SISUKORD

1. Sissejuhatus 7

2. Elektriajamite GSM andmeside 8

2.1 Ülevaade tänapäeva GSM tehnoloogiatest 10

2.2 Siemens M20T GSM modem 14
2.3 Ülevaade programmeeritavatest kontrolleritest 17

3. Kontrollerite (A-B, Siemens ja Omron) ühilduvus elektriajamite GSM

andmesideks, kasutades Siemensi M20T GSM modemit 23

3.1 A-B ML1500 seeria kontrolleri riistvaraline ühendamine ja häälestamine tööks

GSM modemiga 23
3.2 S7-200 seeria kontrolleri riistvaraline ühendamine ja häälestamine
tööks GSM modemiga 24
3.3 Omron SYSMAC CQM1 seeria kontrolleri riistvaraline ühendamine ja
häälestamine tööks GSM modemiga 25
3.4 A-B kontrollerite GSM DATA andmeside programm ja kirjeldus 27
3.4.1. Kontrolleri kommunikatsiooni sätestamine 27
3.4.2. Andmeside kanali loomine eemalasuvasse modemisse 28
3.4.3. Andmeside ühenduse kontrollimine 29
3.4.4. Andmeside näidisprogramm 30
3.5 A-B kontrolleri GSM SMS andmeside programmi kirjeldus 35
3.5.1. GSM modemi M20T sätestamine SMS sõnumite saatmiseks/vastuvõtuks 35
3.5.2. Näidisprogrammi ML1500GSM kirjeldus ridade kaupa 36
3.5.3. Kokkuvõte 40

4. Kontrolleri Unitronics M90 OPLC ühilduvus elektriajamite GSM andmesideks 40

4.1 M90 kontrolleri GSM traadita andmeside algoritmide kirjeldus 45

4.1.1. Modemi initsialiseerimine andmesideks 46
4.1.2. Andmesidekanali loomine 47
4.1.3. Andmesidekanali katkestamine 48
4.1.4. Modemi initsialiseerimine SMS sideks 49
4.1.5. SMS sõnumite saatmine 50
4.1.6. SMS sõnumite vastuvõtt 51

4.2 M90 andmesidet iseloomustavate süsteemsete muutujate kirjeldus 52

4.3 M90 kontrolleri riistvaraline ühendamine ja häälestamine tööks GSM modemiga 56
4.4 M90 kontrolleri SMS andmeside programminäide kasutades M20T modemit 58

5. Kontrollerite traadita andmeside funktsionaalsuse võrdlus 61

6. SCADA tarkvara Wonderware InTouch kaugjuhitavate tööstusprotsesside
visualiseerimiseks ja diagnostikaks 62

6.1 Sissejuhatus 62
6.2 M90 kontrolleri GSM SMS kaugjuhtimine /-jälgimine SCADA tarkvara
InTouch abil 64

7. Tööstusprotsesside GSM andmeside rakendusprojektid 71

7.1 Põlva Võru tänava sadevee ülepumpamisjaam 72

7.1.1. Ülesande püstitus 72
7.1.2. Protsessi sisendid ja väljundid 72
7.1.3. Komponentide nimistu 73
7.1.4. Põhimõtteskeem 73

7.2 Ida-Virumaal asuva Karja pumpla valvekeskus 74

7.2.1. Ülesande püstitus 74
7.2.2. Protsessi sisendid ja väljundid 74
7.2.3. Komponentide nimistu 74
7.2.4. Põhimõtteskeem 75

8. Kokkuvõte 75

9. Kasutatud kirjandus 76

10. LISAD 77

10.1 A-B ML1500 kontrolleri GSM SMS andmeside näiteprogramm

10.2 M90 kontrolleri näiteprogramm GSM kommunikatsiooniks eemalasuva arvutiga
10.3 Põlva Võru tänava sadevee ülepumpamisjaama programm
10.4 Ida-Virumaal asuva Karja pumpla valvekeskuse programm

6
1. SISSEJUHATUS

Kaasaegsed tootmissüsteemid muutuvad järjest avatumaks ja integreeritumaks ning nende

juhtimine ja automatiseerimine on arenenud mitmele tasandile. Kui kümme aastat tagasi võeti
Eesti tööstuses edukalt kasutusele programmeeritavad kontrollerid, mitmesuguste protsesside
juhtimiseks, siis viimastel aastatel on suurt tähelepanu pööratud just nende protsesside
sidumisele erinevate tootmistasanditega. Eesmärgiks on tootmise visuaalne jälgimine
erinevatelt juhtimistasanditelt, protsessi parameetrite arhiveerimine ja analüüs ning üldine
tootmise juhtimine. Teisisõnu tootmise muutmine täielikult automatiseerituks, vähendades nii
edaspidiseid kulutusi ja muutes tootmise oluliselt efektiivsemaks.

Tootmise hierarhiline juhtimine jaguneb kolmeks põhiliseks juhtimistasandiks (pilt 1), nagu:

Ettevõtte ehk tootmise tasand,

protsessijuhtimistasand ja

andurite ja täiturite tasand.
juhtimistasand
Ettevõtte
juhtimistasand
Protsessi
täiturite tasand
Andurite ja


PLC
I/O DCS

Pilt 1. Kaasaegse tootmise struktuur

Ettevõtte juhtimistasandi peamised ülesanded on tootmis- ja töökorraldus, laomajandus,

raamatupidamine ja rahandus ning side alumise tasandiga. Protsessijuhtimistasandi peamine
ülesanne on tootmisprotsessi automaatne või automatiseeritud juhtimine, kontroll ja diagnostika
ning side kõrgema ja madalama juhtimistasandiga. Andurite ja täiturite tasandi ülesanne on

7
tootmisprotsessist tuleva info esitamine protsessijuhtimistasandile sobival kujul ning sealt
tulevate käskude täitmine.

Tänapäeval ei pruugi aga avatus jääda ainult ühe tehase piiresse. Mitmed tootmisprotsessid
võivad olla üksteisest sõltuvad, asudes teineteisest sadade kilomeetrite kaugusel.
Sidetehnoloogiate kiire areng on loonud võimalused nii traadiga kui traadita, mitmesuguste
seadmete vaheliseks kommunikatsiooniks. Nii võib näiteks elektriajameid kui ka kogu tootmist
juhtida kodusest personaalarvutist, teisest tehasest, kaasaegsest mobiiltelefonist või suvalisest
maailma interneti punktist, kui kasutaja omab selleks ettenähtud õigusi.
Käesolevas magistritöös on põhitähelepanu suunatud protsessi- ja andurite-täiturite
juhtimistasanditele ning nende tasandite vahelise GSM traadita andmeside probleemide
lahendamisele.
Antud materjal on mõeldud kasutamiseks ka Tallinna Tehnikaülikooli Energeetika ja
jõuelektroonika instituudis toimuva “GSM traadita andmeside” inseneride
täienduskoolituskursuse abimaterjalina.

2. ELEKTRIAJAMITE GSM ANDMESIDE

Masinate vaheline GSM andmeside on arenenud oluliselt viimaste aastate jooksul ja leidnud
seetõttu ka laialdasemat kasutamist. Ühest küljest on arenenud kolm Eesti mobiilside
operaatorit EMT, Radiolinja Eesti ja Q-GSM, võimaldades GSM andmesidet ühtlaselt üle kogu
vabariigi, teisalt on järjest enam loodud uusi GSM tehnoloogial põhinevaid ning
tööstusautomaatikas rakendust leidvaid riist- ja tarkvaralisi lahendusi. Toetamaks GSM
masinate vahelist andmesidet on mobiilside operaatorid loonud vastava teenuse - M2M
(Machine to Machine, ‘masinast masinasse’). M2M erineb tava telefonisides pakutavatest
teenustest ühe olulise omaduse poolest, mis eristab masin- ja telefonsidet, nimelt ei kasuta
masinad hääle edastus-, vastuvõtufunktsiooni (on ka erandeid).
Ülekandekiiruse kasv, mobiilside operaatorite- ja nende teenuste kasutajate arv sunnib pidevalt
operaatoreid vähendama andmeside hindu, mis omakorda suurendab masinatevahelise
andmeside kasutajate arvu. Samuti sätestavad tuleviku traadita andmeside protokollid
maksustamise andmete koguse, mitte seansi kestvuse järgi. Hetkel on Eesti GSM-võrkude
andmete ülekandekiirus kuni 9600 bit/s, mis jääb oluliselt alla PSTN (Public Service Telephone
Network, ‘üldkasutatav telefonivõrk’) e. analoog traatvõrgu maksimaalsele kiirusele 28,8 kbit/s,
ning baseerub kaks põlvkonda vanemal protokollil kui seda on PSTN v.90.
Kuigi GSM andmeside hetkevõimalused ei ole kõige paremad, on sellel sideliigil teatavad
eelised juba praegu, võimaldades seadmete mobiilset juhitavust ja jälgitavust kohtades, kus
puuduvad sideliinid, ligipääs on raskendatud, tegemist on liikuva objektiga või asub see
piisavalt kaugel. Objekti hooldaja, kasutades mobiiltelefoni, saab nii maksimaalse
operatiivsuse, mis PSTN võrku kasutades pole võimalik.
GSM protokoll sisaldab lisaks tava hääle- ja andmesidele veel SMS (Short Message Service,
‘lühisõnumi teenindus’) alamprotokolli, võimaldades 160. tähemärgist koosnevate sõnumite
saatmist/vastuvõttu. Selle sideliigi jaoks on GSM operaatoritel reserveeritud spetsiaalne server
arvuti, mis tagab sõnumite arhiveerimise kuni tekib võimalus sõnum saata adressaadile.

GSM andme- ja SMS sidel on mitmeid rakendusvaldkondi, näiteks

• energiaettevõtete juhtimis- ja andmekäsitlussüsteemides,

• tööstus- ja hooneautomaatikas,

8
 • laevadel ja autodel,
• andmehõive- ja mõõtesüsteemides,
• korravalve- ja turvasüsteemides,
• kütte- jm. väikepaigaldiste kaugjuhtimisel.

Kui automaatikas soovitakse luua traadita andmesidet, on süsteemi üheks osaks kindlasti
GSM-terminal ehk teisisõnu modem, mis on ühendatud jälgitava ning juhitava süsteemiga (pilt
2); viimane omakorda peab olema võimeline kontrollima modemi poolt edastatavat
andmevoogu. GSM-terminal võib võtta ühendust nii GSM-mobiiltelefoniga kui ka teise
jälgitava või juhitava süsteemi programmeeritava kontrolleriga (Programmable Logic
Controller, PLC) või GSM-terminali personaalarvutiga. Viimasel juhul saab andmeid arvutis
juhtimis- ja andmehõivesüsteemi (Supervisory Control and Data Acquisition, SCADA) abil
jälgida ja arhiveerida ning saata uusi andmeid ja käsklusi eemalasuvatele vastuvõtjatele. Ka
saab vastava arvutitarkvara abil muuta GSM-võrgust vastuvõetavaid andmeid kasutatavaiks
kõigile dünaamilist andmevahetust toetavatele standardsetele arvutiprogrammidele (nt. Excel)
ja SQL-andmebaasidele.
Suurimaks takistuseks siirdumisel traadita ajastusse ei ole mitte tehnoloogia puudulikkus vaid
raskused harjumuste ümberkujundamisel.
Arvestades GSM andmesideside hetkeomadusi ja teades, et toimub pidev areng nii uute
sideprotokollide loomise/realiseerimise kui ka vastava aparatuuri väljatöötamise osas, on see
sideliik kindlasti kõige perspektiivikam.

Pilt 2. GSM traadita andmeside

2.1. Ülevaade tänapäeva GSM tehnoloogiatest

Masinate vaheline andmeside baseerub järgmisel kolmel alamsüsteemil:

9
 • Operaator, kui võrguteenuse pakkuja
• Ühendatavad terminal seadmed või GSM modemid
• Tarkvara, mis konfigureerib ja tegeleb masinate vaheliste andmevoogude
juhtimisega

Kaart-telefon (PCMCIA) GSM modem

SMSC Modemite ühildamine

ISDN-ühildamine
HSCSD-ühildamine
Analoog või
ISDN

GSM Data
GSM HiSpeed Data
GSM
-võrk
GSM Faks
GSM-telefon

GS
GS M D Faks
M a
H i ta
Sp
GSM Data
ee
Analog või dD
PC-kaart ISDN ata

‘tark’ telefon
Internet
DataNet
X.25

PDA

Pilt 3. Andmevahetus GSM võrgus

Üldistatult võib hetke GSM masinandmeside teenuseid liigitada järgmiselt:

• Andmeside GSM võrgus

o Analoog Data andmeside – kiirus kuni 9600 bit/s , teisisõnu analoog GSM
andmeside, mis leiab hetkel laialdast kasutust. Baseerub protokollil V.42bis.
Enamus tööstuslikke- (nt. Siemens M20T GSM modem) ja PC kaart modemeid
töötavad selle protokolliga. Probleemiks on pikk ühenduse loomiseks kuluv aeg,
mida põhjustab modemite vaheline handshaking e. ühenduse parameetrite
sätestamine.
o ISDN Data andmeside – kiirus kuni 9600 bit/s. GSM ISDN (ISDN maksimaalne
kiirus kuni 38,4 kbit/s) andmeside, mille ühenduse loomise aeg on tüüpiliselt 5
sekundit ja baseerub protokollil V.110.

10
 o HiSpeed Data andmeside – kiirus 3-4 korda suurem (30–40 kbit/s) võrreldes
tava GSM andmesidega (9,6 kbit/s). Kasutatakse paralleelselt kolme kanalit
vastuvõtmiseks ja ühte saatmiseks, mis annab vastava arvu kordselt kiirema
andmeside (pilt 4). Eestis ei leia veel laialdast kasutust, kuid Soome
mobiilsideoperaator Sonera pakub seda andmesideteenust kiirusega 38,4 kbit/s.

Kanali kodeerimine
9,6 14,4

1 9.6k 14.4k

2 19.2k 28.8k
Kanalid

3 28.8k 43.2k

4 38.4k 57.6k

Pilt 4. HiSpeed Data e. kanalite paralleelkasutus

• SMS andmeside GSM võrgus (pilt 5)

o SMS tekst – võimaldab edastada maksimaalselt 160 tähemärgist koosnevaid

sõnumeid GSM seadmete (nt. mobiiltelefonid, kontrollerid) vahel. SMSC (Short
Message Service Center), ehk SMS sõnumikeskus salvestab sõnumid, mis ei
jõua mingil põhjusel adressaadini. GSM SMS on kõige populaarsem ja enim
kasutatav masinandmeside liik, mis võimaldab tekstilist andmesidet
tööstusseadme ja tavapärase mobiiltelefoni vahel. Ei ole sobilik kasutamiseks
ajaliselt kriitilistes lahendustes.

11
 GSM-telefon -> Faks
SMS-keskus

Üldine
telefonivõrk
GSM-telefon ->
GSM-telefon
Arvuti -> GSM-telefon
GSM
Informatsiooni küsimine

Andme-
võrk

SMS-keskus

E-mail-teade ja
SMS -> E-mail

Pilt 5. SMS andmeside

• WAP andmeside teenus – (Wireless Application Protocol, ‘traadita rakenduste

protokoll’) kiirus kuni 9600 bit/s, kasutab kas analoog (V.42bis) või ISDN
protokolli (V.110). Ülesehituselt on internetil baseeruv teenus mobiiltelefonidele ja
spetsiaalsetele WAP bowseritele. WAP
serveri leheküljed kirjutatakse standardi
WML (Wireless Markup Language ,
‘traadita sümbolite keel’) kohaselt ja
võimaldavad peale teksti vahendada ka
graafilist infot. WAP on mõeldud
suuremate andmemahtude esitamiseks,
seetõttu on mugav kasutada seda
teenust tööstusprotsesside
andmebaasidesse pöördumiseks (nt.
SQL) ja/või sealt raportite saamiseks.
WAP serverisse ja lehekülgedele
pöördumiseks on kaks võimalust, kas
läbi mobiilside operaatori vastava WAP
lüüsi või kasutades GSM modemeid
(Pildid 6 ja 7). Toodetakse ka vastavat
tarkvara, mis aitab kasutajal üles
Pilt 6. WAP lehekülje näide ehitada oma WAP lehekülgi ja siduda
neid SQL andmebaasidega või läbi
DDE (Dynamic Data Exchange,
‘dünaamiline andmevahetus’), OPC (OLE for Process Control, ‘protsessi objektide
sidumise protokoll’) protokollide SCADA (Supervisory Control and Data
Acquisition, ‘järelvalve ja andmehõive’) visualiseerimis-tarkvaraga.

12
Kaks võimalust pöördumiseks WAP lehekülgedele:

• Läbi operaatori WAP lüüsi

GSM võrk

GSM

Arvutivõrgud, Automaatika ja seda

muud teenindavad seadmed,
rakendused jne. kontrollerite võrgud jne.

Pilt 7. Pöördumine WAP lehekülgedele läbi operaatori lüüsi

• Läbi GSM modemite

GSM võrk

GSM telefonid

Arvutivõrgud, Automaatika ja seda

muud rakendused teenindavad seadmed,
jne. kontrollerite võrgud jne.

Pilt 8. Pöördumine WAP lehekülgedele läbi GSM modemite

13
 Kirjeldatud GSM traadita andmeside liikidest on enamlevinumad analoog GSM ja lühisõnumid
ehk SMS –d. Seda eelkõige vastavate tööstuslike seadmete ning arvutitarkvarade olemasolu
tõttu. Samuti on need tehnoloogiad olnud pikalt kasutusel ja kõigile tuttavad.

2.2. Siemens M20T GSM modem.

Siemens M20T GSM modem on mõeldud kasutamiseks nii tööstuslike rakenduste nagu
telemeetria ja kommunikatsioon ühe osana kui ka integreerimiseks statsionaarsetesse või
mobiilsetesse (liikuvatesse) lahendustesse. M20 terminal on väike, kaalult kerge ja ühilduv
kõikide GSM seadmetega. Modem on sisuliselt tavaline mobiiltelefon, erinevusega, et tal
puudub klaviatuur ja ekraan. Võimalus neid seadmeid ühendada on siiski olemas. Erinevate
mõõte-, tööstus jm. välisseadmetega ühendamiseks on modemil RS-232/V.24 9 kontaktiline D-
tüüpi järjestikliides. M20T korpus omab polt- või DIN liistu kinnitusvõimalust. Järgnevalt on
ära toodud M20T GSM modemit iseloomustavad parameetrid.

Tähtsamad omadused:

GSM teenused:

• TS11 – Kõne edastus (EFR ja FR).

• TS12 – Hädaabi kõne.
• TS21 – Lühisõnumi vastuvõtt (SMS MT).
• TS22 – Lühisõnumi teenindus (SMS MO), teksti- ja PDU režiim.
• TS23 – Lühisõnumi kärjeinfo (CBS).
• TS62 – Faks, grupp 3 (klass 1).
• BS24/25/26 – 2400, 4800 ja 9600 bit/sek, transparentne- ja mittetransparentne
režiim (RLP).

Tehnilised andmed:

• Mõõtmed (pikkus * laius * kõrgus)107*63,5’31,3 mm.

• Kaal 145 grammi.
• Tarbitav vool

Tabel 1. GSM modemi M20T tarbitav vool

Kõne režiim Tühijooks

Toitepingel 12 V: < 200 mA < 45 mA
Toitepingel 24 V: < 100 mA < 35 mA

• Töötemperatuur –20 °C kuni +55 °C.

• GSM 900 II faas.
• Võimsusklass 2W (klass 4).
• Tundlikkus –108 dBm (lai tegevusraadius).
• Klassi “normaalne mobiiljaam” heakskiit.
• Kinnitus nii ülalt kui alt.

14
Riistvaralised liidesed:

• Toide 8 kuni 28,8 VDC, 6 kontaktilises RJ45 pistikus.

• V.24/V.28, RS-232 järjestikliides (9 kontaktiline, D-tüüpi).
• FME tüüpi antennipistik
• Mini SIM-kaardi lugeja
• Stuudio audioliides (600 oomi), 6 kontaktilises RJ45 pistikus.
• “Süüde” ehk modemi aktiveerimis-, deaktiveerimiskontakt (6 kontaktilises RJ45
pistikus).
• “Telefoni toru”, “telefoni hargi” ja piipari ühendamise võimalus (4 kontaktilises
RJ11 pistikus)

Pilt 9. M20T riistvaralised ühendused

Tarkvaralised liidesed:

• Tarkvaraline liides töötab standardiseeritud käskudega AT-Hayes, GSM07.07 ja

GSM07.05.

Eriomadused:

• Kaja summutamine.
• DTMF (Dual-tone multifrequency function) funktsioon.
• Olekut iseloomustav LED indikaator.
• Telefoniraamatu olemasolu, -kasutamine.

Tugiteenused:

• CLIP – Sissehelistava liini identifitseerimine

• CLIR – Sissehelistava liini identifitseerimise piirang
• CFU – Tingimuseta kõne suunamine
• CFB – Kõne suunamine mobiiltelefonilt, abonent kinni.

15
 • CFNRy – Kõne suunamine mittevastamise korral.
• CFNRC – Kõne suunamine kui mobiilabonent on kättesaamatu.
• AoC – Kõne maksumuse info.
• BAOC – Kõikide väljuvate kõnede piirang.
• BOIC – Kõikide rahvusvaheliste väljuvate kõnede piirang.
• BAIC - Kõikide sisenevate kõnede piirang.
• COLP – Ühendatud liinide identifikaatori esitlus.
• CW – Kõne ootamine.
• CH – Kõne hoidmine.
• MTPy – Konverentskõne teenus.
• USSD – Struktuurita SS andmeedastus.

Pilt 10. Modem M20T

Modem suhtleb välisseadmetega (kontrollerid, mõõteriistad jne.) AT- käskude abil. Igale käsule
vastab kindel modemi funktsioon. AT käsu ülesehitus on järgmine:

• Eesliide – “AT” (attention, ‘tähelepanu’).

• Keha – muutuv AT – käsu osa, mis koosneb tavaliselt kirjeldatava funktsiooni
lühendist.
• Käsu lõpu kinnitus - “<CR>“ (= 0x0D).

Näiteks: AT+CSQ on laiendatud käsk, mille abil on võimalik modemilt küsida antud asukoha
signaali tugevust (signal quality,’signaali kvaliteet’).

16
Käske liigitatakse :

• Tavakäskudeks, milledes puuduvad tähemärgid “+“ või “^“.

• Laiendatud käsud, mis sisaldavad tähemärke “+“ või “^“.

AT käskudele vastab modem kas “OK” või “ERROR.”

Täpsemad elektriliste ühenduste ja AT- käsustiku kirjeldused sisalduvad modemi tehnilises
käsiraamatus.

2.3. Ülevaade programmeeritavatest kontrolleritest.

Maailmas on palju tööstuskontrollereid tootvaid firmasid, kuid toodetavate kontrollerite

põhiomadused langevad suures osas kokku, s. t. nad on ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnased.
Samuti on sarnased programmeerimistarkvarad, mis kõik vastavad standardile IEC 61131.
Selle standardi kohaselt toimub programmeerimine:

• kontaktaseskeemina Ladder diagram (LD) või Ladder Logic (LAD)

• algoritm plokkskeemina ehk sammprogrammina Sequential Function Charts (SFC)
• loogikaskeemina Function Block Diagram (FBD)
• kõrgkeeles Structured Text (ST) (C++ või Pascal’iga sarnane)
• käsulistina Instruction List (IL) või Statement List (STL)

Kontaktaseskeemina programeerimine kujutab endast programmi graafilist esitust ja on

mõeldud relee-kontaktor-juhtimislülituste hõlpsaks teisendamiseks kontrolleri programmiks.
Kontaktaseskeem sarnaneb tavalise elektriskeemiga. Kui tavalises elektriskeemis kontakte,
lüliteid ja täitureid ühendavad juhtmed paiknevad vertikaalsihis, siis kontaktaseskeemi puhul
paiknevad nad horisontaalsihis. Kontaktaseskeemina programmeerimise eelisteks on
kasutajasõbralikkus ja lihtsus. Tavaliselt saab kontaktaseskeemina programmeerimisel kasutada
kõiki juhtimisoperatsioone ja käske nagu teisteski esitusviisides.

Pilt 11. Kontaktskeemina programmeerimine RsLogix500 tarkvara keskkonnas (A-B).

17
 Programmeerimine algoritmi plokkskeemina kujutab endast graafilist programmeerimisviisi.
Kaks põhikomponenti on seejuures operatsiooni- ja tingimusplokid. Tingimusplokid määravad
ära järgneva operatsiooniploki. Iga operatsiooniplokk sisaldab üht või mitut jadamisi täidetavat
operatsiooni. Tingimused määravad algoritmi kulgemise ja seepärast võib tingimusplokke
nimetada ka ülekande- ehk siirdeplokiks. Kui üldine juhtalgoritm on operatsiooni- ja
tingimusplokkidena määratud, tuleb neid plokke programmeerida kas kontaktaseskeemina,
käsulistina või kõrgkeeles. Pildil 12 on esitatud operatsioonid tähega S ja tingimused tähega T.

Pilt 12. Algoritmgraafskeemina programmeerimine S7Manager tarkvara keskkonnas (Siemens).

Loogikaskeemina programmeerimine on samuti graafiline programmeerimine (pilt13).

Loogikaskeemina programmeerimisel on põhielemendiks loogikaelement. Sisendid paiknevad
elementide vasakul, väljundid paremal küljel. Loogikaskeemide puhul eristatakse
põhiloogikafunktsioone ja kasutaja loogikafunktsioone. Põhifunktsioonid on tarkvara tootja
poolt evitatud enamlevinud loogikafunktsioonid. Kasutaja loogikafunktsioonid on
programmeerija poolt mingi konkreetse ülesande täitmiseks defineeritud ja programmeeritud
plokid. Sellist programmeerimisviisi kasutatakse enamasti keerukate süsteemide ja
juhtsüsteemis sageli esinevate juhtahelate programmeerimiseks.

18
 Pilt 13. Loogikaskeemina programmeerimine SYSWIN tarkvara keskkonnas (Omron).

Üldlevinud kõrgkeeles programmeerimine (pilt14) sisaldab kõiki tänapäeva kõrgkeeltes

esinevaid põhikäske nagu valikukäske (IF-THEN-ELSE and CASE OF) ja tsüklite käske (FOR,
WHILE and REPEAT) jne. Tänu selle võimaluse lülitamisele tööstuskontrolleritesse on
inimesel, kes kasutab teiste automaatika süsteemide programmeerimisel kõrgkeeli C++, Pascal
või Basic, suhteliselt lihtne programmeerida ilma ümberõppimiseta ka tööstuskontrollereid.
Tänu kasutatavale kõrgkeelele muutuvad tööstuskontrollerid teiste automaatjuhtimisseadmetega
ühtseks tervikuks.

Pilt 14. Kõrgkeeles programmeerimine S7Manager tarkvara keskkonnas (Siemens).

19
 Käsulistina programmeerimine (pilt15) kujutab madala nivoo keeles programmeerimist.
Käsulistis esitatakse programm, vastupidi kontaktaseskeemile ja loogikaskeemile, tekstina.
Käsulistina programmeerides lahendatakse kogu juhtimisülesanne üksikute käskude jadana. See
võimaldab teha lühemaid ja kiiremaid programme, kuna saab paremini kasutada mälu mahtu.
Võrreldes teiste keeltega on ta raskemini õpitav, kuna teistes keeltes (nagu kontaktaseskeem või
loogikaskeem) hõlmab üks plokk sageli mitut konkreetseks operatsiooniks vajalikku käsulisti
käsku.

Pilt 15. Käsulistina programmeerimine U90Ladder tarkvara keskkonnas (Unitronics).

Rahvusvahelise standardi IEC 61131 eeliseks on see, et ta lubab ühe ja sama kontrolleri puhul
kasutada mitmeid eri programmeerimisviise. See tähendab, et igaüks leiab enda võimetele
vastava programmeerimiskeele.
Programmeeritavad kontrollerid jagunevad oma ehituselt kaheks põhigrupiks:

• kompaktkontrollerid,
• moodulkontrollerid.

Kompaktkontrollerid on programmeeritavate kontrollerite peres kõige väiksemad. Nende

eelisteks on väikesed mõõtmed ja nad sobivad ideaalselt protsesside juhtimiseks, milles
vajatakse kuni 50 andurit või täiturit.

20
 Pilt 16. Kompaktkontrollerid A-B MicroLogix1000 ja Unitronics M90

Kompaktkontrollerid erinevad teistest kontrolleripere liikmetest sellega, et nii toiteplokk kui ka

protsessor ja sisend-/väljundplokk paiknevad kõik ühes ümbrises. Enamik kaasaegseid
kompaktkontrollereid omavad kasutajaliidest seadme esipaneelil, mis võimaldab
programmaatori või vastava tarkvara puudumisel teda programmeerida. Üheks tuntumaks
kompaktkontrolleriks võib lugeda firma Unitronics poolt toodetavat M90-sarja (pilt 16). See
sari sisaldab mitmesuguste tehniliste parameetritega kontrollereid, mida saab kasutada
valgustuse, elektrikardinate, väravate, uste, ventilatsiooni, soojenduse, väikeste mootorite,
presside, kompressorite, pumpade jpm. seadmete juhtimiseks.

Pilt 17. Allen-Bradley moodulkontroller MicroLogix1500

21
Moodulkontrollerid jagunevad oma jõudluse ja üleehituse järgi järgmiselt:

• mikrokontrollerid, mis võimaldavad lahendada juhtimisülesandeid, milles ei kasutata suurt

kiirust ja mille sisendite/väljundite maht ei ole tavaliselt üle 500 punkti (anduri/täituri).
Allen-Bradley ML1200 seeria kontrollereid saab kasutada nii kompakt- kui ka
moodulkontrolleritena, lisades protsessorploki külge (mis sisaldab ka toiteplokki)
digitaal/analoog- sisend- või väljundplokke;
• keskastme kontrollerid, mis võimaldavad juhitavas protsessis kasutada kuni mõni tuhat
andurit ja täiturit ning seega ka suuremat töökiirust; siia kuuluvad ka väikese jõudlusega
tööstusarvutid;
• kõrgastme kontrollerid, mis võimaldavad juhitavas protsessis kasutada kuni mõnikümmend
tuhat andurit ja täiturit ning väga suurt töökiirust; need kontrollerid sarnanevad oma
ehituselt ja jõudluselt personaalarvutitega.

Tabel 2. Kontrollerite võrdlustabel

Siemens Allen-Bradley Omron

Väike jõudlus LOGO!, Simatic S7- PICO, ML1000-, CPM1/CPM1A
(kuni 500 I/O punkti) 200 seeria ML1200- ja ML1500 seeria, CPM2A
seeriad, FlexLogix seeria, CQM1 seeria,
seeria, CompactLogix SRM1 seeria
seeria
Keskmine jõudlus Simatic S7-300 SLC5/01-, SLC5/02-, CVM1 seeria,
(kuni 4000 I/O punkti) seeria SLC5/03-, SLC5/04-, C200HE-, C200HG ja
SLC5/05 C200HX seeria
Suur jõudlus Simatic S7-400 PLC-5 seeria, SYSMAC CS1
(üle 4000 I/O punkti) seeria ControlLogix seeria

Programmeeritavad kontrollerid on jõudnud kõikidesse tööstusvaldkondadesse, büroodesse,

elumajadesse jne. Kontrollerite eelisteks võib lugeda nende paigaldamise, seadistamise ja
programmeerimise lihtsust ning majanduslikku tasuvust.
Tööstuskontrollerite tähtsaim arenguperspektiiv on vaieldamatult areng andmesidevõrkude ja -
siinide ning infovahetuse kaudu (täielik automatiseeritus). See areng võib edaspidi kaasa tuua
muutusi kontrolleri ehituses. Seega omavad tööstuses üha suuremat tähtsust universaalseadmed,
mida saab rakendada eri ülesannete lahendamiseks ja protsesside juhtimiseks, sest nad
võimaldavad paindlikku tootmist.

22
3. Kontrollerite (A-B, Siemens ja Omron) ühilduvus elektriajamite GSM
andmesideks, kasutades Siemensi M20T GSM modemit.
Kõiki kontrollereid, mis omavad vabalt programmeeritavat järjestikliidest või vastavat juurde
lisatavat kommunikatsiooni moodulit, on võimalik ühendada kas tava või GSM modemiga.
Kuna Allen-Bradley, Siemens ja Omron kontrollerite programmeerimiskeskkonnad vastavalt
RsLogix, STEP7–Micro/WIN(S7Manager) ja SYSWIN on tarkvarad, mis vastavad
rahvusvahelisele standardile IEC-61131, siis alljärgnevad nii DATA kui ka SMS side
näiteprogrammid on toodud ainult ühe, Allen-Bradley MicroLogix1500 seeria kontrolleri jaoks.
See tähendab, et näiteprogramme võib üldistada nii Omron kui ka Siemens kontrolleritele.
Samuti on erineva tarkvara loomisega tegelevad firmad nagu näiteks Klinkmann Automation
OY loonud oma näiteprogramme kirjeldatud kontrolleritele.
Riistvaralised ühendused ja kommunikatsiooni sätestamine on aga eri kontrolleritel erinev.

3.1. A-B ML1500 seeria kontrolleri riistvaraline ühendamine ja

häälestamine tööks GSM modemiga
Järgnevad sätestused on mõeldud ML1500 kontrolleri(protsessorid 1764-LSP ja 1764-LRP)
ühendamiseks Siemens M20T GSM modemiga. Ühendamiseks kasutakse kontrolleri port 0
(channel 0) ja modemi V.24 järjestikliidest. Kaabel luuakse kontrolleri
programmeerimiskaablist ja pildil 18 kirjeldatud osast.

Pilt 18. Kaabel A-B ML1500 kontrolleri ja M20T GSM modemi ühendamiseks
Peale riistvaralise ühenduse loomist vajab sätestamist ainult kontroller, modem jääb tehase
parameetritega.

23
ML1500 kontrolleri kommunikatsiooniparameetrites on vaja teha järgmised muudatused:

• Käivitada programmeerimistarkvara RsLogix500

• Avada GSM-side programm
• Muuta protsessori kommunikatsioonipordi 0 (channel 0) parameetrid järgmisteks

a) “Project > Channel Configuration > General”:

• 1st AWA Append Character - \d,
• 2nd AWA Append Character- \1a.
b) “Project > Channel Cofiguration > Channel 0”
• Driver - ASCII
• Baud - 19200
• Parity - NONE
• Termination characters 1st - \ff
• Termination characters 2nd - \ff
• Control Line - No Handshaking
• Echo - Unmarked

• Laadida GSM-side programm kontrollerisse.

Kui programm on kontrollerisse laetud, tuleb ühendada kaabliga kontroller ML1500 ja GSM
modem M20T ning lülitada kontroller töörežiimi selleks määratud lülitist – “RUN”.

3.2. S7-200 seeria kontrolleri riistvaraline ühendamine ja häälestamine

tööks GSM modemiga
Järgnevad sätestused on mõeldud Siemens Simatic S7-200 kontrolleri ühendamiseks Siemens
M20T GSM modemiga. Ühendamiseks kasutakse kontrolleri PORT 0 ja modemi V.24
järjestikliidest. S7-200 kontrolleri PORT 0 võimaldab nii kui RS-232C ka RS-485
järjestikühendust. Esimesel juhul luuakse kaabel kontrolleri programmeerimiskaablist ja pildil
19 kirjeldatud osast. Teisel juhul luuakse ühendus (pilt 20) kontrolleri ja modemi vahel
kasutades firma Entrelec RS-485/RS-232 muundurit (tüüp ILPH RS232/RS422-RS485).

Pilt 19. S7-200 kontrolleri null-modem kaabel

24
 Pilt 20. S7-200 kontrolleri ühendamine M20T modemiga RS232/RS485 muunduri abil

Instruktsioonid ühenduse kontroller – modem loomiseks:

• Ühendada PC/PPI kaabli abil PC ja Simatic S7-200 port 1.

• Käivitada programmeerimistarkvara STEP 7 – Micro/WIN 16
• Avada GSM-side programm
• Lülitada kontroller CPU “TERM” režiimi
• Lülitada programmeerimistarkvara menüüst “CPU/STOP”
• Laadida GSM-side programm kontrollerisse
• Ühendada PC/PPI või RSkaabli abil modem M20T ja Simatic S7-200 port 0.
• Lülitada programmeerimistarkvara menüüst “CPU/RUN”
• Siemens M20T GSM modem eraldi sätestamist ei vaja.

3.3. Omron SYSMAC CQM1 seeria kontrolleri riistvaraline ühendamine

ja häälestamine tööks GSM modemiga
Järgnevad sätestused on mõeldud Omron SYSMAC CQM1 kontrolleri ühendamiseks Siemens
M20T GSM modemiga. Ühendamiseks kasutakse kontrolleri RS-232C porti ja modemi V.24
järjestikliidest. Kaabel tuleb luua vastavalt pildile 21.

Pilt 21. Ühenduskaabel kontroller CQM1 – Siemens M20T GSM modem

25
CQM1 kontrolleri kommunikatsiooniparameetrites on vaja teha järgmised muudatused:

• Ühendada CQM1 kontroller arvutiga CQM1-CIF01 kaabli abil

• Käivitada programmeerimistarkvara SYSWIN
• Avada GSM-side programm
• Lülitada PLC STOP režiimi
• Avada SYSWIN tarkvaras menüü “Project > Project Settings > Change Project
Setup”
• Muuta projekti sätted järgmisteks:

• Series - C
• Editor - Ladder
• Project type - Program
• PLC type
o Model - CQM1
o CPU - CPU4x
• Interface - Serial Communication
• Bridge Option - Direct
• Modem Option- Local
• Coding Option - SYSMAC WAY

• Avada menüü “Project > PLC Setup > C Series PLC Setup” ja muuta sätted
järgmiselt:

• Driver - ASCII
• Baud Rate - 19200
• Parity - NONE
• Data Lenght - 8
• Stop Bits - 1
• Set RS232 Service Time - 10
• Received Bytes - 256

• Salvestada uued sätted käsuga “Write”

• Laadida GSM-side programm kontrollerisse
• Lülitada PLC RUN režiimi

Kui CQM1 kontrolleri 5. DIP lüliti on sisse lülitatud, siis ignoreeritakse PC poolt määratud
sätteid ja kasutatakse PLC kommunikatsiooni parameetreid. Seetõttu tuleb 5. DIP lüliti asetada
positsiooni “OFF”. Modem eraldi sätestamist ei vaja.

26
3.4. A-B kontrollerite GSM DATA andmeside programm ja kirjeldus.
Järgnev näiteprogramm “ML1500DATA.rss” (vt. punkt 3.4.4) on mõeldud kasutamiseks
Allen-Bradley järgmistes kontrollerites:

• PLC-5
• SLC5/03
• SLC5/04
• SLC5/05
• MicroLogix seeria,

ning on mõeldud DATA andmeside illustreerimiseks nii GSM kui ka tavamodemit kasutades.
Tuleb märkida, et Allen-Bradley MicroLogix seeria kontrollerite kasutamise puhul on kriitilised
kaks RS-232 pordi kontrollsignaali, kui kontrolleri esimene kommunikatsiooniport on
sätestatud täis - dupleks režiimi:

• Data Set Ready (DSR) – andmepakett valmis

• Carrier Detect (CD) – kandesignaali tunnusbitt

DSR ja CD signaalid peavad modemis olema konfigureeritud pidevalt aktiivseks, kui ühendus
modemite vahel on loodud ja vastupidi.

3.4.1. Kontrolleri kommunikatsiooni sätestamine.

Modem ühendatakse kontrolleri esimesse kommunikatsiooniporti (channel 1) ja sätestatakse
vastavalt pildile 11. Käesoleva näiteprogrammi puhul on kasutatud BCC (kiiret) veakontrolli.

Pilt22. Kontrolleri pordi sätestamine kommunikatsiooniks modemiga

27
3.4.2. Andmeside kanali loomine eemalasuvasse modemisse.
Programm koosneb 4. põhisammust ning selle ülesehitus on järgmine:

1. Aktiveeritakse helistamine eemalasuvale modemile.

2. Kontrollitakse ühenduse olemasolu eemalasuva modemiga.
3. Andmevahetus.
4. Telefoniühenduse katkestamine.

Et aktiveerida andmeside loomist Micrologix kontrollerist, tuleb kasutada ASCII tähemärkide

kirjutamise funktsiooni (AWA). See käsk võimaldab tähemärkide saatmist eelnevalt määratud
kontrolleri järjestikpordi kaudu modemile ilma ühegi sideprotokolli formaati lisamata. Niiviisi
saadab programm tähemärk haaval käsklusi modemile. Näiteprogrammi esimene rida (0 rida)
kasutab AWA käsklust, et saata modemile helistamise käsklus, mis asub mälusõnas ST10:0.
ST10:0 sisaldab järgmiseid andmeid:

at&f1&y1dt+3725180307.

Väljahelistamise sõna koosneb erinevatest alamosadest nagu:

AT – Tähelepanu (attention)
&F1 – Sätesta modem tehasehäälestusele number 1. See konfiguratsioon tagab DSR ja
CD signaalide õige kasutamise.

&Y1 – Lae tehasehäälestus number 1 modemisse toitepinge sisselülitamisel.

DT – Kõne toon (Dial tone)

+3725180307 – Eemalasuva modemi telefoni number, millega alustatakse sidet.

Pilt23. Andmete fail ST10

28
 Andmete fail antud näiteprogrammi puhul sisaldab järgmisi andmeid:

ST10:0 – modemist väljahelistamise sõna

ST10:1 – käsklus “+++” ütleb modemile, et ta peab tötama käsurežiimis.
ST10:2 – sisaldab andmekõne lõpetamise käsku.

3.4.3. Andmeside ühenduse kontrollimine.

Et teha kindlaks kas ühendus eemalasuva modemiga on olemas, peab kontroller pidevalt
kontrollima modemi vastavat indikaatorsignaali CD (carrier detect). Antud näiteprogrammis
alustatakse CD signaali kontrollimist 60 sekundi möödumisel peale väljahelistamist
eemalasuvasse modemisse. Kui ühendus on loodud alustab CD signaal hüplemist madalalt
nivoolt kõrgele ja vastupidi. Allen-Bradley MicroLogix1500 kontrollerite protsessoritel on
olemas vastav süsteemne mälu bitt CS1:9/3, mille aktiivne olek näitab CD signaali olemasolu.
Kui CD bitt peale 60 sekundi möödumist väljahelistamisest ei näita ühenduse olemasolu, siis
näiteprogramm üritab veel kaks korda ühenduse loomist ja seejärel lõpetab.
Kui nn. punktist - punkti ühendus kahe modemi ja seega kahe kontrolleri vahel on loodud, siis
andemete vahetamiseks tuleb kasutada tavalist sõnumkommunikatsiooni, mida Allen-Bradley
kontrolleritel tehakse MSG (message) käsu abil. Antud näiteprogrammi eesmärgiks on luua
ühendus, kontrollida pidevalt selle olemasolu, saata 2 sõnumit eemalasuvasse kontrollerisse kas
tava- või GSM modemit kasutades ning seejärel katkestada ühendus.

29
3.4.4. Andmeside näiteprogramm
Järgnev Allen-Bradley MicroLogix kontrollerite GSM DATA andmeside näiteprogramm on
kirjutatud programmeerimiskeskkonnas RsLogix500 ning kasutades kontaktskeemina esitlust.
Programmi kirjeldus on ära toodud eelnenud punktides 3.4.1, 3.4.2 ja 3.4.3. Programmi iga rida
on kommenteeritud, et kontaktskeem esitlusest oleks võimalikult lihtne aru saada.

Pilt 24. Näiteprogrammi read 0 – 2.

30
Pilt 25. Näiteprogrammi read 3 – 5.

31
Pilt 26. Näiteprogrammi read 6 – 8.

32
Pilt 27. Näiteprogrammi read 9 – 10.

33
Pilt 28. Näiteprogrammi read 11 – 17.

34
3.5. A-B kontrolleri GSM SMS andmeside programmi kirjeldus.
Programm “ML1500GSM.rss” (Lisa 10.1) on loodud Allen-Bradley MicroLogix1500 seeria
kontrolleri SMS lühisõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks.
See näidisprogramm võimaldab järgmist:

• Saata tekstisõnumeid mobiiltelefonile või teisele GSM modemile.

• Võtta vastu tekstisõnumeid mobiiltelefonilt või teiselt GSM modemilt.

Lühisõnum ehk SMS saadetakse telefoni numbrile, mis on sätestatud mälu sõnas ST 37:8.
Sõnum saadetakse juhul kui kontrolleri sisend I:0/0 on aktiivne. Saadetav sõnum on järgmine:

MicroLogix 1500 Counter = n.

Kui saata mobiiltelefonilt SMS sõnum kontrollerisse, peab see sisaldama näidisprogrammis
sätestatuid sümboleid ja tähemärke. Saabunud sõnumi väärtus kuvatakse kontrolleri
väljunditega (näiteks kui saabunud sõnumi väärtus on 1, aktiveerub väljund O:0/0, kui 2 siis
O:0/1 jne.). Näidisprogramm vastab saabunud sõnumile sõnumiga “OK” või juhul kui
ühenduses tuvastatakse mõni viga, saadab programm sõnumi “ERROR”.
ML1500GSM näidisprogramm võib suhelda ka iseendaga (seda juhul kui mälu sõnasse ST
37:8 kirjutatakse kontrolleriga ühendatud GSM modemi number). Sellisel juhul toimub SMS
saatmine järgmiselt:

M20T (ühendatud kontrolleriga)⇒ GSM operaator⇒ M20T (ühendatud kontrolleriga).

PLC programm võtab vastu sõnumi, mille ta on ise saatnud ning vastab sellele sõnumiga,
millele programm saadab vastuse jne. Sellise juhul jääb programm iseendaga tsükliliselt
sõnumeid saatma.

3.5.1. GSM modemi M20T sätestamine SMS sõnumite saatmiseks/vastuvõtuks.

Pärast kontrolleri sisselülitamist alustab programm GSM modemi sätestamist.
M20T konfigureerimiseks kasutatakse järgmisi käske:

• ATE0 – kaja režiim välja (echo mode off).

• AT+CMGF=1 – seab M20T tekstirežiimi.
• AT+CNMI=2,0 – selle käsu sisestamisel sätestatakse modem nii, et sõnumi
saabudes salvestab M20T selle SIM kaardi vabasse mälupesasse ja ei teavita
saabunud sõnumist kontrollerit. PLC “teab”, et ta peab regulaarselt kontrollima SIM
kaardi mälupesasid. PLC alustab sõnumite lugemist M20T.esimesest mälupesast.
Kui esimene mälupesa on tühi, vastab modem kontrollerile “OK”, kui aga sinna on
saabunud sõnum, vastab M20T kontrollerile tulnud sõnumi sisuga. Järgmiseks loeb
PLC SIM kaardi teise mälupesa sisu jne. Näidisprogramm loeb SIM mälupesasid 1.
kuni 15. ja tagasi üheni. Juhul kui SIM kaardi mälupesade arv on väiksem, näiteks
10, vastab M20T kontrolleri 11. mälupesa päringule veateatega (ERROR 320).
Sellise teate saanud, siirdub näidisprogramm koheselt tagasi mälupesa 1. juurde. Kui
SIM kaardi mälupesas on ootel sõnum, loeb PLC selle sisu ja seejärel kustutab. Kui

35
 sätestada M20T käsuga AT+CNMI=2,1, siis teavitab M20T automaatselt saabunud
sõnumist PLC-d. M20T saadab sõnumi saabudes vastava teate kontrolleri ST
puhvrisse (user channel buffer, ’kasutaja kanali puhver’). Sellisel juhul peab PLC
programm perioodiliselt kontrollima vastava puhvri sisu. Kui puhvrisse on
saabunud informatsioon, peab PLC lugema M20T vastavast mälupesast sõnumi sisu
ja seejärel kustutama nii sõnumi kui ka sõnumiga kaasnenud informatsiooni ST
puhvrist.
Probleemid ja eelised:
Käsu AT+CNMI= 2,0 puhul on ühendus PLC ja M20T vahel töökindel aga küllaltki
aeglane. Näiteks, sõnum saabub M20T modemisse hetkel, mil PLC kontrollib SIM
kaardi mälupesa 2. M20T paneb aga saabunud sõnumi pesasse 1. PLC kontrollib
järjest pesasid 3, 4, …, kuni 15 ja alles siis kontrollib pesa 1 sisu. Tundub, et käsu
AT+CNMI=2,1 korral jõuavad sõnumid kontrollerisse kiiremini, aga töökindlus
väheneb. Seda tänu asjaolule, et mitme järjestikku saabuva sõnumi korral kirjutab
M20T SMS saabumisteateid üksteise otsa ja kontroller saab teada ainult viimasena
jõudnud sõnumist. Sellise vea vältimiseks peaks PLC pidevalt kontrollima M20T
sõnumipesasid ja samas jälgima ka oma ST puhvri sisu. Sellise programmi
kirjutamine läheb aga tunduvalt keerulisemaks.
Käesolev näiteprogramm sätestab M20T käsuga AT+CNMI=2,0.

PLC ja M20T vaheline dialoog toimub ASCII koodide vahetamisega, ning näeb näiteks välja
nii:

PLC: 0x41 0x54 0x45 0x30 0x0D

A T E 0 (0x0D lõpetab käsurea)
M20T: 0x0D 0x0A 0x4F 0x4B 0x0D 0x0A
O K (0x0D 0x0A alustavad ja lõpetavad M20T käske)

3.5.2. Näidisprogrammi ML1500GSM kirjeldus ridade kaupa.

0. Puhastab mõned mälualad esimese programmitsükliga.
1. Peale programmi käivitamist siirdub M20T konfigureerimise käskude juurde. Siin
jälgib programm kas konfiguratsioon on lõppenud või mitte. Kui konfiguratsioon on
edukalt sooritatud (bitt B3:4/4 aktiveerub) annab programm sellest teada aktiveerides
ühe väljundi.(Tuleb alati jälgida, et edukalt lõppenud konfiguratsiooni tähistav väljund
oleks aktiivne, kui peale paari minutit vastav väljund ei aktiveeru, tuleb hakata viga
otsima.)
2. Sisend I:0/0 on mõeldud SMS sõnumi saatmise aktiveerimiseks. Kui I:0/0 on aktiivne,
saadab kontroller sõnumi “MicroLogix 1500 counter = <memory area index>”.
3. Kui üks bittidest B3:3/1, B3:3/2, B3:3/3, … või B3:3/5 on aktiivne, siis on aktiivne ka
bitt B3:0/10. Bitid B3:3/1, B3:3/2, B3:3/3 näitavad vastavate M20T konfiguratsiooni-
käskude olekut (ATE0, AT+CMGF=1, AT+CNMI=2,0). B3:3/5 on aktiivne kui käsk
AT+CMGR=< mäluala indeks > on saadetud M20T modemile . Seda käsku kasutatakse
SMS sõnumite lugemiseks M20T mälualast. Biti B3:0/10 olek “1” näitab, et PLC
programm peab ootama vastust M20T konfiguratsioonikäskudele või et SMS sõnum on
loetud kommunikatsiooni puhvrisse

36
 4. Bitt B3:0/11 aktiveerub juhul kui üks järgnevatest bittidest B3:3/7, B3:3/8, B3:3/12 on
olekus “1”. B3:3/7 olek “1” näitab, et PLC on saatnud AT+CMGS=< telefoni nr.> käsu
(esimene samm sõnumi saatmise protsessis). Nüüd ootab PLC käsurida: 0x0D 0x0A
0x3E 0x20 (> ). B3:3/8 bitt näitab olukorda, kus PLC on saatnud sõnumi sisu
vastavasse modemi puhvrisse (teine samm sõnumi saatmise protsessis). B3:3/12 näitab
olukorda kus PLC on saatnud käsu AT+CMGD= < mäluala indeks>. Seda käsku
kasutab PLC SMS sõnumi kustutamiseks M20T mälualast (pärast edukat sõnumi
puhvri sisu lugemist).
5. CAN (ASCII String Concatenate) käsuga tühjendatakse puhver ST37:10. Edaspidi
kopeeritakse kogu vastuvõetud informatsioon mälusõnasse ST37:10. ACB (Number of
ASCII Characters in Buffer) käsku kasutatakse sõnumi pikkuse määramiseks. Kui
M20T puhvris leidub mõni tähemärk, tähendab see sõnumi olemasolu, ja et on aeg
asuda sõnumi sisu analüüsima.
6. Kui sõnum on vastu võetud, kopeeritakse R6:0.POS väärtus registrisse R6:1.LEN.
Aktiveeritakse bitt B3:0/12(see bitt on aktiivne kui programm võtab vastu uut sõnumit).
7. ARD (ASCII Read Characters) käsk, mis loeb andmeid A-B ML1500 ja SLC500 PLC
puhvrist, suudab kasutada kuni 82 tähemärki. SMS sõnumi maksimaalne pikkus on aga
160 tähemärki. Sellisel juhul ARD käsk ei tööta. Mida teha? Antud näidisprogrammis
määratakse sõnumi pikkus 82 registris R6:1.LEN. Selle numbri suuremaks muutmine ei
lahenda probleemi. Kuna tegemist on näiteprogrammiga, siis ei ole seda probleemi
lõpuni lahendatud.
8. Kui “sõnum loetud” bitt B3:1/15 on aktiivne, loetakse andmed puhvrist mälusõnasse
ST37:10 (ARD funktsioon)
9. Üheks programmitsükli ajaks aktiveeritaksei B3:1/15 (sõnum loetud). Deaktiveeritakse
bitt B3:0/12 (sõnumit loetakse).
10. 11. … 19. 20.
Kui bitt B3:1/15 (sõnum loetud) on aktiivne, hakkab programm analüüsima sõna
ST37:10 otsides sealt oodatud osasid. Programmile tuttavad sõnumi osad (READ, OK,
>, ERROR, ERROR 320) on salvestatud andmefaili ST37. Esmalt kontrollib programm
kas tegemist on uue sõnumiga.

Kui tegemist on uue sõnumiga, siis vastab GSM modem:

+CMGR:”REC_UNREAD”,”+37234567890”,”00/01/30, 15:15:30+00”

Juba vastuvõetud sõnumi puhul näeb vastus GSM modemilt välja järgmine:

+CMGR:”REC_READ”,”+37234567890”,”00/01/30, 15:15:30+00”

Antud näidisprogramm ei erista kahte erinevat juhtu kuna ta otsib saadetud sõnast “READ”
osa. Kui programm leiab “READ” osa, käsitleb ta seda kui uut SMS sõnumit ja peale tema
töötlemist kustutab selle. Seetõttu on välistatud, et M20T puhvris võiks olla loetud aga
kustutamata sõnum. Mälusõnast ST37:10 otsib programm lõiku “READ” kasutades käsku
ASC(ASCII String Search,), vt. programmirida 10. Kui “READ” leitakse, siis täisarvu fail N7:1
muutub mittevõrdseks nulliga ja käsk NEQ (Not Equal) programmireal 11 muutub loogiliselt
tõeseks. Antud juhul aktiveerib programm biti B3:1/8, kustutab edaspidise kasutamise
eesmärgil N7:1 sisu ja deaktiveerib staatusbiti S5:15. Kui B3:1/8 on tõene, siirdu
alamprogrammi 2:3. Kui bitt B3:1/8 on “0” siis jätka teadete OK, >, ERROR, ERROR 320
otsimist.

37
 Vastust “OK” esineb PLC-M20T suhtlemises kõige rohkem, märgiga “ > “ pakub M20T
kontrollerile sõnumi sisu ja teatega “ERROR” viitab M20T mingisugusele veale.
21. Siirdu M20T konfiguratsiooni reast üle kui “Modem Init OK” bitt B3:4/4 on tõene.

Programmiread 22. 23. … 36.

Kui M20T initsialiseerimise bitt on mitteaktiivne, käiakse läbi read 22…36 kus toimub modemi
konfigureerimine. Konfiguratsioonikäsud on järgmised:

ATE0,
AT+CMGF=1,
AT+CNMI=2,0.

Peale igat käsku vastab modem OK mis annab PLC-le teada, et võib saata järgmise käsu. Antud
näidisprogramm ei kasuta lihtsustamise mõttes vastuse OK kontrollimist, vaid saadab
automaatselt peale teatud aega uue käsu.

Programmiread 37. 38.

Neid ridu kasutatakse peale modemi konfigureerimist vaid korra. Igal järgneval tsüklil hüppab
programm nendest üle. Kui bitt B3:4/4 (“Modem Init OK”) on tõene alustab programm SIM
kaardi mälupesade skaneerimist, et selgitada kas on tulnud uusi SMS sõnumeid. Kui B3:4/4 on
tõene, siirdatakse N7:10 täisarv 1. N7:10 olev number näitab hetkel kontrollitavat SIM
mälupesa numbrit. Kuni programm töötab, suurendatakse N7:10 sisu 1 võrra kuni 15 ja tagasi
üheni.

Programmiread 39. 40. …48.

Need programmi read kontrollivad SIM kaardi mälupesasid. Kõigepealt saadab programm
modemisse käsu: AT+CMGR=1 (mälupesa 1 kontroll) ehk ASCII koodis

(0x41 0x54 0x2B 0x43 0x4D 0x47 0x52 0x3D 0x31 0x0D)

,kus 0x0D lõpetab käsurea.

Kui mälupesas 1 ei ole SMS sõnumit, saadab modem vastuse OK ehk ASCII koodis

(0x0D 0x0A 0x4F 0x4B 0x0D 0x0A)

Antud juhul suurendab programm N7:10 sisu 1 võrra ja jätkab SIM mälupesade skaneerimist
Kui mõnes mälupesas on SMS, vastab M20T järgmiselt:

+CMGR:”REC_UNREAD”, “+372………………..” ehk ASCII koodis

(0x0D 0x0A 0x2B 0x43 0x4D 0x47 0x52 0x3A 0x20 0x22 0x52 0x45 0x43 0x20 …...0x0D
0x0A)
ning seejärel OK ehk ASCII koodis:

(0x0D 0x0A 0x4F 0x4B 0x0D 0x0A)

Pärast andmete analüüsi saadab PLC käsu:

AT+CMGD=1 ehk ASCII koodina:

38
(0x41 0x54 0x2B 0x43 0x4D 0x47 0x52 0x3D 0x31 0x0D)

Viimane kirjeldatud käsk kustutab SIM kaardi esimese mälupesa (antud juhul on sõnum
mälupesas 1)
Käesolev näide on tehtud nii, et vastuvõetavad sõnumid näevad välja järgmised:
• “STEP 2” või
• “VALUE IS 5”.
Iga tekst lõppeb numbriga. Antud näite puhul visualiseeritakse see number kontrolleri
väljundbittide kombinatsioonina.

39. Selles programmireas valmistatakse ette käsku “AT+CMGR= SIM mälupesa nr.”
(sõnumi lugemine mälupesast). AIC(ASCII Integer to String) funktsiooniga
muudetakse N7:10 sisu modemile arusaadavaks ja asetatakse mälu sõnasse ST37:13.
Käsurida koostatakse ST37:9, ST37:13 sisust ja rea lõpp võetakse ST37:23 -st.
Tulemus asetatakse ST37:11. “VÕI” funktsiooni kasutatakse PLC väljundite
aktiveerimiseks nii, et iga väljund vastab ühele N7:10 bitile. Kui väljundid vilguvad siis
programm töötab ja toimub SIM mälupesade skaneerimine.
40. Sellel real saadetakse käsk “AT+CMGR= indeks” läbi kasutajakanali modemisse.
41. 42. Tekitatakse paus ja aktiveeritakse bitt B3:3/5. See bitt käivitab andmete lugemise,
(rida 3) sest programm ootab vastust “REC_UNREAD”.
42. Pärast AT+CMRG=… käsu saatmist ja REC_UNREAD vastuse saamist (B3:8/1) loeb
programm vastuses olevat arvulist väärtust. Antud programmi kohaselt on numbriline
suurus alati sõnumi lõpus.
Kõigepealt otsib programm sõnumist välja “OK” osa (koha number salvestatakse
N7:12). Seejärel astub programm sõnumis tagasi 6 kohta ja otsib sealt numbrilist
suurust: loob uue rea ja paigutab selle ST37:21 (AEX funktsioon). Seejärel eraldatakse
numbriline suurus (ACI funktsioon) ja kirjutatakse mälu sõnasse N7:14.
43. Siin kontrollib PLC biti S5:15 olekut, kui bitt on aktiivne siis aktiveeritakse SMS
sõnumi “ERROR” saatmine telefoni numbrile, mis on määratud ST37:8. Sõnumi
saatmiseks aktiveeritakse bitt B3:1/10 (bitt näitab, et ERROR sõnum tuleb saata
numbrile, mis on määratud ST37:8 -s) ja B3:4/6 (käsu “AT+CMGS= tel. nr.” saatmise
bitt)
45. Sellel real kirjutatakse täisarv 15 mälusõnasse N7:14, juhul kui vastuvõetud sõnumi
lõpus olev täisarv on suurem kui 15.
46. Sellel real toimub väljundite aktiveerimine vastavalt saadud sõnumile.
47. Kui SMS on vastu võetud, (B3:1/8) siis:
• Saadab programm SMS sõnum sisuga “OK” numbrile, mis on määratud
ST37:8 (B3:4/6 ja B3:1/9)
• saabunud sõnumi töötlemine on lõpetatud (deaktiveeritakse B3:4/5 ja
B3:1/8).
48. Kui programm on saanud modemilt teate “OK” või “ERROR 320” (B3:1/4 või
B3:1/7), siis sooritatakse järgmised sammud:
• saadetakse SMS (bitt B3:4/6),
• katkestatakse käsk AT+CMGR= indeks (deaktiveeritakse B3:4/5 ja B3:1/4).
See on võimalik juhul kui puudub SMS määratud mälupesas või mälupesa
indeks on suurem kui M20T toetab.
49. Kui SMS saatmine pole kontrolleri sisendi poolt aktiveeritud (rida 2) ja sõnumit pole
ka vastu võetud, deaktiveeri käsu “AT+CMGS= Telefoni number.” bitt.

39
50. 51….
Nendest programmiridadest algab sõnumite saatmise osa.
Dialoog PLC ja M20T vahel on järgmine:

PLC:
0x41 0x54 0x2B 0x43 0x4D 0x47 0x53 0x3D 0x22
0x2B 0x33 0x37 0x31 0x39 0x32 0x35 0x37 0x30 0x34
0x32 0x22 0x0D

ehk AT+CMGS= “+3719257342” käsurea lõpetab 0x0D

M20T:
0x0D 0x0A 0x3E 0x20

ehk 0x0D 0x0A, millele järgneb > ja tühiku märk

PLC:
Saadab sõnumi teksti, mille lõpus on 0x0D

50. 51….53.
Siin toimub SMS saatmise esimene samm - käsu “AT+CMGS= Telefoni number”
saatmine modemile. Käsu tekst asub kontrolleri mälusõnas ST37:8. Pärast käsu
saatmist tehakse paus ja aktiveeritakse bitt B3:3/7 üheks programmitsükliks. Oodatakse
vastust “>”. Kui “>” on tulnud (AT_CMGS_OK bitt B3:1/5 on aktiivne), siis
deaktiveeritakse bitid “AT+CMGS= Telefoni number” ja “AT_CMGS_OK.”. Sõnumi
saatmiseks aktiveeritakse bitt B3:4/7.
54. 55. … 59
Antud read on SMS sõnumi sisu koostamiseks.
54. Rida aktiveerub, kui SMS teade on vastu võetud ja kinnitus “OK” on saadetud
(tähendab, et telefonilt saadetud sõnum on kohale jõudnud). Võtab mälusõnast ST37:0
sõnumi “OK” ja lisab juhttähemärgid, mis asuvad ST37:24 -s ning edastab loodud
sõnumi (AWA funktsioon).
55. Kasutatakse telefonile veateate saatmiseks.
56. Kui SMS saatmine on aktiveeritud sisendi kaudu (rida 2), koostatakse sõnum tekstiga
“MicroLogix 1500 counter=….”
57. Tee paus.
58. Aktiveeritakse bitt B3:3/8 ühe programmitsükli ajaks.
59. 60.
Deaktiveerida kõik bitid mis on seotud SMS sõnumi saatmisega.
61. 62. 63
Toimub loetud sõnumi kustutamine SIM mälupesast tingimusel, et bitt B3:4/8 on
aktiivne (näitab, et sõnum on tulnud ja loetud).
Näiteks esimese mälupesa sisu kustutamiseks saadab programm modemile käsu
“AT+CMGD=1”.
Käsu lõppu tuleb alati lisada 0x0D (käsk asub ST37:23).
M20T vastab “OK”.
64. 65. … 68
Programm skaneerib M20T mälupesasid, jälgib, et mälupesa indeks ei ületaks 15 ja et
modem ei saadaks teadet ERROR 320 - mõlemal juhul pannakse mälupesa indeksiks 1.

40
3.5.3. Kokkuvõtte
Käesolev näidisprogramm ei ole täiuslik kontrolleri programmeerimise näide SMS
andmesideks. Selle programmi loomise põhiidee oli näidata Allen-Bradley MicroLogix1500
seeria kontrolleri ühendamisvõimalust Siemens M20T modemiga ja illustreerida antud
kontrolleri juhtimisvõimalusi üle GSM võrgu. Kui hakata kasutama analoogset juhtimist
reaalsetes protsessides, tuleks kirjutada uus ja töökindlam programm.

4. Kontrolleri Unitronics M90 OPLC ühilduvus elektriajamite GSM

andmesideks.

M90 (Unitronics) on innovatiivne tööstus-mikrokontroller, mis (pilt 20) on varustatud

sisseehitatud 16-kohalise vedelkristall-operaatoripaneeliga ja 15-klahvilise
kasutajaklaviatuuriga. Operaatoripaneele võib luua kuni 80, kasutaja saab neid vabalt üles
ehitada ja nad võivad sisaldada nii kasutaja poolt defineeritud teksti kui ka dünaamiliselt
muutuvaid juhtsuurusi. Selle kontrolleriga saab realiseerida nt. järgmisi süsteeme:

• Eraldiseisev kontroller I/Os

• M90 – PC kohtvõrk
CANbus

• M90 CAN andmesidevõrk CANbus

• M90 mobiiltelefonid

SMS
GSM-phones

• M90 kontrollerite GSM andmeside

SMS
Data

41
 • Traadita võrgusüsteem koos arvutiga

GSM-phones
SMS
(data)

Kontrollerite M90 pere koosneb 7 baasmudelist, mis erinevad üksteisest sisend/väljundite arvu,
laiendusmoodulite ühendusvõimaluste ja kontrolleritevahelise CAN-võrgu võimalikkuse
poolest:

• M90-19-B1A – 1 analoog- ja 10 digitaalsisendit, 6 releeväljundit;

• M90-R1 – 1 analoog- ja 10 digitaalsisendit, 6 releeväljundit, I/O-laiendusport;
• M90-R1-CAN – 1 analoog- ja 10 digitaalsisendit, 6 releeväljundit, I/O laiendusport,
CANbus-liides;
• M90-R2-CAN – 2 analoog- ja 10 digitaalsisendit, 6 releeväljundit, I/O laiendusport,
CANbus-liides;
• M90-T1 – 12 digitaalsisendit ja 12 digitaalväljundit, I/O laiendusport;
• M90-T1-CAN – 12 digitaalsisendit ja 12 digitaalväljundit, I/O laiendusport,
CANbus liides.
• M90-TA2-CAN – 2 analoog- ja 10 digitaalsisendit, 1 analoog- ja 8 digitaalväljundit,
I/O laiendusport, CANbus-liides.

Kõik nimetatud kontrollerid on GSM-ühilduvad. Kõigil

neil on sisseehitatud reaalajakell (RTC, Real Time
Clock), mis võimaldab realiseerida kuupäeva- ja
kellaajafunktsioone; kell on varustatud patareiga, mis
tagab tema talitluse 7 aastaks. Kontrollerite kaht
digitaalsisendit saab kasutatada loendussisenditena;
nende maksimaalne lahutusvõime on 5 kHz. Samuti on
kontrolleril üks impulssväljund ja sisseehitatud PID
regulaator. Vedelkristallpaneel on varustatud pideva
taustavalgustusega ja tähemärgid on seega hästi
nähtavad; paneelile saab kirjutada nii kasutajateksti kui
ka muutuvaid andmeid, kusjuures ühe ekraanireaga saab Pilt 29. Kontroller M90
siduda kuni 4 eri muutujat. Kasutajaprogrammi maht on
kõigil kontrollereil 2048 sõna (16 bitti) ehk umbes 4 kilobaiti. Tööprogrammi ja
mälumuutujate kasutust saab pidevalt jälgida programmeerimistarkvaras U90Ladder.
Kontrollerit toidetakse alalispingel 24 V ja tema kaitseaste on IP20 (paigaldamiseks DIN-
liistule) või IP65 (paigaldamiseks automaatikakilbi uksele).
Spetsiaalse laienduspordiadapteri abil on võimaldab kontrolleriga ühendada
maksimaalselt 8 I/O-moodulit (analoogsisendit või -väljundit, digitaalsisendit või -
väljundit), nii saab kontrollerit laiendada kuni 64 sisend/väljundini. Peale laienduspordi
on kontrollereil veel jadaport RS-232, mis on mõeldud kasutamiseks arvuti teiste

42
 ühilduvate programmidega ning kasutajaprogrammi laadimiseks. Osadel
kontrolleritüüpidel on CANbus-liides, mis võimaldab

• ühendada kontrollereid omavahel võrku,

• ühendada kontrollerite võrk personaalarvutiga,
• ühendada kontrollerite võrk läbi adapteri (võrgusilla) M210-12-R2
arvutivõrkudega Ethernet ja Modbus, mis võimaldab ka interneti
kaudu kontrollerisse vaadata; seda adapterit nimetab Unitronics WeBox, sellel on
IP-aadressi ja see annab juurdepääsu kõigile Web’i brauseritele (pilt 30).
WeBox’i võib kasutada koos olemasoleva Web’i leheküljega, mis asub välises
serveris, või eraldiseisva süsteemina, mis teenindab oma lehekülgi.

Pilt 30. CANbus-WEBox-Ethernet-süsteem

Kontroller M90 ja GSM-terminal M20 ühendatakse omavahel jadavärati RS-232 kaudu;

andmehõive eest kannab hoolt kontroller. Kontrolleri GSM-ühilduvus seisnebki selles, et tema
programmeerimistarkvaras saab ülilihtsalt aktiveerida GSM-modemi kasutamist, markeerides
lihtsalt vastava aknakese. Tuleb sätestada, milliseid telefoninumbreid aktsepteeritakse nt. SMS-
sõnumite vastuvõtul ja millistele numbritele vastatakse, millised on äratuntavad võtmesõnad ja
mida kontroller peab tegema, kui kõik tingimused sobivad. Sõltuvalt konkreetsest süsteemist ei
pruugi nt. vastvõtu talitlust kasutadagi – kontroller võib ainult saata vea tekkides üksnes
alarmsõnumeid. Loomulikult saab luua M90 kontrollerisse traadita andmeside kanali, mis
annab võimaluse jälgida pidevalt süsteemi parameetreid või neid muuta. Muudatuste tegemine
kaugel või raskesti ligipääsetavas kohas paikneva kontrolleri programmis võib samuti toimuda
üle GSM-võrgu.
Kontrolleri M90 teebki eriliseks tema programmeerimistarkvara see osa, mis on mõeldud
GSM-modemi sätestamiseks traadita andmeside jaoks (pilt 31 ja 32).

43
 Pilt 31. SMS sõnumite sätestamine tarkvaras U90Ladder

Pilt 32. SMS sõnumi adressaadi ja tingimuse sätestamine

Tarkvara ei erine millegi poolest teiste tuntud kontrolleritootjate (Siemens, Omron, Allen-
Bradley jt.) omadest. Programmeerimine käib, nagu ikka, käsulisti (STL, Statement List) või
redeli (Ladder) formaadis ja selle võib lihtsalt ära õppida ka päris algaja.

44
Kontrolleri M90 rakendusvaldkonnad:

Väravate-, tõkkepuude juhtimine

Kompressorid
Pressid
Pumplate- ja pumbasüsteemide juhtimine
Turvasüsteemid
Konveierliinide juhtimine
Ahjude juhtimine
Ajaliselt kontrollitava valgustuse juhtimine
Hooneautomaatika
Niisutussüsteemid
Pakkimismasinad
Teised GSM kontrollitavad protsessid

4.1. Kontrolleri M90 GSM traadita andmeside algoritmide kirjeldus.

Järgnevad algoritmide plokkskeemid (piltidel 33 – 38) kirjeldavad, kuidas M90 kontroller

sätestab, saadab- ja võtab vastu nii SMS sõnumeid kui tavaandmesidet. Kontrolleri GSM
andmeside funktsiooni kasutamiseks ja programmeerimiseks ei ole vaja neid algoritme tunda,
siiski on nad olulised mõistmaks kuidas ja milliste süsteemsete parameetrite kaudu M90
kontroller suhtleb M20T GSM modemiga.

45
4.1.1. Modemi initsialiseerimine andmesideks

Kui M90 toide lülitatakse sisse, SB72-Initsialiseeri

modem bitt, seatakse riistvaraliselt tõeseks kui osa
sisselülitusprotsessist. Modemi initsialiseerimine võtab
aega 5 – 10 sekundit

EI Modem initsialiseeritud?

SB74-Modemi initsialiseerimine JAH

ebaõnnestunud bitt aktiveerub

SB73-Modemi initsialiseerimine
SI70 –s aktiveeritakse vastav õnnestunud bitt aktiveerub
veateade

M90 on valmis
looma ühendust

Pilt 33. Kontrolleri M90 andmeside initsialiseerimise algoritm

46
4.1.2. Andmesidekanali loomine

EI Modem initsialiseeritud?

JAH
Initsialiseerida
modem
Kontrolleri programmis salvestada telefoni numbri
indeks, millega hakatakse ühendust looma, mälu
sõnasse SI71- Modemi telefoni number

Alusta helistamist biti SB77 – Helista

eemalasuvale modemile aktiveerimisega

EI Ühendamine õnnestus?
Võib kesta 5 – 60
sekundit.

SI70 –s aktiveeritakse Aktiveerub bitt SB75 – Modemid

vastav veateade ühenduses

M90 ootab vastust modemilt millele ta

helistas

Pilt 34. Kontrolleri M90 andmesidekanali loomise algoritm

47
4.1.3. Andmesidekanali katkestamine

EI Kas modemid on ühenduses?

JAH

Katkesta seanss aktiveerides biti

SB76-Katkesta ühendus

EI Ühendus katkestatud?

SI70 –s aktiveeritakse
vastav veateade JAH

Deaktiveerub bitt SB75-

Modemid ühenduses

Seanss on
lõppenud.

Pilt 35. Kontrolleri M90 andmesidekanali katkestamise algoritm

48
4.1.4. Modemi initsialiseerimine SMS sideks

Kui M90 toide lülitatakse sisse, SB72-Initsialiseeri

modem bitt, seatakse riistvaraliselt tõeseks kui osa
sisselülitusprotsessist. Modemi initsialiseerimine võtab
aega 5 – 10 sekundit

EI Modem initsialiseeritud?

SB74-Modemi initsialiseerimine JAH

ebaõnnestunud bitt aktiveerub

SB73-Modemi initsialiseerimine
SI70 –s aktiveeritakse vastav õnnestunud bitt aktiveerub
veateade

Kontrolleri programmis aktiveerida

bitt SB180-Initsialiseeri GSM
modem SMS –de saatmiseks

GSM modem
EI
initsialiseeritud?

Aktiveerub bitt SB182-SMS

initsialiseerimine ebaõnnestus
JAH

Aktiveerub bitt SB181-SMS initsialiseerimine

SI180-s aktiveeritakse vastav
veateade õnnestus

M90 on valmis
saatma/vastu võtma SMS
sõnumeid

Pilt 36. Kontrolleri M90 SMS side initsialiseerimise algoritm

49
4.1.5. SMS sõnumite saatmine

SB181-SMS initsialiseerimine
õnnestunud bitt on aktiivne

Kontrolleri programmis määrata:

Millist sõnumit saata

• Salvesta SMS sõnumi indeks(number) mälu sõnasse
SI182-Saadetava sõnumi number
Millisele telefoninumbrile saata
• Salvesta telefoniraamatus asuva numbri indeks mälu
sõnasse SI181-SMS telefoninumbri indeks

Aktiveeri SMS saatmine bitiga Võtab aega

SB183-Saada SMS umbes 5
sekundit

EI SMS saadetud?

SB185-SMS initsialiseerimine
ebaõnnestunud bitt aktiveerub JAH

SI180-s aktiveeritakse vastav SB184-SMS saatmine

veateade õnnestunud bitt aktiveerub

Pilt 37. Kontrolleri M90 SMS sõnumite saatmise algoritm

50
4.1.6. SMS sõnumite vastuvõtt

Kas saabus
EI defineeritud SMS
sõnum?

SB187-Viga vastuvõetud
sõnumis bitt aktiveerub JAH

SB186-SMS sõnum vastu võetud

SI180-s aktiveeritakse vastav bitt aktiveerub
veateade

SI183-sisaldab vastuvõetud ja
M90 telefoniraamatus asuva
telefoninumbri indeksit

SI184-sisaldab vastuvõetud ja
M90-s defineeritud sõnumi indeksit

Automaatne
EI
vastamine?

Lõpp JAH

Kui vastav funktsioon on eelnevalt

valitud, siis M90 vastab vastuvõetud
sõnumiga samale telefoni numbrile,
aktiveerides eelnevalt biti SB183-
saada SMS sõnum

Pilt 38. Kontrolleri M90 SMS sõnumite vastuvõtmise algoritm

51
4.2. M90 andmesidet iseloomustavate süsteemsete muutujate kirjeldus.

Järgnev tabel (tabel 3) kirjeldab Unitronics M90 kontrolleri modemandmesidet

iseloomustavaid süsteemseid mälubitte, mälusõnasid ja veakoode. Teades ja tundes neid
süsteemseid muutujaid on võimalik mõista kontrolleri kommunikatsiooni vigasid ja kasutada
programselt paremini ära kontrolleri võimalusi.

Tabel 3. M90 kontrolleri DATA andmeside süsteemsed muutujad

Süsteemsed bitid (SB)

SB Sümbol Kirjeldus
72 Initsialiseeri Põhjustab modemi initsialiseerimise. Jääb aktiivseks kuni
modem initsialiseerimine on lõppenud, seejärel deaktiveeritakse.
Märkused:
 See SB aktiveerub toitepinge sisselülitamisel. Seda saab
keelata kui deaktiveeritakse modemside kasutamine.
 Seda SB bitti saab kasutada modemi initsialiseerimiseks
kontrolleri programmi täitmise suvalisel ajahetkel.
73 Modemi Signaliseerib, et on initsialiseeritud. Kui SB 73 on aktiivne, siis
Initsialiseerimine: M90 on valmis andmekõnesid saatma ja vastu võtma.
õnnestunud
74 Modemi Signaliseerib, et modemi initsialiseerimine ebaõnnestus. SI 70
initsialiseerimine: sisaldab veakoodi.
ebaõnnestunud
75 Modemid Bitt aktiveerub, kui ühendus modemite vahel on loodud.
ühenduses
76 Katkesta modemite Lõpetab kõne (hang-up).
ühendus
77 Helista Helistab numbrile, mis on sätestatud SI71 –s paikneva indeksiga.
eemalasuvale
modemile

Süsteemsed mälusõnad (16 bitti)

SI Sümbol Kirjeldus
70 Modemi vea kood Sisaldab modemi veakoodi, millele vastab kindel viga.
Veakoode on kirjeldatud allpool.
71 Modemi telefoni Sisaldab telefoniraamatus paikneva telefoninumbri indeksit,
number millele hakatakse helistama.
Kasuta “Store Direct” käsku salvestamaks helistamiseks
kasutatava telefoninumbri indeksit süsteemsesse
mälusõnasse SI71. Seejärel aktiveerida süsteemne bitt SB
77 helistamiseks.

52
 Vea sõnumid ( SI 70)
Number Vea sõnum
0 Viga puudub
1 Puudub
kandesignaal (CD) Kontrollida kommunikatsioonikaablit.
2 Modem ei vasta
3 Puudub toon
4 Liin on hõivatud
5 Helistamise hetkel Kandesignaal katkes helistamise ajal.
puudus
kadesignaal
6 Modemi viga
7 Modemi viga –
tundmatu sõnum
8 Puudub telefoni
number
9 RS232 port on
hõivatud
Kirjeldus
Viga puudub.
Puudub kandesignaal — põhjus teadmata.
Modem millega ühendust luuakse on M90-ga
ühendatud modem .
Puudub toon
Number millele helistatakse on hõivatud.
Võib olla põhjustatud vigase telefoni numbri või
tundmatu initsialiseerimiskäsu tõttu.
Tundmatu sõnum.
SI 71 sisaldab numbrit, mis ei vasta ühelegi
telefoniraamatusse salvestatud numbrile.
RS232 port on juba kasutusel.

Järgnev tabel (tabel 4) kirjeldab Unitronics M90 kontrolleri SMS sidet iseloomustavaid
süsteemseid mälubitte, mälusõnasid ja veakoode.

Tabel 4. M90 kontrolleri SMS andmeside süsteemsed muutujad

Süsteemsed bitid (SB)

SB Sümbol Kirjeldus
180 Initsialiseeri Biti aktiveerimine on vajalik, et kasutada SMS sõnumite
GSM modem saatmise võimalust. Esmalt tuleb aga initsialiseerida modem
SMS sõnumite aktiveerides biti SB 70.
saatmiseks
181 SMS: Signaliseerib, et GSM modem on initsialiseeritud. Modem on
Initsialiseerimine nüüd valmis saatma ja vastu võtma SMS sõnumeid.
õnnestunud
182 SMS: Signaliseerib, et GSM modemi initsialiseerimine
Initsialiseerimine ebaõnnestus. SI 180 sisaldab veakoodi.
ebaõnnestunud

53
183 Saada SMS Saada sõnum, mille indeks (number) on salvestatud
sõnum süsteemsesse mälusõnasse SI 182, telefoni numbrile, mille
indeks on salvestatud mälusõnasse SI 181.
184 SMS: Saatmine Signaliseerib, et SMS sõnum on edukalt saadetud
õnnestus
185 SMS: Saatmine Signaliseerib, et SMS sõnumi saatmine ebaõnnestus. SI 180
ebaõnnestus sisaldab veakoodi.
186 SMS vastu Signaliseerib, et defineeritud SMS on saabunud. SI 183
võetud sisaldab indeksit, mis viitab eelnevalt defineeritud SMS
sõnumi telefoni numbrile. Kui vastavus puudub, siis SI 183
saab väärtuseks 0.
SI 184 sisaldab indeksit, mis viitab eelnevalt defineeritud
SMS sõnumi tekstile. M90 kontroller võtab vastu ainult
eelnevalt defineeritud sõnumeid.
187 Viga vastuvõetud See bitt signaliseerib ühte viga, mida on kirjeldatud allpool.
SMS sõnumis SI 180 sisaldab veakoodi.
188 Ignoreeri Lubab kasutajal programselt ignoreerida SMS sõnumite
vastuvõetud vastuvõttu.
SMS sõnumit
Süsteemsed mälusõnad (16 bitti)
SI Sümbol Kirjeldus
180 SMS veakood Sisaldab veakoodi sõltuvalt SMS veast. Vigade nimistu on
kirjeldatud allpool.
181 Saadetava SMS Sisaldab kontrolleri telefoni raamatus oleva numbri
sõnumi telefoni indeksit. Kasuta “Store Direct” funktsiooni, et kirjutada
numbri indeks soovitud telefoninumbri indeks mälusõnasse SI 181.
Salvestades väärtuse '0' mälusõnasse SI 181 põhjustab
sõnumi saatmise viimsele telefoni numbrile, millele SMS
sõnum saadeti.
Kui “auto-acknowledge” funktsioon on aktiveeritud, siis
väärtustatakse SI181 automaatselt numbriga 7, kui SMS
sõnumi kinnitussõnum on saadetud.
182 Saadetava SMS Sisaldab kontrolleri saadetava SMS sõnumi teksti
sõnumi teksti indeks indeksit. Kasuta “Store Direct” funktsiooni, et kirjutada
soovitud sõnumi indeks mälusõnasse SI 182.
183 Vastuvõetava SMS Sisaldab kontrolleri telefoni raamatus oleva numbri
sõnumi telefoni indeksit, millelt SMS sõnum vastu võetakse. Kui numbrit
number ei ole eelnevalt defineeritud GSM telefoni raamatus, siis
mälusõna SI 183 sisaldab väärtust ‘0’.
184 Vastuvõetud SMS Sisaldab kontrolleri vastuvõetava SMS sõnumi teksti
sõnumi teksti indeks indeksit.. Kui sõnumit ei ole eelnevalt defineeritud sõnumi
tekstide nimistus, siis mälusõna SI 184 sisaldab väärtust
‘0’.

54
Vea sõnumid (SI 180)
Number Vea sõnum Kirjeldus
0 Viga puudub Viga puudub.
1 GSM Modem GSM modem ei ole initsialiseeritud. Enne SMS sõnumite
initsialiseeri- saatmist tuleb modem initsialiseerida.
mata
2 GSM Modem ei Modem millega ühendust luuakse on M90-ga ühendatud
vasta modem .
3 Modem vastab Modem vastab tundmatu veakoodiga.
tundmatu
veakoodiga
5 Vale PIN kood M90 kontrolleris määratud PIN kood ei sobi kokku GSM
modemi SIM kaardi PIN koodiga.
6 Registree- GSM modem ei registreerunud GSM võrku. Põhjuseks
rimine võib olla võrguoperaatori mitte ära tundmine või modemi
ebaõnnes-tunud antenni rike.
7 Puudub telefoni SI 181 sisaldab numbrit, mis ei ole seotud ühegi GSM
number telefoni raamatus määratud numbriga.
8 Vastuvõetud SI 182 sisaldab numbrit, mis ei ole seotud ühegi GSM
sõnum on sõnumite nimistus oleva teksti indeksiga.
defineeri-mata
9 Saadetud Sõnum on saadetud defineerimata telefoni numbrile.
sõnumi telefoni
number on
defineeri-mata
11 Vastu on võetud Vastuvõetud sõnumi tekst ei ole eelnevalt defineeritud
defineeri-mata SMS sõnumite nimistus.
sõnum SI 184 sisaldab väärtust ‘0’.
14 RS232 Port on RS232 port on hõivatud. Näiteks modem on juba
hõivatud ühenduses kontrolleriga.
16 SMS sõnumi SMS sõnumi saatmine ebaõnnestus kõikidele telefoni
saatmine numbritele millele see oli määratud.
kõikidele
numbritele
ebaõnnestus

55
4.3. M90 kontrolleri riistvaraline ühendamine ja häälestamine tööks GSM
modemiga.

Järgnevad sätestused on mõeldud Unitronics M90 kontrolleri ühendamiseks Siemens M20T

GSM (pilt 39.a.)- ja tavamodemiga (pilt 39.b.). Ühendamiseks kasutakse kontrolleri ainukest
järjestikporti ja modemi V.24 järjestikliidest. Kaabel luuakse kontrolleri
programmeerimiskaablist ja pildil 39 kirjeldatud osadest.

a.

b.

Pilt 39. Unitronics M90 – Siemens M20T ühenduskaabel

M90 kontrolleri kommunikatsiooniparameetrites on vaja teha järgmised muudatused:

• Ühendada M90 kontroller arvutiga standardse programmeerimiskaabli abil

• Käivitada programmeerimistarkvara U90Ladder
• Avada GSM-side programm
• Avada U90Ladder tarkvaras menüü “Controller > M90_OPLC”
• Muuta projekti sätted järgmisteks:

56
 • Port - COM1
• Retries - 3
• Time Out - 1,0 sec
• Unit Id - Stand alone PLC

• Avada U90Ladder tarkvaras menüü “Controller > M90_OPLC>Advanced” ja seada

parameetrid vastavalt pildile 40. Sellise kontrolleri sätestuse korral ei ole vajalik
muutu M20T GSM modemi kommunikatsiooniparameetreid.
• Laadida GSM-side programm kontrollerisse
• Ühendada M90 kontroller M20T GSM modemiga.

Pilt 40. M90 kontrolleri kommunikatsiooni parameetritesätestamine

Peale vastavate riist- ja tarkvaraliste muudatuste tegemist on kontroller Unitronics M90 valmis
Siemens M20T GSM modemi abil kommunikatsiooniks välisseadmetega.

57
4.4. M90 kontrolleri SMS andmeside programminäide kasutades M20T
modemit.

Järgnevalt kirjeldamist leidev näiteprogramm on mõeldud illustreerimaks seda, kui lihtsalt on

võimalik Unitronics kontrolleri programmeerimiskeskkonnas U90Ladder kirjutada ja sätestada
SMS sõnumi saatmise programmi. Eelduseks on, et M90 kontroller on sätestatud nii riist- kui
tarkvaraliselt vastavalt eelmisele punktile 4.3. Näiteprogramm koosneb ainult neljast reast,
millest esimene on mõeldud sõnumi saatmiseks kui vajutatakse kontrolleri operaatorpaneeli
nuppu “1”, millest aktiveeritakse “SET” käsu abil mälu bitt MB0, mis omakorda on seotud
otseselt SMS sõnumi saatmisega. Mälu bitti ei ole vaja programselt “RESET” käsuga nullida,
kuna peale sõnumi saatmist nullib kontroller riistvaraliselt sõnumite saatmisega seotud bitid.
Viimased kolm programmirida on kontrolleri ja modemi automaatseks ühenduse taasloomiseks,
juhul kui on olnud voolukatkestus või on juhtunud midagi kontrolleri ja modemi vahelise
kaabliga. Selline lõik tuleks alati lisada kontrolleri programmi lõppu juhul kui kontroller on
mõeldud pidama GSM andmesidet.
Teine programmirida kontrollib pidevalt, kas modemi initsialiseerimine on õnnestunud või
mitte (SB181). Kui initsialiseerimine on õnnestunud, siis programm “hüppab” järgmisest kahest
reast üle ja programmi täitmine algab otsast peale. Kui aga initsialiseerimine on ebaõnnestunud,
siis kolmas programmirida aktiveerib 15. sekundi taimeri (T0). 15 sekundi möödumisel
aktiveeritakse süsteemne mälubitt SB180, mis põhjustab modemi uue initsialiseerimiskatse. Kui
järgneva 15 sekundi jooksul modemiga ühendust ei looda, aktiveeritakse uuesti bitt SB180. Nii
toimib see protsess seni, kuni ühendus kontrolleri ja modemi vahel on loodud. 15 sekundit on
aeg mille jooksul modem alati initsialiseeriti ning see on leitud katseliselt. Järgnevad pildid
näitavad samm sammult SMS näiteprogrammi loomisetappe.

Pilt 41. SMS näiteprogramm kontaktaseskeemina

58
 Järgmine etapp on kontrolleri näiteprogrammi sidumine SMS sõnumite saatmisega, milleks on
vaja avada tarkvara U90Ladder menüüst “Controller > SMS Configuration” ja teha järgmist:

• Sätestada avanenud programmiaknas telefoninumber (numbrid), milline omab

õigust nii sõnumeid saata kui ka vastu võtta, menüüst “SMS Phone Book”. Peale
numbri sisestamise tuleb vastav aken sulgeda.

Pilt 42. Telefoni numbrite sätestamine tarkvaras U90Ladder

• Märkida ära SMS konfiguratsiooni aknas ruudukene “Use SMS” ning kirjutada
esimesele reale näiteks saadetava sõnumi tekst (“Vajutati klahvi NR. 1”). Tekstirea
alguses on järjest neli punast veergu, millest esimesed kaks “S” ja “R” veergu
näitavad, kas sõnum on saadetav või vastuvõetav. Kui saatmist/vastuvõttu
aktiveeriva mälubiti number on näiteks “S” veerus (näiteks 0 tähendab MB0
mälubitti), siis on tekstirida saadetav ja on teada, milline mälu bitt aktiveerib
saatmise. Kui soovitakse eelnevalt kirjutatud sõnumi tekstile määrata telefoni
numbrit kuhu ta saadetakse ja millisel programmilisel tingimus, siis tuleb teha
hiirega topeltklõps vastava sõnumi ees oleval punasel alal, mille tagajärjel avaneb
uus aken (pilt 43). Selles aknas sätestatakse märkimisega ära telefoni raamatu üks
või mitu numbrit kuhu sõnum saadetakse, vastu võetakse ja ka saatmist, vastuvõttu
esilekutsuv mälubitt (MB). “P” veerg näitab kas sõnumi tekstile vastab mõni
telefoni number või mitte. “ACK” veeru ruuduke märgitakse juhul kui vastava rea
sõnum on vastuvõetav, ja soovitakse saatjale saata temalt saadud sõnum tagas,
kinnitamaks, et kontroller on saanud SMS sõnumi. Pildil 43 on näha lisaks
eelmainitud sätestustele lisaks kaks ruudukest “PIN Code” ja “Limit To Authorized
Phone Numbers”. Märkides ära esimese ruudukese kontrollitakse GSM modemi
SIM kaardi PIN (Personal Identification Number) koodi vastavust sätestatuga. Teise
ruudu märkimine põhjustab SMS telefoni raamatus numbrite kasutamise valiku selle
järgi, kas telefoni number on täisformaadis (+372….) või mitte. Kui number ei ole

59
 täisformaadis, siis puudub sellel telefoni numbril õigus SMS sõnumeid saata/vastu
võtta.

Pilt 43. SMS sõnumi sätestamine tarkvaras U90Ladder

• Et teada kas kontroller on modemi initsialiseerinud SMS andmesideks, võib

kasutada näiteks kontrolleri 16. kohalist tekstiekraani. Eelnevalt tuleb luua uus
ekraanimuutuja(VR1) SB181 (vt. punkti 4.2) U90Ladder tarkvara projektimenüüs,
ja uus ekraan(DS1), millega tuleb siduda käsu “Attach variable” muutuja VR1.
Antud sätestust näitavad pildid 44 ja 45.

Pilt 44. Ekraanimuutuja VR1 sidumine süsteemse biti SB181–ga.

60
 Pilt 45. Ekraanimuutuja VR1 seotuna ekraaniga DS1

• Laadida programm kontrollerisse. Kui kontrolleri ekraanile peale paarikümne

sekundilist viidet ilmub teksti “MODEM: INIT” asemele tekst “MODEM: OK”, siis
on kontroller valmis täitma antud näiteprogrammi ülesannet – peale esipaneelil
asuva klahvi “1” vajutust saadab kontroller SMS sõnumi määratud mobiiltelefoni
numbrile.

Kokkuvõtteks tuleb märkida, et eelmainitud sätestuste kirjeldused on küllaltki üldised. Suureks

abiks M90 kontrolleri programmeerimiskeskkonna U90Ladder täielikuks mõistmiseks on temas
sisalduv U90Ladder Help abifail, mis nii tekstiliselt kui ka illustreeritult aitab hõlpsasti alustada
edukat tarkvara kasutuselevõttu.

5. Kontrollerite traadita andmeside funktsionaalsuse võrdlus.

Kõik eelnevalt kirjeldatud kontrollerid on oma omadustelt sarnased, sarnased on nende
riistvaraline ülesehitus ning programmeerimiskeskkonnad vastavad IEC61131 standardile. Kui
aga võrrelda punktides 3.5 ja 4.4 kirjeldatut võib arvata, et Unitronics M90 kontrolleril on
teatavad eelised Allen-Bradley, Siemens, Omron ja teiste kontrollerite ees. Tekib küsimus, kui
kõik kirjeldatud kontrollerid on nii sarnased, miks siis ühte neist on niivõrd lihtne häälestada
modem-andmesideks ja teistele tuleb kirjutada suhteliselt keerukas ja pikk programm, et
saavutada sama funktsiooni. Erinevus tekib sellest, et Unitronics M90 kontrolleri
programmeerimistarkvara sisaldab varjatul kujul sama programmi, mis teistesse tööstuslikesse
kontrolleritesse tuleb kirjutada programmeerijal. U90Ladder tarkvaras tuleb näiteks SMS
sõnumite sätestamiseks sisestada ainult hädavajalikud parameetrid nagu tekstisõnum, adressaat
ehk telefoni number ja tingimus mis kutsub esile saatmise või mis aktiveerub eelnevalt
määratud tekstisõnumi vastuvõtul. Teisisõnu laetakse M90 kontrollerisse alati samasugune

61
GSM SMS programm nagu igasse teise kontrollerisse, kuid erinevusega, et kasutaja jaoks on
programmeerimise protsess võimalikult lihtsaks ja arusaadavaks tehtud – programmeerimine on
asendatud sätestusega.

6. SCADA tarkvara Wonderware InTouch kaugjuhitavate

tööstusprotsesside visualiseerimiseks ja diagnostikaks.

6.1. Sissejuhatus
Enamus kaasaegsete tootmisprotsesside üheks lahutamatuks osaks on SCADA (Supervisory
Control and Data Acquisition, SCADA) juhtimis- ja andmehõivesüsteemi tarkvara. Eesmärgiks
on tootmise visuaalne jälgimine erinevatelt juhtimistasanditelt, protsessi parameetrite
arhiveerimine ja analüüs ning üldine tootmise juhtimine.
Mida teha, kui erinevad protsessid töötavad erinevate kontrolleritega, soov on aga luua ühtset
jälgimis- ja juhtimissüsteemi? Selleks on vaja lahendada kaks ülesannet:

• Kuidas ühendada protsesse juhtivad kontrollerid riistvaraliselt ?

• Kuidas ühendada kontrollerid tarkvaraliselt SCADA järelvalve- ja andmehõive
programmiga?

Riistvaraline ühendamine on üldjuhul lihtsam. Iga kontrolleritootja pakub oma seadmete jaoks
erinevaid andmesidevõrku ühendamise võimalusi (protokolle). Sõltuvalt sellest, millises
keskkonnas ja kui kiiret kontrollerite andmesidevõrku luua soovitakse tuleks valida ka
lahendus. Kui tehases on näiteks kolme eri kontrollerivalmistaja seadmeid, siis tuleks
moodustada vastavad grupid ja ühendada need kas ühe või mitme dispetšervõrgu arvutiga (Pilt
46). Üldjuhul hoitakse tehase sisene dispetšervõrk ja kontori arvutivõrk üksteisest lahus, kuna
need on oma otstarbelt erinevad ning peavad töötama üksteisest sõltumatult. Pildil 46 on
kujutatud üks võimalikest lahendustest eri protsesside ühildamiseks.

* InTouch
* InSQL Client Oracle
* MS Office AS/400
* 3rd Party
* WWW Kontori arvutivõrk

InTouch Dispetservõrk
InTouch
I/O Server I/O Server Industrial
SQLServer

Omron Ethernet/Syslink
Siemens H1/Ind Ethernet

A-B Ethernet, DH/DH+

Pilt 46. Protsesside sidumise näide

62
 Erinevate kontrollerite, tarkvarade ja andmebaaside ühildamiseks kasutatakse tänapäeval selle
jaoks loodud ning standardiseeritud PC protokolli, teisisõnu platvormi, millel kõik tööstuslikud
kontrollerid ja -programmid oskavad suhelda. Selle avatud andmevahetusplatvormi nimi on
DDE (Dynamic Data Exchange, ‘dünaamiline andmevahetus’). Kontrollerite mõistes
nimetatakse seda PC programmi, mis teisendab kontrolleri sisemised muutujad DDE tasandile,
I/O serveriks.
Tänapäeva levinumad ja funktsionaalsemad SCADA visualiseerimistarkvarad töötavad ise kui
DDE serverid, mis tähendab seda, et käivitades lisaks vastava kontrolleri või nende võrgu jaoks
loodud I/O serveri on võimalik visualiseerimistarkvara ja kontrolleri vaheline ühendus. Iga
Windows keskkonna programm (näiteks MsExcel, MsAccess, MsQuery jne.), mis toetab DDE
protokolli omab juurdepääsu kontrollerisse. Samuti töötab DDE protokoll arvutivõrgus, selleks
on tehtud vastavale protokollile modifikatsioon, mida nimetatakse NetDDE –ks. NetDDE abil
on võimalik suvalisest dispetšer- ja/või kontorvõrgu arvutist pöördud igasse teise võrgu
arvutisse, millega on ühendatud kontroller ja kus töötab vastav I/O server, mis vahendab
andmeid. Loomulikult tuleb arvutis, kus I/O server töötab määrata ära, millistel võrgu arvutitel
on õigus pöörduda andmete saamiseks I/O serveri poole. NetDDE sätestamine on erinev
sõltuvalt Windows operatsioonisüsteemist.
Tarkvaraliseks ühildamiseks on seega vaja:

• konkreetsele kontrollerile või nende võrgu jaoks loodud I/O serverit

• ja DDE ühilduvat SCADA järelvalve ja andmehõive tarkvara.

Eelmainitud I/O servereid, SCADA järelvalve- ja andmehõivesüsteemi ja palju muid

tööstuslikke protsessijuhtimis-, jälgimiskomponente pakub tarkvaratootja Wonderware.
Wonderware on spetsialiseerunud ja välja töötanud tervikliku lahenduse ‘FactorySuite 2000’
tehase eri protsesside sidumiseks, visualiseerimiseks, arhiveerimiseks, analüüsimiseks,
optimeerimiseks ja tootmise organiseerimiseks. FactorySuite 2000 pakett koosneb järgmistest
programmilistest osadest:

• InTouch – maailma üks enam levinuim (üle 160000 lahenduse)

visualiseerimistarkvara ehk inimene – masin liides (Human Machine Interface,
HMI).
• IndustrialSQL server - esimene tehase tasandi reaalaja andmebaas.
• FactorySuite WEB server - tarkvara, mis võimaldab protsesside jälgimist/juhtimist
interneti kaudu.
• InControl - tarkvaraline kontroller, mõeldud Windows NT keskkonnas töötavatele
tööstuslikele arvutitele.
• InTrack - tehase ressursside juhtimisprogramm.
• InBach - paindlik programm, mis on loodud retseptide baasil protsesside
juhtimiseks (nt. toiduainetetööstus).
• I/O serverid – kommunikatsiooniserverid riistvara ja tarkvara ühildamiseks.

Wonderware kompanii on loonud ise ja kasutanud oma partnerite abi I/O serverite loomisel
ning hetkel on neid olemas juba üle 600 erineva. See tähendab, et maailma juhtivamate
kontrolleritootjate nagu Allen-Bradley, Siemens, Modicon, Omron, Mitsubishi jt. kontrollerid
omavad võimalust lülitada neid terviklikku automaatikasüsteemi, mis ei pea koosnema ainult
ühe firma seadmetest (kontrolleritest). Informatsiooni olemasolevatest I/O serveritest saab
kirjandusest [7]. Välja on töötatud DDE protokolli kõrvale ka uus, OPC (OLE for Process
Control, ‘OLE protokoll protsesside juhtimiseks’) avatud andmevahetusprotokoll, mis erinevalt

63
DDE standardist lisab andmetele ajalise- ja kvaliteediväärtuse. Järgnev pilt 47 illustreerib DDE
ja OPC protokollide kasutusvõimalusi.

a) b)
SCADA tarkvara – SCADA tarkvara –
InTouch InTouch
DDE / OPC DDE / OPC
RS-232 GSM-Control
RS-232

PLC

c)
SCADA tarkvara – MsExcel SCADA tarkvara – MsExcel
InTouch InTouch
NetDDE / OPC NetDDE / OPC
ETHERNET ETHERNET
RS-232 RS-232

PLC PLC

Pilt 47. DDE/OPC protokollide rakendusnäited: a) kontroller –

SCADA tarkvara, b) GSM modem – SCADA tarkvara,
c) andmevahetus arvutivõrgus

6.2. M90 kontrolleri GSM SMS kaugjuhtimine /-jälgimine SCADA

tarkvara InTouch abil.
Et realiseerida kontrolleri GSM SMS kaugjuhtimist SCADA tarkvara abil on vaja koostada
riistvaralised ühendused nagu on näidatud pildil 48. Ühendada nii kontrollerile kui ka SCADA
arvutile GSM modem. Arvutis on vaja käivitada lisaks SCADA tarkvarale InTouch veel
abitarkvara GSM-Control, mis on välja töötatud ja litsentseeritud firma Klinkmann Automation
OY poolt. Litsentse on 3. erinevat tüüpi: kuni 3 kasutajat (GSM seadet), kuni 50 kasutajat ja
piiramatule kasutajate arvule. Antud näite puhul on kasutatud GSM-Control litsentsi kolmele
GSM seadmele. GSM-Control on programm, mis võimaldab Windows keskkonna DDE
ühilduvatel arvutitarkvaradel saata ja vastu võtta SMS tekstisõnumeid (pilt 47b). Lisaks DDE
protokollile toetab GSM-Control tarkvara ka suhtlemist SQL andmebaasidega.

64
 SMS

Pilt 48. Ühendused kontrolleri kaugjuhtimiseks arvuti abil

Kirjeldatav GSM kaugjuhtimisnäide koosneb kolmest eraldi programmeerimist vajavast osast:

• M90 kontroller,
• GSM-Control tarkvara ja
• SCADA tarkvara InTouch.

Kontrolleri Unitronics M90 näiteprogramm “SMSdemo.u90” GSM SMS kommunikatsiooniks

asub lisas 10.2. See näiteprogramm suhtleb üle GSM võrgu arvutitarkvaraga GSM-Control läbi
viie erineva SMS lühisõnumi. Need sõnumid võib jagada kaheks – 3 vastuvõetavat- ja 2
saadetavat sõnumit. Kuigi kontroller saadab SMS sõnumeid võib öelda, et kontrolleri
näiteprogramm on passiivne, s.t kontroller saadab SMS sõnumeid ainult juhul, kui tema käest
neid küsitakse. Sõnumi vastu võtnud muudab kontroller näiteks oma sisemise mälumuutuja
väärtust ja vastab saatjale et muutus on toimunud ning lisab sõnumile ka uue muudetud
väärtuse. Järgnevalt on kirjeldatud kontrolleri saadetavaid ja vastuvõetavaid sõnumeid, mis
iseloomustavad ka kontrolleri programmi tööd.

M90 kontrolleri poolt vastuvõetavad SMS sõnumid:

• Setpoint:#…# – vastuvõetav sõnum peab kindlasti sisaldama tekstilist osa

“Setpoint:“, millele peab järgnema # märkide vahel numbriline väärtus (näiteks
#45#). Selle väärtuse asetab programm HMI muutujasse VR4, mis omakorda on
seotud kontrolleri mälusõnaga MI3. Teisisõnu sellise vastuvõetud SMS sõnumi
numbriline (täisarvuline) osa salvestatakse alati mälusõnasse MI3, mis antud
näiteprogrammis on analoog-etteandesuuruseks. Sellise sõnumi saabumise puhul
aktiveeritakse ka mälubitt MB5 ning kontroller “teab”, et nüüd peab ta vastama
allpool kirjeldatud saateva sõnumiga 1.
• Sisendid – see vastuvõetav sõnum on kui võti (diskreetne sündmus), mille
saabumise puhul aktiveeritakse mälubitt MB7 ning kontroller “teab”, et nüüd peab
ta vastama allpool kirjeldatud saateva sõnumiga 2.
• Väljundid:#…# - see vastuvõetav sõnum peab kindlasti sisaldama tekstilist osa
“Väljundid:“, millele peab järgnema # märkide vahel numbriline väärtus (näiteks
#45#). Selle väärtuse asetab programm HMI muutujasse VR15, mis omakorda on
seotud kontrolleri mälusõnaga MI14. Teisisõnu sellise vastuvõetud SMS sõnumi
numbriline (täisarvuline) osa salvestatakse alati mälusõnasse MI14, mis antud
näiteprogrammis on kontrolleri väljundite kombinatsioon esitatuna kümnend koodis.
Kontrolleri programmis on realiseeritud vastav dekooder, mis MI14 –s asuva
kümnendkoodi teisendab kahendkoodi, millest järeldub kontrolleri väljundite olek
Sellise sõnumi saabumise puhul aktiveeritakse ka mälubitt MB10, kuna selle sõnumi

65
 puhul kontroller aga ei vasta sõnumi saatjale, siis peale biti MB10 aktiveerumist see
lihtsalt kustutatakse programselt.

M90 kontrolleri poolt saadetavad SMS sõnumid:

• Uus setpoint on: …. – saadetav sõnum sisaldab lisaks tekstilisele osale “Uus
setpoint on:“ ka numbrilist väärtust mis asetseb tekstilise osa järel ja võib hõlmata
kuni 4 numbrilist kohta. Selle väärtuse kirjutab programm SMS sõnumisse HMI
muutujast VR4, mis omakorda on seotud kontrolleri mälusõnaga MI3. MI3 on antud
näiteprogrammis analoog-etteandesuuruseks. Sellise sõnumi saatmiseks
aktiveeritakse eelnevalt programselt mälubitt MB6, mis peale sõnumi saatmist
riistvaraliselt kustutatakse.
• Sisendid: …. – saadetav sõnum sisaldab lisaks tekstilisele osale “Sisendid:“ ka
numbrilist väärtust mis asetseb tekstilise osa järel ja võib hõlmata kuni 9 numbrilist
kohta (kontrolleri M90 programmeerimiskeskkond U90Ladder võimaldab ühe SMS
sõnumiga siduda maksimaalselt 9 numbrilist muutujat). Selle väärtuse kirjutab
programm SMS sõnumisse HMI muutujast VR8, mis omakorda on seotud
kontrolleri mälusõnaga MI7. MI7 sisaldab antud näiteprogrammis kahendkoodi, mis
iseloomustab kontrolleri esimese 9 sisendi olekuid. Sellise sõnumi saatmiseks
aktiveeritakse eelnevalt programselt mälubitt MB8, mis peale sõnumi saatmist
riistvaraliselt kustutatakse.

Peale lisas 10.2 kirjeldatud näiteprogrammi laadimist kontrollerisse, on M90 valmis saatma ja
vastu võtma eelnevalt kirjeldatud sõnumeid. Iga sõnumi saatmiseks ja vastuvõtuks tuleb
kontrollerisse sisestada ka eemalasuva arvutiga ühendatud GSM modemi telefoninumber.
Järgmine programmerimist vajav osa kirjeldatavast süsteemist on PC tarkvara GSM-Control.
Kuna GSM-Control ühendab visualiseerimistarkvara InTouch’i ja M90 kontrollerit, siis vajab
see programm häälestust mõlema läbi tema ühendust pidava osapoole jaoks. Esmalt tuleb avada
GSM-Control abitarkvara GSM-Control Configuration Tool . GSM-Control Configuration Tool
näiteprogrammis on tehtud sätestused vastavalt piltidele 49, 50 ja 51 ning järgmises järjekorras:

• Menüü Users – sätestatakse arvuti ja M90 kontrolleri modemites olevate SIM

kaartide numbrid (st. aadressid). Kuna iga telefoni number on üldjuhul unikaalne,
siis tuleb tähele panna, et sätestatavad telefoninumbrid vastaks täpselt kasutatavate
seadmete modemites olevate SIM kaartide numbritega
• Menüü DDE – sätestatakse tarkvara InTouch DDE muutujad, mis edaspidi:
o Sisaldavad tarkvarast InTouch sõnumite saatmiseks kasutatavaid käsklusi
(diskreetsed muutujad)
o Sisaldavad tarkvarast InTouch kontrollerisse M90 saadetavate sõnumite tekste
(sõnum tüüpi muutujad)
o Sisaldavad tarkvara InTouch M90 kontrollerist vastuvõetavate sõnumite tekste
(sõnum tüüpi muutujad)
• Menüü Alarms – sätestatakse tarkvaras InTouch saatmist aktiveerivad DDE
muutujad (Alarm Item), saadetavaid sõnumeid sisaldavad DDE muutujad (Msg Item)
ja telefoni numbrid, kuhu sõnumid saadetakse (kontrolleri M90 GSM modemi SIM
kaardi number). Alarmsõnumid on sõnumid, mis saadetakse ainult siis kui
ettemääratud alarm aktiveerub (Alarm Item menüüs määratud diskreetne DDE
muutuja on aktiivne).
• Menüü Write – sätestatakse kontrollerist M90 vastuvõetavad SMS sõnumid ja
seotakse need tarkvara InTouch DDE muutujatega, kuhu need sõnumid kirjutatakse.

66
Pilt 49. Sätestused tarkvaras GSM-Control

Pilt 50. Sätestused tarkvaras GSM-Control

67
 Pilt 51. Sätestused tarkvaras GSM-Control

Viimase sätestusena GSM-Control Configuration Tool tarkvaras on määratud menüüs File >
Preferences ära GSM operaatori SMS sõnumikeskuse number ja arvutiga ühendatud GSM
modemi SIM kaardi PIN kood, juhul kui see on kaardil määratud (pilt 51). Peale viimast
sätestust tuleb sulgeda tarkvara GSM-Control Configuration Tool ja käivitada tarkvara GSM-
Control.
Järgnevalt kirjeldatud InTouch näiteprojekt “M90DEMO” kuulub kokku eelnevalt kirjeldatud
kontrolleri Unitronics M90 ja tarkvara GSM-Control näiteprogrammiga. Näiteprojekti
tööversiooni on näha pildil 52. Tööversiooni aknas on järgmised objektid, mis on seotud üle
GSM võrgu eemalasuva M90 kontrolleri mälumuutujatega:

• Kontrolleri Unitronics M90 digitaalsed sisendid 0 – 8.

• Kontrolleri Unitronics M90 digitaalsed väljundid 0 – 5.
• Kontrolleri Unitronics M90 analoog – etteandesuurus.

Klahv, millele vajutus saadab kontrollerile Klahv, millele vajutus saadab Klahv, millele vajutus saadab kontrollerile
M90 sõnumi “Sisendid”, küsimaks sisendite kontrollerile M90 sõnumi M90 sõnumi “Setpoint:#…#” uue
hetke olekut ja kuvades selle ekraani ülaosas “Valjundid:#…#” ekraanil määratud etteandesuurusega ja M90 kontrolleri
asuvate lampide kombinatsioonina. väljundite kombinatsiooniga. vastus kuvatakse ekraani ülaosas.

Pilt 52. SCADA tarkvara InTouch näiteprojekt “M90DEMO”

68
 Kuna tarkvara GSM-Control tegeleb ainult DDE muutujate saatmisega InTouch –st SMS kujul
adressaadile, siis sõnumid ise tuleb formeerida InTouch keskkonna globaalsete
alamprogrammidega. Et seda teha, tuleb avada InTouch’i projekteerimiskeskkonnas
WindowMaker, menüü Special > Scripts > Application Scripts. Kirjeldatud näiteprogrammi
sõnumite formeerimise alamprogramm näeb välja järgmine:

GSMMessage1="Setpoint:#"+Text(M90Setpoint1,"###")+"#";
M90Sisend1=StringMid(M90Sisendid,1,1);
M90Sisend = StringToIntg(M90Sisend1 );
IF M90Sisend == 1
THEN
Sisend0 = 1;
ELSE
Sisend0 = 0;
ENDIF;
M90Sisend1=StringMid(M90Sisendid,2,1);
M90Sisend = StringToIntg(M90Sisend1 );
IF M90Sisend == 1
THEN
Sisend1 = 1;
ELSE
Sisend1 = 0;
ENDIF;
M90Sisend1=StringMid(M90Sisendid,3,1);
M90Sisend = StringToIntg(M90Sisend1 );
IF M90Sisend == 1
THEN
Sisend2 = 1;
ELSE
Sisend2 = 0;
ENDIF;
M90Sisend1=StringMid(M90Sisendid,4,1);
M90Sisend = StringToIntg(M90Sisend1 );
IF M90Sisend == 1
THEN
Sisend3 = 1;
ELSE
Sisend3 = 0;
ENDIF;
M90Sisend1=StringMid(M90Sisendid,5,1);
M90Sisend = StringToIntg(M90Sisend1 );
IF M90Sisend == 1
THEN
Sisend4 = 1;
ELSE
Sisend4 = 0;
ENDIF;
M90Sisend1=StringMid(M90Sisendid,6,1);
M90Sisend = StringToIntg(M90Sisend1 );
IF M90Sisend == 1
THEN

69
 Sisend5 = 1;
ELSE
Sisend5 = 0;
ENDIF;
M90Sisend1=StringMid(M90Sisendid,7,1);
M90Sisend = StringToIntg(M90Sisend1 );
IF M90Sisend == 1
THEN
Sisend6 = 1;
ELSE
Sisend6 = 0;
ENDIF;
M90Sisend1=StringMid(M90Sisendid,8,1);
M90Sisend = StringToIntg(M90Sisend1 );
IF M90Sisend == 1
THEN
Sisend7 = 1;
ELSE
Sisend7 = 0;
ENDIF;
M90Sisend1=StringMid(M90Sisendid,9,1);
M90Sisend = StringToIntg(M90Sisend1 );
IF M90Sisend == 1
THEN
Sisend8 = 1;
ELSE
Sisend8 = 0;
ENDIF;
IF Väljund5 THEN
Väljundsõna1.00 = 1;
ELSE
Väljundsõna1.00 = 0;
ENDIF;
IF Väljund4 THEN
Väljundsõna1.01 = 1;
ELSE
Väljundsõna1.01 = 0;
ENDIF;
IF Väljund3 THEN
Väljundsõna1.02 = 1;
ELSE
Väljundsõna1.02 = 0;
ENDIF;
IF Väljund2 THEN
Väljundsõna1.03 = 1;
ELSE
Väljundsõna1.03 = 0;
ENDIF;
IF Väljund1 THEN
Väljundsõna1.04 = 1;
ELSE

70
 Väljundsõna1.04 = 0;
ENDIF;
IF Väljund0 THEN
Väljundsõna1.05 = 1;
ELSE
Väljundsõna1.05 = 0;
ENDIF;
GSMMessage2="Valjundid:#" +Text( Väljundsõna1,"###") + "#";

Muutujad GSMMessage1 (sisaldab sõnumit kontrolleri M90 analoog-etteandesuuruse

muutmiseks) ja GSMMessage2 (sisaldab 10 –nd koodis sõnumit kontrolleri M90 väljundite
olekute muutmiseks) on erilised, kuna nad formeeritakse tekstilistest ja numbrilistest osadest.
Kontrollerist M90 saabunud kahendkoodis info sisendite olekute kohta salvestatakse InTouch’i
muutujasse “M90Sisendid”, millest bitt haaval loetakse välja üksikute sisendite olekud.

GSM-Control saadab InTouch’i seade-

Vajutati ekraaniklahvi
muutujas “GSMMessage1” formeeritud
“Send new Setpoint”
sõnumi “Setpoint:#85#”

InTouch GSM-
Control M90
DDE GSM
protokoll võrk

GSM-Control kirjutab
M90 vastab sõnumiga
väärtuse 85 InTouch’i
“Uus setpoint on: 85”
kuvatavasse muutujasse
“M90Uussetpoint”

Pilt 53. Näide sõnumi liikumisest kirjeldatud traadita GSM kaugjuhtimissüsteemis.

Antud näiteprogrammi kirjeldus oli suhteliselt põgus, eeldusel, et lugeja on omanud

kokkupuudet kirjeldatud kontrolleri ja tarkvaradega. Suureks abiks nende programmide ja
kontrolleri tundmaõppimisel on Help abifailid ning näiteprogrammid, mis aitavad hõlpsasti
alustada edukat tarkvara/riistvara kasutuselevõttu.

7. Tööstusprotsesside GSM andmeside rakendusprojektid.

Erinevalt traadiga andmesidest võimaldab GSM andmeside juhtida ja jälgida ka selliseid
paigaldisi mis asuvad kaugetes või raskesti ligipääsetavates kohtades, kuhu ei saa vedada
telefoniliine nt. tavamodemi ühendamiseks. Mobiilside leviala on aga juba katnud kogu meie
vabariigi. GSM-võrkude ülekandekiiruste kasv ja mobiilside hinna pidev alanemine avardavad
andmesidesüsteemide kasutusvaldkondi veelgi. Seetõttu on Eestis leidnud GSM tehnoloogia
enim kasutust just kaugjuhitavates väikepaigaldistes nagu pumplad, katlamajad ja eramud.
Järgnevad kaks rakendusprojekti on realiseeritud erinevates Eesti pumplates.

71
7.1. Põlva Võru tänava sadevee ülepumpamisjaam

7.1.1. Ülesande püstitus

Pumpamiseks kasutatakse 2 pumpa a´ 5kW ning pumpadel on mootorisisesed
termokaitsekontaktid.

• Nivoo mõõtmine pumpla reservuaaris toimub ühe rõhuanduriga ning see süsteem peab
omama järgmisi funktsioone:

1. tase (rõhuandur)- pumbad P1 & P2 stopp

2. tase (rõhuandur)- käivitub pump P1
3. tase (rõhuandur)- käivitub pump P2 paralleelselt P1 -ga
4. tase - avarii

• Kui peale taseme 2 saavutamist pump P1 ei käivitu, toimub automaatne ümberlülitus

pumbale P2.

• Alarmsõnumid:

o Pumba P1 mootorikaitselüliti rakendunud – lisakontaktilt

o Pumba P2 mootorikaitselüliti rakendunud – lisakontaktilt
o Reservuaaris sadevee avariitase!

• Lisasignaalväljundid: 1. normaalrežiim - indikatsioonlamp

2. avariirežiim – indikatsioonlamp

7.1.2. Protsessi sisendid ja väljundid

Digitaalsisendid:
DI0 – pumba P1 automaatrežiim
DI1 – pumba P2 automaatrežiim
DI2 – pumba P1 mootorikaitselüliti lisakontakt
DI3 - pumba P2 mootorikaitselüliti lisakontakt

Analoogsisendid:
AI0 – reservuaari nivooandur

Digitaalväljundid:
DO0 - pumba P1 kontaktori K1 tõmbemähise väljund
DO1 - pumba P2 kontaktori K2 tõmbemähise väljund
DO2 - normaalrežiim – indikatsioonlamp
DO3 - avariirežiim – indikatsioonlamp

Analoogväljundid:
Puuduvad

72
7.1.3. Komponentide nimistu
Toote kood Kogus Kirjeldus

M20TD 1 GSM modem Siemens M20T, paigaldatav DIN relsile

921797001 1 GSM modemi antenn magnetalusel 2,5m kaabliga
DEL37 1 GSM modem Siemens M20T programmeerimis kaabel
822275001 1 GSM modem Siemens M20T adapter antennile
C606MU 1 M20T toitekaabel 1m
NDC003801015 1 M90/ M20T kaabel
242341800 1 Toiteplokk PS 24V/1A, 24VDC, toide 230VAC,
ülekoormus- ja lühiskaitse
100C12KF10 2 A-B kontaktor 5,5kW, 25A, 230VAC, 1NO kontakt
140MN1000 2 A-B mootorikaitselüliti 3,0 – 5,5 kW
800EPSM32BP 2 A-B juhtvõtme ajam 1-0-2
800E3X10 2 A-B kontakt 1na
800EPP3BP 2 A-B märktule esiosa, roheline
800E3R7 2 A-B lambipesa 240V diood+takisti
800EA3L 2 A-B adapter 800E
116720 2 Hõõglamp 15mA, 130V, Ba9s B3012
P1220 1 “Tempress” tööstuslik rõhu mõõtemuundur, 0-1 bar.

7.1.4. Põhimõtteskeem

RS-232

Pilt 54. Unitronics M90-19-B1A kontrolleri andurite ja

täiturite ühendamise põhimõtteskeemid

Kontrolleri programm asub lisas 10.3.

73
7.2. Ida-virumaal asuva Karja pumpla valvekeskus

7.2.1. Ülesande püstitus

Kontroller peab jälgima digitaalsisenditesse ühendatud veasignaalide olekut ja vajadusel

saatma alarmsõnumi.

• Saadetavad SMS alarmsõnumid:

o Karja pumpla nivoo alarm

o Karja pumpla pumba1 rike!
o Karja pumpla pumba2 rike!
o Karja pumpla toide puudub!
o Karja pumpla sissetung!

• Kontrolleri ekraan peab pidevalt kuvama viimast aktiivset alarmi iseloomustavat teksti

7.2.2. Protsessi sisendid ja väljundid

Digitaalsisendid:
DI0 – Nivoo alarm
DI1 – Pumba P1 alarm
DI2 – Pumba P2 alarm
DI3 – Toitepinge alarm
DI4 – Sissetungi alarm

Analoogsisendid:
Puuduvad

Digitaalväljundid:
DO0 – Sireeni väljund

Analoogväljundid:
Puuduvad

7.2.3. Komponentide nimistu

Kood Kogus Kirjeldus

M20TD 1 GSM modem M20T relsile

921797001 1 GSM modemi antenn magnetalusel 2,5m kaabliga
DEL37 1 GSM modem M20T programmeerimis kaabel
822275001 1 GSM modem M20T adapter antennile
C606MU 1 M20T toitekaabel 1m
NDC003801015 1 M90/ M20T kaabel
242341800 1 Toiteplokk PS 24V/1A, 24VDC, toide 230VAC,
ülekoormus- ja lühiskaitse

74
7.2.4. Põhimõtteskeem
Põhimõtteskeem ühtib pildil 53 kujutatuga ning kontrolleri programm asub lisas 10.4.

8. Kokkuvõte
Kuigi rakutelefonisüsteemid tekkisid USA-s, on nad saanud palju kiirema arengu Euroopas,
kus alates 1991. aastast toimib standardiseeritud GSM (Global System of Mobile
Communications) mobiiltelefonisüsteem (sisuliselt ka rakutelefonisüsteem, kuigi seda nimetust
ei kasutata).
Esimene GSM- võrk käivitus 1991.a Soomes, esimesed telefonid tulid müügile 1992.a ja
andmeliiklus käivitus 1994. Praegu on GSM maailma kõige levinum telefonisüsteem, mida
kasutatakse üle 150 riigis.
GSM andmeside suuremateks puudusteks on tema piiratud andmesidekiirus, kuni 9600 bit/sek
ja pikad ühenduse loomise ja katkestamise ajad. Ühenduse loomine võib maksimaalselt kesta
kuni 30 sekundit ja katkestamine kuni 10 sekundit. Seetõttu praegune GSM analoog ja ISDN
tehnoloogia ei sobi kiirete protsesside ning valvesüsteemide juhtimiseks ning jälgimiseks.
Lähitulevikus see olukord kindlasti muutub, järgmiste GSM tehnoloogiate nagu GPRS, EDGE
ja UMTS puhul ühenduse loomise ja katkestamise aeg praktiliselt kaob (minimaalne) ja
andmeside kiirused tõusevad kuni 2Mbit/sek.
GPRS (General Packet Radio System) ehk pakettraadioside on tehnoloogia, mis võimaldab
mobiilsidevõrkudes senisest kiiremat andmesidet. GSM-standardiga võrreldes kasvab data -
ühenduse kiirus mobiilsides enam kui kümnekordseks. Saavutatav andmeside kiirus sõltub aga
kasutatava mobiiltelefoni või -seadme võimalustest. GPRS ei too kaasa uute võrkude ehitamist,
vaid baseerub senistel GSM-võrkudel, millega on kolm Eesti mobiilioperaatorit riigi pea
täielikult katnud. Seega saab GPRSi kasutada igal pool, kus on GSMi leviala. GSM-iga
võrreldes on erinevus mobiilse andmeside eest maksmise põhimõtetes. Praeguse kõneminuti
asemel maksustatakse GPRS-võrgus üldjuhul edastatud ja vastuvõetud andmete mahtu.
Lähitulevikus prognoositakse GPRS-võrkudes kiirusteks 19,2-50 kilobitti sekundis kõnekanali
kohta ning pikemas perspektiivis suurenevad kiirused kuni 115 kilobitini sekundis.

Pilt 54. Ülekandekiiruse areng GSM võrgus

75
 Esimesed tööstuslikes rakendustes kasutatavad järgmise põlvkonna GPRS modemid valmivad
prognooside kohaselt 2001 aasta lõpuks (Siemens MC35 modem). Uute kiiremate GSM
tehnoloogiate tulekuga kasvab oluliselt selle sideliigi kasutamine tööstusprotsessides ja
telemeetrias.

Pilt 55. Uus miniatuurne Siemens TC35 kahesageduslik GSM modem

76
9. Kasutatud kirjandus

1. http://www.klinkmann.com
2. http://www.klinkmann.fi/miscellaneous/GSMcontroller/GSMcontroller.html
3. http://www.unitronics.com
4. http://www.unitronics.com/m90.htm
5. http://www.ab.com
6. http://www.rockwellsoftware.com
7. http://www.ab.com/networks/remote_access
8. http://www.wonderware.com
9. A. Rosin. Programmeeritavad kontrollerid SIMATIC S7. Tallinn: TTÜ elektriajamite ja
jõuelektroonika instituut, 2000. 120 lk.
10. T. Lehtla ja L. Kulmar. Mikroprotsessortehnika. Tallinn: TTÜ elektriajamite ja
jõuelektroonika instituut, 1995. 141 lk.
11. Allen-Bradley and Rockwell Software Catalogs on CD. RA-CA001A-EN-C. USA:
Rockwell, December 2000.
12. Allen-Bradley. Automation Systems. Publication B113. USA: Rockwell Automation,
March 2000.
13. Allen-Bradley. Industrial Controls. Publication A111C. USA: Rockwell Automation,
January 1995.
14. Allen-Bradley. MicroLogix 1000 Programmable Controllers. System overview.
Publication 1761-SO001A-US-P. USA: Rockwell Automation, November 1999.
15. Allen-Bradley. MicroLogix 1200 Programmable Controllers. System overview.
Publication 1762-SO001A-US-P. USA: Rockwell Automation, November 1999.
16. Allen-Bradley. MicroLogix 1500 Programmable Controllers with compact I/O for
Expansin. System overview. Publication 1764-SO001B-EN-P. USA: Rockwell
Automation, May 2000.
17. Allen-Bradley. SLC500 Programmable Controllers & I/O modules. System overview.
Publication 1747-SO001A-US-P. USA: Rockwell Automation, February 2000.
18. Rockwell Automation. RSLogix500 Software, version 3.0 Procedures Guide. For Use
with SLC500 Systems. USA: Rockwell Automation, October 1999.
19. Rockwell Automation. SLC500 Processors Documentation Reference Guide. Global
Technical Services Job Aid. USA: Rockwell Automation, January 1999.

77
10. LISAD

10.1. A-B MicroLogix1500 kontrolleri SMS näidisprogramm

78
10.2. M90 kontrolleri näiteprogramm GSM kommunikatsiooniks
eemalasuva arvutiga.

79
10.3. Põlva Võru tänava sadevee ülepumpamisjaama programm

80
10.4. Ida-Virumaal asuva Karja pumpla valvekeskuse programm

81