KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 2

Kohanimed
1. Tänavate, väljakute, turgude, mägede, jõgede jm nimed põhisõnast tavaliselt lahku.
Vabaduse väljak, Vana turg, Suur Munamägi, Saia käik, Männiku tee, Patkuli trepp

2. Kaksiknimed, ilmakaar, kohanimi ühendatakse sidekriipsuga.

Narva-Jõesuu, Ida-Euroopa, Põhja- Jäämeri, Lähis-Ida, Lõuna-Eesti, Karksi-Nuia

3. Kohanime täiendosa, põhisõnaga kokku, kui täiendit omaette ei kasutata.

Emajõgi, Kadriorg, Võrtsjärv, Lasnamägi, Valgemetsa, Surnumeri, Metsakalmistu

4. Kui põhisõna on maa, siis eelneva sõnaga kokku.

Eestimaa, Läänemaa, Tartumaa, Iirimaa, Madalmaad, Baltimaad, Põhjamaad

Kui põhisõna maa koos eelneva maaga haarab mitut maad, riiki, kirjutatakse see lahku.
Vahemere maad, Skandinaavia maad

Valga maa, Balti meri, Kaug Ida, Ida Virumaa, Väike Munamägi, Peipsi järv, Põhja Eesti, Must jõgi, Läti maa,
Hirve park, Loksa linn, Aegna saar, Pärnu Jaagupi, Alpi mäed, Muinas Eesti, Must meri, Pelgu rand, Kesk
Aasia, Saad järv, Põhja meri, Pikk järv, Kihnu saar, Vahe meri, Karu järv, Lääne mere maad, Emu mägi,
Kollane meri, Kaarli puiestee, Valge vene, Liivi laht, Lääne Aafrika, Muhu maa, Püha järv, Börsi käik

Paarissõnad
1. Esimene sõna nimetavas, teine alaltütlevas käändes.
aeg-ajalt, aste-astmelt, päev-päevalt

2. Korduvad samas vormis.

ai-ai, juunis-juulis, inglise-eesti sõnaraamat, sigin-sagin

3. Vastandsõnad või esinevad paarisväljendina.

emad-isad, noad-kahvlid, padjad-tekid, koerad-kassid, käed-jalad, linnud-loomad

4. Esimene sõna käändub

aastast aastasse, päevast päeva, maast madalast ! Õlg õla kõrval, samm sammu järel

ei ei ei, hüples siia sinna, jalutas edasi tagasi, tugevad tormi iilid, uuriti ka kõrval ühendusi, jõime nõgese lehe
teed, kõver S kujuline kõrgustik, MM võistlused, järk järgult, järk järguline, aastast aastasse, aasta aastalt,
aasta aasta järel, 6 korruselised majad, kooli õed ja vennad, kreegi ja ploomi ning pirni puud, C vitamiin,
kordas sõna sõnalt, sõna sõnaline üles kirjutus, jälgis täht tähelt; teatas oma sünni aasta, kuu ja päeva; aeg
ajalt, tol ajal, samm sammult, samm sammuline edasi liikumine, tund tunnilt, tund tunni järel, päev päeva
järel on olnud üks armutu töö rügamine, siin seal, tahes tahtmata, peole tulevad ka tädid onud, ostsin
hispaania eesti vestmiku, saksa ja vene keelne kirjandus, rääkis nii saksa kui ka vene keeles, märtsis aprillis
on hommikud juba valgemad, saan tund tunnilt aina targemaks. Peipsi järve äärne lõkke plats kihas
tantsijatest. Oma ekskursioonil meie riiki jõudsid välis turistid külastada paljusid kohti: Narva Jõesuud,
Kohtla Järvet, Sini mägesid, Toila asulat, Lahe maad ja seal voolavat Valge jõge, Tallinna vana linna, Matsalu
lahte, Vormsi saart, Muhu ja Saare maad, Väikest Tütar saart, Suure Jaanit ja Pärnu Jaagupit ning Haanja
kõrgustikku.

Muutumatud sõnad
1. Iseseisev määrsõna ja käändsõna lahku.
väga ilus, täna õhtul, üsna tore, eriti vahva, eile lõunal, tohutu suur

2. Määrsõnalised väljendid kokku

aegamööda, kõigepealt, altkulmu, kahevahel, peaaegu, püstipäi, ümberringi, möödaminnes (muuseas)
KAASSÕNAD KOKKU LAHKU

poole, pool, poolt (ei käändu) siiapoole, sealtpoolt, (käändub) maja poole, paremal
ülalpool pool, minu poolt

mööda, piki (eritähendus) aegamööda, teed mööda, piki kallast

pidi (eritähendus) ninapidi nurka pidi, jõge pidi

korral, puhul, jooksul, teel (eritähendus) otsakorral sünnipäeva puhul, aja jooksul,
(täiendsõna a. nim) mispuhul raadio teel

moodi, viisi mehemoodi (tublisti) tema moodi, Eesti moodi

mismoodi (täiendsõna a. nim)

võitu, ohtu, haaval, kombel, rohke vähevõitu, lapseohtu, tükkhaaval,

imekombel, veerohke

peale, peal, pealt, pärast kõigepealt (algul), jaopärast päeva pealt, nalja pärast, laua peal

kaupa, viisi nädalakaupa v nädala kaupa nädalate kaupa

teistviisi v teist viisi

Jõe ääres leidub toredaid päevitamis kohti. Seinad olid ilusa tapeediga üle tõmmatud ja laed valgeks värvitud.
Lennu väljalt õhku tõusnud lennukid siirdusid põhja poole, järel suitsu taolised õhu joad. Päevade kaupa sadas
suvel vihma, nii et päikese käes ei saanudki olla. Teed mööda sõitvad veokid liiguvad eri suguse kiirusega,
mis tõttu mööda sõite tuleb palju ette. Vanasti tuli noortel teha palju üle jõu käivat tööd. Puu otsas hüplesid
oravad, õhus lendlesid varese parved, mööda maad aga liikusid looma karjad. Jaanuari kuus on siin mõni kord
tohutu suured külmad, mis teevad määratu suurt kahju vilja puu aedadele. Tali vilja orased pole veel tärganud.
Ainult nagu juhuslikult mööda minnes peatus ta puu raiujate juures. Ta mainis seda vaid mööda minnes. See
amet oli mehele päris konti mööda. Ta olevat pere mehe käskudele ikka kõike vastu oksa teinud. „Väga
meeldiv pala,” vastas käbi lind nokka vastu oksa vaigust puhtaks pühkides. Naine nuttis oma poja pärast.
Koju tagasi sõitmine läks ilma viperusteta. Tööle hilinenud mees lasti päeva pealt lahti. Vabadus sõtta läks ka
poisi ohtu noorukeid. Tänavu oli lume vaene talv. Enne eksameid tuleb päevade kaupa õppida. Pikka mööda
kõndides võin lõpuks ka kohale jõuda.

Tegusõna
1. Liittegusõna: abielluma, iluuisutama, kooskõlastama

2. Ühendtegusõna: alla kukkuma, üles hüppama, ette jooksma, ära minema, maha kukkuma, vastu võtma

3. Väljendtegusõna: jalga laskma, pead kaotama, nahka hoidma, pähe saama

tahtis välja magada, on ette nähtud, järele proovimine, kuidas sellest üle saada, buss oli välja sõitmata, teda au
tasustati, ära minejad saadeti teele, tööd tuleb üle vaadata, puid vastu võttes, hakkas edasi liikuma, hunnikusse
laotud laua virn, kiiresti sõitev auto, ära sõitev auto, välja õpetatud koer, majja tormanud mees, kokku tulijad,
vigade ära tundmine, ära sõitjad ja kohale jääjad, tahtis lõpule viia, puid maha murdes, tahtis abi elluda
Alla tulla on kergem kui üles ronida, kuid see kordne alla tulek oli raskem kõigist, mis tal seni oli tulnud läbi
teha. Paber oli kokku keeratud ja maha visatud. Ta oli olnud tööl kauges metsa taguses talus ja sõitis nüüd
kahe kilomeetri kaugusel asuvasse bussi jaama. Mängu karu oli kotist välja kukkunud ja ootas, et laps ta üles
võtaks. Sõna kuulmatud jõnglased otsustasid enne viimast tundi kooli majast jalga lasta. Jäime seda sõna
võttu hinge kinni pidades kuulama. Vajalik metsa materjal oli juba talvel välja veetud. Järve pargi poolne serv
on mõeldud ilu uisutamiseks. Ette rutates võiks öelda, et kevad pole enam kaugel.