Uponor Sako, Uponor Lokajätti

projekteerimine, paigaldamine, tooted

Ø 200
590
1000

Ø 110
2170
1500

2400 2250
Tõhus heitveekäitlus
parandab elukvaliteeti
Heitveekäitlus avaldab ümbritsevale keskkonnale ja elukvaliteedile mitmekülgset mõju.
Olulise osa veekogude hajureostuskoormusest tekitab hajaasustuste heitvesi. Halvasti
korraldatud heitveekäitlus võib põhjustada kaevude ja põhjavee reostumist ning veekogude
kinnikasvamist ning tekitada ebameeldivat lõhna ja esteetilisi probleeme.
Hajaasustuses jääb puhta vee hankimine ja heitveekäitlus tavaliselt ehitaja enda lahendada.
Käesolev väljaanne sisaldab juhiseid kinnistusisese heitveekäitlussüsteemi
projekteerimiseks, hankimiseks ja paigaldamiseks.
Heitveekäitluse lahendamine
sõltub krundi asukohast
Infot krundile esitatavate heitveekäitlusnõuete koh-
ta võite saada kohalikult keskkonnakaitse- või ehi-
tusspetsialistilt. Nõuded on piirkonniti erinevad,
mõnel pool on hajaasustuse heitveekäitluse kohta
välja antud ka juhend. Enim on levinud alljärgne-
vad käitlussüsteemid.
Tavalise väikemaja krundil, mis ei paikne järve
kaldal ega kõrge põhjaveega piirkonnas, võib ena-
masti piirduda pinnaspuhastussüsteemiga, mille
korral heitvesi imbub pinnasesse või filtreerub pin-
nases. Imbumine sobib kasutamiseks vett läbilask-
va pinnase ja filtreerumine tiheda pinnase korral.
Veekogu kaldal nõutakse sageli kaheosalist heit-
veekäitlussüsteemi, mille korral hallvett ehk pese-
mis- ja majapidamisvett käideldakse pinnaspuhas-
tuse meetodil, WC-heitvesi aga kogutakse mahu-
tisse või valitakse WC jaoks mingi alternatiivne la-
hendus.
Kõrge põhjaveetasemega piirkonnas kogutakse
tavaliselt kogu heitvesi mahutisse. Kanalisatsiooni-
võrguga varustamata tiheda asustusega asulates
ja ökoloogiliselt tundlikes piirkondades, kus nõu-
takse suurt puhastusefektiivsust, on sobilik lahen-
dus bioloogilis-keemiline Upoclean väikepuhasti.
Täiendavat infot pinnaspuhastusseadmete töö ja
konstruktsiooni kohta saab muuhulgas järgmistest
väljaannetest: “B1. Väikesed heitvee pinnaspu-
hastid” (Soome Vee- ja Keskkonnaamet); “Oma-
veevärk ja omakanalisatsioon” (kirjastus Ehitame,
2001).
Süsteemi korrashoiu eest vas-
tutab omanik
Kinnistusisese heitveekäitlussüsteemi kasutamise
ja korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik ise.
Seadmete töökindluse ja lihtsama hoolduse huvi-
2
des on tähtis, et käitlussüsteem oleks õigesti ehita-
tud. Seetõttu peaks omanik tundma puhastussüs-
teemi tööpõhimõtteid ja jälgima, et süsteem ehita-
taks õigesti ning kasutataks kvaliteetseid detaile
ning materjale. Hoolikas paigaldus ja sobiv käitlus-
süsteem tagavad kinnistule rajatava puhasti pika
tööea. Hästi toimiv heitveekäitlussüsteem suuren-
dab ka kinnistu väärtust.
Pinnaspuhasti sobib enamikule
kruntidest
Üheosaline heitveekäitlussüsteem
Kogu heitvesi puhastatakse pinnaspuhastis. Eel-
puhastus toimub septikus, kus heitveest eralduvad
uhtained. Teisel etapil lastakse heitveel imbuda
pinnasesse või heitvesi filtreeritakse ja kogutakse
dreenitorudesse. Dreenitorudest juhitakse puhas-
tatud vesi kogumiskaevu kaudu näiteks lahtisesse
kraavi.
Eelpuhastus septikus
Septik koosneb eri sektsioonidest, millest heitveel
lastakse läbi voolata. Sektsioone on tavaliselt kolm.
2 m3 Uponor Sako mahuti on sektsioonideks jaga-
tud vaheseinte abil, teistel mudelitel paiknevad
sektsioonid järjestikku.
Uponor Sako septikus las-
takse heitveel voolata
võimalikult aeglaselt, et
tahked osakesed jõuaksid
eralduda. Kui heitvesi on
läbinud viimase sektsioo-
ni, on sellest välja setti-
nud uhtainete osakesed,
mis võiksid raskendada
edasist puhastamist. See-
järel juhitakse vesi imb-
väljakule või pinnasfiltris- Üheosalise heitveekäitlussüsteemi
se puhastuma. korral kasutatav Uponor Sako septik
Variant A: heitvee filtreerumine pinnases
Kui pinnase vastuvõtuvõime on väike, näiteks liiga
kõrge põhjaveetaseme või väga tiheda pinnase tõt-
tu (savi vms), rajatakse heitvee puhastamiseks vett
läbilaskev filtreeriv kiht. Heitvesi puhastatakse lii-
vast valmistatud filtreerivas kihis, kogutakse see-
järel dreenitorudesse ja juhitakse kogumiskaevu
kaudu kraavi.
Tiheda pinnase korral tuleb puhastusmeetodiks
valida heitvee filtreerumine pinnases.
Variant B: heitvee imbumine pinnasesse
Heitvee imbumine pinnasesse on kõige levinum ja
tavaliselt ka majanduslikult soodsaim puhastus-
viis. Imbumise kasutamise võimalikkus sõltub pin-
nase võimest võtta vastu heitvett. Imbumissüstee-
mi korral puhastub heitvesi killustikukihis ja seda
ümbritsevates pinnasekihtides.
Tasasel maa-alal on imbumis- või filtreerumisto-
rustik kõige kasulikum paigutada ühtsele väljakule,
nagu juuresoleval joonisel näidatud. Lk 5 esitatud
joonisel on kujutatud eraldi sänge. Need ei pea
paiknema kõrvuti ega olema samasuunalised.
Pinnasesse imbumist saab edukalt kasutada
vett läbilaskva pinnase korral.
3
Kaheosaline heitveekäitlussüsteem
Ökoloogiliselt tundlikus piirkonnas, näiteks enami-
ku veekogude kaldal, ei tohi WC-heitveel lasta liht-
salt pinnasesse imbuda. Sageli sobib siis kaheosa-
line heitveekäitlussüsteem. Sel juhul juhitakse WC-
heitvesi ja pesemisvesi kanalisatsiooni mööda eri
torustikke. WC-heitvesi kogutakse tavaliselt mahu-
tisse ja pesemisvett võib olenevalt pinnase oma-
dustest puhastada kas imbumise või filtreerumise
teel krundi pinnases.
WC-heitvee jaoks on vaja mahutit
Mahuti on ette nähtud heitvee, peamiselt just WC-
heitvee kogumiseks ja hoidmiseks. Mahuti koos-
neb ühest sektsioonist ja on varustatud maapinna-
le ulatuva tühjendustoruga, kanalisatsiooni sisse-
vooluliitmikuga ja signalisatsioonianduri-
ga. Mahutiga võib ühendada täitumist
jälgiva signalisatsiooniseadme, mis an-
nab mahuti täitumisest märku helisignaa-
li ja märgutule abil. Täis mahuti lastakse
tühjendusautol tühjaks pumbata ja heit-
vesi veetakse selleks ettenähtud puhas-
tuskohta, näiteks piirkondlikku heit-
veepuhastisse või mõnda teise
valla poolt ettenähtud kohta.
Uponor Lokajätti mahuti, mida
kasutatakse kaheosalise heitvee-
käitlussüsteemi korral.
Mitme majapidamise pinnaspuhastid
Heitvee imbumis- ja filtreerumissüsteeme saab
ehitada ka mitme majapidamise jaoks. Samuti on
võimalik paigaldada mitme pere vajadustele vasta-
vaid settemahuteid. Lisainfot saab Uponor Eesti
esindusest.
Heitvee pinnaspuhasti asukoha valimine

Kasutage projekteerija abi! NB! Hea projekt on pool tulemusest

Heitvee pinnaspuhasti projekteerimisel tuleb lisaks
heitvee kogusele arvesse võtta kohalikke tingimusi:
• aluspõhi ja pinnase struktuur,
• põhjaveetaseme kõikumine,
• maapinna reljeef,
• kaevude asukohad,
• aluskivimite sügavus ja pinnavorm,
• kaugus veekogudest,
• ilmastik ja pinnase külmumissügavus,
• kohalikud eeskirjad.
Pinnasesse imbumise süsteemi projekteerimise
korral vajatakse pinnase struktuuranalüüsi tegemi-
seks ja põhjavee tingimuste uurimiseks sageli proo-
vipuurimist. Nimetatud uuringute tulemusel sel-
gub ümbritseva pinnase võime heitvett vastu võt-
ta.
Vajalikud joonised
Heitvee pinnaspuhasti projekteerimisel ja puhas-
tussüsteemi kasutamise loa taotlemiseks on vaja
maa-ala kaarti. Täiendavalt tuleb koostada pinnase
ristlõige, millel on näidatud kõrgusmärgid, killus-
tiku ja liiva tüübid (vt lk 5). Samuti tuleb teha pu-
hastussüsteemi väljaehitamist kajastav joonis (vt lk
8–11).
• Septik tuleb paigutada nii, et tühjendusauto
saaks takistusteta selle juurde sõita.
• Majast tulev maa-alune kanalisatsioonitorustik
paigutatakse võimalikult ühtlase kaldega ja ilma
liigsete suunamuutusteta. Pikk kanalisatsioonito-
rustik tuleks varustada vaatluskaevu või -toruga.
• Viieliikmeline pere vajab heitveepuhastuseks
vaid u 30 m2 imbumis- või filtreerumisväljakut.
Kontrollida kasutada oleva maa-ala suurust.
• Heitvee puhastamiseks tuleb valida selline maa-
ala, millel ei ole sõiduteid. Joonisel on märgitud
ligikaudne ohutuskaugus krundi piirist, veeko-
gust ja kaevust.
• Pinnase struktuuranalüüs annab andmeid pinna-
se võime kohta võtta vastu heitvett. Uurida tuleb
põhjavee kõrgust ja voolamise suunda, eriti kae-
vude suhtes.
• Nõlval paigutatakse imbtorud samakõrgusjoonte
suunaliselt, mitte mäest alla.
• Torustiku paigaldussügavuse määramisel tuleb
võtta arvesse ilmastikku ja pinnase külmumise
sügavust. Jäätumise ja külmakahjustuste välti-
miseks kasutatakse vajaduse korral külmumis-
isolatsiooni.
• Heitvee puhastusmeetodi ja puhasti asukoha va-
limisel võiksite abi küsida kvalifitseeritud projek-
teerijalt.

Joonisele märgitud ohutus-

kaugused on ligikaudsed. Täp-
sed ohutuskaugused, mis sõl-
tuvad näiteks krundi pinnasest,
määratakse iga projekti korral
eraldi. Tühjendusauto
juurdepääs
piisavalt lähedale
Kaev Kaugus majast
vähemalt 5 m
Kaugus sõiduteest
Kaugus veevõtu- ja krundi piirist
kohast 200 m, kui vähemalt 5 m
see asub allamäge
Kaugus kraavist
vähemalt 10 m
Kaugus veekogust
vähemalt 30 m

NB! Imbumis- või filtreeru-

mistorustik paigaldatakse
samakõrgusjoonte suuna-
lisena.

4
Puhastusväljaku konstruktsioon ja
mõõtmed
Variant A: filtreerumine

Filterkangas Imbtoru Dreenitoru A = min 5 cm

Lõpp-
täide

≥ 90 cm
40 cm
Killustik, tera
Ø 16–32 mm

Filtreeriv
liivakiht, tera

85 cm

25 cm
Ø 0–8 mm

30 cm
Kruusast kogumis-
kiht, tera
Ø 8–16 mm

Kaugus põhjavee kõrgeimast

pinnatasemest > 25 cm

Variant B: imbumine (eraldi sängid)

Imbtoru Filterkangas Imbtoru

A = min 5 cm
Lõpp-
täide

≥ 90 cm
40 cm
Killustik, tera
Ø 16–32 mm

100 cm 100 cm Kaugus põhjavee kõrgeimast

≥ 200 cm pinnatasemest > 1 m
(väljakul 150 cm)

NB!

Uponor Sako komplekt sisaldab süsteemi kõiki komponente

Uponor Sako süsteem sisaldab kõiki heitvee setitamiseks ja imbumiseks/filtreerumiseks vajalikke kom-
ponente. Komplekt on pakitud hõlpsasti käsitsetavasse pakendisse, mis mahub sõiduauto järelkärusse.
Süsteemi detaile, nagu septik, mahuti, pumbakaev, filterkangas jne, on võimalik osta ka eraldi.

Uponor valmistab ka hoone ja septiku vahele paigaldatavaid kanalisatsioonitorusid, vaatluskaeve ja teisi

kanalisatsioonitorustiku komponente.

Liiv, killustik ja kruus

Kasutatav liiv, killustik ja kruus peab vastama kehtestatud nõuetele. Filtreeriva kihi liiv ei tohi olla liiga
jäme. Filterkangas takistab täitepinnase segunemist killustikukihiga.

5
 Uponor Sako vooluregulaatoriga septiku
paigaldamine
Ø 110 2

Üheosalise heitveekäitlussüsteemi korral kasutatav kolme sektsiooniga Uponor Sako septik

1. Vooluregulaatoriga septik 2. Painduvad poognad

Kaeviku põhi korralikult kruusa või liivaga tasanda-
da ja tihendada.
Lasta tõstetrosside külge kinnitatud septik alla kae-
vikusse. Kui pinnas on märg, tuleb septik ankurda-
da kaevikusse valatud betoonaluse külge. Selleks
valada aluse mõlemale küljele
betoonikihti kinni galvaanitud
kinnitusaasad ja siduda mahu-
ti plastköitega betoonaluse kül-
ge. Kontrollida, kas mahuti on
loodis.
Täita septiku ümbrus liivaga
ja tihendada täidet kinnitampi-
mise teel 15–20 cm paksuste
Septiku ankurdamine betoonaluse kihtide kaupa. Süsteemi komp-
külge
lekti kuulub Ø 110 mm x 250 cm toru. Lükata see
toru läbi septikus oleva Ø 110 mm läbiviigutihendi.
Ühendada majast tulev Ø 110 mm kanalisatsiooni-
toru (kalle 1–2 cm/m) septiku Ø 110 mm toruga. Sep-
tiku maksimaalne paigaldussügavus, mõõdetuna
mahuti ülapinnast maapinnani, on 1 m.
Täita septik puhta veega.
Vooluregulaatoriga septiku väljavoolumuhvidele pai-
galdada kummitihendid ja seejärel painduvad poog-
nad.
3. Augustuseta torud
Painduvate poognatega ühendada augustuseta to-
rud. Augustuseta torud paigaldatakse liivakihti. Au-
gustuseta torude külge ühendada painduva poogna
abil imbtorud.
Katta augustuseta torud liiva või peene kruusaga.
Painduvad poognad võimaldavad torusid täpselt
suunata.
4. Vooluregulaatori häälestamine
Septik tuleb paigaldamisel täita puhta veega.
Mahuti sees paiknevad vooluregulaato-
rid. Seada keskmine (hall) regulaator
nii, et selles olevad tasememärgid sa-
tuks veepinnaga samale nivoole. 4
Sellisel juhul voolab imbtorudesse
võrdne veehulk. Imbväljaku ühtlane
koormus pikendab puhastussüs-
teemi tööiga ja suurendab puhas-
tamise efektiivsust.

Septiku tühjendusava tõstmine

Vajaduse korral on septiku ja jaotuskaevu tühjen- Isolatsiooniplaat
dusava võimalik tõsta. Selleks saagida tühjendus-
ava kael keskkohast läbi (tähistatud tekstiga “Cut
Pikendustoru line”). Jätkata kaela Ø 560 mm pikendustoruga (1,5 m3,
3 m3 ja 4 m3 septikute ja jaotuskaevude korral Ø
Tihendid
400 mm), mille mõlemasse otsa pannakse tihend.
Lükata pikendustoru tühjendusava alumisest osast
sisse ja seejärel lükata kaaneosa lõpuni pikendus-
toru peale.

6
 Uponor Sako septiku ja jaotuskaevu
paigaldamine
Ø 110
1 5
1. Septik
Kaeviku põhi korralikult kruusa või liivaga tasanda-
da ja tihendada.
Lasta tõstetrosside külge kinnitatud septik alla kae-
vikusse. Kui pinnas on märg, tuleb septik ankurda-
da kaevikusse valatud betoonaluse külge. Selleks
valada aluse mõlemale küljele betoonikihti kinni
galvaanitud kinnitusaasad ja siduda mahuti plast-
köitega betoonaluse külge. Kontrollida, kas mahuti
on loodis.
Täita septiku ümbrus liivaga ja tihendada täidet
kinnitampimise teel 15–20 cm paksuste kihtide kau-
pa. Puhastussüsteemi komplekti kuulub Ø 110 mm
x 250 cm toru. Lükata see toru läbi septikus oleva
Ø 110 mm läbiviigutihendi. Ühendada majast tulev
Ø 110 mm kanalisatsioonitoru (kalle 1–2 cm/m) sep-
tiku Ø 110 mm toruga. Septiku maksimaalne pai-
galdussügavus, mõõdetuna mahuti ülapinnast maa-
pinnani, on 1 m.
Täita septik puhta veega.
2. Jaotuskaev
Paigaldada jaotuskaev tasasele ja hästi tihendatud
kaevikupõhjale. Kontrollida, kas jaotuskaevu kõr-
Külmumisisolatsiooni paigaldamine
Suure külmumissügavusega pinnase korral tuleb
mahuti ja teised maapinna lähedal olevad detailid
katta isolatsioonimaterjaliga. Septiku ja jaotuskae-
vu kaaned tuleb lukustada komplekti kuuluva tihv-
tiga.
NB! Septik täidetakse puhta veega
• kohe pärast paigaldamist,
• pärast iga tühjendamist (1–2 korda aastas).
7
3
gus on nii septiku kui ka imbväljaku suhtes õige.
Paigaldada septikust jaotuskaevu suunduv Ø 110 mm
toru.
3. Väljavoolumuhvid
Saagida imbtorude jaoks lahti vajalik hulk (enamas-
ti kaks) nelinurkseid väljavoolumuhve. Saagimis-
koht asub muhvile märgitud joonte vahel (c). Pä-
rast saagimist tihendada sisselõigatud muhve väl-
jastpoolt silikooniga. Jaotuskaevuga võib tavaliselt
ühendada maksimaalselt neli imbtoru. Suuremate
puhastussüsteemide jaoks
on saadaval kuue väljavoo-
4 b
lumuhviga varustatud mu- a
del.
4. Vooluregulaator Sisse-
Vooluregulaatori ühendus- voolutoru
detail (a) lükatakse välja-
voolumuhvi sisse väljast-
c
poolt kaevu. Seejärel on
Jaotuskaevu väljavoolumuhvid ja
võimalik kaevu paigaldada
vooluregulaator
(seestpoolt) seadeplaat (b).
Regulaatorid tuleb kindlasti nii seada, et jaotustoru-
desse pääseks võrdne kogus vett. Kui kaev on
täitepinnasega ümbritsetud, tuleb kaevu asendi
kontrollimiseks kaevu põhjale valada vett ja paigu-
tada seadeplaadid selliselt, et nende V-kujuline ava
oleks veepinnaga ühel tasemel.
5. Augustuseta torud
Jaotuskaev on imbtorudega ühendatud augustuseta
torude abil. Augustuseta torude pikkus on vähemalt
1 m ja need ühendatakse jaotuskaevu külge välja-
voolumuhvidega. Torude sobiv kalle on 0,5–1 cm/m.
Torud tuleb paigaldada tasasele liivalusele ja katta
liiva või peenkruusaga. Augustuseta toru otsa
asetatav painduv poogen võimaldab imbtoru täpselt
suunata.
 Uponor Sako imbumissüsteemi
paigaldamine
NB! Maja kanalisatsioonisüsteem tuleb
varustada katusele ulatuva tuulutus-
toruga. Mitte kasutada vaakumklappi.

1
2 3 4 5

1.–3. Paigaldusjuhend lk 6

4. Jaotuskiht
Jaotuskiht kujutab endast u 30–40 cm paksust 16–
32 mm fraktsiooniga killustiku kihti. Kaeviku põhi
peab olema horisontaalne ja tasane, kuid mitte
tihendatud, st põhi ei tohi olla kinni tambitud ning
sellel ei tohi olla sõidukiga sõidetud. Säng võib olla
mitme imbtoru jaoks ühine või ka iga toru jaoks
eraldi. Sängid võivad jaotuskaevust minna eri suun-
Saadaval on ka jaotuskaevuga varustatud puhas-
dadesse. tussüsteem. Sellisel juhul paiknevad vooluregu-
laatorid jaotuskaevus. Vt paigaldusjuhendit lk 7.
5. Imbtorud
Kaeviku põhi tasandatakse sellele killustikukihtide
rajamiseks. Augustusega imbtorud paigaldatakse
killustikukihti (roheline vööt ülespoole) selliselt, et
toru kalle on 0,5–1 cm/m ja toru all on ka selle ots-
tes vähemalt 10 cm killustikku. Imbtorude peale
peab jääma vähemalt 5 cm paksune killustikukiht.
Killustikukihtide kogupaksus on 30–40 cm. Torude
kaugemasse otsa paigaldatakse painduva poogna
abil augustuseta tuulutustoru nii, et see ulatuks
talvel lumehangest kõrgemale.

Eraldi sängides paiknevate ühesuunaliste imbtoru-

de vahekaugus peab olema vähemalt 2 m. Ühissän-
gis paiknemise korral peab torude vahekaugus
olema vähemalt 1,5 m. Imbtoru maksimaalne pikkus
on 15 m. Torude liitekohtades kasutatakse ühendus-
muhvi. Imbtorude otsa paigaldatakse tuulutustoru. Tuulutustoru
ots kaetakse õhustuskübaraga.
Lõpuks laotatakse killustikule filterkangas ja täide-
takse kaevik täitepinnasega.

8

Teadmiseks!
Vooluregulaatorid paiknevad septiku sees. Kui sep-
tik on täidetud puhta veega, seatakse mahuti keskel
olev regulaator veepinnaga samale kõrgusele. Sel-
lisel juhul voolab igasse imbtorusse võrdne vee-
hulk. Imbväljaku ühtlane koormus pikendab puhas-
tussüsteemi tööiga ja suurendab puhastamise efek-
tiivsust.
Septik peab olema puhta veega täidetud
• Tühja septiku ümber mõjuvad tõukejõud või-
vad septiku maapinnale tõsta.
• Kui septik täitub üksnes heitveega, võivad
vees ujuvad osakesed liikuda edasi imbumis-/
filtreerumisväljakule ja seal olevaid torusid
ummistada.
9
NB!
Õige hooldus hoiab süsteemi töökorras
• Maja kanalisatsioonisüsteem tuleb varustada ka-
tusele ulatuva tuulutustoruga. Tuulutustoru ots
tuleb paigutada vähemalt joonisel näidatud kõr-
gusele. Ei tohi kasutada vaakumklappi.
• Paigaldada heitvee puhastussüsteem sellisele sü-
gavusele, kus ei esine külmumisohtu, või varus-
tada seadmed piisava külmumisisolatsiooniga.
• Talvel ei tohi mahuti ega torustiku pealt kaitsvat
lumekihti koristada.
• Killustiku ja filterkanga kihis tuleb kasutada juhen-
dis ettenähtud materjale.
• Imbtorude otsad tõsta maapinnale ja katta õhus-
tuskübaraga. Õhustuskübar võimaldab õhu juur-
depääsu puhastusprotsessile, selle kaudu on või-
malik torustikku kontrollida ja hooldada.
• Filterkangast kasutatakse selleks, et takistada kil-
lustikukihi ummistumist peeneteralise täitepinna-
sega.
• Pinnasesse paigaldatavad kanalisatsioonitorud,
septik ja jaotuskaev ümbritsetakse liiva või peen-
kruusaga. Tihendada hoolikalt pinnasevibraato-
riga.
• Imbumissängi põhi tasandatakse horisontaalseks,
et vesi imbuks otse alla pinnasesse.
• Torude kallet kontrollitakse näiteks nivelliiri, vesi-
loodi või veevooliku abil. Eriti täpselt peab juhen-
dis ettenähtule vastama imbtorude kalle.
• Tuleb tagada pinnavee äravool filtreerumis-/im-
bumisväljakult.
• Septikut tühjendatakse tavaliselt kaks korda aas-
tas. Kui mahutisse lastakse vaid hallvett, piisab
aastas ühest tühjenduskorrast.
• Kohe pärast tühjendamist täidetakse septik puhta
veega.
Uponor Sako filtreerumissüsteemi
paigaldamine

NB! Maja kanalisatsioonisüsteem tuleb

varustada katusele ulatuva tuulutus-
toruga. Mitte kasutada vaakumklappi.

1 2 3 8 4 5 6

1.–5. Nagu imbumissüsteemi korral (vt skeemi

eelmisel pöördel).

6. Filtreeriv kiht
Filtreeriv kiht tehakse kogumiskruusast (tera Ø 8–
16 mm) ja filtreerivast liivast (tera Ø 0–8 mm). Filt-
reeriva kihi kogupaksus on 1,1–1,3 m. Filtreeriva
kihi alumise osa moodustab u 30 cm paksune kogu-
miskruusa kiht, kuhu paigaldatakse dreenitorud.
Kogumiskihi peal on 85 cm paksune filtreeriva liiva
kiht. Kõige ülemise kihi moodustavad imbtorudega Saadaval on ka jaotuskaevuga varustatud puhastus-
jaotuskiht, filterkangas ja täitepinnas. süsteem. Sellisel juhul paiknevad vooluregulaatorid
jaotuskaevus. Vt paigaldusjuhendit lk 7.
7. Dreenitorud
Dreenitorudeks on augustusega imbtorud, mille
kaudu juhitakse filtri läbinud vesi ära. Dreenitorud
(Ø 110 mm) paigaldatakse kogumiskihti kaldega
0,5–1 cm/m.

8. Tuulutustorud
Tuulutustorud tehakse Ø 110 mm augustuseta (Upo-
ren) torust painduva poogna abil ja kaetakse augus-
tatud õhustuskübaraga.

10
 7 9 10

9. Kogumiskaev
Dreenitorud ühendatakse kogumiskaevuga. Suurel
filtreerumisväljakul võib olla ka rohkem kui üks ko-
gumiskaev. Kogumiskaev paigaldatakse vertikaal-
asendis ja ümbritsetakse liivaga.

10. Väljavoolutoru
Kogumiskaevust juhitakse filtreeritud vesi Ø 110 mm
väljavoolutoru kaudu sobivasse kohta maastikul,
näiteks lahtisesse kraavi.

11
 Uponor Sako pumbaga puhastussüsteemi
paigaldamine

NB! Maja kanalisatsioonisüsteem tuleb

varustada katusele ulatuva tuulutus-
toruga. Mitte kasutada vaakumklappi.

5 1 2 4

Septiku paigaldamist ning kanalisatsiooni-

torustiku ja imbumis- või filtreerumisväljaku
rajamist on kirjeldatud eelmistel lehekülge-
del.

1. Pumbakaev
Pumbakaev paigaldatakse horisontaalseks tasan-
datud liivalusele. Märja pinnase või kõrge põhja-
veetaseme korral ankurdatakse kaev betoonaluse
külge. Betoonalusesse tuleb valada aasad kinnitus-
köite tarvis.
Pumbakaevud on saadaval kahes suuruses: 0,5 ja
1 m3. Kaevus kasutamiseks valida ujuvlülitiga va-
rustatud sukelpump, mille tõstekõrgus on piisav
pumba- ja jaotuskaevu kõrguste erinevuse jaoks ja
jõudlus on seejuures u 1 l/s. Kaevus kasutamiseks
sobib enamik müügil olevatest sukelpumpadest.
2. Liitmik 110/32-50
Nii pumbakaevu väljavoolu-
muhvis kui ka jaotuskaevu
sissevoolumuhvis kasutatak-
se liitmikku 110/32-50. Mõle-
mas kaevus lükatakse Ø 32
või 50 mm polüeteentoru ots
läbi liitmiku.
3. Pump
Pump riputatakse pumbakaevu kinnituskonksude
külge veidi kaevu keskkohast allapoole.
NB! Pumba imitoru peab olema varustatud tagasi-
löögiklapiga, mis takistab vee tagasivoolamist
polüeteensurvetorus.
4. Polüeteentoru (PE)
Pumbakaevu ja jaotuskaevu vahele paigaldatakse
Ø 32 või 50 mm polüeteensurvetoru. Survetoru
ühendatakse pumbaga vastavalt pumba tootja ju-
hendile. Polüeteensurvetoru ühendamise jaoks
mõlema kaevuga kuulub pumbakaevu tarnekomp-
lekti kaks ühendusmuhvi koos tihenditega. Võima-
luse korral paigaldatakse polüeteentoru vähemalt
1–2 meetri ulatuses enne jaotuskaevu laskuva kal-
dega (1–2 cm/m). See vähendab kaevu siseneva
vee voolukiirust.
NB! Kaevu sees tuleks kasutada tekstiilarma-
tuuriga survevoolikut.
Polüeteensurvetoru on küllaltki jäik ja pumbaga
ühendatuna võib toru pumba kergesti viltu pöö-
rata. Seetõttu tuleks kaevu sisse jääval lõigul kasu-
tada tekstiilarmatuuriga survevoolikut. Plastvoo-
liku ja polüeteentoru ühendus tehakse kaevu sees,
otse läbiviigu juures.

12
 NB! Juhised, mida peab järgima

• Valida tuleb sellise suurusega pumbakaev, milles

jääks ruumi ka elektriühenduste tegemiseks ja
pumba hooldamiseks.
• Ühe pere jaoks sobib 0,5 m3 mahuga pumbakaev.
Kahe-kolme pere pumbakaevu mahuks on 1 m3.
• Sukelpump peab olema varustatud tagasilöögi-
klapiga, mis takistab vee tagasivoolamist, kui
pump ei tööta.
• Pumbal peab olema teda automaatselt käivitav ja
seiskav ujuvlüliti.
Imbumine Filtreerumine
• Märja pinnase korral tuleb nii septik kui ka pum-
bakaev ankurdada betoonaluse külge.
• Maja kanalisatsioonisüsteem tuleb varustada
katusele ulatuva tuulutustoruga. Mitte kasutada
vaakumklappi.
• Imbumis- või filtreerumisväljak ehitatakse samal
viisil nagu isevooluga töötava süsteemi korral.
• Elektrikaabli asukoht tuleb märkida plaanile.
• Pumba tööd tuleb kindla ajavahemiku tagant
kontrollida. Pumba rikke korral lõpeb hoones
peagi normaalne äravool kanalisatsiooni.
• Kui pumpa kasutatakse üksnes suvel, tuleb see
talveks kaevust välja tõsta ja lasta survetorul tüh-
jaks voolata.

5. Elektrikaabel
Kaevu kaelaosaga ühendatakse maa-aluseks kasu-
tamiseks sobiv elektrikaabel. NB! Kaabli asukoht
tuleb märkida plaanile! Elektriühendused tuleks las-
ta teha elektrikul.

5 3

Pumbakaevu paigaldatud sukelpump

13
Uponor Lokajätti mahuti paigaldamine

NB! Maja kanalisatsioonisüsteem tuleb

varustada katusele ulatuva tuulutus-
toruga. Mitte kasutada
vaakumklappi.

Kaheveesüsteemi korral lisatakse Uponor Sako komplektile WC-heitvee tarbeks Uponor Lokajätti mahuti.

Kaheosaline heitveekäitlussüs- Kaevik

teem
Kaheosalise heitveekäitlussüsteemi korral juhitakse
pinnaspuhastisse üksnes pesemis- ja majapidamis-
vesi. Et sellise puhastussüsteemi korral on heitvee
hulk ja uhtainete kogus väiksem kui kogu kanali-
satsiooniveele mõeldud puhastussüsteemi korral,
on septiku piisav maht tavaliselt 1,5 m3 ja imbto-
rustiku piisav pikkus 24 m (komplekt Sako 2). Pu-
hastusmeetodiks valitakse kas pinnasesse imbu-
mine või filtreerumine. Vajaduse korral varustatak-
se süsteem pumbaga. Puhastussüsteemi projek-
teerimist ja paigaldamist on kirjeldatud eespool.
Mahuti tarbeks tehtava kaeviku sügavus valitakse
selline, et kaeviku põhja mahuks ka ankurdusplaat
ja et mahutisse sisenev kanalisatsioonitoru oleks
võimalik katta pinnasega ning vajaduse korral ümb-
ritseda külmumisisolatsiooniga. Mahutit katva pin-
nasekihi maksimaalne lubatud paksus on mahuti
pealt mõõdetuna 0,75 m.
Kaeviku põhi tasandatakse horisontaalseks ja tihen-
datakse. Mahuti ankurdamiseks tehakse kaeviku
põhja u 10 cm paksune betoonplaat, millesse vala-
takse roostevabad kinnitusaasad.

NB! Kontrollige, kas kahesekt-

10° sioonilise septiku sissevoolu-
≤ 0,75 m

ø 110 ø 200
muhvil olev märk paikneb ma-
hutil oleva märgiga kohakuti.
Sellisel juhul on kaevu sees olev ≈1m ≈1m

heitvee voolamist juhtiv nurk õi-

1,5 m

ges asendis. Ankurdusaasad

(6 + 1 keskel)
Venimatu
tehiskiud-
WC-heitvesi juhitakse eraldi Ø 110 mm kanalisat- Liiv
köis

sioonitoru kaudu Lokajätti mahutisse. Mahuti tu-

(Drenaa˝)
leks paigutada septiku lähedale, et tühjendusauto
2,4 m
Betoon-
saaks vajaduse korral neid ühe kohalesõiduga tüh- alus Aluse suurus ≥ 2,8 x 2,8 m või Ø 3,0 m,
paksus 0,1 m
jendada.
Madalat Uponor Lokajätti mahutit on lihtne paigaldada.
Et maa-alune mahuti on tavaliselt vaid osaliselt täis,
tuleb see põhjavee toimel mõjuva tõstejõu vastu
ankurdada.

14
 Kivinenud betoonplaadi peale
laotatakse u 10 cm paksune
liivakiht. Mahuti keskel oleva
ava juurde on soovitatav kohe
jätta liivakuhi. Mahuti lastakse
tõstetrosside otsas alla kaevi-
kusse ja kinnitatakse plastköi-
tega või kinnitustrossidega
plaadi külge, alustades kesk-
aasast. Kinnitusköite pingu-
tamiseks võib kasutada näiteks
roostevaba pingutit. Betoon-
plaadi külge ankurdamise asemel võib kasutada
mahuti ümber paigutatud ankurdusplaate.
Kaevik tuleb kuivendada, see väldib pinnavee kogu-
nemist ja sellest tingitud ülestõukejõudu.
Kanalisatsioonitorustiku ühendamine
Tühjendustoru ots panna mahuti tihendiga varus-
tatud avasse ja seada tühjendustoru haru kohakuti
sissevoolutoruga. Ühendada sissevoolu-kanalisat-
sioonitoru topeltmuhvi abil tühjendustoruga. Kae-
viku täitmisel jälgida, et tühjendustoru jääks verti-
kaalasendisse. Tühjendustoru võib vajaduse korral
teha lühemaks, kuid seejuures tuleb jälgida, et tüh-
jendustoru keeratav kaas jääks maapinnast veidi
kõrgemale.
Kaeviku täitmine
Kaeviku täitmisel tuleb jälgida, et täite-
pinnases poleks kive ja et pinnas täidaks
tihedalt terve kaeviku. Täitepinnas laotada
ja tihendada igast küljest ühtlaselt 15–20 cm
paksuse kihina. Mahuti keskel oleva ava
kohal tihendada esialgset täidet vee või
pulkvibraatoriga.
Signalisatsiooniandur
Andur ja alarmseade ei kuulu mahuti stan-
dardvarustuse hulka. Andur on varustatud
2 m pikkuse kaabliga ja tühjendustorusse paigalda-
tava läbiviiguga. Andur toimib vaid koos alarmsead-
mega, mis kuulub mahuti lisavarustusse. Alarm-
seade paigaldatakse majja sisse, et ta asuks kuivas
kohas ja teda oleks lihtne jälgida.
duskõrguse korral rakendub signalisatsioon, kui
mahutis on ruumi veel u 200 liitrile heitveele. Sig-
nalisatsiooni seadmiseks nii, et see rakenduks teist-
suguse täitumismahu korral, muudetakse anduri
paigalduskõrgust. 10 cm kõrgusemuutus vastab
u 300-liitrisele mahumuutusele.
Mahuti andurikaabli ots ühendatakse komplekti
kuuluva liitmiku abil majja veetud signalisatsiooni-
kaabliga (näiteks MSK 2 x 0,75 mm2). Toitekaabli
teine ots ühendatakse signalisatsiooniploki 8 V
Givare (anduri) liitmikuga.
Alarmseadme tööpõhimõte
Alarmseadmel on konduktiivandurid ja töö põhi-
neb elektrijuhtivusel. Häiresignaal mahuti täitumi-
se kohta tuleb siis, kui anduri mõlemad elektroodid
ulatuvad voolu juhtivasse vedelikku. Plokk töötab
võrgutoitel ja koosneb võrgutrafost (230/8 V), val-
gus- ja helisignalisaatorist, testimisnupust ja toite
märgutulest. Alarmi kollane märgutuli põleb, kui
seade on ühendatud vooluvõrku. Kui vedeliku pind
mahutis tõuseb andurini, süttib signalisatsiooni-
ploki punane märgutuli ja kostab helisignaal. Testi-
misnupust on võimalik helisignaali välja lülitada,
kuid punane märgutuli jääb põlema, kuni andur on
vees.
NB! Seda oleks tarvis teada
• Mahutisse suunatakse tavaliselt vaid WC-heitvesi.
• Ka mahutiga ühendatud kanalisatsioonitorustik
tuleb varustada katusele ulatuva tuulutustoruga.
• Mahuti tuleb ankurdada.
• Alarmseade hõlbustab mahuti kontrolli, hoiata-
des aegsasti täitumise eest.
• Mahuti tühjendamise ajaks tõstetakse signalisat-
siooniandur mahutist välja ja uhutakse puhtaks.
• Kaevik tuleb kuivendada, et kogunev pinnavesi
mahutit ei kergitaks.
• Alarmseade on lisavarustus, milleta andur ei toimi.
• Andurilt majja suunduv kaabel tuleb paigaldada
kaitsetorusse.

Läbiviigu jaoks puuritakse keermestatud kaane alla

tühjendustoru ülemisse otsa läbiviiguhülsile ava
(Ø 32 mm). Anduri kaabel lükatakse läbi hülsi ja
pingutatakse oma kohale nii, et anduri alumine ots
ripuks 10 cm mahuti ülaservast allpool. Sel juhul
on kaablile kantud märk kohakuti kanalisatsiooni-
ühenduse ülemise servaga. Anduri sellise paigal-

15
Uponor Sako pinnaspuhastussüsteemi
tooted
590
2 m3 septik
juurde-
3-sektsiooniline. Vanni-, du¯i-, pesemis- ja WC- välja-
vool
vool
heitveele. Ühele perele aastaringseks kasutamiseks.

2170
Uponori nr 323131

1570

1440

1300
LVI nr 3625 106

2250 1200 2250

2 m3 septik,
sisseehitatud vooluregulaatoritega
Uponori nr 323101
LVI nr 3625 376

1750
1125

1020
3
1 m septik
1 m3 septik
2-sektsiooniline. Veevärgita suvila pesemis- ja
1550
majapidamisheitveele. Ø 400

Uponori nr 323141
LVI nr 3625 030

1750
3
1,5 m septik
1,5 m3 septik
1070

1200
965
2-sektsiooniline. Vanni-, du¯i- ja pesemisheitveele.
Aastaringseks kasutamiseks.
Uponori nr 323142 2100 1200

LVI nr 3625 004

3 m3 septik
1070

3-sektsiooniline. Vanni-, du¯i-, pesemis- ja WC-

965
heitveele. Kasutamiseks ühe-kahe pere majapida-
mises, kui vajalik on keskmisest suurem maht.
3900
Uponori nr 323153
LVI nr 3625 005

4 m3 septik
3-sektsiooniline. Vanni-, du¯i-, pesemis- ja WC-
1070

heitveele. Kahele perele aastaringseks kasuta-

965

miseks.
Uponori nr 323154
5200
LVI nr 3625 007 Ø 400

30°
Jaotuskaev
30°
Komplekti kuuluvad lukustatav kaas ja tihenditega
1050

30°
sissevoolumuhv Ø 110 mm torule.
1–4 väljavooluava: Uponori nr 324002 30°
200 130
LVI nr 3625 206 30°
Ø 400
Ø 600
1–6 väljavooluava: Uponori nr 324000
LVI nr 3625 009
1750

0,5 m3 pumbakaev
1200
1070

1020

Väljavoolumuhv Ø 32 ja 50 mm torule. Komplekti

kuulub ühendusdetail jaotuskaevu jaoks.
Uponori nr 324501 800 1200
Ø 400
LVI nr 3624 952

1 m3 pumbakaev
1750

Väljavoolumuhv Ø 32 ja 50 mm torule. Komplekti

1200
1070

kuulub ühendusdetail jaotuskaevu jaoks.

1020

Uponori nr 324502
LVI nr 3624 954
1350 1200

16
Vooluregulaator Painduv poogen, Ø 110 mm
Ühendusmuhv ja seadeplaat. Dreenitoru suuna muutmiseks.
Uponori nr 324301 Uponori nr 383233
LVI nr 3625 010 LVI nr 2521 012

Augustuseta toru Kaas, Ø 110 mm

Ø 90/80 mm. Pikkus 2,5 m. Dreenitoru tuulutustoru otsa paigaldamiseks.
Uponori nr 344428 NB! Eraldi ostmise korral tuleb kaas
LVI nr 3625 323 augustada ehitusplatsil.
Uponori nr 485823
LVI nr 2374 175
Augustusega imbtoru
Ø 315
Ø 90/80 mm. Pikkus 2,5 m. Augu läbimõõt 8 mm.
Aukude vahekaugus 300 mm. Kogumiskaev

2000
Uponori nr 344328 Filtreerumissüsteemi kogumiskaev.
LVI nr 3625 303 Uponori nr 324061

Muhv, Ø 90 mm
Uponori nr 320528
LVI nr 3625 012
Kogumiskaev Uponor
Saunakaivo
Painduv poogen, Ø 90 mm Kasutamiseks suvilas,

0,9 m
Nurk 0–90°. pesemisvee väikeste
Uponori nr 320128 koguste korral.
LVI nr 3625 014 Uponori nr 326160
LVI nr 3625 032

Õhustuskübar, Ø 90 mm 300 l • ø 0,9 m

Uponori nr 320828
LVI nr 3625 016
Septik Uponor Saostuspallo, 300 l
Ühe sektsiooniga septik sauna
Filterkangas heitvee jaoks, kui heitvesi juhitakse
1,4 x 32 m. Piisav ühe pere imbväljaku tarbeks. imbumissüsteemi.
Uponori nr 329900 Uponori nr 326170
LVI nr 3625 022 LVI nr 3625 037

Pikendustorud
Septiku ja jaotuskaevu tühjendusava tõstmiseks.
Ø 560 mm x 1,4 m: Mahuti Uponor Lokajätti
2 m3 septikule. 5500 l mahuti. Komplekti kuulub täitumissignalisatsiooni
Uponori nr 749372 andur.
LVI nr 3625 353 Uponori nr 324701
Ø 400 mm x 1,4 m: LVI nr 3625 156
Uponori nr 749364
LVI nr 3625 025 ø 200
1000

ø 110
Pikendustorude tihendid
Pikendustorude tihendamiseks, 2 tk ühele torule.
Ø 560 mm: Uponori nr 675272
LVI nr 2521 817
1500

Ø 400 mm: Uponori nr 675267

LVI nr 3625 353

2400
Uponor Tupla dreenitoru
Ø 110/95 mm. Filtreerumissüsteemi dreenitoru.
Komplekti kuulub ühendusmuhv. Alarmseade
Pikkus 3 m: Ühendatakse Lokajätti mahuti signalisatsioonianduriga.
Uponori nr 340032 Uponori nr 324777
LVI nr 2518 527 LVI nr 3625 363
Pikkus 6 m:
Uponori nr 340332
LVI nr 2518 202

17
Uponor Sako komplektid
Uponor Sako imbumiskomplekt
Ühele perele. WC-, pesemis- ja majapidamisvesi, 3 sektsiooniga septik.
Uponori nr 321001, LVI nr 3625 372
Kogus Uponori nr LVI nr Toode
1 323101 3625 376 3 sektsiooniga septik, maht 2 m3, sisseehitatud vooluregulaatorid
4 344428 3625 323 Augustuseta toru, Ø 90 mm x 2,5 m
6 320128 3625 014 Painduv poogen, Ø 90 mm
12 344328 3625 303 Augustusega imbtoru, Ø 90 mm x 2,5 m
10 320528 3625 012 Ühendusmuhv, Ø 90 mm
2 320828 3625 016 Õhustuskübar
1 329900 3625 022 Filterkangas, 1,4 x 32 m

Komplekt Uponor Sako 3

Ühele perele, kui imbväljak ei asu septiku vahetus läheduses. WC-, pesemis- ja majapidamisvesi, 3 sektsiooniga septik.
Uponori nr 321103, LVI nr 3625 003
Kogus Uponori nr LVI nr Toode
1 323131 3625 106 3 sektsiooniga septik, maht 2 m3
1 324002 3625 206 Jaotuskaev, 4 avaga
2 324301 3625 010 Vooluregulaator
4 344428 3625 323 Augustuseta toru, Ø 90 mm x 2,5 m
4 320128 3625 014 Painduv poogen, Ø 90 mm
12 344328 3625 303 Augustusega imbtoru, Ø 90 mm x 2,5 m
10 320528 3625 012 Ühendusmuhv, Ø 90 m
2 320828 3625 016 Õhustuskübar
1 329900 3625 022 Filterkangas, 1,4 x 32 m

Uponor Sako filtreerimiskomplekt

Ühele perele. WC-, pesemis- ja majapidamisvesi, 3 sektsiooniga septik. Sisaldab: Uponor Sako imbumiskomplekt + Uponor
Sako dreenitorude komplekt (kogumiskomplekt).
Uponori nr 321005, LVI nr 3625 374

Uponor Sako dreenitorude komplekt

Filtreerumissüsteemi jaoks.
Uponori nr 352601, LVI nr 3625 001
Kogus Uponori nr LVI nr Toode
12 340032 2518 527 Dreenitoru, Ø 110 mm x 3 m, ühendusmuhvidega
2 741032 2510 362 Uporen muhvtoru, Ø 110 mm x 3 m
4 353233 2521 012 Painduv poogen, Ø 110 mm
2 485823 2374 175 Kaas, Ø 110 mm
1 324061 Kogumiskaev, Ø 315 mm x 2 m

Komplekt Uponor Sako 2

Ühele perele. Pesemis- ja majapidamisvesi, 2 sektsiooniga septik.
Uponori nr 321115, LVI nr 3625 000
Kogus Uponori nr LVI nr Toode
1 323142 3625 004 2 sektsiooniga septik, maht 1,5 m3
1 324002 3625 206 Jaotuskaev
2 324301 3625 010 Vooluregulaator
4 344428 3625 323 Augustuseta toru, Ø 90 mm x 2,5 m
4 320128 3625 014 Painduv poogen, Ø 90 mm
10 344328 3625 303 Augustusega imbtoru, Ø 90 mm x 2,5 m
8 320528 3625 012 Ühendusmuhv, Ø 90 mm
2 320828 3625 016 Õhustuskübar
1 329900 3625 022 Filterkangas, 1,4 x 32 m

Uponor Sako suvilakomplekt

Veevärgita suvila pesemis- ja majapidamisveele.
Uponori nr 321117, LVI nr 3625 031
Kogus Uponori nr LVI nr Toode
1 323141 3625 030 2 sektsiooniga septik, maht 1 m3
2 344428 3625 323 Augustuseta toru, Ø 90 mm x 2,5 m
3 320128 3625 014 Painduv poogen, Ø 90 mm
6 344328 3625 303 Augustusega imbtoru, Ø 90 mm x 2,5 m
5 320528 3625 012 Ühendusmuhv, Ø 90 mm
1 320828 3625 016 Õhustuskübar
1 329900 3625 022 Filterkangas, 1,4 x 32 m

18
Uponor Sako renoveerimiskomplekt
Imbväljaku rajamiseks olemasolevatele septikutele.
Uponori nr 321990, LVI nr 3624 996

Kogus Uponori nr LVI nr Toode

1 324002 3625 006 Jaotuskaev
2 324301 3625 010 Vooluregulaator
4 344428 3625 323 Augustuseta toru, Ø 90 mm x 2,5 m
4 320128 3625 014 Painduv poogen, Ø 90 mm
12 344328 3625 303 Augustusega imbtoru, Ø 90 mm x 2,5 m
10 320528 3625 012 Ühendusmuhv, Ø 90 mm
2 320828 3625 016 Õhustuskübar
1 329900 3625 022 Filterkangas, 1,4 x 32 m

NB!

• Torukaevikute põhi tasandatakse nii piki- • Pinnaspuhastisse ei tohi juhtida sademe-

kui ka põikisuunas horisontaalseks. ega dreenivett.

• Mahutid tuleb paigutada nii, et tühjendus- • Enne septiku kasutuselevõtmist ja pärast

auto pääseks piisavalt lähedale. tühjendamist tuleb see täita veega.

• Kaevude ja mahutite kaaned tuleb kaeviku • Tühjendamise järel tuleb kontrollida voolu-
täitmise ajal hoida suletult. regulaatori asendit.

• Juhul, kui põhjavesi võib erandjuhul tõusta

septiku põhjast kõrgemale, peab septik ole-
ma ankurdatud plastköitega betoonplaadi
külge. Mahuti tuleb alati ankurdada.

Palun täitke juuresolev ankeet ja saatke see Uponor Eestile.

Uponor Sako süsteemi paigaldamine oli lihtne

keeruline

Mis oli paigalduse juures kõige raskem?

Kas saite müüjalt piisavalt infot?

Ei ole veel Uponor Sako süsteemi ostnud. Soovin, et minuga võetakse

ühendust ja tehakse hinnapakkumine.

Nimi

Telefon
 Liiva-, õli- ja rasvapüünised
Püünissüsteem on mahukas ja pikaajaline investeering, seetõttu esitab tellija valitava seadme
kvaliteedile, vastupidavusele ja kasutusajale suured nõudmised. Seda arvestades on Uponor
võtnud tootmisse eramute polüeteenist püünissüsteemid.

Püünissüsteemi eelised:
• Koaguleeriv, hea lahutusvõimega I klassi õlipüünis
• Testitud lekkekindlus
• Laialdane kasutusala
• Lihtne ja kiire paigaldus
• Kerge käsitseda ja transportida
• Pikaealine ja vastupidav
• Kerge hooldada
• VA-tüübikinnitusega

Uponoris on läbinud katsetused uue kujuga septik, mis

sobib paigaldamiseks kohta, kus pole võimalik teha
sügavat kaevikut.

Septikut hakatakse tootma 2003. aastal.

Uponor Eesti AS Tel (0) 6380868

Peterburi tee 63b Faks (0) 6380867
11415 Tallinn uponor@uponor.ee
www.uponor.ee

Uponor Eesti AS
Peterburi tee 63b
11415 Tallinn