Professional Documents
Culture Documents
Sapate Palema - Pasio
Sapate Palema - Pasio
F. Na`e `alu leva `a Siutasi `Isikäliote, ko e taha ia he toko hongofulu mä uá, `o ne pehë ange ki he
hou`eiki taula`eikí:
F. Pea nau `oange `a e pa`anga siliva `e tolungofulu. Pea lama ai `e Siutasi hano faingamälie ke lavaki`i
`a Sësü. Pea toki omi leva `a e kau akó kia Sesü he `uluaki `aho `o e kätoanga Mä Tapu Lëvaní,
`o nau pehë ange,
+ “Mo ö ki koló ki ha tangata ‘oku nofo ai,‘o talaange ki ai, ‘Kuo fakahä mai `e he Faiakó, kuo
vave hoku houá. Pea te mau Päsova mo `eku kau akó `i homou `apí.’”
F. Pea ö leva `a e kau akó `o teuteu ai e Päsová `o fakatatau ki he tu`utu`uni `a Sësuú. Pea efiafi po`uli
hifó, pea nofo hifo leva `a Sësü mo e kau ako `e toko hongofulu-mä-uá ke fai `enau kaí.
Pea lolotonga `enau kaí, kuo tala ange `e Sësü kiate kinautolu,
F. Pea nau loto mamahi `aupito ai, `o nau `eke täutaha kia Sësü,
+ “`E lavaki`i au `e ha taha `iate kimoutolu kuó ne kai he ipu tatau mo aú. `E mate `a e Foha `o e
tangatá `o fakatatau ki he lau `a e Folofolá, ka `e mala`ia `a e tokotaha te ne lavaki`i `a e Foha `o e
Tangatá. Na`e mei sai ange ke `oua `e fanau`i e tokotaha ko iá.”
F. Pea lolotonga `enau kei kaí kuo to`o `e Sësü ha konga mä, peá ne täpuaki`i, peá ne toki pakipaki
`o vahevahe ange ki he`ene kau akó. Peá ne toki pehë ange leva kiate kinautolu,
+ “Mou inu kotoa pë mei ai. He ko hoku totó eni, ko e toto `o e fuakava fo`oú, pea kuo lilingi ia ma`á e
Tokolahi, ko e fakamolemole`anga angahala. Pea ko e mo`oni eni `oku ou tala atú, `e `ikai te u toe
Inu he uainé ni kae`oua kuo hoko mai `a e `aho te u inu uaine fo`ou ai mo kimoutolu he Pule`anga `o
`eku Tamaí.”
F. Pea nau fai leva `enau hiva himi, pea nau toki ö atu mei he `apí ki tu`akolo ki Mo`unga `Ölive.
Pea tala ange leva e Sësü ki he`ene kau akó,
+ “Ko e poó ni pë, te mou li`aki au, `o hangë ko e lau `a e folofolá, ‘Te u taa`i e tauhí, pea `e movete ai
e täkanga sipí.’ Kae hili hono fokotu`u hake aú, te u mu`omu`a atu `iate kimoutolu ki Käleli.”
Pita: “Neongo ai ha`anau li`aki koe `e kinautolu, ko au `e `ikai `aupito te u li`aki koe.”
+ “Ko e mo`oni eni `oku ou tala atú, `e te`eki ke `u`ua `a e moá `ahengihengi, kuo tu`o tolu ho`o pehë
`oku `ikai te ke `ilo`i `e koe au.”
Pita. “`E `ikai `aupito ha`aku lau pehë, neongo ai pë ha hoko mai ha me`a ke ta mate fakataha ai”
F. Pea lea pehë kätoa mo e kau akó. Pea a`u atu ai `a Sësü mo `ene kau akó ki he feitu`u na`e ui ko
Ketisemani, peá ne tala ange kiate kinautolu,
F. Peá ne vahe`i `a Pita mo e ongo tautehina ko Sëmisi mo Sioné, ke nau ö mo ia. Pea kamata mamahi
ai hono lotó mo mafasia `aupito. Peá ne tala ange kiate kinautolu,
+ “`Oku mätu`aki mamahi hoku laumälié `o hangë ka u ka maté. Mou nofo mu`a heni ke tau `ä mo au.”
F. Pea laka si`i atu leva `a Sësü `o tö fo`ohifo. Peá ne toki fai leva `ene lotu, `o ne pehë `e ia,
+ Tamai ë, kapau `e ala lava, ke `oua te u inu he ipú ni. Ka neongo ia, `oua `e fai hoku lotó,
kae fai pë ho finangaló.”
F. Pea toki foki atu `a Sësü ki he kau akó, tä kuo nau `osi kotoa he mohe. Peá ne pehë ange ai kia Pita,
+ “'E `ikai koä te mou lava `o `ä mo au `i ha houa `e taha? Mou `ä `o le`o mo lotu; ke `oua na`a lava
`e he Filí `o ikuna'i kimoutolu. `Oku mou loto ke fai `a e me`a `oku ou loto ki aí, ka `oku fakavaivai
pe.”
F. Pea toe `alu leva `a Sësü `o lotu. Peá ne toe pehë `e ia,
2
+ “'E Tamai, kapau `oku `ikai ha toe founga `e taha, ka ko `eku inu pë he mamahí ni, pea fai ä ho
finangaló.”
F. Pea toe foki atu `a Sësuú, tä kuo toe to ‘o mohe `a e tokotolú. He kuo nau ongosia `aupito.
Pea toe `alu ai pë `a Sësü `o fai e lotu tatau. Pea toki ha`u leva `a Sësü ki he kau akó `o ne pehë ange
kiate kinautolu,
+ “`Oku mou kei mohe koä mo fakafiemälie? Kuo hoko mai e houa ke lavaki`i e Foha `o e Tangatá
ki he kau fai angahalá. Mou tu`u ä ke tau ö! Sio atu! Ko hoku lavakí `ena kuo a`u mai!”
F. Pea lolotonga e kei lea `a Sësuú, mo e a`u mai `a Siutasi, ko e taha he toko hongofulu-mä-uá,
mo ha fu`u kakai tokolahi kuo nau to`o heletä mo to`o pövai, ko e fekau `a e hou`eiki taula`eikí mo e
mätu`a tauhi fonuá. Pea kuo `osi tala ange `e Siutasi kiate kinautolu `a e fo`i faka`ilonga. Na`á ne
pehë ange,
F. Pea laka atu leva e kau tangatá `o puke `a Sësü. Pea ko e tokotaha he kau ako `a Sësuú, na`á ne unuhi
`ene heletaá `o taa`i `aki e tamaio`eiki `a e Taula`eiki Lahí, `o motu ai hono telingá. Pea tala ange `e
Sësü,
+ “`Ai ho`o heletaá ki hono `ai`angá! He ka `ilonga ha taha te ne mo`ui `aki e taú `e mate he taú.
Kuo te`eki koä ke ke `ilo`i te u lava pë `o kole tokoni ki he`eku Tamaí, pea te ne `omi ha kau `ängelo
`e toko laui mano? Ka `e mo`oni fëfë ai e potu Folofola `oku tala mai ai kuo pau ke hoko e ngaahi
me`á ni kiate aú.”
+ “Ko ho`omou omi koä mo e heletä mo e pövai ke taki aú, he ko ha faihia au?
Ko e `aho ki he `aho mo `eku nofo mo faiako he Temipalé, kae `ikai te mou fie puke aú.
Ka kuo hoko kotoa eni ke mo`oni ai e ngaahi me`a na`e tohi `e he kau palöfitá he Folofolá.”
F. Pea li`aki leva `e he kau akó `a Sësuú `o nau hola. Pea `osi `enau puke `a Sësuú,
pea nau taki atu leva ki he `api `o Kaiafasí. Ko e Taula`eiki Lahí ia.
Pea kuo fakatahataha hake ki ai e kau faiako Lao `a Mösesé mo e mätu`a tauhi fonuá.
Kae muimui mama`o atu ai pë `a Pita `o a`u ki he `api `o e Taula`eiki Lahí.
Peá ne hü atu ki loto `o tangutu fakataha ai mo e kau le`o Temipalé ke vakai pe ko e hä e me`a `e
hokó. Pea feinga leva `e he hou`eiki taula`eikí mo e fakataha`angá kätoa ke ma`u ha kau fakamo`oni
loi ke talatalaaki`i `aki `a Sësü ke lava ai ke nau tämate`i.
Ka neongo e tükuingata `a e tokolahi ke fai ha loi `o kau kiate ia, ka na`e `ikai te nau ma`u ha taha.
Pea faifai, ne laka mai ha ongo tangata `e toko ua, `o na pehë mai,
3
Ongo tangata. “Na`e pehë `e he sianá ni, ‘Te u lava `o holoki e Temipale `a e `Otuá, ka u toe langa
hake ia `i ha `aho `e tolu.’”
Taula’eiki lahi. “`Oku `ikai koä ha`o tali ki ho talatalaaki`i kuo fai `e he ongo tangatá ni?
F. Kae fakalongolongo pë `a Sësü ia. Pea toe pehë atu `e he Taula`eiki Lahí kia Sësü,
Taula’eiki lahi. “Lea mo`oni mai he `ao `o e `Otua mo`uí pe ko e Mïsaiá koe, ko e Foha `o e `Otuá!”
+ “Ko ia pë kuó ke lea`aki maí. Ka `oku ou tala atu kiate kimoutolu kotoa, `e vavé ni pë ha`amou
mamata ki he Foha `o e Tangatá `oku nofo mei he to`omata`u `o e `Otua Mäfimafí pea `oku ha`u he
ngaahi `ao `o e langí.”
F. Pea pehë ange leva `e he Taula`eiki Lahí mo `ene hae hifo hono teungá,
Taula’eki lahi. “Kuo fie `Otua `a e sianá ni! `Oua te tau toe hela kumi fakamo`oni! Kuo mou fanongo
tonu he`ene talí! Ko e hä ha`amou fakakaukau?”
F. Pea lolotonga e kei tangutu `a Pita he loto `api `o e Taula`eiki Lahí kuo ha`u ki ai ha kaunanga. Pea
pehë ange `e he kaunangá kia Pita,
F. Kae faka`ikai`i ia `e Pita he lotolotonga `o e kakai kotoa na`e `i aí, `o ne pehë ange,
F. Pea holomui atu leva `a Pita ki he hü`anga `o e `apí. Pea toe sio kiate ia ha kaunanga `e taha,
peá ne tala ange ki he kau tangata na`e tutu`u ai,
4
F. Pea fuoloa si`i ange pë, pea omi e kau tangata na`e tutu`u ai `o nau pehë ange kia Pita,
Kau tangata (e3). “Ko e mo`oni pë! Na`á ke kau ai koe! He ko ena ko ho`o leá `oku fasi faka-Käleli.”
Pita. “Ko hoku nimá ë ko e mo`oni e me`a `oku ou tala atú. Tautea au `e he `Otuá `o kapau `oku ou loi.
`Oku `ikai te u `ilo `e au e sianá.”
F. Pea fe`unga pë mo iá mo e `u`ua e moá. Pea toki manatu`i hake ai `e Pita `a e lea ange `a Sësü ki aí,
`ene pehë ange, “`E te`eki ke `u`ua e moá, kuo tu`o tolu ho`o fakafisinga`i aú.” Pea hü ai pë `a Pita ki
tu`a `o tangi mamahi.
Pea pongipongi haké, kuo alea`i `e he hou`eikí mo e mätu`a tauhi fonuá hono kätoa ha me`a ke
tämate`i ai `a Sësü. Pea nau toki ha`i ia `o taki atu kia Pailato, ko e kövana Lomá.
Pea ko e `ilo pë `e Siutasi kuo tu`utu`uni ke tämate`i `a Sësuú, peá ne toe fakame`apango`ia ai. Peá
ne `alu mo e pa`anga siliva `e tolungofulú ki he hou`eiki taula`eikí mo e mätu`á tauhi fonuá, peá ne
pehë ange kiate kinautolu,
Siutasi. “Kuó u fai hala, ko `eku lavaki`i ha tangata na`e `ikai ha`ane kovi `e fai.”
F. Pea laku atu leva `e Siutasi e pa`angá ki he loto Temipalé, peá ne toki `alu leva `o tautau pë ia.
Pea to`o `e he hou`eiki taula`eikí `a e pa`angá pea nau pehë leva,
Kau taula’eiki. “Ko e pa`anga eni na`e ma`u he lingi toto, pea `oku `ikai ngofua `i he`etau Laó ke
fakahü ia ki he tuku`anga pa`anga faka-Temipalé.”
F: Pea hili ha`anau alea ki ai pea nau tu`utu`uni leva ke fakatau e `api `o ha tangata tufunga ipu `umeá
ke ngäue`aki ko e fa`itoka `o e kakai nofo mai mei muli.
Ko hono `uhinga ia `oku ui ai e mala`e ko iá ko Mala`e Toto. Pea na`e toki mo`oni ai e lau `a e
palöfita ko Selemaiá,
“Na`a nau to`o `a e pa`anga siliva `e tolungofulu. Ko e lahi ia `o e pa`anga na`e tu`utu`uni ki ai
e kakai `Isilelí ko hono totongí. Pea nau fakatau `aki ia `a e mala`e `o e tufunga ipu `umeá,
`o hangë ko e tu`utu`uni na`e fai `e he `Eiki kiate aú.”
Pea nau toki taki leva `a Sësü kia Pailato, ko e kövaná ia. Pea `eke ange `e he kövaná ki ai,
F. Pea toki talatalaaki`i leva `a Sësü `e he hou`eiki taula`eikí mo e mätu`a tauhi fonuá,
kae fakalongolongo pë ia. Pea pehë ange leva `e Pailato ki ai,
5
Pailato. “`Oku `ikai koä te ke fakatokanga`i e ngaahi me`a ko eni `oku nau tukuaki`i ai koé?”
Pea ko e anga ai pë `o e kövaná he kätoanga Päsová ko `ene tuku ange ha pöpula `e loto ki ai e kakaí.
Pea na`e fe`unga ia `oku `i ai e pöpula `iloa ko Paläpasa hono hingoá. Pea fakataha mai e kakaí, pea
tala ange leva `e Pailato kiate kinautolu,
Pea fakaloto`i leva `ehe hou`eiki taula`eikí mo e mätu`a tauhi fonuá `a e kakaí ke nau kole kia Pailato
ke tukuange `a Paläpasa kae tämate`i `a Sësü. Pea toe `eke ange leva `e Pailato kiate kinautolu,
K. “Ko Paläpasa!”
K. “Tukifa`o ia ki ha kolosi!”
K. “Tukifa`o ia ki ha kolosi!”
F. Pea ko e `ilo pë `e Pailato `oku `ikai ke lava ha`ane me`á, ka `e faifai pea hoko ha moveuveu,
peá ne to`o mai leva ha vai `o fanofano kae sio atu e kakaí, peá ne toki tala ange leva kiate kinautolu,
Pailato. “Kuo `ata`atä hoku konisënisí mei he toto `o e tangata tonuhia ko ení. Mou fa`iteliha ä ki ai.”
6
K. “Tuku ai pë ke `eke hono totó kiate kimautolu mo `emau fänaú!”
F. Pea toki tuku ange leva `e Pailato `a Paläpasa kiate kinautolu. Pea hili `ene fekau ke tä `a Sësü `aki ha
maea, peá ne tuku atu ke tukifa`o ki he kolosi. Pea `ave leva `a Sësü `e he kau sötia `a e kövaná
ki he palasi `o e kövaná, pea kätoa mai ki ai e vähenga taú. Pea nau vete `a e teunga `o Sësuú
kae `ai ki ai ha pulupulu lanu kulokula.
Pea nau fï ha kalauni talatala `o `ai ki hono fofongá, mo nau `ai ha va`a kaho ki hono nima
to`omata`ú.
Pea nau toki tü`ulutui atu ki ai `o manuki`i `aki `enau pehë ange,
F. Pea nau `anuhia ia, mo toutou taa`i `aki si`ono fofongá `a e va`a kahó. Pea `osi `enau manuki`i `a
Sësuú, pea nau hu`i leva e pulupulú mei ai. Pea nau toe `ai ki ai hono teunga `o`oná, pea nau toki taki
atu leva ke tutuki ki he kolosí. Pea ko `enau hü atu pë ki tu`a koló, kuo nau fetaulaki mo ha tangata
Sailine ko Saimone hono hingoa, pea nau fekau ke ne fua `a kolosi `o Sësuú.
Pea faifaí pea nau a`u ki he feitu`u na`e ui ko Kolokota, ko hono `uhingá ko ‘Feitu`u `Ulupoko.’ Pea
nau `oange ai kia Sësü ha uaine hu`i `aki e `ahu ke ne inu. Ka ko e kamata `ai hake pë `e Sësü, peá ne
teke`i.
Pea hili `enau tutuki ia ki he kolosí, pea nau vahevahe hono teungá `aki `enau talotalo ki ai.
Pea `osi iá, pea nau tangutu ai `o le`ohi. Pea nau tohi e ngaahi lea ko ení mei `olunga `o fe`unga hifo
mo hono fofongá ke mahino e `uhinga hono tauteá,
“Ko Sësü eni, ko e Tu`i `o e kakai Siú.”
Pea nau toe tutuki fakataha mo Sësü ha ongo tangata kaiha`a, ko e taha mei to`omata`u, pea taha mei
to`ohema. Pea ko e kakai na`e fou atu he feitu`u ko iá
na`a nau ö pë mo manuki`i `a Sësü:
K. “Ko koe na`á ke teu ke hae e Temipalé, pea toe langa `i ha `aho `e tolu! Hanga `o fakamo`ui koe!
Kapau ko e Foha koe `o e `Otuá, pe`i `alu hifo mei he kolosí!” Ko `enau lau ia na`e fai kia Sësuú.
F. Na`e kau ai pë mo e hou`eiki taula`eikí mo e kau faiako Laó mo e mätu`a tauhi fonuá he manuki ki
aí, `o nau pehë `e kinautolu,
K. “Na`á ne fakamo`ui e kakai kehé. Ka ko ena `oku `ikai te ne lava `o fakamo`ui ia! `Ikai ko e tu`i
`Isilelí ia? Kapau `e lava `o hifo ä mei he kolosí, pea te tau toki tui kitautolu ki ai! Na`á ne falala ki
he `Otuá, peá ne lau ko e foha ia `o e `Otuá. Pe`i fakamo`ui ia `e he `Otuá, `o kapau ko hono
finangalo ia.”
F. Pea na`a mo e ongo faihia na`e tutuki fakataha mo iá, na`á na kau he manuki ki aí.
Pea a`u ki he ho`atä mälié ‘o e ‘aho kuo fakapo`uli kätoa e funga `o e fonuá, pea faai atu ia `o a`u ki
he hoko e tolu efiafí. Pea fe`unga nai mo iá kuo kalanga le`olahi `a Sësü,
7
F. Pea fanongo ai ha ni`ihi na`e ofi mai, pea nau pehë,
F. Pea lele hake leva `a e tokotaha `o ne to`o ha fo`i oma `o unu `i ha uaine mahi, peá ne toki hunuki
`aki e va`a kahó `o `ohake `aki kia Sësü ke ne inu. Kae pehë ange `e he ni`ihi ia,
F. Pea na`e `i ai mo ha kau fefine tokolahi na`e sio mai mei he mama`ó, ko e kau fefine na`e muimui
fononga mai `ia Sësü mei Käleli mo tokoni ki ai. Ko e ni`ihi ai ko Mele Makitaline, mo Mele ko e
fa`ë `a Sëmisi mo Siosifá, pea mo e fa`ë `a Sëmisi mo Sioné.
Pea efiafi hifó, kuo ha`u ha tangata ma`u me`a mei `Alamatea, ko Sosefo hono hingoá, pea na`e
kau he kau ako `a Sësuú. Pea `alu ia kia Pailato `o kole `a e me`a faka`eiki `o Sësuú. Pea tu`utu`uni
leva `e Pailato ke `oange ia kia Sösefo.
Pea `ave leva ia `e Sösefo `o ne teu `aki ha tupenu lïneni ma`a, peá ne toki `ave `o telio `i hono
fonualoto `o`ona kuó ne toki tä `i ha fu`u makatu`u. Peá ne teka`i atuha fu`u maka lahi ke täpuni`i
`aki e fonualotó, peá ne `alu leva. Pea na`e `i ai `a Malia Makitaline, mo Malia ko ë, `okú na tangutu
`o sio pë ki he fonualotó.
Pea a`u ki he `aho `e tahá, ko e Säpaté ia, pea fakataha hake `a e hou`eiki taula`eikí mo e kau
Fälesí kia Pailato, `o nau pehë ange,
K. “Tangata`eiki, kuo mau toki manatu`i hake na`e kei mo`ui e siana käkä ko ená na`á ne pehë `e ia,
‘`E hili ha `aho `e tolu kuó u toetu`u mei he maté.’ Tu`utu`uni mu`a ke malu`i ma`u pë `a e fonualotó
`o a`u ki he `aho hono tolú, na`a faifai ange kuo omi `ene kau akó `o kaiha`asi hono me`a faka`eikí,
`o toki tala ki he kakaí kuo toetu`u mei he maté, `o `ange`ange ai e loi ki mu`á he loi ki muí!”
F. Pea nau ö ai pë `o sila`i e maká mo fokotu`u ai e kau le`ó ke nau le`ohi e fonualotó ke malu.