TEGELASED

Tegelaste analüüsimine

Bioloogiline - sugu, päritolu, välimus, sugupuu

Psühholoogiline - tegelase isiksuslik ühtsus ja konfliktsus, sh mõtted, soovid, lootused, käitumine,

enesehinnang, suhtumine minevikku ja tuleviku ootused, oma käitumise motiivide teadvustamine,
sisekonflikt

Sotsiaalne - ühiskondlik positsioon, sh amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus, sotsiaalne roll,
keelekasutus

Mida peab tegelane elus oluliseks, mida väärtustab?

Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased, kuidas tema suhtub teistesse?

Kujundlik - nime sümboolika, stereotüüpne käitumine, välimuse ja maailmavaate seos, ideeline

käitumine

Mida ütleb tegelaskõne tegelase kohta?

Milliste kujundite abil kirjanik tegelast iseloomustab?

Tegelaste iseloomustamine suhete kaudu

Kirjandusteoste tegelasi võib iseloomustada suhete kaudu loo jutustajasse, suhtes iseendaga ja teiste
tegelastega

1. Tegelase suhe loo jutustajaga

Kuidas esitab jutustaja tegelast?

Kuivõrd ta valgustab tegelase siseelu?

Kas jutustaja esitab tegelasest koondportree?

Kuidas kohtub lugeja tegelasega esimest korda?

2. Tegelase suhe iseendaga

Milline on tegelase enesehinnang?

Kas tegelane on enesekeskne või huvitub teistest tegelastest?

Kas ta analüüsib iseennast?

Milline on tegelase suhe oma minevikuga ja tulevikuga?

3. Tegelase suhe teiste tegelastega

Kuidas suhtub tegelane teistesse tegelastesse?

Mida märkab tegelane teiste tegelaste juures?

Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased?

Millise mulje ta jätab?

Kelle vaatepunktist vaadatakse tegelast?

4. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga

Kuidas suhtub tegelane teda ümbritsevasse maailma?

Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas?

Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas  maailmas?

NOVELL

Tunnused

lühike, pikk

keskendutakse ühele sündmusele

vähe tegelasi (tegelased ei arene)

kindel kompositsioon

sündmustikuga kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid

tegelased on individualiseeritud

tegevuskoht- ja aeg ei ole eriti olulised

üllatav lõpplahendus ehk puänt!

Kompositsioon

sissejuhatus ehk ekspositsioon (tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi)

sõlmitus (sõlmsündmus, millest algab järkjärguline tegevuse arendus)

teema arendus ehk dispositsioon (pinge tõuseb)

tegevuse haripunkt ehk kulminatsioon (sündmustiku kõrgpunkt, millele järgneb pööre)

pööre ehk peripeetia (otsustav pööre tegevuses)

lõpplahendus, puänt ehk konklusioon (tavaliselt ootamatu)

Tüübid

Klassikaline e suletud

suletud süžeega novell (nimetatud ka toskaana ja anekdoot novelliks

tegevus esitatakse enamasti kronoloogiliselt, pinge tõuseb aste-astmelt, saades selge lahenduse
üllatavas pöördepunktis ning puändis

tegelased on muutumatud ja terviklikud, esile tuuakse vaid paar iseloomujoont. 

nt Vilde „Leib“ ja „Kannataja“, Tuglase „Inimesesööjad“, „Suveöö armastus“