepinguga.

• Lepingupoolte õigused ja kohustused

Vitelli kohtustus on anda ostjale asjad üle 1.veebruariks 2009.a.

Õigus saada raha kauba eest.

Ostja kohustuseks on maksta tasu ja võtta kaup vastu.

Kas kohustusi on nõuetekohaselt täidetud?

§76 lg 3 kohustusi tuleb täita nõuetekohaselt, õigel ajal ja viisil. Vitell tarnis kauba Karlole 15.
veebruaril, aga pidi üle andma 1.veebruaril, seega kohustust on rikutud, sest tähtaegselt ei antud
kaupa üle, hilineti 14 päeva.

Lepingu pool on oma kohusi rikkunud, siis vaatan , kas ta vastutab?

Lepingulises suhtes kehtib süüst olenemata vastutus. Karlo eeldan, et Vitell vastutab ja ta peaks
vastutusest vabandamiseks tõendama vabandatavust. Kohustuste rikkumine pole vabandatav.

Hüpotees: Karlo saab nõuda Vitellilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel
1. Kehtiv leping
Siinkohal müügileping.
2. Kohustuse rikkumine VÕS §100 mõistes
Kohustuse täitmisega viivitamine
3. Vastutus
Vitelli vastutab VÕS 103 lg 1 alusel
4. Kahju
a) otsene varaline kahju VÕS §128 lg 3
b) kahju ulatus kohustuse kaitse eesmärgiga VÕS §127 lg 2
c) põhjuslik seos – kahju tekkis Vitelli viivitamise tulemusel VÕS § 127 lg 4
d) kahju ettenähtavus VÕS § 127 lg 3
Vitelli oli teadlik, et Karlol on lepingud teiste klientidega ja ta võib kanda kahjusid, kui kaupa
õigeaegselt ei saa.

Järeldus: Karlo saab nõuda Vitellilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel - nii lepptrahvi summat
kui ka vahet, mida ta pidi maksma juurde, et sada tooted kätte teise tarnija käest.

Mis nõu annaksin Karlole kui kahju on tekkinud, aga nõue on aegunud?
Karlo saaks proovida, kas Vitell nõuet tunnustab.

------------------------------------------------

II Kaasus

TÜ Madara ja AS Lasref sõlmisid 4. oktoobril 2002. a ostu-müügi eellepingu, mille järgi kohustus AS
Lasref müüma TÜ Madarale 1 000 000 krooni eest Tallinnas Majaka põik 17a asuva kinnistu osa
suurusega vähemalt 5000 m2 ja seal asuvad pooleliolevad kaarhallid pindalaga 720 m2. Maksmine pidi
toimuma 5 aasta jooksul ja müügihinnast tuli maha arvata tasutud rent.
Eellepingut muudeti 24. juulil 2003. a sõlmitud kapitalirendilepinguga, mille järgi võttis TÜ Madara 1.
augustist 2003. a viilhallid ja asfalteeritud teenindusmaa rendile. Lepinguobjekti müügihinnaks
määrati 1 500 000 krooni. Renditud vara ostu-müügileping pidi olema sõlmitud hiljemalt 24. juuliks
2005. a. Pooled kirjutasid 22. novembril 2004. a alla kapitalirendilepingu lisale, millega loeti TÜ Madara
maksekohustused AS Lasrefi ees täidetuks ja pooled kohustusid sõlmima notariaalselt tõestatud
asjaõiguslepingu hiljemalt 1. aprilliks 2005. a ning vabastama lepingu objekti kõigist koormatistest ja
eraldama moodustatavast kinnistust Majaka põik 17a. Vastavalt 22. novembri 2004. a
kapitalirendilepingu lisale kohustus AS Lasref kapitalirendilepingu p-s 3.1 näidatud kohustuse
täitmisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% päevas lepingu objekti hinnast ja lepingu p 3.2 täitmata
jätmise või selles näidatud tähtaegade rikkumise korral kohustus AS Lasref tasuma leppetrahvi 300
000 krooni. AS Lasref kokkulepitud tähtpäevaks oma kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt helistas
TÜ Madara esindaja AS Lasrefi esindajale ja nõudis leppetrahvi tasumist summas 300 000 krooni. AS
Lasrefi esindaja keeldus leppetrahvi maksmisest väites, et leppetrahvi ei ole õigus nõuda, kuna
leppetrahvi kokkulepe poolte vahel on tühine.

TÜ Madara esindaja küsib Teilt 1 veebruaril 2006 mida teha?

 • Võlasuhte olemasolu

Poolte vahel sõlmiti eelleping VÕS § 33 tähenduses ning eelleping muudeti kapitalirendilepingu
pinnalt.

Lepingu sisu on mõlemal lepingul oma olemuselt suunatud kinnisasja võõrandamisele, ehk kinnisasja
omandiõiguse üleandmisele. Aga kui hakkame rääkima võõrandamisest, siis on kindel vorminõue:
notariaalnevorm.
Järeldus: Vormi ei järgitud ja leping on tühine.
--------------------------------

III Kaasus

OÜ Harrimann andis Jaanusele 29. augustil 2011. a sõlmitud laenulepingu nr 11 alusel laenu 12 500
eurot intressiga 10% kuus, laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 29. oktoober 2014. a.
27. oktoobril 2013. a sõlmisid OÜ Harrimann ja Jaanus täiendava kokkuleppe, millega pikendasid laenu
tagastamise tähtaega 1. oktoobrini 2015. a.
Laenu tagamiseks sõlmisid OÜ Harrimann ja Peep 29. augustil 2013. a kokkuleppe (garantiikiri), mille
kohaselt Peep kohustus tagama kõigi OÜ Harrimann nõuete rahuldamise, mis tulenevad OÜ
Harrimann ja Jaanuse vahel sõlmitud laenulepingust. Kokkuleppe kohaselt laienes Peebu vastutus
muuhulgas ka tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete rahuldamisele. Garantiikirja punkti 5 järgi on
garantii soovinud siduda garantiikirja kehtivuse laenu tagastamise tähtpäevaga, milleks oli 29.
oktoober 2014. a.

Jaanus jättis oma kohustused OÜ Harrimanni eest täitmata 12. mail 2013.a. OÜ Harrimann on saatnud
Jaanusele korduvalt meeldetuletusi kohustuse täitmiseks, kuid Jaanus kohustusi täitnud ei ole. 20
novembril 2013 esitab OÜ Harrimann nõude nii Jaanuse kui ka Peebu vastu ning nõuab kogu
laenusumma tagastamist.

Peep pöördub teie poole küsimusega, kas OÜ Harrimann saab nõuda temalt Jaanuse kohustuse
täitmist tuginedes käenduslepingu sätetele võlaõigusseadusele?

Kas Peep peab maksma võlausladajale kinni Jaanuse võla?

Peep ei pea midagi maksma, sest füüsiline isik ei saa anda garantiid.
Kui vaadata seda asja käendusena, siis tarbijakäenduslepingule on vaja kehtestada max summa, mis
siin puudub. Seega ei ole kehtiv ka käendus.

-------------------------
Kaasus

OÜ BitBoard võttis 7. juulil 2012. a rendilepingu järgi OÜ-lt Ellis´lt rendile ruumid üldpinnaga 68 m 2.
Lepingu kohaselt kohustus Oü BitBoard tasuma renti 650 eurot kuus ja see tuli tasuda OÜ-le Ellis 3.
kuupäevaks eelneva kuu eest esitatud arve alusel. Lepingu järgi kohustus OÜ BitBoard tasuma
kasutatud kommunaalteenuste eest arvesti näitude alusel ja vastavalt kehtivatele tariifidele.

Rendileandja OÜ Ellis ja OÜ Transfer Grupp sõlmisid 24. septembril 2013. a nõude loovutamise
lepingu. Selle lepinguga omandas OÜ Transfer Grupp OÜ-lt Ellis 7. juuli 2012. a sõlmitud rendilepingust
tulenevad kõik nõudeõigused OÜ BitBoard vastu. Arvete järgi pole OÜ BitBoard tasunud 684 eurot,
650 eurot ja 2201 euro ning 65 sendi suurusi summasid. Nendega on kaetud rent 2012. aasta
oktoober-detsember, 2013. aasta jaanuar-veebruar ja kommunaalkulud.

OÜ Transfer Grupp saatis lihtkirjalikult OÜ-le BitBoard nõude loovutamise kohta teate.

OÜ BitBoard jättis tähelepanuta OÜ Transfer Grupp 1. oktoobril 2013. a saadetud teatise võlgnevuse
tasumiseks summas 4550 eurot. Lepingu järgi on OÜ BitBoard kohustatud rendi tasumisega viivitamise
eest maksma viivist 0,5% päevas, s.o kokku summas 4008 eurot ja 99 senti.

OÜ BitBoard kannab 10 oktoobril 2013.a OÜ Ellise pangakontole 4550 eurot.

1. novembril pöördub OÜ BitBoardi esindajate poole OÜ Transferi esindaja, kes nõuab OÜ BitBoardilt
8558 euro tasumist.

OÜ BitBoardi esindaja pöördub teie poole küsimusega, kas OÜ Transfer saab nõuda temalt nimetatud
summa tasumist või mitte.
----------------

Võlasuhte olemasolu
OÜ BitBoard ja OÜ Ellis-e vahel oli sõlmitud 7. juuli 2012.a rendileping, seega võlasuhe poolte vahel
oli olemas. Ellis sõlmis Transfer Grupiga nõude loovitamise lepingu. Nõue läks üle.

Poolte õigused ja kohustused:

OÜ BitBoard on õigus kasutada renditud ruume ning kohustus maksta renti. Õigus esitada
vastuväiteid.

OÜ Ellise õigus nõuda renti läks üle OÜ Transferile nõude loovutamisega.

OÜ Transferil on õigus nõuda võlgnevuse tasumist OÜ BitBoardilt üürilepingu alusel. Kohustuseks on

teavitamiskohustus, informatsiooni andmise kohustus.

Kas õigusi on rikutud?

Võlgnik pidi olema teadlik nõude loovutamisest-tulenevalt teavitamiskohustusest.

Transfergrupp käitus õiguspäraselt.

BitBoard pole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ehk võlgnevust. Ta poel nõuetekohaselt
käitunud.

Kas OÜ BitBoard vastutab?

PRAKTIKA:VÕS §169. Kohustuse täitmine senisele võlausaldajale - (1) Kui võlgnik täitis kohustuse
nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest
teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule.

OÜ saatis lihtkirjalikult teate nõude loovutamise kohta, aga lihtkiri võis kaduma minna, ning seega ei
teadnud ega pidanudki OÜ BitBoard teadma nõude loovutamisest.

Teooria: Lepingus kehtib süüst olenemata vastutus, ehk ta vastutab olenemata süüst va kui oli
vääramatu jõud jne. BitBoard vastutab.

NÕUDED:

SAAB NÕUDA: Viivis, täitmisnõude kohustuse täitmist, sissenõudmisega seotud kulud.

PRAKTIKA: Kui OÜ BitBoard ei teadnud nõude loovutamisest, siis loetakse nõue § 169 lg 1 alusel
täidetuks õigele isikule ja ta ei pea seda täitma OÜ Transferile. Bitboard kattis ära ainult viivise,
põhivõlg jäi üles. Transfergrupile jab nõudeõigus seoses õiguskaitsevahenditega. Võlgnikul on õigus
nõuda leppetrahvi, viivist, kahju hüvitamist. §88 lg 8.

TEOORIA: Transfergrupp saab nõuda, sest võlgnik pole oma kohustusi täitnud.
---------------------------

Kaasus

Ettevõtjad M ja O sõlmivad 1. jaanuaril kirjaliku lepingu, mille kohaselt M kohustub O-le tarnima kahes
osas kokku 10 000 liitrit tootmisotstarbelist piiritust: pool 1. veebruaril ja pool 1. märtsil.

O kohustub kauba eest esmalt tasuma 10 % ettemaksu, seejärel aga kahe osamaksena vastavalt
tegelikult tarnitud kauba kogusele. Lepingus on sätestatud ka leppetrahv:

• Juhul, kui M peaks kauba või selle osa tarnimisega viivitama rohkem kui viis (5) tööpäeva, on
O-l õigus nõuda M-ilt yyy euro suuruse leppetrahvi summa tasumist.

Juba esimene tarne hilineb kaks nädalat, samuti on ette näha, et tekib tõrge teise tarnega. Erinevate
probleemide tõttu (tooraine tarnijate hilinemine, M-i töötajate streik, logistilised takistused) palub M
O-d olla kannatlik ja lepingust mitte taganeda, vaid võtta teine tarne vastu kuu aega hiljem. O nõustub
ning 1. aprillil tarne toimubki.

Nädal pärast teise tarne vastuvõtmist leiab O, et on hilinemiste tõttu siiski kannatanud ja esitab M-ile
nõude tasuda leppetrahv ettenähtud summas mõlema tarne hilinemise eest. M kirjutab kirja, milles
vaidleb leppetrahvi maksmisele vastu, viidates asjaolule, et tema ei olnud rikkumises süüdi:

leiame, et meie ei ole kohustatud leppetrahvi tasuma, kuna ei ole kauba hilinemises süüdi: viivitus ei
olnud tinginud mitte meiepoolsest hooletusest, vaid puhtalt kolmandatest isikutest, mida me ei saanud
mõjutada.

Samas kirjas M siiski tunnistab, et kauba hilinemine võis O-le tekitada teatud rahalist kahju ja pakub
kompromissina sellise kahjusumma - mis on 10 korda väiksem kui leppetrahvi summa! - hüvitamist.

Kuidas lahendaksite õigusliku probleemi?

Võlasuhte olemasolu

M ja O sõlmisid kirjaliku lepingu, seega võlasuhe on olemas. Lepinguline võlasuhe-müügileping.

Poolte õigused ja kohustused:

O õigus saada kokkulepitud ajal kaup ja kohustus maksta raha.

M õigus saada raha ja kohustus teostada tarnimine määratud ajaks.

Kas kohustusi täideti nõuetekohaselt?

M ei tarninud kaupa kokku lepitud tähtajaks, seega rikkus ta O õigusi. Esimese osaga tarnest müüja
kohustusi rikkus.

TEOREETILISELT: Teise osa puhul toimus lepingumuudatus, mille kohaselt tuli tarne teostada 1.aprill.
Teisest tarvest tulenevaid kohustusi rikutud ei olnud.
Kas müüa vastutab?

Lepingu puhul kehtib süüst olemata vastutuse põhimõte ehk müüa vastutab. Vääramatut jõudu ei
esine, sest streigivad oma töötajad ja seda saab takistada.

§ 160. Leppetrahv rikkumise vabandatavuse korral

Leppetrahvi saab nõuda, sest selles on lepingus kokku lepitud ning lepingust tulenevaid kohustusi
rikuti. Õigusteoreetiliselt: saaks nõuda esimese tarne eest leppetrahvi, teise tarne eest nõuda ei saaks
lepingumuudatuse tõttu. Leppetrahv ei välista õiguskaitsevahendite kasutamist.

Kui mõistliku aja jooksul leppetrahvi ei esita, kaotab õiguse leppetrahvi nõuda.

-----------------------------------

Kaasus

28.05.2010 sõlmisid OÜ Sprit Invest ja OÜ Lavinor Baltic laenulepingu, mille alusel laenas hageja OÜ-
le Lavinor Baltic 900 000 krooni (57 520,48 eurot).

OÜ Lavinor Baltic kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.10.2010 ja tasuma laenu kasutamise eest
intresse arvestusega 30% aastas (0,08% päevas).

Laenu tagasimaksmisega viivitamisel tuli tasuda viivist 0,14% nõuetekohaselt tasumata summast
päevas.

28.05.2010 allkirjastasid OÜ Sprit Invest ning OÜ Lavinor Baltic ainuosanik ja juhatuse liige AT
käenduslepingu. Käenduslepinguga võttis AT endale solidaarse kohustuse käendada laenulepingust
tulenevate kõigi rahaliste kohustuste nõuetekohast ja täielikku täitmist, kui laenulepingust tulenevate
rahaliste kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning OÜ Lavinor Baltic on jätnud kohustused
täitmata.

15.06.2011 sõlmisid OÜ Sprit Invest ja OÜ Lavinor Baltic laenulepingu lisa nr 1, milles fikseerisid
laenulepingust tuleneva võlgnevuse 82 654,58 eurot ja laenusaaja kohustuse tasuda võlgnevus
hiljemalt 16.06.2011. Laenusumma tähtajaks tagastamata jätmise korral tuli tasuda viivist arvestusega
0,2% nõuetekohaselt tasumata summast päevas.

30.03.2014 allkirjastasid OÜ Sprit Invest, OÜ Lavinor Baltic ja AT võlgnevuse tunnistamise ja

kohustusega ühinemise lepingu. Võlatunnistuse p-s 1.1 kinnitas OÜ Lavinor Baltic iseseisvat ja
abstraktset kohustust tasuda OÜ Sprit Invest arvelduskontole hiljemalt 15.04.2012 kokku 130 099
eurot. Pooled käsitlesid ja tõlgendasid OÜ Lavinor Baltic võetud kohustust konstitutiivse
võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 mõistes. Võlatunnistuse p-s 1.2 lepiti kokku OÜ Lavinor Baltic
kohustuses tasuda võlasumma tähtajaks mittetasumise korral viivist 0,5% tähtaegselt tasumata
summalt päevas. Pooled määrasid, et juhul kui võlausaldajal on õigus viivistele, loetakse makse
teostamisel kõigepealt tasutuks viivised ning seejärel põhivõlgnevus. Vastavalt võlatunnistuse p-le 2.1
ühines AT OÜ Sprit Invest ja OÜ Lavinor Baltic vahelise võlasuhtega, võttes endale kohustuse täita
solidaarse võlgnikuna võlatunnistuse p-des 1.1 ja 1.2 nimetatud rahalised kohustused OÜ Sprit Invest
ees. OÜ Lavinor Baltic solidaarse võlgnikuna enda võlatunnistusest tulenevaid kohustusi
nõuetekohaselt ei täitnud. Vaatamata OÜ Sprit Invest hoiatusele ja OÜ Lavinor Baltic korduvatele
lubadustele on võlgnik kohustuste täitmise katteks tasunud üksnes 10 000 eurot.

OÜ Sprit Invest esindajad pöörduvad teie poole sooviga saada teada, kellelt ja mida nad nõuda
saavad.
Võlasuhte olemasolu: OÜ Spirit Invest ja OÜ Lavinor Baltic sõlmisid laenulepingu. Leping sõlmiti
28.05.2010. Seega võlasuhe oli olemas.
Juhatuse liige võttis endale kohustuse tagada laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist-
käendusleping. 15.06.2011 tehti laenulepingu lisa võlgnevuse kohta summas 82645 eurot ja 58 senti.
30.03.2014 allkirjastasid OÜ Sprit Invest, OÜ Lavinor Baltic ja AT võlgnevuse tunnistamise ja
kohustusega ühinemise lepingu. (Selle lepingu kohaselt on kaks võlgnikku)

Poolte õigused ja kohustused:

OÜ Spirit õigus nõuda raha tasumist ja maksta laen

OÜ Lavinor Baltic kohustus maksta võlg 15.04.2014 tagasi ja saada laen kätte.

AT –ta on ühinenud võlaga ja vastutab solidaarselt võlgnikuga.

Kas kohustusi on rikutud?

Laenusaaja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, sest tähtaegselt poel täidetud. Kohustus on
täidetud osaliselt-kohustuse rikkumine kuie ole eraldi lepingus kokku lepitud.

Vastutus.

Õiguskaitsevahendid:

Saab nõuda kohustuse täitmist ja viivist-tuginedes nii seadusele kui lepingule. Kui lepingus on
olemas, siis vaatan lepingut. Sissenõudmisega seotud kulude katteks 40euri.
Põhivõlgnevus+viivis+sissenõudmisega seotud kulu

Saab nõuda nii Lavinor Balticult kui ka AT-lt.

--------------------------------

Kaasus

AS Kivi esindajad pöörduvad teie poole järgmise jutuga:

„OÜ Puu ja AS Kivi sõlmisid, kui kinnistu kaasomanikud 13. juulil 2014 lepingu, mille
p 4.1.3 järgi kohustus OÜ Puu tasuma AS-le Kivi valveteenuse eest.
Lepingu p 4.6 järgi pidi OÜ Puu kui kaasomanik tasuma lepingu p-s 4.1 nimetatud teenuste eest viie
päeva jooksul alates arve saamisest. Vastastikuste maksete hilinemise korral kohustusid
kaasomanikud lepingu p 7.1 järgi maksma viivist 0,1% päevas tasumata summast. Pooled ei ole
lepingut muutnud ega leppinud kokku selles, et OÜ Puu ei pea valvamise eest tasuma.
Lepingu p 8.1 järgi kehtib leping kuni kaasomanike vahel mõttelistes osades oleva kaasomandi
lõpetamiseni. Praeguseni ei ole kaasomandit lõpetatud.
OÜ Puu ei ole oma lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. OÜ Puu võlgneb AS-le Kivi laohoone
valvamise eest 2015. a novembrist 2016. a maini 9550 eurot, auto sissepääsulubade eest 153 eurot ja
elektrienergia tarbimise eest 1113 eurot ja 68 senti. Kogu võlgnevuselt on viivis 1890 eurot.

OÜ Puu leiab aga, et kuna tal puudub sellele kinnistule avalikult teelt juurdepääs, tuleb kinnistule
juurdepääsemiseks sõita läbi AS-le Kivi kuuluva saare põik 4 asuva kinnistu.
Lepingu p 3.1 järgi võimaldas AS Kivi läbi oma kinnistu OÜ-le Puu juurdepääsu kaasomandis oleval
kinnistul asuvale hoonele.
Lepingu p-de 4.1.1 ja 4.1.2 järgi pidi OÜ Puu tasuma iga 12 m pikkuse sõiduki läbisõidu eest 20 eurot
ning kuni 3 t kaaluva sõiduki eest 10 eurot. Selline kokkulepe vastab oma tunnuste poolest
asjaõigusseaduse (AÕS) § 225 lg 1 mõttes asjaõiguslikule isikliku kasutusõiguse kokkuleppele, mis tuli
sõlmida notariaalses vormis.
Lepingu p 3.1 oli sisult teeservituudi seadmise kokkulepe. Kuna lepingu sõlmimisel vorminõuet ei
järgitud, on lepingu isiklikku kasutusõigust teeservituudi näol reguleeriv osa tsiviilseadustiku üldosa
seaduse (TsÜS) § 82, § 83 lg 1 ja § 85 alusel tühine, sest järgitud ei ole AÕS § 231 lg-s 1 sätestatud
vorminõuet. Seetõttu ei ole AS-l Kivi õigust nõuda OÜ-lt Puu selle alusel tasu maksmist.

Lisaks leiab OÜ Puu, et ei pea ka maksma turvateenuse osutamise eest tasu, kuna sõlmis 31. mail 2015
valvelepingu Caesari Turvateenistuse AS-iga ja ütles AS Kivi sõlmitud lepingu p 4.1.3 alates 1.
septembrist 2015 VÕS § 196 lg 1 ja § 631 alusel erakorraliselt üles, sest valveteenuse osutamine ei
olnud OÜ-le Puu enam vajalik. AS Kivi ei käitunud mõistlikult VÕS § 7 lg 1 mõttes, kui jätkas ka pärast
ülesütlemisavalduse saamist arvete esitamist OÜle Puu mittevajaliku teenuse eest.

Hüpotees: Puu võib Kiviga lepingu erakorraliselt VÕS § 196 lg 1 alusel üles öelda

1. Kehtiv leping
Pooled sõlmisid valveteenuse osutamise lepingu. Kaasomandit pole lõpetatud, seega leping
kehtib.
Kui leping on jagatav osadeks. Kui tehing on jagatav osadeks, siis ühe tehinguosa tühisus ei
too kaasa terve tehingu tühisust.
2. Mõjuv põhjus - asjaolu, mille korral ei saa eeldada mõlema poole huve kaaludes lepingu
jätkamist. Mõjuv põhjus puudub, et erakorraliselt üles öelda.

Leping poolte vahel kehtib, järelikult on OÜ PUU kohustatud lepingust tulenevaid kohustusi
täitma.
---------------------------

I Kaasus

Katrin on kolme väikese lapse ema. Lapsed on vanuses 1-5 aastat. Ühel päeval otsustab Katrin, et oma laste
kõrvalt võiks hakata pakkuma lastehoiuteenust ka teistele lastele, seda enam et majas, kus Katrin elab on rohkelt
ruumi.
Katrin viib oma mõtte ellu ning alates novembrist 2014 pakub Katrin kõigile lastele oma laste kõrvalt väikest viisi
lastehoiuteenust. Kuna lapsi väga palju ei ole, siis ei ole Katrin oma tegevust ka registreerinud.

28. septembril 2015 pöördus Katrini poole OÜ Puhas õhk müügiesindaja (müügiesindaja tuleb Katrini koju), kes
pakkus Katrinile väga head õhupuhastit, mis eemaldab õhust kogu tolmu, tagab värske õhu olemasolu ja
võimaldab seeläbi paremat elukvaliteeti.
Katrin otsustab nimetatud õhupuhasti osta ja sõlmib seejärel lepingu.
10 päeva möödudes, alates õhupuhasti ostust, leiab Katrin et õhupuhastiga ei ole tal midagi teha, see on täiesti
ebavajalik ja seega võiks õhupuhasti müüjale tagastada.

Katrin pöördub teie poole küsimusega, kas ta saab õhupuhasti tagastada?

Objektid/subjektid , faktilised asjaolud: Katrin, OÜ puhas õhk

• Võlasuhte olemasolu tuvastamine

Müügileping VÕS § 208 lg 1, mis on sõlmitud väljaspool äriruume. → Sellega kaasnevad täiendavad õigused ja
kohustused, mida müügilepingule ei eksisteeri.
Väljaspool äriruume sõlmitav leping on leping, mis sõlmitakse:
1) ettevõtja ja tarbija üheaegsel kohalviibimisel kohas, mis ei ole ettevõtja äriruum.

Müüja OÜ puhas õhk

Katrin ? – Tuleb tuvastada, kes Katrin on. Katrin võib olla majandustegevuses osalev isik, seega §46-51
kohaldamisele ei kuulu.

• Lepingupoolte õigused ja kohustused.

Müüja kohustused: anda üle õhupuhasti (asi) §208 lg 1, §217 lg-d 1-asi peab vastama lepingutingimustele, 2;
§48-teavitamiskohustus

• Kui müüja ei teavita õigeaegselt, siis §49 (14) lõpeb taganemistähtaeg 12 kuu möödumisel - saab aasta
jooksul asja tagastada

Ostja kohustused: Võtta asi vastu ja maksa asja eest raha.

Ostja õigus: õigus saada informatsiooni, õigus lepingust taganeda-tahteavaldus lepingu lõpetamiseks ehk
avaldus lepingu lõpetamiseks

Kas Katrinil on õigus lepingust taganeda? Jah on, sest poolte vahel on sõlmitud väljaspool äriruume leping ning
tarbijal on õigus 14 päeva jooksul lepingust taganeda. Põhjust taganemiseks pole vaja.

Kui Katrin oleks ettevõtja, siis lahendame kaasuse §208-237 alusel ning sellisel juhul ei oleks tal taganemisõigust.

§ 49. Taganemisõigus - (1) Tarbija võib väljaspool äriruume sõlmitavast lepingust taganeda põhjust avaldamata
14 päeva jooksul.

----------------------------

II Kaasus

Mari ja Kalle tegid 1. mail 2012 avarii, mille põhjustas Jüri (Jüri palus Kallel Marile kuuluv sõiduk teelt välja
rammida) poolne soov lükata teelt välja Marile kuuluv furgoonauto. Kahjude heastamiseks lubas Kalle maksta
kinni Marile tekitatud kahju summas 3700 eurot, selleks võttis ta endale Marile kuuluva furgoonauto, mille lubas
Kalle maha müüa.

Raha maksmise kohta koostas Kalle omakäelise võlakirja, milles kinnitas ta kahju summa tasumist. Mari
nõudmisel tuli võlakirja sisse kirjutada, et tegemist on konstitutiivse võlakirjaga.

Võlakirja kohaselt pidi Kalle maksma Marile igakuuliste maksetena 308.40 eurot. Seda tuli teha järgmised 12
kuud. Ainult juuni kuus maksis Kalle Marile 308.40 eurot.

Mari pöördub teie poole abi saamiseks, millist nõu annaksite teie Marile?

Subjektid: Ühelt poolt Mari; teiselt poolt Kalle ja Jüri

KÜSIMUS: Kas Maril on õigust saada maksmata jäänud raha?

I Võlasuhte olemasolu tuvastamine

Leping (deklaratiivne võlatunnistus-olemasoleva kohustuse täitmine). Poolte vahel on lepinguline suhe

võlatunnistuse alusel.

II Kohustused ja õigused:

Võlgnik-Kalle: Kohustus maksta 308.40eurot igakuiste maksetena 12 kuud.

Võlausaldaja: kohustus raha vastu võtta.

Kas kohustused on nõuetekohaselt täidetud?

VÕS §76 lg 3 - Kohustus loetakse nõuete kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks
õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. (Kui kohustusi ei ole nõuetekohaselt täidetud, siis pöörame
tähelepanu kohustuste rikkumisele §100- §101 lg 1) (§103-104 vastutus kohustuse rikkumise eest)

Võlgnik ei ole oma kohustusi õigeaegselt täitnud, seega § 100 tähenduses on tegemist kohustuse rikkumisega.

Kohustusi rikuti seega on võlausaldajal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid.

Milliseid õiguskaitsevahendeid saame kohustuste rikkumise korral rakendada?

• Viivis – VÕS §113 lg 1 , milleks on 0,02% päevas.

• VÕS §108 kohustuse täitmise nõue. (Maril on õigus nõuda raha)
• Kahju hüvitamist saab nõuda üksnes juhul kui kõik eeldused on täidetud (kohustuse rikkumine, kahju
olemasolu, põhjuslik seos)

Maril on õigus nõuda Kallelt võlgnetava summa tasumist kui ka viivise maksmist.

Avarii toimus 2012 a 1. mail. Nõuete aegumine hakkab kulgema kui nõue tekib. Osaliselt on nõue aegunud –
üksnes 5 kuu eest oleks veel võimalik nõuda.
--------------------------

III Kaasus

Ants soovib müüa oma 3-toalise Mustamäe korteri ning sõlmib selleks vastava maaklerilepingu
kinnisvaramaakler Tiiu Tuviga. Maakler leidiski ostja Borissi, kes on valmis korteri Antsu poolt soovitud hinnaga
ära ostma. Ants soovib oma korteri, mis asub Tammsaare tee 23, Tallinn, eest 47 000 eurot.

Tehingu vormistamiseks soovitas maakler Tuvi pooltel sõlmida kirjaliku eellepingu, mis tema väitel on
kinnisvaratehingutes igapäevane ning kaitseb igati mõlema poole õigustatud huve. Maakler valmistas vastava
lepingupõhja ette ning pooled kirjutasid sellele alla. Peale lepingu sõlmimist maksis Ants Tiiule maakleri tasu,
summas 5000 eurot.
Eellepingusse kirjutati sisse tingimus, mille kohaselt kohustusi rikkunud lepingu pool on kohustatud maksma
leppetrahvi summas 5000 eurot.
Eellepingu kohaselt tuli notariaalne võõrandamisleping sõlmida 10. detsembril 2012 kell 12 notar Carli juures.
Ootamatult teatas 10. detsembri hommikul Ants, et ta on saanud parema pakkumise, summas 50 000 eurot ning
seetõttu ta notari juurde ei tule.

Kuna Borissil oli soov osta endale korter Tammsaare teele, siis ostiski Boriss 5. märtsil 2013 endale korteri
Tammsaare teele (maja nr 23). Korter oli täpselt samasugune, nagu Antsule kuuluv korter. Korteri eest tasus
Boriss aga 57 000 eurot.
Soolaleiva peol rääkis Boriss oma korteriostu saagast. Sõbrad naersid juttu kuulates Borissi üle ning ütlesid, et
10 000 eurot võiks Boriss Antsult välja nõuda.

Sellest lausest innustust saades pöördubki Boriss teie poole küsimusega, kas tal on õigus nõuda Antsult 10
000 eurot välja, lisaks kas saab Antsult nõuda leppetrahvi summas 5000 eurot? Millist nõu annaksite Borissile?

Hüpotees: Boriss võib Antsult nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel
1. Kehtiv leping
Peab kontrollima, kas poolte vahel on olemas lepinguline, lepingu sarnane või lepingu väline võlasuhe. AÕS §
119 kinnisasja võõrandamise leping peab olema alati tehtud notariaalses vormis. VÕS §33 kui seadusest tuleneb
kohustuslik vorminõue, peab eelleping olema samas vormis. TsÜS §83 Eelleping on tühine.
Poolte vahel ei tekkinud lepingulist suhet ja leppetrahvi nõue on kehtetu.

Tuleb kontrollida, kas poolte vahel on lepingusarnane või lepinguväline võlasuhe.

Poolte vahel on olemas lepingusarnane võlasuhe, mis on tekkinud lepingueelsetest läbirääkimistest.

Millised on lepingueelsetest läbirääkimistest tulnud ostja ja müüja õigused ja kohustused?

2. Kohustuse rikkumine VÕS § 100

Müüja on kohustatud ostjale andma informatsiooni, mis on vajalik lepingu sõlmimiseks → VÕS §14 lg 2. Hea
usu põhimõttest tulenevalt peab müüja arvestama ostja huvidega ja tegema ostjaga koostööd jne.

Ostja kohustuseks on küsida küsimusi; tunda huvi; teha koostööd.

Kas kohustusi on nõuetekohaselt täidetud?- Kui Ants hüppas viimasel minutil alt ära, siis tegemist on kohustuse
rikkumisega, kuna tuleb mõistiku aja jooksul ette teatada, et ei soovi müüa.

3. Vastutus
Ants vastutab VÕS § 103 lg 1 alusel, sest ei esine vabandavaid asjaolusid.

4. Õiguskaitsevahendid

Boriss saaks nõuda hinnavahe hüvitamist VÕS § 135 alusel – kui lepingupool tegi peale taganemist mõistliku aja
jooksul ja mõistlikul viisil tehingu (asendustehingu), võib kahjustatud lepingupool nõuda kahjuhüvitisena
lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinnavahe tasumist.
Taganemist pole aga olnud, seega ei saa nõuda hinnavahe hüvitamist.

Järeldus: Borissil pole nõudeõigust.

----------------------------------------------

IV Kaasus

Miljonär Kalle on kirglik kunstikoguja. Kõige enam vaimustavad teda ajavahemikul 1915 kuni 1940 Eesti soost
kunstnike tööd. Kuid vaatamata erakordsele rikkusele on Kalle kaunis tagasihoidlik ja ise kunstikaupmeestega ei
suhtle. Selleks kasutab ta oma vana sõbra Siimu abi, kellel ei ole midagi selle vastu, et avalikkus teda kirglikuks
kunstihuviliseks peab. Lisaks tuleb tõde tunnistada, et sõber Siim vaatab ise ka meeleldi kauneid maale ja
seetõttu meeldib talle Kallet aidata. Kord, ühel juunikuu pärastlõunal (täpsemalt 17.06.2012), palub Kalle minna
Siimul kunstikaupmees Peebu juurde ja osta temalt Eduard Wiiralti joonistus „Daamid“. Kuna Siim on ise ka päris
varakas, siis ei pea Kalle vajalikuks pildi ostmiseks raha Siimule kaasa anda, vaid lubab hiljem vajaliku ostuhinna
tasuda ja lisaks ühe hea margiveini kinkida. Siim lähebki 20.06.2012 kunstikaupmehe juurde, kaupleb osavalt
esialgset turuhinnale vastavat müügihinda viie protsendi võrra madalamaks, tasub ostuhinna ja võtab Wiiralti
teose kaasa. Lepingu p 2.2 kohaselt on maali hinnaks 25 000 eurot.

Olles koju jõudnud riputab ta Wiiralti teose „niisama nalja viluks“ kamina kõrvale seinale, kus seda märkab ka
Siimu abikaasa ja satub pildist lausa vaimustusse. Kuna Siim tahab väga oma imelist abikaasat rõõmustada, siis
otsustab ta, et ei anna teost Kallele, vaid jätab hoopis endale.
Siim teavitab Kallet 25.06.2012 oma kavatsusest ja keeldub Kallele maali üle andmast.

Kalle, kes on juba väga kaua sellest teosest unistanud, pöördub nüüd kahe päeva pärast, kui on teada saanud,
et S keeldub temale pildi väljaandmisest, Teie poole ja tahab teada, mida ta saaks teha, et seda enda kätte saada.

Kuidas lahendate õigusliku probleemi?

Hüpotees: Kalle võib Siimult maali välja nõuda VÕS § 108 lg 2 alusel
1. Kehtiv leping
Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping ka vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt
selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe; lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt
loetakse leping sõlmituks (lg 2).
Leping on olemas, sest Kalle palus Siimul minna Peebu juurde ja osta maal. VÕS §16 pakkumus peab olema
piisavalt määratletud. KALLE TEGI SIIMULE PAKKUMUSE.
Pakkumus peab saama nõustumuse – Nõustumus anti (poolte vahel oli praktika, pooled rääkisid omavahel läbi
täiendavates tingimustes, mis viitab, et Siim oli nõus, Siim minnes Peebu juurde maali ostma andis kaudselt
nõustumuse).
LEPING ON POOLTE VAHEL SÕLMITUD – KÄSUNDUSLEPING (leping, mille alusel üks isik esitab teisele teenust
VÕS §619-634)

2. Kohustuse rikkumine
Siimu kohustused: VÕS §619- Siim peab täitma kallele käsundi ehk teenuse osutamise kohustus. Teenuse
osutamisel peab Siim arvestama §620-622 tulenevate kohustustega. Siim pole kohustusi nõuetekohaselt
täitnud!

3. Välistavad asjaolud
Puuduvad

Järeldus: Siim peab Kallele maali üle andma VÕS § 108 lg 2 alusel