Arvutusülesannete lahendamine gravitatsioonijõu, raskusjõu ja kaalu

kohta

𝑚1 ∙𝑚2 𝑚1 ∙𝑚2 𝐹∙𝑟 2

Gravitatsiooniseadus valemiga: 𝐹 = 𝐺 ∙ , => 𝑟 = √𝐺 ∙ , 𝑚1 =
𝑟2 𝐹 𝐺∙𝑚2

𝑁⋅𝑚2
F – gravitatsioonijõud (1 N), G – gravitatsiooni konstant (𝐺 = 6,7 ⋅ 10−11 ),
𝑘𝑔2

m1, m2 – kehade massid (1 kg), r – punktmasside vaheline kaugus (1 m).

Raskusjõud on gravitatsioonijõud suurte taevakehade lähedal. Sellisel juhul on

gravitatsioonijõu valemis taevakeha mass ja raadius muutumatud suurused. Kõik
muutumatute suurustega tehted läbi tehes saame konkreetse taevakeha
𝑀
gravitatsioonilist mõju iseloomustava raskuskiirenduse 𝑔 = 𝐺 ∙ . Asendades
𝑅2

selle suuruse gravitatsiooni valemisse saamegi konkreetse taevakeha juures

mõjuva raskusjõu valemi 𝐹𝑟 = 𝑚 ∙ 𝑔, kus Fr – raskusjõud (1 N), m – taevakeha
lähedal paikneva keha mass (1 kg), g – raskuskiirendus taevakeha juures(1 m/s2).

Taevakeha ja tema pinnal oleva keha vahel mõjuv gravitatsioonijõud surub seda
keha vastu taevakeha pinda. Pinnale või riputusvahendile mõjuvat jõudu
nimetatakse kaaluks.

Taevakeha lähedal mingil pinnal paigal seisva või ühtlaselt liikuva keha poolt
tekitatav kaal on võrdne raskusjõuga 𝑃 = 𝑚 ∙ 𝑔.

Kiirendusega üles liikuval pinnal olev keha mõjutab seda suurema kaaluga
(ülekoormus) 𝑃 = 𝑚 ∙ (𝑔 + 𝑎).

Kiirendusega alla liikuval pinnal olev keha mõjutab seda väiksema kaaluga
(alakoormus) 𝑃 = 𝑚 ∙ (𝑔 − 𝑎).

Vabalt langev keha ei mõjuta aluspinda (kaaluta olek) 𝑃 = 𝑚 ∙ (𝑔 − 𝑔) = 0.

1
Näidisülesanne 1) Leia 2013. aastal Tšeljabinskisse kukkunud meteoroidi mass
kui 100 km kõrgusel maapinnast mõjus sellele gravitatsioonijõud 1,24·108 N.
Maa raadius on 6370 km ja Maa mass 5,98·1024 kg.
Andmed: Lahendus: Kuna meteoroidi mõõtmed on
𝐹 = 1,24 · 108 𝑁 väikesed, siis kahe keha vahekaugus on võrdne

ℎ = 100 𝑘𝑚 = 105 𝑚 Maa raadiuse ja meteoroidi kõrguse summaga

𝑅 = 6370 𝑘𝑚 = 6,37 · 106 𝑚 𝑟 = 𝑅 + ℎ ehk 𝑟 = 6370 𝑘𝑚 + 100 𝑘𝑚 =

𝑚1 = 5,98 ∙ 1024 𝑘𝑔 = 6470 𝑘𝑚 = 6,47 · 106 𝑚
𝑁 ⋅ 𝑚2 𝑚1 ∙𝑚2
𝐺 = 6,7 ⋅ 10 −11 Gravitatsiooniseaduse valemist: 𝐹 = 𝐺 ∙ ,
𝑟2
𝑘𝑔2
𝐹∙𝑟 2
𝑚2 −? => 𝑚2 = . Panen arvud tähiste asemele ja
𝐺∙𝑚1

1,24·108 𝑁∙(6,47·106 𝑚)2

saan 𝑚2 = 𝑁⋅𝑚2
≈ 1,3 ∙ 107 𝑘𝑔.
6,7⋅10−11 2 ∙5,98∙1024 𝑘𝑔
𝑘𝑔

Vastus: Tšeljabinskisse kukkunud keha mass oli kosmoses umbes 13 000 tonni.

Näidisülesanne 2) Ehitusel kasutatakse materjali üle-alla transportimiseks

tõsteplatvormi. Platvormile on asetatud 40 kg tsemendikott. A) Kui suur on
raskusjõud ja kaal paigal seisva platvormi korral? B) Kui suur on raskusjõud ja
kaal kui platvorm laskub vertikaalselt alla kiirendusega 2 m/s2?

Andmed: Lahendus:
𝑔 ≈ 10 𝑚/𝑠 2 Esimesel juhul paigal seisva platvormi korral on raskusjõud ja
𝑚
𝑚 = 40 𝑘𝑔 kaal võrdsed 𝐹𝑟 = 𝑃 = 𝑚 ∙ 𝑔. 𝐹𝑟 = 𝑃 = 40 𝑘𝑔 ∙ 10 = 400 𝑁
𝑠2
𝑎 = 2 𝑚/𝑠 2 Teisel juhul kotile mõjuv raskusjõud ei muutu, kui kaalu saab
𝐹𝑟 , 𝑃−? leida seosega 𝑃 = 𝑚 ∙ (𝑔 − 𝑎).
𝑚 𝑚
Arvudega 𝑃 = 40 𝑘𝑔 ∙ (10 − 2 2 ) = 320 𝑁.
𝑠2 𝑠

Vastused: A) Mõlemad 400 N; B) Raskusjõud 400 N, kaal 320 N.

2
Arvutusülesandeid iseseisvaks lahendamiseks:

1) Leia gravitatsioonijõud kahe pinginaabri vahel kui nende massid on

vastavalt 64 kg ja 72 kg. Kui kaugel pinginaabrid paiknevad teineteisest,
kui nende vahel mõjub gravitatsioonijõud 10-6 N ?

2) 23. veebruaril 2020. aastal möödus 8000 tonnise massiga asteroid nimega
2020 BR1 Maast umbes 6 miljoni km kauguselt. Kui suur
gravitatsioonijõud mõjus sellisel kaugusel asuva asteroidi ja Maa vahel?
Kui kaugelt möödus asteroid? Maa mass on 5,98·1024 kg.

3) Kui suur on raskuskiirendus Kuul, kui sellel liikuv 140 kg massiga kulgur
Yutu-2 mõjutab Kuu pinda jõuga 224 N? Mitu korda suurema jõuga
mõjutaks sama kulgur planeedi Maa pinda? Raskuskiirendus Maal on 9,8
m/s2

4) Mitu korda vähenes hävituslenduri kaal, kui ta istus kiirendusega 4 m/s2

maapinna poole liikuvas lennukis võrreldes paigalseisva lennukiga? Vihje:
Ülesannet saab lahendada ilma massita aga kui nii ei oska, siis võid lenduri
massiks võtta 100 kg.

5) Kui suure kiirendusega peaks lift ülespoole liikuma, et 86 kg massiga

inimese kaal (jõud aluspinnale) kahekordistuks (1720 N)?