8.

Eluolu suure sõja ajal Nimi Anri Kaldma

1. Loetle muutusi, mida Esimene maailmasõda tõi kaasa (kirjuta iga valdkonna kohta kaks näidet):
1) majanduses:

 Riigid keskendusid rohkem sõjaga seotud kaupade ja teenuste pakkumisele (relvad, laskemoon, vormirõivad
ja transport), suunates suurema osa oma ressurssidest sõjale, samal jal vähendades teiste kauba-ja teenuste
pakkumist tavainimestele. Lisaks suurenes tööstuslik tootmine (paljud tehased hakkasid tootma vaid
sõjakaupa või oluliselt suurendasid nende kaupade tootmist).
 Tööjõupuuduse suurenemine: sõjaga vähenes töövõimeliste meeste arv oluliselt, mistõttu pidid naised võtma
paljud tööd üle, mis oli varasemalt peamiselt meeste poolt tehtud. Lisaks tööjõu vähenemisega
aeglustus/vähenes või lakkas paljude kaupade ning teenuste pakkumine.

2) ühiskondlikus elus

 Sõja venimine tekitas ühiskonnas tüdimust ja pahameelt, suurenes sõjavastane seisukoht, suurenes
deserteerimine sõjast. Suurenes rahvuslike vabadusvõitluste arv. Lisaks suurenes sallimatus muulaste vastu
ning vähemusrahvuste olukord halvenes.
 Naised olid meestest eraldatud ning pidid ise hakkama. Pere kasvatamise kõrvalt pidid naised üle võtma tööd,
mida mehed varem tegid saama (senine traditsiooniline peremudel hävis). Suur hulk naisi asus tööle
tehastesse ja kaevandustesse. Kõik see aitas oluliselt kaasa naiste iseseisvumisele ning võrdsete õiguste
saavutamisele meestega.

3) igapäevaelus

 Sõjast tingitud toidupuudusega pidid inimesed piirama kalatoodete ja munade, samuti suhkru ja kartuli
tarbimist (kartul asendati naerisega), ka esmatarbekaupu (nt. seep ja küte) tuli vähem tarbida. Sõja
lõpuaastatel samut esinesid ka näljad, millele lisandusid epideemiad, mis lõid inimeste igapäevaelule suure
hoobi.
 Suurenes rahva seas viha ning lein sõjast. Sõja algusega võrreldes suurenes viha sõja vastu igapäevaselt
(paljude tuttavad sõdurid ning ka tsiviilisikud olid haavatud vaimselt või füüsiliselt, mis jättis paljudesse
märgi sõjast tingitult). Lisaks tuttavate kaotamine suurendas leina ühiskonnas, mis vähendas inimeste
igapäevast õnnelikkust ning suurendas üldist kurbust inimeste igapäevaelus,
 2. Nimetage kolm traditsioonilist väärtust, mis sattusid Esimese maailmasõja ajal kriisi? Selgitage.
1) Traditsiooniline peremudel hävis: kuna mehed olid rindel, pidid naised võtma peres kõik rollid üle (sh. laste
kasvatamine, tööl käisine, lapsed pidid isata üles kasvama, füüsilise töö tegemine jne).
2) Naiste-ja meeste töökohad: naised olid enne sõda kodus ja/või kasvatasid lapsi, kuid sõja mehepuudusest tuli
naistel asuda tööle. Paljud naised võtsid varasemalt meeste töökohad üle (nt. tehastes, kaevandustes ja
sõjatehnikatööstuses).
3) Vähenesid ja/või kadusid sotsiaalsed hierarhiad: sõda esitas väljakutse traditsioonilisetele hierarhiatele, kuna
tsiviilisikud tulid kokku, et võidelda oma riikide eest. Kõik see tõi kaasa suurema sotsiaalse segunemise ja
traditsiooniliste sotsiaalsete struktuuride lagunemise.

4. Analüüsi naiste rolli muutumist Esimese maailmasõja ajal. Kas neid muutusi võib pidada positiivseks või
negatiivseks? Põhjenda seisukohta.
Naiste roll Esimese maailmasõja ajal oluliselt suurenes seoses pere kasvatamise raha, rahva ning sõja teenimisega
seoses. Oluliselt suurenesid naiste koormused, rahutused ning lein. Enne sõda leiti, et nnaised olid kõlbmatud
sellisteks koormusteks ning ametiteks, kuid sõjaga said nad tõestada vastupidist. Kõik see märgatavalt suurendas
naiste tähtsust sõja ajal, olles suuresti vastutavad rahva ning sõja väljatuleku osas. Leian, et sõja ajal, need muutused
olid negatiivsed, sest naised olid tihtipeale ületöötanud ning väsinud, kuid sõjajärgse perioodina arvan, et need
muutused olid positiivsed, sest need muutused aitasid kaasa naiste iseseisvumisele ning võrdsete õiguste
saavutamisele meestega.

5. Analüüsi, miks nimetati sõjas osalenud põlvkonda „kadunud sugupõlveks“? Milles see avaldus? Vasta allika
põhjal.
Sõjas osalenud põlvkonda nimetatakse ,,kadunud sugupõlveks´´, sest osalenutel oli sõjast tingitult nii suur vaimne
muutus, et nad enam ei suutnud elada ega näha elu samamoodi, nagu nad varasemalt olid näinud seda (kõik see, mis
liinil nendega juhtus ning mis nad nägid, jättis neile terveks eluks suure margi, millest nad kunagi ei suutnud taastuda.
Võidelnud ei suutnud enam leida õnnelikkust milleski ning olid nii ükskõiksed, et nad polnud enam kunagi sama
entusiastlikud ega virksad, kui nende eelkäijad, Sõjas osalenud noored ei saanud enam kunagi elada sõja pärast
täisväärtuslikku elu). Lisaks on nad ,,kadunud sugupõlv´´,sest nende põlvkonnaga lõppesid paljud vereliinid ning jäid
paljud lapsed sündimata, kes oleksid saanud olla nende lasteks. Just seepärast nimetatakse sõjas osalenud
põlvkonda ,,kadunud sugupõlveks´´.
Mälestus ei virgu enam meis – me oleme surnud. Ja isegi siis, kui meile tagastataks me nooruse maailm, ei oskaks me temaga
peaaegu et mitte kui midagi peale hakata. Need õrnad ja salajased jõud, mis temast meile kandusid, neid ei saa enam
taaselustada. Ja kuigi me ümber oleksid samad paigad ja me kõnniksime seal, ja meil oleksid needsamad tunded nende vastu ja
me armastaksime ja heldiksime neid nähes, siis oleks see ikkagi niisama, nagu mõtlikult vaadata surnud sõbra päevapilti.
Tänapäeval kõnniksime oma nooruse paikades ringi nagu reisijad. Tõsiasjad on meid ära põletanud: me oskame vahet teha nagu
kaubitsejad ja mõistame paratamatust nagu lihunikud. Me pole enam muretud – oleme kohutavalt ükskõiksed. Oleme nagu
hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed: oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed – ma usun, et oleme kadunud.
E. M. Remarque. Läänerindel muutuseta. Tallinn, 1983, lk 76–77.
_

6. Ameerika Ühendriigid esimeses maailmasõjas. Vasta allika põhjal.

Ameerika Ühendriigid president Woodrow Wilsoni juhtimisel kavatsesid Euroopas puhkenud konfliktist kõrvale jääda, sest
paljude ameeriklaste hinnangul ei puudutanud see neid mingilgi moel. 1917. aastaks olid siiski Saksa allveelaevade rünnakud
USA tsiviilaluste vastu ja Saksa valitsuse ilmsiks tulnud katsed õhutada Mehhikot sõtta oma põhjanaabri vastu põhjustanud
ameeriklaste avalikus arvamuses raevupuhanguid, mis motiveerisid murelikku Wilsonit pöörduma Kongressi poole saamaks
volitusi sõja kuulutamiseks. Ameerika ressursid  ja inimjõud kallutasid jõudude tasakaalu lõplikult Keskriikide, s.o Saksamaa ja
Austria-Ungari kahjuks ja 11. novembril 1918 lõppes sõda, mida tol ajal tunti Suure Sõjana.
Tundetud numbrid peegeldavad selle sõja õudusi: rohkem kui 9 miljonit surnut ja sellest poole võrra enam vigastatud noori
mehi, poegi, abikaasasid ja isasid, kuid ka tohutu hulk kaotatud meisterlikke oskusi ja vaimuandeid. Hauad Põhja-Prantsusmaal
ja Belgias ning sõja mälestusmärgid üle Põhja-Ameerika annavad tunnistust 53 000 hukkunud Ühendriikide sõdurist. Sõda tõi
kaasa ka tuhandeid tsiviilohvreid, mille vahetuteks põhjustajateks olid nälg, haigused ja vägivald. Ja siis, kui kahurid vaikisid,
tabas inimkonda enneolematu gripipandeemia. Kui väed pöördusid lahinguväljadelt koju, aitasid nad haigust, mille ohvriks on
hinnatud 50 miljonit inimest, kanda üle maailma.
https://diplomaatia.ee/maailmasoda-soda-mis-muutis-koike/
1) Miks astus USA esimesse maailmasõtta?
USA astus Esimesse maailmasõtta, sest Saksa allveelaevad ründasid nende tsiviil-ja kaubalaevu. Lisaks üritas
Saksamaa motiveerida Mehhikot astuma sõtta USA vastu ning teda ründama. Kõik see lõi aluse USA-l astuda
sõtta Keskriikide vastu.
2) Kuidas mõjutas maailmasõda Ameerika Ühendriike?
Sõda põhjustas USA kohalt üle 53 000 hukkunud sõduri. Üle 53 000 hukkunu, kuhu kuulusid mehed, pojad,
isad, kui ka suur hulk meisterlikke oskusi, lootusi, elu ning tulevikku. Sõda põhjustas suurt hulka hukkunud
mehi, kellel oli veel terve elu ees ning kes oleksid saanud isadeks. Lisaks tõi sõda endaga kaasa ka gripid,
haigused, näljad ja vägivald.