Vooluallikad

Anorgaanilise keemia õpik lk 57-59

Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia (nn
keemiline energia) vahetult elektrienergiaks.
Tööpõhimõte (vask-tsinkelemendi näitel)
Meenutuseks aktiivsema metalli reaktsioon pasiivsema metalli vees lahustuva soolaga:
Zn(t) + CuSO4(l) → ZnSO4(l) + Cu(t) molekulaarne võrrand
Zn(t) + Cu2+(l) + SO42–(l) → Zn2+(l) + SO42– (l) + Cu(t) täielik ioonvürrand
Zn(t) + Cu2+(l) → Zn2+(l) + Cu(t) lühendatud ioonvõrrand
Tsingi aatomid käituvad redutseerijana, loovutades elektrone: Zn – 2e– → Zn2+
Vask(II)ioonid käituvad oksüdeerijana, liites elektrone: Cu2+ + 2e– → Cu
See on tavaline redoksreaktsioon. Mingit elektrivoolu, s.t kindlasuunalist
elektronide voogu seejuures süsteemis ei teki. Elektronid lähevad ühtedelt
osakestelt (tsingi aatomitelt) vahetult üle teistele (vase ioonidele).
Keemiline vooluallikas
Selleks, et redoksreaktsiooni arvel saada elektrienergiat, tuleb elektronide
loovutamine (oksüdeerumine) ja elektronide liitmine (redutseerumine)
läbi viia eraldi elektroodidel.
Tsink kui aktiivsem metall oksüdeerub, tsinkioonid lähevad lahusesse.
Vabanenud elektronid jäävad tsinkelektroodile, andes sellele negatiivse
laengu (tekib elektronide liig). Oksüdeerumine toimub samuti, kui eespool
vaadeldud reaktsioonis tsingi ja vask(II)sulfaadi vahel.
(–)Anood: Zn – 2e– → Zn2+
Vase kui vähemaktiivse metalli ioonid redutseeruvad, sadenedes vase
aatomitena vaskelektroodil. Redutseerumisel seovad nad endaga elektrone
vaskelektroodist, millel tekib kokkuvõttes elektronide puudujääk,
s.t positiivne laeng. Ka redutseerumine toimub analoogiliselt, kui tsingi ja
vask(II)sulfaadi vahelises reaktsioonis.
(+)Katood: Cu2+ + 2e– → Cu
Erinevalt eespool vaadeldud vahetust keemilisest reaktsioonist Cu2+-iooni ja Zn aatomi vahel,
toimuvad oksüdeerumine ja redutseerumine keemilistes vooluallikates eraldi elektroodidel.
Elektroodide ühendamisel hakkavad elektronid välises vooluahelas liikuma tsingilt (kus oli
tekkinud elektronide ülejääk) vasele (kus oli tekkinud elektronide puudujääk). Elektriahelas
tekib vool. Summaarselt: Zn(t) + Cu2+(l) → Zn2+(l) + Cu(t), Δ ˂ 0

1
Protsessid vask-tsinkelemendis
Elektroodiprotsessides toimub alati katoodil redutseerumine ja anoodil oksüdeerumine.
Vask-tsinkelemendis tsinkelektroodi koostisse kuuluvad tsingi aatomid oksüdeeruvad. Seega
on tsink vaadeldavas elemendis anood. Vase ioonid redutseeruvad vaskelektroodil, seega on
vask katood. Vask-tsinkelemendis kulgeva reaktsiooni tulemusena tekib tsingil (anoodil)
negatiivne laeng ja vasel (katoodil) positiivne laeng. Nagu näeme, on keemilistes
vooluallikates katoodi ja anoodi laengud vastupidise märgiga, kui elektrolüüsi korral.
Erinevalt elektrolüüsist on vooluallikas toimuv protsess isevooluline, s.t vooluallikas
toimuv protsess on eksotermiline, kuid elektrolüüs on endotermiline protsess.
Märkus
Vooluallika töötamisel tekib tsinksulfaadi lahuses Zn2+-ioone järjest juurde, CuSO4 lahuses jääb aga
Cu2+-ioone järjest vähemaks. Seetõttu hakkavad katioonid liikuma ZnSO4 lahusest läbi elektrolüütsilla
CuSO4 lahusesse, ühtlustamaks ioonide kontsentratsiooni lahustes. Lahuses olevad anioonid hakkavad
aga liikuma katioonide liikumisele vastassuunas – CuSO4 lahusest läbi elektrolüütsilla ZnSO4
lahusesse (kus katioonide kontsentratsioon on suurenenud).
Kokkuvõtlikult
Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia (nn
keemiline energia) vahetult elektrienergiaks.
Elektrolüüsil muudetakse elektrienergia keemiliseks energiaks.
Selleks, et saada redoksreaktsiooni arvel elektrienergiat, tuleb elektronide loovutamine
(oksüdeerumine) ja elektronide liitmine (redutseerumine) läbi viia eraldi elektroodidel.
Mõlemal protsessil toimub anoodil oksüdeerumine ja katoodil redutseerumine.
Elektrolüüsiprotsess on endotermiline, vooluallikas toimuv protsess on eksotermiline.

Keemilise vooluallika ja elektrolüüsi võrdlus

2
Lisalugemine
Tähtsamad keemilised vooluallikad
Anorgaanilised ained õpik 59–62 ja 161–162