Aleksandria tuletorn , nimetatud ka Pharos Aleksandriast , üks neist Seitse

maailmaime ja kuulsaim tuletorn antiikajal. See oli tehnoloogiline võidukäik ja see

on arhetüüp alates kõigist tuletornidest. Ehitas Sostratus Cnidusest, võib-olla
Ptolemaios I Soteri jaoks, valmis see Egiptuse Soteri poja Ptolemaios II ajal umbes
280. aastal.bce. Tuletorn seisis Pharose saarel Kreeka sadamas Aleksandria ja
väidetavalt oli see kõrgem kui 350 jalga (110 meetrit); ainsad kõrgemad inimese
loodud ehitised oleksid tol ajal olnud Giza püramiidid. Suur osa tuletorni
struktuurist on teada Hermann Thierschi 1909. aasta teosest, Iidne pharos, islam ja
oktsident . Muistsete allikate järgi, kellega Thiersch nõu pidas, ehitati tuletorn
kolmes etapis, kõik kaldus veidi sissepoole; madalaim oli ruudukujuline, järgmine
kaheksanurkne ja ülemine silindriline. Lai spiraalne kaldtee viis tippu, kus öösel
põles tuli.

Pharos Aleksandriast

Pharos Aleksandriast Pharos Aleksandriast. Sergei Kamshylin / Fotolia

Mõnes kirjelduses teatatakse, et tuletorni ületas tohutu kuju, mis võib-olla

esindab üht või teist Aleksander Suur või Ptolemaios I Soter vormis päikesejumal
Helios. Ehkki see oli varem tuntud, ilmub tuletorn üheski imeloendis alles 6.
sajandilseda(kõige varasemas loendis on toodud hoopis Babüloni müürid). Keskajal
asendas sultan Ahmed ibn Touloun majaka väikese mošeega. Tuletorn seisis veel 12.
sajandil, kuid 1477. aastaks suutis Mamluki sultan Qāʾit Bāy selle varemetest
kindluse ehitada.

1994. aastal tegi arheoloog Jean-Yves Empereur, Aleksandria Uuringute Keskuse

(Centre d’Etudes Alexandrines) asutaja, põneva avastuse Pharose saare lähedal
asuvatest vetest. Egiptuse valitsus oli kutsunud teda üles kaardistama kõik
allveealal arheoloogiliselt olulise tähtsusega objektid, enne kui selle koha kohale
püstitati betoonist lainemurdja. Ta kaardistas sadade tohutute müürikivide asukoha;
vähemalt mõned neist plokkidest arvatakse olevat merre kukkunud, kui majakas hävis
1300. aastatel toimunud maavärinas. Samuti avastati suur hulk kujusid, sealhulgas
kolossaalne kuninga kuju, mis pärineb 3. sajandistbcearvati, et see esindab
Ptolemaios II. Kaaslasest kuninganna kuju nagu Isis oli 1960-ndatel aastatel seal
lähedal avastatud ja arvatakse, et need jumalaks muudetud Ptolemaiost ja tema naist
Arsinoe kujutavad kujud on asetatud otse tuletorni alla sadama sissepääsu poole.
Nende leidude põhjal loobus Egiptuse valitsus lainemurdja ideest ja kavandas selle
asemel veealuse pargi, kus sukeldujad saaksid vaadata paljusid kujusid, kivi
sfinksid ja tuletorni jäänused.