Gevorkjan Martsenko Ioniseeriv Kiirgus

You might also like

Download as docx, pdf, or txt
Download as docx, pdf, or txt
You are on page 1of 11

Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Radioloogia ja bioanalüütika osakond


bioanalüütiku õppekava

Gajane Gevorkjan, Katerina Martsenko

IONISEERIV KIIRGUS

Referaat

Õppejõud: Kristi Vahur, MPH


Maie Treial, cMA

Tartu 2023
SISUKORD

SISSEJUHATUS........................................................................................................................3

1. IONISEERIV KIIRGUS JA SELLE MÕJU TERVISELE................................................4

2. IONISEERIV KIIRGUS MEDITSIINIS............................................................................5

2.1 Ioniseeriva kiirgusega haiguste ravi ja ennetamine........................................................5

3. IONISEERIVA KIIRGUSE PROBLEEMI OLEMUS EESTIS JA EUROOPA LIIDUS.7

3.1 Ioniseeriva kiirguse probleemi olemus Eestis.................................................................7

3.2 Ioniseeriva kiirguse probleemi olemus Euroopa Liidus..................................................7

4. IONISEERIVA KIIRGUSE KAHJULIKE MÕJUDE VÄHENDAMISE MEETODID...9

KOKKUVÕTE.........................................................................................................................10

KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................................11

2
SISSEJUHATUS 

Ioniseeriv kiirgus on energialiik, millel on piisavalt jõudu, et eemaldada aatomitest ja


molekulidest tihedalt seotud elektronid, luues laetud osakesi, mida nimetatakse ioonideks.
Seda tüüpi kiirgus võib pärineda nii looduslikest allikatest nagu kosmiline kiir ja
radioaktiivsed materjalid, kui ka tehisallikatest, nagu röntgeniseadmed, tuumaelektrijaamad
ja tuumarelvad. Kuigi ioniseerival kiirgusel on palju kasulikke rakendusi meditsiinis,
tööstuses ja teadusuuringutes, võib see põhjustada ka olulisi terviseriske. Ioniseeriva
kiirgusega kokkupuude võib kahjustada eluskudesid ja suurendada vähiriski, geneetilisi
mutatsioone ja muid terviseprobleeme. Seetõttu on oluline mõista ioniseeriva kiirguse
omadusi ja mõju ning võtta asjakohaseid ohutusmeetmeid, et minimeerida kokkupuudet ning
kaitsta ennast ja keskkonda.

Referaadi koostamisel kasutati erinevaid infoallikaid ja andmebaasid: Google Scholar,


PubMed, WHO. Kasutati oma otsingus mitmeid sõnu ja sõnastust nii eesti kui ka inglise
keeles: “ionizing radiation”, “ioniseeriv kiirgus”, “ioniseeriv kiirgus meditsiinis”, “kiirgus”.
Peamised teabeallikate valiku kriteeriumid olid järgmised: õigeaegsus, usaldusväärsus,
täpsus, objektiivsus, kirjaoskus, loogiline järjepidevus. Referaadi koostamisel on kasutatud
teaduslikke allikaid, tuntud ja mebaasid, organisatsioonide veebilehed. Kasutati kaasaegste
informatsiooni, mis sobib valitud teemaga.

Eesmärk:
Referaadi eesmärk on kirjeldada ioniseeriva kiirguse olemust, selle ohte ning kuidas vältida
liigset kokkupuudet.

Ülesanded:
1. Kirjeldada probleemid, ohutus, inimese kaitse ioniseeriv kiirguse eest ja võimalikud
meetodid ioniseeriv kiirguse mõju vähendamiseks.

2. Kirjeldada ioniseeriva kiirguse probleemi olemust Euroopas ja Eestis.

3
1. IONISEERIV KIIRGUS JA SELLE MÕJU TERVISELE

Ioniseeriv kiirgus on teatud tüüpi energia, mida aatomid vabastavad elektromagnetlainete või
osakeste kujul (Ionizing radiation ... 2016). Ioniseerival kiirgusel on palju kasulikke
rakendusi, sealhulgas meditsiinis, tööstuses, põllumajanduses ja teadusuuringutes (Ionizing
radiation ... 2016). Ioniseerivat kiirgust defineeritakse kui energiat, mis on võimeline
aatomitelt elektrone eemaldama ja seeläbi ionisatsiooni tekitama (Bhatia ja Pillai 2022).
Kolm peamist ioniseeriva kiirguse tehnoloogiat on gammakiirgustehnoloogia (footonitel
põhinev), elektronkiiretehnoloogia (elektronitel põhinev) ja röntgenikiirgus (footonitel
põhinev) (Bhatia ja Pillai 2022). Ioniseeriv kiirgus inaktiveerib mikroorganisme otseste ja
kaudsete meetoditega (Bhatia ja Pillai 2022). Otsesed kahjustused tekivad energeetiliste
elektronide või footonite ja organismis olevate molekulide vahelisest vastasmõjust, kaudsed
kahjustused aga vee radiolüüsi produktidega (Bhatia ja Pillai 2022). Kui kiirendist tulenev
pingestatud elektron (või radioaktiivsest isotoobist eralduv gamma-footon) interakteerub
materjaliga, ioniseeritakse molekulid, mis paiskavad elektrone välja äärepoolseimatest
valentskihtidest (Bhatia ja Pillai 2022). Need väljutatud elektronid põhjustavad omakorda
külgnevatel aatomitel sarnaste ionisatsioonisündmuste kaskaadi, kuni kogu selle energia on
täielikult hajutatud (Bhatia ja Pillai 2022). Mikroorganismides on DNA suurim molekul,
mistõttu on see otsese ionisatsiooni sündmuste peamine sihtmärk (Bhatia ja Pillai 2022).

Ioniseeriv kiirgus interakteerub immuunsüsteemiga mitmel viisil, mis peegeldab


immuunsüsteemi enda keerukust: nimelt vajadus säilitada õrn tasakaal erinevate sektsioonide,
rakkude ja lahustuvate tegurite vahel, mis töötavad ühiselt kudede funktsiooni kaitsmiseks,
säilitamiseks ja taastamiseks tõsiste väljakutsete, sealhulgas kiirguskahjustuste korral
(Lumniczky jt 2021). Suure doosiga kiirguse tsütotoksilised mõjud on vähem olulised pärast
kokkupuudet väikese doosiga, kus domineerivad peened kvantitatiivsed ja funktsionaalsed
mõjud, mis võivad jääda märkamatuks kuni hilja pärast kokkupuudet või pärast seda, kui
teine väljakutse paljastab või süvendab mõju (Lumniczky jt 2021). Madala doosi ioniseeriva
kiirgusega (LDIR) (≤100 mSv) või madala doosikiirusega ioniseeriva kiirgusega (LDRIR)
(<6 mSv/H) kokkupuude võib põhjustada kas negatiivseid või positiivseid tervisemõjusid
(Tang ja Loganovsky 2018). Need muutused võivad sõltuda geneetilisest taustast, vanusest
(embrüo sünnieelne päev), soost, kiirgusega kokkupuute olemusest, st ägedast või
kroonilisest kiiritusest, kiirgusallikatest (nagu aatomipommirünnak, tuumarelvakatsetuse
sademed, tuumaelektrijaama õnnetused, 60 Kaassaastunud hoone, kosmosekiirgus, kõrge
taustkiirgus, arstlikud läbivaatused või protseduurid) ja radionukliidide komponendid ja
inimeste epidemioloogilised katseprojektid (Tang ja Loganovsky 2018). Epidemioloogilised
ja kliinilised uuringud näitavad, et LDIR või LDRIR kokkupuude võib esile kutsuda vähki,
kaasasündinud kõrvalekaldeid, kardiovaskulaarseid ja tserebrovaskulaarseid haigusi,
kognitiivseid ja muid neuropsühhiaatrilisi häireid, katarakti ja muid silma- ja somaatilisi
patoloogiaid (endokriinsed, bronhopulmonaalsed, seedesüsteemid jne) (Tang ja Loganovsky
2018). LDIR või LDRIR kokkupuude võib samuti vähendada mutatsioonide ja vähktõve
suremust. Siiani on LDIR- või LDRIR-indutseeritud tervisemõju mehhanismid halvasti
mõistetavad (Tang ja Loganovsky 2018). Veel on vaja täiendavaid ulatuslikke uuringuid, et
selgitada, millistel asjaoludel võib LDIR või LDRIR kokkupuude põhjustada positiivseid või
negatiivseid mõjusid, mis võivad hõlbustada uute ravimeetodite väljatöötamist kiirgusest
põhjustatud inimeste haiguste ennetamiseks või raviks või kiirgusest põhjustatud positiivsete
tervisemõjude tugevdamiseks (Tang ja Loganovsky 2018).

4
Epidemioloogilised uuringud eksponeeritud populatsioonidega, nagu aatomipommi
ellujäänud või kiiritusraviga patsiendid, on näidanud vähktõve tõenäosuse olulist suurenemist
annuste puhul, mis on suuremad kui 100 mSv (Ionizing radiation ... 2016). Mõnel juhul
viitavad uuemad epidemioloogilised uuringud inimestega, kes on lastes meditsiinilistel
eesmärkidel kokku puutunud (Childhood CT), et vähi tõenäosus võib suureneda isegi
väiksemate annuste korral (vahemikus 50–100 mSv) (Ionizing radiation ... 2016). Sünnieelne
kokkupuude ioniseeriva kiirgusega võib põhjustada loote ajukahjustusi suurtes doosides, mis
ületavad 100 mSv 8.–15. rasedusnädalal ja 200 mSv 16.–25. Rasedusnädalal (Ionizing
radiation ... 2016). Inimuuringud on näidanud, et enne 8. rasedusnädalat või pärast 25.
rasedusnädalat ei ole kiirgusega seotud ohtu loote aju arengule (Ionizing radiation ... 2016).
Epidemioloogilised uuringud näitavad, et risk haigestuda lootevähki pärast kiirgust on
sarnane riskiga pärast kiiritusravi varases lapsepõlves (Ionizing radiation ... 2016).

2. IONISEERIV KIIRGUS MEDITSIINIS

Pärast röntgenikiirguse avastamist 1895. aastal ja tuumakiirguse avastamist 1896. aastal


hakkasid arstid neid läbitungivat kiirgust rakendama sisemiste vigastuste pildistamiseks ja
paljude haiguste hindamiseks (Application of low ... 2020). Nad avastasid peagi, et sellisele
kokkupuutele järgnesid sageli olulised muutused patsiendi tervislikus seisundis (Application
of low ... 2020). Suur röntgendoos (Gy või džauli/kg) tekitas valuliku põletuse, kuid väike
annus põhjustas sageli kasulikke tervisemõjusid, mis olid tingitud bioloogiliste
kaitsemehhanismide stimuleerimisest (Application of low ... 2020). Meditsiiniajakirjades ja
muudes väljaannetes hakkasid ilmuma tuhanded artiklid röntgenikiirguse kiirgusest
põhjustatud tervisemõjude kohta (Application of low ... 2020). Raadiumi paljudest
rakendustest meditsiinis on vanu artikleid ja raamatuid inglise, prantsuse, saksa ja poola
keeles (Application of low ... 2020). Kiirgusrakenduste kiire arenguga meditsiinipraktikas on
meditsiiniline kiirgus muutunud ülemaailmselt peamiseks tehiskiirguse allikaks (Bhargavan
2008). Ioniseerivat kiirgust kasutavate meditsiiniliste protseduuride maht on viimase kahe
aastakümne jooksul kiiresti kasvanud ja moodustavad olulise osa elanikkonna kollektiivsetest
kiirgusdoosidest (Bhargavan 2008).

2.1 Ioniseeriva kiirgusega haiguste ravi ja ennetamine 

Röntgenikiirguse ja radioaktiivsuse avastamine aastatel 1895/1896 vallandas uuringute ja


kiirguse rakenduste tulva meditsiinis, mis jätkub tänapäevani (Application of low ... 2020).
Nad alustasid luumurdude/elundite pildistamisega ja jõudsid haiguste ravimiseni, puutudes
kokku välis- ja siseallikate kiirgusega (Application of low ... 2020). Definitsiooni järgi
stimuleerivad väikeseannuselised ravimeetodid kahjustuste kontrolli (või adaptiivseid
kaitsesüsteeme, mis ravivad haigusi) (Application of low ... 2020). Väljaanded on avaldatud
väikese doosiga ioniseeriva kiirguse (LDIR) ravimeetodite kohta erinevate vähivormide,
infektsioonide, põletike ning autoimmuun- ja neurodegeneratiivsete haiguste korral
(Application of low ... 2020). 1910. aastal alustas Standard Chemical Company kaevandamist
raadium kaubanduslikuks kasutamiseks, sealhulgas töötlemiseks paljud haigused sisemise või
välise kokkupuute kaudu. (Application of low ... 2020). Arstid ravisid sadu patsiente suu
kaudu ja intravenoosselt, 10 mg raadiumi kogustega igal nädalal koos koguannustega

5
vahemikus 100 kuni 300 mg. Tuntuim vorm, mis oli avalikkusele kättesaadav 1920. aastatel,
oli lahendus, mida müüdi üle letiga või posti teel (Application of low ... 2020). Iga 60 cm3
pudel sisaldas 2 mg (või 2 mCi) raadiumi (Application of low ... 2020). Treatments with
LDIR became very controversial after the 1956 NAS recommendation was issued
(Application of low ... 2020). Physicians began prescribing antibiotics and chemical
treatments instead of treatments with low doses of radiation (Application of low ... 2020). For
many decades, radiologists have been carefully taught the LNT ideology that any exposure to
IR carries a risk of cancer (Application of low ... 2020). They are constantly urged to avoid
any use of such radiations and to minimize the dose of diagnostic X-rays and computed
tomography (Application of low ... 2020). Sakamoto carried out a series of fundamental
studies on mice in the early 1990s to understand the effects of X-rays on the immune system
(Application of low ... 2020). He discovered that a low dose of total- or half-body radiation
stimulates immunity (Application of low ... 2020). He also found that tumor cell killing is
enhanced by a high dose of radiation, locally to the tumor, given 12 hours after delivering 0.1
Gy of TBI (Application of low ... 2020). Kudede ja/või elundite kiirguskahjustus sõltub
saadud kiirgusdoosist või neeldunud doosist, mida väljendatakse ühikus, mida nimetatakse
halliks (Gy) (Ionizing radiation … i.a.). Furthermore, distant metastases can be suppressed by
TBI treatments of 0.1 or 0.15 Gy (Application of low ... 2020). With this very important
evidence, he and his team members were able to carry out a successful clinical trial on about
200 patients with non-Hodgkin’s lymphoma, demonstrating that low-dose TBI or HBI
therapy provides a significantly better cure rate than conventional therapies (Application of
low ... 2020). Unfortunately, government funding to carry out more clinical studies was not
provided (Application of low ... 2020).

Ioniseeriv kiirgus põhjustab sihipäraseid ja mittesihipäraseid molekulaarseid kahjustusi, mis


on tingitud energia ladestumisest mööda laetud osakeste radasid (Application of low ... 2020).
Iga neeldunud energia purse kahjustab biomolecule (Application of low ... 2020). Kuna
umbes kolm neljandikku kudedest on vesi, lõhub suurem osa esialgsetest kahjustustest vee
laiali, enamasti mürgiseks ROS-iks ja H2O2-ks (Application of low ... 2020). Koe
massiühiku kohta ladestunud energia on doos ja doosi kogus ajaühiku kohta on doosikiirus
(Application of low ... 2020). Pikaajaline intervall "löökide" vahel võimaldab rakul kasutada
oma kaitsemehhanisme ilma järgmise sekkumiseta tabas (Application of low ... 2020). Kahju
suurus on tõepoolest väiksem doosiühiku kohta kui doosikiirus on madal, kui siis, kui see on
suur (Application of low ... 2020).

6
3. IONISEERIVA KIIRGUSE PROBLEEMI OLEMUS EESTIS JA EUROOPA
LIIDUS

Uuringud on näidanud, et isegi madal ioniseeriva kiirguse tase võib avaldada kahjulikku
mõju inimeste tervisele (Cancer risks ... 2020). National Academy of Sciences, Engineering
and Medicine uuring näitas, et isegi madal kiirgustase võib suurendada vähi ja teiste haiguste
riski (Cancer risks ... 2020). Kokkupuude võib tekkida otsese kokkupuute kaudu
radioaktiivsete materjalidega või sekundaarse kokkupuute kaudu, näiteks kokkupuude
saastunud pindade või seadmete kiirgusega (Yang jt 2020). Lisaks võib ioniseeriva kiirguse
tüüp mõjutada ka kokkupuute ohtu, kuna teatud tüüpi kiirgus, näiteks alfaosakesed, on
teistest ohtlikum (Yang jt 2020). Teine riskitegur on kokkupuute kestus (Cancer risks ...
2020). Pikaajaliselt ioniseeriva kiirgusega kokkupuutuvatel töötajatel on suurem
terviseprobleemide oht kui neil, kes on kokku puutunud lühiajaliselt (Cancer risks ... 2020).
Seda seetõttu, et pikaajaline kokkupuude ioniseeriva kiirgusega võib kahjustada rakke ja
DNA-d, mis võib põhjustada vähki ja muid kroonilisi haigusi (Cancer risks ... 2020). Lisaks
on riskifaktoriks ka kiirgusega kokkupuute sagedus, kuna regulaarselt kiirgusega
kokkupuutuvatel töötajatel on suurem risk terviseprobleemide tekkeks kui neil, kes
kiirgusega kokku puutuvad vaid aeg-ajalt (Cancer risks ... 2020).

3.1 Ioniseeriva kiirguse probleemi olemus Eestis

Ioniseeriva kiirguse probleemi olemus Eestis (Kiirgus i.a.). Eestis kogutakse informatsiooni
looduskeskkonna radioaktiivsuse tasemete kohta iga-aastase riikliku kiirgusseire programmi
raames (Kiirgus i.a.). Uuritakse üle 250 keskkonnaproovi aastas (Kiirgus i.a.). Huviobjektiks
on eelkõige inimtegevuse käigus keskkonda sattunud radionuklidiid (Kiirgus i.a.). Eestis ei
ole tuumajaamu, seega on ohuallikaks eelkõige väljastpoolt riigipiiri tulev saaste (Kiirgus
i.a.). Reaalajas jälgitakse atmosfääri üldist gammakiirguse taset 10 seirejaamas üle Eesti ning
õhukandeliste osakeste radioaktiivsust 3 filterjaamas (Kiirgus i.a.). Umbes poole elaniku
kiiritusdoosist põhjustab maapinnast pärinev radioaktiivne gaas radoon. Radoon tekib
loodusliku uraani lagunemisel (Kiirgus i.a.). Uraani leidub suuremal või vähemal määral
kõikjal maakoores (Kiirgus i.a.). Seega leidub kõikjal ka radooni (Kiirgus i.a.). Kõrge
radoonitase pinnases on seotud diktüoneemakilda avamusega (Põhja-Eestis) ja graniidirikka
moreeni levialadega (Lõuna-Eestis) (Kiirgus i.a.).

3.2 Ioniseeriva kiirguse probleemi olemus Euroopa Liidus

Saksamaa elanikkonna kokkupuude inimese tekitatud kiirgusega tuleneb peamiselt


diagnostilistest röntgeni- ja tuumaarstlikest uuringutest. Esitatakse andmed Lääne-Saksamaa
erinevate uuringutüüpide aastase sageduse ja keskmise doosi kohta aastatel 1990–1992 (Kaul
jt 1997). Nende andmete kohaselt tehti 1000 elaniku kohta aastas keskmiselt ligikaudu 1550
ioniseerivat kiirgust kasutavat diagnostilist uuringut, mille tulemuseks oli aastane
efektiivdoos elaniku kohta 1,9 mSv (Kaul jt 1997). Erinevat tüüpi uuringutega seotud
annused saadi diagnostiliste võrdlustasemete (DRL) kampaaniast koos Euroopa Komisjoni ja

7
Ühendkuningriigi tervisekaitseagentuuri andmetega (Scanff jt 2008). Tulemused näitavad, et
2002. aastal tehti 55,4–65,9 miljonit protseduuri tavaradioloogias (kolmandik hambaravis) ja
4,2–6 miljonit kompuutertomograafias (Scanff jt 2008). Tuumameditsiinis ja
sekkumisradioloogias tehti vastavalt 850 000 ja 900 000 protseduuri (Scanff jt 2008).
Tavaradioloogia moodustab 90% protseduuride koguarvust, kuid ainult 37%
kollektiivdoosist, kompuutertomograafia uuringud aga 8% kogu uuringutest, kuid 39%
kollektiivdoosist (Scanff jt 2008). Tuumameditsiini ja sekkuva radioloogia uuringud
moodustavad 2% protseduuridest, kuid vastavalt 7% ja 17% kollektiivdoosist (Scanff jt
2008). Lõpuks oli 2002. aastal efektiivne doos inimese kohta 0,66–0,83 mSv (Scanff jt 2008).

8
4. IONISEERIVA KIIRGUSE KAHJULIKE MÕJUDE VÄHENDAMISE
MEETODID

Efektiivdoosi kasutatakse ioniseeriva kiirguse võimaliku kahjustamise mõõtmiseks (Ionizing


radiation … i.a.). Siivert (Sv) on efektiivse doosi ühik, mis võtab arvesse kiirguse tüüpi ning
kudede ja elundite tundlikkust (Ionizing radiation … i.a.). See on viis ioniseeriva kiirguse
mõõtmiseks kahju tekitamise võimalikkuse alusel (Ionizing radiation … i.a.). Sv võtab
arvesse kiirguse tüüpi ning kudede ja elundite tundlikkust (Ionizing radiation … i.a.). Sv on
väga suur ühik, mistõttu on otstarbekam kasutada väiksemaid ühikuid, nagu millisiivertid
(mSv) või mikrosiivertid (μSv) (Ionizing radiation … i.a.). Ühes mSv-s on tuhat μSv ja ühes
Sv-s tuhat mSv (Ionizing radiation … i.a.). Lisaks kiirguse hulgale (doosile) on sageli kasulik
väljendada selle doosi edastamise kiirust (doosikiirus), näiteks mikrosiivertid tunnis
(μSv/tunnis) või millisiivert aastas (mSv/aastas) (Ionizing radiation … i.a.). Teatud künniseid
ületav kiirgus võib kahjustada kudede ja/või elundite talitlust ning põhjustada ägedaid
tagajärgi, nagu nahapunetus, juuste väljalangemine, kiirituspõletused või äge
kiiritussündroom (Ionizing radiation … i.a.). Need toimed on suuremate annuste ja suuremate
annuste korral raskemad (Ionizing radiation … i.a.). Näiteks ägeda kiirgussündroomi
doosilävi on umbes 1 Sv (1000 mSv). WHO on loonud kiirgusprogrammi, et kaitsta patsiente,
töötajaid ja avalikkust kiirgusega kaasnevate terviseriskide eest planeeritud, olemasolevates
ja hädaolukorras (Ionizing radiation … i.a.). Keskendudes kiirguskaitse rahvatervise
aspektidele, hõlmab see programm kiirgusriski hindamise, juhtimise ja teabevahetusega
seotud tegevusi (Ionizing radiation … i.a.). Kooskõlas oma põhiülesannetega „normide ja
standardite kehtestamine ning nende rakendamise edendamine ja jälgimine“ on WHO teinud
rahvusvaheliste kiirgusohutuse põhistandardite (BSS) läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks
koostööd veel 7 rahvusvahelise organisatsiooniga (Ionizing radiation … i.a.). WHO võttis
2012. aastal vastu uue rahvusvahelise BSSi ja töötab praegu selle nimel, et toetada BSSi
rakendamist oma liikmesriikides (Ionizing radiation … i.a.).

9
KOKKUVÕTE

Kokkuvõtteks võib öelda, et ioniseeriv kiirgus on võimas ja potentsiaalselt ohtlik


energiavorm, mis on meie keskkonnas üldlevinud. Kuigi sellel on palju kasulikke rakendusi
erinevates valdkondades, kaasneb sellega ka olulisi terviseriske, kui seda õigesti ei juhita ega
kontrollita. ioniseeriva kiirgusega kokkupuude töökeskkonnas avaldada tõsiseid tagajärgi
inimese tervisele. Kokkupuute riski mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas kokkupuute hulk,
tüüp, kestus ja sagedus, samuti töökeskkond ja individuaalsed tegurid. On oluline, et
kokkupuuteriskiga töötajad oleksid võimalikest riskidest teadlikud ja võtaksid asjakohaseid
ettevaatusabinõusid kokkupuute minimeerimiseks. See hõlmab kaitsevahendite kasutamist ja
kehtestatud turvaprotokollide järgimist. Oluline on end ja teisi harida ioniseeriva kiirguse
omaduste ja mõjude kohta ning võtta tarvitusele ettevaatusabinõud kokkupuute
minimeerimiseks ning tervise ja ohutuse kaitsmiseks. Jätkuvate uuringute, reguleerimise ja
ohutusmeetmete abil saame kasutada ioniseeriva kiirguse eeliseid, minimeerides samal ajal
selle võimalikku kahju.

10
KASUTATUD ALLIKAD

Cutter, J.M., (2020) Application of Low Doses of Ionizing Radiation in Medical Therapies.
SAGE, 2020:1–17

Bhargavan, M. (2008). Trends in the utilization of medical procedures that use ionizing
radiation. Health Physics, 95: 612–627

Bhatia, S.S., Pillai, S.D. (2022). Ionizing Radiation Technologies for Vaccine Development.
Frontiers, 13:845514

Cancer Risks from Low-dose Ionizing Radiation: The JNCI Monograph. (2020). National
Cancer Institute. IARC
file:///C:/Users/User/Desktop/1.%20berrington,berigan%20-%20cancer%20risks
%20update.pdf
(26.02.2023)

Feng, R.T., Loganovsky, K. (2018) Low dose or low dose rate ionizing radiation-induced
health effect in the human. Elsevier, 192:32–47

Ionizing radiation, health effects and protective measures. WHO.


https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/ionizing-radiation-health-effects-and-
protective-measures (25.02.2023)

Kaul, A., Bauer, B., Bernhardt, J., Nosske, D., Veit, R. (1997) Effective doses to members of
the public from the diagnostic application of ionizing radiation in Germany. European
Radiology, 7, 1127–1132

Kiirgus. Keskkonnaministeerium.
https://envir.ee/keskkonnakasutus/kiirgus (26.02.20203)

Lumniczky, K., Impens, N., Armengol, G., Candéias, S., Georgakilas, A.G., Hornhardt, S.,
Martin, O.A., Rödel, F., Schaue, D. (2021). Low dose ionizing radiation effects on the
immune system. Environment International, 149:106212

Scanff, P., Donadieu, J., Pirard, P., Aubert, B. (2008). Population exposure to ionizing
radiation from medical examinations in France The British Institute of Radiology,
81(963):169–199

Yang, X., Ren, H., Guo, X., Hu, C., Fu, J. (2020). Radiation-induced skin injury:
pathogenesis, treatment, and management. Aging, 12(22): 23379–23393

11

You might also like