Eetika Aritegevuses 2009 Lyh Ek (Compatibility Mode)

rieetika ppematerjalid
2009
DILEMMA 1
kevad 2009
Klient soovib firmalt mingisugust toodet vi teenust, kuuldes hinda, teatab, et selline hind ei ole talle vastuvetav. Firma ttaja teab, et sama teenust on kliendil odavamalt vimalik saada konkurendilt. Kas firma ttaja peaks rkima kliendile konkurendist vi mitte?
rieetika Mari Kooskora, EBS
EETIKA RITEGEVUSES
Mari Kooskora, PhD rieetika ppematerjal 2008
2
DILEMMA 2
kevad 2009
DILEMMA 3
kevad 2009
Firma on uhke oma teenete alusel sisseseatud palgamaksmise ssteemi le. ks ttajatest on teinud terve aasta tublit td ja vajab igati tunnustamist. Kuid, samas saab ta palka krgeima taseme jrgi ning peale teda on veel palju teisi j g g p p j ttajaid, keda esile tsta, seega ei saa firma juhid teda lendada. Mida nad peaksid tegema?
Firma juht rgib hele oma osakonnajuhtidest, et lhimal ajal koondatakse koos teiste ttajatega ka ks tema osakonna ttaja. Samas ei tohi osakonnajuhataja koondamisest kellelegi rkida, muidu tekib leldine lrm. Osakonnajuhataja kuuleb oma ttajalt keda on kavas koondada et ttajalt, koondada, sel on plaanis osta kallis kingitus ttrele ning uut mblit oma majja. Kuidas peab osakonnajuhataja kituma?
DILEMMA 4
kevad 2009
EETIKA RITEGEVUSES
kevad 2009
Minu kolleeg rgib mulle, et tal on kavas lahkuda firmast ning alustada td uuel kohal, mis on talle lubatud. Samal ajal annab minu lemus mulle mista, et ta ei anna mulle firmas uut vimalust, kuna kavatseb selle anda hoopis minu kolleegile. p g Mida peaksin tegema?
KAS vajame eetikat ritegevuses? MIKS me vajame eetikat ritegevuses?
Mari Kooskora
2009
EETILISE KITUMISE MUDEL

kevad 2009
Kultuurilised mjutused Perekond Haridus Usk Massimeedia / meelelahutus Rolli ootused Organisatsioon Eetika koodeksid Organisatsiooni kultuur Rolli mudelid Tajutav surve tulemuste saavutamiseks Premeerimise / karistamise ssteem ksikisik Personaalsus Vrtused Moraaliprintsiibid Kindlusetunde ajalugu Sugu
ASJAOLUD, MIS MJUTAVAD EETILIST KITUMIST:

Tugeva konkurentsiga keskkond Kitsi keskkond Suur sltuvus teistest organisatsioonidest Suur organisatsioonisisene surve heade tulemuste saavutamiseks iguste delegeerimine ja uuendused (julgustavad loovust) Jne
kevad 2009
Eetiline kitumine
Poliitilised / juriidilised iguslikud / majanduslikud mjutused
EETIKA JA RIEETIKA
Kui EETIKA on inimmtte ja kitumise mde, mis on juhitud hea ja ige printsiibist. on katse mrata reeglid, mis peaksid juhtima inimtegevust ja eluvrtusi eluvrtusi. mrab kuidas inimesed peaksid ksteist kohtlema. Siis RIEETIKA on eetika ritegevuses, mis sisaldab kitumist juhtivaid printsiipe ja reegleid rimaailmas.
9
kevad 2009 rieetika Mari Kooskora, EBS
Normatiiv EETIKA
Thendus, mratud kelle / mille poolt ige ja vale Sdametunnistus vi phjus ige ja vale (patt) Usk / kiriku vim Legaalne ja illegaalne Seadusandlik vim Sobiv ja sobimatu Kultuuriliselt mratud
Tasu / karistus Sdametunnistus Kiitus vi sdistus, maine Sdametunnistus Kindel tasu ja karistus krgemalt poolt (Jumal) Karistused mrat. igusliku vimu-andja poolt (kohtud) Sotsiaalne heakskiit vi hukkamist
10
RELIGIOON
IGUS
ETIKETT
MORAALSED / EETILISED PRINTSIIBID

kevad 2009
EETILISED VRTUSED
Eetika on vrtuste kogum, mida loetakse heaks ja igeks (Michael Josephon, 1988):
Ausus (honesty) Ausameelsus (integrity) Lubatuste pidamine (promise keeping) (promise-keeping) Usaldatavus (fidelity) Avatus (fairness) Teistest hoolimine (caring for others) Austus teiste vastu (respect for others) Kodanikutunne (responsible citizenship) Parima poole pdlemine (pursuit for excellence) Arvestamine (accountability)
= praktilised kitumisjuhised
Omadused: Perspektiivsus meldud kasutamiseks, inimeste kitumise juhisteks ja suunamiseks Universaalsus peaksid kehtima kikide kohta, kes on sarnases situatsioonis, kuldne reegel lim thtsus esteetilise, iguse ja iguslikkuse suhtes lim Avalikkus peavad olema kigile teatavaks tehtud Praktilisus neid saab rakendada, vttes arvesse inimlikke piiranguid 11
12
Mari Kooskora
2009
MIKS ON OLULINE?
Eetika ja rieetika on muutunud thtsaks akadeemilistes ja ri ringkondades, samuti ja eriti riigi juhtimises. Enam thelepanu alates 1970-st aastatest, algus USA-s, 1980a-te algusest Euroopas, alates 1990 ha olulisem. 1990-te aastate (ritegevuse) kvaliteedi tunnus Peale Enroni jt skandaale saanud eriti l i lt k P l E i k d l d iti laialt kneaineks. i k Muutumas vaatenurk ethics pays e. eetika on kasulik. Tnapeval pigem ethics matters e. eetika loeb, eetika on oluline. Eetika ja vastutuse vtmine on tegude, otsuste kvaliteedi tunnus, ilma milleta ei saa eksisteerida pika-ajaliselt ning jtkusuutlikult (Kooskora, 2006).
(RI)EETIKA (T DEFINITSIOONID)
(M. KOOSKORA, 2005)
kevad 2009
Eetika avaldub tegudes, otsustamises, selles, milliseid kriteeriume arvesse vetakse, mille alusel tegu vi otsus tehakse. Eetika nitab teo, otsuste kvaliteeti. Eetika on juhtimiskompetents. j p Eetika on julgus vtta vastutust. Viis kuidas koheldakse ennast ja teisi. Teha igeid asju, igel ajal, igete inimeste suhtes ja igel eesmrgil.
13
14
LHENEMISED RIEETIKALE
Olulised misted vastutus, igused, iglus, igus ja hiskond. Majandustegevuses keskendutakse pigem phjustele ja mjule (toimele). Organisatsiooni kitumise puhul vaatame inimesi kui otsustajaid kusjuures oluliseks saavad inimeste otsustajaid, motivatsioonid, vrtused ja tekspidamised. Silmas tuleb pidada:
Tegu iseenesest Teo eesmrki Teo motiivi Teo sisu Teo tagajrge Teo mju
RITEGEVUSE (ETTEVTLUSE) EESMRGID, VASTUTUS

kevad 2009
ritegevuse eesmrk MIKS me tegutseme ris? Tegevused ris KUIDAS me tegutseme? Otsustamine MILLINE on otsuse mju teistele? Vastutus KELLE ees me oleme vastutavad?
15
16
ETTEVTTE, ORGANISATSIOONI TEGEVUSE EESMRGID, VASTUTUS, EETIKA

Organisatsiooni tegevuse eesmrk MIKS me tegutseme organisatsioonis? Tegevused organisatsioonis KUIDAS me tegutseme? Otsustamine MILLINE on otsuse mju teistele? Vastutus KELLE ees me oleme vastutavad?
Eetika petab meid diskuteerima, vitlema, phjendama ja argumenteerima, eesmrgiks ei ole manitsemine, vaid valikute tegemine ja kitumise suunamine. Seega on abiks valikute tegemisel, millist tegevust viks pidada lubatuks ja millist tegevust tuleks vltida ehk kuidas suunata oma tegevusi.
EETIKAKOODEKSID
1. Normatiivsed (rules-based) tpsed ettekirjutused positiivses vormis: ettevttes kehtivad eetilised veendumused (mtlemisstandardid) negatiivses vormis: kitumisnormid, mille jrgimine on ettevtte ttajatele kohustuslik. j 2. Vrtustele tuginevad tavaliselt lhikesed ja ldsnalised, sageli pikaajalised, sisuliselt deklaratsioonid ettevtte moraalipoliitika kohta. 3. Sotsiaalselt kohustavad (social-responsibility-based) rie firma kohustused kigi oma huviliste - oma klientide, etik ttajate, omanike, aktsionride, partnerite, a Mari 18 konkurentide ning ka kogu hiskonna ees. Koo
skor a, EBS
kevad 2009
Mitte ksimus kas (ri)tegevus vi eetika? Vaid oluline on tasakaal (ri)tegevuse ja eetika vahel
17
Mari Kooskora
2009
EETIKAKOODEKSITE LOOMINE
Enne koodeksi tegemist on vaja leida vastused jrgmistele ksimustele: Mis on eetikakoodeksi eesmrk, milliseid teemasid peaks see hlmama? Kas on see meldud juhisena vi p j peab ta sisaldama kindlaid nudmisi firma ttajatele? Millist liiki peaks koodeks olema, selle sisuline pool? Kes on hlmatud koodeksi ettevalmistamisel ning selle tutvustamisel ja titmise kontrollimisel? Kuidas koodeks avaldatakse nii firma sees kui rie etik vljaspool?
kevad 2009
Eetika ritegevuses Juhtumite lahendamine
a Mari 19 Koo skor a, EBS
JUHTUMITE LAHENDAMISEL 1
kevad 2009
JUHTUMITE LAHENDAMISEL 2
kevad 2009
Kas on meil tegemist (eetilise) probleemiga? Kus on (milles seisneb) probleem? Miks on see / mis teeb sellest eetilise probleemi?
Mis on juhtunud? Miks see juhtus? / Kuidas see juhtus? Kes on hlmatud? (erinevad huvilised huvilised, sidusrhmad, nende huvid, vajadused, tegevused)? Kes on vastutav ja Miks?
21
22
JUHTUMI ANALSIMISEL
kevad 2009
JUHTUMITE ANALS KOLMEL TASANDIL:

kevad 2009
Tegu ise oli see ige, vale, kohustuslik, vabatahtlik, moraalselt neutraalne ja miks / miks mitte? Tagajrjed kas tagajrjed olid head, halvad, erapooletud ja miks / miks mitte kellele? mitte, Omadused kuidas me iseloomustame teostajat? Vooruslik, paheline, neutraalne? Eesmrk, motiiv mis oli teo eesmrk (hea tahe, kurjus, tahtlik, neutraalne, osavtmatu)? Vastata ksimustele MIS? KUIDAS? MIKS?
Majanduslik teemad, mis seotud ritegevuse, strateegia ja tehniliste oskustega; Pshholoogiline / sotsioloogiline hlmab juhtimist (eestvedamist) ja suhtlemisoskusi; Eetiline hlmab personaalseid vrtusi ja hoiakuid. Esimene tase tegevuse maailm; Teine ja kolmas tase inimeste maailm. (VazquezDodero, 2002)
23
24
Mari Kooskora
2009
JUHTUM / KONFLIKT
kevad 2009
JUHTUMI ANALS
kevad 2009
I II III
Konflikti kirjeldus Osapoolte kirjeldus Konflikti lahendus
Formuleerida probleem milles seisneb konflikt vi oht konflikti tekkimiseks? Pakkuda vlja vimalikke lahendusi (eeldades konflikti olemasolu) - kasutades rieetilise konflikti lahendamise juhendit
25
26
JUHTUMI ANALSIMISEL
kevad 2009
ABIJUHISED
kevad 2009
Uurida juhtumit juriidiliselt seaduslik ja/vi eetiline vi mitte Vrrelda juhtumit vimalike abijuhistega (formaalsed, mitteformaalsed) Leida juhtumile sobivad eetilised printsiibid (teleoloogiline, deontoloogiline, relatiivne) Analsida rakendades erinevate eetiliste teooriate / lhenemiste seisukohti Teha eetiline valik ja anda hinnang tagajrjele
FORMAALSED Korporatsiooni (ettevtte) poliitika Eetilised koodeksid kuldne reegel MITTEFORMAALSED (intuitiivsed) EMA-test kas avaldaksite otsuse oma lhedastele? TV-test kas julgeksite teatada sellest otsusest avalikkusele? LHNA-test tundub hea, ige lhnab hsti TEISE NAHAS OLEMISE test kas teile meeldiks lahend, kui seaksite ennast teise olukorda?
27
TURU test kas teie otsus annab turul eelise?
28
EETILISED LHENEMISED
kevad 2009
RELATIVISM
kevad 2009
Relativism vttes arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekte Tagajrgede eetika (J. Bentham) tagajrjed ja mjud on olulised, kulude ja tulude anals, (ritegevuses ka lhiajalised ja pikaajalised perspektiivid) Kohustuste eetika (I. Kant) iguste ja kohustuste ksimused, isiklikud ja professionaalsed, tegutsemine viisil, et sellest viks saada ldine seadus, et igaks viks kituda samal viisil, teiste vrtustamine, vrtustamine teiste kohtlemine eesmrkidena, mitte vaid eesmrkidena vahenditena, tegutsemine viisil nagu elaksime ideaalses maailmas igused ja iglus (J. Rawls) vrdsuse, valiku vabaduse, ja igluse printsiibid, ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja tulemuslikult Vooruste eetika (Aristotle) ldised inimlikud voorused ritegevuses, voorused seoses ritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmrk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, kitumine viisil nagu kituvad vooruslikud inimesed, pdlemine tiuslikkuse poole Hoolimise eetika (C. Gilligan) vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine Post-modernistlik eetika thelepanu pratakse diskussioonidele, koostle selleks ei leida sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid
Relativism vtab arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekte Eetiline kitumine on mratletud ksikisikute ja gruppide kogemuste alusel Relativistlikud vi olulised (thtsad) teised (lejnud) on eetiliste standardite mratlemise aluseks Sellised seisukohad vivad aja jooksul muutuda
29
30
Mari Kooskora
2009
TAGAJRGEDE EETIKA EGOISTLIK JA

UTILITARISTLIK PERSPEKTIIV
kevad 2009
HEDONISTLIK KALKULEERIMINE
kevad 2009
Kas see tegu on testi minu vi minu organisatsiooni parimates pikaajalistes huvides? Kas on sobiv ja oodatud kui ma mtlen, arvestan selle situatsiooni tagajrgedega ainult endale? *** Kui ma arvestan kikide vimalike enda teo tagajrgedega, tulemustega kigi suhtes, kes on seotud, kas tulemus on parem vi halvem meile kigile? Kui tenosed on tagajrjed ja kui olulised need on?
Misted mnu ja valu
31
Tegu hinnatakse selle tagajrje: Sgavuse (kui sgav on tunne) Intensiivsuse (kui palju toob tegu mnu vi valu) Kestvuse (kui kauaks) Kindluse vi ebakindluse (kui suur tenosus on mnu vi valu loomiseks) Lheduse ja kauguse (sellest tulenevalt kui kiiresti need tagajrjed ilmnevad) Kas need tunded viivad ka tulevikus mnu vi valu tekkimisele Ulatuse (kui paljusid inimesi see tegu mjutab) 32
KOHUSTUSTE EETIKA
kevad 2009
IGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIA I. KANT

kevad 2009
Kelle suhtes on mul selles situatsioonis kohustusi? Mis vib juhtuda kui kik tegutseksid samal moel kui mina? Kas ma kohtlen inimesi selliselt, et ainult saada midagi enda (oma organisatsiooni) jaoks vi mtlen ma ka sellele, millised on nende soovid? Neile ksimustele vastamine arendab diskussiooni juhtide / liidrite professionaalsete kohustuste le organisatsioonis ja samuti ka personaalse vastutuse osas, kui inimene teiste inimeste suhtes.
Iga igus snnitab kohustuse Kohustused tulenevad igustest iguste teooria iidseks variatsiooniks on Kuldne reegel: - Kitu teistega nii nagu tahaksid, et nad kituvad sinuga
33
34
IGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIA I. KANT

kevad 2009
KATEGOORILINE IMPERATIIV
I. KANT
kevad 2009
Absoluutsed igused igus elule igus vabadusele igus privaatsusele igus turvalisusele igus teada igus omandile
Peamised kohustused vgivaldsusetus usaldusvrsus ausus iglus enesekriitilisus tiustumispd
Kanti arvates fundamentaalne moraaliseadus, mis on niisama objektiivne nagu loodusseadused. Kui saad oma tegu, antud tegu, laiendada kikidele, et kik viksid samamoodi teha, siis on tegu moraalne ehk ige tegu, kui ei, siis vale. Kategooriline imperatiiv konkretiseerub phimttes, et inimest tuleb ksitleda eesmrgina ja inimest ei tohi mitte kunagi kasutada kui vahendit. Inimene ei tohi olla teisele inimesele vahendiks mingi eesmrgi saavutamisel. Kant vljendab seda snadega, et iga inimene on ise moraalne agent.
35
36
Mari Kooskora
2009
IGUSTE JA IGLUSE PERSPEKTIIV

kevad 2009
VOORUSTE EETIKA
kevad 2009
Kelle igusi pean ma selles situatsioonis arvestama? Kas ma austan peamisi inimigusi ja inimeste vajadust olla vrikas? Kas ma kohtlen kiki iglaselt? Kas kigil on olnud vrdsed vimalused? Kas on suuri erinevusi vitjate ja kaotajate vahel, mida saaks / oleks saanud ra hoida?
Kas ma kitun siin ausalt, ausameelselt, vrikalt? Mida teeks kombekas, aus inimene samas olukorras?
Inimese iseloomu: Voorused nagu ausus, julgus, mdukus ausameelsus ausus julgus mdukus, ausameelsus, osavtlikkus, enesekontroll Pahed ebaausus, valelikkus, halastamatus, ahnus, ausameelsuse puudumine, isegi argus Arusaam et tegevus on moraalselt ige kui inimene, kes seda teostab, tegutseb moraalselt voorusliku isikuna vi arendab moraalseid voorusi ja moraalselt vale, kui tegutseb paheliselt vi arendab moraalseid pahesid.
37
38
HOOLIMISE EETIKA
kevad 2009
POST-MODERNISTLIK EETIKA
kevad 2009
Vaade isiklikele suhetele ja teistest hoolimisele, nt hoolimine perekonnast ja spradest, andes teise perspektiivi. Kuidas teised mjutatud osapooled tunnevad ennast selles situatsioonis? Kas ma saan hoiduda teistele viga tegemast? Milline lahendus kige tenolisemalt kaitseb / hoiab terveid ja harmoonilisi suhteid osapoolte vahel?
Millised normid saaksime me koos vlja ttada, et juda vastastikku aktsepteeritud lahenduseni selles olukorras? Kuidas me saavutame rahumeelse konfliktilahenduse mis hoiaks ra kiirustamise kige mjukamate asjaosaliste poolt? Thelepanu pramine diskussioonidele, koostle selleks, et juda vastuvetava tulemuseni, isikute omavahelistele suhetele aitab meil laiendada diskussiooniteemasid moraali, moraalsuse ja eetika le rimaailmas.
39
40
TERVIKLIK LHENEMINE EETILISTE PROBLEEMIDE

LAHENDAMISEL (M. KOOSKORA, 2006)
EETILISE OTSUSTAMISPROTSESSI
NELI ETAPPI
kevad 2009
1.
2.
TEO TEGIJA(D )
MOTIVATSIOON / PRINTSIIBID
SUHTED / MJU TEISTELE TEGU / TEGUVIIS TULEMUSED / TAGAJRG
3.
DISKUSSIOONID / ARUTELUD MORAALI JA EETIKA LE, EETILINE KITUMINE JA TEGUTSEMINE
4.
Tuleb hinnata, milliseid osapooli otsus mjutab ja mil viisil, kas kellegi huvid on kahjustatud. Otsust tuleb hinnata eetika seisukohalt, lhtudes hiskonnas kehtivatest moraalinormidest ja missioonis sisalduvatest eetilistest printsiipidest printsiipidest. Moraalinormidele vastavus peaks olema lahendusvariandi valimisel esmane kriteerium. Kohustumine eetiliselt kituma.
41
rie etik a Mari 42 Koo skor a, EBS
Mari Kooskora
2009
JUHTUMI LAHENDAMISEL
kevad 2009
EETILINE VALIK
kevad 2009
Phjendada, miks valisite selle lahenduse Mratleda konflikti phjus Milliseid oskusi vajab juht, et toime tulla konfliktide lahendamisega? Millist kasu said vi oleks saanud osapooled Milli t k id i l k d l d konflikti lahendamisest?
Vaadata otsus le eelmiste sammude phjal Vtta otsus vastu Analsida, kas on vimalik vltida sellist konflikti tulevikus LEPPIDA SELLEGA! PPIDA SELLEST!
43
44
OBJEKTIIVSED MORAALSED TED

kevad 2009
Nited peamistest moraaliseadustest, need printsiibid on vajalikud heaks eluks ja arenguks inimhiskonnas. Moraalselt on vale piinata teist inimest lbu prast
ra tapa stut inimest ra tekita mitte vajalikku valu vi kannatust ra valeta ega peta Tida oma lubadusi ja austa kokkuleppeid ra vta teiselt inimeselt tema vabadust Rgi ttt vi vhemalt ra valeta Tegutse iglaselt, kohtle vrdseid vrdselt ja ebavrdseid vast. Tna. Nita les tnulikkust sulle osutatud teenete eest Aita teisi inimesi, eriti siis kui selle kulu on sulle minimaalne Tida iglasi seadusi
45
Eetika ritegevuses Juhi eetika
JUHI EETIKA
kevad 2009
JUHI ROLL
kevad 2009
- tuleneb hiskonnas kehtivatest ldistest normidest ja vrtustest, kodusest kasvatusest ja perekonnast, haridusest, religioonist, suhtlemisest teiste inimestega jne.
Rolli moodustavad normatiivselt heakskiidetud toimingud, mida oodatakse teatud staatusega isikult (juhilt). Juhtimise puhul on suhtel vhemalt 3 osapoolt: juht; tema alluvad; lemused.
47
48
Mari Kooskora
2009
Endised juhid Peamine roll Priviligeeritud seisuses, kskude jagaja, manipulaator, kontrollija Perioodiline ppimine, kitsa ala spetsialist Aeg, pingutus, ametinimetus ks kultuur, ks keel Formaalne vim Potensiaalne probleem Vertikaalne (lalt-alla) Limiteeritud vljund ksikotsustele Tagant jrele mtlemine Vistluslik (vit-kaotus) Peidetud, infole piiratud juurdeps Vastuseis, takistamine
Kaasaegsed juhid Hlbustaja, meeskonna liige, petaja, advokaat, sponsor, treener Pidev eluaegne pe, ldistaja, mitmekesiste oskustega Oskused, tulemused Mitmed kultuurid ja keeled Teadmised (tehnilised ja suhtlemisoskus) Peamine ressurss Mitmesuunaline
JUHI EETIKA VLJENDUB JRGMISELT:

kevad 2009
ppimine ja teadmised Tasu kriteeriumid Kultuuriline orientatsioon Peamine mjutamise vahend Vaade inimestele Peamine kommunikatsiooni mudel Otsustamise stiil Eetilised kaalutlused Inimestevaheliste suhete olemus Vimu ja vtmeinfo ksitlemine Suhtumine muutustesse
kevad 2009
1. 2. 3.
Kuidas organisatsioon kohtleb oma ttajaid. Kuidas ttajad suhtuvad organisatsiooni. Kuidas organisatsioon kohtleb kliente, aktsionre, tarnijaid ja kliente. t ij id j kli t
49
Laiaphjaline sisend hisotsuste jaoks Eelnev mtlemine, kaalutlemine Koost (vit-vit) Jagatud, infole lai juurdeps 50 Hlbustamine, kergendamine
TTAJATE JA TANDJATE IGUSED JA KOHUSTUSED

igus tle igus iglasele palgale igus hineda igus privaatsusele ja pereelule Kohustus rakendada iglasi ttajate palkamise- ja tlt vabastamise reegleid Kohustus garanteerida iglane ttasu Kohustus aktsepteerida ametihingute tegevust Kohustus austada perekonda Kohustus aktsepteerida ttajatelt iglast kriitikat Kohustus tunnustada ttajate igust oma huve kaitsta Kohustus informeerida ttajaid ja nendega nu pidada Kohustus seda garanteerida Kohustus parandada t kvaliteeti igus seda ttajatelt nuda igus nuda ttajatelt lojaalsust igus nuda korralikku kitumist tkohal
51
JUHTIDE EESKUJU
igus sdametunnistuse- ja knevabadusele igus kaitsele igus osalusele ja teabele igus tervislikule tkeskkonnale igus trahulolule Kohustus tita tlepingu tingimusi Kohustus firmale lojaalne olla
Kohustus austada ettevtte kitumisreegleid ja moraalinorme
Tihti on hiskondadel, organisatsioonidel oma juhtide ngu, juhid annavad oma tegevusega eeskuju, neid jlgitakse ja nende jrgi kitutakse. Poliitilistel ja rijuhtidel on teatud vim ning nendelt oodatakse selle iglast kasutamist kuid see vim on eelkige vimalus midagi teha korda saata, mitte vim k ll i l ega vimalus olla vrdsem k i t i d i kellegi le i l ll d kui teised. Vimu kuritarvitamisel kaob usaldus ning suhtumine juhtidesse ja nende tegevusse muutub skeptiliseks ja negatiivseks ning samas annab see selge signaali ka teistele. Juhtide vaated ja hoiakud vetakse tihti le hiskonna / organisatsiooni liikmete poolt. Aga kui juht toimib vastavalt ausalt ja iglaselt, siis on ka teistel liikmetel raskem langetada valesid otsuseid.
52
Allikas: Employers and employees rights and duties (Harvey, B. Business ethics: a European Approach, Hertfordshire, 1994, lk. 57).
MIDA SAAVAD JUHID TEHA EETILISE

KITUMISE TAGAMISEKS ORGANISATSIOONIS?
Palgata igeid inimesi; Seada rohkem norme kui reegleid; Vltida enese sattumist isolatsiooni; Anda eeskuju eetilise kitumise osas.
JUHTIMISE EETIKA TBID:

kevad 2009 kevad 2009
Tunnused
Immoraalne juhtimine Otsused, teod ja kitumine on aktiivses vastuolus moraaliga Omakasu individuaalsel vi ettevtte tasandil
Amoraalne juhtimine Pole moraalne ega moraalitu, kuid otsused ei arvesta moraalseid kaalutlusi Head kavatsused, kuid teisi ei arvesta
Moraalne juhtimine
53
Eetilised normid
Eetiline eestvedamine on juhtimise tavaprane osa Taotletakse edu, kuid eetilistes raamides (ausus, 54 seaduslikkus, kohusetunne)
Motiivid
Mari Kooskora
2009
JUHTIMISE EETIKA TBID:

kevad 2009
MORAALI PRINTSIIBID JUHTIDELE

kevad 2009
Tunnused Eesmrgid
Immoraalne juhtimine Kasum ja edu mistahes g hinnaga Seadus on takistuseks, mis tuleb letada
Amoraalne juhtimine Tasuvus
Moraalne juhtimine
Suhtumine seadustesse
Seadus on eetika alus. Phiksimus on, mida seadus lubab teha Isiklik eetika vib olla. Seadust jrgitakse kui seda tegema peab
Tasuvus seaduslikke ja eetilisi norme arvestades Seaduse jrgimine on eetilise kitumise minimaalne tase Eetika ldtunnustatud 55 normid
Inimelu vrtustamine: Inimeste elu tuleb austada. Autonoomia, sltumatus: Kik isikud on oma olemuselt vrtuslikud ning nad omavad igust enesemramisele. Ausus: Tde tuleb vlja elda neile, kes peavad seda teadma. Ausus on ausameelsus, te rkimine ja austus, g p lugupidamine. Lojaalsus: Lubadusi, lepinguid, kokkuleppeid tuleb austada. iglus: Inimesi tuleb kohelda iglaselt. Inimesel on igus iglaseks, erapooletuks, vrdseks kohtlemiseks. Inimesel on kohustus kohelda teisi iglaselt.
Strateegia
Eesmrgi nimel kasutatakse kiki vimalusi
56
KOHLBERGI MORAALSE ARENGU TEOORIA

kevad 2009
Eelkonventsionaalne tase ige ja vale mravad isiklikud tunded, egoism. I tasand kuni koolieani. KUULEKUS & KARISTUS II tasand alates 3a. INDIVIDUALISM & VASTATIKKUS Konventsionaalne tase subjektiivsed tunded, kollektiivne mju, autoriteetsed figuurid. Kohustus = reeglid ja normid figuurid normid. III tasand HEA POISS & HEA TDRUK IV tasand KORD & SEADUS Postkonventsionaalne tase viitamine objektiivsetele printsiipidele Areneb ABSTRAKTNE MTLEMINE V tasand Vimalikult palju head vimalikult paljudele. Teleoloogiline eetika VI tasand HEA KIGILE Kanti absoluutne eetika. Moraalne inimene neid tegusid ei tee
57
Eetika ritegevuses Vastutustundlik ettevtlus
MIS?
VASTUTUSTUNDLIK ETTEVTLUS
MIKS? (CSR)
kevad 2009
kevad 2009
Kige lihtsamalt eldes: Mida Sa teed? Kuidas seda teed? Millal? ja Mida selle kohta rgid?
Maailm meie mber on muutunud Inimene on muutunud Vrtused on muutunud Ttegemine on muutunud Ettevtte vorm, sisu ja mju on muutunud hiskonna ootused ettevtete suhtes on muutunud Kapitalism = sotsiaalse koost ssteem Ettevte = sotsiaalne, hiskondlik kodanik
Mari Kooskora
10
2009
UUS JA VANA VAADE (CHARLIE OMALLEY)

kevad 2009
OLULINE
Ettevte, organisatsioon on sotsiaalne institutsioon, koosneb inimestest ja meldud eelkige inimestele teenuste osutamiseks.
kevad 2009
KESKKOND ETTEVTE HISKOND HISKOND ETTEVTE

KESKKOND
See, kuidas ettevte, organisatsioon tegutseb, on mravaks faktoriks. Kui ri aetakse tegevuse eest vastutust vtmata, kaotab ettevte, organisatsioon lepingu hiskonnaga.
kevad 2009
VASTUTUSE PRAMIID (CARROLL, 1991)

kevad 2009
FILANTROOPILINE Panustada kogukonnale; tsta elukvaliteeti EETILINE Teha seda, mis on ige ja iglane. Mitte phjustada kahju. SEADUSLIK
Seadused on hiskonna kodeeringud igest ja valest. Jrgi mngureegleid.
= vastutuse vtmine oma tegevuse eest!
Olla hea (korp.) kodanik
Olla tili Oll eetiline.
Jrgida seadusi.
MAJANDUSLIK See on kige alus, sellel phinevad teised.
Ole kasumlik.
TULEB LEIDA VASTUSED:

kevad 2009
OMANIKE VS HUVIGRUPPIDE HUVID

kevad 2009
Kas ri/ettevtluse eesmrk on endiselt ainult kasum vi ka kaasaaitamine ldisele positiivsele arengule? Kas vastutus ja eetika on ettevtte jaoks midagi ekstra vi ri ks loomulik osa? Kas vastutusest ja eetikast ris on mtet rohkem rkida? Kas nii suurtel kui vikestel ettevtetel on hesugune vastutus? Kas standardid ja aruandlus selles vallas aitavad ettevtete tegevust lbipaistvamaks muuta vi muutuvad rutiiniks?
Milton Friedman (1970):
vabas hiskonnas on ainult hte liiki ettevtte sotsiaalset vastutust kasutada oma vahendeid ja suurendada kasumit nii kaua kuni tegutseb vastavalt mngureeglitele
in a free society there is only one social responsibility of business to use its resources to increase its profits so long as it stays within the rules of the game
R. Solomon (1992/ R.E. Freeman 1993):
ettevtete juhid peavad arvestama nende huvigruppide huvidega, keda vivad mjutada nende otsused vi teod
corporate managers must take into account the interest of those stakeholders that may be impacted by their decisions and actions
66
Mari Kooskora
11
2009
ERINEVAD HUVIGRUPID
kevad 2009
VASTUTUSTUNDLIK ETTEVTLUS (CSR)

kevad 2009
CSR kike-hlmav termin Mitmed dimensioonid, seotud paljude valdkondadega Vrtust loov tegevus (kolmik-P: profit, people, planet kasum, inimesed, planeet) (seos korporatiivse kodanikuga) Erinevate huvigruppide koost vorm Rohkem k i h t R hk kui heategevus letab legaalset vastutust Kuid: definitsioon sltub sotsiaal-poliitilisest keskkonnast, ajaloolistest traditsioonidest, eriolukordadest (kriisid) ja hetke majanduslikest trendidest
OLLA VASTUTUSTUNDLIK = OLLA VASTUTUSTUNDLIK ETTEVTLUS (CSR)

kevad 2009
JTKUSUUTLIK JA TSTA ELUKVALITEETI Maailm on muutumas paigast, kus vrtust loodi vertikaalset ksu ja kontrolliliini pidi, kohaks kus jrjest enam luuakse vrtust horisontaalselt, suhete ja koost kaudu
Me oleme valinud CSR strateegia oma
kevad 2009
Eristatakse: Ettevttesisene Ettevttevline
Thomas Friedman, Financial Times, Nov 2005
konkurentsivimaluste suurendamiseks k k t i i l t d i k
Gunter Verheugen, European Commission
Organisatsiooni phendumine kestvale majanduslikule arengule, ttamine koos oma ttajatega, nende peredega, kohaliku kogukonna ja hiskonnaga aitab tsta elukvaliteeti
World Business Council for Sustainable Development etik
rie
OLLA VASTUTUSTUNDLIK = ARENDADA

ETTEVTET Vastutustundliku ettevtte ttajaid on uhked oma tkoha le. Raha on vahend ettevtte arendamiseks, mitte selle eksisteerimise eesmrgiks CSR ei ole kulu vaid pigem vimalus kulu, vimalus.
Ole Stavad, Minister of Business and Industry, Denmark
kevad 2009
OLLA VASTUTUSTUNDLIK =
PAREM FINANTSTULEMUS Ettevtted, kes on hivatud ja teevad tsiseid jupingutusi selle nimel, et defineerida CSR ja integreerida neid phimtteid oma tegevuse kikidesse aspektidesse, usuvad, et CSR alasel tegevusel on hea mju nende ritegevuse majanduslikule tulemusele.
Paranenud finantstulemused Vhenenud tegevuskulud Parem brndi imago ja maine Suurenenud mk ja kliendilojaalsus Kasvanud tootlikkus ja parem kvaliteet Suurenenud vime kita ja hoida paremaid ttajaid Suurem ligips kapitalile
kevad 2009
Peter Pruzan, CBS, Denmark
Uus innovatsiooni paradigma on tekkimas: partnerlus eraettevtete ja hiskondlike huvide vahel toob kaasa kasumlikku ja kestvat muutust mlemale osapoolele.
R. Moss Kantor, May 1999 rie
etik a Mari 71 Koo skor a, EBS
Mari Kooskora
12
2009
VASTUTUSTUNDLIK ETTEVTLUS (CSR) = ETTEVTTE MORAALNE ARENG?

kevad 2009
KUIDAS ARENDADA MAJANDUSLIKKU JA SOTSIAALSET ARENGUT

Vastutus keskkonna, hiskonna ees Huvigruppide ees, sh ttajate ees Miks peaks ettevte investeerima sotsiaalsesse tegevusse:
Parem tkeskkond, head ttajad jvad alles P tk kk d h d tt j d j d ll Tooted / teenused, mida on vaja ja mis meeldivad endale ning klientidele Meeldiv koost partneritega Ettevtte tegevus on kasumlik Toodab omanikele ja rahastajatele vara (ka mittemateriaalset) Maine kasv
kevad 2009
I madalaim tase Amoraalsus II tase Legaalsus III tase Vastutustundlikkus, reageerimine IV tase Arenev eetiline V tase Arenenud eetiline
T HISKONNA HEAKS
kevad 2009
MDID (I)
kevad 2009
CSR on probleemide muutmine vimalusteks! Ettevte on seda edukam, mida edasijudnum ja konkurentsivimelisem on hiskond. Eestile on iseloomulik vike koostvaim, prakem see enda t ge seks nidates eesk j teistele tugevuseks, eeskuju
Hariduse ja koolitusealane abi ja toetus; Tegevused vrtuste, vaadete muutmiseks; Avardub arusaamine keskkonnast, sotsiaalsed vaated.
CSR on KALLIS
CSR on rikaste ja ilusate kallis lbu Vikeste ja alustavate ettevtete jaoks vimatu
CSR on ettevtte tegevuse loomulik osa Vtmeks jtkusuutlikkusele Strateegia vs heategevus
Summad heategevuseks ja sponsorlus lihtsamad, rie kuid raha andmine heategevuseks pole pikaajaliselt etik a jtkusuutlik. Mari
75 Koo skor a, EBS
CSR on ritegevuse osa
Mdid (II)
CSR on PR
Enam CSRi = Rohkem sisu PR materjalides Aitamine teeb sinust hea ettevtte CSR on seotud ettevtte phivrtuste ja ettevtte strateegiaga Vertikaalne ja horisontaalne Pole suunatud vaid hele sidusrhmale, vaid tasakaalustab kiki
Mdid (III)
CSR on omaniku / juhi naise jaoks
Sltub juhi harrastustest Meid ei puuduta on Meid puuduta juhtkonna prusmaa Toetused ja annetused Juhtimisfunktsioonide integreeritud osa Toimib, kui ettevtted mtlevad Jtkusuutlikult, pikemat edu silmas ik t d il pidades
CSR on ritegevuse osa CSR on ritegevuse osa
Mari Kooskora
13
2009
UURINGUD EESTI ETTEVTETE SEAS

kevad 2009
KOKKUVTE EESTI TIPPJUHTIDE JA OMANIKE UURINGUST SUVEL 2004

kevad 2009
Uuringud kevadel 2003, EBS Intervjuude ja ankeetide vormis osalesid 24 + 30 + 8 Eesti ettevtet eri tegutsemisaladelt Tulemused: Vikeettevtted - sotsiaalne vastutus = hiskonna liikmetele antakse td Keskmised ettevtted - Teadlikkus suurem, kuid suuresti vrdsustatud sponsorlusega Suurettevtted - Kogu tegevus on ldine sotsiaalne vastutus
Juhid vs omanikud; aastad 95-2000 ja 2000-2004 Ngemus sotsiaalsest vastutusest erinev tippjuhtidel ja omanikel ning tippjuht-omanikel Kui 1990-ndatel praktiliselt keegi ei melnud hiskonna, keskkonna peale thtsad olid vaid enda ettevtte huvid peale, enda, (esmathtis kasumi-teenimine iga hinnaga), on tnaseks olukord muutunud. Nd on oluline viis, kuidas ettevte tegutseb, kuidas saavutab kasumit, otsitakse pehmemaid vimalusi, kuid rie sotsiaalset vastutust peetakse suuresti marketingi ja PR etik a osaks (vahendiks).
Mari 80 Koo skor a, EBS
KOKKUVTE EESTI TIPPJUHTIDE JA OMANIKE UURINGUST SUVEL 2004 (JTK)

kevad 2009
KOKKUVTE EESTI TIPPJUHTIDE JA OMANIKE UURINGUST SUVEL 2004 (JTK)

Omanikud (seisukohad kohati lahknevad): Kasumiteenimine esmathtis; CSR nagu mask ja PR vahend; Ettevtte omamine on juba CSR tegevus; CSR vib olla omakasupdlik; Ettevtet ksitletakse kui vahendit, mitte organiseeritud eesmrki. Tippjuhid: CSR selgesti kasvav valdkond; Nevad ka laiemat pilti (helikopter mtlemine?); Peamine eesmrk kasumiteenimine; Positsioneerivad endid meeskonna kaudu kasulikum; Arvestavad rohkem ttajatega; rie Omanike aktsionride kohtlemine peamiste huvilistena mrgatavalt etik vhenenud. a
kevad 2009
Peamised huviliste grupid: Meedia, avalik arvamus; Ttajad (mitte tippjuhid) Kliendid, tarnijad Pankade thtsus on krge, kuid on mrkimisvrselt vhenenud vrreldes 19952000.a; Hoiakud riigi suhtes nitavad kahte vastandlikku seisukohta (riik kui abi; riik kui vaenlane)
Mari 82 Koo skor a, EBS
UURING
EESTI ETTEVTETE SEAS KEVAD 2005

kevad 2009
UURING
EESTI ETTEVTETE
SEAS KEVAD
2005
kevad 2009
PEAMISED TULEMUSED
o o o o o o o o o o o o
Vastajaid 88 ettevtte esindajat erasektorist, valitud ripeva Top 100 ettevtte 2004 hulgast, ripeva lisavljaandest Tippjuhid 2004; E-kirjad ettevtete juhtidele, ksitlus on-line phimttel; Vastajad tipp- ja keskastme juhid, ettevtjad, tippspetsialistid; Ettevtted erinesid suuruse, pritolu, tegevusvaldkonna osas; rie Vastajatelt positiivne tagasiside ja huvi teema vastu etik
Thtsamad hiskondliku vastutuse valdkonnad: Heaks tandjaks olemine; Seaduste ja regulatsioonide titmine; Sponsoreerimine ja heategevus. Peamised motivaatorid, kasud: Paranenud suhted partneritega; Omanike huvid; Ettevtte maine parandamine. Peamised takistused: Valitsuse poolse toetuse puudumine; Rahaliste vahendite vhesus; Ajapuudus.
Mari Kooskora
14
2009
UURING EESTI ETTEVTETE SEAS KEVAD PEAMISED TULEMUSED
2005
kevad 2009
VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVTLUSE TULEVIKUPERSPEKTIIVID EESTIS

kevad 2009
o o o o o
Ettevtte sotsiaalse vastutuse thendus suhteliselt segane; Vga harva loetakse strateegia osaks; Ei osata nha otsest kasu; ; Peetakse pigem lhiajaliseks tegevuseks; Sotsiaalse osathtsus liialt rhutatud; Tulevikuperspektiivid ebaselged.
Vaja suurendada ettevtete juhtide teadlikkust, mistmaks CSR vajadust; Tpsustada kontseptsiooni sisulist, praktilist thendust, pakkuda koolitusvimalusi ja kaasata juhte; Asetada rhk pigem vastutustundlikule ettevtlusele kui ettevtte hi k dlik l (sotsiaalsele) tt tt hiskondlikule ( t i l l ) vastutusele; t t l Julgustada heade praktikate kogumist, avalikustamist, suurendada diskussiooni selles osas; jtkata ja arendada edasi uurimistd;
o rie etik a Mari 85 Koo skor a, EBS
Arendada laiaulatuslikumat, thusamat koostd riigi ja MT-de tasandil. rie
etik a Mari 86 Koo skor a, EBS
ETTEVTTE (HISKONDLIK) VASTUTUS (CSR) - KOKKUVTE

Kapitalism sotsiaalse koost ssteem Oluline kuidas luuakse vrtust CSR ettevtte phendumine jtkusuutlikule arengule, CSR peab aitama t t h b it tsta heaolu l Ettevte = sotsiaalne, hiskondlik kodanik Erinevad huvigrupid keskenduda neile, kes on ettevttele thtsaim, Mitte lihtsalt anda tagasi, vaid investeerida tulevikku, rie etik CSR on ritegevuse osa! a Mari 87 Ttame koos ja loome koos vrtust Koo
skor a, EBS
kevad 2009
MILLEST ALUSTADA?
Organisatsiooni tegelik imago hakkab organisatsiooni seest ning seetttu on esmathtis liikuda seestpoolt vljapoole: Ttajate vrtustamine, neist hoolimine ja toetamine; Ttajate kaasamine tegevusse, otsustamisel nende j g arvamusega, seisukohtadega arvestamine; Enesetiendamise, karjri ja arenguvimalused; Pidev ja mitmetasandiline kommunikatsioon, informatsiooni liikumine ja jagamine kikidele tasanditele; Tasakaal t, perekonna ja vaba aja vahel; T mitmekesisus, iglane ja inimest, tema teadmisi ning oskusi rie vrtustav ttasu, head ja inimvrsed ttingimused. etik
kevad 2009
KONFLIKT
kevad 2009
Eetika ritegevuses Konflikt, konfliktide juhtimine
Lahkheli, kokkuprge, tli - motiivide lahknevusest, sotsiaalsete normide, rolliootuste, eluliste vajaduste ning soovide vastuolulisusest tulenev lahkheli. Konflikt tihendab harilikult grupisiseseid suhteid ja reguleerib gruppide suhtlemist suhtlemist. Isikut ajendab konflikt tavaliselt olukorda muutma vi sellega kohanema.
90
Mari Kooskora
15
2009
KONFLIKTIDE PHITED
kevad 2009
KONFLIKT
kevad 2009
kski konflikt ei lahene iseenesest. Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte. Iga lahendamata vana konflikt kerkib les uue konflikti taustal.
Mdapsmatu Paratamatu Suhete arengu tulemus Seisundi indikaator

Konflikti muudab mdapsmatuks: Pidev muutus Suurem erinevus ttajate vahel Rohkem meeskondi
91
Vhem nost-nkku suhtlemist (rohkem elektroonilist) Globaalne majandus, suurenenud arv erinevate kultuuride vahelisi (koos)tegevusi
92
KONFLIKTIDE TBID
kevad 2009
KONFLIKTIDE ENAMLEVINUD PHJUSED EESTIS

kevad 2009
Eesmrgikonfliktid Tunnetuslikud e. arvamuskonfliktid Tunnete konfliktid
KONFLIKTIDE LIIGID ORGANISATSIOONIDES: Vertikaalne konflikt Horisontaalne konflikt
Isiklikud eesmrgid on thtsamad kui organisatsioonilised Eesmrgid ebaselged, missioon mratlemata Omanik ja juht on sama isik Puudub oskus teha meeskonnatd Juhtide vaheline konkureerimine Sbrad alustavad ritegevust Liiga noored juhid Meeskonna loomine - uued ja vanad ttajad
93
94
KONFLIKTI AVALDUMINE
kevad 2009
KONFLIKTI LAHENDAMISE MEETODID

kevad 2009
Isiksusesiseselt Isiksustevaheliselt Grupisiseselt Gruppidevaheliselt Organisatsioonikonflikt
Vltimine Kohaldumine Kompromiss Domineerimine Koost
95
Koost meetod on eelnevaist parim, hist kigus toimub mlemapoolne areng.

96
Mari Kooskora
16
2009
POSITIIVSE KONFLIKTILAHENDI PUHUL

kevad 2009
NEGATIIVSE KONFLIKTILAHENDI PUHUL

kevad 2009
SUHTLEMINE avatud, pidev, vimaldab avaldada telised tunded ja mtted PRODUKTIIVSUS kasvanud efektiivsus ja thusus, probleeme lahendatakse loovalt ja snergiliselt SUHTED austus a st s teineteise huvide h ide suhtes, krge usalduse tase
SUHTLEMINE ainult, kui vaja varjatud teemad PRODUKTIIVSUS vhenenud efektiivsus ja thusus, prioriteetsed on kiired, mitte thtsad teemad SUHTED hepoolsed, baseeruvad hepoolsed baseer ad hirmul ja/vi vimul, kaitsepositsioonil
KONFLIKT selgelt identifitseeritud vitja-vitja mudel

97
KONFLIKT rhk iseendale, mitte organisatsioonile, vib vlja viia fsilise ja pshilise haiguseni
98
VIMALIKUD STRATEEGIAD
kevad 2009 kevad 2009
LAHENDAMISE STRATEEGIA > KITUMINE > VIMALIK TULEMUS vltimine > Pshiline vi hingeline taandumine konfliktist > Kaotaja-kaotaja summutamine > Nustumine/kohandumine teise poole huvidega > Kaotaja-vitja domineerimine > Vimu taktika kasutamine vidu saavutamiseks > Vitja-kaotaja konfrontatsioon > Silmitsi seismine konfliktiga ja selle lbi ttamine selliselt, et jutaks mlemaid pooli rahuldava lahenduseni > Vitja-vitja
KSIMUSED? TNAN THELEPANU EEST!

MARI.KOOSKORA@GMAIL.COM
99
Mari Kooskora
17

Eetika Aritegevuses 2009 Lyh Ek (Compatibility Mode)

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

You might also like

Eetika Aritegevuses 2009 Lyh Ek (Compatibility Mode)

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Eetika Aritegevuses 2009 Lyh Ek (Compatibility Mode)

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

rieetika ppematerjalid

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

KAS vajame eetikat ritegevuses? MIKS me vajame eetikat ritegevuses?

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

EETILISE KITUMISE MUDEL

ASJAOLUD, MIS MJUTAVAD EETILIST KITUMIST:

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

Poliitilised / juriidilised iguslikud / majanduslikud mjutused

MORAALSED / EETILISED PRINTSIIBID

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

RITEGEVUSE (ETTEVTLUSE) EESMRGID, VASTUTUS

rieetika Mari Kooskora, EBS

ETTEVTTE, ORGANISATSIOONI TEGEVUSE EESMRGID, VASTUTUS, EETIKA

Eetika ritegevuses Juhtumite lahendamine

a Mari 19 Koo skor a, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

JUHTUMITE ANALS KOLMEL TASANDIL:

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

Konflikti kirjeldus Osapoolte kirjeldus Konflikti lahendus

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

TURU test kas teie otsus annab turul eelise?

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

TAGAJRGEDE EETIKA EGOISTLIK JA

Misted mnu ja valu

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

IGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIA I. KANT

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

IGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIA I. KANT

Peamised kohustused vgivaldsusetus usaldusvrsus ausus iglus enesekriitilisus tiustumispd

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

IGUSTE JA IGLUSE PERSPEKTIIV

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

TERVIKLIK LHENEMINE EETILISTE PROBLEEMIDE

SUHTED / MJU TEISTELE TEGU / TEGUVIIS TULEMUSED / TAGAJRG

DISKUSSIOONID / ARUTELUD MORAALI JA EETIKA LE, EETILINE KITUMINE JA TEGUTSEMINE

rie etik a Mari 42 Koo skor a, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

rieetika Mari Kooskora, EBS

OBJEKTIIVSED MORAALSED TED

rieetika Mari Kooskora, EBS

Eetika ritegevuses Juhi eetika