Professional Documents
Culture Documents
Marketing Management Des2020 (KashogyJr)
Marketing Management Des2020 (KashogyJr)
Halo husi:
Dili 2020
IDENTIFIKA SEGMENTU NO ALVO MERKADU
Kompanhia sira labele liga ho konsumidor sira iha merkadu nebee mak
oin-oin, boot, no luan. Maibe sira bele fahe tipu husi merkadu sira nee ba iha
grupu konsumidor ka segmentu nebee mak bele distinji nesesidade no
hakarak. Hafoin, kompanhia bele identifika segmentu merkadu ida nebee mak
bele serve efetivamente. Desizaun ida nee presiza kompreensaun forte ba
komportamentu konsumidor nian no estratejia pensamentu ho kuidadu. Atu
bele desenvolve planu marketing nebee diak, jerente presiza atu bele
kumprende saida mak halo kada segmentu uniku. Identifika no satisfas
segmentu merkadu ida nebee mak loos dala ruma nudar xave ba susessu
marketing nian.
II. Baze segmentu merkadu konsumidor nian
Segmentu merkadu nian fahe ba parte definidu diak sira, no kompostu husi
grupu konsumidor sira nebee mak fahe interese no nesesidade nebee hanesan.
Dever husi komersiante nian atu bele identifika numeru no natureza
apropriadu husi segmentu merkadu nian no nunee bele desidi ida nebee mak
sai nudar alvo (target).
a. Segmentasaun Geografiku
Segmentasaun geografiku fahe merkadu ba iha unidade geografiku nian
sira hanesan, nasaun, provinsia, rejiaun, posto administrativu, ka suco.
Kompanhia bele halo operasaun iha area ida ka rua, ka bele halo
operasaun iha fatin sira nee hotu maibe presiza haree mos ba iha variasaun
lokal nian. Ho nunee bele adapta ho programa marketing nian tuir interese
no nesesidade husi grupo konsumidor lokal iha area komersiu nian,
vizinhu nomos iha loja sira. Iha trend buras ida naran grassroots
marketing, hanesan atividade nebee mak konsentra ba hanusa mak bele
posivelmente hakbesik an individualmente relevante ba konsumidor ida-
ida. Ex: Hanesan kompanhia desporto Nike nebee nia susessu inisial mai
husi halo aproximasaun ba konsumidor nebee mak sai ona nia alvo ka
tarjetu liu husi esforsu grassroots marketing hanesan sai nudar
duador/sponsor ba iha ekipa eskola lokal, klinika konduta-expertu, no fahe
sapatu, roupa ho ekipamentu sira. Citibank nian fali lae, nia kahor servisu
bankaria nian iha nia sukursal sira depende ba demografiku urbana.
Variable Segmentasaun Maior ba Merkadu Konsumidor nian:
1. Rejiaun Geografiku, Leste, Oeste, Sul, Norte, Sentral
2. Sidade ka Metro, Populasaun -5000, populasaun, +20,000
3. Densidade, Urbana, Sub-Urbana, Rural.
4. Klima, Udan no Bailoron
5. Demografiku Idade, -6, +6-11, 12-17, 18-50, 60+
6. Medida Familia, 1-2, 3-4, 5+
7. Siklu Moris Familia, Klosan, solteiro, klosan, kabenain, laiha oan, oan
idade -6, klosan, kaben, oan kiik idade 6, ka boot liu, kaben nain ho
oan, idozo kaben nain, laiha oan idade -18. Idozo, solteiro, nst.
8. Jeneru, Feto, mane
9. Rendimentu, Menus -$1000, $1000+
10. Okupasaun, Professional, tekniku, jerente, ofisial, proprietor,
komersiante, badain, agrikultor, studante, desemprego
11. Edukasaun, Eskola baziku, sekundariu, universitariu, graduadu
12. Relijiaun, Katoliku, Protestante, Judea, Musulmanu, Hindu, nst.
13. Rasa, Metan, Mutin, Asianu, Hispaniku
14. Jerasaun, Jerasaun Silensiu, Baby boomers, Gen X, Gen Y
15. Nasionalidade, Nasaun oin-oin
16. Klasse Sosial, nivel baixu, nivel altu, nivel servisu, nivel mediu.
17. Lifestyle Psikografiku, Kultura-Orientadu, desporto-orientadu,
externu-orientadu (outdoor)
18. Personaldiade, Kompulsivu, sociável, autoritarianizmu, ambisiozu.
19. Komportamentu okaziaun (Regular, espesial)
20. Statutu Usuariu (Naun Usuariu, eis-usuariu, usuariu potensial, usuariu
foun, regular)
21. Taxa Uzu (Usage Rate) (Usuariu kmaan, mediu no todan)
22. Statutu Lealdade (lae, mediu, forte, absoluta)
23. Faze preparativu (Alerta, la alerta, informadu, paixaun, koko atu sosa)
24. Atitude sobre produtu (Antusiazmu, positivu, indiferente, negativu…)
b. Segmentasaun Demografiku
Iha segmentasaun demogafriku nian, ita fahe merkadu ba variavel sira
hanesan, idade, medida familia, siklu moris familia, jeneru, okupasaun,
edukasaun, rasa, jereasaun, nasionalidade, no klasse sosial. Razaun
aplikasa segmentasaun ida nee tanba kunhesidu nomos fasil atu sukat.
Hanusa mak komersiante variavel demografiku nian:
- Idade ho faze siklu moris. Konsumidor nia hakarak no abilidade
muda hamutuk ho idade. Ijemplu: Ema adultu labele ona uza
pastadente ba labarik nian. Roupa ba labarik, joven no ema adulut nian
mos la hanesan.
- Faze moris: Define ema ida nia preokupasaun boot, hanusa mak bele
tau matan ba idozo, hela hamutuk ho ema seluk, sosa uma foun, nst.
Ho ida nee, fo oportunidade ba komersiante sira hodi bele apar ho
preokupasaun boot ema nian nee.
- Jeneru: Feto ho mane iha atitude la hanesan no komportamentu la
hanesan, izemplu ida makaa konaba promosaun nebee mak halao husi
kompanhia sira sobre sira nia produtu ba feto ho mane liu husi media
imprimi no elektroniku sira, ba feto, magazin famozu sira hanesan:
Lifetime, Oxygen, and kanal televizaun WE. Ba mane sira, dala barak
promosaun liu husi ESPN, Comedy Central, Fuel, no kanal Spike TV.
- Rendimentu: Segmentu rendimentu nian nudar partika longa-prazu
iha kategoria sira hanesan, automovel, roupa, kosmetika, servisu
finansial, no viajen.
- Jerasaun: Kada jerasaun ka grupu profundamente influensiada ho
tempu nebee mak sira boot ba, musika, filme, politika, no defini
eventu iha tempu refere.
- Milenial (ka Gen Y). Moris entre 1979 ho 1994, Milenial mos bolu
naran Gen Y, forsa hodi gastu kata tinan biliaun $187.
Gen X: Dala barak lakon iha misturasaun demografiku, sira moris iha
tinan entre 1964-1978. Realidade hatudu katak iha impaktu profunda,
iha nebee Gen Xers sente auto-sufisiente (self sufficiency) no iha
abilidade hodi bele jere sirkumstansia nudar xave. Teknolojia nudar
fasilidade ba sira, laos fali ona obstakulu.
- Baby Boomers, Nudar grupu jerasaun ida nebee mak moris iha tinan
entre 1946-1964. Mezmu sira reprezenta an nudar tarjetu ka alvo riku,
nebee kada tinan sira gastu too triliaun $1.2 nomos kontrola 15% husi
nasaun nia rikusoin, dala barak komersiante nega tiha sira, la konsidera
nudar tarjetu diak.
- Jerasaun Silensiu, Sira nebee mak moris entre tinan 1925 no 1945, ka
ema bolu dehan idozu sira.
- Hispaniku-Amerikanu, nudar grupu ida nebee mak iha
diferensiasaun ba sentidu no gostu iha nasaun seluk, mezmu nudar
bilingual, sira prefere liu koalia ho lian Ingles.
- Afrikanu – Amerikanu, grupu merkadu ida nebee mak iha impaktu
ekonomiku, sosial, nomos kulutral ba iha EUA, iha influensia ba
invensaun, arte, muzika, desporto, moda, no literatura.
- Asiatiku (Asian), nudar grupu ida nebee mak konsiente-marka
kompara ho grupu etniku sira seluk, no asiatiku iha tendensia hodi leal
ba marka partikular ruma.
- LGBT (Lesbian, Gay, Bisexual ho Transjeneru), Nudar tarjetu
merkadu nebee mak iha possibilidade halo too pursesntu 5 too 10 husi
populasaun. No mos iha forsa gastu nian too biliaun $700 kada tinan.
c. Segmentasaun Psikografiku
Psikografiku nudar siensia id anebee mak utiliza psikolojia no
demografiku atu bele kumprende diak liu tan konsumidor nia nesesidade
no interese. Iha segmentasaun psikografiku, komprador fahe ba grupu
nebee mak la hanesan bazeia ba karater psikolojiku/personalidade,
lifestyle, no valor. Ema sira nebee mak iha grupu demografiku nebee mak
hanesan bele manifesta sira nia aan iha profil psikografiku nebee la
hanesan.
Nivel oin-oin husi rekursu nebee bele aumenta ka obriga ema ida ba nia
motivasaun primaria.
Iha grupu haat ho rekursu aas mak hanesan:
1. Inovador – Ema nebe susessu diak, sofistikada, ativa no bele “asume
kontrola” ho alta enerjia aas. Halo kompra frekuentamente bazeia ba
gostu kultivadu ba produtu nebee relativamente sofistikadu, produtu
no servisu sira nebee funsaun-orientadu.
2. Pensador (Thinkers) - Ema nebee maduru, satisfas, refletivu ho idea
no valoriza orden, kunhesimentu (ilmu), no responsabilidade. Sira
buka durabilidade, funsiunalidade, no mos valor iha produtu.
3. Empreendedores – Ema nebee susessu ho diak, orientadu ho objetivu,
no foka ba kareira nomos familia. Sira favorese produtu premium nebe
mak demostra susessu ba sira nia parseiru.
4. Esperientador – Pessoal joven sira, entusiasmada, no impulsiva nebee
buka variedade no entusiasmu. Sira gasta komparativamente
proporsaun aas husi sira nia rendimentu ba moda/fashion, divertimentu
no sosializa.
- Papel Desizaun
Fasil atu identifika komprador produtu barak. Ema desempenha
papel 5 iha desizaun atu kompra nian: Inisiador, Influensiador, Desidor,
Komprador, no Usuario.
Empreza ida bele aprende analisa barak liu tan grau sira fidelidade
nian husi marka ida. Fiéis radikal bele ajuda hodi identifika produtu nia
forsa; Divida leal bele hatudu ba empreza marka nebee mak kompetitivu
tebes ho ninian; no liu husi dalan haree ba konsumidor husik nia marka,
kompanhia bele aprende konaba ninia frakeza komersial nian no koko atu
hadia.
SEGMENTASAUN MERKADU
Iha tekniku statistikal oin-oin hodi bele desenvolve segmentu merkadu nian. Assim
empreza ka kompanhia identifika hikas ona nia oportunidade ba segmentu merkadu nian
no presiza atu desidi hira mak atu bele sai alvo ka tarjetu.