Maa kui sü steem Tö ö leht 10 2021

Hüdrosfäär Ptk. 4

Ptk. 4.1. Veeringe

1. Hüdrosfääri koosseis, funktsioon looduses ja tähtsus inimtegevuses. Kirjuta igasse kasti

hüdrosfääri koostisosa nimetus, osakaal ja uuenemise aeg. Lisa veel funktisoone ja tähtsusi. (lk.69)

…………………………………………. ………………………………………….
o Niisutusvesi põldudele o Joogi ja tarbevesi
o Hüdroenergia allikas o Karstivormide tekitaja
o o
o o
o o

………………………………………….
o Päikeseenergia salvestaja
o Soojuse ümberjaotaja
o Transporditee
……………………………………… o
o Puhta vee varu o
o CO2
o Jõgede äravoolu ühtlustaja
o
o

………………………………………….
o Oluline magevee allikas
o Kliimakujundaja ja mõjutada
…………………………………………. o Pinnamoe kujundaja
o Oluline pinnavee koguja
o Niisutusvesi põldudele
o Sisevete kalavarud
o
o

………………………………….
o Soojuse ümberjaotaja
…………………………………………. o
o Veevaru taimedele o
o

1
 Maa kui sü steem Tö ö leht 10 2021

2. Võrdle veeringe lülisid ekvatoriaalses, troopilises ja polaarses kliimavöötmes. Võimaluse korral lisa
arvandmed. (õp.lk.70-75)

Millest sõltub? Ekvatoriaalne Troopiline vööde Polaarne

vööde vööde
Aurumine

Sademed

Äravool

Infiltratsioon
Põhjavee
varud

Sulavee
äravool

Veebilanss

3. Veebilanss (lk.75)

o Mis on veebilanss:

o Uuri Eesti veebilanssi: Eesti veebilanss on ……………..

o Põhjenda:

4. Too kaks näidet, kuidas inimtegevus on mõjutanud veebilanssi.

2
 Maa kui sü steem Tö ö leht 10 2021

Ptk. 4.2. Maailmameri

1.Miks soojenevad maismaa ja meri erineva kiirusega?

2. Miks on põhjapoolkerale jääva maailmamere pinnatemperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral?

3. Mis on soolsus?

Kuidas on tekkinud merevee soolsus?

Mis teguritest sõltub mere vee soolsus?

1)

2)

3)

4. Kasuta joonist õp.lk.77 joonis 4.15. Iseloomusta merevee omaduste muutumist ekvaatorilt kuni 60° N.

1) temperatuur –

2) soolsus –

3) tihedus-

3
 Maa kui sü steem Tö ö leht 10 2021

5. Reasta toodud kohad maailmamere vee soolsuse järgi ja selgita lühidalt, millised tegurid seal soolsust
suurendavad või vähendavad (joonis 4.13). Selgitused:

1.

2.

3.

4.
6. Miks on Barentsi meri aastaringselt jäävaba, Hudsoni laht aga mitte?

Barentsi meri –

Hudsoni laht -

7. Võrdle merede sügavusi. Tuleta meelde laamtektoonikat! Õpik joonis 4.11

Meri Keskmine Suurim sügavus Põhjenda sügavusi lähtudes ookeanipõhja

pinnavormidest ja laamtektoonikast
sügavus
Põhjameri

Kariibi meri

Läänemeri

Filipiini meri

Punane meri

Ida- Siberi
meri

4
 Maa kui sü steem Tö ö leht 10 2021

8. Hoovused maailmameres.

Hoovuse mõiste

Hoovuse kirjeldus

Hoovuste jaotus tekketegurite

alusel

Hoovuste jaotus veeomaduste alusel

Hoovuste tähtsus

9. Tõus ja mõõn. Vaata videoid loodetest ( ÜLESANNE Moodles). Too välja loodete mõju
inimtegevusele (kasulikkus, ohud).

5
 Maa kui sü steem Tö ö leht 10 2021

Ptk.4.3 Rannaprotsessid

1. Selgita, kuidas mõjutavad ranniku arengut Rannaprotsessid on :

o Pinnamood
 Kulutus


o Kivimid 

o Lainetus

o Merejää

o Hoovused

o Looded

o Taimestik

o Inimtegevus

2. Võrdle laugrannikut ja järskrannikut

Rannikutüüp

Rannanõlva
iseloomustus

Lainetuse
tegevus

6
 Maa kui sü steem Tö ö leht 10 2021

Rannajoone
muutus

Kujunenud
pinnavormid

Eriilmeliste
rannatüüpide
näited

Ptk. 4.4 Liustikud

Vaata ülevaadet liustikuprotsessidest Moodles.

Liustikutüübid:

Liustike tegevus ja tagajärjed. Märgi joonisele: lumepiir, liustiku toiteala, sulamisala, äravool,
sulavee setted, külgmoreen, otsamoreen, liustikusulavesi,

7
 Maa kui sü steem Tö ö leht 10 2021

Selgita järgmiste liustikutekkeste nähtuste teket:

Moreentasandik

Voor

Mõhn

Oos

Termokarst

Sandur

Hiiukirn

HÜDROSFÄÄR. Õpitulemused:

1) kasutab andmebaase ja veebikaarte andmete kogumiseks ja protsesside kirjeldamiseks;

2) iseloomustab atmosfääri ja hüdrosfääri ning nendevahelisi seoseid;

3) teab vee jaotumist Maal;

4) kirjeldab veeringet ja veeringe lülisid maailma eri piirkondades;

5) analüüsib veebilanssi etteantud piirkonna näitel;

6) analüüsib hüdrograafe ja kirjeldab jõgede toitumise seost kliimaga;

7) analüüsib kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri, soolsuse ja tiheduse regionaalseid erinevusi

maailmameres;

8) selgitab hoovuste teket, liikumise seaduspära ning rolli kliima kujunemises;

9) selgitab tõusu ja mõõna teket ning nende tähtsust;

10) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel;

11) tunneb ära erinevad rannikutüübid ning toob näiteid rannaprotsessidest eritüüpi rannikutel;

12) teab liustike levikut, selgitab nende teket, jaotumist ning tähtsust.