õpilane mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslikku seost antiikaja

näidete põhja: Riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslik seos antiikaja

näidete põhjal - Rooma ühiskond oli talupojaühiskond, sest enamik
elatus põllumajandusest. Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud
Tähtsaim kohustus osaleda sõjaväeteenistuses. Vaesed kodanikud
proletariaadid – õigused piiratud, kuid siiski kodanikud. Patrooni ja
kliendi vahekord. Kodanikud jagunesid kaheks : patriitsid (suursugused
suguvõsade liikmed, kõik kodanikuõigused) & plebeid(ülejäänud
kodanikud, enamus vaesed talupojad). Rooma oli vabariik.
selgitab antiiktsivilisatsioonide tähtsust maailma ajaloos antiikaja
näidete põhjal ning mõistab antiigipärandi olulisust tänapäeval:
Tähtsamad antiiktsivilisatsioonid olid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma.
Need riigid panid aluse Euroopa kultuurile. Vana-Kreekas sündis
filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes. Keekas saavad alguse
Olümpiamängud. Vana-Rooma aitas kaasa ristiusu levikule. Kreeka
kultuur mõjutas etruskide oma, etruskide oma aga roomlasteoma.
Kreeka kirjanduse ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa
kultuurile.
1. tunneb ning võrdleb demokraatliku ja aristokraatliku linnriigi, 2.
Rooma vabariigi ning keisririigi toimimise põhimõtteid: 1. 1) Spartas
valitses aristokraatlik oligarhia ehk parimate võim. Ateenas valitses
algselt diktatuur, kuid hiljem demokraatia. 2) Sparta oli ideaalne
sõduririik, mille peamiseks eesmärgiks oli arendada sõjameheomadusi,
samas kui Ateena oli demokraatlik riik, kus kehtis arusaam, et kõik
kodanikud on võrdsed. 3) Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele.
Ateenas aga ühiskondlikule heaolule. 4) Ateena kodanikkonna
moodustasid kõik vabad meessoost põliselankid. Sparta
kodanikuõigused moodustasid kõik täieõiguslikud spartlastest mehed,
kes olid vähemalt 30. aastased ehk spartiaadid. 2. Vabariik: Kõik Rooma
kodanikud olid seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed, kuid tegelikkuses
oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad
magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Rahvakoosolekud, kus ka
inimestel oli võimalus otsustada oma riigi asjade üle. Keisririik:
Pealtnäha oli riigikorraldus endine, kuid mõne aja pärast loobuti
rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik juhtimine koondus
nüüd valitseja kätte. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid, ning ta võis
pana veto kõikidele magistraatide otsustele. Senatist sai valitseja
nõuandja ja magistraadid viisid keisri otsused ellu. Nii senaatorite arv
kui ka kodanikkond hakkas kasvama, kuid mida enam kodanikkond
suurenes, seda vähem jäi neile eesõigusi ning kui varase keisririigi lõpus
anti kodakondsus kõikidele vabadele meestele, kadusid kõik
kodakondsusega kaasnevad eelised ja kodakondsusel polnud enam
tähtsust.
Iseloomusta religiooni ja mütoloogia osa antiikaja inimese
maailmapildis ning kristluse tekkelugu ja kujunemist ristiusuks.-
Religioon oli Rooma riigivõimuga tihedalt seotud ja preestrid olid
tegelikult riigiametnikud. Roomlased võtsid omaks mitmed etruskide ja
kreeklaste jumalad ning vallutussõdade käigus ka paljud idamaised
jumalad ning rituaalid. Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai
Palestiinas juutise usu ühe haruna alguse ristiusk. Selle rajaja Jeesus
kuulutas jumalariigi peatset saabumist ja kutsus meeleparandusele
kõiki, kes sinna pääseda lootsid. Jeesust peeti Vanas Testamendis
tõotatud messiaks ehk Kristuseks ja Jumala pojaks. Jeesuse sõnum võeti
kokku Vanale Testamendile lisatud Uues Testamendis. Jeesuse uskujaid
hakati nimetama kristlasteks. Kristlust levitasid usukuulutajad ehk
apostlid. Paulus – kõige mõjukam kristluse levitaja Süürias, Väike-Aasias
ja Kreekas.
kirjeldab näidete abil antiikkultuuri saavutusi, toob esile seosed
antiikkultuuri ja Euroopa kultuuri kujunemise vahel, töötab ajastut: 1.
Colosseum – kunagi mahutas üle 80000 pealtvaataja. 2. Vatikan – Seal
asub Europpa üks kuulsamaid muuseume. Michelangelo laemaalidega
Sixtuse kabel. 3. Teatrid sarnanesid kreeka teatritega – puust pingid
ning lava, kivist teatreid hakati rajama alles vabariigi lõpul. Suurem
osa etendusi olid komöödiad. 4. Rooma ehitustehnika kõige
eriomasem saavutus oli veejuhtmed ehk akveduktid -suurejoonelised
rajatised, mille kaudu varustati linna veega.
Caesar – Rooma riigi ainuvalitseja. kodusõdade perioodil (133-30 a. eKr)
väepealik, kes alistas Rooma võimule Gallia (tänapäeva Prantsusmaa).
49. a eKr puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda, kus Pompeius
sai lüüa ning Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Suurem osa
polnud temaga rahul ning 44. a eKr tapeti Caesar senati istungi ajal.
Augustus – tema valitsusaeg tõi pika rahuperioodi ja koos sellega
majanduse õitsengu. Pühendus riigi sisemisele korrastamisele. ehk teise
nimega Octavianus (Gaius Julius Caesar Octavianus). Oli lapsendatud
Caesari poolt ning oli Caesari pooldaja. Octavianus tõusis võimule
pärast Caesari surma (koos Antoniusega) ning valitses Rooma riigi
läänepoolsete osade üle. Peagi puhkes Antoniuse ja Caesari vahel
kodusõda, mille Octavianus võitis. 30. a eKr vallutas Ocatvianus
Egiptuse ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla <- seda
sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Octavianus võttis endale
aunimetuse Augustus (ld. k. 'auväärne') – Imperator Caesar Augustus..
Augustus pühendus riigi sisemisele korrastamisele. Vabariigi pooldajate
hulk jäi aina väiksemaks, ning kui Augustus suri, oli enamik roomlasi
ainuvalitsuse omaks võtnud.
Constatinus Suur - keiser aastatel 306 -336. 313. a legaliseeris ta
ristiusu, sellest ajast alates muutus kristlus kiiresti impeeriumi
valitsevaks religiooniks. Samuti lasi ta rajada impeeriumi uue pealinna
Konstantinoopoli. Rooma linn kaotas oma senise poliitilise tähtsuse.