“Tõde ja õigus” 

A. H. Tammsaare 

1. osa

I Andrese ja Krõõda teekond Vargamäele - Naabertalud - Krõõda vana lehma Maasiku soost
välja aitamine.

II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas - Madise ja Andrese rammu katsumine kivide
viskamisega.

III Lauad lävepaku kõrgendamiseks - Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid
rauapuu - Mindi sulast ja tüdrukut otsima - Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, rääkis, et vajab
uut talutüdrukut, võttis tüdruku Mai - Andres sai alla 20-se sulase Juss - Pearu ja Andres
tutvuvad kõrtsis, Pearu kutsub jooma aga Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust

IV PEARU KAEVU PAHANDUS Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja
sõitis värava lõhki -  Pearu hakkas naist abielu truudusetus süüdistama, ähvardas kaevu
saastada/kuseda - naine põlvili palus lõpetada, Pearu rahunes ja andis perele saia, joodi
viina - Pearu ei läinud üleaedsete juurde.

V Eespere kuulis, mida Pearu tegi - Andresel liiga palju vett, Aaseme vesi voolab tema
maale - Andres läks Pearu juurde kraavi asjus - tahtis teha kraavi, et maa ei oleks nii soine ja
vesi voolaks ära otse jõkke - Lepiti kokku kraavi tegemine, kraav Pearu maa sees, mätas
Andrese küljel

VI Mindi nelipühade puhul kirikusse - Karja-Eedi läks koos Eesperega vankris kirikusse, kuid
tuli tagasi viletsate riiete tõttu - Krõõt lubas saia ja võid - Kirikus käidud, sai Eedi noore mära
seljas sõita - Tulid külalised, katsuti rammu.

VII Sõnnikuveo talgud, Mai armumine Kaarlisse, veega üksteise kastmine mänguhoos

VIII Heinatöö - Krõõda tegemised talus ja kuidas neid ei hinnata - Juss mõtleb järgmisel
aastal ära minna, kuid hiljem mõtleb ümber - Seletatakse lahti Vargamäe: Oru ja Mäe teke.

IX Saak vilets, midagi müüa pole - varajane lumi - Ree laenamine Pearult, Pearu solvumine,
et Andres ree laenamisest rääkida ei lubanud (ei teinud midagi) - sündis Krõõda esimene
tütar.

X Tehti puitesemeid (lusikaid jne) - Juss jäi edasi suurema palga pärast aga Mai läks ära
kadunud õnne pärast Vargamäel - Mõlemad naabrid hakkasid aeda tegema, VÕISTLEMINE
- Saunaeit räägib et naabrite koerad situvad üksteise aedadele, halb õnn ⇒

⇒ Loomad olid kesal söömas, mida piiras 3 küljelt Eespere ja ühelt Tagapere aed, PEARU
LÕHKUS AIA ÄRA (oli puitu vaja) ja Krõõt kutsus loomad heleda häälega rukkist välja - 
Pearu imetleb naabrinaist - Andres jäi sõnakehvaks ja tõsiseks kuuldes Pearult sõnu Krõõda
ilusa hääle kohta.

XI 2 aastat Vargamäel - Hein ja rukis vilets - Tuli lõpuks Jaanipäeval vihma, sai heina, Hakati
vilja võtma - Juss viriseb liigse töö pärast, uus tüdruk Mari õrritas Jussi (armub), Juss
uhkeldab üle jõe ujuda aga saab krambi ja peaaegu upub - Madise kraaviots jõuab jõkke,
Pearu oli aga Madist ja Andrest ninapidi vedanud (tema kraav, tema vesi), Madis kaevas uue
kraavi Andrese maale - Pearu sai pahaseks, et Andres talle uue aia ehitas ning lasi
hobuseid salaja enda maale ning ei andnud neid ära  -  enne jõule palus kõigilt lepitust.

XII Andresel kiire töö – kambrite ehitamine, naabritelt laenu võtmine - Pearu saatis sulased
appi - Mari kiusas Jussi, Juss ähvardas end üles puua (liialt tööd ja narrimist) - Juss ja Mari
plaanivad saunakambri minna

XIII Kambrid said valmis -  Krõõt sünnitas üksi teise tütre, Krõõda tunded ja Andrese tülid -
Mari rääkis enda ja Jussi plaanidest pererahvale, pererahvas on rahul
Madis kolis saunast Orule

Mari ja Juss on talvest saati saunanaine ja saunamees

XIV Eespere karjapoiss Mart kaebas lepikualuse kraavi üleujutuse pärast sest tammid on
ette pandud, Pearu ehitas kraavile TAMMI, et heinamaad kasta - Andres tahab lõhkuda,
aga Eespere Mart lõhkus selle korduvalt ära, viskas Pearut kividega ja ässitas koera kallale

XV Eespere sai teada Pearu sinikatest, Mardist sai Matu: Eespere kangelane ja uus sulane
- Pearu laskis maha Matu koera kakluse käigus - Kohtus käimine, Eespere tahtis
kahjutasu koera eest ja karistust Pearule, Tagapere  kahjutasu “tedrepoegade eest” ja
karistust Matule “koera ässitamise” eest - Andres ei saanud oma õigust kätte kuna kohus ei
tulnud otsusele, mõlemad kaotasid → Andreses tõusis kättemaksuhimu 
 kogemata lasi Pearu karjane loomad Eespere heinamaale, uuesti kohtusse, Andrese
võit
 Andres kohtus kraavi üleujutuse asjus, ei olnud tõestus jäi sinnapaika

 Madis kaevas uue kraavi, mis viiks kõik ta veed jõkke, võitleb kahe peremehe vahel

XVI Jussi ja Mari abielu, Maril sündis poeg - Krõõdal uus talutüdruk Kaie. Krõõdal sündis
kolmas tütar. Pearu sai uue sulase Jaagupi, tülid uue sulasega →  Jaagup läks kohtusse
maksmata palga pärast. Pearu süüdistas sulast, aga maksab siiski palga kui ta vabandab -
lepitus - hommikul kahetses, keeras Jaagupile käru ja valetas et, ta teda tappa tahab -
Jaagup lahkub süüdistustega vargamäelt - Jaagupi sõbrad peksid Pearu läbi (peaaegu suri) -
Pearu jõi täis ja ähvardas oma eide ära tappa.

XVII Talvise metsaveo tee ees aed, tegi uue tee Eespere krundile - Krõõda halb tervis -
Krõõdal sündis poeg, Maril tütar -  KRÕÕDA SURM 172 - Andrese kohkumine ja tööhimu
kadumine - Matused, Meistri-Ants tegi kirstu - Mari hakkas Eesperes abiks - Pearu leinamine
Krõõdast, tegi talle silla 
XVIII Mari Eesperes - Andres mõtleb Mari kodustamisest - Juss muretseb Mari ära olemise
ja armastuse pärast - Mari käis Andresega kirikus aga mitte Jussiga - Andres lõi Pearu,
kohtu, Andres vee ja leiva peale vallamajja - Juss palus Mari koju - Andres “kukkus” jala lõhki

 Maril kõik üle pea

XIX Jussil kõik üle pea, Juss oli see kes oli pussitanud Andrese jalga, POOS END ÜLES -
Jussi matused surnuaia taga (mitteametlik matus) - ainult Andres laulis koos meestega (mitte
õpetaja ega köster)

 Mari masendus ja süütunne, vaikis ja leinas

XX Täis Pearu tuli Andresega leppima, Mariga ka, ei võtnud tõsiselt - Pearu keeras kevadel
Andresele kõigega käru, leidis magavana oma rukkist - Andres võitis Pearut kohtus →
Kõrtsikohus - 30 rubla kõrtsile, et Andres ütleks kuidas Pearu sai tema rukkile, Pearu
pettumus sest Andres ei öelnud piisavalt valjusti, et Pearul oleks tunnistajaid KÕRTSI
SALADUS

XXI Andres pakkus Marile pudelit ja võttis ümbert kinni, rääkis Jussi pussitamise ja kohtu
saladuse ära (viis ise Pearu rukki), Mari ja Andres õpetaja juurde.

XXII Õpetaja soovib teada, kas hinged puhtad, Andres palub õigust patuste hingede pärast,
õpetaja lubab laste pärast - pattudest puhtaks rääkimine, Mari ei räägi puhtaks - Pulmad.
(naljatav külapoiss) Laulu-Lullu lorilaul, mida külapoisid irvitasid, Andres kuulis ja viskas
välja, läksid ära - Mari leidis aidast laulusõnad ja peitis ära.

XXIII Mari süda valutab (laulu ja Jussi pärast), Andres üritab rõõmustada - Andres kuuleb
kõrtsis ja Aaseme Aadult laulu kohta, Pearu plaan luua laul, Saunatädi abi toimetada laul
Marile - valetab, et varastati, Andres palub Maril peast lugeda, Mari keeldub - hakkab rihma
andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja rebib tükkideks.

XXIV Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi, et too tädi karistaks - Saunatädi
sai Madiselt rihma, Saunatädi mõttes arvamus pererahvast → ei väärtusta enam Andrest
ega Mari, vana sulane (Matu) läks ära ja tuli uus pikk ja sihvakas sulane, Vargamäel oli
tunda rõõmu, Maril ja Andresel sündis poeg.

XXV Eespere 7 lapse nimed (all) - Teistsugune poeg väike Indrek kaasab palju vaeva
pererahvale → väsitab nii lapsi kui vanemaid, kuid on ikka rahutu - Lastel oma Vargamäe,
oma ühine majapidamine ja askeldused, murul oma vargamäe põllud, niidud, pered, mängud
jne 258-259 Maril seevastu Indrekuga palju tööd - Andresel siiani suured plaanid, aga jaksu
ja raha napib - Rahvas käis kevadeti kõrtsis kartulite eest raha küsimas - Andrese ja Pearu
rahavõistlus kõrtsis ja Andrese sekeldus, Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja
kinnastega nagu tehti austatud mehele Kassiaru Jaskale

XXVI Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust - Vargamäe naabrite vanem rahvas
ei käinud enam läbi, aga noored see-eest sõbrunesid - Maret ja Liisi (Andrese lapsed) viivad
Joosepile ja Karlale (Pearu lapsed) saepuru, koort, liiste aga ainult natukene, sest poisid
tahtsid osa saada Eespere talu ehitamisest, Kasuema Mari lubab nende saladust hoida.
Laste suhtluses tekib sarnane muster nagu vanemate omas. Poisid mängisid Türki ja
Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt.

XXVII Maril uus poeg Ants. Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks
valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne).

XXVIII Vargamäele tuli suur haigus, mis paljud lapsed (Kassiaru, Oru, Hundipalu,
Ämmasoo, Rava) hauda, ka Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni. Maret
ja Liisi rääkisid noorematele vanadest headest aegadest (külmaga õue, kõik vaba).

XXIX Mari ja Andrese sõnelus Jussi ja surnud laste pärast(303-313). Jaagupi armastus
Rosalinda vastu. Esimesel kokkulepitud kohtamisel sai Jaagup peksa. Teda ravis Miina ja
Miina sai lapse. Jaagup läks sõjaväkke ning Miina Vargamäelt minema. Patt.

XXX (330-349) Jaagup läks kroonust tervist parandama, üksi jäänud Miina juurde. Mari andis
talle toitu kaasa. Tõnu kohtus käimisele olid ka kodused hädad – Pearu naissugu läks sauna,
Mari sai hästi palju nüpeldada. Uus sulane Matu (tema koer lasti aastaid tagasi Pearu poolt
maha) oli paljude hädade alguseks – Pearu Andrese vastu(kraav, kraavipealne aukus tee,
kust Pearu rappa kukkus).

XXXI (349-360) Andres ja Indrek (noorem vend) unistasid Matu aegsest rõõmust, kaskedest
allalaskmisest, tempudest. Andres kogu aeg peksis Indrekut. Indrekule ei meeldinud usside
piinamine(352-354), vareste-kullide võitlus. Kui Andres Indreku mütsi mulda täis toppis ning
ära viskas, sai Indrek vihaseks, saatis Andrest kiviga, kuid pihta sai kartulit võttev Mari(357-
358). Andresele see härdus ei meeldinud ning edaspidi lasi ta Indrekul üksinda nokitseda.

XXXII (360-379) Tööd oleks nagu rohkem kui Vargamäele tulles. Andrese-Indreku
omavaheline ületrumpamine(367). Andres otsustas noore Andrese tööpoisiks teha. Andres
otsib abi piiblist. Maret-Liisi käivad Andrese eest salaja väljas(370-373), abi leidmine
lauavirna tagant.

XXXIII (380-401) Indrek püüdis tihti karjas olles kalakesi, otsis linnupesi. Kui kanaarilinnu
pesa tühjaks söödi, mõtles Indrek välja, kuidas teada saada, kas see oli Riia Milli. Oli. Milli
suri pärast väntsutamist, puremist ja Musta kaevas ta korduvalt hauast üles-poisid põletasid
kassi ära.

XXXIV (401-421) Mäe ja Oru olid seotud vaid tänu lastele (Liisi viis Joosepile katsikute saia).
Mindi jõuluõhtul kiriku, 2 hobusega(104). Liine imestas suure kuuse üle. Koju mindi suure
kiiru ja Joosepi kelladega. Koju jõudes alles loeti palvet, kuna Andres peksis naabri Valtut
tuppa ronimise ja toidu söömise eest. Alles teisel põhjal võis trallitada, mustlast mängida ja
kingsepal silmi torgata(417-421).

XXXV (421-442) Kohtuskäimine Pearu koera pärast. Pearu ütles kõrtsis Andresele, et Liisi
magatab Joosepit. Andres ei luba Liisil Joosepile minna kui see Oru endale ei võta. Liisi
lubab lapse saada, et Joosepiga minna (321-422). Liisi ootab last, Andres laseb ta
rukkilõikuselt ära kutsuda ning saadab ta kodust minema. Liisi läheb sauna.

XXXVI (442-468) Liisi tegutseb sauna juures. Andrese Vargamäele tulekust on rohkem kui
20 aastat möödas (Madis oli 40). Madis arvab, et Andrese ja tema isa viha tuli piiblist – ainult
neil on õigus(444-452) ja seostab seda ka Vargamäe ja Vihuksega. Liisi ja Joosep käisid
kirikuõpetaja juures(456-458). Joosep läks kosja(453-455). Joosepi ja Liisi pulmad (Andres
läheb ära). Joosep ja Liisi kolivad ära(465-468). Kui Joosep Pearu käest kaasavara sai,
palus ka Andres Liisile hulka asju anda. Liisi läheb nuttes Vargamäelt ära(ei näinud isa).

XXXVII (468-500) Mareti ja meistrimees Sassi(470) pulmad. Indreku õpingud köstri juures.
Rätsep Taar jätab vana köstri matusetele minemata, et oma intressi raha veelgi rohkem
saada – õmbleb Pearu juures. Indreku raamatute lugemine(475-483). Seda saladust peab
Indrek loomade tülide, meeleolud põhjuseks. Mareti laul mustlasviisiga. Indrek saab tänu
Millile teada, mis see saladus(südame värin, Liisi-Joosep…) tähendab – armastus (483-493).
Andrese - Hundipalu Tiidu kõnelus Indreku haridusest, kool kasvatab hobusevargaid, Pearu
sugu tulevik… See paneb Andrese mõtlema (493-500).

XXXVIII (500-523) Indrek lubati minema. Lapsed, kes Vargamäele jäid vanuse järjekorras.
Noore Andrese tugevus, lubadus Maalile(500-508). Antsu nahatäis karjas magama jäämise
eest, konnade nülgimine(508-513). Kirjutaja, köstri ja Indreku vähipüük, jões kahvade järgi
käimine(513-517). Andres mõtleb, kas ka tulevikus võib jõe asemel mets olla(jõest leitud
kännud), kas tema ja Tiidu ehitatud sild säilib, kas on mõtet järge puhastada(517-523)

XXXIX (525-554) Andres lõhub viisakalt Pearu tammi ära ning ei ütle, kas kroonust
vabanedes tuleb tagasi (523-530). Indrek teatas soovist linnakooli minna, palus laevu( osa
raha sai Maielt kirjade kirjutamise eest (531-536). Indrek lahkub, ka Tiit soovib edu (537-
543). Andrese ära saatmise pidu. Andres ütles, et ei armasta Vargamäge ning ehk tagasi ei
tulegi(543-550). Andres viidud, läheb vana Andres kõrtsist läbi, ta on tüdinenud Pearu
vingerpussidest. Andres mõtlev uuesti noore Andrese sõnade üle (öösel) ning uuesti
magama minnes näeb, et ka Mari on nutnud.

Tegelased
Andres Paas - noor (u 30) Vargamäe Mäe Eespere peremees, tugev, leidlikum kui Pearu
 alguses töökas ja positiivne suurte eesmärkidega ja plaanidega Vargamäel
 võitlushimuline
 pärast Krõõda surma kadus tööhuvi, kerkis masendus ja laiskus, jalahaigused
 uskus vanajumalasse ja palust temalt tõde ja õigust, palus kaitset, kuid seda ta ei
saanud, lootus kadus Krõõda surmaga

Pearu Murakas - Vargamäe Oru Tagapere peremees (üle 30), kõhna, keskmine/lühike,
valget verd, harv habe
 2 poega: Joosep ja Karla
 vägivaldne joodik, kibestunud ja agressiivne
 sisemiselt väga ebakindel endas, mis tekitab välimise viha
 pettur ja ninapidivedaja → egoist

Krõõt - noor Vargamäe Eespere Perenaine, heatahtlik ja sõbralik, vaba hing, heleda ilusa
häälega, pikk ja kõhna võitu → võluv
 tahab rahu, puhkust ja vähem tööd
 nukker, sest otsib armastust ja hellust ja rahu
 Krõõdal 3 tütart Liisi, Maret ja Anna ja 1 poeg Andres
 sai rahu viimaks surmaga ja poja sünniga

Mari - alguses Krõõda talutüdruk, hiljem Eespere perenaine, vaeslaps, isa polnud ja ema
surnud, Jussist vanem
 2 last Jussiga (poeg ja tütar) Juku ja Kata
 2 laps Andresega - Indrek, Ants
 rõõmus ja lõbus, kädistab nagu harakas aiateibas 126, ei ole kunagi nukker
 entusiastlik ja tugeva empaatiavõimega
 Mari süda valutab Krõõda ebaõnne pärast, lubab Krõõdale, et kasvatab ta lapsi
 patune Jussi surma pärast, kurbust valdab hinges

(Andrese) Sulane Juss - noor (alla 20), lühike ja jässakas poiss, lühike kael ja lühikesed
jalad, suur soov Vargamäelt lahkuda, et puhata aga jääb, 

(vana) Sauna-Madis - Vargamäe saunamees, asjalik ja töökas mees, ustav ja kuuldav

Andresele kuid tülide ärahoidmiseks allub ja Pearule, 

Saunaeit - omaette kätsataja, rääkis uut Eespere taga ja sai oma karistuse, alati õigustas ja
targutas

Tagapere perenaine (Pearu eit) - kannatlik ja kangekaelne, murelik Pearu pärast, lühike ja
matsakas 

Kaarel (Pearu suve-sulane) - kõige tugevam, Mai silmarõõm

Naabrid
Head:
 Aaseme (Aadu ja eit, eit pakkus tüdrukut, Krõõdale lähedane)
 Hundipalu (lubasid raha kambrite jaoks 110)
 Ämmasoo (Villem pakkus katuseõlgi 110)

Halvad / ei suhtle:
 Aiuni ja Ravani ei suhtle, liiga kaugel
 Kassiaru (Jaska) ei sidunud end soonurgaga, jõi aind kõrtsis
 Vihukse ja Lõppe liiga kaugel, kuid see-eest oleksid tahtnud aidata
 Kukesaare ei sõbrutse Vargamäega

“Õigus” tähendus
 lk 229 õpetaja jutt õigusest Andresele, armu peab nõudma, mitte õigust