Professional Documents
Culture Documents
10548-Article Text-7346-1-10-20141211
10548-Article Text-7346-1-10-20141211
Gastroösofageaalse reflukshaiguse
ravijuhend
Benno Margus¹, Margot Peetsalu², 1.2. REFLUKSHAIGUSE PATOGENEES JA KULG
Riina Salupere², Katrin Labotkin², • Reflukshaigus on krooniline retsidiveeruv
Ingrid Kull² − ¹Ida-Tallinna Keskhaigla, haigus, mille patogenees seisneb söögitoru
²Tartu Ülikooli Kliinikum alumise sulgurlihase funktsiooni häirumi-
ses. Suurem tähtsus söögitoru alumise sul-
Reflukshaiguse ravijuhendi eesmärgiks on gurlihase funktsiooni häirumises on ilm-
anda nii gastroenteroloogidele kui teiste selt tema ajutisel lõõgastumisel, väiksem
erialade arstidele ülevaade reflukshaiguse madalal baastoonusel. Olukorda halvendab
tänapäevasest diagnostikast ja ravist. Ref- hiatus’e-songa olemasolu. Reflukshaiguse
lukshaiguse ravijuhend on soovitava iseloo- sümptomite tekkepõhjuseks on söögitoru
muga. Reflukshaiguse ravijuhendi on 20. limaskesta kokkupuude maosoolhappe ja
novembril 2008 heaks kiitnud Eesti Gastro- pepsiiniga. Juhul kui söögitoru limaskesta
enteroloogide Selts. tundlikkus on suurenenud, võib sümpto-
meid põhjustada ka normipärane maosool-
1. GASTROÖSOFAGEAALSE REFLUKSHAIGUSE happe ja pepsiini refluks. Eluviisi iseära-
MÕISTE, KULG, SÜMPTOMID sustest omistatakse suuremat tähtsust
1.1. GASTROÖSOFAGEAALSE ülekaalule, teistel eluviisi teguritel (suitse-
REFLUKSHAIGUSE MÕISTE, SÜMPTOMID JA tamine, toidu rasvasisaldus jt) reflukshai-
SÜNDROOMID guse patogeneesis olulist tähtsust ei ole.
Gastroösofageaalne reflukshaigus (edaspidi • Helicobacter pylori infektsiooni ja refluks-
reflukshaigus) on haigus, mille olemuseks on haiguse vahelised seosed ei ole tõestatud.
maosisu tagasivoolu tõttu tekkivad patsienti H. pylori infektsiooni ravi ei kiirenda refluks-
häirivad sümptomid ja/või tüsistused (vt jn 1). haiguse paranemist ega väldi ägenemist.
Los Angelese klassifi katsioon refluk- B – esineb üks või mitu üle 5 mm pikkust
sösofagiidi hindamiseks endoskoopilise erosiooni või haavandumist ühel või mitmel
leiu alusel limaskestavoldil, mis ei ole omavahel ühen-
A – esineb üks või mitu söögitoru erosiooni dunud (vt jn 3).
või haavandumist pikkusega alla 5 mm ai- C – erosioonid või haavandumised,
nult ühel või mitmel limaskestavoldil, mis mis ulatuvad mitmele limaskestavoldile,
omavahel ei ühendu (vt jn 2). kuid ei haara ringjalt üle 75% söögitoru
seinast (vt jn 4).
D – erosioonid või haavandumised, mis
haaravad ringjalt enam kui 75% söögitoru
seinast (vt jn 5).
3. GASTROÖSOFAGEAALSE REFLUKSHAIGUSE
RAVI
3.1. MITTEMEDIKAMENTOOSNE RAVI JA
ANTATSIIDID
C • Haige ja tema elukvaliteedi paranemi-
se seisukohalt on refluksi vältiva eluviisi
Joonis 4. Refluksösofagiit C Los Angelese tähendus tagasihoidlik. Enim kasu võib
klassifikatsiooni järgi. tuua liigse kehakaalu langetamine ning
osale haigeist (reflukshaiguse öiste sümp-
tomite ja/või raske ösofagiidi puhul) ka
voodi päitsiosa tõstmine 10–15 cm võrra.
Muude eluviisi muutuste osakaal on ta-
gasihoidlikum ja indiviiditi erineva väär-
tusega.
D
• Ösofagiidita reflukshaiguse puhul on elu-
viisi jälgimine ja antatsiidide kasutamine
tulemuslikum kui refluksösofagiidi hai-
Joonis 5. Refluksösofagiit D Los Angelese
klassifikatsiooni järgi. getel.
KIRJANDUS
1. Ahlberg G, Kruuna O, Leijonmarck CE, et al. Is the 9. Kahrilas PJ, Shaheen NJ, Vaezi MF, et al. American
learning curve for laparoscopic fundoplication determined Gastroenterological Association. American
by the teacher or the pupil? Am J Surg 2005;189:184–9. Gastroenterological Association medical position
2. Dent J, Brun J, Fendrick AM. An evidence-based appraisal statement on the management of gastroesophageal reflux
of reflux disease management – the Genval Workshop disease. Gastroenterology 2008;135:1383-95.
Report. Gut 1999:44;Suppl 2:1–10. 10. Lundell L, Attwood S, Ell C, et al. LOTUS trial
3. Dent J, Jones R, Kahrilas P, Talley NJ. Management of collaborators.Comparing laparoscopic antireflux surgery
gastro-oesophageal reflux disease in general practice. BMJ with esomeprazole in the management of patients with
2001;322:344–47. chronic gastro-oesophageal reflux disease: a 3-year interim
4. Dent J. Pathogenesis of gastro-oesophageal reflux disease analysis of the LOTUS trial. Gut 2008;57:1207–13.
and novel options for its therapy. Neurogastroenterol 11. Lundell LR, Dent J, Bennett JR, et al. Endoscopic
Motil 2008;20:91–102. assessment of oesophagitis: clinical and functional
5. DeVault KR, Castell DO. Updated guidelines for the correlates and further validation of the Los Angeles
diagnosis and treatment of gastroesophageal reflux classification. Gut 1999;45:172–80.
disease. Am J Gastroenterol 2005;100:190–200. 12. Lundell L, Miettinen P, Myrvold HE, et al. Nordic GORD
6. Hunter JG, Smith CD, Branum GD, et al. Laparoscopic Study Group. Seven-year follow-up of a randomized clinical
fundoplication failures: patterns of failure and response to trial comparing proton-pump inhibition with surgical
fundoplication revision. Ann Surg 1999;230:595–606. therapy for reflux oesophagitis.Br J Surg. 2007;94:198–203.
7. Kahrilas PJ, Falk GW, Johnson DA, et al. Esomeprazole 13. Pessaux P, Arnaud JP, Ghavami B, et al. Laparoscopic antireflux
improves healing and symptom resolution as compared surgery: comparative study of Nissen, Nissen-Rossetti, and
with omeprazole in reflux oesophagitis patients: a Toupet fundoplication. Surg Endosc 2000;14:1024–7.
randomized controlled trial. Aliment Pharmacol Ther 14. Vakil N, van Zanten SV, Kahrilas P, et al. The Montreal
2000;14:1249–58. defi nition and classification of gastroesophageal reflux
8. Kahrilas PJ, Shaheen NJ, Vaezi MF. American disease: a global evidence-based consensus. Am J
Gastroenterological Association Institute, Clinical Gastroenterol 2006;101:1900-20.
Practice and Quality Management Committee, American 15. Lundell RL, Dent J, Bennett JR, et al. Endoscopic
Gastroenterological Association Institute technical review assessment of esophagitis: clinical and functional
on the management of gastroesophageal reflux disease. correlates and further validation of the Los Angeles
Gastroenterology 2008;135:1392–415. classification. Gut 1999;45:172–80.