KARJÄÄRIÕPETUS

Aineraamat gümnaasiumile
 KARJÄÄRIÕPETUS
Aineraamat gümnaasiumile

Trükk on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist programmi

„Karjääriteenuste süsteemi arendamine” raames

2014
Valdkonnaraamatud on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ning rahastamisel.

Koostaja: Mare Lehtsalu

Keeletoimetaja: OÜ Luisa Tõlkebüroo
Foto: Rajaleidja ametite andmebaas

Tegemist on 2011. a veebis ilmunud aineraamatu esmatrükiga.

Aineraamatus ei ole tehtud sisulisi ega struktuurilisi muudatusi.

2011. a veebiversioon on leitav aadressil

http://www.oppekava.ee/index.php/Gümnaasiumi_valikaine_KARJÄÄRIÕPETUS

Autoriõigus: SA Innove
ISBN (veeb): 978-9949-487-59-2
ISBN (trükis): 978-9949-524-69-3

Trükiettevalmistus:
Kirjastus Atlex
Kivi 23
51009 Tartu
Tel 734 9099
Faks 734 8915
atlex@atlex.ee
www.atlex.ee
Saateks
Käesolev aineraamat on koostatud selleks, et toetada õpetajaid gümnaasiumi karjääriõpetuse
töökavade koostamisel.
Aineraamatu esimene osa keskendub karjääriõpetuse teoreetilistele alustele. Teises osas on kirjel-
datud õppeprotsessi ja aine sisu peamisi rõhuasetusi, soovitusi hindamiseks. Kolmandas osas on
koondatud kogemustega praktikute artiklid. Viimasest osast leiab lugeja artiklid soovitustega lõimin-
guks karjääriõpetuse aspektist ja näiteid õpilastele karjääriteenuste kättesaadavuse tagamise kohta
Rajaleidja keskustega koostöö näitel.
Karjääriõpetus on väga õppijakeskne ja individuaalset lähenemist võimaldav õppeaine. Seepä-
rast on oluline õppijat märgata ja toetada ning luua talle õppimis- ja arengutingimused. Üks läbiv
eeldus edukale karjääriõpetuse ainele on riskimist ja eneseavamist toetav õppekeskkond, milles
õppijat julgustatakse leidma oma teed ja uskuma, et selle tee leidmine on võimalik.
Ideid oma töö kavandamiseks leiavad siit raamatust nii klassiõpetaja, aineõpetaja, klassijuhataja,
kooli karjäärikoordinaator, koolipsühholoog kui ka kõik teised pedagoogid. Aineraamatu on koos-
tanud kogemustega karjäärikoordinaatorid, pedagoogid ja karjääriteenuste eksperdid, sh karjää-
riteenuste erialaliidu – Karjäärinõustajate Ühingu liikmed. Suur tänu kõigile, kes aitasid kaasa
aineraamatu valmimisele!
Soovime toimetajatena kõigile õpetajatele: proovige ja otsige, kuni leiate just endale omase ning
õppija jaoks kõige tähendusrikkama viisi karjääriõpetuse valikainega suhestuda. Soodustagu
käesolev raamat seda protsessi!

Mare Lehtsalu
SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste
arenduskeskuse karjääriõppe valdkonna juht

Einike Pilli
Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise
arenduskeskuse konsultant
SISUKORD

5 SISSEJUHATUS KARJÄÄRIÕPETUSSE

6 KARJÄÄRIÕPETUSE TEOREETILISED
LÄHTEKOHAD
6 Karjääriteooriad karjääriõpetuses
10 Tõhusa õppimise pedagoogilised lähtekohad
13 Õpitulemuste hindamise teoreetilised lähtekohad

15 ÕPPEPROTSESS
15 Gümnaasiumi karjääriõpetuse õppeprotsessi kirjelduse näidis
31 Viidatud meetodite kirjeldused
33 Õppeaine sisu kirjeldus
39 Õppesisu ja õpitulemuste vahelised seosed
40 Kujundav hindamine gümnaasiumi karjääriõpetuses
45 Millest on vaja lähtuda karjääriõpetuse õppemeetodite valikul
49 Soolise võrdõiguslikkuse teema karjääriõpetuse õppeaines

51 PRAKTIKUTE KOGEMUSI

51 Gümnaasiumi õppesuundadega arvestamine karjääriõpetuse kavandamisel
56 Karjääriõpetus praktiku pilgu läbi
60 Töövestluse simulatsioon
62 Töömaailmaga tutvumise võimalusi gümnaasiumi karjääriõpetuses,
erisused võrreldes põhikooliga

64 LÕIMING
64 Lõimingu teoreetilised lähtekohad: lõimingutsentrid karjääriõpetuse aspektist
69 Koostöövõimalused noorte teavitamis- ja nõustamiskeskusega (Rajaleidja keskustega),
karjäärinõustamise ja infoseminaride tõhus kavandamine õppeprotsessi

71 SOOVITATAV KIRJANDUS
71 KASULIKUD VIITED
 Sissejuhatus karjääriõpetusse 5

SISSEJUHATUS KARJÄÄRIÕPETUSSE
Mare Lehtsalu
SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse
karjääriõppe valdkonna juht

Karjääriõpe
Karjääriõpe on korraldatud teoreetiline ja praktiline õpe, mille raames õpilane omandab karjääri
planeerimiseks vajalikud oskused ja teadmised ning elukestvaks õppeks valmisolekut soodustava
hoiaku.
Karjääriõpe laiemas tähenduses koosneb kooli õppekavas mitmest osast: karjääriõpetuse valikaine
ja läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” lõimitakse karjäärinõustamise ja -infovahen-
damise teenustega.

Karjääriõpetuse õppeaine
Karjääriõpetus on olnud juba mõnda aega Eesti koolides üks võimalikest valikainetest, olles kandnud
nime „karjääri planeerimine“, „karjääri kujundamine“ või midagi sarnast. Riiklikusse õppekavasse on
alates 2010. aastast karjääriõpetuse aine võetud esimest korda ja mitte põhi-, vaid valikainena. Kar-
jääriõpetus on õppeaine, mis kujundab õpilases teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmi-
sed, oskused ja hoiakud.

Miks on karjääriõpetus tähtis

Karjääriõppe tähtsust ja selle kvaliteedi tagamise vajalikkust on Eestis aasta-aastalt enam teadvus-
tatud. Tehnoloogiate areng ja ootamatud muutused – need on märksõnad, mis iseloomustavad tä-
napäeva maailma. Olukordi, seisundit ühiskonnas, mille kohta saab öelda, et kõik on kindlalt paigas,
jääb aina vähemaks. Tulevikku prognoosida on keeruline. Kindel on vaid üks: muutumine on pidev
ja etteaimamatu. Riikide edu või ebaedu oleneb aga järjest enam inimeste haridustee ja tööeluga
seotud otsustest ning teadlikest valikutest – karjäärivalikutest.
Karjääriõppe keskmes on karjääri mõiste. Tänapäevase maailmakäsitluse kohaselt on igal inimesel
karjäär. See on haridus- ja tööalane edenemine kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Kiiresti
arenevas maailmas peab iga inimene olema suuteline tööturu muutustele paindlikult reageerima,
nendeks valmis olema. Valmis olla võimaldab adekvaatne enesehinnang, maailmas toimuvate prot-
sesside mõistmine ja elukestvas õppes osalemine. On oluline, et õpilane saaks kujundada karjääri
planeerimiseks vajalikud baasteadmised ja oskused üldhariduslike õpingute osana.
Karjääriõpetuse kaudu saab kool tõhusalt toetada õpilasi elutee juhtimiseks vajalike hoiakute,
teadmiste ja oskuste kujundamisel.

Head lugemist ning rõõmu ja edu õpilaste toetamisel!

6 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad

KARJÄÄRIÕPETUSE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD

Karjääriteooriad karjääriõpetuses

Piret Jamnes
Fontes PMP OÜ partner
Karjäärinõustajate Ühingu liige

Karjääriõpetust planeerides ja korraldades on asjakohane paralleelselt järgida teoreetilisi para-

digmasid kahes dimensioonis:
1) karjääriteooriatega seotud paradigmad,
2) arengupsühholoogia alused.
Karjääriteooriatega seotud paradigmade tundmine aitab valida õige lähenemise raamistiku, mis
vastab töömaailma vajadustele ja olukorrale ning arvestab sotsiaalmajanduslike mõjuritega nii
globaalsel kui ka lokaalsel tasandil (Herr, 1998).
Arengupsühholoogia tundmine võimaldab pakkuda igale vanuseastmele jõukohaseid ja aktuaalseid
teemasid ning valida nendega tegelemiseks asjakohased meetodid.
Mõned autorid (näiteks Super ja Ginzberg) on need kaks teoreetilist dimensiooni ühendanud,
kirjeldades inimese karjääriarengu või karjääriküpsuse etappe ning nende etappidega seotud
põhiküsimusi ja rõhuasetusi.
Peale karjääriteooriate, mis on keskendunud individuaalsele karjääriplaneerimisele, tuleks gümnaa-
siumiõpilastele tutvustada ka karjääri juhtimise (career management) teooriaid, mis käsitlevad orga-
nisatsioonides kasutusel olevaid töötajate karjääri kujundamisega seotud kontseptsioone ja tegevusi.

Karjääriteooriate paradigmad
20. sajandi peamisteks karjäärinõustamise paradigmadeks võib nimetada sobivuse (matching)
paradigmat ja arengu (developmental) paradigmat.
90-ndatel aastatel hakkas reaktsioonina töömaailma kiirele arengule levima ka uus, kolmas,
konstruktivistlik ehk narratiivne paradigma (Jamnes & Väli, 2009). Viimane vastandus alguses
jõuliselt eelnevatele paradigmadele (eriti sobivuse paradigmale). Kerkisid esile sellised karjääri-
teoreetikud nagu Richardson, Savickas, Peavy, Amundson, Spangar jt.
Tänapäeva karjääriõpetuses kasutatakse elemente kõigist kolmest, kuid peamine põhimõtete raa-
mistik on pärit siiski viimasest ja kõige ajakohasemast paradigmast.
Sobivuse paradigma nimetus tuleneb selle eesmärgist – leida ideaalne sobivus inimese ja töö vahel.
Seda lähenemist iseloomustavad järgmised teoreetilised seisukohad (Peavy, 2002):
1. Iga inimese jaoks on olemas sobivaim töö või tegevusala.
2. Iga töö (elukutse) jaoks on olemas teatud isiksuseomaduste kogum, mis tagab parima
soorituse.
3. Elukutsevalik on teadlik, loogiline protsess, mis on enamasti ühekordne otsus.
Sobivuse paradigma teatud elemente rakendatakse tänapäeval näiteks esimeste oluliste karjää-
riotsuste tegemise juures, kus püütakse enda ja oma võimaluste analüüsi käigus leida sobivaim
eriala või valdkond. Selleks kasutatakse sageli John Hollandi teoorial põhinevaid küsimustikke,
mille abil jagatakse inimesi kuude kategooriasse: Realistlik, Intellektuaalne, Artistlik, Sotsiaalne,
Ettevõtlik, Konventsionaalne (Holland, 1985). Erinevalt eelmise sajandi lähenemisest eeldatakse
sealjuures aga, et ühele inimesele võib sobida väga palju tegevusalasid ning et ka teatud hulga
elukutsete välistamine on juba edenemine.
 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad 7

Tänapäeva karjääriõpetus pole enam keskendunud ühekordsele kutsevalikule, vaid selle eesmärk
on kujundada analüüsi- ja otsustusvõimelisi inimesi, kes tulevad toime kiiretempolises ja
pidevalt muutuvas töömaailmas. See eeldab kõige uuemast, konstruktivistlikust paradigmast
pärit põhimõtete ja meetodite kasutamist. Tänapäeva inimene peab olema ette valmistatud teadlike
karjääriotsuste tegemiseks ning elukestva õppe keskkonnas toimimiseks. (Vähämöttönen, 1998).
Sobivusotsuse tegemise asemel keskendutakse tähenduse leidmisele – match making vs meaning
making, võttes arvesse inimese isiklikku kogemust holistilises perspektiivis (Savickas, 2008; Patton,
2008). Ka karjäärinõustamises kasutatakse aktiivse kaasamise meetodeid, mis on eelkõige suu-
natud probleemilahendusele ja nõustatava elukvaliteedi parandamisele (Amundson, 2010; Peavy,
2002). Testide osakaal väheneb (Peavy, 2002).
Arengu paradigma haakub kahe eelnevaga väga hästi, kuna eeldab, et inimesed muutuvad ja
arenevad ning sellega seoses arenevad ja muutuvad nii nende eeldused kui ka vajadused. Näi-
teks Donald Superi tõdemus, et inimese kutse-eelistused, kompetentsid ja mina-kontseptsioon
muutuvad aja jooksul (Super, 1980), pole kaotanud aktuaalsust ja kehtib praeguseni.

Karjääriteooriate sidumine vanuseastmetega

Asjasse mittesüvenenud inimestelt on aeg-ajalt ikka kostnud arvamusi, et algklassiõpilastega
pole mõtet karjääriteemadest rääkida või et karjääriplaneerimine on mõttetu tegevus. Küllap see
nii ongi, kui sellega tegeldakse ilma eakohaseid iseärasusi arvesse võtmata. Seetõttu on ealiste
iseärasuste ja karjääriteemade seose tundmine pedagoogide jaoks hädavajalik.
Donald Superi life-span’i teooria (Super, 1980) keskendub karjääriküpsuse arengule läbi viie tsükli:
●● kasv (4.–13. eluaasta – huvide jms väljakujunemine),
●● uurimine (14.–24. eluaasta – erinevate tegevuste proovimine ja elukutsevalik),
●● väljakujunemine (25.–44. eluaasta – pädevuse saavutamine valitud valdkonnas),
●● säilitamine (45.–65. eluaasta – taseme säilitamine või edasiarendamine),
●● eraldumine (pärast 65. eluaastat – tööelust kõrvalejäämine).
Ta kirjeldas ka iga tsükli juurde kuuluvaid põhiküsimusi, mille edukas lahendamine võimaldab
sujuvalt liikuda järgmisele tasandile. Tänapäeval ei seostata neid tsükleid nii rangelt vanuseast-
metega ning eeldatakse, et alates teatud tasemest võivad tsüklid karjäärivalikutega seonduvalt
(olulisi karjäärivalikuid tehakse mitu korda elus) korduda.
Põhikoolis veelgi kasutatavamad on Eli Ginzbergi 1940-ndatel aastatel esimest korda avaldatud
elukutsevaliku etapid (Ginzberg et al, 1951), mis laias laastus kehtivad praeguseni:
●● fantaasiastaadium (3.–10. eluaasta);
●● proovistaadium (11.–17. eluaasta) koos huvide, võimete, vajaduste ja väärtuste
perioodiga;
●● realistlik staadium (alates 18. eluaastast).
See arengupsühholoogial põhinev teooria kirjeldab näiteks muuhulgas, millal laps hakkab seos-
tama oma huvisid ja võimeid oma tegevusega, mis vanuses peaks noor inimene võimalikult palju
asju järele proovima ja katsetama, et enda jaoks sobivat tegevust ära tunda, ning mis vanuses
mõjutavad kaaslased noorte valikuid kõige rohkem. Sellest lähtuvalt saab kavandada karjääriõpe-
tuse rõhuasetusi ja õpitegevusi, millega põimuvad teadmised ühiskonnast ja töömaailmast ning
toimetulekuoskuste kujunemine. Nii saab luua eeldused karjääriõpetuse oodatavate õpitulemuste
saavutamiseks ning muuta õppeprotsessi õpilaste jaoks huviäratavaks ja jõukohaseks.
Eri riikides töötatakse välja üha uusi karjääriõppe raamatuid, edasi arenevad ka karjääriteooriad.
Jätkuvalt püütakse leida ühendavat silda klassikalise ja uue nõustamise vahel (Patton & McMahon,
2006), julgustatakse inimesi loobuma teoreetilisest planeerimisest ning tegelema selle asemel
oma vajaduste, eesmärkide ja karjääri- ning enesejuhtimisega. Narratiivne lähenemine enese-
konstrueerimisele võimaldab tulevikus inimestel sobitada tööd nende eluga, mitte ennast tööga.
8 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad

Oluliseks muutub isikliku missiooni olemasolu, mis aitab suunda leida ja hoida (Savickas, 2008).
Inimest käsitletakse kui iseuuenevat ja iseorganiseeruvat süsteemi (Patton & McMahon, 2006).
Siiski keskenduvad kaasaegsed karjääriõppe materjalid endiselt kolmele põhiteemale (Perry &
VanZandt, 1998):
1) kes ma olen (enda tundmaõppimine);
2) kuhu ma lähen (võimaluste kaardistus ja analüüs);
3) kuidas ma sinna saan (otsustamise, planeerimise ja toimetulekuoskused).
Neid põhiteemasid eakohase lähenemise ja kaasaegse karjääriteooria põhimõtete valguses käsitle-
des ongi võimalik toetada tänapäeva kiiresti muutuvas töömaailmas toimetuleva inimese kujunemist.

Karjääri juhtimine organisatsioonis

Kui varem räägiti seoses karjääri juhtimisega peamiselt organisatsioonis eksisteerivatest karjää-
risüsteemidest, siis tänapäeval lähenetakse sellele teemale märksa laiemas kontekstis. Karjääri
juhtimisega seotud tegevuste alla liigitatakse värbamine ja valik, inimese sobitamine töökoha-
ga, töötajate hindamine ja arendamine, järgnevuse planeerimine jne. See tähendab, et pea kõik
sammud, mis organisatsioon töötaja poole teeb, on seotud tema karjääri arenguga: värbamisel
püütakse valida ametikohale kõige sobivamate eelduste ja potentsiaaliga inimene, tema töösoo-
rituse analüüsi ja kompetentside hindamise abil hinnatakse tema sooritust regulaarselt, saadud
tagasiside on aluseks planeeritavatele arendustegevustele jne.
Organisatsiooni eesmärk on sealjuures eelkõige luua pädev ja optimaalse suurusega meeskond
ning säilitada järjepidevus. Kuigi töötaja ja organisatsiooni eesmärgid võivad olla mõnevõrra eri-
nevad või kohati lausa vastuolulised, püüeldakse olukorra poole, kus mõlema huvid, nii töötaja
püüdlused kui organisatsiooni strateegiliste plaanidega seotud eesmärgid, oleksid maksimaalselt
kaetud (Schein, 1978).
Aina olulisemaks on organisatsioonides saanud talendijuhtimise arendamine, mida peetakse rah-
vusvahelisel tasandil aktuaalseks tulevikuteemaks (EPA; Boston Consulting Group, 2007) ja mis
tagab selle, et inimesed saaksid jõukohaselt panustada neile sobivatel ametikohtadel, areneksid
organisatsiooni toel ning saaksid oma panuse eest ka väärilise tasu.
Tänapäevane lähenemine talendijuhtimisele ei tähenda seda, et tegeldakse ainult kõige ande-
kamatega. Nn Human Capital Portfolio lähenemise meetod hõlmab tegelemist kõigi töötajatega,
kusjuures rakendatakse teadlikult nii ametikohtade kui töötajate diferentseerimise printsiipi. Or-
ganisatsioonil on tänu regulaarsele töötajate soorituse hindamisele pilt selle kohta, kes on kõige
tulemuslikumad ning kes vajavad abi või ümberpaigutamist. Eriti oluline on organisatsiooni jaoks
täita võtmeametikohad pädevate ja hea potentsiaaliga töötajatega (Becker et al, 2009). Kuna
töötaja ja organisatsiooni vahel toimub pidev dialoog, võetakse arvesse ka tema ambitsioone ja
pikaajalisi karjääriplaane. Seetõttu korraldavad ka teadlikumad organisatsioonid individuaalse
karjääri planeerimise koolitusi.

Kokkuvõtteks
Gümnaasiumiõpilaste ettevalmistamisel töömaailma siirdumiseks on oluline õpetada neile indivi-
duaalse karjääri planeerimise aluseid, mis võimaldaks neil teha iseseisvaid ja teadlikke karjääriva-
likuid. Samavõrra tähtis on suunata neid töömaailma tundmaõppimisele, mis aitaks neil paremini
aru saada oma võimalustest töömaailmas laiemalt ning ka ühe organisatsiooni kontekstis. Asi pole
ju ainult kutsevaliku tegemises ja töökoha leidmises. Samavõrra oluline on teada, kuidas organisat-
sioonis töötada ja seal areneda. Selleks on vaja aru saada organisatsiooni huvidest, toimimispõhi-
mõtetest ja eesmärkidest. See aitab noortel töömaailma paremini sulanduda, mõista oma võimalusi
ja õigusi.
 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad 9

Kasutatud kirjandus
Amundson, N. E. (2010) Aktiivne kaasamine. Karjäärinõustamine: olemine ja tegemine. Elukestva
Õppe arendamise Sihtasutus Innove, Tallinn.
Becker, B. E.; Huselid, M. A.; Beatty, R. W. (2009) The Differentiated Workforce: Transforming
Talent into Strategic Imapct. HBS Press.
Euroopa Personalijuhtimise Assotsiatsioon; Boston Consulting Group (2007) The Future of HR in
Europe. Key Challenges through 2015. Publications 2007: www.eapm.org, 25.03.2008.
Ginzberg, E.; Ginsburg, S.; Axelrad, S.; Herma, J. (1951) Occupational Choice: An approach to a
general theory. Columbia University Press, New York.
Herr, E. (1996) Toward the Convergence of Career Theory. Savickas, M. L.; Walsh, W. B. (ed., 1996)
Handbook of Career Counselling Theory and Practice. Davies-Black Publishing, Palo Alto, California.
Holland, J. L. (1985) Making Vocational Choices: A Theory of Vocational Personalities and Workind
Environments. Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall.
Jamnes, P.; Väli, M. (2009) Karjäärinõustamine. Nõustaja käsiraamat. Elukestva Õppe arendamise
Sihtasutus Innove, Tallinn.
Patton, W. (2008) Recent Developments in Career Theories: The Influence of Constructivism and
Convergence. Savickas, M. L.; Walsh, W. B. (ed., 1996) Handbook of Career Counselling Theory
and Practice. Davies-Black Publishing, Palo Alto, California.
Patton, W.; McMahon, M. (2006) Constructivism. What does it mean for career counselling?
McMahon, M.; Patton, W. (ed., 2006) Career Counselling. Constructivist approaches. Routledge
Taylor & Fracis Group, London and New York.
Peavy, R. V. (2002) Sotsiodünaamiline nõustamine. Abiks praktikule. SA Eesti Kutsehariduse Reform.
Perry, N.; VanZandt, Z. (1998) Focus on the Future. A Career Development Curriculum for High
School Students. Soros Foundation, New York.
Savickas, M. L. (2008) Helping People Choose Jobs: A History of the Guidance Profession. Athanasou,
J.; Van Esbroeck, R. (ed.) Internatonal Handbook of Career Guidance. Springer Science + Business
Media B.V.
Schein, E. H. (1978) Career Dynamics: Matching Individual and Organisational Needs. MA: Addison
Wesley.
Super, D. E. (1980) A Life-Span, Life-Space Approach to Career Development. Journal of Vocational
Behavior, 16.
Vähämöttönen, T. (1998) Refraiming Career Counselling in Terms of Counsellor-Client Negotiations.
An Interpretive Study of Career Concepts and Practice. University of Joensuu Publications in Social
Sciences.
10 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad

Tõhusa õppimise pedagoogilised lähtekohad

Einike Pilli
Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise
arenduskeskuse konsultant

Väljundipõhine õppekavareform on õppija- ja õppimiskeskne. Seepärast ei lähtuta ainekava koos-

tamisel enam mitte sellest, mida õpetaja õpetab või teeb, vaid sellest, mida õppija õppeprotses-
si lõpuks on omandanud ehk õppinud. Selliselt seatud õppijakeskseid eesmärke nimetatakse
õpitulemusteks ehk õpiväljunditeks. Kogu õppeprotsess tuleneb sellest, kuidas aidata õppijatel
õpitulemusi saavutada: õppesisu tuleneb õpitulemuste kesksetest teemadest ja õppemetoodika
lähtub õpitulemustes sõnastatud verbidest, olgu need siis seotud teadmise, mõistmise või raken-
damisega. Hindamisel on keskseks küsimus „Kuidas me teame, et õpitulemused on omandatud?”.
Selle muudatuse rakendamine pole kerge, sest pikka aega on tehtud teisiti. Käesolev raamat ai-
tab läheneda karjääriõpetuse ainele õppijakeskselt ja nii, et õpitulemused saaksid kõige paremini
omandatud.
Alljärgnev pedagoogilisi lähtekohti käsitlev sissejuhatus koosneb kahest osast: kõigepealt kes-
kendutakse sellele, mis on tõhus õppimine, ning seejärel kirjeldatakse õppeprotsessi keskseid
elemente ja nendevahelisi seoseid.

Milline on tõhus õppimine

Õppekava ja selle osasid – ainekavasid – koostatakse alati tulevikule mõeldes: õppekava ha-
katakse kasutama tulevikus ja selle kaudu omandatut veel kaugemas tulevikus. Sellepärast on
esimene küsimus õppimise tõhususest seotud sellega, milliseid pädevusi on kõige enam vaja
maailmas, milles tänased ja homsed õppijad elama hakkavad.
Pakun mõned ideed.
1. Elukestva õppe pädevus. See tähendab eelkõige oskust infot leida ja selekteerida, tõl-
gendada ning kriitilise meelega sellest õppida. Kusjuures infoallikateks on üha enam peale
raamatute ja teatmeteoste ka arvutis leiduv ühetasandiline teave ning inimsuhetes, sh
sotsiaalse meedia kaudu jagatav. Karjääriõpetuse seisukohalt tähendab see, et tööturu
võimaluste hetkeülevaate tegemise kõrval õpitakse tööturul toimuvat kriitiliselt analüüsima
ja ehk isegi võimalikke muutusi ette aimama. Eneseanalüüs aitab väliseid võimalusi enda
eelistustega siduda.
2. Loovus ja ettevõtlikkus. Püsivad töökohad asenduvad üha enam projektipõhiste ette-
võtlusvormidega, erialad tekivad ja kaovad. Selles kontekstis eeldab tõhus õppimine ja
õpetamine kiiret reageerimisvõimet, proaktiivset hoiakut ning loovate lahenduste leid-
mist. Õppeprotsessi kavandades tuleb küsida, kes juhib õppeprotsessi, kas õppijatel on
võimalust harjutada iseseisvust, algatada tegevusi ning ise valida ja otsustada, milline
on parim tulemus nende jaoks. Gümnaasiumis on eriti oluline, et õppija õpib tegema
kaalutletud valikuid ja neid põhjendama.
3. Paindlikkus ja pingetaluvus. Maailm, milles elame praegu ja tulevikus, ei ole enam
hästi etteennustatav – ei töökohtade, majandusliku turvalisuse ega ka mitte elukohtade
poolest. Üha enam eestlasi on sunnitud kolima töökoha järel, ületama selleks riigipiire ja
tulema toime väljakutsetega, mis tekivad sellega seotult pereelus ja psüühikas. Sellest
ei saa otse järeldada, et õppeprotsessis peaks olema palju pinget, küll aga tuleks harju-
tada kohanemisvõimet ja edastada õpilastele selge sõnum selle kohta, et intelligentsuse
keskne tunnus on kohanemisvõime.
 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad 11

4. Eetilisus ja lugupidamine endast teistsuguse suhtes. Väärtuskasvatusest on saanud

moeteema ja ilmselt põhjusega. Maailmas, kus ühine üldine arusaam eetikast piirdub
põhimõttega „peaasi, et sa teisele kurja ei tee”, jääb palju inimese enda otsustada. Mida
arvata moslemitest ja mustlastest? Kuidas suhtuda oma linna vaestesse ja viletsates-
se? Kui palju tarbida ja kui palju loodust säästa? Need on vaid mõned küsimused, mis
lõppkokkuvõttes mõjutavad inimese elukvaliteeti ehk seda, kas ta kasvab hoolivaks ja
lugupidavaks või märkab vaid iseenda heaolu ning arusaamu.
Nende tulevikupädevuste loetelu võiks ilmselt jätkata, aga õppeprotsessi seisukohalt on oluline,
et õppesisu kõrval toetavad ka õppemeetodid seda, mida õppijatel tulevikus vaja on. Mõtlema õp-
pida saab ainult mõteldes, analüüsioskus tekib seda harjutades ning õigete valikute tegemiseks
on hea, kui keegi neid ette näitab.

Teine keskne küsimus tõhusa õppimise seisukohalt on, kuidas arvestada õppiva inimese mälu
töötamisega.
Järgnevalt pakun mõned olulised seaduspärasused.
1. Mällu jõudmiseks tuleb õpitavat märgata ja väärtustada. Inimese tähelepanu on ena-
mikul juhtudel valiv ja mitte kõike ei märgata ega jäeta meelde. Peale selle on õppijad
erinevad: ühele sobib paremini kuuldu kaudu õppimine, teine eelistab näha ja kolmas ise
teha. Kasulik on rakendada mitut tajukanalit korraga. Gümnaasiumi õppijal on hulk vara-
semaid teadmisi ja kogemusi, mis aitavad märgata ja ära tunda õpitavat. Õppeprotsess on
tõhus vaid juhul, kui õpitav haakub õppijate huvide, eelistuste ja vajadustega.
2. Inimese mälu töötab seostamise põhimõttel. Seepärast saab tõelisest õppimisest
rääkida vaid juhul, kui varasemad teadmised seostuvad õppeaines õpituga, kui ainevald-
konna pädevused seostuvad selle rakendamisvõimalustega ning kui õppeained koos
neid läbivate teemadega haakuvad õppija jaoks üheks loogiliseks tervikuks. Õppekava
tavaline probleem on see, et ta eristab teadmise tervikuid, mitte ei ühenda neid. Seepä-
rast on uuendatud õppekavas üha enam rõhku pandud lõimimisele. Edukas õppeprot-
sessis toimub seostamine ja sünteesimine mitmel tasandil.
3. Mälus talletatud infot leiame üles ehk meenutame nende seoste kaudu, mille abil
oleme õpitu meelde jätnud. Lihtsalt teoreetilise infona ära õpitud teadmised ei seostu
hiljem kuigi kergesti, kui inimene peab praktilisi küsimusi lahendama. Seepärast on tõ-
husa õppimise seisukohalt oluline, et õpitav ei jääks abstraktseks, vaid imiteeriks päris
elu nii palju, kui võimalik. Veel parem oleks, kui õpitaks autentses keskkonnas – näiteks
õppekäikudel ja kohtumistel.
4. Inimese mälu võime õpitavat vastu võtta ja töödelda on piiratud. Kui õppeprotsess
on üle koormatud, siis on õpitulemused kehvemad kui mõõdukamate õpieesmärkide
puhul. „Parem vähe ja paremini” on õppeprotsessi kavandamise kuldreegel. Howard
Gardner soovitab valida välja õppeaine seisukohalt kõige olulisemad kontseptsioonid,
siis neid mitmel viisil esitada ning lasta õppijatel neid ka mitmel viisil demonstreerida. Ta
hoiatab, öeldes: „Aine läbivõtmine on mõistmise kõige suurem vaenlane.”
Kui õpitav on mõistlikult kavandatud, siis tuleb arvestada veel sellega, et mitte ainult meeldejätmine
pole õppimise seisukohalt oluline protsess, vaid ka meeldetuletamine. Kuna inimese võime oma
psüühikas mõtteid töödelda on piiratud, soovitatakse õppeprotsessis kasutada mõtlemise nähta-
vaks ja kuuldavaks muutmisel mitut vahendit: mõistekaarte, ajurünnakut, ettekandeid ja üksteisele
õpitu kohta näidete toomist (kui nimetada vaid mõningaid võimalusi).
Eelnimetatud põhimõtetega on uuendatud õppekava koostades vähem või rohkem arvestatud,
kuid sellest ei piisa. Kui need põhimõtted ei ole õpetajate juhtivaks arusaamaks, siis jäävad õppe-
kavasse sisse kirjutatud seosed ja eesmärgid poolikuks: kirjutatud õppekava on vaid baas, millele
õpetatud õppekava ja õpitud õppekava tuginevad.
12 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad

Õppeprotsessi kesksed elemendid ja nendevahelised seosed

Väljundipõhises lähenemises on kesksel kohal õppija omandatu, mida kirjeldatakse õppeprotsessi
lõpu seisuga. Õppekava ehitatakse üles nii, et kõigepealt lepitakse kokku, milline peab olema kas
põhikooli või gümnaasiumi lõpetaja. Seejärel otsustatakse, millal milliseid õpitulemusi tuleb oman-
dada. Õppides liigutakse ülevalt alla, st suurematest tervikutest väiksemate poole. Karjääriõpetuse
valikaine õpitulemused jagunevad omakorda teemadeks, millel on juba väiksema mahuga õpitule-
mused. Õnnestunud õppekavaarenduse puhul saab teemade õpitulemusi kokku liites üldistades
kokku õppeaine õpitulemused.
Õpitulemused on õppeprotsessi kõige olulisem ehitusmaterjal. Õppijale seatud eesmärgina on
just õpitulemused see alus, millest tuletatakse õppesisu, õppe- ja hindamismetoodika, hindamisk-
riteeriumid ning sõnastatakse nõuded õpikeskkonnale. Seepärast on ka käesoleva raamatu õppe-
protsessi tabelis õpitulemused kõige olulisemas rollis: nad on aluseks kõigile teistele otsustustele.

Õpitulemuste puhul on oluline meeles pidada järgmist.

1. Kirja pannakse kavandatud õpitulemused, mis tuleb kõikidel õppijatel õppeprotsessi
lõpuks omandada. See on õppeprotsessi kõige olulisem sisu koos kirjeldusega, mil viisil
see sisu peab olema omandatud, ehk õpitulemuse verbidega. Näiteks „teadvustab oma
huvisid, võimeid ja oskusi” väljendab nii sisu (õpilase huvid, võimed ja oskused) kui ka
seda, kuidas sisu omandatakse (teadvustab). Õpitulemuse verb on hiljem heaks vihjeks
õppe- ja hindamismeetodite valikul. Peale kavandatud õpitulemuste omandavad õppijad
ka muid teadmisi ja oskusi ning see on hea ja loomulik protsess. Kavandatud õpitule-
muste eripära on see, et nende omandamist tuleb formaalõppe protsessis ka hinnata.
2. Õpitulemused kirjeldavad õppija pädevuste (teadmiste, oskuste ja/või hoiakute)
seisu õppeprotsessi lõpus. Seepärast peab õpitulemuste iseloomustamisel kasutama
verbe, mis kirjeldavad tulemust, mitte protsessi.
3. Õpitulemused peaks peale teadmise sisaldama ka keerukamaid kognitiivseid prot-
sesse ja rakendamist. Näiteks „seostab”, „hindab“, „analüüsib”, „rakendab”, „võrdleb”
jm on kolmandas kooliastmes igati sobivad õpitulemuste kirjeldamise verbid.
4. Õpitulemused peavad olema saavutatavad ja hinnatavad. See tähendab, et nende
sõnastus on piisavalt täpne.
5. Õpitulemusi peaks olema neli kuni kuus. Sõltumata eesmärgistatava õppeprotsessi
mahust ei tasu õpitulemusi kavandada rohkem kui kuus. Muidu muutub raskeks nii nende
hoomamine kui ka hindamine. Mida mahukama õpisisu eesmärgistamisega on tegu, seda
kõrgem peab olema õpitulemuste üldistamisaste.
6. Õpitulemuste ülepaisutamise viga tuleb vältida. Õpitulemuste sisu peab olema kesk-
mise õppija poolt omandatav. Etteantud aeg peab andma võimaluse õpitavasse süveneda,
seepärast pole mõistlik liiga suuri eesmärke püstitada. Pigem tuleb küsida, mis on see
kõige olulisem, mis kindlasti tuleb omandada.

Tüüpilisemad vead õpitulemuste koostamisel on:

1. Kirjeldatakse protsessi, mitte tulemust. Näiteks pole hea kirjutada: “Õppija omandab
kogemusi tööintervjuul käitumisest.” Parem on öelda tulemuse keeles: “Õppija oskab
käituda tööintervjuul.”
2. Õpitulemused jäävad pelgalt teadmiste-keskseks. Näiteks pole hea piirduda üksnes
teadmistega tööturust või iseendast. Palju sisukamad on õpitulemused, mis eeldavad
analüüsimist, seostamist ja rakendamist. Näiteks võiks õpiväljund kõlada järgmiselt: “Õp-
pija mõistab tööturu toimimise loogikat ning seostab seda oma eelistatud valdkonna
arengutega” või “Õppija seostab enda vajadusi, isiksuse eripära ja võimeid erinevate
töötamise viisidega”.
 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad 13

3. Õpitulemused jäävad liiga üldisteks. “Õppija tunneb töömaailma” on suhteliselt ras-

kelt piiritletav. Seevastu “Õppija mõistab töömaailma mõjutavaid tegureid ning analüüsib
oma eelistatud valdkonna selle põhjal” on oluliselt konkreetsem.
4. Õpitulemusi on liiga palju. Kui õpitulemuste hulk kasvab üle 5–6, võib olla tegu juba
hindamiskriteeriumide tasemel detailsusega. Samal ajal on selge, et teema õpitulemu-
sed peavad olema konkreetsemad kui terve valikaine omad ühes kooliastmes.
5. Õpitulemused ei seostu õppijate kogemuste ja eluga. Karjääriõpetuses on see oht
väiksem kui mujal õppeainetes, aga ka siin tuleb näha vaeva pideva küsimisega: milline
on õpitava seos õppijaga?
6. Õpitulemused on sõnastatud liiga nõudlikul tasemel. Näiteks kui õpitulemuses öel-
dakse: “Õppija nimetab peamisi tulevikuelukutseid, analüüsib nende rolli oma riigi ma-
jandusliku edukuse seisukohalt ning teeb kaalutletud valikuid”, on ilmselt tegu kõrgkooli,
mitte gümnaasiumi tasemel kirjeldatud õpitulemustega.

Kui õpitulemused on hästi sõnastatud, muutub kogu ülejäänud õppeprotsessi kavandamine liht-
samaks. Samal ajal ei tähenda see, et õpitulemused peaksid jääma fikseeritud igaveseks ühte-
moodi: õppekava on elav ja dünaamiline dokument ja seetõttu peaks olema võimalik kooli õppe-
kavades ainekava tasemel teemade juurde kirjutatud õpitulemusi ka üle vaadata ja korrigeerida.
Teemat, õpitulemusi ja õppesisu on suhteliselt kerge omavahel kokku panna. Siiski pole paha
neid kõrvutada ja vaadata, kas kõik aspektid sobivad üksteisega.
Õppeprotsessi muud, toetavad elemendid, nagu nõuded õpikeskkonnale, tuleb samuti sidus-
tada õpitulemustega. Tuleb leida mõistlik tasakaal, mida koolis on võimalik saavutada ja mis on
õppijate arenguks vajalik. Kui õppekeskkond ei toeta ega saagi toetada väga ambitsioonikaid
õpitulemusi, siis tuleb õpitulemusi kohendada. Näiteks pole mõtet karjääriõpetuses kirjutada õpi-
tulemuseks „oskab kogemuse põhjal hinnata, mis ametikohad sobivad tema tugevustega kõige
paremini”, sest ilmselt ei ole õpilasel võimalik õppeprotsessi jooksul seda sobivust järele proovida.
Konstruktiivse sidususe printsiibi abil saab hinnata, kas õppeprotsessi osad on omavahel
kooskõlas. Kui teema, õppesisu, õppemeetodid ja hindamine sobivad õpitulemustega ning oma-
vahel, võib rääkida hästi kavandatud õppeprotsessist. Kuid selge on see, et tulemuslikust ja tõhu-
sast õppimisest saab juttu olla vaid siis, kui need hästi kavandatud õppeprotsessi elemendid on
praktilises õppeprotsessis rakendatud ja õppijad on nendes kirjeldatud õpitulemused omandanud.
Seda on võimalik õpitulemusi kirjeldavas õppekavas hinnata selgemalt kui kunagi varem.

Õpitulemuste hindamise teoreetilised lähtekohad

Einike Pilli
Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise
arenduskeskuse konsultant

Õpitulemuste hindamisel otsustatakse õpitulemuste omandatuse üle. Teisiti väljendades on õpi-

tulemused õppijakesksed eesmärgid, mille omandamist hindamisega kontrollitakse. Välise, õpe-
tajakeskse kontrolli kõrval on üha suurem tähtsus õppija enesehindamisel. Selle käigus omandab
ta elukestvaks õppeks olulist päevust võrrelda oma pädevusi nõudmiste ja vajalike pädevustega.
Seetõttu peab hindamine olema niimoodi teostatud, et see toetab eelkõige õppija õppimist – koo-
lis ja pärast seda. Kuid hindamine on vajalik ka õpetaja jaoks: selle kaudu saab ta tagasisidet ja
võib korrigeerida õppemeetodeid ja õppekeskkonda. Peale selle on õpitulemusi vaja hinnata ka
administratiivsetel põhjustel: et teada, kuidas õppeprotsess on õnnestunud.
14 Karjääriõpetuse teoreetilised lähtekohad

Õpitulemuste hindamist kavandades tuleb paralleelselt mõelda kahele asjale: hindamismeetodi-

tele ja hindamiskriteeriumidele.
Hindamismeetodite valikuks annab jällegi hea vihje õpitulemuste verb. Kui õpitulemuseks on
näiteks „oskab analüüsida ja väärtustada enda isiksust”, siis sobib hindamismeetodiks essee
(kokkuvõte, analüüs), milles õppija analüüsib enda isiksuseomadusi ja toob välja valdkonnad,
mida ta soovib endas arendada.
Hindamismeetodi juurde tuleb kirjutada hindamiskriteeriumid, mis täpsustavad õppijale seatud
ootusi ning on konkreetsemad kui kavandatud õpitulemused. Näiteks sobivad eelpool kirjeldatud
õpitulemuse hindamiseks essee abil järgmised hindamiskriteeriumid.
●● Toob esile enda positiivseid jooni, võimeid ja oskusi.
●● Nimetab enda eeliseid ja tugevusi ning takistavaid nõrkusi.
●● On seostanud isiksuseomaduste-põhist eneseanalüüsi ametivalikuga.
Kui neid hindamiskriteeriume võrrelda uuesti hinnatava õpitulemusega „oskab analüüsida ja väär-
tustada enda isiksust”, siis on seos ilmne. Selline tagasi seostamine ongi hindamiskriteeriumide
ja hindamismeetodi õnnestunud valiku tunnuseks. Rohkem näiteid hindamiskriteeriumide ja õpi-
tulemuste vastavuse kohta leiab õppeprotsessi kirjelduse tabelist.
Hindamiskriteeriumid on kirjutatud kindlas kõneviisis. Kui õpitulemusena on kirjas, et „oskab ana-
lüüsida”, siis hindamiskriteeriumid kirjeldavad detailsemalt, kuidas me teame, et ta analüüsib:
„toob esile”, „nimetab”, „on seostanud”. Hindamiskriteeriumide põhjal peab saama öelda, kas õpi-
lane vastab sellele kriteeriumile või ei. Kui vastavus on täielik, on sooritus õpitulemuse tasemel.

Tähelepanekud ja soovitused hindamise kavandamiseks

1. Karjääriõpetuses kasutatakse mitteeristavat hindamist (sooritatud/sooritamata). On
väga keeruline panna hinnet õppija loetelule tema positiivsetest joontest, võimetest ja
oskustest. Veel keerulisem on hakata hindama, kas need vastavad tõele. Kui õppija on
tööülesandes nõutud asjad kirja pannud, siis ongi tegu hindamiskriteeriumidele vastava
sooritusega.
2. Hoiakuid võib hinnata üksnes kujundavalt. Kui õppija näiteks ütleb, et tema jaoks on
oluline saada rikkaks ja teiste aitamine ega ühiskonna edendamine teda ei huvita, siis
tasub kaaluda, kui palju sellele üldse reageerida.
3. Igale õpitulemusele pole vaja eraldi hindamismeetodit. Seoste ja terviku tekkimise
huvides on oluline isegi see, mitut õpitulemust korraga hinnatakse. Mõistlik suhe õpitule-
muste ja hindamismeetodite vahel sõltub mitmetest asjaoludest, kuid üks-kaks hindamis-
meetodit nelja-viie õpitulemusega tervikteema kohta võiks olla orientiiriks.
Hindamisel eristatakse kahte põhilist funktsiooni: kokkuvõtvat ja kujundavat. Nii kokkuvõttev
kui kujundav hindamine toetuvad hindamiskriteeriumidele.
Kokkuvõttev hindamine toimub pigem õppeprotsessi lõpus ja on tagasivaatav ja hinnangut andev,
vastates küsimusele: kuidas õppimine läks ja kas tulemus vastab kavandatud õpiväljunditele. Ta-
valiselt võtab kokkuvõttes hindamine hinde või “sooritatud” kuju.
Kujundav hindamine võib toimuda kas õppeprotsessi jooksul või selle lõpus. Selles vastatakse
küsimusele: mis juba õnnestub ja mis vajab veel õppimist? Kujundav hindamine suunab õppija
õppimist ning annab sisulist tagasisidet. Kujundav hindamine võib olla nii suuline kui kirjalik, aga
tavaliselt võtab see pikema kuju kui kokkuvõttev hindamine.
Kokkuvõttes on hindamise põhjalik kavandamine oluline õpitulemuste saavutamise seisukohalt,
sest hindamine juhib õppijate õppimist palju enam kui õppe eesmärgistamine või õppeprotsess.
Põhjaliku kavandamise võtmeks on jälgida, et kõik õpiväljundid kajastuvad hindamiskriteeriumi-
des ning hindamismeetodid on valitud õpiväljunditele sobivalt. Mitte asjata ei öelda, et väljundipõ-
hise õppekava reformi keskmes on tegelikult hindamisreform.
 Õppeprotsess 15

ÕPPEPROTSESS
Gümnaasiumi karjääriõpetuse õppeprotsessi kirjelduse näidis

Töökava koostanud: Sirli Kriisa Türi Gümnaasiumi karjääriõpetuse õpetaja

Sisuliselt toimetanud: Einike Pilli Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse konsultant ja
Mare Lehtsalu SA Innove karjääriõppe juhtivspetsialist

Karjääriõpetuse õppeprotsessi kavandamiseks on väga palju võimalusi. Alljärgnevas on kirjelda-

tud üht võimalust. Lisaideid õppeprotsessi kavandamiseks pakuvad selles aineraamatus toodud
praktilisele kogemusele tuginevad artiklid ja gümnaasiumi karjääriõpetuse valikaine õpetajaraa-
mat, millesse on koondatud suur hulk erinevaid töölehti ja meetodite kirjeldusi.

http://www.rajaleidja.ee/public/Gymnaasiumi_opetajaraamat_veebi_30_01_2012_VALMIS.pdf

Karjääriõpetuse kursuse soovituslik maht on 35 tundi. Karjääriõpetuse korraldamiseks kooli õppe-

kavas on mitmeid võimalusi:
●● üks nädalatund läbi õppeaasta;
●● paaristunnid üle nädala terve õppeaasta vältel;
●● paaristunnid teatud ajaperioodi vältel (nt septembrist jaanuarini);
●● kahele õppeaastale (11. ja 12. klassis) jaotatud ainetunnid;
●● kombineeritud variant lähtuvalt aineõpetamise metoodikast, st ainetund + õppekäigud,
pikemad kohtumised, külalislektorid, ettevõtete külastused jmt (kooli õppe- ja ainekava järgi).

Väljavõte karjääriõpetuse ainekavast

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1002/VV2_lisa11.pdf

Gümnaasiumi karjääriõpetuse valikkursuse õppe- ja kasvatuseesmärgid

Kursusega taotletakse, et õpilane:
1) väärtustab õppimist elukestva protsessina;
2) arendab oma õpi-, suhtlemis-, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskusi;
3) arendab soovi ja oskust endale eesmärke seada ning nendeni jõudmiseks süsteemselt
tegutseda;
4) võtab teadlikult vastutuse oma karjäärivalikute ja -otsuste eest;
5) teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu
kujunemist ning konkreetsete karjääriotsuste langetamist;
6) on teadlik eri töövaldkondadest, ametitest/elukutsetest, töösuhteid reguleerivatest õigus-
aktidest, haridus- ja koolitusvõimalustest, tööturu üldistest suundumustest ning kohali-
kust majanduskeskkonnast;
7) kasutab asjakohast informatsiooni karjääriplaneerimisel;
8) analüüsib oma õpitulemusi ja senist töökogemust ning kavandab oma karjääri.

Õppemeetodid
Kursust õpetades on soovitav korraldada järgmisi õppetegevusi:
1) rollimängud ja teised aktiivõppemeetodid, multifunktsionaalsed meetodid;
2) eneseanalüüsi ja töövaldkonna tundmise küsimustike ning mõttearenduslehtede täitmine;
3) auditoorsed loengud või iseseisev töö veebikeskkonnas teoreetiliste teadmiste omandamiseks;
4) diskussioonid, väitlused;
16 Õppeprotsess

5) töö karjääriinfo allikatega, info kriitiline analüüs;

6) essee kirjutamine;
7) uurimistöö koostamine (nt konkreetse töövaldkonna kohta);
8) intervjuu tegemine (nt konkreetse ametiala esindajaga);
9) kutsesobivustestide tegemine;
10) õppevisiidid, ettevõtete külastused;
11) iseseisev töö (nt eri tööaladega tutvumiseks);
12) karjääriplaani koostamine;
13) õpimapi koostamine;
14) avalik esinemine jne.
Õppetegevuste valikul lähtutakse konkreetse õpperühma õpilaste vajadustest ja kavandatud õpi-
tulemustest, optimeerides õppetegevused teiste õppeainete ja tunniväliste tegevustega. Soovitav
on eelistada loengutele aktiivõppemeetodeid, kasutada multifunktsionaalsed meetodeid, mida on
hõlbus siduda muu õppetegevusega teistes õppeainetes.

Füüsiline õppekeskkond
Õpilastele on tagatud järgmised tingimused ja vahendite kasutamine:
1) erinevad enese ja tööturu tundmaõppimise töölehed, küsimustikud, mõttearenduslehed;
2) õppevisiidid reaalsesse töökeskkonda;
3) karjääriplaneerimisteemalise kirjanduse kättesaadavus kooli raamatukogus;
4) arvutiklassi kasutamine (olenevalt vajadusest personaalseks või rühmatööks) ainetunnis,
et otsida veebist karjääriplaneerimise kohta informatsiooni (rajaleidja.ee jt);
5) karjäärispetsialisti personaalne tugi, erapooletu ja usalduslik nõu õpilase vajaduste kohaselt.

Õppeprotsessi kirjelduse tabelis on kasutatud alljärgnevaid lühendeid ja märkeid:

RL – rajaleidja.ee
AKAB – ametite andmebaas Rajaleidjas, vt http://ametid.rajaleidja.ee/
Rajaleidja keskused – karjäärinõustamise ja infovahendamise teenuseid osutavad keskused
maakondades, vt http://www.rajaleidja.ee/karjaariabi
ÕR – karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamat gümnaasiumile1
HM – hindamismeetodid
KR – hindamiskriteeriumid
Märkega „vt kirjeldust” varustatud meetodite seletused on toodud õppeprotsessi tabeli järel.

1
Karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamat, SA Innove, 2011.
 SISSEJUHATUS AINESSE. 1 tund
Maht Õpitulemused Hindamine Õppesisu ja käsitletavad ter- Valik õppemeetodeid koos Lõiming: seosed läbivate
(HM – hindamismeetodid, minid, mis aitavad oodatud soovitustega teemade ja teiste
KR – hindamiskriteeriumid) õpitulemusi saavutada õppeainetega

1 tund Õpilane: HM Ülevaade karjääri- Tutvumismäng: „Minu lemmik- Soovitus: ühine sotsiaalainete
õpetuse oodatavatest tegevused” (paberile kõik tege- õpimapp, kus karjääriõpetuse
• seostab karjääriõpetust Tagasiside. õpitulemustest, vused, mida meeldib teha, enda materjalid on üheks osaks.
igapäevaeluga peateemadest, hindamise tutvustamine teistele huvide
ning mõistab põhimõtetest ja kaudu). Koostöö aineõpetajatega:
karjääriplaneerimise KR õppekorraldusest. läbiv teema „Elukestev õpe
olulisust enda tuleviku Suur mõistekaart: kõik, mis ja karjääri planeerimine”;
kujundamisel; Õpilane arutleb Terminid: seostub sõnaga „karjäär” aineteülesed mõisted „karjäär”
karjääriplaneerimise teemal, pannakse tahvlile kirja. ja „elukestev õpe”.
• karjäär,
• mõistab oma vastutust kasutades termineid.
teadlike karjääriotsuste • karjääriteenused: Vestlus, terminite arutelu, Koostöö klassijuhatajatega:
langetamisel. Õpilane sõnastab karjääriotsuste karjääriteenuste tutvustamine. arenguvestlusel võimalus
»» karjääriõpe,
langetamisega seotud isiklikud kasutada õpimappi (õpilase
eesmärgid. »» karjäärinõustamine, Juhtumi analüüs: õpilased nõusolekul!).
analüüsivad etteantud lugu,
»» karjääriinfo,
selle peategelase probleeme
• karjääriõpetus, haridustee kavandamisel
(vt meetodite kirjeldused lk
• elukestev õpe,
31-33).
• karjääriplaneerimine,
Arutelu: kuidas karjääriõpetuse
• õpimapp.
aine toetab teadlike karjääri-
otsuste langetamist. Ootused
valikainele. Õpilase vastutus.

Iseseisev töö: teadlike

otsuste langetamisega seotud
isiklike eesmärkide seadmine
ja sõnastamine (vt meetodite
kirjeldused lk 31-33).

Esitlus: õpimapp, eesmärk,

Õppeprotsess

vormistamise võimalused.
17

Teema 1: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 11 tundi
Maht Õpitulemused Hindamine
(HM – hindamismeetodid,
KR – hindamiskriteeriumid)
3 tundi Õpilane: HM
• mõistab Analüüs: millised elukutsed/
iseloomujoonte seost ametid sobivad minu
tegevusega; temperamenditüübiga?
• analüüsib isiksuse
eripära ning seostab KR
seda võimalike
elukutsetega. Õpilane kirjeldab enda
närvisüsteemi iseärasusi ning
põhjendab, miks ta nii arvab.
Õpilane nimetab vähemalt
viis elukutset, mis sobivad
introverdile, ja viis, milles on
kergem toime tulla ekstraverdina.
Õppesisu ja käsitletavad ter-
minid, mis aitavad oodatud
õpitulemusi saavutada
Enesetundmise tähtsus
karjääriplaneerimisel.
1.1. Isiksuseomadused.
Seosed isiksuseomaduste ja
karjäärivalikute vahel.
Terminid:
• närvisüsteemi tüüp:
ekstravert ja introvert,
• temperament,
• isiksus,
• iseloom ja tegevus,
• erinevad käsitlused
isiksuse teoorias.
18
Valik õppemeetodeid koos Lõiming: seosed läbivate
soovitustega teemade ja teiste
õppeainetega
Temperamenditüübi test. Seos psühholoogia ainega.
Õppeprotsess
Töölehe täitmine: iseloom ja Koostöö Rajaleidja keskuse
tegevus (ÕR lk 37). karjäärinõustajaga.
Analüüs: isiksuseomaduste ja
ametite/elukutsete seosed
(vt meetodite kirjeldused lk
31-33).
Vestlusring rühmas: millised
elukutsed/ametid võiksid sobida
minu temperamenditüübiga?
 Teema 1: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 11 tundi
Maht Õpitulemused Hindamine
(HM – hindamismeetodid,
KR – hindamiskriteeriumid)
3 tundi Õpilane: HM
• mõistab väärtuste, Kirjeldus: minu tuleviku
vajaduste, hoiakute, elurollid, lähtudes väärtustest
emotsioonide ja vajadustest ning minu
ja motivatsiooni emotsionaalsetest eripäradest.
tähendust ja seost
eri elurollidega;
KR
• seostab väärtusi,
vajadusi ja hoiakuid Õpilane nimetab oma tulevased
elurollidega. elurollid ja sõnastab, mis
on nende puhul peamised
vajadused, väärtused ja hoiakud.
Õpilane toob näiteid elurollidest
ja väärtustest, mis omavahel
kokku ei sobi.
Õppesisu ja käsitletavad ter-
minid, mis aitavad oodatud
õpitulemusi saavutada
Inimese väärtussüsteemi
kujunemine, seda mõjutavad
tegurid.
1.2. Isiksuseomadused.
Põhiväärtused, hoiakute
kujunemine, väärtuste
muutumine, vajadus
kui motiveeriv jõud,
emotsionaalsed seisundid ja
nendega toimetulek. Väärtuste
seos tööeluga.
Terminid:
• väärtused,
• vajadused,
• motivatsioon,
• hoiak,
• emotsioonid,
• elurollid,
• emotsionaalne stabiilsus.
Valik õppemeetodeid koos Lõiming: seosed läbivate
soovitustega teemade ja teiste
õppeainetega
Viktoriin: terminid (vt meetodite Seos inimeseõpetuse ja
kirjeldused lk 31-33). psühholoogiaga.
Mosaiik: mis on motivaatoriteks Läbiv teema „Väärtused ja
erinevates situatsioonides ja elurollides? kõlblus”.
Õpetaja annab situatsiooni. Õpilased
valivad rollid, kirjeldavad, mis moti- Koostöö lapsevanematega:
veeriks selles rollis olevat inimest kaasamine arutelusse
õppima või töötama. pereväärtustest.
Töölehe täitmine: milline on Sinu
emotsionaalne intelligentsus?
(ÕR lk 58).
Foorumteater: väljamõeldud
töösituatsiooni lahendamine erineva
emotsionaalse seisundiga. Õpilastele
antakse töösituatsiooni kirjeldus
(konflikt). Rühmad mõtlevad välja
lahenduse/lõpu sellele loole. Esitavad
lühisketšina.
Töölehe täitmine: minu tulevased
elurollid.
Intervjuu vanematega (sugulastega):
„Meie pere väärtused” (võib anda
kodutööks).
Arutelu: väärtused, vajadused ja
hoiakud meie elus.
Õppeprotsess
Rühmatöö „Väärtuste seos tööeluga”
(vt meetodite kirjeldused lk 31-33).
19

Teema 1: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 11 tundi
Maht Õpitulemused Hindamine
(HM – hindamismeetodid,
KR – hindamiskriteeriumid)
3 tundi Õpilane: HM
• seostab oma Analüüs: minu huvide, võimete
võimeid, oskusi ja ja oskuste seos võimalike
huvisid võimalike karjäärivalikutega.
karjäärivalikutega.
KR
Õpilane nimetab oma peamised
huvid.
Õpilane kavandab huvidest
lähtuva karjäärivalikute
mõttekaardi.
Õpilane nimetab kutsetööks
vajalikud võimed ja oskused
kolme elukutse näitel, mis
õpilasele huvi pakuvad.
Õppesisu ja käsitletavad ter-
minid, mis aitavad oodatud
õpitulemusi saavutada
Intellektuaalsed võimed,
materiaalsed, vaimsed ja
sotsiaalsed huvid, üld- ja
erioskused erinevates
elurollides ja seostes
karjäärivalikutega.
1.3. Isiksuseomadused.
Terminid:
• võimed,
• huvid,
• oskused,
• intelligentsus,
• sotsiaalsus.
20
Valik õppemeetodeid koos Lõiming: seosed läbivate
soovitustega teemade ja teiste
õppeainetega
Töölehe täitmine: huvide profiil Seos inimeseõpetuse ja
Õppeprotsess
(www.rajaleidja.ee/karjaari- psühholoogiaga.
noustaja2/ – Karjäärinõustaja
käsiraamat, SA Innove karjääri- Seos elukutsete, ametite,
teenuste arenduskeskus, 2009, töövaldkondade jm
lk 75). tutvumisega teistes
ainetundides läbiva teema
Mõttekaart: huvialad ja elukut- „Elukestev õpe ja karjääri
sed. Rühmatöö, ÕR töölehe planeerimine” kaudu.
lk 76 abil mõttekaardi täitmine.
Võimete test (koostöö
karjäärinõustaja või kooli
psühholoogiga).
Intervjuu: oskuste intervjuu
(ÕR lk 79).
Paaris või rühmatöö: elukutse
analüüs võimete ja oskuste as-
pektist (vt meetodite kirjeldused
lk 31-33).
Analüüs: milliseid võimeid ja
oskusi eeldavad elukutsed, mis
mulle huvi pakuvad?
 Teema 1: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 11 tundi
Maht Õpitulemused Hindamine
(HM – hindamismeetodid,
KR – hindamiskriteeriumid)
2 tundi Õpilane: HM
• eristab oma tugevaid ja Kokkuvõttev hindamine.
nõrku külgi ja seostab Enesekirjeldus kollaaži abil:
neid eri kutsealadel minu tugevad ja nõrgad küljed
töötamise eeldustega. eri töövaldkondades (nt töö
inimestega, töö masinatega, töö
looduses jne).
KR
Õpilane nimetab eri kutsealade
seisukohalt enda tugevaid ja
nõrku külgi.
Õppesisu ja käsitletavad ter-
minid, mis aitavad oodatud
õpitulemusi saavutada
Enesehinnangu kujunemine.
1.4. Minapilt ja enesehinnang.
Terminid:
• identiteet,
• reflektsioon,
• meelekindlus,
• enesehinnang,
• töö ja tervis.
Valik õppemeetodeid koos Lõiming: seosed läbivate
soovitustega teemade ja teiste
õppeainetega
Interaktiivne loeng: „Minapilt ja Seos inimeseõpetuse ja
enesehinnang” (ÕR lk 84). psühholoogiaga.
Töölehe täitmine: kas tunned
ennast enesekindlalt?
(ÕR lk 90).
Infootsing: RL ametite andme-
baas – leia kolm valdkonda, mis
huvi pakuvad, ja koonda nendel
kutsealadel töötamise eeldused.
Kollaaž: õpetajale on abiks
selgitus ÕR lk 94 – kujutada
(joonistada, lõigata ajakirjadest
vms) pilte, detaile, mis selgitak-
sid tugevaid ja nõrku külgi.
Enesekirjeldus: kollaaži põhjal
kirjeldada, milles olen tugev,
millised on minu nõrkused, ja
kuidas nõrkusi saaks tugevus-
teks muuta.
Õppeprotsess
21

Teema 2: KARJÄÄRIINFO TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 12 tundi
Maht Õpitulemused
2 tundi Õpilane:
• mõistab tööturgu
mõjutavaid tegureid
ja analüüsib oma
eeldusi ettevõtlusega
tegelemiseks.
Hindamine
(HM – hindamismeetodid,
KR – hindamiskriteeriumid)
HM
Loovülesanne: minu eeldused
ja motivatsioon ettevõtjana
alustamiseks.
KR
Õpilane nimetab vähemalt kolme
tööturgu mõjutavat tegurit.
Õpilane kirjeldab tööandjate
enamlevinud ootusi töövõtjatele.
Õpilane kirjeldab üht oma
senist töökogemust (mõnd
juhtimiskogemust või algatust).
Õpilane kirjeldab oma
isiksuseomaduste eeldusi
ettevõtlusega tegelemiseks.
Õpilane analüüsib ettevõtluse eri
vormide plusse ja miinuseid.
Õppesisu ja käsitletavad ter-
minid, mis aitavad oodatud
õpitulemusi saavutada
Tööturu olukord,
arengusuunad, tööandjate
ootused, ettevõtluse vormid,
tööseadused.
2.1. Muutuv tööturg.
Terminid:
• töömaailm,
• ettevõtlus.
22
Valik õppemeetodeid koos Lõiming: seosed läbivate
soovitustega teemade ja teiste
õppeainetega
Interaktiivne loeng: „Kes Seos ühiskonnaõpetusega,
Õppeprotsess
ei tööta, see ei söö. Ametid majandusõpetusega ja
muutuvas töömaailmas”. ettevõtlusõppega.
http://www.rajaleidja.ee/grupi-
noustamise-naidiskavad/ Koostöö Rajaleidja keskuse
karjääriinfo spetsialistiga.
Kohtumine: vilistlase-tööandja-
ga teemal „Tööandjate ootused
töötajatele”.
Loovülesanne „Minu töökoge-
muse täht” (vt meetodite
kirjeldused lk 31-33).
Esitlus: ettevõtluse vormid
(ÕR lk 112–113 toel).
Arutlus/vestlus: ettevõtjana
alustamise olulisemad motiivid.
Töölehe täitmine: minu ettevõ-
te (ÕR lk 119).
 Teema 2: KARJÄÄRIINFO TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 12 tundi
Maht Õpitulemused Hindamine
(HM – hindamismeetodid,
KR – hindamiskriteeriumid)
2 tundi Õpilane: HM
• tunneb kohaliku Analüüs:
tööturu üldist olukorda tööotsimised ja tööpakkumised
ja tendentse; minu kodukohas.
• tunneb Aruanne: töövarjupäeva
töömotivatsiooni liike kokkuvõte (kui seda ei ole
ning hindab nende majandusõpetuses tehtud).
mõju töökoha valikul;
• analüüsib KR
töövarjupäeva
kogemusi, seostades Õpilane kirjeldab üldjoontes
neid enda kohaliku tööturu olukorda.
valikuvõimalustega.
Õpilane analüüsib töövarjupäeva
või ettevõttekülastust ja
seostab saadud infot oma
töömotivatsiooniga.
Õppesisu ja käsitletavad ter-
minid, mis aitavad oodatud
õpitulemusi saavutada
Tööturu nõudlus ja
pakkumine, konkurents,
töömotivatsioon.
2.1.1. Muutuv tööjõuturg.
Terminid:
• tööjõud,
• hõivatu,
• töötu,
• töövari,
• varjutatav.
Valik õppemeetodeid koos Lõiming: seosed läbivate
soovitustega teemade ja teiste
õppeainetega
Interaktiivne loeng/esitlus: Lõiming majandusõpetusega.
„Mis iseloomustab Eesti tööturgu?” Kui selle õppeaine raames
(ÕR lk 108–111 abil). on töövarjuks käidud, siis
analüüsitakse karjääriõpetuses
Mosaiik „Töömotivaatorid” selle tulemusi, vahetatakse
(üksteise täiendamine): kui kogemusi.
oluline on tööga rahuloluks raha,
sõbrad, kindlustunne, teiste Õppekäigud ettevõttesse: saab
austus ja huvidele vastavus. siduda kõigi õppeainetega.
Töölehe täitmine: töömotivat-
siooni uurimine (ÕR lk 117).
Iseseisev töö: kohaliku tööturu
kohta andmete kogumine (nt
töötukassast – vabad töökohad
või töökohtade pakkumine;
kohalikust ajalehest – milliseid
töökohti pakutakse/otsitakse).
Diferentseerimise võimalus:
õpilased valivad neid huvitava
valdkonna ja uurivad sellest
lähtuvalt tööturu olukorda.
Töövarjupäev: huvidepõhiselt
diferentseeritud ametiga tutvu-
mine ühe tööpäeva jooksul.
Õppeprotsess
23

Teema 2: KARJÄÄRIINFO TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 12 tundi
Maht Õpitulemused Hindamine
(HM – hindamismeetodid,
KR – hindamiskriteeriumid)
2 tundi Õpilane: HM
• on teadlik karjääri- Aruanne: minu oletatavad
võimalustest eri karjäärivõimalused külastatud
majandustegevus- ettevõttes; külastuse kokkuvõte.
aladel.
Analüüs: minu võimalused
eri majandustegevusaladel,
lähtudes kutse-eelistustest.
KR
Õpilane leiab ametite andmebaa-
sist infot talle huvipakkuva kutse-
ala või ametikirjelduse kohta.
Õpilane seostab enda karjää-
rivõimalusi külastatud ettevõ-
tetele ja ametite andmebaasile
tuginedes.
Õpilane nimetab kolm võimalikku
eriala, mida õppida, või ametit,
kellena töötada, lähtudes rolli-
mängu kogemustest.
Õpilane teadvustab soorollide
osatähtsuse teisenemist muutu-
vas töömaailmas, toob näiteid,
millised nn eelarvamustega vas-
tassoo elukutsed sobiksid tema
omaduste, oskuste, väärtushin-
nangute ja võimetega.
Õppesisu ja käsitletavad ter-
minid, mis aitavad oodatud
õpitulemusi saavutada
2.2. Majandustegevusalad,
amet ja ametite rühmad,
kutse ja kutseoskused,
kutsestandardid, kutse-
eelistused.
Terminid:
• amet,
• elukutse,
• eriala,
• AKAB (ametite ja
kutsealade andmebaas),
• soorollid.
24
Valik õppemeetodeid koos Lõiming: seosed läbivate
soovitustega teemade ja teiste
õppeainetega
Praktiline töö: ametite ja kutse- Koostöö piirkonna koolidega
Õppeprotsess
alade andmebaasi kasutamine või nõustamiskeskusega
(tööleht ÕR lk 138). õppekäikude diferent-
http://ametid.rajaleidja.ee/ seerimiseks huvide järgi.
Õppekäik ettevõtetesse: ette-
võtted valitakse diferentseeritult
võimalikult huvipõhiselt (etteval-
mistamisel abiks ÕR lk 216).
Töölehe täitmine: õppekäik
ettevõttesse (ÕR lk 149 ja/või
150) – aruanne.
Rollimäng: „Firma loomine”
(vt põhikooli aineraamat lk 67
www.oppekava.ee – valikainete
aineraamatud – karjääriõpetus).
Simulatsioonimäng: „Med-õde
või med-vend?”. Õpilased mõtle-
vad välja ameteid, mida aegade
jooksul on seostatud kindla
sooga, aga milles nüüdisajal on
edukad nii mehed kui ka naised
(lasteaiakasvataja jne). Rühm
jagatakse poiste ja tüdrukute
grupiks. Koos valitakse välja
elukutse, mida simuleerida.
Tüdrukud ja poisid esitavad
väikese etüüdi ühe ning sama
ameti kohta naiste ja meeste
vaatenurgast.
 Teema 2: KARJÄÄRIINFO TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 12 tundi
Maht Õpitulemused Hindamine
(HM – hindamismeetodid,
KR – hindamiskriteeriumid)
3 tundi Õpilane: HM
• mõistab hariduse Õpiplaan: mida tahaksin
ja tööturu vahelisi saavutada, mida selleks olen
seoseid ning vajadust õppinud koolis, väljaspool kooli?
ennast pidevalt aren- (nt ÕR lk 201 põhjal).
dada.
KR
Õpilane kirjeldab enda
haridustee jätkamise võimalusi,
tuginedes formaalhariduse
struktuurile.
Õpilane toob näiteid
mitteformaalse ja informaalse
hariduse kogemustest enda
igapäevases elus ning kirjeldab,
mida uut neist kogemustest
õppis.
Õpilane teadvustab enda
õpistiilile sobivaimaid
õppimismeetodeid.
Õppesisu ja käsitletavad ter-
minid, mis aitavad oodatud
õpitulemusi saavutada
2.3. Hariduse ja tööjõuturu
vahelised seosed.
Terminid:
• haridustee,
• haridussüsteem,
• formaalharidus,
• mitteformaalne haridus,
• informaalne haridus,
• kutseõpe.
Valik õppemeetodeid koos Lõiming: seosed läbivate
soovitustega teemade ja teiste
õppeainetega
Esitlus: Eesti formaalhariduse Lõiming: võõrkeelte
seos ametite klassifikaatori pea- ainevaldkond „Haridus ja töö”.
rühmadega (ÕR lk 154 abil).
Siksakmeetod: mitteformaalse
ja informaalse hariduse teel
õppimise võimalused igapäeva-
ses elus.
Töölehe täitmine: „Õpistiilide
küsimustik” (grupinõustamise
näidiskavast „Mida Juku ei õpi,
seda Juhan ei tea. Mida on vaja
teada õppimisest?”
http://www.rajaleidja.ee/grupi-
noustamise-naidiskavad/).
Loovülesanne: plakat „Haridus-
tee ameti juurde”. Diferentsee-
rimise võimalus: rühmadesse
jagada huvipõhise valdkonna
järgi (vt meetodite kirjeldused
lk 31-33).
Õppeprotsess
25

Teema 2: KARJÄÄRIINFO TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. 12 tundi
Maht Õpitulemused
2 tundi Õpilane:
• rakendab leitud infot
tööturu, erialade ja
õppimisvõimaluste
kohta oma karjääri-
otsuste tegemiseks.
26
Hindamine Õppesisu ja käsitletavad ter- Valik õppemeetodeid koos Lõiming: seosed läbivate
(HM – hindamismeetodid, minid, mis aitavad oodatud soovitustega teemade ja teiste
KR – hindamiskriteeriumid) õpitulemusi saavutada õppeainetega
HM 2.4. Karjääriinfo allikad. Esitlus: „Infootsinguoskused” Läbivad teemad:
Õppeprotsess
Info otsimine ja kasutamine. http://www.rajaleidja.ee/infoslaidid/ „Teabekeskkond”,
Vastastikhindamine: mosaiigi (slaidid koos juhendmaterjaliga „Tehnoloogia ja innovatsioon”.
tulemuste analüüs – millistele Terminid: infoallikatest, info hindamisest
küsimustele oli kerge vastuseid jms). Lõiming valikainega meedia.
• infoallikad,
leida, millised jäid vastamata,
miks, kas leitud info aitab • infootsing, Töö rühmades etteantud info- Koostöö keskuse karjääriinfo
leida sobivat allikat oma allikate ja küsimustikega. spetsialistiga.
• info hindamine.
karjääriteemalistele küsimustele
vastuste saamiseks?
Mõtterännak „Tee unistuste
tööni”.
KR
Õpilane nimetab allikaid, kust
leida asjakohast informatsiooni
tööturu ja õppimisvõimaluste
kohta.
Õpilane analüüsib leitud
karjääriinfo kasutamiskõlblikkust
lähtuvalt enda vajadustest.
 Teema 3: PLANEERIMINE JA OTSUSTAMINE. 10 tundi
Maht Õpitulemused Hindamine
(mis selle õppesisu (HM – hindamismeetodid,
abil saavutatakse) KR – hindamiskriteeriumid)
3 tundi Õpilane: HM
• mõistab Rühmaarutelu: loobumise
karjääriplaneerimist harjutuse näidete põhjal ja
kui terviklikku, kasutades oma mõttekaarti
järjepidevat ja kirjeldatakse ning võrreldakse
elukestvat protsessi; otsustusvõimet ja tegureid, mis
otsustamist mõjutavad.
• rakendab teadmisi
otsuseid mõjutavatest Analüüs või essee: „Mina
teguritest ning otsustajana”.
alternatiividest
iseseisvate
karjääriotsuste KR
tegemisel.
Õpilane nimetab tegevusi, mida
on vaja pidevaks enesearenguks.
Õpilane analüüsib oma
ajakasutuse efektiivsust.
Õpilane kirjeldab alternatiivseid
võimalusi oma karjääriplaanide
tegemisel.
Õpilane kasutab vajaduse
korral karjäärispetsialistide
abi (karjäärinõustamist, tuge
karjääriinfo hankimisel ja
analüüsil).
Õpilane toob näiteid oma tehtud
otsuste kohta.
Õppesisu ja käsitletavad ter-
minid, mis aitavad oodatud
õpitulemusi saavutada
3.1. Karjääriplaneerimine
kui elukestev protsess:
otsustamine ja seda
mõjutavad tegurid.
Terminid:
• otsustamisraskused,
• karjääriteenused,
• alternatiiv.
Valik õppemeetodeid koos Lõiming: seosed läbivate
soovitustega teemade ja teiste
õppeainetega
Töölehe täitmine: tegevuste Koostöö kohaliku Rajaleidja
tähtsustamine (ÕR lk 184). keskusega: kutsutud esineja,
kes tutvustab võimalusi,
Töölehe täitmine: minu elustiil. räägib, kus keskus asub, millal
Alternatiivid (ÕR lk 198). on vastuvõtuajad ja kuidas
Analüüs paarides. vastuvõtule registreeruda jne.
Mõttekaart „Otsusta otsustada!”
Õpilane kirjutab üles kõik
mõtted, mida peab määratud aja
(selle õppeaasta või nt lähima
viie aasta jooksul) otsustama.
Seejärel lahterdab tabelisse:
1) kiired ja mulle olulised
tegevused;
2) kiired, aga väheolulised
tegevused;
3) mulle olulised tegevused,
kuid nendega ei ole kiiret;
4) väheolulised tegevused;
millega on veel aega.
Analüüsib ja võrdleb pingi-
naabriga.
Töölehe täitmine: otsustamise
tehnika (matemaatiline mudel)
(ÕR lk 187) või karjääriotsuste
tegemise protsess (ÕR lk 211).
Juhtumi lahendamine:
loobumise harjutus (vt meetodite
kirjeldused lk 31-33).
Õppeprotsess
27

Teema 3: PLANEERIMINE JA OTSUSTAMINE. 10 tundi
Maht Õpitulemused Hindamine
(mis selle õppesisu (HM – hindamismeetodid,
abil saavutatakse) KR – hindamiskriteeriumid)
2 tundi Õpilane: HM
• mõistab, et eriala Meelespea „Mulle huvipakkuva
valikul on vaja elukutse võimalikud terviseriskid”
arvestada võimali-
ke terviseriskidega
ja oma tervisliku KR
seisundiga.
Õpilane analüüsib ennast
terviseriskide seisukohalt ning
nimetab oma tervise riskid ja
tugevused.
Õpilane analüüsib huvipakkuva
töö näitel, millised on selle tööga
seotud terviseriskid.
Õpilane toob näiteid, millised
seosed on elukutsete ja tervise
vahel.
28
Õppesisu ja käsitletavad Valik õppemeetodeid koos Lõiming: seosed läbivate
terminid, mis aitavad soovitustega teemade ja teiste
oodatud õpitulemusi õppeainetega
saavutada
Õppeprotsess
3.1.1. Tervis ja karjäär. Interaktiivne loeng: eri töödega seo- Läbiv teema „Tervis ja ohutus”.
tud terviseriskid
Terminid: http://www.rajaleidja.ee/grupinousta- Lõiming inimeseõpetusega.
mise-naidiskavad/ „Töö ja tervis”.
• töötervishoid,
Koostöö kooliarsti või
• tööohutus, Lühiprojekt „Tervis ja karjäär” töötervishoiuarstiga.
(vt meetodite kirjeldused lk 31-33).
• terviseriskid.
Koostöö projektiga „Tervist
Avalik esinemine: projektitulemuste edendav kool”.
ettekanded rühmade esitlustena.
Meelespea koostamine: „Mulle
huvipakkuva elukutse võimalikud
terviseriskid” (kui kindlat valikut veel
ei ole, võib võtta endale sobivast
valdkonnast mõne elukutse näite) –
võimalikud terviseriskid, ohutegurid,
tööst tingitud tervisehäirete vältimine.
 Teema 3: PLANEERIMINE JA OTSUSTAMINE. 10 tundi
Maht Õpitulemused Hindamine Õppesisu ja käsitletavad Valik õppemeetodeid koos Lõiming: seosed läbivate
(mis selle õppesisu (HM – hindamismeetodid, terminid, mis aitavad soovitustega teemade ja teiste
abil saavutatakse) KR – hindamiskriteeriumid) oodatud õpitulemusi õppeainetega
saavutada

5 tundi Õpilane: HM 3.2. Isiklik karjääriplaan Interaktiivne loeng koos töölehe Koostöö nõustamiskeskuse
eduka elutee alusena. täitmisega: „Rongiga või autoga? infospetsialistiga CV õpitoa
• mõistab põhilisi Töövestlus ja Karjääriplaneerimine kui elukestev korraldamisel.
aspekte, millega kandideerimisdokumentide Terminid: protsess” (vastutuse võtmine, muutuv
on vaja arvestada esitamine. töömaailm) http://www.rajaleidja.ee/
• omavastutus,
karjääriotsuste grupinoustamise-naidiskavad/
langetamisel; Isiklik karjääriplaan vabalt valitud • kandideerimis-
vormis. dokumendid, Õpituba: CV ja motivatsioonikirja
• koostab isikliku koostamine (ÕR lk 203, 204). Paljude
• töövestlus,
karjääriplaani; vormistamisvõimaluste seast sobivai-
KR • karjääriplaan. mate tutvustamine, nipid.
• mõistab oma
vastutust karjääri- Keeleliselt ja sisuliselt korrektselt Õppefilm töövestluse kohta
planeerimisel. vormistatud CV. http://www.stardiplats.ee/abimaterjalid/
toointervjuu-ja-enese-esitlemine
Motivatsioonikiri oma unistuste
töökohale kandideerimiseks. Töövestlus: rollimäng kolmeliikme-
listes gruppides: küsitleja, küsitletav,
Eduka töövestluse stsenaarium vaatleja. Osasid vahetades mängida
(kirjeldus asjakohasest läbi kolm töövestlust. Vaatleja rollis
käitumisest/tegevusest olija analüüsib vestlust kõrvalseisja
töövestlusel) pilgu läbi – mis läks hästi, millised
käitumisvormid oleksid võinud olla
Vormistatud karjääriplaan teistsugused.
koos võimalike alternatiivsete
valikutega ja tegevuskava selle Töölehe täitmine: aja kasutamine
plaani elluviimiseks. (ÕR lk 183).

Karjääriplaani koostamine nt vormis:

1. Minu elu raamat (ÕR lk 195 või
põhikooli aineraamatust lk 45).
Õppeprotsess

2. Tööleht: minu isiklik karjääriplaan

(ÕR lk 208).
29
 30
KOKKUVÕTTEV TUND. 1 tund
Maht Õpitulemused Hindamine Õppesisu ja Valik õppemeetodeid koos Lõiming: seosed läbivate
(mis selle õppesisu abil (HM –hindamismeetodid, käsitletavad terminid, soovitustega teemade ja teiste õppeaine-
saavutatakse) KR –hindamiskriteeriumid) mis aitavad oodatud tega
õpitulemusi saavutada
Õppeprotsess

1 tund Õpilane: HM Teadlik karjääriplanee- Õpimapi analüüs: mida kogesin ja

rimine. kogusin, miks? Kas ja kuidas see
• analüüsib isiku Arutelu: mida õppisin teadlike valiku- mind aitas?
elukestva arengu ja te langetamiseks? Mida tahan veel Elukestev areng.
karjääriplaneerimise õppida? Miks? Isiklike eesmärkide inventuur:
seoseid. aine sissejuhatavas tunnis seatud
eesmärkide ülevaatamine, kas mul
KR on piisavalt infot oluliste otsuste
langetamiseks, kuidas edasi? Jne.
Õpilane seostab karjääriõpetuses saa-
dud kogemused, oskused, teadmised Tagasivaade karjääriõpetuse
karjääriplaneerimisega. kursusele: mis oli väärtuslikku
minu jaoks, mis oleks võinud teisiti
olla?
 Õppeprotsess 31

Viidatud meetodite kirjeldused

Juhtumi analüüs – näidisjuhtumi kirjeldus

Kaarel on 26-aastane noormees, kes töötab ehitusel. Ta teeb peamiselt abitöid, sest keerukamate
ülesannete täitmiseks ei ole tal oskusi. Tal on perekond, sirgumas 1-aastane tütar. Abikaasa on
lapsega kodune.
Kui Kaarel põhikooli lõpetas, siis ei teadnud ta täpselt, kelleks ta tulevikus saada soovib, millises
valdkonnas töötada tahab. Ta arvas, et tulevik on alles väga kaugel. Kuna tal olid osades õppeai-
netes küllalt head tulemused, siis ta esitas dokumendid gümnaasiumisse sisseastumiseks. See
läks tal õnneks. Ta valis gümnaasiumis riigikaitse õppesuuna. Gümnaasiumis oli tal aga raske
teistega sammu pidada ja koolis püsida, kuna ta veetis suurema osa vabast ajast koos sõpradega
ning käis kohalikul õppesõiduväljakul autoga kiirsõidu katseid tegemas. Et õppimisele ei jäänud
palju aega, õnnestus tal gümnaasium vaevaliselt lõpetada.
Gümnaasiumi lõpusirgel oli Kaarel dilemma ees: mis nüüd edasi? Sõbra eeskujul viis ta doku-
mendid kohalikku kutsekooli disaini erialale. Selle valdkonnaga ei olnud tal mingit varasemat
kokkupuudet, kuid sõber näis sellest vaimustuses olevat. Üsna õpingute alguses sai Kaarel aru,
et talle see eriala huvi ei paku, ning ta jättis õpingud katki. Seejärel asus Kaarel tööotsingutele
ja leidiski töö, millega kenasti ära elada. Kohalikus saekaatris vajati abikäsi. Tööd oli väga palju,
kuna ehitusbuumi tõttu oli toodangul hea turg. Kui aga majanduskriis kätte jõudis, sattus see väi-
keettevõte raskustesse ja teiste hulgas koondati ka Kaarel. Õnneks aitas üks sugulane ta suurest
hädast välja ning võttis tööle ehitusfirmasse, mis tegeleb katuste paigaldamisega. Töö on noor-
mehele küll konti mööda, ent ometi mitte päris see, mida ta teha tahaks. Ammugi mitte see, mis
talle piisavat majanduslikku kindlust pakuks.
Nüüd mõtleb Kaarel, et oleks vist vaja uuesti õppima asuda, kuid ta ei tea endiselt, mida täpselt.

Eesmärkide seadmine ja sõnastamine

Õpilastel on hea Kaarli juhtumi põhjal asuda analüüsima, mida peab teadma selleks, et langetada
teadlikult haridusteega seotud otsuseid. Eesmärkide seadmisel võib alustada järgnevast mõtte-
arendusest. Mida ma täna ei tea, selleks et teha valikuid? Kas ma tunnen ennast piisavalt, selleks
et otsustada, kuhu õppima asuda? Kas mul on piisavalt informatsiooni eri töövaldkondade kohta?
Kas ma üldse tean, mida on vaja teada ja omavahel võrrelda, selleks et otsustada? Mõttearendu-
se ergutamiseks võib enne mõtiskleda ka seoste üle, mida on karjääriplaneerimisel vaja mõista.
Vt artiklit Õppesisus ja õpitulemuste vahelised seosed.
Mõttearenduse tulemusena palutakse õpilastel läbi mõelda, mida konkreetselt nad tahaksid osata,
teada, mõista karjääriõpetuse kursuse lõpuks. Näiteks: karjääriõpetuse kursuse lõpuks ma tean
oma tugevaid ja nõrku külgi.
Karjääriõpetuse kursuse käigus saab õpilane oma eesmärke täpsustada, seada uusi eesmärke.
Kursuse lõpus on hea lasta õpilastel analüüsida, kas seatud eesmärk sai täidetud, osutus ebapii-
savaks ja/või muutus, ning miks jne.

Analüüs: isiksuseomaduse ja ametite-/elukutsete vahelised seosed

Õpilastel palutakse kirjutada sedelite peale ameteid või elukutseid, mis neile huvi pakuvad. Sedelid
korjatakse kokku loosikarpi. Õpilastest moodustatakse 3–4 rühma. Iga rühm võtab loosikarbist
endale 1 sedeli ameti/elukutsega.
Ülesanne: panna kirja selles ametis töötamiseks olulised isiksuseomadused, põhjendada oma
arvamust. Millise temperamenditüübiga isikule see amet paremini sobib?
32 Õppeprotsess

Rühmad esitlevad oma tööd. Kuulajatel palutakse anda hinnang, kas nad on kuulduga nõus, soo-
vivad täiendada, vastu väita vms.
Ülesanne: nimetada viis ametit/elukutset, mis sobivad hästi ekstraverdile, ja viis ametit/elukutset,
mis sobivad introverdile. Põhjendada.
Rühmad esitlevad oma tööd. Kuulajatel palutakse anda hinnang, kas nad on kuulduga nõus, soo-
vivad täiendada, vastu väita vms.

Viktoriin: terminid
Õpilased jaotatakse väikestesse rühmadesse (4–5 õpilast). Rühmadele antakse leht isiksu-
seomaduste põhiterminitega.
Ülesanne: kirjutada terminite juurde vabas vormis nende seletused. Ülesande lahendamiseks
võib abivahendina kasutada ka Internetti.
Rühmad vahetavad täidetud lehed. Õpetaja näitab seinale terminite õiged vastused. Rühmad
kontrollivad selle põhjal teiste tööd. Iga õige vastus annab punkti.

Rühmatöö „Väärtuste seos tööeluga”

Õpilased jaotatakse rühmadesse (4 tk). Igale rühmale antakse üks suur paber. Paberi keskele
on kleebitud ümbrik, milles on kas sedel ameti nimetusega või foto ametist. Õpilased joonistavad
sümboleid, esemeid vms, mis väljendavad selle ametiga seotud väärtusi. Seejärel vahetavad
rühmad valminud tööd ja püüavad ära arvata, mis ameti väärtusi eelmine rühm kirjeldas. Rühmad
esitlevad kordamööda, mis ametiga võib tegemist olla.

Paaris- või rühmatöö „Elukutse analüüs”

Õpilastel palutakse kirjutada paberile üks neile huvi pakkuv amet/elukutse. Seejärel leiab iga
õpilane endale paarilise kas sarnase elukutse, töövaldkonna, töökeskkonna või muu sarnasusele
viitava tunnuse alusel. Vajadusel abistab õpetaja paaride (või väikeste rühmade) moodustamisel.
Ülesanne: arutada ning panna üheskoos kirja võimed ja oskused, mida elukutsed/ametid eelda-
vad. Soovitav on kasutada RLi ametite andmebaasi. Juhul, kui selles andmebaasis konkreetset
ametit ei ole, saab õpilane olemasolevate kirjelduste abil eeldatavaid võimeid ja oskusi ka tule-
tada.

Loovülesanne „Minu töökogemuse täht (star)”

Töökogemuse kujutamine viisnurkse tähena. Kirjuta:
1. nurk – kus töötasid?
Ei pea olema töökoht mõnes asutuses, võib olla ka nt kodu remontimine vms.
2. nurk – mida pidid tegema?
3. nurk – kuidas hakkama said?
4. nurk – kus saaks õpitut kasutada?
5. nurk – mis Su elus oleks teisiti, kui seda kogemust ei oleks?
Õpilane kirjeldab teistele tähe abil oma valitud töökogemust. Tähekujuline skeem aitab hoida
kirjeldust fookuses.

Siksakmeetod
Õpilased toovad näiteid selle kohta, mida nad väljaspool kooli on õppinud. Iga õpilane saab tuua
ühe näite, järgmine peab leidma midagi, mis haakuks eelmisega, aga lisama sellele oma kogemuse
(nt õppisin kodus remonti tehes tapeeti panema). Järgmine saab võtta sellest kas sõna kodus ja
 Õppeprotsess 33

lisada, mis tema on kodus tegema õppinud, või valida sõna remont ja lisada mõne teise remon-
timiskogemuse (õppisin autot remontima). Sealt saaks järgmine valida, et õppisin autoga sõitma.
Järgmine saaks valida, millega tema sõitma õppis, või midagi muud autodega seonduvat jne.

Loovülesanne: plakat „Haridustee ameti juurde”

Õpilased jaotatakse rühmadesse. Iga rühm lepib isekeskis kokku, mis ameti kohta plakat valmis-
tatakse.
Ülesanne: otsida informatsiooni selle kohta, millised on võimalikud haridusteed antud ametiks
valmistumisel, ja kujutada seda suurel paberil vabalt valitud tehnikaga (pildid, joonistamine).
Rühmaliikmed seostavad ülesande enda motivatsiooni ja võimalustega (huvid, oskused, või-
med). Kujundavad plakati suurele lehele, tutvustavad teistele rühmadele.

Juhtumi lahendamine: loobumise harjutus

Kas töökohas peab olema kõik atraktiivne? Mis muudab töökoha Sinu jaoks atraktiivseks (suhted,
tunnustus, uuendused, asukoht, eneseteostusvõimalus, töötasu, vaba aja võimalus jne)? Pane
kirja. Millest oled valmis loobuma? Põhjenda oma otsust. Kas otsustada oli raske? Kirjelda, milli-
ne otsustaja oled. Too näide mõnest olukorrast, kus oli vaja otsustada. Kuidas tegutsesid?

Lühiprojekt „Tervis ja karjäär”

Rühmadele antakse erinevad teemad, mille kohta nad koostavad slaidiesitluse (või suure plakati),
kasutades vastavasisulisel esitlusel saadud informatsiooni ja/või väljaannet „Tervis ja karjäär” (SA
Innove. Tln 2008, http://www.rajaleidja.ee/tervisjakarjaar/).

Näidisteemad:
●● Tervisega seotud riskid karjäärivalikute mõjutajatena (lk 13–14)
●● Suurimad ohutegurid töökeskkonnas (lk 16–17, 36–41)
●● Töötaja kohustused ja õigused oma tervise eest hoolitsemisel (lk 18)
●● Töötervishoid ja tööohutus (http://www.ti.ee/index.php?page=16&)

Õppeaine sisu kirjeldus

Õppeaine põhiteemad ja alateemad ning nende olulised aspektid

Lana Randaru
Töötukassa teenusejuht nõustamisteenuste alal
Karjäärinõustajate Ühingu juhatuse esinaine

Pärast gümnaasiumi lõpetamist langetab õpilane olulise iseseisva teadliku otsuse. Esimese otsu-
se tegi ta peale põhikooli lõpetamist. Peale gümnaasiumi lõpetamist on õpilane väga suure hulga
valikute ees: nii õppimis- kui ka töötamisvõimalusi on palju. Samas ei saa me ära unustada, millist
tugevat mõju avaldab noorte valikule majanduslik olukord nii Eestis kui Euroopas ja kaugemalgi.
Valikute tegemisel on hea lähtuda põhimõttest mida, miks, kus ja kuidas. Gümnaasiumiharidus
annab õpilasele aluse edasi õppida juba kõrg- või kutsehariduse omandamiseks. Ilma kutseta on
tänapäeval raske tööd leida. Kui noor kohe peale gümnaasiumi ei lähe elukutse omandamiseks
edasi õppima, siis tuleb tal kindlasti lähitulevikus see küsimus enda jaoks lahendada, sest pikemas
perspektiivis on ilma hariduseta raske tööturul konkureerida ja töökohta säilitada.
34 Õppeprotsess

Karjääriotsuste langetamiseks on vaja osata hinnata oma eeldusi õpinguteks ja hilisemaks töötami-
seks valitud erialal. Seepärast on tähtis, et õpilane tunneks ennast, saaks aru tööturu olukorrast ja
selle peamistest arengusuundadest ning oskaks võtta vastu otsuseid. Gümnaasiumiõpilane peab
oskama näha enda tulevikku pikemas perspektiivis ja oskama leida enda jaoks sobivaid lahendusi
ning nägema nende puhul nii positiivseid külgi kui ka riske.

Enesetundmine ja selle tähtsus karjääri planeerimisel

Enesetundmine algab isiksuseomaduste tundmaõppimisega. Isiksuseomadustega on tähtis ar-
vestada nii õppimisvõimaluste, eriala kui ka töökoha valikul, sest isiksuslik sobivus tagab rahulolu
tehtud valikutega. Õpilast suunatakse nägema, millistes valdkondades on tal enda isiksuseoma-
duste tõttu paremad eeldused hästi hakkama saada ja millistes võivad tekkida takistused. Güm-
naasiumi lõpetanu ei ole piisavalt küps, et näha enda isiksuseomaduste tervikut ja osata sellega
valikute tegemisel arvestada.

Isiksuseomadused: temperament ja iseloom

Karjääriõpetuse käigus suunatakse õpilast arendama teadlikkust iseendast: milline on tema tem-
peramenditüüp, iseloomuomadused, nende arendamise võimalused ja kuidas see seostub kar-
jäärivalikutega. Temperamendiomaduste põhjal kujuneb iseloom ja iseloomuomadused võivad
õpinguid ning töötamist nii soodustada kui ka takistada. Õpilased õpivad ära tundma nii oma
isikupärast tulenevaid võimalusi kui ka tööalasid, mille nõuetele nad teatud põhjustel ei vasta.
Karjääriõpetus peaks kujundama õpilastes järjekindlust ja põhjalikkust kõrvuti loovusega, mis
koos aitavad tööülesannetega hakkama saada ning kohaneda olukordadega tööturul ja elus.

Isiksuseomadused: väärtused, vajadused, emotsioonid

Väärtussüsteemi kaudu õpib inimene tähtsustama olulist ja eristama seda ebaolulisest. Õpingud
ja töötamine on elus tähtsal kohal ning seda saab karjääriõpetuse kaudu rõhutada. Samuti õpib
gümnaasiumiõpilane nägema enda tegevuse tervikut ja erinevate elurollide ühtsust.
Gümnaasiumiõpilaste väärtussüsteemi on võimalik karjääriõpetuse kaudu kujundada ja noortele
näidata, et elus ja karjääriteel hakkamasaamiseks on oluline väärtustada põhilist (nt sõprus, pe-
rekonna turvalisus, eneseteostus).
Kui õpilane ei tunne emotsionaalset seost oma tegevusega, siis on tal raske ennast eesmärgi
saavutamise nimel kokku võtta. Nii positiivsete kui ka negatiivsete tundmuste väljendamine on
loomulik. Negatiivsete emotsioonidega on võimalik hakkama saada, kui neid õpitakse juhtima.
Enda emotsioonide tundmine aitab vältida impulsiivseid tegusid ja valesid valikuid, sealhulgas
haridustee ning tööga seotud eksisamme.

Isiksuseomadused: võimed, huvid ning üld- ja erioskused

Gümnaasiumilõpetajatele on väga tähtis teema õpingute jätkamine eriala ja kutse omandamiseks
ja sellega seoses enda võimete tundmine. Näiteks kui õpilasel on ülekaalus keelelised võimed ja
samas tagasihoidlikud matemaatilised võimed, siis seda teades saab ta arvestada, et reaalainete
omandamisel tuleb tal pingutada.
Tööandjad pööravad suurt tähelepanu meeskonnatööle, mille käigus tuleb suhelda erinevate ini-
mestega. Seepärast on suhtlemisoskuse arendamine oluline. Kõrvuti arusaamaga üldoskuste
(nt suhtlemisoskus) vajalikkusest kujunevad õpilasel teadmised selle kohta, milliseid erioskusi
(nt kindlate arvutiprogrammide tundmine) nõuab tema tulevane amet. Koolis on oluline kasutada
võimalusi huvidega tegelemiseks, sest huvitegevusest võib kasvada välja eriala ja õnnestunud
töökarjäär. Gümnaasiumiõpilastel on väga hea võimalus aktiivselt kaasa lüüa kas vabatahtlikus
 Õppeprotsess 35

tegevuses või töötada suvevaheajal osalise tööajaga, et tekiks ettekujutus töömaailmast ja tööta-
misest. Samuti aitab kaasa suhtlemis- ja organiseerimisoskuste arendamisel osalemine õpilas- ja
noorteorganisatsioonides. Sageli on selles vanuses juba pikemat aega tegeldud mingi huvitege-
vusega ja see võib aidata erialavalikut teha.

Minapilt ja enesehinnang
Minapildi suhteline stabiilsus toetab noore inimese väljakujunemist ja eneseteostust. Kõik tead-
mised enda kohta on minapildi ja enesehinnangu kujunemise alus. Selles vanuses on õpilaste
enesehinnang võrreldes põhikooli lõpetajaga juba kindlam, kuid vajab edasisel väljakujunemisel
toetust ning julgustust. Tänu enda isiksuseomaduste tundmaõppimisele karjääriõpetuse käigus
suudab õpilane toetuda karjääri planeerimisel oma tugevatele külgedele. Õpilane on teada saa-
nud ka enda nõrkused ja oskab neid vajaduse ning võimaluse korral ületada. Gümnaasiumi-
õpilane on saanud ennast ka proovile panna vabatahtlikuna töötades, õpilasorganisatsioonide
tegevustes või töösituatsioonides ning teab seetõttu enda tugevusi ja samuti arendamist või kom-
penseerimist vajavaid nõrku külgi.

Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine ning selle tähtsus karjääri

planeerimisel
Karjääriõpetuse käigus saab õpilastes kujundada teadmist, et Eesti majandust ja sellega seotud
tööturgu mõjutab rahvusvaheline majandus ning selle muudatused. Ei ole olemas eraldatud ma-
jandusruumi.
Gümnaasiumi lõpus peab õpilasel olema selline küpsusaste, et ta suudab teha iseseisvalt ja
põhjendatud valikuid kas õppima asumiseks või tööle minekuks. Õpilane teab, et heaks toimetu-
lekuks on vaja omandada eriala, sest gümnaasiumiharidus ei anna eriala ja ilma selleta on raske
leida töökohta. Ta teab, kust leida nende valikute tegemiseks vajalikku informatsiooni ja oskab
seda kasutada. Õpilane teab, et vajaduse korral on tal võimalik karjääriinfo saamiseks pöörduda
nõustamiskeskustesse või otsida teavet elektroonilistest kanalitest. Selles vanuses on tähtis pan-
na alus valmisolekule elukestvaks õppeks ja tööturu muutustele kiireks reageerimiseks.

Muutuv tööturg: hetkeolukord, suundumused, prognoosid, tööandjate ootused,

töösuhteid reguleerivad õigusaktid
Tänapäeva tööturg muutub pidevalt. Erialad ja ametid muutuvad: mõni eriala saab uue sisu (nt
trükitööde tegemisel kasutatakse nüüd arvutiprogrammide abi), mõni kaob hoopiski. Õpilastel ku-
juneb tööturust ja selle arengusuundadest realistlik pilt, mis aitab teha valikuid ning ületada ajuti
esinevaid raskusi. Õpilased saavad karjääriõpetuse käigus ettevalmistuse, et oma tööelu jooksul
toime tulla mitmete rollidega (ka töötuna).
Kõigis majandussektorites on suurenenud nõudlus kvalifitseeritud, heade ja mitmekülgsete kut-
seoskustega (nt oskab telereid parandada, hästi suhelda, hästi autot juhtida ja valdab võõrkeeli)
töötajate järele, kes on tööandjale lojaalsed. Oluline on õpilastel näha seda, millised võimalused
avanevad pärast hariduse omandamist tööturule sisenedes. Võib juhtuda, et õpitud amet annab
väga vähe võimalusi tööd leida ja selle nimel tuleb kõvasti pingutada.
Töösuhteid reguleerivad õigusaktid. Õpilased omandavad karjääriõpetuse käigus põhilised tead-
mised töösuhteid reguleerivate õigusaktide olulisemate punktide kohta (nt millised on töötaja õi-
gused ja kohustused). Õpilased teavad töölemineku korral töölepingu sõlmimise tähtsusest ja
sellega seotud sotsiaalseid garantiisid.
36 Õppeprotsess

Muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe,

töömotivatsioon
Tööjõuturg võib olla olenevalt ajast erinevas arengujärgus: perioodid, mil valitseb tööjõupuudus,
võivad vahelduda tööpuuduse perioodidega. Õpilased mõistavad tööjõuturu muutumist ja selle
põhjusi.
Õpilased oskavad näha, milliste omadustega töötajate järele on nõudlust ja kas need omadu-
sed on neil olemas või saab neid omadusi arendada (pühendumus, kaasamõtlemine tööandja
eesmärkide saavutamisele jms). Õpilased mõistavad karjääriõpetuse käigus, et konkurents on
tänapäeva tööjõuturul loomulik olukord, ja omandavad oskusi konkurentsitingimustes hakkama-
saamiseks. Õpilased teadvustavad hariduse omandamise olulisust ja enda pideva arendamise
vajalikkust elukestva õppe käigus, sest see aitab paremini töökohta leida ja olla valmis ümber-
õppeks. Tänapäeval ei taga ükski haridustase pärast kooli lõpetamist automaatset rakendust
tööturul. Üldharidus on põhi, millele tuginedes on võimalik edasi õppida ja ühiskonnas tulemusliku
rakenduse leidmiseks omandada eri-, kutse- ja ametialane ettevalmistus. Tähtis on rõhutada elu-
kestvat õpet ja seda, et kooliõpingute lõppemisega õpingud läbi ei saa. Elu jooksul võib inimene
juurde või ümber õppida ja omandada hoopis uue eriala. Rääkides põhjustest ehk motivaatoritest,
miks inimesed töötavad, mõeldakse enamasti ennekõike järgmist: palk, füüsiline ja emotsionaal-
ne kliima ettevõttes. Karjääriõpetuse käigus õpitakse tähtsustama sisemist motivatsiooni, sest
oluline on endas leida soov panustada valitud töökohta ja töötada suure osa oma elust kuni pen-
sioniea saabumiseni. Kindlasti tuleb õpilastel teadvustada tervislike eluviiside vajalikkust ja nende
järgimist, et olla töövõimeline ka vanemas eas.

Majandustegevusalad, kutsed, ametid, kutsestandardid: elukutsete ja ametite

liigitamine
Karjääriõpetuse käigus tutvuvad õpilased majandustegevusaladega, kutsete ja ametite süsteemiga.
Nad hakkavad väärtustama oskust leida informatsiooni nii www.rajaleidja.ee ametite andmebaasist
kui ka mujalt, sest sealt saadud teadmised on olulised järgnevate karjäärivalikute tegemiseks.
Eesti majandustegevusalade kohta saab peale portaali www.rajaleidja.ee informatsiooni ka Sta-
tistikaameti kodulehelt www.stat.ee. Ühel kindlal tegevusalal töötamiseks on vaja enamasti kutse-
alast ettevalmistust ja eeldusi. Tööturul ei pruugi samade elukutsete järele pidevat vajadust olla ja
varem omandatud kvalifikatsioon võib osutuda kasutuks, sest uued nõuded eeldavad uusi oskusi.
Teise kutse omandamine osutub üha sagedamini möödapääsmatuks. Karjääriõpetuse käigus
mõistavad õpilased, et elukutsete ja nende omavaheliste seoste tundmine on eeldus, mis võimal-
dab muutuvates oludes eluteed planeerides teha uusi valikuid.
Kutseteadmised, -oskused ja vilumus omandatakse õppides ning vastaval kutsealal töötades.
Õpilased omandavad teadmise, et kutsetunnistuse saamiseks tuleb teha kutseeksam ja selle
tegemiseks vajalikud nõuded on kirjas kutsestandardis.
Õpilased teavad, et täiskasvanueas on võimalik uusi oskusi ja ka uut kutset omandada koolitustel.

Haridustee: erialad, haridussüsteem, formaalne ja mitteformaalne haridus,

hariduse ning tööturu vahelised seosed
Õpilane saab karjääriõppe käigus teada, millise taseme haridus on tal praegu ja pärast gümnaa-
siumi lõpetamist.
Tähtis on noortele näidata hariduse jätkamise võimalusi ja tutvustada haridussüsteemi, et noor
teaks, millised õppimisvõimalused on ja millistele inimestele need sobivad. Noor saab haridus-
teed pärast gümnaasiumi jätkata kõrgkoolis (akadeemiline kõrgharidus), kutsekõrgkoolis (raken-
duslik kõrgharidus), kutsekoolis või täiskasvanute gümnaasiumis, juhul kui gümnaasiumiõpingud
 Õppeprotsess 37

mingil põhjusel katkevad. Eesti haridussüsteem on avatud ja igalt tasemelt saab edasi liikuda.
Selleks, et leida endale sobiv eriala, õpivad noored kasutama veebilehte www.rajaleidja.ee, kus
on olemas kutsehariduse ja kõrghariduse erialade loend.
Samuti saab peale gümnaasiumi lõpetamist minna tööle. Töötamisega seotud nõustamist ja kar-
jääriinfot on võimalik saada töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee ja töötukassa maakondli-
kest osakondadest.
Õpilased teadvustavad karjääriõpetuse käigus, et paljud teadmised, mis omandatakse väljaspool
kooli või huvitegevuses, võivad olla abiks erialavalikul ja tulevases tööelus.
Õpilased õpivad analüüsima enda valikuid selle alusel, millised õppeained neile rohkem ja ka vä-
hem huvi pakuvad ning millistes õppeainetes on neil paremad teadmised. Gümnaasiumiõpilased
oskavad valikute tegemisel ühendada isiksuslikud tugevused ja head saavutused õppeainetes
ühtseks tervikuks. Õpilase hinnang peaks olema realistlik, et ta ei ehitaks õhulosse või ei alahin-
daks ennast. Noorte tähelepanu tuleks juhtida sellele, et heade tulemuste saavutamine koolis
aitab tänu tööharjumusele ja saavutustahtele soovitud tulemusteni jõuda ka töös.
Hariduse ja tööturu vaheliste seoste kirjeldamisel on Eestis aluseks võetud ametite klassifikaator
ISCO 88 (International Standard Classification of Occupations), seetõttu on oluline anda õpilas-
tele ülevaade vähemalt selle klassifikatsiooni pearühmadest ja suunata neid soovi korral alarüh-
madega põhjalikumalt tutvuma veebiaadressile www.rajaleidja.ee.
Mida rohkem on noorel informatsiooni (sealhulgas karjääriinfot) ja sellega ümberkäimise oskust,
seda edukam on ta valikute tegemisel.

Soorollid ja ametid
Soolise võrdõiguslikkuse printsiip karjääriplaneerimisel tähendab seda, et valikuid saab teha enda
soovide ja eelduste järgi ning valida saab ka neid elukutseid, mis traditsiooniliselt on olnud sooli-
selt eelistatud. Näiteks võib naine soovi korral töötada torulukksepana ja mees meditsiiniõe ame-
tikohal. Karjääriõppes õpetatakse sallivust ja valikuvabadust. Tutvustatakse erinevaid ameteid, et
õpilasel oleks võimalik valik teha sobivuse järgi. Räägitakse ka ametitega seotud terviseriskidest,
et nii mehed kui ka naised teaksid valikuid tehes, milliste riskifaktoritega tuleb neil kokku puutuda.
Õpilased teavad, et palgaküsimuste lahendamisel lähtutakse töö sisust ja vastutusastmest, mitte
soolistest eelistustest.

Planeerimine ja otsustamine
Karjääri planeerimine on tänapäeval pidev protsess. Olles ühe valiku langetanud, on tihtipeale
vajadus keskenduda uutele, järgmistele sammudele. Õpilased mõistavad, et kuigi gümnaasiumi
lõpus valivad nad oma võimetele vastava haridustee või töötamise, siis on ka edaspidises elus
vaja valmis olla pidevateks muutusteks, enesetäiendamiseks ning vajaduse korral ka ümberõp-
peks. Planeerimise ja otsustamise teema käsitlemise lõpus koostab õpilane isikliku karjääriplaani.
Õpilane on suuteline koostama karjääriplaani ja vajadusel seda täiendama. Selleks, et leida oma
võimetele, teadmistele ja loomuomadustele sobiv eriala, peab õpilane tegema endas ühe põhja-
liku ekskursiooni. See tähendab endale sadade küsimuste esitamist, varem täidetud töölehtede
ülevaatamist, nendest kokkuvõtete tegemist koos eesmärkide püstitamisega.

Planeerimisel mõtleb õpilane ka erinevatele eluvaldkondadele ja nende ühendamisele: töötamine,

vaba aeg, pereelu jms.
38 Õppeprotsess

Karjääri planeerimine kui elukestev protsess: otsustamine ja seda mõjutavad

tegurid, otsustamisraskused, karjääriinfo allikad, info otsimine, alternatiivid,
sundvalikud, muutustega toimetulek, karjääriinfo, karjäärinõustamine
Karjääriõpetuse käigus omandatud teadmistele tuginedes saavad gümnaasiumi lõpetajad vastu
võtta otsuseid edasiste karjäärivalikute tegemiseks. Õpilased teadvustavad, et otsustamine on
kõige lihtsam ja tulemuslikum siis, kui on piisavalt informatsiooni nii enda isikuomaduste, tööturu
kui ka õppimisvõimaluste kohta. Noor inimene saab siin tugineda oma võrgustikule, kuhu kuu-
luvad pere, sõbrad ja karjäärispetsialistid. Karjääriõpetuse käigus leitakse sobivad otsustamise
viisid (kas kaalutletud või kiired otsused), kuidas seostada enda kohta teadaolevaid asjaolusid
võimaliku tulevase töise tegevuse ja selleks ettevalmistavate õpingutega.
Õpilased teadvustavad muutustega kohanemise vajalikkust, sest tööturu muudatused seavad
pidevalt nende ette väljakutseid ja võimalusi. Siin on tähtis, et noor näeks nii enda aktiivsuse
olulisust kui ka võimalust saada abi lähedastelt ja karjäärispetsialistidelt. Õpilased oskavad kasu-
tada nii elektroonilisi kui ka paberile trükitud karjääriinfo allikaid. Peamine elektrooniline teabeal-
likas on www.rajaleidja.ee, mille kasutamist õpetatakse karjääriõpetuse tundides. Ka karjääriinfo
spetsialistide ja karjäärinõustajate võrgustiku kohta on võimalik infot saada Rajaleidja portaali
vahendusel.
Õpilased tutvuvad oma kodukohale kõige lähema karjäärispetsialistide võrgustikuga, sest sealt
saavad nad vajaduse korral abi otsida.
Noored saavad aru elukestva õppe tähtsusest, sest tänapäeva maailm seab nende ette üha uusi
väljakutseid ja juba omandatud teadmised ja oskused vajavad pidevat täiendamist.

Isikliku karjääriplaani koostamine: elukestev õpe, karjäär, karjääri planeerimine,

karjääriplaani koostamine, edu, elurollid, elulaad, õpimotivatsioon, vastutus,
kandideerimisdokumendid
Kogu ainekursuse lõpetuseks koostab õpilane oma isikliku karjääriplaani, milles ta võtab arvesse
kõik varem õpitu: oma isikuomadused, oskused, huvid, väärtused, tööturu suundumused, hari-
dusvõimalused ja isiklikud eesmärgid.
Õpilane teadvustab seda, et mitte ainult materiaalne edu ei ole edukuse kriteeriumiks. Tähtsad
on huvitava alaga tegelemine, eneseteostus, uute oskuste õppimine ja nende kasutamine, head
suhted ning perekonna heaolu. Noort õpetatakse nägema, et edukuse näitaja on endale seatud
eesmärkide saavutamine. Kiire edu on küllalt haruldane – edu nimel tuleb vaeva näha ja pingutada.
Õpilasi suunatakse arutlema elulaadi eri aspektide üle, seostama oma väärtusi, eeldusi ja reaalseid
võimalusi tööturu tegeliku olukorraga, nägema valikute tegemisel alternatiive ning selle põhjal otsu-
seid langetama. Karjääriõpetuse raames saab õpilast valikute tegemisel toetada, kuid üks on kindel:
valikud langetab ja nende eest vastutab ta siiski ise.
Õpilased tunnetavad hariduse ja erialaõpingute tähtsust ning leiavad endale oma plaanide teos-
tamiseks sobiva viisi: kas kõrghariduse või kutsekooli. Selge siht silme ees peaks oluliselt suu-
rendama ka õpilaste õpimotivatsiooni. Gümnaasiumiõpilastele on tähtis õpetada valmisolekut pi-
devõppeks, enesetäiendamiseks ja muutustega kohanemiseks. Gümnaasiumilõpetajal on olemas
tööle kandideerimise oskused: neil on olemas kandideerimisdokumendid ja oskused töövestlusel
käitumiseks.
Õpilasi tasub suunata mõtlema selle üle, kas ja kuidas elukestev õpe võib olla üks lahutamatu
osa isiklikus karjääriplaanis. Karjääri planeerimine kui läbimõeldud tegutsemine pärast gümnaa-
siumi annab õpilasele kindlustunde ja tagab emotsionaalse stabiilsuse.
 Õppeprotsess 39

Õppesisu ja õpitulemuste vahelised seosed

Virve Kinkar
Tallinna Ülikooli avatud ülikooli täiendõppekeskuse koolitusjuht
Karjäärinõustajate Ühingu liige

Olulised seosed karjääri planeerimisel

Karjääri planeerimise kui elukestva protsessi vaatepunktist on kõik karjääriõpetuse peateemad
võrdse tähtsusega. Kas ja millised neist on aktuaalsemad, vajavad üldisemat või rõhutatud tä-
helepanu jms, oleneb suuresti karjääri planeerija elukogemusest, seni omandatud teadmistest ja
oskustest. Põhikooli lõpus koondab õpilane esmakordselt teadliku tähelepanu karjääriga seondu-
vale, seega on oluline tema õppimist toetada, suunates teda mõtestama enda jaoks järgmised
seosed.

Karjääri planeerimine ja elukestev õpe

Õpilane teadvustab karjääri planeerimist kui elukestvat protsessi, mis ei lõpe esmaste haridus- ja
kutsevalikutega. Ta seostab konkurentsivõimelisuse tööturul vajadusega hoida oma teadmised ja
oskused kooskõlas tööturu muutuvate nõudmistega. Õpilane väärtustab elukestvat õpet ja tead-
vustab seda kui elu loomulikku osa.

Hariduse ja tööturu vahelised seosed

Õpilane teadvustab, et mida asjakohasem info on tal tööturu ja õppimisvõimaluste kohta, seda
suuremad on tema võimalused elutee teadlikuks juhtimiseks. Õpilane teadvustab, et tal on eda-
siõppimiseks mitmeid võimalusi (kutseõppeasutused, gümnaasiumid). Õpilane analüüsib enda
õpioskusi ja õpimotivatsiooni ning seostab need haridustee jätkamisega, valides võimetele ja
oskustele sobiva õppimisvõimaluse.

Isiksuseomadused ja kutsealased nõuded

Õpilane mõistab, et ametid ja töövaldkonnad erinevad üksteisest töö sisu, iseloomu, keskkonna
jt tegurite poolest ning et kindlal tööalal töötamine eeldab inimeselt selle töö tegemiseks vajalikke
isiksuseomadusi ja erialast ettevalmistust.
Õpilane on teadlik, et samad võimed ja oskused võivad leida rakendust mitme elukutse juures
ning teatud laadi töösooritused eeldavad kindlate isikuomaduste olemasolu (nt sünkroontõlgil
peab olema hea keskendumisvõime jne).

Elurollid ja karjäär
Õpilane teadvustab, et inimesel tuleb elu jooksul täita mitut rolli, mis on omavahel seotud. Ta
mõistab, et karjääri planeerimine on seotud igapäevaeluga ja mõjutab kooskõla saavutamist mit-
me elurolli vahel.

Karjääriotsused ja vastutus
Õpilane on teadlik, et tema eluga seotud tähtsad otsused tuleb tal endal langetada. Sel moel on
ta ise oma elukäigu juhtija ja vastutab otsustega kaasnevate tagajärgede eest. Karjäärivalikuid
mõjutavate asjaolude tundmine ja elurollide käsitlemine karjääri aspektist toetab õpilase teadlikku
valikut ja oma vastutuse tunnetamist. Õpilane oskab oma valikuid loogiliselt põhjendada.
40 Õppeprotsess

Kujundav hindamine gümnaasiumi karjääriõpetuses

Leelo Tiisvelt
Viimsi keskkooli direktor

Kujundav hindamine lähtub konstruktivistlikust õpikäsitlusest ning aitab kogu õppeprotsessi jook-
sul õpilase tegevust uurides, diagnoosides ja tagasisidet andes õppimise eest vastutada noorel
endal. Vastutus on elukestva õppimise üks eeldusi.

Kujundava hindamise kolm põhiküsimust

1. Kuhu ma lähen?
2. Kus ma praegu olen?
3. Kuidas ma tühimiku täidan?

Karjääriõpetuse kontekstis on kujundava hindamise põhiküsimused järgmised.

1. Kes ma olen (enda tundmaõppimine)?
2. Kuhu ma lähen (võimaluste kaardistus ja analüüs)?
3. Kuidas ma sinna saan (otsustamis-, planeerimis- ja toimetulekuoskused)?
Kujundava hindamise protsessi juhib klassiruumis õpetaja. Ta jagab õpieesmärke oma õpilas-
tega; juhendab õpilasi õppeprotsessi käigus; kuulab õpilasi, juhtides noorte tähelepanu nende
tugevustele ja nõrkustele; annab efektiivset tagasisidet; esitab ise ja innustab õpilasi esitama
mõtlemist ärgitavaid küsimusi; toetab õpilaste eneseregulatsiooni ja kasutab kujundavast hinda-
misest saadud informatsiooni oma töö planeerimisel (Brookhart, 2009).

Kujundava hindamise strateegiad

I Õpieesmärkide jagamine õpilastega
II Õpilaste kuulamine
(märkamine ja juhendamine õppeprotsessis)
III Efektiivse tagasiside andmine
IV Mõtlemist ergutavate küsimuste esitamine
V Õpilaste eneseregulatsiooni toetamine
VI Õpetaja eneserefleksioon

Karjääriõpetuses on kesksel kohal õppuri eneseanalüüs. Oodatavaid õpitulemusi aitab saavuta-

da eelkõige kujundav hindamine. Karjääriõpetuse kontekstis on oodatavaks õpitulemuseks see,
et noor vastutab oma õppimise ja valikute tegemise eest ise. Teadvustades õppimise käigus, et
tema tulevik on tema enda kätes, võtab õpilane vastutuse oma karjääri teadliku planeerimise eest
endale.

Eesmärgistamine
Õpetaja eesmärk on pakkuda õppimiseks võimalusi ja ressursse, head keskkonda ja noori asja-
tundlikult juhendada, kuid ta ei saa seada eesmärke õpilaste jaoks. Õpetaja lähtub eesmärki püsti-
tades neist üldpädevustest ja õppeaine õpitulemustest, mida on vaja saavutada. Ta valib meetodid,
mille alusel hinnata ja analüüsida muutusi, mis on õpilases õppeprotsessi jooksul toimunud.
 Õppeprotsess 41

Näide 1. Õpetaja eesmärk

Õpetaja eesmärk on luua vaimsed, sotsiaalsed ja füüsilised tingimused, milles õpilastel on võima-
lik saavutada karjääriõpetuse õpitulemused.

Andmekogumismeetodid Kriteeriumid, mille alusel saab eesmärkide

saavutamist hinnata
Võimete, eelistuste ja isiksuse testid Iga õpilane on saanud võimaluse teste täita ja
nende testide tulemusi koos koolipsühholoogi
või karjäärinõustajaga läbi arutada.
Õpetaja vaatlusleht, kus on nimetatud kõik Iga õpilane on oma huvidest ja eelistustest
kokkulepitud tegevused, mis aitavad püstitatud lähtudes valinud välja õpitegevused, mis
eesmärki saavutada (nt osalemine ajurünnaku- toetavad tema teadlike karjääriotsuste lange-
tes, arutlustes, rühma- ja paaristöödes) tamist, ning ta on neis tegevustes osalenud.
Õpimapp, mille sisu ja kohustuslikud kompo- Iga õpilane on kursuse lõpuks koostanud õpi-
nendid on õpilastega kokku lepitud mapi, mis sisaldab vähemalt 90% kokkulepitud
materjalidest, sealhulgas kõiki kohustuslikke
komponente.
Vestlus (aluseks õpimapp) Iga õpilane on osalenud vestlusel, suudab
ennast iseloomustada ja hinnata oma võimeid
ning langetada realistlikke otsuseid haridustee
jätkamise kohta.
Küsimustikule vastamine õpimapi abil Iga õpilane suudab küsimustikule vastata.
Kirjalik tagasiside õpilastelt Iga õpilane täidab tagasisideküsimustiku ja hin-
dab oma suutlikkust edasist karjääri planeerida
vähemalt rahuldavaks.

Õpetaja lepib õpilastega kokku koostöötingimused ja hindamise reeglid. Nii kokkuvõtva kui ka
kujundava hindamise puhul on oluline, et õpilane mõistaks, mida, miks ja mille alusel hinnatakse.
Kõige paremini annab nendele küsimustele vastuse hindamismudel, mis defineerib standardi
või hindamiskomponendi ja kirjeldab selle saavutustasemeid, mis näitavad loogilist edenemist
eesmärgi poole.

Hindamismudel
Hindamismudel on vormilt maatriks, selle võib luua teema, projekti või tegevuse kohta enne õppe-
protsessi juurde asumist. Hea hindamismudeli üks olulisi kriteeriume on, kuivõrd suudab õpilane
seda ise kasutada efektiivse tagasiside allikana. Hea hindamismudeli loomisse tuleb kaasata ka
õpilased.
Karjääriõpetuse kursuse jaoks on kindlasti vaja koostada hindamismudel õpimapi kohta, sest
seda hindab õpilane ise. Ta peab täpselt teadma, mis komponentidest õpimapp koosneb ja mis-
sugune on materjalide kvaliteet ühe või teise hinde puhul.
Karjääriplaani puhul kerkib üles ka formaadiküsimus. Mõistlik on anda õpilastele karjääriplaani
vormistamiseks 2–3 valikut.
42 Õppeprotsess

Näide 2. Õpimapi hindamismudeli põhi

Komponendid Kriteerium (arvestatud)

Essee, joonis, plakat vm (sisu, ülesehitus,
vormistus)
Töölehed (põhjalikkus, vormistus jne)
Õppekäigu aruanne
Karjääriplaan
...

Eelhindamine
Enne tegutsema asumist peab õpilane jõudma selgusele, kuhu tal on vaja jõuda, kus ta asub
ja kui pikk tee tuleb käia. Iga õpilase stardipositsioon ja individuaalsed vajadused on erinevad.
Õpetaja ei saa võtta suunanäitaja rolli enne, kui tal on kujunenud pilt oma õpilastest ja õpilased
mõistavad, kust nad eesmärgi poole liikumist alustavad.
Alguspunkti määratlemiseks kasutatakse eelhindamist, mis aitab välja selgitada õpilaste oskused,
teadmised, arusaamad, hoiakud, uskumused ja vajadused ning häälestab nad õppimisprotsessiks.
Karjääriõpetuses võib ja peabki eelhindamine olema pikem protsess. Tegemist on ju kursusega,
mille käigus noor õpib tundma iseennast oma tulevikuväljavaadete kontekstis. Eelhindamisena
võib käsitleda nii kogu enesehinnangu ja eneseanalüüsi etappi (võimete, eelistuste ja isiksuse
testid) kui ka õpilaste hoiakute ja uskumuste väljaselgitamist karjääri mõiste suhtes.
Näide 3. Eelhindamine
Õpetaja püstitab küsimuse: „Mis on sinu jaoks karjääri puhul kõige olulisem?”
Vastused asuvad neljal paberil klassiruumi nurkades, igal paberil on üks vastus:
●● isiklik rahulolu,
●● raha,
●● tunnustus,
●● olla parim.
Õpilased tutvuvad kõigi vastustega. Iga õpilane teeb plussmärgi sellele vastuslehele, mis väljen-
dab kõige rohkem tema arusaama karjäärist. Aktiivne tegutsemine ja arutelu kaaslastega stressi-
vabas õhkkonnas korrastab ning avardab õpilaste mõtlemist ning aitab neil mõista karjääri tähen-
dust. Õpetaja saab klassis ringi liikudes ja arutlustes osaledes informatsiooni oma õpilaste kohta
ning muudab ja kohandab vajaduse korral õpetamisstrateegiat ning oma töökava.

Protsessi hindamine
Protsessi hindamise etapis saab õpilane teadlikuks karjäärist, teadvustab karjäärivalikuid mõjutavaid
asjaolusid, hindab oma võimalusi ja on suuteline langetama haridustee jätkamisega seotud otsuseid.
See on lõpp-punkt, kuhu kursuse läbinud õpilane peab jõudma. Peamisteks strateegiateks, mida hin-
damise selles etapis kasutatakse, on küsimuste esitamine, efektiivne tagasiside ja enesehindamine.
Mida rohkem ja mida asjakohasemaid avatud küsimusi harjub õpilane iseendale esitama ning
mida enam ta neile vastuseid leiab, seda paremini oskab ta tulevases elus ennast teadlikult regu-
leerida ja oma tegevust tõhustada. Näiteks võib ta endale esitada küsimuse, mis algab nii: „Miks
ma pean karjääri planeerimisel …?”

Õppimine on küsimustele vastuste leidmine.

 Õppeprotsess 43

Näide 4. Küsimuste esitamine

Õpilased asetatakse olukorda, kus neil tekib võimalus ja vajadus endale küsimusi esitada.
Mängu käivitab õpetaja, kes tutvustab situatsiooni: „Kujuta ette, et sa oled jõudnud põhikooli lõ-
pusirgele ja sul on vaja ületada veel viimane katsumus: sa pead astuma kolme targa ette. Igaüks
neist esitab sulle ühe küsimuse, millele sa pead vastama ammendavalt. Kui tark on sunnitud sulle
lisaküsimusi esitama, saadetakse sind tagasi ja sa ei pääse järgmise targa juurde.
●● I tark küsib: „Missugused on sinu unistused?” (Kuhu ma lähen?)
●● II tark küsib: „Missugune inimene sa oled?” (Kus ma olen?)
●● III tark küsib: „Kuidas sa oma unistused ellu viid?” (Kuidas ma tühimiku täidan?)
Et tarkade ette astumiseks valmis olla, pead sa endale esitama hoopis rohkem küsimusi. Mida
sa küsid?”
Siin võib kasutada ajurünnaku meetodit. Iga põhiküsimus on kirjutatud ühele suurele lehele, õpe-
taja on sinna lisanud ühe käivitava küsimuse. Õpilased liiguvad rühmadena kõigi lehtede juurest
läbi, loevad kaasõpilaste küsimusi, esitavad uusi või sõnastavad olemasolevaid ümber. Oskus-
likult esitatud küsimus vallandab mõtlemistegevuse, toidab teistsugust lähenemisviisi, loob seo-
seid varasema õpikogemusega ja algatab uue õppimise.
Õpetaja ülesanne on hoida õpilasi iga põhiküsimuse juures õigel kursil. Tuleviku kohta esitatavad
küsimused peavad olema julged ja päästma valla kujutlusvõime. Eneseanalüüsi toetavad küsi-
mused peavad võimaldama eneses põhjalikult ringi vaadata.
Kolmandas etapis tuleb õpilastel leida õiged küsimused, mis aitavad koostada isiklikku karjääri-
plaani. Ajurünnak lõpeb ühise aruteluga, mille rõhuasetus on tulevase haridustee kavandamisel.
Õpetaja koostab sõelale jäänud küsimustest skeemi või näidiskava ja järgmises tunnis kirjutavad
õpilased selle põhjal essee, teevad joonise, koostavad plakati või kasutavad veel mingit muud
väljendusvahendit. Iga õpilane peaks saama formaadi valida oma isikupära ja mõtlemisstiili järgi.
Oluline on see, et tulevikuvisioon kõnetaks selle loojat. Visiooni loomise käigus vastab iga noor
oma isikust, unistustest ja plaanidest lähtuvalt kõigi kolme targa küsimustele. Nii püstitavadki
õpilased endale eesmärgid.

Kui õpetaja edastab asjatundliku juhendamise õhkkonnas igale õpilasele selge sõnumi,
et inimese isiklikud vajadused on olulised ja neid arvestades sillutab ta endale teed
tulevikku, siis on noored valmis enda eest ka vastutama.

Tulevikuvisiooni alusel jagab õpetaja õpilased loogilistesse gruppidesse. Protsessi kaasatud kar-
jäärispetsialist ja koolipsühholoog on juba kursuse alguses või enne seda õpilasi testinud ja tu-
lemused igaühega läbi arutanud. Rühmade loomise aluseks võivad olla sarnased tulevikuvisioo-
nid, huvid, sarnane mõtlemisstiil või mõni muu kriteerium. Ühe grupi optimaalne suurus on kuus
inimest: sel juhul on võimalik töötada ka paaridena ja nii väikses rühmas saavad arutelu käigus
kõik sõna.

Efektiivne tagasiside
Algab iseseisev, koos- ja individuaalne õppimine, mille käigus õpilased tutvuvad õppimisvõimaluste
ja töömaailmaga ning koostavad isikliku karjääriplaani. Rühmatöö ajal saavad õpilased kasutada
õpetaja koostatud töölehte, millel on suunavad küsimused ja viited infoallikatele. Lahtiste uste päe-
va, õppeasutuse, mõne ametiasutuse (firma) või karjäärilaada külastus, samuti töövarjuks olemine
lõpeb õppekäigu aruandega.
44 Õppeprotsess

Õpetaja ülesanne on õpilasi märgata ja toetada ning jagada neile tagasisidet, mis moodustab
tähelepanuväärse osa õpikeskkonna kultuurist.

Tagasiside on efektiivne, kui õpilane saab väärtuslikku informatsiooni oma töö tugevuste
ja nõrkuste kohta ning tal on pärast seda võimalus tööd parandada ja täiendada.

Õppeprotsess lõpeb vestlusega, mille käigus saab õpilane kasutada oma õpimappi. Vestlusele
annab kindlasti hea emotsionaalse värvingu, kui võrrelda kursuse alguses loodud tulevikuvisiooni
mõne konkreetse töölehe ja karjääriplaaniga. Sellise võrdleva analüüsi põhjal on võimalik hinnata
õpilase isiksuslikku arengut karjääriõpetuse valikkursuse käigus.
Vestluse järel vastab õpilane küsimustikule, sealjuures on tal taas võimalus toetuda oma õpimappi
kogutud materjalidele. Küsimustik keskendub haridussüsteemile, muutuvale tööturule, õigusakti-
dele ja ametikirjeldustele ning annab pildi sellest, kuidas õpilane orienteerub edasiste õppimisvõi-
maluste labürindis. Kujundava hindamise põhimõtteid järgiv küsimustik võimaldab informatsiooni
seostada ja uude konteksti paigutada, olulist välja tuua ning analüüsida.

Järelhindamine
Traditsioonilised tagasisideküsimustikud uurivad õpilaselt, mis talle meeldis ja mis ei meeldinud,
mida ta pidas oluliseks ja mida vähemoluliseks. Kindlasti peab õpilane hindama ka oma panust
õppimisprotsessi ja koostööd kaasõpilastega. On hea, kui õpetaja planeerib pärast tagasisidekü-
simustiku täitmist veel aja ühiseks refleksiooniks. Selleks sobib kasvõi mäng, kus palli üksteisele
visates saab iga õpilane kiiresti ühe teemakohase küsimuse esitada ja ühele küsimusele ka vastata.
Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” kaudu on karjääriõpetus tihedalt seotud
eesti keele ja kirjanduse, kunstiõpetuse ja ka kõigi teiste ainevaldkondadega. Oma töökava koos-
tades on karjääriõpetuse õpetajal vaja teha koostööd vastavate ainete õpetajaga, sest lõimingu-
võimalusi leidub küllaga.
Essee ja karjääriplaani puhul tasub hinnata õpilase tekstiloomet ja, kuna kirjanduse ainekava
väärtuste ja kõlbluse õppesisu on tihedalt seotud eneseanalüüsi ning karjääriga, on võimalik anda
hinnang essee sisule ka kirjanduse ainekava võtmes. Juhul kui õpilane valis oma tulevikuvisiooni
loomiseks kunstivahendid, on võimalik tööd hinnata kunstiõpetuse oodatavatest õpitulemustest
lähtuvalt.
Kursuse lõpul analüüsib õpetaja oma tööd ja hindab, mil määral saavutasid õpilased õpitulemu-
sed, missugused olid tema töö peamised tugevused ja nõrkused ning millega tuleb arvestada
järgmise kursuse kavandamisel.
Karjääriõpetuse puhul on loomulik, kui õpilased ei tea kursuse lõpus veel väga täpselt, kuhu nad
edasi liiguvad. Küll aga peab iga õpilane mõistma, miks on oluline oma karjääriga tegeleda ja
kuidas endas paremini selgusele jõuda.

Kasutatud kirjandus
Brookhart, S. M. (2009) Exploring Formative Assessment. ASCD Alexandria, Virginia, USA.
Greenstein, L. (2010) What teachers really need to know about formative assessment. ASCD
Alexandria, Virginia, USA.
 Õppeprotsess 45

Millest on vaja lähtuda karjääriõpetuse õppemeetodite valikul

Virve Kinkar
Tallinna Ülikooli avatud ülikooli täiendõppekeskuse koolitusjuht
Karjäärinõustajate Ühingu liige

Karjääriõpetuse õpitulemuste saavutamiseks tuleks valida juba esimestel ainetundidel ea- ja asja-
kohased meetodid, mis sütitavad õpilases huvi tema tuleviku vastu. Õpetaja nn tööriistakastis võiks
leiduda suur hulk õppemeetodeid, mille seast valida või mida kombineerida. Neist eelistatumad on
aktiivõppemeetodid, mille käigus õpilased on valmis end üksteisele avama ja ka üksteiselt õppima.
Seepärast soovitan õpilastele tutvustada ühist õppimist soodustavaid tegureid:
●● üksteise kuulamine – tähelepanelikkus, hoolivus, austus, teistega arvestamine;
●● üleolekutunde puudumine – teiste hindamine, abistamine, negatiivsete märkuste ja
halvustavate hüüdnimede vältimine;
●● õigus osalemisest loobuda – valikuvabadus ja vaikimise võimalus;
●● konfidentsiaalsus – austus rühmas jagatud informatsiooni suhtes, kindlustunne.
Robert Fisher2

Küsimused, mida iga õpetaja võiks endale esitada:

●● Mis õppemeetod on konkreetse õpitulemuse saavutamise seisukohalt asjakohane?
●● Kas õppemeetod äratab õpilastes huvi õppida?
●● Kas õppemeetod võimaldab käsitleda konkreetse õpitulemuse saavutamiseks vajalikke
teemasid?
●● Kas õppemeetod võimaldab muuhulgas kontrollida õpitulemuste saavutatust?
●● Kas õppemeetod tagab sidusa õppimine? (Mida õpilane on enne õppinud ja pärast õpib?)
●● Millised on õpilaste senised teadmised ja kogemused?
●● Mis on õppemeetodi peamine funktsioon (kinnistada, avada uut jne) õppimise protsessis
sel momendil?
●● Milliseid ressursse on vaja ja võimalik kasutada?
●● Milliseid õppemeetodeid on efektiivne kavandada lõimituna muu õppetegevusega
(koostöös aineõpetajate, karjäärinõustaja või infospetsialistiga)?
●● Milliste meetodite kasutamine on tulemuslikum koostöös aineõpetajate või teiste kooli
töötajatega, näiteks huvijuhiga?
●● Kas valitud õppemeetod võimaldab õpilasel luua seoseid õpitava ja reaalse elu vahel?
Karjääriõpetuse õpitulemuste saavutamiseks tuleb õpilasel teha individuaalset tööd ja tegutseda
ka rühmas koos teistega.
Isiksuseomaduste tundmaõppimine sisaldab õpilase eneseanalüüsi (millised on tema iseloo-
mujooned, milles ta on edukas, kas edu pandiks on võimed või töökus ning mida ta väärtustab
erinevate elurollide, nt töö ja perekonna juures) ja enesehindamist (millised on tema tugevused
ja nõrkused ning mida tal tuleks endas arendada või kujundada). Õpilane peaks saama enese-
hindamisel tagasisidet (peegeldust) kaaslastelt. Paaris- ja rühmatööd võimaldavad õpilastel
avastada ja avada endas isiksuslikke erisusi: hoiakuid, väärtusi, huvisid jne. Erineva suurusega
rühmades töötamine aitab kujundada ka suhtlemis- ja koostööoskust – isiksuseomadusi, mida
tööturul hinnatakse.
Eneseanalüüsi käigus on tõhus täita töö- ja mõttearenduslehti. Seda saab teha nii individuaalselt kui
ka paarikaupa või rühmas. Töölehtede täitmine võimaldab õpilasel talletada ja süstematiseerida
informatsiooni enda kohta, seda vajaduse korral üle vaadata ja jälgida, kas ja mis on muutunud.
Kindlasti on eneseanalüüs õpilase jaoks tõhusam, kui meetodid vahelduvad. Näiteks paaris- või
2
Fisher, R. Õpetame lapsi õppima. Atlex, 2005.
46 Õppeprotsess

rühmatöös saab õpilane enda ja kaaslaste isikuomaduste üle arutada ja kaaslaste abil endas ära
tunda neid omadusi, mida ta ise võib-olla ei märka või ei teadvusta. Õpilast suunatakse arutlema
(millisena näevad teda teised, kas nende arvamus tema kohta on sarnane tema enda arvamuse-
ga, mis on tema erisused) ja oma arvamusi põhjendama. Rühmatöö pakub õpilastele ka võima-
luse vastastikku rikastada isiksuseomadusi väljendavat sõnavara. Just asjakohase sõnavara
puudumine võib olla põhikooliõpilasele eneseanalüüsil takistuseks.
Töölehtede individuaalsel täitmisel on see lisaväärtus, et õpilane saab ausamalt ja sügavamalt
ennast analüüsida, hoida privaatsust neis isiklikes küsimustes, mida ta mingil põhjusel ei soovi
teistega jagada.
Enese tundmaõppimise ühe meetodina võib kasutada ka testimist (eelistuste, võimete või isik-
suse testid). Oluline on lõhkuda müüt testide määravast rollist karjäärivalikute tegemisel. Test on
abivahend, mis ei määra ega tee kellegi eest valikuid. Testi kui hindamis- ja mõõtmisvahendi ka-
sutamise tulemused võivad toetada isiksuse tundmaõppimist, kui tulemusi kasutatakse koos muu
informatsiooniga ja testimisele järgneb asjatundlik tagasiside karjäärispetsialistilt. Testimiseks on
vaja kaasata spetsialist, kellel on selleks ettevalmistus ja litsents. Õpetajal on võimalus teha
koostööd karjäärinõustaja või koolipsühholoogiga. Testimine ei pea ilmtingimata toimuma karjää-
riõpetuse ainetundide raames, samas ajaliselt võiks see toimuda kas karjääriõpetuse kursuse eel
või sellega paralleelselt. Õpilastele tuleb teatada, kes, kus ja millal testi korraldab.
Kui oodatavaks õpitulemuseks on „analüüsib enda isiksust”, siis peaks õppemeetodid võimaldama
eristada karjääriplaneerimise seisukohalt olulisi isiksuseomadusi (nt väärtused, huvid, võimed jne)
ja aru saada nende mõjust tegevusele (võimete arendamine huvitegevuse kaudu, oskuste kujunda-
mine ning karjääriotsuste langetamine). Näiteks õpitulemust „tunneb enda huvisid ja näeb huvitege-
vuse seost ametivalikuga” võimaldavad saavutada aktiivõppemeetodid, mille käigus õpilane saab
analüüsida oma huvisid ja võrrelda nende rakendamise võimalusi eri ametites.
Alustada võiks individuaalsest huvide kaardistamisest ja seejärel arutleda kogu klassiga, rühma-
des või paarikaupa. Õpilast suunatakse arutlema selle üle, kuidas huvitegevuse kaudu omandatud
oskusi ja teadmisi saab rakendada töises tegevuses ja inimese elurollide tasakaalustamisel ning
kuidas huvid mõjutavad õpimotivatsiooni.
Õppemeetodid peaksid peale tutvustamise või analüüsimise võimaldama ka infot seostada ja
omandatud teadmisi ning oskusi üldistada. Õpetajal tuleb läbi mõelda, kas ja kuidas võiks
õppemeetod sisaldada hindamise elemente. Õpilasele tuleb anda võimalus teha enda jaoks
kokkuvõtteid. Isiksuseomaduste analüüsi aitab kokku võtta ja tervikuks siduda kirjalik (essee,
kirjand, kirjeldav autoportree jne) eneseanalüüs, mis võimaldab välja tuua ka arendamist vajavad
valdkonnad ja omadused.
Kirjalikud tööd on soovitav koondada õpimappi, mille koostamine on samuti üks õppemeetod.
Õpimapi esitamine ja kaitsmine võib olla üks karjääriõpetuse hindamismeetodeid. Õpimapi koos-
tamise käigus jälgib õpilane oma edusamme ja kogub ning süstematiseerib isiklike karjäärivali-
kutega seotud informatsiooni. Õpimapist on abi karjääriotsuste tegemisel: kogutud materjali saab
analüüsida, täiendada ja kasutada arenguvestlustel või karjäärinõustamisel. Õpimapi koostami-
ne aitab tugevdada õpilase vastutustunnet nii õpitulemuste saavutamisel kui ka oma tuleviku
planeerimisel. Kuna õpimapp sisaldab palju isiklikku informatsiooni, tuleks õpilastega eelnevalt
kokku leppida, kellega koos ning millistel eesmärkidel ja tingimustel seda analüüsitakse.

Õppeprotsessi sidusus ehk õppijate varasemate teadmiste ja oskuste

arvestamine
Karjääriotsuste langetamiseks vajalikku pädevust kujundab õpilane mitmesugustes õpitegevustes,
sh neis, milles on õppekava läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” komponendid.
Näiteks arvutiõpetuse tunnis võiksid õpilased olla põhjalikult tutvunud portaaliga www.rajaleidja.ee.
 Õppeprotsess 47

Siis saaks karjääriõpetuses anda õpilastele selle kohta iseseisvaid või meeskondliku infootsimise
ülesandeid (konkreetsetele küsimustele vastuste otsimine võistlusena või viktoriinina jms). Perso-
naalsetes ülesannetes saaks õpilane sel juhul keskenduda teda huvitavale infole.
Uued mõisted ja informatsioon kinnistuvad üksnes siis, kui õpilane seostab neid varem õpituga
ja igapäevase eluga. Ka karjääriõpetuse õppeprotsessi sidususe saavutamiseks on vaja läbi
mõelda, millistele õpilase varasematele (ka muu õppetegevuse raames saavutatud) õpitulemus-
tele saab ja on vaja tugineda. Näiteks saab õpilane oma saavutusi kinnitavate dokumentide (spor-
divõistluste või aineolümpiaadide diplomid jm) põhjal analüüsida oma huvisid ja võimeid. Õpilaste
jaoks on põnevad ka suunatud kujutlusharjutused ja rollimängud, näiteks „Mina 30-aastasena”
või „Töövestlus”. Mis tahes teemalist ajurünnakut, demonstratsiooni või lühiloengut peaksid kind-
lasti rikastama illustreerivad näited igapäevaelust.
Oluline on ka mitmekesisus. Näiteks kui õpilane tunneb kodukoha ameteid vaid ühes ettevõttes
toimunud õppekäigu põhjal, tuleks kasutada ka teisi tööeluga tutvumise võimalusi. Noored võivad
vaadata ja analüüsida lühifilme, intervjueerida erinevate elukutsete esindajaid, lahendada
ülesandeid Rajaleidja portaali ametite andmebaasi põhjal jne. Ettevõttesse minnes on oluline,
et õpilasel oleks selge eesmärk. Abiks on vastav tööleht – monitoorimise leht, mille täitmine aitab
õpilasel olulistele küsimustele vastuseid leida.
Tegevusalade, kutsete ja ametite täpsemaks tundmaõppimiseks suunatakse õpilasi otsima teda
huvitavate ametite kohta informatsiooni Rajaleidjast või mõnest muust karjääriinfo allikast. Õpila-
ne koostab ametikirjeldusest lühikokkuvõtte ja tutvustab seda klassikaaslastele. Õpilast suunatak-
se arutlema selle üle, kuidas ametikirjeldus vastas tema varasemale ettekujutusele kõnealusest
ametist, mille poolest eri töökeskkonnad ja tööde sisu erinevad, millised eeldused on tal olemas
huvipakkuvates ametites töötamiseks (seostab teadmised iseenda ja ametite kohta).
Mängulised meetodid (nt õpilane kirjeldab mingi elukutsega seonduvat ja teised peavad arvama,
mis elukutsega on tegu) võimaldavad õpilasel teadvustada, mis elukutsete kohta on neil rohkem
või vähem teadmisi või millised eelarvamused valitsevad mõne elukutse suhtes.
Töövarjupäevadel ja hästi ettevalmistatud õppekäikudel (koostöövõimalus lapsevanemate ja ettevõ-
tetega) tutvub õpilane mitmete ametitega vahetus töökeskkonnas ja koostab nähtu põhjal aruande
või täidab vaatluslehe. Ta seostab nähtu infoportaalidest loetuga ja kutsehuvide testi tulemusega.
Õpetajal on vaja selgust, kas õpilane ikka teadvustab töökeskkondade, töö sisu ja iseloomu erine-
vust ning nendest lähtuvaid nõudeid töö tegijale. Oma teadmisi ja hoiakuid saab õpilane teistele
nähtavaks teha selliste põhjendamist võimaldavate meetodite abil nagu väitlus ja arutelu,
sobib ka essee või kirjandi kirjutamine (koostöövõimalus emakeeleõpetajaga).

Millest tuleneb vajadus diferentseerida

Iga õpetaja, ka karjääriõpetuse õpetaja ülesanne on märgata õpilaste individuaalsust ja sellega
arvestada. Õpetajal on vaja läbi mõelda, kuidas erinevate huvide ja eeldustega õpilastele pakkuda
sobivaid õpitegevusi ja just neile vajalikku informatsiooni. Töövaldkondi, ameteid, erialasid ja
neid iseloomustavaid detaile on sedavõrd palju, et kõike karjääriõpetuse piiratud mahu juures ana-
lüüsida ei ole reaalne. Siinjuures on õpetajal võimalik ja vajalik leida diferentseerimist võimaldavad
õppemeetodeid, mille puhul sarnaste huvide ja ootustega õpilased moodustavad rühma. Sa-
muti tuleb läbi mõelda, mis on peamine, üldine ja ühine kõigile ning mis informatsiooni lasta õpilastel
otsida ja analüüsida iseseisvalt, oma huvidest lähtuvalt.
Kui õpilaste individuaalsusega (õpistiili, võimete, huvide, varasemate teadmiste, oskuste ja ko-
gemuste) võimaluste piires arvestatakse, aitab see saavutada oodatud õpitulemusi. Kui õpilane
saab rakendada oma võimeid ja kogemusi, õppida endale sobival viisil (oma õpistiili kohaselt),
siis on ta motiveeritum.
48 Õppeprotsess

Kõikide õpilaste individuaalsust ei ole aga võimalik arvestada igas karjääriõpetuse tunnis.
Tulemuslikkusest ja efektiivsusest lähtudes tuleks eelistada neid õppemeetodeid, mis toetavad
korraga mitme õpitulemuse saavutamist ja võimaldavad arvestada õpilaste individuaalsusega.
Seda tüüpi õppemeetodid on näiteks järgmised.
●● Projektid ja karjääripäevad, mille ettevalmistamisse ja korraldamisse on kaasatud ka
õpilased. Õpilane saab valida, millega talle meeldib tegeleda, kas organiseerimise,
ettekannete koostamise ja esitamisega, esitluste kujundamise, esitlustehnika ülespaneku
või muuga. Samas arendab ja kasutab õpilane ka suhtlemis- ja koostööoskust.
●● Õppekäigud ettevõtetesse. Tööelu ja ametitega tutvumist toetab isikliku õpistiili
kasutamine (mõistmine ja teadmiste omandamine nägemis- või kuulmismeelele
tuginedes või hoopis liikudes ja tegutsedes).
Karjääriõpetuse eripäraks on info ja selle allikate rohkus ning mitmekülgsus. Õpetaja ülesanne
on suunata õppijaid infoallikate juurde, õpetada saadud infot hindama ja analüüsima. Selleks on
palju võimalusi ka väljaspool karjääriõpetuse tunde.
●● Teavet saab otsida veebilehtedelt ja otsingutulemusi esitada Powerpointi ettekandena,
mille koostamine ja illustreerimine võimaldab õpilastel kasutada oma arvutioskusi.
●● Ühe ja sama sisuga ülesande täitmiseks võivad õpilased käia eri õppeasutustes, teha
intervjuusid, võrrelda sama eriala õppimise võimalusi mitmes õppeasutuses ja esitada
tulemused kirjaliku ettekandena.
●● Õpilased võivad käia infomessil (nt „Teeviit”) ja täita enne ning pärast seda õpetaja
ettevalmistatud töölehed. Järgneb arutelu rühmas.
●● Korraldada võib ka õpilaskonverentsi.
Diferentseerimisel tuleb arvestada ka nende õpilastega, kellel on õpiraskusi. Sageli on neil õpilas-
tel probleeme nii enesekontrolli kui ka planeerimisega, kuna vastavad oskused on neil puuduli-
kud. Sageli on nad ka püsimatud ja kalduvad harjutusi kiirustades n-ö ära tegema, ilma küllaldase
süvenemise ja arusaamiseta.
Õpiraskustega õpilaste toetamine nõuab õpetajalt järjepidevust ja oskust anda tagasisidet sobi-
val ajal. Näiteks ei piisa, kui õpiraskustega õpilane saab alles tunni lõpus teada, kas ja kuidas tal
õnnestus vastavat töölehte täites ennast iseseisvalt analüüsida. Soovitav on harjutust käivitades
välja selgitada, kas õpilane sai ülesandest aru. Parim viis selleks on lasta õpilasel ise öelda,
mida ta tegema hakkab ja mis on tulemus.
Igaks õpitegevuseks ja enese tunnetamiseks peab õpilasel olema piisav ajavaru, vajalikul
määral näiteid ning võimalus kõigi meeltega õppeprotsessis toimuvat tajuda. Seda kõike on
õpetajad harjunud iga päev jälgima. Kui diferentseerimise võimaluste kavandamisel tugineda
neile põhimõtetele ja arvestada sealjuures karjääriõpetuse eripäraga, siis on tulemused kindlasti
head.
 Õppeprotsess 49

Soolise võrdõiguslikkuse teema karjääriõpetuse õppeaines

Reet Laja
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT)
juhatuse esinaine

Eesti soolise võrdõiguslikkuse seaduse §10 sätestab, et haridus- ja teadusasutused ning koolitusi
korraldavad institutsioonid peavad kohtlema naisi ja mehi võrdselt. Õppeprotsess peab toetama
naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamist.
Sooline võrdõiguslikkus on ühiskonna seisund, kus naistel ja meestel on võrdsed õigused, kohustu-
sed, võimalused ja vastutus nii ühiskonnaelu kõigis valdkondades kui ka pereelus. Naiste ja meeste
võrdsed võimalused tähendavad soost, soorollidest, stereotüüpsetest hoiakutest ja eelarvamustest
tulenevate tõkete puudumist majanduslikus, poliitilises ning sotsiaalses elus osalemisel.
Soo-stereotüübid on mingis kultuuris ja ajaperioodil kehtivad üldised jagatud arusaamad naiste
ning meeste olemuse (feminiinsuse ja maskuliinsuse) kohta. Need kinnisarusaamad ümbritsevad
inimesi iga päev ning mõjutavad nii üksikisiku identiteeti kui ka suhteid teiste inimestega. Ühis-
konna erinevatel arenguetappidel võivad stereotüübid muutuda takistuseks inimese arenguvõi-
malustele tema elukaarel.
Karjääriõpetus peab aitama kaasa sellele, et uut põlvkonda stereotüüpsed soorollid ei piiraks.
Naiste ja meeste sünnipärased (geneetilised, anatoomilised vm) erinevused ei tingi seda, et nad
peaksid tegema ainult teatud kindlaid töid ja õppima teatud erialasid. Ei ole kohane käsitleda eral-
di meeste ja naiste tööd. Ajalooliselt traditsioonilisi ühele soole sobilikke ja iseloomulikke ameteid
tänapäeval enam nendeks ei peeta.
Karjääriõpetuses tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et Eesti uues, 1. juulist 2009 kehtivas tööle-
pingu seaduses ei ole enam naistele keelatud ametite loetelu. Varem oli naistel sellekohase mää-
rusega keelatud paljudes ametites töötada. Enamasti oli tegu mingit füüsilist tegevust hõlmavate
töödega, mis on tegelikult rasked nii naistele kui ka meestele.
Karjääriõpetusel on väike ainemaht ja soolise võrdõiguslikkuse teemat ei saa selles aines väga
põhjalikult käsitleda. Karjääriõpetuse ainekavas ei viidata soolise võrdõiguslikkuse teemale, samas
töövaldkondade ja ametitega tutvumise käigus on see kindlasti kõneaineks.
Õpilaste tähelepanu tasuks juhtida märksõnale „sooline võrdõiguslikkus karjäärivalikutes” ning
kogu ainekavas läbivalt silmas pidada tänapäevast lähenemisviisi poiste ja tüdrukute elukutseva-
likute laiale spektrile.
Lapsed hakkavad väga varajases eas mõtlema, kelleks nad tahavad saada. Esialgu on nad val-
mis oma sellekohaseid mõtteid jagama ka teistega. Kooli jõudes on igal lapsel juba väga erinev
kogemus sellest, kuidas on tema vanemad, teised sugulased ja sõbrad ning ka lasteaia õpetajad
tema elukutsevaliku-mõtetele reageerinud. Tegu võib olla stereotüüpse lähenemisega nn tüdru-
kute ja poiste elukutsetele, aga ka vastupidi – tänapäevaseid laiahaardelisi võimalusi arvestavate
soovitustega.
Sootundlikul karjääriõpetusel põhikoolis on seega väga tähtis roll: see avardab iga tüdruku ja poisi
valikuvõimalusi, edendades nende edasist arengut ning käekäiku. Hariduse soolisel segregatsioonil
on majanduslikud tagajärjed, mis ulatuvad inimese elukaarel kaugele. See, mis erialasid tüdrukud
ja poisid valivad ning õpivad, hakkab elu jooksul oluliselt mõjutama nende positsiooni tööturul:
karjääriväljavaateid, palka jpm.
50 Õppeprotsess

Soovitusi harjutuse valikul

Eraldi harjutusi või tegevusi soolisuse teema käsitlemiseks ei ole vaja ja need pole ka kohased.
Küll aga tuleks õpetajal läbi mõelda kõik õpitegevused, mis võimaldavad tal sobival momendil
jagada õpilastele soolisuse teemat puudutavaid selgitusi ja esitada suunavaid küsimusi, näiteks
„Kas see amet sobib tänapäeval nii naistele kui ka meestele ja kuidas sa seda põhjendad?”.
Alljärgnevalt esitangi paar näidet selle kohta, kuidas saab karjääriõpetuse ainetunni harjutuse
käigus arutleda ka soolisuse teemal.
Harjutus „Kes on pildil?”
Oodatav õpitulemus: õpilased oskavad analüüsida ja leida seoseid isikuomaduste ning ametite vahel.
Töö käik
●● Õpilased jaotuvad rühmadesse. Iga rühm saab ajakirjast väljalõigatud või joonistatud noore
inimese (tütarlapse või noormehe) pildi. Ajurünnaku tulemusena panevad õpilased kirja, kes
see noor on, millised on tema väärtushinnangud ja isikuomadused, tugevused ja nõrkused,
oskused ja võimed, unistused ja soovid. Kõik vastused on õiged, võib fantaseerida.
●● Pildil olevast noorest isiksusest lähtudes uurivad õpilased Rajaleidja portaali
ametikirjelduste andmebaasist, mis amet võiks talle sobida. Seejärel otsivad nad sobiva
kooli, kus seda ametit õppida saab, ja kirjeldavad sisseastumistingimusi, õppekava ning
edasiõppimisvõimalusi.
●● Lõpuks esitleb iga rühm oma tulemusi.
Soolisuse teema käsitlemine. Kui leitud koolil on vaadeldava ameti õppimine välja pakutud ainult
poistele või ainult tüdrukutele, tuleks arutada ka seda, kas teisest soost õpilane võiks samuti
kõnealust ametit õppima minna.
Harjutus „Tunne ametit”
Oodatav õpitulemus: õpilased teavad, mis näitajad ja nõuded iseloomustavad ameteid.
Töö käik
●● Õpilased valivad Rajaleidja portaali ametite andmebaasist ühe ameti ja teevad selle
kohta plakati, mis sisaldab järgmist infot: mida selle töö raames teha tuleb; millised on
töötingimused ja nõuded tervisele; mis haridust on vaja; millised on karjäärivõimalused,
sissetulekud ja soodustused. Plakati tegemisel saab kasutada fotosid, ajakirjade või
ajalehtede väljalõikeid jm.
●● Harjutuse lõpus tutvustavad õpilased plakatil kujutatud ametit.
●● Soolisuse teema käsitlemine. Kui vaadeldav amet sobib nii poistele kui ka tüdrukutele,
siis väljendavad õpilased seda ka oma plakatil.

Kasutatud kirjandus
Eensalu, K.; Raudsaar, K.; Traumann, T.; Verpson, A.-L. (2009) Karjääriinfo teejuht: kuidas vahendada
infot haridusest, tööturust ja elukutsetest. Karjäärinõustamise Teabekeskus, Innove Elukestva Õppe
Arendamise SA.
Gender Equality in Action. How teachers and careers advisors can break down gender, segregation
in vocational education, training and work. Equality Commission for Northern Ireland. March 2007.
Gümnaasiumi riiklik õppekava. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013008
Põhimõisted. Allikas: http://www.svv.ee/
Sarv, M. (2010) Sooline võrdõiguslikkus algab haridusest.
Allikas: http://blogs.ec.europa.eu/estonia/margit-sarv-sooline-vordoiguslikkus-algab-haridusest/
Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Allikas: http://www.svv.ee/index.php?id=471
 Praktikute kogemusi 51

PRAKTIKUTE KOGEMUSI
Gümnaasiumi õppesuundadega arvestamine karjääriõpetuse
kavandamisel

Enel Pärs
Paldiski Gümnaasiumi
õppealajuhataja ja karjääriõpetuse õpetaja

Kui keegi on veel skeptiline, kas koolidesse on vaja karjääriõpetust, siis neile vastuseks on alljärg-
nev lugu, mis juhtus ühe meie kooli vilistlasega. Tütarlaps lõpetas päris normaalse tulemusega
gümnaasiumi: tunnistusel enamuses neljad-viied, sekka mõni üksik kolm. Ta oli otsustanud edasi
õppima minna Sisekaitseakadeemiasse. Sai sinna kenasti sisse, aga paari kuu pärast, kui teda
kohtasin, ütles tütarlaps, et ta ei õpi enam seal. Ma ei suutnud oma imestust ja üllatust tagasi hoida
ning tahtsin teada, miks ometi. Tüdrukul oli justkui sel hetkel ka iseendast kahju, kuid ta vastus
oli järgmine: „Paari kuu jooksul, mis ma jõudsin seal õppida, sain aru, et see ei olnud üldse SEE
ERIALA, mida ma enda arvates olin õppima läinud.” See lause pani mind tookord tõsiselt mõtlema
meie koolisüsteemi puudustele.

Kuidas organiseerida karjääriõpetust gümnaasiumiastmes, kus õpilane peab

valima õppesuuna?
Kas olenevalt õppesuunast võiks olla ka karjääriõpetus erinev? Arvan, et kahtlemata on siin päris
mitu võimalust. Ilmselt ühest ja õiget vastust pole. See, kuidas õpet korraldada, sõltub kooli võima-
lustest ja rahakoti paksusest. Ainekava raam võiks olla kõigis õppesuundades sama, kuid ta peab
kahtlemata jätma mänguruumi. Kõige otstarbekam tundub gümnaasiumiastmes karjääriõpetust
organiseerida nii, et aine on jaotatud kahte ossa: esimene tsükkel oleks olenemata õppesuunast
koos (teoreetilis-praktiline) ja teine tsükkel eraldi, lähtudes juba õppesuuna eripärast. Arvan, et
suurem rõhk peaks olema praktilistel tegevustel, mis tegelikult toetavad ja aitavad lõpuks õpilasel
valikuid teha.
Selliseid õppetegevusi, kus on lõimitud kolm karjääriõpetuse põhiteemat (enesetundmine, tööturg
ning lõpuks otsustamine ja valikute tegemine), on päris palju. Olenemata õppesuunast on minu
arvates üks kõige efektiivsem õppetegevus, mis toetab karjääriõpetuse õpitulemuste saavutamist,
töövarjupäev, mida õpilased ise peavad kõige paremaks võimaluseks ennast tundma õppida,
proovile panna, saada reaalne pilt ühe elukutse esindaja tööpäevast. Nad õpivad vastutust ja
lõpuks peavad ka otsustama, kas see eriala sobib neile või mitte.

Näidistööleht õpilasele töövarjupäevaks

TAGASISIDE TÖÖVARJUPÄEVAST
Kuupäev: .........................................................................
Õpilase nimi: ...................................................................
Juhendaja: .......................................................................

1. Kus ja kelle töövari olid?

2. Kuidas leidsid inimese, kelle töövari olid?
3. Miks selline valik? Põhjenda.
4. Kui pikk oli tööpäev?
5. Millised olid tema tööülesanded sel päeval? Lühidalt ka päeva kirjeldus.
52 Praktikute kogemusi

6. Kui aktiivselt olid sina sellesse päeva kaasatud?

7. Milliseid isiksuseomadusi see amet eeldab?
8. Mis üllatas või oli midagi negatiivset, mida sa oodata ei osanud?
9. Kas see oli töö väljas või siseruumides?
10. Kui pingeline oli tööpäev?
11. Kas sa näed tulevikus ennast sellel erialal töötamas?
12. Mida õppisid sellest päevast? Millise kogemuse said?
13. Tööpäeva emotsioonid (anna hinnang).
14. Kus saab seda eriala õppida?
15. Kas selle eriala esindaja võiks tööd leida ka välismaal?
16. Muid kommentaare/lisamärkusi.

..........................................................................................................................................................
.........................................................................................................................................................
.........................................................................................................................................................

Alljärgnev kirjutis on ühe minu õpilase tagasiside töövarjupäevast. See peaks kinnitama ka eel-
pool öeldut. See näide on huvitav ka selle poolest, et sisaldab nii positiivset kui negatiivset koge-
must, kuna erandkorras lubasime tal käia kahel päeval töövarjuks. Aga nii nagu ma õpilasele ütle-
sin, on ka negatiivne kogemus lõpuks ikkagi kogemus, mis aitab noorel otsustada ja valikuid teha.

Õpilase tagasiside
Helgie Mandzolo töövarjupäevast.
Meie koolis otsustati korraldada karjääriõppeprogrammi raames karjääripäev. Kohe hakkasid mul
mõtted liikuma. Kuhu minna? Kas minna töövarjuks mõne kuulsa ja huvitava inimese juurde või
proovida oma tulevikuplaanidega seotud tööd. Otsustasin siiski töö kasuks, mis on seotud minu
edasiõppimisplaanidega.
Leidsingi kiiresti Paldiski Linnavalitsuse sotsiaalosakonnast inimese, kes oli lahkesti nõus mind
võtma enda töövarjuks. Ma ootasin põnevusega seda päeva ja kartsin natuke ka. Ma olin sot-
siaalosakonna juhataja töövari. Mul vedas, sest sellel päeval oli mul võimalus näha erinevaid
tegevusi, mis kuuluvad sotsiaalosakonna ametnike tööülesannete hulka. Selleks päevaks oli pla-
neeritud neli kodukülastust, supiköögi töö kontroll ja kodanike vastuvõtt pärast lõunat.
Käisime neljas korteris. Ühe korteri kohta oli tulnud kaebus, teised olid plaanipärased külastused.
Korteris, mille kohta oli esitatud kaebus, elasid alkohoolikud. Ma poleks kunagi osanud arvata, et
inimesed võivad elada sellises mustuses. Pärast seda kodukülastust hakkasin ma kahtlema, kas
ma ikka tahan õppida sotsiaaltööd. Minu ootused olid teistsugused. Ma arvasin, et sotsiaaltööta-
jad tegelevad rohkem paljulapseliste peredega, et toetada ja nõustada neid.
See töövarjupäev andis mulle kogemuse, mida paljudel teistel minuealistel pole. Meie ümber elab
palju inimesi vaesuses ja ebaterves keskkonnas. Need inimesed on võib-olla jäänud elu hammas-
rataste vahele ja on masenduses ega suuda enam sealt välja tulla.
Seejärel käisime lõuna ajal supiköögis. Paldiski supiköök toidab umbes 20 inimest. See on väga
vajalik. Inimestel, kellel on väga väike sissetulek, on võimalus saada sooja suppi, mida saab koju
kaasa võtta. Ma leian, et see on väga positiivne, et sellist asja meie väikeses linnas ka organi-
seeritakse.
Nägin, et sotsiaalametniku tööpäev on väga tihe. Pärast lõunat toimus kodanike vastuvõtt. Inime-
sed, kes tulevad vastuvõtule, vajavad abi ja nõustamist. Sotsiaaltöötaja peab olema hea kuulaja,
sest ta puutub kokku inimestega, kes on raskustes, nad on pinges ja tihti pahased. Sotsiaaltöötaja
 Praktikute kogemusi 53

peab olema väga kannatlik ja õiglane. Ta peab suhtuma kõikidesse inimestesse, kes vastuvõtule
tulevad, positiivselt ja võrdselt. Sellises kohas saab minu arvates töötada ainult missioonitundega
inimene.
Teisel päeval käisin ma Paldiski lasteaias Naerulind. Mulle meeldib väga tegeleda väikeste laste-
ga, seepärast ma valisingi lasteaiaõpetaja töövarju. Ma teadsin ette, et kasvataja ja õpetaja pole
elukutse, vaid pigem kutsumus. Ma kujutasin ette, mis mind ees ootab. Lasteaiaõpetajal on tohu-
tu vastutus ja üks tähtsamaid omadusi peab olema armastus laste vastu, muidu ei saa lasteaias
töötada. Kasvataja töö nõuab iga päev järjekindlust. Ma olin sõimerühma kasvataja töövari. Rüh-
mas olid väga erinevad lapsed, nii iseloomu kui ka rahvuse poolest. Kuna ma ise olen ka käinud
selles lasteaias, oli see minu jaoks väga põnev. Põnev leida tuttavaid nurgakesi ja näha osaliselt
renoveeritud maja. Hämmastav oli see, et lasteaeda sisenedes paiskus mulle vastu seesama
endine lasteaia lõhn, mida ma olen tundnud kunagi väiksena, ning see ei lähe mul kunagi meelest
ära. Teadsin, et sõimerühma lapsi tuleb palju aidata. Üllatusin, et lapsed said paljude asjadega
iseseisvalt hakkama. Nad oskasid end riidesse panna, ise laua taga lõunat süüa. Päeva jooksul
lapsed mängivad, õpivad, käivad väljas ja magavad. Sel päeval õppisid lapsed näiteks hobust
tundma. Mängud, laulud ja erinevad tegevused olid selle teemaga seotud. Lapsed olid rõõmsa-
meelsed ja tahtsid avastada uusi asju.
Õpetajal on lasteaias suur roll, ta peab lepitama kaklejaid, kuulama, kaasa elama, lohutama ja
õiglaselt karistama. Iga laps peab tundma end võrdsena teiste seas. Sellest töövarjupäevast sain
ma tõeliselt positiivse laengu. Lastega töö köidab mind, sest see ei ole igav ega üksluine. Ma
arvan, et töö õpetajana lasteaias paneb mind iseendaga palju tööd tegema, et end arendada ja
täiendada pidevalt. Ma arvan, et töö lastega sobiks mulle, sest ma armastan väga lapsi.

Pärast töövarjupäeva ja tagasisidet on veelkord vaja läbi arutada õpilase tulevikuplaanid. Kui
õpilane ise ütleb, et ta hakkas pärast esimest töövarjupäeva kahtlema, kas on ikka õige minna
õppima sotsiaaltööd, sest tema ootused olid veidi teistsugused, siis on vaja olukorda analüüsida.
Kõige rohkem hirmutas tüdrukut sotsiaalametniku töö juures korterite külastused, mida parata-
matult on vaja ka teha. Tegelikkuse nägemine hirmutas teda. Püüdsime siis koos arutleda ka
selle üle, et ta võiks ikkagi veelkord mõelda, sest ka sotsiaaltöö valdkond on lai, ja hiljem oma
tulevases töös saab ta kindlasti spetsialiseeruda. Aga hea on see, et ta nägi ühe päeva jooksul
selle ameti väga erinevaid tahke, ning see pani teda tõsiselt mõtlema, eks lõpliku valiku teeb õpi-
lane ikkagi ise. Aga päev andis vähemalt järelemõtlemiseks palju ainest. Neiu teine valik oli las-
teaiaõpetaja. Mõlema eriala puhul on tegemist väga pingelise tööga, selleks on ta valmis. Pärast
teist töövarjupäeva oli neiu positiivne ja täis energiat, ta oli veendunud, et see amet sobib talle.
Lasteaiaõpetajal on kahtlemata suur roll väikese lapse kasvatamisel, seda tajus neiu adekvaat-
selt. Kas ta on ka väga suureks vastutuseks valmis, seda peaks veel mõtlema. Kuigi pärast teist
töövarjupäeva oli tüdruk kindel, et töö lastega sobiks talle rohkem, soovitasin siiski põhjalikult
kaaluda ka sotsiaaltööd.
Gümnaasiumiastmes on karjääriõpetuse rõhuasetus kahtlemata sügavam ja analüüsivam, õpilas-
telt eeldatakse rohkem kui põhikoolis iseseisvust, võimet ennast ja tööturul toimuvat adekvaatselt
hinnata-analüüsida. Tähtis moment on kahtlemata otsuste tegemine ja ka vastutuse võtmine,
suhtlemisoskuse arendamine. Õpilasel peaks kujunema süstematiseerimisoskus, mis aitab tal
teha tulevase tööturule sisenejana valikuid.
Siinkohal on üks väga tõhus õppetegevus õpilasfirma, mis on küll meie koolis majanduse õp-
pesuuna jaoks, aga mida võin julgelt soovitada ka teiste õppesuundade noortele, kes vähegi
tahavad ennast proovile panna. Millega see õpilasfirma tegeleb, see olekski vaja paika panna
õppesuunast lähtudes. Kindlasti on siin võimalik päris huvitavaid asju välja mõelda. Kas hakatak-
se midagi praktilist valmistama, koguma-müüma, kohvikut pidama või midagi muud. Kindlasti aga
annab see õppetegevus noorele väga palju: ta õpib meeskonnatööd, saab aimu, kas ta on pigem
54 Praktikute kogemusi

juht või sobib talle alluva roll. Areneb argumenteerimis- ja esinemisoskus ning suhtlemisoskus,
mida tänapäeva maailmas vaja läheb, õpitakse end maksma panema. Õpitakse reklaamikam-
paaniaid korraldama, arutatakse, kuidas ja kes seda teeb. Õpitakse kirjutama avaldust, protokolli,
koostama põhikirja. Siin on lõiming emakeele ja arvutiõpetusega. Uuritakse turu hetkeolukorda,
seatakse eesmärke, võetakse vastutus firma tegutsemise eest, koostatakse ka turundus- ja in-
vesteerimisplaanid, otsitakse koostööpartnereid, õpitakse raamatupidamist. Arvan, et kolm vald-
konda, mida karjääriõpe ette näeb, on selle ühe õppetegevusega kõik täidetud, ja usun, et on veel
midagi, mida nende tegevuste kaudu õpitakse-kogetakse.
Riigikaitse õppesuund võimaldab päris palju praktilisi tegevusi väljaspool koolimaja. Üheks põ-
nevamaks ettevõtmiseks peavad õpilased välilaagrit, kus noored saavad päriselt ennast proovile
panna ja kõike õpitut nüüd omal käel järele proovida. Võin öelda, et pärast seda on noor endas
nagu mingi uue tahu avastanud. See laager annab kahtlemata jälle noorele palju rohkem, kui
esialgu võib tunduda.
Kuna meil on koostöö 1. jalaväebrigaadiga, siis on noortel võimalus laskmas käia, neile näidatakse
relvi, kuidas neid käsitseda ja milline peab olema ohutustehnika. Õpilased näevad ja katsuvad oma
käega erinevat sõjatehnikat. Meie kooli argipäevaellu võib tänu sellele kuuluda pilt, kus koolimaja
kõrvale on pargitud mõni soomuk. Hiljuti oli õpilastel võimalus tutvuda meditsiinisoomukiga ja näha
seda ka seestpoolt.
Seda, et õpilased ei tea, mis tööturul toimub, või et neil pole praktilisi kogemusi, minu hinnangul küll
väita ei saa. See pole küll otseselt kohustuslik koolipoolne õppetegevus, aga pean vajalikuks siin-
kohal ära märkida ka suviseid tööpraktikaid. Lugedes õpilaste tagasisidet töökogemuste kohta,
sain järjekordselt aru, kui oluline on praktika ja kui palju võib anda-õpetada kas või paar nädalat töö-
tamist. Kui veel eraldi esile tõsta selle juures eri ainete lõimumist, mida õpilased esialgu ei tajunud,
siis on suvine tööpraktika tegelikult täitnud oma eesmärgi ja veel palju rohkemgi. Muidugi peame
tänapäeval noori ette valmistama ka selleks, et me elame nii kiiresti muutuvas maailmas, et ta oleks
valmis ühel hetkel, kui elu seda nõuab, ka ümber õppima ja eriala vahetama.
Siinkohal ühe õpilase tagasiside suvisest praktikast.

Õpilase tagasiside
Gerli Õunmaa töökogemusest.
Töötasin suvel ühes Tallinna vanalinna kohvikus. Võtsin klientidelt tellimusi ja olin ka kassas.
Enamik klientidest olid välismaalased. Kohalikud ei ostnud sealt suurt midagi, sest hinnad olid
ka meeletult kallid. Kohvik ise asub Toompeal Kohtuotsa vaateplatvormi kõrval ja see on avatud
ainult suvel.
Tööle sattusin juhuslikult. Lihtsalt oli vaja suvel natuke taskuraha teenida ja midagi teha, kuna olin
seal ka varem töötanud, siis nii ma tööd küsima läksingi. Tuttav koht.
Suvine töötamine on andnud mulle väga palju. See on juurde andnud enesekindlust ja kahtlemata
suhtlemisoskust. Väga palju sain praktiseerida inglise, prantsuse, hispaania, saksa ja vene keelt.
See töökogemus andis juurde julgust ja avardas ka silmaringi. Turistide lahkus, sõbralikkus ja
tolerantsus Eesti suhtes oli positiivne. Samuti oli tore kuulda, millised on nende maa iseärasused
võrreldes meie kodumaaga.
Kindlasti sain juurde ka teadmisi nii Tallinna kui ka Eesti ajaloost, sest giidide jutt oli päevast päeva
praktiliselt sama ja paratamatult kuulasin nende juttu, ja lõpuks see lihtsalt jäi mulle meelde.

Pärast sellist tagasisidet on hea õpilasega vestelda tema tulevikuplaanidest, mis võiksid olla seotud
tema töökogemusega. Tagasisidest selgub, et õpilane tegi seda tööd hea meele ja naudinguga,
kuigi igas töös on oma rutiin (nii nagu neiu vihjas giidide jutule, mis juba pähe jäi), ei häirinud see
 Praktikute kogemusi 55

teda. Õpilane oskas välja tuua positiivset ja adekvaatselt hinnata töökogemuse kasulikkust enda
jaoks. Õpilase tulevane eriala võiks olla seotud inimeste ja suhtlemisega, see meeldib talle. Kas
tema tulevane töö võiks olla ka giidindus, kuna ta oskab päris paljusid keeli, või on see mõni muu
eriala, jääb juba tema otsustada.
Väga olulisteks momentideks karjääriõpetuses pean kohtumisi erinevate inimestega, kes räägi-
vad oma elust ja karjäärist. Väga sageli kuuleme ju seda, et eriala, mida õpiti, on ammu unusta-
tud. Inimestel on elu jooksul mitmeid ja küllaltki eripalgelisi ameteid tulnud pidada. Üks võimalus
on kutsuda rääkima oma tööst tuntud inimesi, lapsevanemaid, aga kindlasti tasub kutsuda ka
vilistlasi. Kui õpilastele tuleb rääkima oma kooli endine õpilane, siis teda kuulatakse, tema õpetus-
sõnu püütakse meelde jätta, tema kogemusest õppida, sest side on olemas. Sellised kohtumised
on olnud väga soojad ja õpetlikud, sest igaühel on ju oma lugu.
Kuidas karjääriõpetust siduda oma kooli õppesuundadega? Millised on kokkupuutepunktid teiste
ainetega?
Vastavalt iga gümnaasiumi valitud suunale on võimalik leida ka kokkupuutepunkte karjääriõpetu-
sega. Nii toetavad ained üksteist. Ainete lõiming on ära toodud ka uues õppekavas.
Meie koolis on üks õppesuund riigikaitse. See annab küllalt palju võimalusi, et toetada karjääri-
õpetust ja ka vastupidi: karjääriõpetusel on päris palju pakkuda riigikaitsele.
Millised on need kokkupuutepunktid kahe aine vahel?
Õpilane
●● teab enda võimalusi ja kohustusi;
●● oskab langetada otsuseid;
●● on analüüsivõimeline;
●● oskab hinnata erinevaid olukordi ja vastavalt sellel ka tegutseda ning teha valikuid;
●● arendab suhtlemis- ja sotsiaalseid oskusi;
●● teab karjäärivõimalusi sõjaväes;
●● hindab adekvaatselt enda võimalusi;
●● saab meeskonnatöö oskuse;
●● oskab töökohale kandideerida: teab, mis on töövestlus, oskab dokumente vormistada
(avaldus, elulookirjeldus, seletuskiri).
Üks olulisemaid kahe aine kokkupuutepunkte on päevaplaan. Riigikaitse kursuse raames viibivad
õpilased ka välilaagris, mis õpetab noortele päevaplaanist kinnipidamist, selle vajalikkust. See
õpetab distsipliini. Karjääriõpetuses räägitakse ja tehakse ka plaane, küll pisut teise nurga alt,
näiteks koostatakse ju karjääriplaan, aga mõlemad õpetavad aja planeerimist, ettenägelikkust,
otsustamist ja vastutamist.
Päris palju kasutatakse mõlemas aines samu meetodeid: paaris- ja rühmatöö, vestlus, diskussioon,
väitlus, arutelu, seminar, uurimistöö. Õpilane saab infot otsida, selekteerida ja seda analüüsida.
Samuti on mõlemas aines väga palju võimalusi kasutada IKT-vahendeid (lugeda õigusakte, koos-
tada dokumente, otsida infot, statistika, tööturu võimalused, e-riigi portaal, teabepäring jne).
Peale riigikaitse ja karjääriõpetuse kokkupuutepunktide on lõiming ka veel eesti keele (suuline
ja kirjalik eneseväljendusoskus, dokumentatsioon), ajaloo (kriiside tekkepõhjused, nende lahen-
damine, tagajärjed), keemia, füüsika, kehalise kasvatuse (üldfüüsiline ettevalmistus), võõrkeelte,
matemaatika ja ühiskonnaõpetusega (kodanikukasvatus).
Nii riigikaitse kooli ühe õppesuunana kui ka karjääriõpetus toetavad vaimselt ja füüsiliselt terve
kodaniku kujunemist-kasvamist, kes teab oma tugevaid ja nõrku külgi. Ta oskab teha valikuid,
langetada otsuseid ja võtta ka vastutust. Mõlemad (riigikaitse, karjääriõpetus) valmistavad noort
inimest ette ka elukestvaks õppeks.
56 Praktikute kogemusi

Karjääriõpetus praktiku pilgu läbi

Stella Müsler
Toila Gümnaasiumi
karjäärikoordinaator ja karjääriõpetuse õpetaja

Gümnaasiumiõpilane suhtub karjääriplaneerimisse suurema teadlikkusega kui põhikooli õpilane.

Karjääriõpetuse portfoolio, kuhu õpilane saab koondada olulised töölehed ja loovtööd, on noorele
karjääri planeerimisel ja edasiste valikute tegemisel toeks.
2011. aastal ilmunud gümnaasiumi karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamatust võib leida vajalikke
teemasid, meetodeid ja näpunäiteid, kuidas karjääriõpetuse tundi kavakindlalt läbi viia. Hea abi-
mees on ka aadressil http://www.rajaleidja.ee/karjaariopetuse-valikkursus-gumnaasiumis/ leiduvad
lisatöölehed. Järgnevad mõtted ja näited pärinevad läbiviidud karjääriõpetuse tundidest ja karjääri-
koordinaatori töömailt.

Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel

Gümnaasiumiõpilasel on adekvaatne enesehinnang, kuid vahel tuleb kasuks ka kõrvalpilk. Milli-
se esmamulje jätame inimestele, kes meid ei tunne? Selles selgusele jõudmist toetavad mitmed
aktiivõppemeetodid, näiteks analüüs „Kes sa oled?” paaristööna. Õpilased loosivad endale paa-
rilise. Paariliste ülesanne on teineteist guugeldada ning analüüsida interneti keskkonnast leitu
põhjal, millise inimesega on tegu.
Kuna tänapäeval on taoline võte näiteks tööle kandideerimise taustauuringutes üsna tavaline, siis
peavad noored arvestama kuvandiga, mille nad endast ise internetikeskkonnas loovad, ja sellega,
kui hästi või halvasti see nende mainele mõjub.
Loovtöö „Minu unistuste amet”. Õpilased teevad kolmest pildislaidist koosneva presentatsiooni
ning esitavad selle klassikaaslastele koos selgituste ja põhjendustega. Selles ülesandes saab
õpilane analüüsida endale eri ajaetappidel meeldinud ameteid erinevatest vaatevinklitest.
1. Kelleks tahtsin saada lapsepõlves ja miks?
2. Millises ametis ja miks näeksin ennast, kui ei peaks mõtlema piisavale rahalisele toime-
tulekule?
3. Kes ma olen 20 aasta pärast? Kirjeldatud ülesanne õpetab põhjendama ja leidma seoseid,
kasutades teadmisi enda võimetest.
Kujutlusmäng „Kuidas me hakkame elama?”. Selles ülesandes jaotatakse klass paaridesse
(võimalusel noormees ja neiu). Paaril tuleb enne kokku leppida mängureeglid:
1) millises piirkonnas nad sooviksid elada,
2) milline on nende pere koosseis,
3) milline on nende vanus,
4) milline eriala, haridustase ja sissetulek neil on.
Näiteks: 35aastased mees ja naine sooviks elada maapiirkonnas Pärnu lähistel. Mõlemal on tehni-
line kõrgharidus. Peres on kaks kooliealist last. Nüüd tuleb leida, arvestades kokkulepitud mängu-
reeglitega, veebisaidi www.cv.ee abil endale sobiv töö ja kinnisvaraportaalidest sobiv elukoht vali-
tud piirkonnas. Seejärel tuleb koostada pere-eelarve, kasutades linki www.minuraha.ee. Kirjeldatud
ülesannet täites tutvuvad noored reaalsete tööturuportaalidega ja seal olevate tööpakkumistega,
õpivad analüüsima, tegema ühiseid otsuseid ning saavad kokku puutuda elus ettetulevate reaalsete
olukordadega. Tavaliselt on kõige raskem leida mõlemale sobiv töö ja kokku panna pere-eelarve.
See ülesanne pakub põnevust ning lubab kogemusi vahetada. Mõni õpilane teab autoliisingu tingi-
mustest, teine aga seda, kui palju kulub raha näiteks toidu peale jne. Noorel, kes pärast gümnaa-
siumi lõpetamist astub iseseisvasse ellu, jääb tihti vajaka praktilistest teadmistest. See ülesanne
 Praktikute kogemusi 57

annab võimaluse ette tulevaid olukordi läbi mängida ja vajadusel kaasõpilaste tarkused teadmiseks
võtta. On ju nii, et isikuomadustest, isiku väärtushinnangutest jm sõltub, millised prioriteedid elurolle
võttes seatakse. Selle ülesandega suunatakse noort analüüsima, kuidas ühitada erinevad elurollid,
töö- ja eraelu.
Enesetundmise teema karjääriõpetuse tunnis paneb noored rohkem endasse süüvima. Õppida
tundma ennast ning arvestada ka meist teistele jääva kuvandiga on vajalik oskus. Kindlasti peaks
selle teema käsitlemisel eelistama pigem individuaalset või paaristööd. Tulemuseks peab õpilane
oskama analüüsida ja väärtustada enda isiksust, eristada oma tugevaid ja nõrku külgi ning seos-
tada neid erinevatel kutsealadel töötamise eeldustega.

Karjääriinfo tundmine ning selle tähtsus karjääriplaneerimisel

Karjääriinfo leidmine ja selle vahendamine karjääriõpetuses on õpilase ja õpetaja koostöös vas-
tastikune protsess. Elame internetiajastul, kuid mõnikord jääb infomüras elaval noorel vajalik
teave leidmata. Mida paremini karjääriõpetuse õpetaja oma õpilasi tunneb, seda kergem on va-
hendada õpilasi huvitavat informatsiooni. Nõnda jõuab kiire ja vajalik teave kohale nii noorele
muusikule kui ka lenduri ametist unistajale. Kuna õpilaste infovajadus võib olla nende huvidest,
eeldustest, võimalustest jms sõltuvalt vägagi erinev, ei pruugi õpilane ainetunnis kõigile oma kü-
simustele vastuseid leida. Kindlasti saab ta aga selgust selles, mida ja miks otsida. Tähtis on, et
õpilased, lapsevanemad ja aineõpetajad teaksid, kes konkreetses koolis saab karjääriga seotud
küsimustes aidata! Kui koolis on karjäärikoordinaator, siis peaks tema tegevus olema nähtav. On
ju karjäärikoordinaatori üks ülesanne karjääriinfo kättesaadavuse tagamine koolis. Paljudes koo-
lides on karjäärikoordinaator ja karjääriõpetuse õpetaja üks ja sama isik.
Karjääriõpetuse tunnis on karjääriinfo tundmise teema juures kasulik kasutada erinevaid meetodeid,
suunates õpilasi arendama endas nii info otsimise, analüüsi kui selle korrektse edastamise oskusi. Kuna
infolevitamine eeldab ka suhtlemist, siis on kindel osa meeskonnatööl, aruteludel ja ajurünnakutel.
Karjääriõpetuse tunnis olen kasutanud infootsimise ülesannet „Avatud uksed”, kus õpilased ot-
sivad kindlaks määratud aja jooksul teavet õppeasutuste avatud uste ürituste kohta (kuupäevad,
kellaajad). Kogutud informatsioon pannakse üles karjääristendile ja teave jõuab kõigini, kes seda
vajavad. Avatud uste otsimismäng õpetab leidma informatsiooni õppeasutuste kodulehekülgedelt
ja mõnikord ei olegi see nii kerge ülesanne, kui tundub. Sarnast otsimismängu võib kasutada
ka õppimisvõimaluste leidmisel, näiteks milliseid kursuseid ja millal pakuvad ülikoolid gümnaa-
siumiõpilastele õpilasakadeemiate või eelõppe näol jne. Mõnikord võiksid õpilased ise karjääri
infostendi koostada. Teha stend ja sellel väljapandud karjääriinfo nähtavaks ei ole sugugi kerge
ülesanne. Samas õpetab valiku tegemine ja materjali paigutus noori infostendidelt teavet leidma.
Kindlasti saaks kasutada ka muid informatsiooni levitamise võimalusi. Tähtis on, et vajalik info
jõuaks seda vajava inimeseni.
„Karjääritee” on ülesanne, kus õpilane 1) kaardistab küsitluse abil oma pere kahe liikme karjääri-
tee ning analüüsib selle kulgemist; 2) koostab oma võimeid ja plaane arvestades enda karjääritee,
kirjutades selle lahti etappide kaupa, lisades õppeasutused, kus soovitud valdkondi või ameteid
saab omandada, jne. See ülesanne annab õpilasele võimaluse analüüsida ja mõista, millised
tegurid võivad mõjutada tema karjääriotsuseid, saada aru, et oma karjäärivalikute eest vastutab
õpilane ise.
Tänapäeval on muutunud aktuaalseks õppimine või töötamine välismaal. Selle võimaluse uuri-
miseks palusin õpilastel leida keegi, kes on niisuguses situatsioonis olnud, ning teda küsitleda.
Järgmises karjääriõpetuse tunnis valmis arutluse tulemusena rühmatöö välismaal õppimise või
töötamise plussidest ja miinustest.
Karjääriõpetuse tundi aitavad läbitava materjaliga siduda ja huvitavamaks muuta visuaalsed näi-
ted. Piisavat abi saab Eesti Rahvusringhäälingu (http://etv.err.ee) toodetud saadetest „Kooliproov”
58 Praktikute kogemusi

(ERR 2011), „Ametilood” (ETV 2003–2004), „Tööotsija” (ETV 2010). Häid näpunäiteid leiab Eesti
Töötukassa valminud õppefilmidest, mis on üleval nii nende kodulehel (http://www.tootukassa.ee)
kui ka Youtube’i keskkonnas (www.youtube.com). Põnevat ära arvamist pakuvad videomõistatu-
sed CV Keskuse kodulehel (http://www.cvkeskus.ee/career.php).

Karjääriinformatsiooni saab jagada erinevatel koolis ja väljaspool kooli toimuvatel üritustel

Karjääriõpetuse aine kavandamisel on kasulik läbi mõelda, kuidas õpitegevuses tõhusalt sisustada
kooli karjääripäev. Karjääripäeva saab planeerida mitmeti. See võib olla nn ametipäev, kus tut-
vustatakse erinevaid ameteid, kui ka mõne õppeasutuse külastus, mille käigus ei tutvustata kitsaid
erialasid, vaid räägitakse näiteks sellest, mida kujutab endast kõrg- või kutseharidus ning milliseid
võimalusi see pakub elukestva õppe kontekstis. Põhikoolis hakkasime korraldama oma piirkonna
asutuste päeva, kus õpilased saavad tutvuda oma valla asutustega, neis töötavate ametimeeste ja
töövõimalustega. Ilmnes, et nii mõnestki asutusest ei olnud õpilased varem kuulnud ega neid külas-
tanud. Sellised külaskäigud on hea ettevalmistus karjääriõpetuseks, ning kuna asutused tegelevad
eri valdkondades, saab külastusel nähtut-kogetut lõimida ka ainetundidesse.
Karjääripäeva ettevalmistamisel saavad gümnaasiumiõpilased karjäärikoordinaatorile suureks
toeks ja abiks olla. Tegin enne karjääripäeva planeerimist küsitluse selgitamaks, millised on õpi-
lastele huvi pakkuvad õppeasutused ja teemad. Ürituse korraldus oli koolipere ühistöö. Osa õpilasi
said karjääripäevale kutsutud külalisi vastu võtta, osa koostada ja teha esitlus oma koolist teiste
koolide õpilastele, osa talletasid üritusel toimuvat ja osa sai ülesande leida ning esitada sissejuha-
tavad kõllid, mis iseloomustaksid esinemist alustavat ülikooli või asutust (tunnuslause, meloodia
vms). Selleks pidid õpilased tegema veidi ettevalmistustööd. Tulemus meeldis nii karjääripäeval
esinenutele kui ka õpilaskonnale. Nii said õpilased informatsiooni otsimise kõrval proovile panna
loomingulisuse ja esinemisjulguse. Õpilastele meeldisid enam konkreetsed esitlused ning kitsaid
erialasid mindi uudistama ja täpsustavaid küsimusi esitama juba õppeasutuste infobokside juurde.
Karjääripäeval on alati esinenud ka pangaesindaja, kes räägib rahaga toimetulekust, sellega seotud
võimalustest ja kohustustest. 2010. aasta karjääripäeval esilinastus 11. klassi neidude filmigrupi
loodud karjääriteemaline film huvihariduse ja hilisemate karjäärivalikute seostest. Publik võttis
selle väga soojalt vastu. Kindlasti leidub igas koolis mõni inimene, kes käsitseb osavalt kaamerat ja
võiks oma oskusi praktikas kasutada. Karjääripäeva eel jaotatakse õpilastele töölehed, mis sisalda-
vad küsimusi õppeasutuste, ettekannete jm kohta ning mille lõpus on alati kokkuvõte, kus õpilased
saavad avaldada oma arvamust. Täidetud töölehed esitatakse pärast üritust registreerimislauda ja
ürituse kokkuvõte tehakse karjääriõpetuse tunnis. Karjääripäeval saavad noored tutvuda edasiõp-
pimisvõimalustega, mis mõjutavad otseselt nende karjäärivalikuid. Kindlasti võiks infomessisarnane
karjääripäev olla pigem maakondlik.
Toila Gümnaasiumis on koostöös Tartu Ülikooli majandusteaduskonnaga korraldatud ka ülikooli
lektori tund, mis õpilastele väga meeldis. Tunnis pidas ülikooli õppejõud loengu majanduspolii-
tikast. Õpilased said ettekujutuse, milline on loeng ülikoolis, ning samas ka informatsiooni neid
huvitavate teemade kohta. Selliseid lektoritunde pakuvad ka teised kõrgkoolid. Siin peitub võimalus
siduda lektoritund ainetunniga.
2011. aasta sügisel pakkus Tallinna Tehnikakõrgkool karjääripäeva raames välja moedisaini töö-
toa, mis jättis selles osalenud neidudele ja ka kolmele noormehele väga positiivse mulje, sest oli
loominguline ja põnev ning samas sai teavet ülikooli kohta.
Füüsika- ja bioloogiaõpetajad on teinud koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga ning kindlasti on või-
malusi veelgi. Kõik sellised ettevõtmised on eriti olulised läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri
planeerimine” ning ainetevahelise lõimingu seisukohalt, suunates õpilasi analüüsima ka eri aine-
valdkondade teadmiste ja oskuste mõju nende valikutele.
 Praktikute kogemusi 59

Õpilastele on oluline teoreetiliste teadmiste kõrval näha karjääriplaneerimise võimalusi ja tule-

musi ka praktikas. Selles on abiks töövarjupäev. 10. klassi õpilastel aitab sobivat inimest, kelle
töövarjuks olla, otsida majandusõpetaja, 11. ja 12. klassi õpilased leiavad endale huvipakkuva
ameti pidaja juba ise või pöörduvad abi saamiseks karjääriõpetuse õpetaja poole. Iga õpilane täi-
dab töövarjupäeva töölehe. Soovijad proovisid oma võimaluste piires töövarjupäeva jäädvustada
ning kasutasid tehtud fotosid klassisisesel esitlusel.
Käesoleval aastal valmib koostöös kohaliku maakonnalehega koolileht, kus avaldatakse õpilaste
artikleid karjäärinädalast, kuhu 2011. aasta novembris mahtusid karjäärinõustaja infotunnid ja
nõustamine, ametipäev, asutuste päev, karjääripäev ja töövarjupäev.
Tänu karjäärimeeskonna heale tööle on projekti „Tagasi kooli” raames kutsutud kooli esinema
vilistlasi, kes, olles ise veel küllalt noored, räägivad oma senisest karjääriteest ning takistustest
või edusammudest sellel. Toodi välja ka see, et koolis omandatud teadmisi on praktikas vaja
läinud. Sellised kohtumised on jätnud noortele sügava mulje. Vilistlane ainetunnis on kindlasti
innustav, sest oskab näha seoseid koolis õpetatava ja karjääris vajamineva vahel. Tugev ning
kooli toetav vilistlaskond näitab ka kooli jätkusuutlikkust.
Samuti on aineõpetajad oma ainega seotud karjääriteavet jaganud. Nii on teoks saanud projektid,
kus õpilased on kohtunud keskkonna-, sotsiaal-, muusika- ja kunstivaldkondade esindajatega või
külastanud eri valdkondadega seotud ettevõtteid ning ammutanud nendelt üritustelt nii teoreetilisi
kui praktilisi teadmisi. Omal kohal on ka keeletundides õpitud motivatsioonikirja ja CV koostamine
nii eesti kui võõrkeeles.
Kõik eelnev aitab noorel paremini mõista tööturu olemust. Tulemusena peab ta tundma tööturu
suundumusi, erinevaid töövaldkondi, olema teadlik tööturu võimalustest ja nõuetest; mõistma
hariduse ja tööturu vahelisi seoseid ning vajadust ennast pidevalt arendada; oskama leida infot
tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta ning kasutama seda oma haridustee planeerimisel.

Planeerimine ja otsustamine
Koostöös noorte infokeskusega on lõpuklassidel võimalus saada karjäärinõustaja karjäärivaliku-
tealast rühma- ja individuaalnõustamist. Enamik gümnaasiumi lõpuklassi õpilastest võtab seda
kui võimalust saada kinnitust oma võimetele ja tehtud valikutele. On ka õpilasi, kes ei ole oma
valikutes päris kindlad. Tekkinud küsimustele eelistavad paljud internetis surfamise asemel siiski
pöörduda karjäärispetsialisti poole. Siinkohal on tähtis, et õpilasel oleks karjääriõpetajaga teine-
teist austav suhe või vajadusel võimalus pöörduda karjäärinõustaja poole. Karjääriõpetust ka-
vandades saab karjäärinõustamise tõhusalt lõimida õppeprotsessi. Mõnikord on noorel vaja, et
täiskasvanu ta ära kuulaks ning aitaks iseendas selgusele jõuda. Olen täheldanud, et vahel on
õpilasel, kes üldse karjääriõpetusega kokku pole puutunud, raskem otsustada, mida pärast güm-
naasiumi lõpetamist teha.
Õpilane peab tundma, et karjääriõpetuse tund on mõeldud õpilase aitamiseks ja toetamiseks.
Tunnis saadud teadmised peavad olema seotud reaalse eluga ning õpetama analüüsima, leidma
seoseid ning tegema valikuid. Ükski test ei saa võtta vastutust noore tuleviku eest. Selleks, et
teha pädevaid plaane ja otsuseid, peab noor eelkõige iseendas selgusele jõudma. Kõik karjääri-
õpetuse valikaine teemad on selles noorele toeks. Teemade lõppedes on tore, kui noor saab aru,
et valikaine, mida ta 35 tundi omandas, on andnud talle võimaluse veidi lähemalt tutvuda reaalse
eluga, selles ettetulevate probleemide ning nende lahendusvõimalustega. Oma teadmiste abil
peab noor oskama koondada ja süstematiseerida omandatud informatsiooni töömaailma või-
malustest ning seostama seda tulevikuplaanidega. Võib läbi mängida erinevaid karjääriplaanide
stsenaariumeid, analüüsida ja leida praegu sobivaim. Rõhutan õpilastele, et alati peab olema ka
tagavaravariant, mis vajadusel aitab hetkelisest ummikseisust edasi saada. Eri inimeste karjääri-
lugude näited, informatsioon alternatiivvõimalustest – kõik see peab andma noortele usku, et nad
60 Praktikute kogemusi

tulevad toime, sest neil on piisavalt teadmisi ja oskusi isikliku karjääriplaani koostamiseks. Kuna
elu areneb kiiresti, peavad ka noored ise tunnetama pideva edasiarenemise vajadust. Kõige täht-
sam on julgeda võtta vastutus oma edasiste sammude eest.
Tunnen, et karjääriõpetaja ja -koordinaatori ülesanne on olla suunaja ja toetaja noorele, kes teeb
oma elus tähtsaid otsuseid, planeerib oma tulevikku ning oskab iseseisvas elus kohaneda ka
karjäärivaldkonnas ettetulevate muutustega.

Töövestluse simulatsioon

Riina Aljas
Orissaare Gümnaasiumi
karjäärikoordinaator ja karjääriõpetuse õpetaja

Töökogemust on õpilased saanud mitmeti: kodumajapidamistes abistades, laagritest ja töömale-

vast, puhkust andes, hooajatöid tehes jms. Kui aga küsida, kes on töö saamiseks kandideerinud
või töövestlusel käinud, siis tõusevad klassis üksikud käed. Sellest tekkis idee karjääriõpetuse
tunnis läbida mängutöövestlus. Simulatsiooni tulemusena omandavad õpilased kogemuse, mis
aitab neil aimu saada, mis on töövestlus ja kuidas selleks valmistutakse. Parim viis õpilase jaoks
uute kogemuste omandamiseks on eluline õppekeskkond ning toetavad õpetajad.
Tööle kandideerimisel esitatakse tööandja soovi kohaselt erinevaid dokumente: elulookirjeldus,
kaaskiri, motivatsioonikiri, soovituskiri.
Töötajalt oodatakse ausust, lojaalsust, pühendumust, huvi. Kiirete muutuste maailmas eeldatakse,
et töötegijal on hea kohanemis- ja õpivõime, samuti laiapõhjalised baasteadmised ning oskused.
Kuid tulevasel töötajalgi on oma tööandjale ootused: hea ning turvaline töökeskkond, ühtne kol-
lektiiv, konkurentsivõimeline töötasu, sotsiaalsed garantiid jne.
Erinevad erialad eeldavad erinevaid sotsiaalseid oskusi: näiteks klienditeeninduses suhtlemisoskus
ja empaatiavõime; merenduses keeleoskus, tugev tervis, hea füüsiline vorm; meedias suhtlemisos-
kus, lai silmaring; meditsiinis pingetaluvus, täpsus. Erinevatele inimestele sobivad erinevad tööta-
mise viisid. Töötada saab üksinda väikeettevõtjana või erineva suurusega ettevõttes/kollektiivis. On
oluline, et õpilane teadvustab endale neid aspekte enne reaalset tööle kandideerimist. Töövestluse
simulatsioon pakub selleks head võimalust.
Simulatsioon, sellele eelnevad tegevused:
●● töökuulutuste uurimine;
●● dokumendinäidistega tutvumine;
●● dokumentide vormistamine, tähtajaline esitamine;
●● loeng töövestlusel käitumisest;
●● loeng individuaalse ja grupiviisilise töövestluse erinevustest;
●● „Tööotsija” ja „Tööleidja” vaatamine (ETV saadete arhiiv);
●● töövestluse simulatsioon (kahe õppetunni vältel);
●● tagasiside õpilastele ja õpilastelt.
Õpilased tutvuvad vastavate näidistega internetis (CV-Online, tööturuameti iseteenindusportaal,
Rajaleidja) ja koostavad isiklikud dokumendid, kandideerimaks simulatsioonis väljapakutud ame-
tikohtadele.
Dokumendid on vaja esitada elektrooniliselt ja teatud kuupäevaks. Saabunud dokumendid vaatab
üle emakeeleõpetaja, kes teeb keelelise korrektuuri ning annab vajadusel juhiseid. Vestlused
viiakse läbi individuaalselt.
Hinnatakse dokumentide korrektsust, eneseväljendusoskust, käitumist ja riietust vestlusel.
 Praktikute kogemusi 61

Iga õpilane saab individuaalset tagasisidet, kuid järgmises tunnis toimub ka üldine arutelu ja kok-
kuvõte ettevõtmisest.
„Mul on teile väga hea uudis. Tööd alustab uus firma, Haljastuse OÜ, kes pakub hooajatööd ja
ootab oma ridadesse tublisid, ilumeelega, heas füüsilises vormis noori. Ettevõtte juht on saatnud
teile edastamiseks töökuulutuse, mis on kättesaadav e-kooli keskkonnas. Vestlused toimuvad
juba kahe nädala pärast ja neis osaleb kindlasti ka firma personalijuht. Edukat kandideerimist!”

Töökuulutus:

Tööd alustab Saaremaal ja Läänemaal tegutsev ettevõte Haljastuse OÜ.

Kui Sa oled heas füüsilises vormis nooremapoolne naine või mees ning Sulle meeldib töö
värskes õhus, siis oled just õige inimene kandideerimaks meie pakutavatele ametikohtadele:
arborist, väiketõstukijuht, aednik, muruhooldaja.

Töö on hooajaline ja pingeline ning nõuab kodust eemal viibimist kuni viiel päeval nädalas.
Eeldame, et kandidaat on täpne, korrektne, ilumeelega, ei karda kõrgust.
Vajalik C-kategooria juhilubade olemasolu.

CV, avaldus ja motivatsioonikiri saata x kuupäevaks elektronposti teel.

Vestlusele ootame kõiki tähtajaliselt kandideerinuid.

Kokkulepitud kuupäeval olid õpilased rõõmsalt töövestluse ootel, mõne erandiga väga korrektses
riietuses. Ruum, kus töövestluse simulatsioon toimus, oli muudetud hubaseks. Vestluse korralda-
jad olid toetavad ja positiivsed ning üldine meeleolu sõbralik. Komisjon oli kõik dokumendid varem
läbi vaadatud ja kandidaatidele ette valmistanud personaalsed küsimused. Igaüks sai võimaluse
selgitada, miks tema on sobivaim vastavale ametikohale. Kõik õpilased said vestluse ajal tagasi
esitatud kandideerimisdokumendid.

Tagasiside õpilastelt
Õpilaste hinnangul on töövestluse simulatsioon väga oluline, sest nii on võetud ära hirm läbi
kukkuda. Õpilastele meeldis õpetajate julgustav ja positiivne hoiak ning individuaalne tagasisi-
de. Väga vajalikuks osutus kogemus kandideerimisdokumentatsiooni vormistamisel ning koostöö
eesti keele õpetajaga vigadele tähelepanu juhtimisel. „Tööotsija” ja „Tööleidja” vaatamist pidasid
õpilased huvitavaks ja harivaks, sest sel moel oli võimalus näha erinevaid töövestlusi. Pealegi
jagasid saadetes soovitusi karjäärivaldkonna tippspetsialistid.
Töövestluse simulatsioon on oluline, sest annab noortele võimaluse end proovile panna turvalises
keskkonnas – koolis. Sel moel arendatakse mitmeid vajalikke põhioskusi: arvutikasutamine, ene-
seväljendusoskus, suhtlemisoskus. Väga tähtsaks peeti dokumentide vormistamise kogemuse
saamist.

Valik materjale
ETV arhiiv, järelvaatamine.
„Tööotsija”, 31.08.2009–23.08.2011 (kokku 69 vastet).
„Tööleidja”, 10.01.2011.
PPT „Edu tagavad omadused ja oskused” Innove, Karjääriteenuste Arenduskeskus.
62 Praktikute kogemusi

Töömaailmaga tutvumise võimalusi gümnaasiumi karjääriõpetuses,

erisused võrreldes põhikooliga

Maive Torop
Kanepi Gümnaasiumi karjääriõpetuse õpetaja ja karjäärikoordinaator

Tänapäeva tööturg muutub pidevalt. Erialad ja ametid muutuvad või kaovad hoopis.
Viimaste kümnendite märksõna meedias on tööpuudus. Täiskasvanuks saav inimene peab selles
olukorras tegema valikuid, aimates ette olukorda aastate pärast. Vaatamata infoallikate kättesaa-
davusele tunnevad töömaailma napilt või pinnapealselt isegi täiskasvanud.
Põhjusena, miks see nii on, võib märkida (eriti maapiirkonnas) töökohtade vähesust ja oskama-
tust vaadata tulevikku, unistada.
Võimalusi selleks pakub karjääriõpetuse tund ja selleteemalised tegemised koolis.
1. Eri internetikeskkondade kasutamine
Õpilased saavad lugeda ametite ja selleks vajalike oskuste kirjeldusi aadressilt www.
rajaleidja.ee. Teevad neid huvitava ameti kohta klassis ettekande. Selle käigus kirjelda-
takse konkreetset tööd, selleks vajalikke oskusi, terviseriske, erinevaid töötamise võima-
lusi. Samas viidatakse ka sellekohase hariduse saamise võimalustele. Ettekanne lõpeb
küsimustega esinejale. Õpilane on töötanud põhjalikult teda huvitava teemaga ja saanud
esinemiskogemuse.
Põhikoolis on tutvus elukutsetega põgus ja mänguline. Avastatakse uusi põnevaid ameteid.
Gümnasistid tegelevad ametite puhul põhjalikult oma isiksuseomaduste ja võimete analüü-
simisega. Siinkohal on olulised kaaslaste mõtted, soovitused.
2. Meedia jälgimine
Noori peab suunama jälgima uudiseid televisioonist ja ajakirjandusest. Filme vaadates
võiksid nad märgata sisu kõrval ka erinevaid elukutseid. Anda sellekohaseid iseseisva töö
ülesandeid. Töökuulutuste portaali jälgimine annab aimu, mis eriala töötajaid vajatakse.
Gümnaasiumi lõpetajad saavad katsetada ka reaalset kandideerimist mõnele töökohale.
Pidev ühiskonnas toimuvate protsesside jälgimine annab aluse objektiivseteks tuleviku-
otsusteks.
Põhikooliõpilase jaoks on töömaailm kauge tulevik, seega on ka huvi vähene. Kui teda suu-
nata, siis saab ta aga aimu erinevatest internetikeskkondadest ja õpib märkama karjääriinfot.
3. Töövarjupäev
Majandusõpetuse raames on igal õpilasel võimalus viibida töökohal ja jälgida tööprotsessi.
Hiljem teevad õpilased kokkuvõtted kaaslastele ja toimub nn töövarjupäeva konverents.
Nii saab aimu paljudest erinevatest asutustest ja erialadest. Õpitakse teiste õpilaste kogetu
kaudu. Oluline on õpilase enda hinnang sellele, mida ta nägi. Kas see vastas tema ette-
kujutusele, mis hämmastas? Viibides konkreetses töökeskkonnas, saab noor reaalsema
pildi. Eakaaslase hinnangut arvestatakse märkimisväärselt.
Meie põhikooliõpilased töövarupäeval ei osale. Võimalik kokkupuude võib olla igal lapsel
oma ema või isa juures tööl viibides.
4. Projekt „Tagasi kooli”
Oma koolis oleme agaralt kasutanud võimalust kutsuda esinema kooli vilistlasi ja teisi
huvitavaid inimesi, kes selleks nõusoleku on andnud. Nii oleme saanud tutvuda erine-
vate elukutsete esindajatega: sõjaväelane, meditsiiniõde, kirjanik, ettevõtja, talunik, po-
liitik jne. Iga külalise esinemise juurde kuulub tavaliselt oma haridustee tutvustamine,
 Praktikute kogemusi 63

valikute tegemise põhjendused ja vajadused. Saab selgemaks valmisolek muutustega

kohanemiseks, kui olukord nõuab. Vaimustunud esineja on õpilaste jaoks põnev. Põgus
kokkupuude võib olla tõsisema huvi tekkimise impulsiks.
5. Ettevõtete külastamine
Igal piirkonnal on oma eripära. Selle annavad seal tegutsevad ettevõtted. Need on reaal-
sed kohad, kus tulevikus võiks tööd leida. Kohalike ettevõtetega tutvumine on vajalik
ka silmaringi avardamise seisukohast. Seeläbi on võimalik õppida väärtustama teiste
inimeste tööd. Ettevõtete külastamine võib toimuda igas vanuseastmes ja seda võib
siduda klassiekskursiooniga.
Ettevõttesse minnes täidetakse sellekohane tööleht. Gümnaasiumiõpilased võiksid teada
asutuse täpset nimetust (internetiaadressi), tegevusala, suutma kujutada asutuse struktuuri
ja kirjeldada erinevaid ameteid ning nende tööülesandeid.
Põhikoolis peaks pärast ettevõtte külastamist tegema kokkuvõtva tunni, et saadud infot
koos analüüsida. Algklassidel toimib hästi kokkuvõtlik joonistamine.
6. Unistuste ettevõtted
Kohaliku elu ja ettevõtete tundmaõppimise järel saab teha tulevikku vaatamise katset.
Õpilased arutlevad, mis teenuseid napib või missuguseid ettevõtteid võiks rajada koha-
likke olusid arvestades. Rühmatööde tulemusena valmivad tuleviku ettevõtete projektid.
Rõhuasetus on sellel, missuguseid töökohti luuakse. Noorte lemmikobjektid on olnud
seotud vaba aja veetmise kohtade loomisega: kino, jõusaal, söögikoht, krossirada. Ühi-
se tulemini jõudmine harjutab meeskonnatöö oskust.
7. Õpilasfirmad
Majandusõpetuse osana katsetavad õpilased oma firma loomist. Enne on õpilased tutvu-
nud erinevate ettevõtete tööga. Uurinud ettevõtete ajalugu, arengunäitajaid, tootlikkust.
Luuakse oma äriplaan ja tegeldakse tootmise ja müümisega. See on väärt kogemus
tuleviku jaoks. Saadakse aimu raamatupidamisest, tootmisele kuluvast ajast, müümise
kunstist. Kui pärast gümnaasiumi lõpetamist on tehtud otsus ettevõtlust või finantsisti
eriala õppida, siis on see kindlasti teadlik valik.
Põhikooliõpilastel on võimalus saada müügikogemust koolis toimuval sõbrapäeva laadal.
8. Hetk tulevikust
Kujutlusmäng „20 aasta pärast”. Noored on väga erinevad enda tulevikku vaadates.
Vähesed teavad täpselt, mida nad tegema hakkavad. Küll saab otsida pidepunkte: kas
töötad üksi või teistega koos, oled ülemus või alluv, meeldib suhelda inimestega. Sellist
mõttearendust saab jätkata perele, elukohale, hobidele mõeldes. Pannes maha mõned
märksõnad enda jaoks, hakkab kujunema konkreetsem pilt tulevikust. Kooli lõpetades
peaks oskama hinnata seda, mida tahaks osata veel, st mida juurde õppida?

Hea kui õpilased mõistavad, et nad on tulevikus osake meid ümbritsevast ühiskonnast. Igas
ainetunnis võib leida seoseid töömaailmaga. Karjääriõpetuse tund on tund, mis julgustab noori
kõigepealt unistama, seejärel avastama endas peituvaid võimeid. Aineõpetaja roll on olla toetav
ja julgustav. On väga erinev õpetada karjääriõpetust põhikoolis või gümnaasiumis. Põhikooliõpi-
lasel napib julgust endasse vaadata: ei tunta oma võimeid, puuduvad kogemused, vähene on
analüüsioskus ega tajuta veel vajadust teemaga tegelda. Seevastu gümnaasiumis saab korral-
dada suuremaid arutelusid ja väitlusi, katsetada konkreetsete töödega. Kõige absurdsemad ideed
võivad aastate pärast olla täiesti teostatavad.
See tund on suuresti tund iseenda tundmaõppimiseks ja sihtide seadmiseks, kuid ei puudu ka
koosõppimise võlu ja kasulikkus.
64 Lõiming

LÕIMING

Lõimingu teoreetilised lähtekohad: lõimingutsentrid karjääriõpetuse

aspektist

Tiina Kuusk
Valjala Põhikooli vanemõpetaja

Kuna teadmisi omandatakse tänapäeval mitte niivõrd nende endi pärast, vaid vajadusest neid
kasutada, muutub õppeprotsessis oluliseks see, kuidas seostada erinevaid teadmisi ja oskusi
nii ühes õppeaines, ainevaldkonnas kui ka ainevaldkondade vahel. Peale selle on probleemiks,
kuidas kujundada üldisemaid pädevusi ja õpetada selliseid olulisi teemasid, mida ükski õppeaine
eraldi ei käsitle, kuid mis võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades
õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada. Just seetõttu saab oluliseks
lõiming kui võimalus luua terviklik õpe.
Loomulikult ei tohiks lõiming olla omaette eesmärk, vaid vahend riiklikus õppekavas püstitatud
õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamiseks. „Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaot-
lus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda
edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmi-
sed, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata õppimist kõrgkoolis või gümnaasiumi-
järgses kutseõppes.”3 Samuti on oluline valmistada õpilasi ette töömaailma sisenemiseks. Selles
võtmes on oluline roll täita kõigil õppeainetel, eriti aga karjääriõpetuse valikkursusel, mis aitab
õpilasel luua enda jaoks tervikpildi teistes õppeainetes ja erinevates elusituatsioonides omanda-
tud teadmistest, oskustest ja kogemustest, mis on aluseks karjääriotsuste langetamisel.

Lõimingu aspektid
Väline ja sisemine lõiming
Väline lõiming on õpetajate või teiste kooli õppekava korraldamise ja rakendamisega seotud
isikute teadlik katse seostada eri õppeaineid nii omavahel kui ka õppekava üldiste põhimõtetega,
et saavutada püstitatud eesmärke ja nendest tulenevaid oodatavaid õpitulemusi, sealhulgas pä-
devusi. See seostub eelkõige õpetajate tegevusega õppeprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel
ning nõuab kõigi õpetajate koostööd.
Välise lõimingu eesmärk on soodustada sisemist lõimingut, mille puhul õpilased seostavad aines
omandatut varemõpitu ning väljaspool kooli saadud teadmiste ja kogemustega ise: lõiming reali-
seerub õpitava ühendamise abil oma kogemuste ja igapäevaelu nähtustega. Kuna sisemine lõiming
toimub õppijas endas ja seda pole võimalik lõplikult kontrollida, siis on põhiküsimus, kuidas saaks
seda protsessi välise lõimingu abil parimal moel toetada.
Vertikaalne ja horisontaalne lõiming
Uute teadmiste omandamise kontekstis on tähtsad nii vertikaalne ehk ainesisene kui ka hori-
sontaalne ehk ainetevaheline lõiming. Vertikaalne lõiming loob seoseid ühe õppeaine mõistete,
ideede ja põhiprintsiipide vahel ning aitab õpilasel saada ainest tervikliku ettekujutuse nii teo-
reetilistes teadmistes kui ka rakenduslikes oskustes. See eeldab ainesisu loogilist käsitlusjär-
jestust, teadmiste kumuleerumise arvestamist ja süvendavat teemakäsitlust. Võidakse kasutada
kontsentrilisuse ehk spiraalsuse põhimõtet, st õpilase teadmiste ja oskuste arenedes tullakse
käsitletud teemade juurde tagasi ning neid käsitletakse mitmekülgsemalt või konkreetsematele
nähtustele keskendudes. Sellele põhimõttele toetub ka gümnaasiumi karjääriõpetuse valikkur-

3
Gümnaasiumi riiklik õppekava. https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002
 Lõiming 65

suse ainekava, mis on koostatud vastavuses põhikooli III kooliastme karjääriõpetuse valikaine
ainekavaga ja mille peateemad on samad.
Vertikaalne lõiming loob omakorda aluse horisontaalsele lõimingule, mis toimub eri ainete vahel
ja osutab sellele, et tervikuna on tähtsad kõik omavahel seotud õppeained. Üks aine peaks võima-
luse korral teist toetama, aitama õpitut edasi arendada, kinnistada ja luua tervikliku teemakäsituse.
See laseb samal ajal aineteadmiste ja -oskuste saavutamisega luua võimaluse nende mitmekülg-
seks rakendamiseks ja reaalses elus toimuvate nähtuste mõistmiseks. Horisontaalne lõiming või-
maldab luua nii ainetevahelisi kui ka aineteüleseid seoseid, laiendades ja üldistades õppeprotsessis
omandatavaid teadmisi ja oskusi, ning rakendada ühes aines õpitud teadmisi ja oskusi teistes aine-
tes, aga ka elulistes olukordades. Peale selle saab horisontaalse lõimingu abil kujundada õpilase
üldisemaid pädevusi ja väärtushoiakuid.

Lõimingutsentrid
Lõimingu võtmeküsimuseks on lõimingutsentrite ehk ainepõhiste kursuste lõimingut võimalda-
vate ühisosade määratlemine. Nende ülesanne on organiseerida enda ümber lõimitavate õppeai-
nete sisu. Lõimimist võimaldavate ühisosade leidmiseks tuleks võrrelda karjääriõpetuse ainekava
teiste õppeainete kursuste ainekavadega. Lõimingutsentrid on sobivad juhul, kui nad hõlmavad
kaht või enamat õppeainet, käsitledes nende ühisosade eri aspekte, või on aineteülesed. Sellest
lähtuvalt võivad lõimingutsentriteks olla järgmised õppekava elemendid.
Mõisted
Lõimingu aluseks mõistete tasandil on enamasti ühiste põhimõistete struktuur, mis moodustab
ühtse raamistiku ja mille elemente võib kindlaks teha eri õppeainetes.4 Kuid mõistelised seosed
eksisteerivad ka nende õppeainete vahel, mille õppesisu on sarnane ja mis põhinevad ühistel
mõistetel või mille õppeobjekt osaliselt kokku langeb. Nii näiteks seob lõimiva mõistena güm-
naasiumi karjääriõpetust ühiskonnaõpetuse ning majandus- ja ettevõtlusõppega tööturu mõiste,
psühholoogiaga emotsiooni, motivatsiooni ja intelligentsuse mõiste ning psühholoogia ja bioloo-
giaga närvisüsteemi mõiste. Gümnaasiumis suudetakse süsteemmõistelise mõtlemise tasandil
aru saada sellest, et eri õppeained seletavad sama mõiste kaudu ühte ja sama nähtust eri tasan-
ditelt. Aineüleseid seoseid on kõigi õppeainetega võimalik luua metamõistete, näiteks karjäär ja
elukestev õpe kaudu.
Selleks et uusi mõisteid arusaadavaks teha, on vaja teada, millistele mõistetele neid saab rajada.
Enamik gümnaasiumi karjääriõpetuses esinevatest mõistetest peaks õpilasel olema enne teistes
õppeainetes juba omandatud ja seega saab õppimine toetuda olemasolevatele teadmistele. Sel
juhul kinnistatakse, süvendatakse, laiendatakse karjääriõpetuses varem õpitud mõisteid või pai-
gutatakse need uude konteksti. Karjääriõpetuse õppeprotsessi kavandades oleks õpetajal siiski
kasulik teha kindlaks, millised mõisted on õpilastele varasemast tuttavad, samuti see, kas ja mil-
lal käsitletakse karjääriõpetuse põhimõisteid gümnaasiumi teiste õppeainete kursustes. Näiteks
võidakse enesestmõistetavaks pidada temperamendi mõiste tundmist, kuid kui õpilane ei ole
põhikoolis karjääriõpetuse valikainet õppinud, siis ei pruugi ta nimetatud mõistet teadusmõistena
tunda, sest ühegi teise õppeaine ainekava seda mõistet ei sisalda.
Teemad
Lõimingu optimaalseks võimaluseks võib pidada temaatilist seostatust, st lõimingutsentriks on
teemad, mis võimaldavad mõistetele konteksti. Eri õppeainete kursuste sisu on jagatud erineva-
teks pea- ja allteemadeks. Teemad on mõeldud faktide, mõistete, nähtuste ja ideede sidumiseks
ühe õppeaine sees, kuid võimaldavad ka eri õppeainete lõimimist.
Lõimivad teemad haaravad mitut õppeainet. Iga aine käsitleb vastavat teemat oma perspektiivist,
kasutades erinevaid rõhuasetusi ja keerukuse astmeid. Oluline on, et eri ainete õpetajad teaksid,

4
Jõumees, L. (1996) Loodusainete õppekava integratsioonitaotluste analüüs. [Magistritöö]. Tartu: Tartu Ülikool.
66 Lõiming

kuidas ja millal käsitletakse sama teemat teistes õppeainetes, oskaksid juba õpitud teadmisi ära
kasutada, seostele tähelepanu juhtida ning vajadusel vältida ka õppesisu kordamist. See eeldab
aga ühist planeerimist ja kokkuleppeid.
Karjääriõpetuse seisukohalt on üks keskne lõimiv teema tööturu teema, mida käsitlevad peale
karjääriõpetuse ka ühiskonnaõpetus ning majandus- ja ettevõtlusõpe. Kuna kõik nimetatud õp-
peained puudutavad selle teema all ka töösuhteid reguleerivaid õigusakte, tuleks õppeprotsessi
planeerimisel ühiselt mõelda, kuidas sarnase õppesisu dubleerimisest hoidudes niisugust mit-
mekordse käsitluse eelist ära kasutada. Kuna selliseid töösuhteid reguleerivaid õigusakte on viis:
töölepinguseadus, palgaseadus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus ning võlaõigusseadus,
siis võiks kokku leppida, millises õppeaines milliseid seadusi põhjalikumalt käsitleda, ehk õpeta-
mine tuleks omavahel ära jagada.
Teiseks keskseks lõimivaks teemaks on isiksuseomadused, mida käsitletakse nii karjääriõpetuse
teema „Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel” all kui ka psühholoogia valikkursu-
ses allteemade „Emotsioonid ja motivatsioon” ning „Individuaalsed erinevused” juures. Kui psüh-
holoogiakursus on enne karjääriõpetust, siis saab viimane kasutada juba varem õpitud teadmisi
ja keskenduda suurel määral praktilistele õppeülesannetele.
Karjääriõpetuse teemadel on ka palju kokkupuutepunkte võõrkeelte ainevaldkonna teemaga „Hari-
dus ja töö”, kus muu hulgas käsitletakse edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal, elukutsevalikut
ja karjääri planeerimist, tööotsimist, vastutustundlikku suhtumist oma töösse ning vajalikke eeldusi
oma tööga toimetulekuks. Kõik see toetab ka karjääriõpetuse eesmärke ja oodatavate õpitulemuste
saavutamist.
Läbivad teemad
Läbivat teemat võib käsitada kui metateemat, mille puhul kooskõlastatakse mitu õppeainet aja-
liselt ühe keskse kontseptuaalse teema ümber. Ajaliseks raamiks võib olla terve õppeaasta, kuid
ka lühem periood, näiteks 35-tunnise kursuse õpetamiseks kuluv aeg. Iga aine käsitleb vastavat
teemat oma õppesisu kaudu. Kuna metateema on aineteülene, on võimalik näha ka üldisi seo-
seid õppeainete vahel. Hõlmatud ei pea olema kõik ained, kuid hea metateema kriteeriumiks võib
lugeda seda, et ta suudab ühendada võimalikult paljusid õppeaineid ja/või ainevaldkondi. Iga aine
panustab metateemasse vastavalt oma võimalustele.
Sageli on metateemaga hõlmatud ained seotud lõimiva tegevusega, nagu näiteks ühe õppeaine
või ainevaldkonna piire ületavad õpilasuurimused, loovtööd ja projektid, või üritusega, nagu näiteks
teema-, õppe- ja projektipäevad, mis nõuavad õpilastelt suutlikkust kasutada mitmest õppeainest
pärinevaid teadmisi ja oskusi. Sel moel saab luua nii ainetevahelisi kui ka -üleseid seoseid, samuti
kujundada üld- ja valdkonnapädevusi. Õpilane peab vajalikke teadmisi ja oskusi lõimima, et neid
kasulikuks teha, lisades neile igapäevaelu kogemused – toimub sisemine lõiming.
Kuigi karjääriõpetus on valikkursus, mis toetab eeskätt läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri
planeerimine” taotlusi, on tal oma panus ka kõigi teiste läbivate teemade käsitlemisse. Nii on
karjääriõpetuse eesmärgid, õppesisu ja õpitulemused seotud läbiva teemaga „Keskkond ja ühis-
konna jätkusuutlik areng”, sest teadlikult oma karjääri planeerides peaks õpilane kujunema ka
sotsiaalselt aktiivseks ja vastutustundlikult toimivaks inimeseks.
Enesetundmise teema juures on tähtsal kohal läbiv teema „Väärtused ja kõlblus”. Oma isiksust
analüüsides toimub ka väärtuste ja kõlbeliste normide analüüsimine, isiklike väärtushoiakute ja
kõlbeliste tõekspidamiste refleksioon ning oma tegevust planeerides õpitakse arvestama erinevate
vaadete ja seisukohtadega.
Karjääriõpetusel on tihe seos läbiva teemaga „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, mille eesmärk on
tõsta ja ergutada inimese algatusvõimet ning tutvustada ettevõtlust kui üht alternatiivi tänapäeva
ühiskonnas. Tööturuga tutvudes õpib õpilane mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas, ettevõtlusega
seotud negatiivseid ja positiivseid mõjusid ning sellega kaasnevaid riske.
 Lõiming 67

Edasiõppimisvõimaluste, aga ka tööturu kontekstis on oluline roll läbival teemal „Kultuuriline identi-
teet”. Oma karjääri planeerides võib nii mõnigi õpilane siduda selle välismaal õppimise või töötami-
sega. Arutlemine selle üle, mida toob endaga kaasa elamine teises kultuuriruumis, peaks arendama
sallivust ja lugupidavat suhtumist teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse.
Läbiva teema „Teabekeskkond” raames suunatakse õpilast leidma infot tööturu, erialade ja õppimis-
võimaluste kohta ning kasutama seda oma haridustee planeerimisel, arendades seejuures kriitilise
teabeotsingu ja -analüüsi oskust. Selles kontekstis on kindlasti oluline osata leida, analüüsida ja
mõista erinevaid töökuulutusi. Sageli pakutakse töökuulutustes ühelt poolt konkurentsivõimelist pal-
ka, teisalt aga palutakse saata CV koos palgasooviga või lubatakse töötasu kokkuleppel. Seetõttu
tuleks karjääriõpetuse tundides kindlasti selgitada, mida mõista konkurentsivõimelise palga all, ja
juhtida õpilast vastavat teavet leidma.
Infootsimise ja karjääriplaneerimisega seostub läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon”. Ühelt
poolt suunatakse õpilast kasutama IKT-vahendeid, et lahendada elulisi probleeme ning tõhustada
oma õppimist ja tööd, teiselt poolt aga taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks inimeseks, kes
oskab nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada ja tuleb toime kiiresti muutuvas teh-
noloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.
Isikliku karjääriplaani koostamisel peab õpilane oskama analüüsida terviseteavet ja õppima sel-
lega arvestama. Eeltooduga seostub läbiv teema „Tervis ja ohutus”. Karjääriõpetuse allteema
„Tervis ja karjäär” käsitluse tulemusena peaks õpilane tundma esmaseid töötervishoiu ja -ohutuse
reegleid ning oskama seostada erialavaliku võimalusi oma tervisliku seisundiga.
Õppemeetodid ja -tegevused
Üheks võimalikuks lõimingutsentriks on õpitulemuste saavutamist toetavad õppemeetodid. Nii
näiteks toetavad karjääriõpetuse eesmärke eri õppeainetes toimuvad õppekäigud, mille jooksul
tutvuvad õpilased muu hulgas ka erinevate töövaldkondade, ametite ja elukutsete ning kohaliku
majanduskeskkonnaga ning saavad seda teavet oma karjääri planeerimisel kasutada. Seetõttu
on väga oluline, et õpetajad teeksid õppekäikude kavandamisel koostööd, nii et need toetaksid
maksimaalselt ka teiste õppeainete eesmärke.
Erilisel kohal on õppeprotsessis loomulikult aktiivõppemeetodid, mille märksõnadeks on uudis-
himu ja avastamine, vabadus ja aktiivsus, originaalsus ja loomingulisus, iseseisev ja kriitiline
mõtlemine, suhtlemine ja koostöö, tegutsemine vastavalt situatsioonile, elulised ülesanded ning
enda ja teiste töö hindamine.5 Need aitavad õpilastel lõimida karjääriõpetuses õpitavat oma ko-
gemustega ja soodustavad sisemist lõimingut.
Lõimingutsentriks võivad olla ka eri õppeainete õppetegevused ja nende kaudu omandatavad
oskused. Tihtipeale õpitaksegi mitte niivõrd õppeaine kui just tegevuse kaudu, mida ainet õppi-
des sooritatakse. Karjääriõpetuses tuleb õpilasel muu hulgas koostada mitmeid tarbekirju, essee
ja uurimistöö; teha intervjuu ning olla valmis avalikuks esinemiseks ja töövestluseks.
Erinevate tarbekirjade kirjutamist õpetatakse karjääriõpetuse kõrval ka praktilise eesti keele kur-
suses ning majandus- ja ettevõtlusõppes, samuti soovitatakse seda õppetegevusena võõrkeeltes.
Essee kirjutamist peetakse peale karjääriõpetuse vajalikuks kirjanduses, võõrkeeltes, keemias,
muusikas, füüsika ja filosoofia valikkursustes, uurimistöö koostamist aga kõigis õppeainetes.
Suulise esinemise põhitõdesid käsitletakse praktilise eesti keele kursuses, töövestlust majandus-
ja ettevõtlusõppes ning võõrkeeltes.
Lõimivate oskuste puhul peaks karjääriõpetuse õpetaja teadma, kas ja mil määral on õpilane
vajalikud oskused enne teistes ainetes omandanud, st kas oskused on sellisel tasemel, et neid
saab juba praktikas kasutada või tuleb neid alles õpetama hakata. Näiteks motivatsioonikirja
õpetamine võiks jääda karjääriõpetusse, kuid avalduse kirjutamine tuleks selgeks saada praktilise
eesti keele kursuses. Seega peaksid aineõpetajad lõimivate oskuste õpetamise ajaliselt kooskõ-

5
P. Luik. Aktiivõppe meetodid. http://www.ttc.ee/~luik/Praktikud/aktiivope.html
68 Lõiming

lastama. Teatud oskuste, eeskätt selliste kindlas vormis ametlike dokumentide nagu CV ja aval-
duse koostamise õpetamine tuleks kooskõlastada ka põhimõtteliselt. Teisisõnu peaksid õpetajad
omavahel kokku leppima, kes mida ja kuidas õpetab.
Ideed
Lõimingut saab organiseerida kesksete ideede ümber. Ideed kui lõimingutsentrid võivad olla alu-
seks nii vertikaalsele kui ka horisontaalsele lõimingule. Nende põhjal on saab võrrelda või vastanda-
da erinevaid õppimiskogemusi, millel muidu ei oleks omavahel sarnasust.6 Kui lõimingu aluseks on
aineteülene idee, mille abil luuakse seosed ainete vahel, ei ole õppeaine enam dominant, vaid allub
sellele ideele.7 Eduka lõimimise võtmeks on keskse idee käsitlemine eri ainetes, luues nii aineteüle-
seid seoseid. Gümnaasiumi riikliku õppekava puhul on sellisteks keskseteks ideedeks pädevused.
Õppeainete lõimingu seisukohalt võib pädevusi vaadelda kui lõimingutsentreid, mis koondavad
enda ümber kõik õppeained (üldpädevused) või osa neist (valdkonnapädevused). Pädevuste alu-
seks on kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid, mis annavad pildi ideaalsest ühiskonnaliikmest, keda
peavad aitama kujundada kõik kooli töötajad alates juhtkonnast ja lõpetades mittepedagoogilise
personaliga, kellega ideaalis liitub kogukond. Kuna pädevuste arendamine on aineid läbiv, peab
iga õpetaja neid ka oma õppeaine kaudu kujundama.
Karjääriõpetus aitab oma eesmärkide, õppesisu ja õpitulemuste kaudu kujundada kõiki üldpädevu-
si: väärtuspädevust, sotsiaalset pädevust, enesemääratluspädevust, õpipädevust, suhtluspädevust,
matemaatikapädevust ja ettevõtlikkuspädevust. Samuti toetatakse võimalust mööda valdkonnapä-
devuste – eeskätt keelepädevuse ja sotsiaalse pädevuse, aga ka võõrkeelepädevuse, matemaati-
kapädevuse, loodusteadusliku pädevuse, kunstipädevuse ja kehakultuuripädevuse – kujundamist.

Kokkuvõtteks
Lõiming saab toimuda vaid õppeprotsessis ning selles on vähemalt kaks osalejat: õpetaja ja õpilane
või õpilasrühm. Käesolevas artiklis oli vaatluse all põhiliselt väline lõiming, mis on seotud õpetaja(te)
tegevusega. Kuid seejuures peab silmas pidama asjaolu, et kui tahes hästi kavandatud tegevusest
ei ole kasu, kui selle juures ei võeta arvesse õppijat ja tema vajadusi. Sisemise lõimingu eelduseks
on õppija aktiivsus ja motiveeritus. Seetõttu peaks õppeprotsess olema õppijakeskne, arvestama
õpilaste ealisi iseärasusi, eelnevaid teadmisi ja kogemusi, aga ka huvisid, ning andma neile valiku-
võimalusi. Samuti peaksid õpilased saama õppeprotsessi planeerimises osaleda.
Samas on lõimingu puhul üheks väga oluliseks tingimuseks õpetajate koostöö, sest lõimingut
üksi teostada on praktiliselt võimatu. Üksikud õpetajad võivad küll püüda anda oma parima, kuid
see, mida nad teha saavad, on suhteliselt piiratud. Parimal juhul saab aidata õpilastel näha ai-
netevahelisi seoseid või seda, kuidas rakendada õpitud teadmisi ja oskusi elulistes olukordades.
Ülejäänu on aga juba koostöö küsimus: kui tahetakse, et õpilasel tekiks terviklik maailmapilt ja ta
suudaks erinevates elusituatsioonides toime tulla, tuleb selle nimel ka ühiselt tööd teha. Seetõttu
nõuab eeskätt just horisontaalne lõiming igas koolis eri ainete õpetajate tihedat koostööd nii kooli
õppekava koostamisel kui ka selle elluviimisel.

6
Taba, H. (1962) Curriculum Development: Theory and Practice. New York: Harcourt, Brace & World, INC.
7
Pring, R. (1976) Knowledge and Schooling. London: Open Books Publishing, Ltd.
 Lõiming 69

Koostöövõimalused noorte teavitamis- ja nõustamiskeskusega

(Rajaleidja keskustega), karjäärinõustamise ja infoseminaride tõhus
kavandamine õppeprotsessi

Reet Jakobson
Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse karjäärinõustaja

Kooli ning teavitamis- ja nõustamiskeskuse (edaspidi Rajaleidja keskuse) koostöö aitab karjääri-
õpetuse õpetajal kujundada õpilaste õpitulemusi ja pädevusi. Koostöövõimalusi on mitmesuguseid.
Karjääriõpetuse aine peateemade (enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel, karjääri-
info tundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel ning planeerimine ja otsustamine) õpetamisel
saab õpetaja väga palju abi karjäärinõustajalt ja karjääriinfo spetsialistilt. Erinevate töötubade,
loengute ja ürituste kaudu saab õpilane võimaluse ennast analüüsida kui tulevast töötajat, oskuse
luua seoseid oma erinevate elurollide ja karjäärivalikute vahel, õppida tundma tööturu suundumu-
si, erinevaid töövaldkondi, oskuse leida infot õppimis- ja tööturu võimaluste kohta ning teadmise,
et vajadusel on tal võimalik kasutada karjäärispetsialistide abi oma tulevikuplaanide tegemisel.

Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse koostöö koolidega

Esimese peateema „Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel” käsitlemisel paku-
me koolidele mitmeid töötubasid ja õpilasüritusi. Töötoad annavad võimaluse kujundada õpilaste
sotsiaalset ja enesemääratluspädevust. Töötuba „Eneseteadlikkus” aitab õpilastel paremini mõista
oma soove, vajadusi ja unistusi. See on isikliku ministrateegiaga töötuba, mille käigus saavad õpi-
lased unistada, milline on nende ideaalne päev, määrata kindlaks enda praeguse olukorra, gene-
reerida oma unistuste ameti, luua tegevuskava, et liikuda praegusest olukorrast soovitud olukorrani.
Motivatsiooni töötoas saavad õpilased teada, mis neid käivitab ning kuidas oma tegemistes rohkem
innustust leida. Töötoas seatakse sihte, räägitakse hirmudest ning analüüsitakse, kuidas neid ületa-
da. Samuti aitab töötuba tõsta eneseusku ja kujundada ettevõtlikku hoiakut. Töötuba „Temperament
kui osake minust” aitab õpilastel paremini endast ja ümbritsevatest inimestest aru saada. Õpilased
täidavad töötoas temperamendi testi ja arutlevad selle üle, mis temperament üldse on, milliseid
temperamenditüüpe on olemas ning kuidas see suhtlemist mõjutab.
Meie keskus pakub õpilastele ka videotreeningu võimalusi ja kehakeele töötuba. Nendes töötubades
saavad õpilased ennast näha mitmesugustes olukordades, lahendada erinevaid situatsioone ning
õppida tundma kehakeele kui olulise suhtlemisvahendi nüansse.
Traditsiooniks on saanud igasügisene kahepäevane õpilaste karjäärilaager ühes Kesk- või Lõuna-
Eesti kaunis paigas, kus esimesel päeval toimub koolitus enesetundmise või töömaailma teemadel
ning teisel päeval on õpilastel võimalus näidata erinevate ülesannete ja mängude kaudu oma ette-
võtlikkust ja loomingulisust. 2011. aasta sügisel toimus karjäärilaager „Uks töömaailma” Kuremaal.
Koolitusel „Sisenemine töömaailma” tutvustati õpilastele tööotsimise võimalusi, räägiti, kuidas
koostada CV-d ja motivatsioonikirja, ning anti nõuandeid töövestluse edukaks läbimiseks. Paa-
ristööna toimusid tööläbirääkimised, kus üks paariline oli tööandja ning teine tööotsija. Koolitus
„Motivatsioon töömaailmas” oli õpilaste eneseteadlikkust avardav töötuba, kus erinevate harjutus-
te ja töölehtede täitmise kaudu luuakse selgust enda unistustes, eesmärkides ja võimalustes ning
otsitakse erinevaid teid nendeni jõudmiseks. Peale koolituste toimus õhtupimeduses orienteeru-
mismäng „Nagu nupud laual”, mis arendab meeskonnatöö oskusi. Mäng oli kaasahaarav, hariv ja
selles ei puudunud ka võistlusmoment. Mängu edukaks läbimiseks oli oluline valida küsimustele
vastamisel õige taktika: mõnes kontrollpunktis oli GPS-seadme esitatud küsimusele vaja ka vas-
tata valesti, et mäng kiiremini läbida.
70 Lõiming

Teise teema „Karjääriinfo tundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel” raames pakume

koolidele palju huvitavaid loenguid. Kõige populaarsemaks on noorte hulgas kujunenud haridus-
süsteemi ja õppimisvõimaluste loeng, kus me tutvustame õppimisvõimalusi nii Eestis kui ka välis-
maal. Loengupakett „Noor tööturul” annab ülevaate tööotsimise viisidest, tööle kandideerimiseks
vajalikest dokumentidest ja nende koostamisest, töövestlusest ja -lepingust. Loengus käsitletakse
ka töökultuuri ning töö ja tervise teemasid. Töövestluse loengus tutvustatakse õpilastele erinevaid
töövestluse vorme, vestluse eesmärke ja põhimõtteid. Loengus antakse nõu, kuidas töövestluseks
valmistuda ja seal käituda, tutvustatakse küsimusi, mida töövestlusel võidakse esitada, ja analüüsi-
takse tüüpilisi vigu. Materjali illustreerimiseks kasutame töövestluse näidisvideoid. Kõikidel õpilastel
on võimalik läbida ka töövestluse simulatsioon. Enne vestlust peab õpilane endale valima töökuulu-
tustest ühe ameti, millele ta tahab kandideerida. Selle põhjal koostab ta CV ja avalduse või motivat-
sioonikirja ning nende põhjal toimub komisjoni ees töövestlus. Iga õpilane saab töövestluse lõppe-
des kohe ka individuaalset tagasisidet. Kuna tänapäeva kiirelt muutuvas ja infoküllases maailmas
on noortel üsna raske vajalikku teavet leida, siis on koolidel võimalik tellida ka karjääriinfo loenguid,
kus õpilased saavad teada karjääriinfo olemusest, tutvustatakse erinevaid infoallikaid, räägitakse
info otsimise viisidest ning tehakse palju praktilisi ülesandeid.
Samas pakume koolidele ka õppekäike Tartu ettevõtetesse ja asutustesse, et õpilased tutvuksid
võimalikult mitmekesiste töökeskkondadega ja kohtuksid väga erinevate ametite esindajatega, et
teha eluteel õigeid valikuid. Samuti pakub meie osakond erinevaid erialasid tutvustavaid töötubasid.
Näiteks ehitaja eriala tutvustavas töötoas saavad õpilased ülevaate ehitustööde sisust, järjestusest,
tööriistadest ja ohutusnõuetest. Töötoas proovivad õpilased oma käega laduda müüri, plaatida ning
teha katkistest plaatidest mosaiiki. Õmblemise töötuba annab aga ülevaate rõivaõmblemisest ja
rätsepatööst. Töötoas räägitakse hetkemoest ja trendidest. Praktiliseks tegevuseks pakutakse aas-
taaegade või pühadega haakuvaid tegevusi, näiteks jõuluehete, kevadtibude ja jäneste ning muude
pisitoodete valmistamist tähtpäevadeks.
Korraldame karjääripäevi keskustes, kus koolid saavad ise valida, mis vormis ja millise sisuga
päev on.
Meie keskus on enda õlule võtnud ka Tartu linna abiturientide töövarjupäeva korraldamise. Töövar-
jupäev on noortel üks reaalse töökeskkonnaga tutvumise võimalus, kus nad saavad tutvuda ameti-
ga, mida tulevikus soovivad omandada või mis neile praegu huvi pakub. Töövarjuks kandideerimisel
peab abiturient koostama motivatsioonikirja, milles põhjendab oma valikuid (iga kandideerija saab
valida kaks eelistust) ning seostab neid oma tulevikueesmärkidega.
Meie keskus pakub õpilastele võimaluse osaleda ka iga-aastasel tööturukonverentsil, kus oma
ala spetsialistid jagavad noortele nõuandeid ja soovitusi, kuidas tööturul hakkama saada, kuidas
olla konkurentsivõimeline ning kuidas olla ise endale tööandjaks.
Kolmanda peateema „Planeerimine ja otsustamine” käsitlemisel pakume koolidele õpilaste
testimist ja nõustamist. Õpilaste hulgas on väga populaarne Hollandi kutsesuundumuse ning
vaimsete võimete testid (BET). Pärast testi sooritamist antakse kogu rühmale üldtagasisidet tu-
lemustest ning kõikidel soovijatel on võimalik kohtuda nõustajaga ka individuaalselt, et arutada
koos spetsialistiga edasiõppimisplaane ja töömaailma sisenemise võimalusi.
 Kirjandus ja viited 71

SOOVITATAV KIRJANDUS

Gümnaasiumi karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamat. (2011) SA Innove.

Nõmm, E.; Valgma, R. (2008) Õpetamisest: eesmärgist teostuseni. Eesti Vabaharidusliidu Kirjastus.
Täiendavate töölehtede kogumik. Allikas: http://www.rajaleidja.ee/karjaariopetuse-valikkursus-
gumnaasiumis/

KASULIKUD VIITED

Ametite andmebaas
http://ametid.rajaleidja.ee/

Õppimine
http://www.rajaleidja.ee/gumnaasiumilopetajale

Kutsekoolide andmebaas
http://www.rajaleidja.ee/kutsekoolid

Küsi Rajaleidjalt
http://www.rajaleidja.ee/kirjutameile

Lõpueksamid
http://www.rajaleidja.ee/lopueksamid

Mitmed online testid ja töölehed

http://www.rajaleidja.ee/kesmaolen/
http://www.rajaleidja.ee/tootoolehed/
http://www.rajaleidja.ee/haridustooleht/

Töötamine õppimise ajal

http://www.rajaleidja.ee/taskuraha

Rajaleidja keskuste võrgustik

http://www.rajaleidja.ee/karjaariabi

Tervis ja karjäär
http://www.rajaleidja.ee/tervis/
2011. aastal valmisid Haridus- ja Teadusministeeriumi
tellimusel ja rahastamisel gümnaasiumi riikliku
õppekava rakendamise tugimaterjalid,
sh karjääriõpetuse valikkursuse kohta.
Käesolev aineraamat on koostatud selleks,
et toetada õpetajaid gümnaasiumi
karjääriõpetuse töökavade koostamisel.