BattMan II Build A Computer Controlled Battery Manager

BattMan II: Arvuti juhitav akuhaldur
stefanv.com/electronics/battman2.html
1. september, 2007.
BattMan II on arvutiga juhitav

akuhaldur, mis on mõeldud tüüpilistele
R/C ja hobielektroonikute
kasutatavatele akudele, aga ka
tarbekaupadena müüdavatele akudele.
BattMan II teeb järgmist:
Töötab nikkel-kaadmium (NiCd),

nikkel-metallhüdriid (NiMH), liitium-
ioon (LiION), liitium-polümeer (LiPo),
liitium-nanofosfaat (LiNP) ja Pb-
happeakudega 1,2 -14,7V.*
Laadib akusid maha, mahtuvuse
mõõtmiseks, vooluga 130mA
kuni 2A. Laadib vooluga 130mA
kuni 1,3A.*
Teostab automaatselt korduvaid tühjendamise/laadimise tsükleid,
et formeerida uusi akusid või vanade NiCd pinge süvalangusega
võidelda.
Mõõdab akude sisetakistust. Jälgib isetühjenemist.
Reaalajas toimiva graafilise kuva abil saad näha probleeme, nagu
näiteks kokkusobimatud elemendid. Peab kõigi toimingute kohta logi,
mida saab importida igasse tabelarvutusprogrammi.
Salvestab laadimise, tühjenemise ja automaattsükli graafikud ning
seirab toiminguid.
Ühendub paralleelpordi kaudu kõigi arvutiga, milles töötab MS WIN (95,
98, ME, 2000, XP, Vista või 7).**
Tööks vajalik tarkvara koos lähtekoodiga on siin lae alla.
* Maksimaalsed pinge ja voolu piirangud sõltuvad toiteallikast. Näidatud

väärtused on prototüüpimiseks.
** Windowsi all töötamiseks vajab mõnda megabaiti kettaruumi ja vähemalt
800x600 resolutsiooniga kuva. Tarkvarauuendusteks võib vaja minna Borland C+
+ Builder ver 5.0 või uuemat.
BattMan II on üsna keeruline projekt ja artikli autor eeldab, et

ehitajal on elektroonika ehitamise kogemus. Kui oled ehitamisel piisavalt
ettevaatlik, täidad testimise ja kalibreerimise juhiseid, ei tohiks olla
muret tööle saamisega. Projekti edukus sõltub sellest, kui hästi saad aru
tema tööpõhimõttest, sellepärast tasub enne jootekolvi pihku võtmist allolev
läbi lugeda.
Kui sa ei taha seda masinat ehitada, aga vajad sarnast seadet
laiatarbes müüdavatele akudele, võid kaaluda La Crosse Technology BC-1000
AlphaPower akulaadijat või Maha Powerex MH-C9000 WizardOne laadija-
analüsaator. See teeb paljusid samu asju nagu BattMan II, aga ainult kuni
nelja AA ja AAA tüüpi NiCd või NiMH elementide laadimiseks ja analüüsiks. La
Crosse laadijal on kaasas adapterid, nii et saad AA mõõtu akusid kasutada C
ja D suurust nõudvates seadmetes.
Skeem
BattMan II koosneb viiest osast: toiteallikas, voolu juhtimine,
akuühendus, pinge mõõtmine ja loogika toide.
11/59
Toiteallikas
Kasutasin kaubanduses müüdavat toiteallikat väljundpingega kuni 18V
voolutugevusega 2,2A. Ostsin ta realiseerimiskeskusest. Sobib iga
toiteallikas, mille V OUT on 18-20V ja hoiab seda voolutugevusel, mida
laadimiseks tahad kasutada. Skeemil „V“ tähega punktid on ühendatud
toiteallika plussiga.
Voolu kontroll
CMOS-puhvrid Z2a kuni Z2d ja takistid R26 kuni R34 moodustavad R-2R
digitaal-analoogmuunduri jaguri. R34 abil saab reguleerida väljundpinge
vahemikku 0-0,2V. Seda mõõdetakse katsepunktis TP2. Muunduri sisend võetakse
neljast madalama järgu paralleelpordi andmebitist (D0-D3), millega BattMan on
ühendatud.
DA muunduri väljund läheb opvõimendisse Z4a, mis moodustab koos Q3-e
(TIP120 NPN Darlingtoni transistor) ja R45-ga (0,1Ω võimsustakisti)
koormuspanga. Z4a kohandab Q3 baasvoolu, nii et R45 pinge jääb võrdseks DA
muunduri pingega. Mõju on selles, et Q3 kollektorisse läheb püsivool, sest
püsipinge takistil nõuab püsivat voolu.
Pisut ajaloost
Ehitasin esimese BattMani, arvutiga juhitava akuhalduri, 1995. aastal, aga ei
avaldanud seda. Mõtlesin aasta aega ehitamisest, aga ei leidnud aega. Ühel päeval uuris
klient, kas me saame tema sülearvuti vana NiCd-aku mahtuvusega midagi teha. See motiveeris
masina valmis ehitamist; kasutasin seda akude testimiseks ja noorenduskuuriks.
Tahtsin ehitusest artikli kirjutada, aga ei teinud seda. Lõpuks sai originaalne
BattMan vanaks, sest vajas DOSi all töötavat arvutit ja see oli haruldaseks muutumas.
Umbes 2000. a otsustasin, et tuleb ehitada BattMan II, aga BattMan I töötas hästi ja
mul polnud tegelikult uuendust vaja. Aastal 2007 hakkasime uurima vanade PC-arvutite
energiatarbimist, mis meil veel töötasid. Üks neist jooksutas vaid BattMan I-te ja saime
teada, et masina energiatarve ooterežiimil oli 330 kWh aastas (40 dollarit aastas
elektriarvel). Sellest piisas, et ehitada BattMan II, mille saab ühendada mõne teise
arvutiga, mitte ei peaks selleks eraldi masinat käimas hoidma.
12/59
Aku ühendamine
Transistor Q1 ja relee K1 ühendab või katkestab laetava aku
plussterminali. Q1-te juhitakse paralleelpordi D5 bitiga. Kui bitt on 0, on
aku lahti ühendatud, kui 1, siis on aku ühendatud.
Relee K1 kontrollib, kas aku on ühendatud, relee K2 aga, kuidas see on
ühendatud. Kui LPT pordi D4 bitt on 0, siis Q2 ei juhi ja K2 pole pingestatud
(relee on puhkeolekus). Nii on aku plussterminal ühendatud Q3 kollektoriga
(koormuspangaga) ja aku miinusklemm maandusega. Q3 läbiv vool tuleb akust,
seda maha (tühjaks) laadides.
Kui D4 on kõrge, pingestab Q2 relee K2. Nüüd on aku plussklemm
ühendatud pluss toitepingega ja miinusterminal on ühendatud koormuspangaga.
Q3 läbiv vool tuleb toiteallikast ja läbib akut, seda laadides
Pinge mõõtmine
Enamus detaile skeemis on mõeldud aku pinge täpseks mõõtmiseks. Aku on
laadimise ajal ühendatud V+ ja Q3 vahele, seepärast ei saa pinget mõõta otse
plussterminali ja maanduse vahelt. Selle asemel tuleb mõõta pluss- ja
miinusterminali pingeid maanduse suhtes eraldi, seejärel lahutada, et aku
pinge teada saada.
Seda saab teha ADC abil, kuid vajaliku bittide arvuga kiipi on
keeruline leida. Selle asemel kasutab BattMan II arvuti poolt juhitavat DACi
ja võrdleb selle väljundit mõõdetavate pingetega. Z1 on 12-bitine CMOS-
loendur, koos R1-R25-ga moodustab teise R-2R DACi, mis töötab vahemikus 0-3
V. Muundurit juhitakse LPT pordi kahe kõrget biti (D6 ja D7) abil. Hetkeline
kõrge D6 tühjendab loenduri ja taastab DA väljundi (VDAC) null voldile. Peale
seda põhjustab pulseeriv D7 loenduri inkrementi ja seepärast tõuseb
väljundpinge (väljundpinged saab TP1 abil jälgida).
Aku plussterminal on ühendatud pingejaguriga, mille osad on R35, R36
ja R37. Algseadistuse ajal reguleeritakse R35, et maksimaalse sisendpinge
(toiteallika pinge) juures jääks see pisut alla max VDAC pinge (umbes 3V).
Komparaator Z3a võrdleb jagatud plussterminali pinget VDACi omaga. Kui jaguri
pinge on suurem kui VDACis, on Z3a väljund kõrge ja siis madal, kui see on
väiksem. See on ühendatud paralleelpordi ERR viiguga.
Aku miinusterminalil täidab sarnast ülesannet R39, R40, R41 ja
komparaator Z3b. Z3b väljund on ühendatud paralleelpordi SEL-viiguga.
Arvuti määrab pinge järgmiselt - lähtestab Z1, alustab loendust, samal
ajal jälgides paralleelpordi SEL ja ERR sisendeid. Kui SEL muudab olekut,
salvestatakse loendus (arvuti ei saa lugeda loenduri väljundit, aga saab
loendurit juhtides ise kaasa lugeda ja neid andmeid kasutada). Kui ERR olekut
muudab, salvestatakse loendus uuesti. Edasi arvutatakse mõlemale loendusele
vastav pinge, kasutades algseadistuse ajal loodud tabelit. Peale seda
lahutatakse kaks pinget, et jõuda aku pingeni.
Loogikakiibi toide ja varuosad

Pingestabilisaator 7805 muundab pinge 5V, et tagada toide CMOS-
kiipidele, pingekomparaatoritele ja relee mähistele.
Mõned osad on veel - kaks CMOS puhvrit, Z2 ja opvõimendi Z4. Ma sain
peale prototüübi kavandamist aru, et neid oleks saanud kasutada ohutusahela
tegemiseks, mis jälgiks LPT pordi bitti D7 ja lülitaks relee välja, kui umbes
10 sekundit pole tegevust olnud. Süsteem tuvastaks olukorrad, kui arvuti
„rooli taga magama jääb“, näiteks on kokku jooksnud ja ei tegele BattMani
juhtimisega. Tulevikus võin taolise veatuvastuse kavandada, seni ei tohi
BattMan II-te järelevalveta jätta, kui see on sees ja akuga ühendatud!
Tarkvara
BattMan II tarkvara on kirjutatud Borlandi C++ Builderi abil. Seda
saab alla laadida ja installeerida; see on töövalmis tarkvara (nõuab
kalibreerimist) ja lähtekood (C++ Builderi projekti kujul) neile, kes tahavad
tarkvara või riistvara kallal nokitseda. Riistvara toimimist aitab mõista
13/59
lähtekoodi lugemine.
Ver 0.1 (praegune) pakub järgmisi funktsioone:
• Mahalaadimine. Vastavalt aku keemiale, arvatavale mahtuvusele,

elementide arvule ja tühjendusvoolule laadib akut tühjaks. Joonistab
mahalaadimise edenedes graafiku.
• Laadimine. Vastavalt aku keemiale, eeldatavale mahtuvusele, elementide
arvule ja laadimisvoolule laadib akut. Joonistab laadimise edenedes
graafiku.
• Automaattsükkel. Laadib aku tühjaks, siis täis, nagu ülal näidatud.
Võimalik seadistada max tsüklite arv ja valikud peatamiseks, kui
mahtuvus rohkem ei tõuse, lisaks saab peale igat tsüklit graafiku
salvestada .bmp faili.
• RESISTANCE. Mõõdab aku sisetakistust valitud mahalaadimis ja
laadimisvoolude juures.
• MONITOR. Kuvab aku pinge ja koostab graafiku.
• SETUP. Annab ligipääsu seadistus- ja kalibreerimisfailile ning on abiks
tööriistadele.
• SAVE. Salvestab kuvatava graafiku koopia .bmp faili.
7-elemendilise, 2700 mAh NiMH aku tsükkel BattMan II-ga.
NiCd ja NiMH laadimisalgoritm

NiCd ja NiMH akusid peab laadima konstantse vooluga. Trikk on õige aja
leidmine, kuna laadimine lõpetada ja selleks on mitmeid viise. BattMan II
kasutab pingelanguse tuvastamist, see langeb voolu täislaetud akusse
voolates, ja seda nimetatakse diferentsiaaltakistuseks. Pinge langus on NiCd
akudes rohkem näha kui NiMH omades. BattMan II otsib NiMH-akude laadimisel
väiksemat langust.
Laadimine algab valitud, püsiva voolutugevusega. BattMan II jälgib
pinget ja seni saavutatud kõige kõrgemat pinget.
Laadimine. Kui pinge langeb teatud aja jooksul (5 sekundiks) alla seni
nähtud kõrgema väärtuse (0,5% NiCd ja 0,25% NiMH puhul), eeldatakse, et aku
on täis laetud ja laadimine lõpetatakse.
14/59
NiCd aku laadimine püsivoolu ja ΔU tiputuvastusega.
Ülaltoodud graafik illustreerib NiMH aku tühjenemist ja laadimist.
Liitium- ja pliiaku laadimisalgoritm

LiPo-, LiION-, LiNP- ja Pb-happeakusid on õige laadida püsiva
voolu/pingega (PV/PP). Laadimine algab püsivooluga, nagu NiCd ja NiMH
akudega, kuid kui pinge jõuab teatud piirini, vähendatakse voolu järk-
järgult, et hoida pinge muutumatuna. Kui pinge hoidmiseks vajalik vool on
piisavalt madal (cir kümnendik mahtuvusest), laadimine lõpetatakse.
LiION aku laadimiseks kasutatav püsivoolu/pseudo-püsipinge algoritm.
BattMan II ei saa laadida pideva pingega, kasutatakse meetodi

modifikatsiooni. Algselt laaditakse valitud püsivooluga, nagu PV/PP
15/59
meetodiga. Lävipingeni jõudes (4,17V LiPo ja LiION, 3,57V LiNP, ja 2,45V
pliiaku elemendi kohta) vähendab BattMan II voolu järgmisele madalamale
seadistusele (graafiku ülaosas kuvatav laadimisvool jääb algselt valituks).
Pinge langeb ja laadimine jätkub, kuni lävi on taas saavutatud.
Voolutugevuse langetamine ja laadimine jätkub, kuni voolutugevus on nulli
jõudnud, peale seda lõpeb laadimine. Algoritm on vaste PV/PP-le, välja
arvatud voolu vähendamine suurte astmetena, aga mitte pidevalt ja järk-
järgult. Lõppresultaat on sama ja aku ei tohi kunagi ületada laadimise lõpp-
pinget.
Ehitus
Skeem on kõige parem trükkplaadile koostada. Uuri artiklit „Making
Excellent Printed Circuit Boards“.
BattMan II trükkplaat. PCB mõõdud on 7,87cm x 6,86cm
Komponentide paigutus
16/59
Pane tähele, et kõiki osasid pole trükkplaadil. Toitetransistor Q3 on
paigaldatud jahutusradiaatorile, mis asub väljaspool kesta ja võimsustakist
R45 on korpuses, Q3 lähedal.
Detailid trükkplaadil
Paigalda klemmsillad J1 kuni J7 ja kiibid. Paigalda takistid.
Soovitan kõigepealt paigaldada kõik 20kΩ takistid, 1% veaga (punane-must-
must-punane), siis kõik 10kΩ, 1% veaga takistid (pruun-must-must-punane).
Ole tähelepanelik, takistid on sarnased ja seade ei tööta korralikult, kui
need segi lähevad. Seejärel paigalda ülejäänud takistid ja kondensaatorid.
Paigalda testpunktid (TPd).
Järgmisena paigalda kaks releed. Pesasid pole soovitav kasutada, sest
viigud peavad taluma üsna suurt voolutugevust (kõrgemat, kui pesad on
mõeldud taluma). Seejärel dioodid, transistorid Q1 ja Q2 ning
pingeregulaator 7805. Väike jahutusradiaator hoiab ta piisavalt jahedana.
Viimasena paigalda kolm eraldi ühendusklemmi, rohelist värvi trükkplaadile
paigaldusel ja pildil.
Valmis BattMan II trükkplaadi prototüüp (ventilaator pole ühendatud).
Ühendusklemmid ja detailid väljaspool PCBd

Akujuhtmeks on kaks 2,5mm2 ristlõikega kaablit laadimis- ja
mahalaadimisvoolu jaoks ja kaks peenemat, et mõõta pinget (toitejuhtmetest
seda ei mõõdeta, sest pikkuse tõttu võib esineda pingelangus). Anduri
juhtmed tuleb ühendada akuühenduse poolses otsas. Trükkplaadil jootke
pingeklemmid BAT+ ja BAT- külge, andur SEN+ ja SEN- külge.
Siis ühenda trükklplaadile Q3-e emitter, kollektor ja baas.
Kollektorijuhe peab olema jäme, seda läbib laadimisvool. Baasi ja kollektori
juhtmed võivad olla peenemad, neid mööda liigub madal baasivool ja
vooluanduri tagasisidepinge. Q3 emitterit ühendades kasuta jämedat, lühikest
juhet. Juhtme teine ots läheb voolu mõõtvale takistile R45. R45 teine ots
tuleb ühendada trükkplaadi maandusega, kasutades jämedat juhet.
17/59
Q3 tuleb kinnitada päris suure jahutusradiaatori külge (mõnel juhul
peab Q3 eraldama umbes 30 W soojust). Paigalda radiaatori külge väike, 5 V
ventilaator ja ühenda trükkplaadi klemmidega FAN+ ja FAN-.
Ühenda veel üks paar jämedaid juhtmeid V+ ja GNDga, teised otsad ühenda
toiteallika või suurt voolu taluva toitepistikuga. Arvutiga ühendamiseks on
vaja joodetavat ühendust DB-25M. Valmista ette 11-soonega kaabel, ühenda
vastavad viigud, nagu on näidatud sulgudes olevate numbritega detailide
paigaldusskeemis.
BattMan II on paigaldatud plastikkesta.
Korpus
Installisin BattMan II prototüübi plastikust protokesta. Radiaatoril
ja ventilaatoriga Q3 on kinnitatud tagapaneelile, vooluandur-takisti R45 on
liimitud korpuse siseküljele.
Paralleelpordi kaabli tegin väga lühikese, see ulatub tagapaneelini,
sealt edasi ühendasin ta arvutiga 25-ühendusega kaabli abil, mis on
saadaval igas arvutipoes. Tagapaneeli toiteühenduse jaoks kasutasin Deans
Ultra Plugi. Kasutamise lihtsustamiseks on aku ühendusjuhe esipaneelil.
Lähivaade välispaigaldusega Q3-st, Valmis BattMan II akuhaldur

radikast ja ventikast.
18/59
Testimine ja kalibreerimine
Alustuseks vaata töö üle, veendu (abiks on luup), et detailid on
õigesti paigutatud ja poleks tekkinud soovimatuid jootesildu. Ära veel kiipe
pesadesse pane.
Esimene katsetus
Ühenda toide, lülita sisse, aga ära ühendada BattMan II veel arvuti
või akuga. Ühenda ühesooneline juhe (vana telefonijuhe sobib hästi) Z1 pesa
viiguga number 16. Ühenda hetkeks juhtme teine ots kohta, kus paralleelpordi
viik D4 on trükkplaadile joodetud. Peaksid kuulma relee K2 lülitust. Korda
sama D5-ga, rakenduma peaks K1.
BattMan II seadistusabi.
Lülita toide välja, paigalda kiibid ja lülita toide tagasi. Kontrolli,

et ükski detail ei kuumeneks. Kui kõik tundub korras, installi BattMan II
tarkvara arvutisse ja ühenda paralleelkaabel vastavasse arvuti porti. Kliki
SETUP nuppu, et avada seadistusabi. Seadistuse FILE paneelil vali kasutusel
oleva paralleelpordi "baaspordi aadress" (põhipordil tavaliselt 378, teisesel
pordil 278 ja vahel 3BC). Salvesta ja ava seadistusabi uuesti.
RELAY juhtpaneelil vajuta raadionuppu CHARGE. Relee K2 peaks jälle
sisse lülituma.
Klikkides DISCHARGE peab relee välja lülituma. Korda CONNECT ja
DISCONNECT vahetamist, et releed K1 testida. Kui see ei tööta, on sul
probleem juhtmeühendustes või on valitud vale pordi aadress.
Pinge mõõtmise kalibreerimine

Ühenda voltmeeter testpunkti TP1 ja maanduse vahele (mugav koht on
7805 stabilisaatori jahutus). DA-kontrollpaneeli seadistuses sisesta loenduri
COUNT TO väljale 0 ja kliki nuppu SET. Voltmeetri näit peaks olema
nullilähedane. Sisesta COUNT TO väärtuseks 4095 ja kliki uuesti SET. Pinge
peaks umbes 3V tõusma. Salvesta pinge täpne väärtus, mida me nimetame V
DACmax.
19/59
Kalibreerimise jätkamiseks
sisesta COUNT TO väljale iga väärtus
12-st; jäta meelde, et peale igat uut
väärtust tuleb vajutada SET: 1, 2,
4, 8, 16, 32, 64, 128, 256, 512, 1024
ja 2048. Mõõda igale väärtusele
vastavat pinget TP1-l ja muuda
vastavaid ridu tabelis D/A CONVERTER
BIT WEIGHTS (pildil kollase
markeriga) osas CONFIGURATION FILE.
Kontrollimiseks peaks kõigi
väärtuste summa olema väga lähedane
VDACmax.
Seadista RATE TO HEX 00, MODE
olekusse CHARGE ja aku CONNECT.
Ühenda tester pinge mõõtmiseks TP3 ja
maanduse vahele. Nüüd ühenda BAT+ ja
BAT- (seega ka SEN+ ja SEN-)
terminalid kokku. Reguleeri R35
testri näiduni, mis on pisut väiksem
kui VDACmax (ideaalne on umbes 99,5%
VDACmax). Salvesta see kui SEN+max
DACi kaalud (kollane) ja tundlikkusekordaja (sinine).
Ühenda testri HI juhe TP4-ga, seadista R39, kuni pinge on SEN+max on
võimalikult sarnane ja salvesta see SEN-max. Seejärel ühenda testri HI juhe
aku plussterminaliga (mis praegu on ühendatud toiteallika plussiga läbi K1
ja K2) ja registreerige toiteallika pinge (V+).
Ühenda BAT+ ja BAT- lahti ning sea MODE ja aku olekusse DISCHARGE ja
ühenda lahti. Seadistuses FILE muuda kahte rida, SENSOR LOW-SIDE AND HIGH-
SIDE MULTIPLIERS (pildil sinisega märgitud) järgmiselt:
• Esimesele reale läheb V+ jagatud SEN-max.
• Teisele reale läheb V+ jagatud SEN+max.
Voolutugevuse kontrolli kalibreerimine

Ühenda täislaetud 8,4V kuni 12V NiCd, NiMH või -happeaku BAT+ ja BAT-
terminalidega, BAT+ terminali ja aku vahele läheb täpne, digitaalne
ampermeeter (mõõteulatusega vähemalt 5 A). Režiimiks vali DISCHARGE ja aku
CONNECT. Vool peaks olema nullilähedane.
Nüüd libista RATE CONTROL

maksimumini (Hex 0F) ja reguleeri
R34 nii, et saaksid kätte
maksimaalse soovitud voolutugevuse
(cir 0,2 A vähem, kui toiteallika
maksimumvool; prototüübil oli see
2A). Erinevad RATE CONTROLi seaded
võimaldavad erinevaid tühjendus-
või laadimisvoolusid 0-max, sammuga
cir 1/15 maksimumist.
Salvesta kõik määrad, muutes
parempoolses veerus (pildil
punasega märgitud) CHARGE AND
DISCHARGE RATE (laadimis- ja
tühjenemiskiiruse määra) paare osas
CONFIGURATION FILE.
Määra RATE tagasi 00, ühenda
täislaetud aku lahti ja ühenda tühi
aku. Vali režiim CHARGE ja
libistage uuesti RATE CONTROL igale
16-st seadistusest.
110/5
9
Salvesta iga paari laadimismäärad esimese väärtusena (pildil
roheliselt esile tõstetud). Need peaksid kõige rohkem erinema 2% vastavatest
tühjenemise määradest, kuna sama vooluring reguleerib voolu mõlemal juhul.
Kui oled seadistusega valmis, vali DISCONNECT ja ühenda aku lahti.
Kliki nuppu SAVE, et salvestada FILE seadistuse all tehtud muudatused ja
välju seadistusabist.
Laadimismäärad numbrites
Kui on vaja, et mahalaadimise määrad oleksid laadimisest suuremad,
saab kasutada seadistust NUMBER OF CHARGE RATES, et seadistada maksimaalne
laadimismäär. Näide - kui seadistad R34 maksimaalseks voolutugevuseks 2A, aga
toiteallikas suudab anda vaid 1,4A, saad laadimismäärade arvuks seadistada
11, nii et üle 1,4A laadimisvoolu seaded pole saadaval. Kuigi mu toiteallika
nimivool oli 2,2A, suutis ta mõistliku stabiilsusega tagada vaid 1,4A.
Muud seaded
Ülejäänud osa CONFIGURATION FILE’ist sisaldab täiendavaid seadeid, mis
juhivad BattMan II toimimist. Faili kommentaarid kirjeldavad seadeid, ma ei
hakka neid siin detailselt kirjeldama. Kui sa mõnest neist aru ei saa, on
parem nad rahule jätta.
Funktsioonide testimine ja kasutamine

Peale kalibreerimise lõppu on BattMan II erinevateks funktsioonideks
valmis. Allolev jaotis kirjeldab funktsioone. Esimestel kordadel jälgige
masina töötamist, et veenduda - kõik on korras.
Mahalaadimine
Ühenda masinaga pooltühi

võitäis aku ja klõpsa nuppu
DISCHARGE. Vali DISCHARGE SETTINGS
dialoogi alt elemendi tüüp,
nimimahtuvus (mAh), elementide arv
akus ja mahalaadimise määr.
Mahalaadimise alustamiseks kliki
START nuppu. Esimese asjana mõõdab
BattMan II aku sisetakistust, et ta
teaks, kui palju mõjutab
tühjenemisvool mõõdetud pinget.
Peale seda hakkab ta akut
tühjendama, joonistades graafiku.
Graafiku ülaosas kuvatakse teave:
Dialoog DISCHARGE SETTINGS.

• Sõna „DISCHARGE“.
• Aku kirjeldus (nt "BATTERY: 7 NiMH“ 7-elemendiline NiMH aku).
• Valitud tühjenemismäär (nt „RATE: 1338 mA“).
• Aku pinge, mille juures mahalaadimine lõpeb (nt „V Min 7,51“).
• Mõõdetud sisetakistus (nt „RESISTANCE: 0,1412 oomi“).
Kumbki ei muutu mahalaadimise ajal. Graafiku allosas on teave edenemise

kohta:
• Kulunud aeg tundides, minutites ja sekundites (nt „TIME: 0:07:45“).

• Pinge praegu (nt „VOLTAGE: 9,23 V“).
• Mahalaadimise maht seni mAh ja mWh (nt „DISCHARGE: 967mAh (1160mWh)“).
Kui aku pinge (koormuse all) on jõudnud V Min, peatub tühjenemine ja

graafiku allosas on näha teave kogu mahalaadimise mahu kohta.
Mahalaadimise kokkuvõte kirjutatakse üles logifaili "BattMan2.csv“,
111/5
9
mida saab hiljem uurida tabelarvutusprogramm abil.
Laadimine
Ühenda pooltühi või tühi aku
ja klõpsa nuppu CHARGE.
Laadimisseadete dialoogis (CHARGE
SETTINGS DIALOG) vali elementide
tüüp, mahtuvus mAh, elementide arv
akus ja soovitud laadimisvool.
Peale START klikkamist hakkab

BattMan II akut laadima ja joonistama
graafikut.
Graafiku ülaosas kuvatakse
teave:
Dialoog CHARGE SETTINGS.

• Sõna CHARGE.
• Aku kirjeldus (nt BATTERY: 7 NiMH, 7-elemendiline NiMH aku).
• Valitud tühjenemismäär (nt RATE: 1347 mA).
• Laadimise lõpu kriteerium. NiCd või NiMH akudega on see ∆ (nt DELTA:
0,33%); liitium või pliiakude maksimaalne pinge (nt VMax: 12,6V).
• Ohutusaeg, peale mida peatub laadimine isegi siis, kui lõpetamise
kriteerium pole täidetud (nt TLimit: 2:30:20).
• Mõõdetud sisetakistus (nt RESISTANCE: 0,1412 oomi).
Kumbki ei muutu laadimise ajal. Graafiku allosas on teave edenemise

kohta:
• Kulunud aeg tundides, minutites ja sekundites (nt „TIME:

0:07:45“).
• Pinge praegu (nt „VOLTAGE: 9,71 V“).
• Mahalaadimise maht seni, mAh ja mWh (nt „DISCHARGE: 923mAh
(1092mWh)“).
• NiCd ja NiMH akude puhul praegune ∆, kui see ületab
katkestuseks määratud ∆, siis selle püsimise aeg (nt "DELTA:
0,37% (2 s)“).
Laadimine peatub, kui lõpetamise kriteerium on täidetud ja graafiku

allosas kuvatakse akusse saadetud energiahulka. Kokkuvõte on lisatud faili
"BattMan2.csv“
Automaatformeerimine
Automaatformeerimine
eristab BattMan II-te teistest
akulaadijatest ja
koormuspankadest. Funktsioon
võimaldab kiiresti aku
mahtuvust määrata ja lõpus on
aku täis. Formeerimise abil
saab uuendada väsinud NiCd ja
mingil määral ka NiMH akusid;
uutele tasub teha paar
tsüklit, et saavutada
täismahtuvus.
AUTO CYCLE seadete dialoogiaken
112/5
9
Ühenda aku, ükskõik millise laetusega, ja kliki nuppu AUTO CYCLE.
Automaatformeerimise seadete dialoogi kolm esimest jaotist on segu
laadimisest ja mahalaadimisest (formeerimine teeb mõlemat).
Lisaks on jaotis, milles saab seadistada: Dialoogiboks AUTO CYCLE

SETTINGS.
Maksimaalne tsüklite arv. Uue NiCd aku formeerimine nõuab tavaliselt

umbes 5 tsüklit. NiMH aku vajab harilikult kolme. Vana aku formeerimiseks
võib kuluda kümme või enamgi tsüklit. Valida saab 1 kuni 99.
Seade BattMan II peab automaatselt formeerimise lõpetama, kui aku
mahtuvus eelmisest tsüklist märgatavalt ei tõusnud. See aitab vältida
asjatuid tsükleid formeerimise ajal, olgu siis uuel akul või vana
uuendusel.
Tühjenemis-/laadimisgraafik salvestub automaatselt peale igat
tsüklit .bmp formaadid failina. Failide nimed on kujul "AAAAKKPP-
hhmmss.bmp“; kuupäev ja kellaaeg on tsükli lõpuajad.
Graafiku üla- ja alaosas kuvatav teave on formeerimise mahalaadimise

ajal sama, mis tavalise mahalaadimise ajal, välja arvatud see, et sõnale
"DISCHARGE“ graafiku ülaosas järgneb "N OF M”, mis näitab, mitmes tsükkel
on praegu käsil. Sama info kuvatakse peale sõna "CHARGE" tsükli laadimise
ajal. Lisaks, nagu näidatud graafiku allosas, kuvatakse senine laadimise
maht, kaldkriipsuga on eraldatud varasem mahtuvus (nt “CHARGE: 1234 mAh/
2375 mAh“).
Tsükliliste laadimis- ja tühjenemisfaaside vahel on lühike viivitus,
mis võimaldab akul stabiliseeruda ja tagab täpsemad mõõtmised. Viivituse
vaikeväärtus on 60 sekundit.
Sisetakistuse mõõtmine
Aku sisetakistuse mõõtmiseks

ühenda see masinaga ja kliki nuppu
RESISTANCE.
BattMan II mõõdab nii
laadimis- kui tühjenemistakistust
vastavalt voolutugevustele, mille
saab määrata sisetakistuse testi
sätete alt. Mõõdetud
sisetakistused ja nende keskmised
kuvatakse graafiku paanil, mis
muidu oleks tühi.
Sisetakistuse testi seadete dialoog
Pingemonitooring
Klikkides nupul MONITOR, saab BattMan II töötada voltmeetrina,
joonistades graafikule aja möödudes pingekõvera. Pinge monitoorimine on
kasulik, kui jälgitakse aku isetühjenemist või eraldi laadijaga laaditud aku
pinget, kui seda on laaditud näiteks välilaadijaga. Graafiku allosas
kuvatakse ja uuendatakse järgnevat infot:
113/5
9
114/5
9
• Kulunud aeg tundides, minutites ja sekundites (nt
TIME:0:07:45“).
• Pinge praegu (nt „VOLTAGE: 9,32“).
Tähtis on ära mainida, et monitoorimise ajal on aku miinusterminal

maandusega ühendatud. See tähendab, et pinge jälgimise funktsiooni ei saa
kasutada, kui jälgitav aku on ühendatud laadijaga, mille miinusterminal on
ühendatud millegi muuga kui maandusega. Vastasel juhul läheb vool BattMan
II ja välisseadmete vahel ning võib kahjustada üht või teist (või isegi
arvutit). Selline mure võib ilmneda, kui monitoorime välilaadijat, mis saab
voolu toiteallika väline seade on isoleeritud vahelduvvoolusüsteemist,
kuhu arvuti on ühendatud, probleemi pole (nt välilaadija, mis saab toite
12V süvatsüklilisest akust, mis pole laadijaga ühendatud).
Graafikute salvestamine
Peale mahalaadimist, laadimist, formeerimist või monitoorimist,
samuti peale operatsioon katkestamist STOP nupu abil, saab kuvatud graafiku
SAVE nupu abil salvestada .bmp laiendiga pildifailiks. Hiljem on võimalik
saadud faili redigeerimistarkvara abil (nagu Adobe® PhotoShop®) teisendada
teistesse vormingutesse (nt .gif, .jpeg).
Detailide nimekiri
Tabelis on üles loetletud kõik vajaminevad detailid. Neid saab
hankida igast elektroonikapoest, näiteks DigiKey. Ükski detail pole
haruldane ega raskesti leitav, enamus võib sul olemaski olla. Kõik takistid
on 0,25 W, kui pole teisiti märgitud. Kondekate nimipinge on vähemalt 10 V,
kui pole teisiti märgatud.
Detail Kirjeldus
R1, R2, R4, R6, R8, R10, R12, R14, 20,0kΩ 1%

R16, R18, R20, R22, R24, R26, R28,
R30, R32, R33, R37, R41
R3, R5, R7, R9, R11, R13, R15, R17, 10,0kΩ 1%

R19, R21, R23, R27, R29, R31
R25 15kΩ
R34 1kΩ trimmer
R35, R39 10kΩ trimmer
R36, R40 100kΩ
R38, R42 4,7kΩ
R43, R44 1kΩ
R45 0,1Ω 2W
C1 10µF 50V
C2, C3, C4, C5, C6, C7 0.1µF
Q1, Q2 2N3904 või 2N2222
215/5
9
Q3 TIP120
D1, D2 1N914 või 1N4148
Z1 CD4040 12-bitine CMOS-loendur
Z2 CD4050 Hex CMOS puhver
Z3 Kahe pinge komparaator LM393
Z4 LM358 kaks opvõimendit ühes kestas
VR1 7805 +5V regulaator
K1 HY1-5V SPDT relee
K2 DS2E-M-DC5V-C DPDT relee
Toiteallikas 18-24 V DC, 2-3 A
Muu Jahutusradiaator Q3-le,

jahutusradiaator VR1-le, DB-25M
pistik, 11-juhtmeline kaabel, 5VDC
miniventilaator, korpus.
Uuendused
BattMan II parandamiseks on mitmeid uuendusi.
Mõned mõtted:
Ohutuskindlus
Hetkel on olukord, et kui arvuti, mis kontrollib BattMan II peaks
laadimise või tühjenemise ajal kokku jooksma, ei pruugi operatsioon peatuda.
Seadme järelvalveta jätmine võib põhjustada tõsiseid tagajärgi.
Ohutusahel võiks jälgida paralleelpordi liini D7, mis suurendab DACi
inkrementi. Kui BattMan II tarkvara töötab normaalselt, pulseerib liin
pidevalt, et võtta pingenäitu. Kui mingi ajavahemiku jooksul (umbes viis
sekundit) pole impulsse, võiks ohutusahel eeldada, et arvuti on kokku
jooksnud ja lülitab välja relee K1, ühendades lahti aku ja laadija.
Ohutusahel on ilmselt võimalik koostada mõne takisti, kondensaatori
ning kasutamata puhvrite Z2e ja Z2f abil. Olemasoleva PCB peal võib olla
nii palju vaba ruumi, et seda ei pea ümber kujundama.
USB tugi
Lauaarvutites on LPT-pordid ikka veel üsna levinud (vananenud info,
tõlkija märkus), aga USB on neid välja vahetamas. USB-liidesega oleks
BattMan II selliste arvutitega kasutatav.
Selle asemel, et USB tugi skeemile lisada, on lihtsam kasutada USB-
liidese eksperimenteerimisplaati, näiteks see või see. Neil on hulk sisend-
ja väljundviike, need saab otse ühendada BattMani paralleelpordi I/O
viikudega.
II. Tarkvara saab lihtsalt muuta, et see juhiks katseplaati, aga
mitte paralleelporti.
216/5
9
Electronix Expressi USB-liideseplaat www.elexp.com/tst_bkit.htm
Voolutugevuse tõstmine
Kui toiteallikas on piisavalt võimas ja Q3 jahutusradiaator sedavõrra

suurem, pole takistust, et laadimise ja mahalaadimise voolutugevust tõsta
umbes viie amprini.
Ülalmainitud ohutusahel on sel juhul veelgi olulisem.
171 kommentaari
1.
Emil Andersson.
21. oktoober, 2007.
Aitäh Stefanile suurepärase projekti eest. Ootan põnevusega, et mu

BattMan II korralikult tööle hakkaks. Saatsin sulle probleemi kirjelduse,
loodan, et see leiab lahenduse.
PCB tegemine ja detailide jootmine oli lõbus. - Emil
2.
Stefan Vorkoetter
22. oktoober, 2007.
Programmi kalibreerimise osas tekkis viga, nüüdseks parandatud.

Kõik, kes BattMan II ehitavad, peaksid alla laadima tarkvara uue versiooni.
Stefan
3.
Emil
10. november,
2007. Uuendus!
Pärast Stefani tagasisidet ja paaritunnist hoolikat kalibreerimist

töötab minu BattMan II suurepäraselt.
217/5
9
Projekt oli lõbus ja kasulik.
Parimate soovidega
4.
Metha T.
12. november, 2007.
Minu arust on projekt ülilahe, aga mul on endiselt probleeme

tarkvaraversiooni 1.0 kalibreerimisega. Oskab keegi nõu anda? Palun.
Aitäh, MT.
5.
Michael
8. detsember, 2007.
Stefan, pean mainima, et väga huvitav projekt. Kui palju projekt

maksma läks? Aitäh.
6.
Stefan
Vorkoetter. 8.
detsember, 2007.
Michael, ma ei tea selle hinda. Mul olid peagu kõik vajaminevad osad
olemas. Ostes tuleb ilmselt kulu alla
100 dollari.
7.
Emil Andersson.
18. detsember, 2007.
Tere, Michael.
Hiljuti ehitasin sellise, hind tuli üsna odav. Tellisin kõik

detailid DigiKeyst, maksma läks umbes 30 USD. Kasutasin olemasolevat
sülearvuti toiteallikat. Klikkides lingil
http://computers.listings.ebay.com/Adapters-Chargers-for-Laptops AC-
Standard W0QQdfspZ2QQfromZR4QQsacatZ42168QQsocmdZListingItemLis leiad
adapterid, millel on õige pinge ja annavad piisavalt voolutugevust.
Kasutasin sülearvuti ventilaatorit. Olen neid mõne dollari eest eBays
näinud müüdavat. Korpusena kasutasin lauaarvuti toiteallikat. Juhtmed olid
olemas garaaži kastides.
Edu!
Emil
8.
218/5
9
Ted M. Tolentino.
19. veebruar, 2008.
Tere, Stefan.
Usun, et see projekt on hea, mille kallal kätt proovida.
Kogu austuse juures - ehk postitate selle:
http://www.electronics-lab.com
Ma olen kindel, et BattMan II leiab seal hea vastuvõtu. Sadil on

palju lahedaid inimesi, insenere, hobiehitajaid, elukutselisi ja
uustulnukaid, kes tahavad teineteist ehitamisel, analüüsimisel ja
diagnoosimisel aidata. Kes teab, ehk on paljud valmis sulle isegi kohvi
välja tegema.
Aitäh, Ted M. Tolentino
9.
mac duberia.
28. märts, 2008.
Tere, Stefan.
Tahan ehitada BattMan II-te, aga sooviksin täpsustada väidet

artiklis, kus mainitakse, et masinat ei tohi järelvalveta ühendada. Mis
ohud mind ähvardavad? Saan aru, et peaksin laetud akud rahule jätma.
Tänan kulutatud aja
eest. mac.
10.
Richard
30. märts, 2008.
Kas toiteallikana võib kasutada impulssrežiimil töötavat (nagu

sülearvuti laadijad) või AT/ATX lauaarvuti toiteallikat?
11.
Stefan
Vorkoetter. 30. märts,
2008.
Allpool on vastus kahele viimasele küsimusele.
Mac, BattMan II järelvalveta jätmine laadimise ajal on ohtlik, kui

Windows kokku jookseb, jätkab masin seda, mida ta parasjagu teeb. Isegi,
kui aku on täis, jätkab masin selle laadimist. Kõrge vooluga laadimine
219/5
9
võib põhjustada aku lõhkemise või süttimise.
Richard, impulsstoiteplokk sobib hästi, kui see töötab ilma

koormuseta. Enamus arvuti toiteallikaid tahab 5V siinile vähemalt 1A
koormust ja ei anna kõrgematel pingetel piisavalt voolutugevust, et
BattManile sobiksid. Sageli on sülearvutite laadijad parem valik, sest need
on reguleeritavad 16-20V ja 2-3A.
Stefan
12.
Dan.
17. aprill, 2008.
Tere, minu nimi on Dani ja tahan selle projekti diplomitööks teha.

Installisin tarkvaraäpi ja nägin, et LiION akude laadimiseks ja
mahalaadimiseks võimalus puudub. Kas see on ununenud või võimalust pole?
Parimate soovidega.
13.
Stefan
Vorkoetter. 17. aprill,
2008.
Dani, liitium-ioon (LiION) on sama keemiaga kui liitium-polümeer

(LiPo). LiPo elemendid on LiION elemendid pehmetes plastkottides
metallsilindrite või muude kõvakorpuste asemel. Kasuta LiION akude jaoks
LiPo seadeid.
14.
mac duberia.
16. juuni, 2008.
Tere jälle, Stefan.
Olen masina valmis ehitanud, jõudnud sinnamaale, kus on vaja

reguleerida R35, 10k trimmerit, et see saada Vmax näidu lähedale, aga näit
puudub üldse, keera trimmerit kuidas tahad. On sul aimu, milles võib viga
olla? Ma annan peale nõuannet tagasisidet.
Aitäh. Mac.
15.
Stefan
Vorkoetter. 16. juuni,
2008.
Mac, kas sa kasutad juhtmeid, millega on BAT+ ja SEN+ ning BAT- ja

220/5
9
SEN- ühendatud? Kui ei ole, siis TP3 näitu ei anna.
16.
Emil
24. juuni, 2008.
Tere jälle, Stefan. Olen BattMan II mõnda aega kasutanud ja olen väga
rahul. Tegelen mõned kuud raadio teel juhitavate mudellennukitega.
Alustasin GENTLE LADYga ja nägin, et sina olid alustanud eletrilise
versiooniga. Esimene lennumasin on peagu valmis, teda toidab kolm LiPo
akut, 1500mAh 15C. Lugesin LiPode kohta, nende puhul rõhutatakse, et need
peavad olema tasakaalustatud. Lootsin BattMan II kasutada laadimiseks, mida
soovitad teha? Kas ma pean laadima igat elementi eraldi või aeg-ajalt? Kas
vahel laadides peaksin vahepeal neid jadana laadides tasakaalustusel silma
peal hoidma? Või peaksin laadimise ajal kasutama tasakaalustajat? Või on
plaanis BattMan II koostada, et see masinale hiljem lisada?
Parimate
soovidega, Emil
17.
Stefan
2008.
Emil, mul pole praegu tasakaalustajat plaanis, aga minu arust peaks
eraldi tasakaalustaja BattMan II-ga koos töötama. Tasakaalustaja tööle
hakates võib graafikul näha huvitavaid „mühke“, eeldusel, et elemendid on
tasakaalust väljas. Tegemist on oletusega, ma pole seda proovinud.
18.
Graeme Gilmour.
17. juuli, 2008.
Tere, Stefan. Suurepärane projekt! Enda versioonile tegin mõned

uuendused. Ventilaatorit polnud käepärast, kasutasin aastaid vedelenud
suurt radikat. Mul polnud toiteplokki, mis annaks välja üle 3A,
sellepärast asendasin TIP120 2N5877 (TO3 kestas) ja 2N3904-ja darlingtoni
paarina. Alguses seadistasin ta max laadimisele ja mahalaadimisele 2,5A,
aga peale avastust, et ma ei kasuta nii suurt voolutugevust, seadistasin
selle 2A peale. Aitäh, et töö dokumenteerisid.
19.
Pedro
Monteiro. 27. juuli,
2008.
221/5
9
Tere, Stefan. Tegin BattMan II. Et reguleerida R35 ja R39 abil VDAC
max-st 99,5% , pidin R36 ja R40 vahetama 120k vastu. Monitoorimine ja
mahalaadimine töötasid hästi. Laadides ei töötanud. Koormus töötab paar
minutit ja lülitub välja. Proovisin mitut seadistust. Küsimus: Kas B+ (18-
24V) peab olema stabiliseeritud?
Aitäh.
Pedro.
20.
ferouz
4. september, 2008.
Tere, Stefan! Su projekt äratas tähelepanu. Esimene küsimus - kui ma

DB-25 vahetan USB vastu, kas tarkvara peab ka muutma?
21.
Steve McBatt. 11.

september, 2008.
Hea Stefan, see projekt tundub väga huvitav ja kasulik. Ainult üks
küsimus: Kas korraga on võimalik laadida ka mitut akut või ainult ühte?
Suur tänu veebisaidi eest.
Steve, Saksamaa.
22.
Stefan Vorkoetter.
12. september, 2008.
Vastuseks kahele viimasele küsimusele.
Seade saab laadida kuni 14,7V pingega. Täislaetud NiMH elemendid on

laadides
cir 1,6V, nii et korraga saab laadida üheksat elementi. Tuleb
silmas pidada, et koos saab laadida vaid neid elemente, mida samas
seadmes koos laaditi.
Laadijat USB kaudu tööle pannes tuleb tarkvara muuta.
23.
Nereo.
11. oktoober, 2008.
Hea Stefan. Aitäh geniaalse idee eest. Ma ehitasin „pinge mõõtmise“

osa valmis, testisin seda enda kirjutatud (visual basicus) programmiga, aga
see ei töötanud. Märkasin, et liin INCR on alati 1 (cir 1,8V ilma teiste
222/5
9
paralleelpordi ühendusteta), maandasin 4040 kümnenda viigu läbi 33 oomise
takisti. Nüüd töötab kõik ideaalselt.
24.
bam.
25. veebruar, 2009.
Kustkohast ma pean voolu kalibreerides mõõtma, kui taatlen paari?

Monitoorimine ja sisetakistuse mõõtmised töötavad hästi, aga laadimise ja
tühjendamise ajal on takistus negatiivne (0,0009 oomi) ja am ei tea, mida
teha. Pingekalibreerimine SEN+ ja SEN- töötavad, aga voolukalibreerimine on
põrgu. Lugupidamisega.
25.
Stefan
Vorkoetter. 27.
veebruar, 2009.
Tere, Bam. Voolu mõõtmiseks tuleb digitaalne voolumõõtja ühendada

jadasse BattMani plussterminali ja aku plussterminali vahele.
26.
Anonüümne. 22.
märts, 2009.
Olen projektist väga huvitatud. Trükkplaadi tegin valmis, aga tööle

pole saanud, sest arvutis pole DB-25 porti. Kas seade töötab DB-25/USB
muunduriga? Kuidas tõsta laadimisvoolu viie amprini?
27.
Stefan
2009.
Ei, seade ei tööta muunduriga, BattMan II tarkvara vajab otsest

juurdepääsu paralleelpordi bittidele. Skeemi ja tarkvara saab nii muuta, et
see töötaks otse USBga, kasutades sellist USB-liidest:
http://www.velleman.be/ot/en/product/view/?id=351346
Voolu tõstmine.
Voolutugevuse suurendamisest on artiklis juttu.
223/5
9
28.
Brock Jürgens.
2. aprill, 2009.
Stefan, tore idee ja juhend. Oleks mul rohkem aega nokitseda, teeksin
masina valmis. Ehk poole aasta pärast.
Tahtsin anonüümsele lugejale öelda, kelle arvutis pole DB-25 porti

(tegelikult LPT porti), et kui tal on vaba PCI-pesa, saab osta vastava
kaardi, mis peaks töötama. Emaplaat määrab tavaliselt seaded ja vahet ei
tohiks olla. Kuni IRQ/IO konflikte pole, peaks selline kaart töötama.
Jätka samas vaimus!
29.
Niksa
Barlovic. 07.
aprill, 2009.
Milline kena masin! Kasutan seda kolm kuud, see töötab iga
ettejuhtuva akukeemiaga laitmatult. Taatlemine on veidi keerulina, aga see
pole suur mure.
Hea Stefan! Aitäh suurepärase analoogdisaini eest!
Parimate soovidega, Niksa Barlovic.
Palun hoia meid kursis uuendustega.
30.
Vaidas.
28. aprill, 2009.
Mul on 18V NiCd akupakk, tahaksin seda laadida, aga see masin
suudab laadida vaid kuni 14,7V pingega. Mida peaks nende akude
laadimiseks muutma? Aitäh.
31.
Octavio
Testa. 31. mai,
2009.
Tere, Stefan. Ehitasin imelise masina valmis ja tekkis mure

kalibreerimisel. Ehk saad mind aidata. Kalibreerides R35 abil, mõõtsin
pinget ja sain 0,01V (enne ühendasin akuterminalid ja pingemõõtmise juhtmed
kokku). Mul oleks väga hea meel, kui mõistaksid, milles on asi ja tänan
ette kulutatud aja eest.
Octavio.
424/5
9
32.
Joshua S.
05. juuni, 2009.
Plaanin selle ehitada ja vaatasin http://www.futurlec.com , et osad

leida. Tundub, et kõik vajalik on kümne dollari eest olemas, neli saatmise
eest, hind on kena, aga neil pole sellise koodiga releed nagu on su osade
nimekirjas, aga neil on üsna sarnaste parameetritega releesid. Tahtsin enne
ehitamist üle kontrollida. Vaatasin eriti seda
http://www.futurlec.com/Relays/JRC-23F-05.shtml K1 jaoks ja
http://www.futurlec.com/Relays/HFD2-05.shtml K2 jaoks.
Ma ei tea suurt midagi releedest, aga anmestikest lugedes tundus, et

seal on sarnased olemas. Olen väga tänulik, kui keegi, kelle teadmised on
laiemad, aitaks mind.
33.
ahsan.
10. juuni, 2009.
Suur tänu, kallis härra. Teen paari päeva jooksul kõik, et su

suurepärase projekti kallal töötada. Ainus asi, mis mind segadusse ajab, on
R35 ja R39 kalibreerimine. R35 puhul ühendame BAT+ ja SEN+ ning BAT- ja
SEN-. R39 taatlemiseks ühendan BAT+ ja SEN- ning BAT- ja SEN+. Kas oleks
võimalik seda kinnitada?
34.
Stefan
2009.
Ahsan, ma ei saa segaduse põhjusest aru. Esiteks on BAT+ ja SEN+

alati ühendatud, samuti on BAT- alati ühendatud SEN-. R35 ja R39
reguleerimiseks ühenda kokku BAT+ ja BAT-. See ühendab ka SEN+ ja SEN-.
35.
ahsan.
10. juuni, 2009.
Aitäh, hea, lahke ja armas õpetaja. Nüüd sain juhendist lõpuks aru,
sain kalibreerimise tehtud. Aitöh lahke nõu eest.
36.
ahsan.
11. juuni, 2009.
425/5
9
Prototüüp töötab väga hästi. Minu arust on see on universaalne
akudoktor. Tahtsin küsida graafiku kohta, kas see muutub akuga samal ajal?
Kas on oodata BattMan II uut versiooni? Jään seda ootama?
37.
Kevin Cua.
20. juuni, 2009.
Esiteks suur tänu õpetuse eest, kuidas ehitada paindlik, arvutiga

töötav laadija. Tegelen raadio teel juhitavate mudelautodega ja kavatsen
sellise ehitada, selle asemel, et osta masstoodang. Siis saan muuta
tarkvara vastavalt vajadustele (tõenäoliselt lisan tarkvarale LiFe
laadimise). See ei tohiks keeruline olla - algoritm on tõenäoliselt LiPo
laadimisalgoritmi modifikatsioon.
Lugesin artikli läbi, analüüsisin skeemi, aga see osa, kus

räägitakse, et BattMan II ei saa konstantse pingega laadida, tekitab minus
segadust. Kas saaks seda osa täpsemalt selgitada? Suur tänu.
Lugupidamisega, Kevin Cua

38.
Stefan
2009.
Kevin, BattMani laadimise reguleerahela abil saab valida ühe 16-st

(arvuti valitud) konstantsest voolust, mitte konstantset pinget. LiPo ja
Pb-happeakude standardne laadimisalgoritm on „laadida konstantse vooluga“,
kuni aku saavutab teatud pinge, seejärel vähendada astmeliselt
voolutugevust, et säiluks konstantne pinge. Kui vool langeb 1/10 mahust,
laadimine peatub. BattMan saab valida ühe 16-st fikseeritud voolust ja
peab kasutama meetodi variatsiooni, millest on räägitud jaotises Liitium-
ja pliiaku laadimisalgoritm. Lõpptulemus on sama: aku on laetud ja see ei
tohi kunagi ületada maksimaalset laadimispinget.
39.
Kevin Cua.
20. juuni, 2009.
Aitäh. Asi on palju selgem. Üks küsimus veel. Kas on näpunäiteid,

kuidas maksimaalset laadimisvoolu suurendada?
40.
Stefan
2009.
426/5
9
Kevin, voolutugevuse tõstmiseks tuleb esiteks teha seda, mis on
kirjas jaotises „Voolutugevuse tõstmine“. Suurem toiteplokk,
jahutusradiaator ja ventilaator; siis asenda R45 väiksema väärtusega. Kui
tahad voolutugevust kahekordistada,
pane 0,05 oomine takisti või teine 0,1 oomine paralleelselt juurde.
41.
Paul.
4. juuli, 2009.
Stefan! Aitäh, et jagasid projekti! Minu seade on peagu valmis, aga

probleeme kalibreerimisega ja mul on küsimus.
Kasutan projektarvutit (IBM Thinkpad 600) ja Win2k; pordi aadress on

0x03BC. Toiteallikas on Dell, 19,7V, 3,3A. Kas on teisi, kriitilisi
pordisätteid (nt katkesta [jah/ei/auto], luba PnP)?
1. Pingemõõtmise kalibreerimine õnnestus, VDAC(max)=3,02V.

Pingevahemik R35 reguleerimisel on 3,12-3,33V; aga ei saa 99,5% TP3-s SEN+
max VDAC max väärtuse lähedale seadistada. Reguleerides R39 saan sama
vahemiku kui R35. Tundub, et sama mure on Pedrol (07.27.08). On sul
mõtteid või lahendusi?
2. Voolukontrolli taatlemine ebaõnnestub; RATE CONTROL muutmisel

voolutugevus ei muutu ja R34 reguleerimine ei mõjuta seda samuti. Kas
sellepärast, et SEN+ max > VDAC max?
3. Kas mahalaadimiskiiruse seadetes on vajalik, et väärtus oleks

max laadimismäärast väiksem?
Tänan veelkord.
42.
David.
12. juuli, 2009.
Mõned mured - läptopi adapter 24V, 1,5A (minutiks ajaks 3A).

Kasutasin TIP120 asemel BDW93C. JRC-19F-2C-5VDC releed DS2E-M-DC5V-C
DPDT asemel RSY-5 releed HY1-5V SPDT asemel.
Esialgne test ja pingemõõtmise kalibreerimine läksid hästi. 1) Mure

sensoriga - pinge on ühendamata akuga -1,0V ja 0V, kui on ühendatud, ühtegi
teist väärtust äpis pole. 2) Laadides on BAT+ ja BAT- pinge 24V, aga
laadimist pole, kui valin teistsuguse elementide arvu või tüübi. IDLEs,
ühendatud sensoriga on ~2V või ~0.2V, aga CHARGE RATE töötab korralikult.
43.
William.
31. august, 2009.
427/5
9
Just masin, mida ma otsin. Otsin osad kokku ja ehitan, tahtsin aitäh
öelda raske töö eest. Tore veebileht, ka kanadalane. Willy.
44.
William Mooney. 23.

september, 2009.
Minu BattMan töötab, aga pinge kõigub palju, sest seadistades

kasutasin odavat multimeetrit. Kirjutasin, et ühte asja soovitada - kui
kunagi tarkvara värskendad, võiks programmile lisada laadimise aja
piirangu. Lihtne ohutusahel, mida on lihtne lisada. Veelkord tänan tehtud
töö eest.
Bill M.
45.
William Mooney.
16. oktoober, 2009.
Tähelepanek, mis on minu meelest kasulik. Ehitasin seadme, mille

laadimisjuhmeteks on krokodillid. Paljudel akudel on klemmid külgedel, mis
teeb nende ühendamise keeruliseks Kasutan vanu kõvakettamagneteid, et need
akuterminalide külge kinnitada, nende külge krokodillid. Minu arust on see
kasulik, ehk peaks ära patenteerima. Stefan, annan idee sulle. William M.
46.
Amey.
28. november, 2009.
Tere, Stefan. Ehitasin hiljuti BattMan II, aga testimisega on mure.

Kui toite sisse lülitan, lülituvad mõlemad releed sisse, isegi siis, kui
Z1 16. viik pole D4 või D5-ga ühendatud. Kiipe pole pesadesse ühendatud,
kõiki ehituse etappe kuni selleni olen järginud.
47.
Stefan
Vorkoetter. 30.
november, 2009.
Amey, BattMan pole ilmselt arvutiga ühendatud. Sellisel juhul ei saa

releed lülituda, kui just juhttransistorid pole lühises, valesti paigaldatud
või on soovimatu jootesild.
48.
parag.
16. jaanuar, 2010.
428/5
9
Üritasin masina valmis ehitada, tegin esialgse testi edukalt, aga
R35 ja R39 abil pinget kalibreerida, ma ei saanud pinget VDAC max (mul
2,75V) lähedale. Ei oska edasi minna. Skeem on valminud kirjelduse järgi.
Palun vastake, mis võiks viga olla. PS BAT+ ja BAT- on koos.
49.
Albert.
6. veebruar, 2010.
Parag, palun vaata, et SEN+ ja BAT+ oleks koos, samuti BAT- ja SEN-.
Loe skeemi kirjeldus uuesti hoolikalt läbi. Kui sa aru saad, kuidas
vooluahel töötab, saad veaotsinguga edasi minna. Tegemist pole
konstruktoriga!
50.
Ferenc.
7. veebruar, 2010.
Stefan, tahan ehitada BattMan II, aga mul on ainult 12V ja 2A

toiteallikas. Mul on vaja laadida ainult kuni 9V akut (NiMH 200 mAh). Kas
mu adapterist piisab?
Aitäh, Ferenc.
51.
Stefan
Vorkoetter. 7. veebruar,
2010.
Ilmselt mitte, sest 9V NiMH aku pinge tõuseb laadides peagu 12V.
Pealegi on BattMan II sellise aku jaoks liialdus, sellist akut tuleks
laadida umbes 50mA vooluga.
52.
Petar Veljkovic.
20. veebruar, 2010.
Tere, Stefan. Kasutasin peagu aasta BattMan II muretult. Mul on

olemas elektroonikaseadmete ehitamise kogemus. Kõik oli WinXP kasutades
korras. Nüüd on kasutusel Win7 ja armastatud tarkvara pole võimalik
installeerida. Kas on võimalik programmis muudatusi teha, et probleem
lahendada? Programm on minu jaoks tähtis ja pean kõvakettal hoidma kahte
OSi. Ma ei tea, kuidas muret lahendada. Oleksin vastuse eest väga tänulik!
Parimate soovidega, Petar Veljkovic. Serbia.
53.
429/5
9
Stefan
Vorkoetter. 20.
veebruar, 2010.
Probleem võib olla madala taseme I/O DLLis, mida kasutatakse LAPT
pordiga suhtlemisel, ilmselt ei tööta need WIN7 või WINVISTA all. Kardan,
et ei saa midagi teha, sest pole DLL autor.
54.
Mark.
2. märts, 2010.
Olen BattMan II WIN7-l mõnda aega kasutanud. Minu arust on asi

turvasätetes, kas sul olid administraatori õigused?
Lugupidamisega.
55.
Stefan
2010.
Mark, aitäh info eest!
56.
Beta.
6. mai, 2010.
Stefan,
Tahan projekti ehitada, aga mul on küsimus. Teen PCB ise, aga
skeemil pole skeemil märgitud, kuhu läheb ventilaator. Saad sa selgitada?
57.
Stefan
Vorkoetter. 6. mai,
2010.
Ventilaator sai hiljem lisatud, kuhu, see sõltub mudelist. Mina

kasutasin 5V ventilaatorit, ühendasin selle sobiva +5V ja maanduskohaga
trükkplaadil.
58.
Beta.
6. mai, 2010.
430/5
9
Trükkplaadil on näha, et ventilaator on ühendatud Q1 kollektoriga.
Kas nii saama?
59.
Stefan
Vorkoetter. 6. mai,
2010.
Jah, ventilaatori ühendamiseks võib kasutada igat maanduspunkti.

60.
Beta.
12. mai, 2010.
Stefan,
püüan skeemile lisata ohutusahelat, aga vajan üht teavet. Kas arvuti
kokku joostes on paralleelpordi liin D7 madal, kõrge või ujub? Pakun, et
ujub, aga ma pole kindel.
Tänan.
61.
Stefan
Vorkoetter. 12. mai,
2010.
Ilmselt läheb kõrgeks või madalaks, aga ei uju. Selle oleku muutus
pole teada, ohutusahel peaks tuvastama impulsside puudumise, mitte oleku.
62.
Beta.
13. mai, 2010.
Milline on D7 impulsside sagedus? On need perioodilised või

juhuslikud?
63.
Stefan
2010.
Umbes 10 korda sekundis. Kui ohutusahela ajaks panna viis sekundit,

saab see aru, kui tarkvara ei tööta.
64.
Daniel
431/5
9
Maierhofer. 13. mai,
2010.
Tere, Stefan.
Panin BattMan II prototüübiplaadil kokku, mis mahub TicTacki karpi.

Jootmine oli tore,
Kasutasin 5,6V toiteallikat ja 5V lineaarset pingeregulaatorit, sest

VDAC muutus koos toiteallika pinge muutusega erinevatel koormustel.
Märkasin, et LiION akude laadimisvool langes 5%, kui nende pinge

maksimumini jõudis. Võib-olla oli põhjuseks madal toitepinge või TIP120
madal vooluvõimendus ühisemitterlülituses.
Kas saaks lisada LiION akude (tsüklitega) laadimise valikut, mille

abil saaks valida, kas kasutada pseudokonstantse pinge algoritmi või
peatada laadimisprotsess, kui aku jõuab VMax (valitud laadimisvooluga)? Mul
ei õnnestunud Visual Studio, uue Borlandi ega Embraca abil teda
kompileerida; need olid liiga suured vana arvuti jaoks.
Kokkuvõttes on
see hea töö!
Parimate
soovidega,
Daniel Maierhofer.
(Saatsin meiliga fotod oma BattMan II-st).
65.
Stefan
2010.
Rõõm kuulda veel ühest edukast BattMan II projektist! Kui

laadimisvool tsükli lõpus langeb, põhjustab selle ilmselt liiga madal
pinge. Transistoris läheb vähemalt 0,7V kaotsi, lisaks veel R45. Miks sa
pinge nii madalaks muutsid?
66.
Ivan Chen.
18. mai, 2010.
Tere, Stefan.
Aitäh, et suurepärast projekti jagasid. Tegin ta valmis ja

mahalaadimine töötab ideaalselt, aga laadides näitab alati 0,00V,
voolutugevusel, mida olen ampermeetriga kontrollinud. Mis sa arvad, miks
on pinge 0?
67.
432/5
9
Stefan
2010.
Kas sa saad mulle saata BattMan2.ini faili?
68.
Ivan Chen.
19. mai, 2010.
Tere, Stefan.
Mul oli keeruline SEN+ max saamisega VDAC maxist madalamaks, pidin
lisama SENSORI poole kordisti, INI failist rääkides tuli meelde, et sinna
võibki koer olla maetud. Panin R36 ja R40 110K, et SEN+ max oleks õige,
see lahendas probleemi! BattMan II töötab nüüd suurepäraselt.
Muuseas, TP3 ja TP4 andsid välja 0,01V, laadimispinget polnud, aga

tuli välja, et vea põhjuseks oli K2 halvastinoodetud NO1.
69.
Stefan
2010.
Kena, et tööle said! Praeguseks peaks neid olema vähemalt kümmekond

ehitatud.
70.
Jure.
26. juuli, 2010.
Tere, Stefan. Kas saad jagada PCB skeemi (gerberit) sellises

vormingus, mida trükkplaatide tootjad tunnistavad. PCB valmistamise
protsessi vahelejäämine oleks minusugustele amatööridele suur asi.
71.
Stefan
Vorkoetter. 26. juuli,
2010.
Kahjuks joonistasin PCB ammu valmis, täiesti ebastandartse

tööriistaga. Seda pole lihtne standardformaati saada, aga enamus PCB
tootjaid peaksid vastu võtma ka .bmp vormingus pildifaili.
Uuri Circuit Boards To Go. Ma pole sealt tellinud, aga nad
tunduvad teenindavat entusiastide väikeprojekte.
433/5
9
72.
ST.
5. august, 2010.
Ma ei leidnud laiatarbest sellist masinat nagu BattMan II. Kas sa

soovitad arvutiühendusega seadet? Tänan.
73.
Stefan
Vorkoetter. 5. august,
2010.
Võid proovida Venconi või ESI tehnoloogiat. Kummagagi pole kokku

puutunud, aga Venconi varasem mudel oli BattManile inspiratsiooniks.
74.
Steven.
11. august, 2010.
Tere, Stefan.
Tahan arvuti asemel kasutada mikrokontrollerit PIC16F877A ja LCD

ekraani, et masin töötaks iseseisvalt ja programm hoiab asjal silma peal.
Kas oleks võimalik anda C-programmi lähtekood ja veidi lisateavet?
Suur tänu. Steven.
75.
Stefan
Vorkoetter. 11. august,
2010.
Tere, Steven. Lähtekood on tarkvaraga koos, peale installi on

arvutis kaust SOURCE.
76.
Nevio Tonin. 29.

september, 2010.
Stefan, kas sa tegid ohutusahela valmis? Hakkan trükkplaati tegema ja

tahaks selle sinna juurde panna, kui see on valmis ja testitud. Ma ei püüa
muidugi survet avaldada, aga su skeem on parim, mis mul õnnestus leida ja
jätaksin akud hea meelega järelvalveta. Suur tänu vaevanägemise eest.
77.
434/5
9
Stefan Vorkoetter.
Tere, Nevio. Mul pole olnud võimalust ohutusahelat kokku panna, kuigi
mitmed kasutajad on oma variandi mulle saatnud. Kõik saadetud skeemid
lisavad kiibi, aga ma olen kindel, et saab kasutada olemasolevaid
sisendeid.
78.
Gus.
28. märts, 2011.
Mis sagedusega D7 tarkvara impulsse genereerib?
79.
Stefan
2011.
D7 annab impulsse umbes 10 korda sekundis.
80.
Desmond Brian Rice.

5. mai, 2011.
Tere, Stefan.
Väga huvitav ja kasulik projekt. Viitan tõrkeahela teemale. Olen

programmi alla laadinud, artiklile pilgu peale visanud. Mul on C++
Builderi ver 6 olemas, lähtekoodi pole veel puutunud.
Ma arvan küll, et ohutusahelaks saab kasutada üleliigseid puhvreid ja

komparaatorit, iseasi on selle usaldusväärsus.
Alguseks küsimus. Kas K1 ühendab aku laadimisrežiimi alles peale

tarkvaralise START nupu vajutamist? Minu arust
tuleks Q3 asemele panna madala RDSiga MOSFET, teine panna R45 ja

maanduse vahele, K1 asemele. See viimane oleks ühendatud poolega 4013
trigeri Q-väljundist.
D7 impulsse jälgiks retrigerdav monostabiilne 4528, mille ajaluger

peaks jääma 5-10 sekundi piiridesse, kui impulsid katkevad. Trigeriga koos
teeks see trigerile RESET ja ühendaks aku Q4 abil lahti. Trigeri SET
sisendi loenduse käivitaks tavaline „ühenda“ signaal. MOSFET peab olema
madala RDSiga, et mõju SEN- laadimisahelale oleks tühine. Edasine loogika
oleks sama ahela kasutamine ohutuse tagamiseks mahalaadimisel.
Lugupidamisega,
435/5
9
Desmond Rice.
81.
Olajide Michael.
Kena projekt.
82.
Jean-Guy
Veilleux. 1. detsember,
2011.
Tere, Stefan.
Lühike jutt inimestele, kes koodi tahavad muuta. Minu uuendus on

lihtne - ma kujutasin ette, et elementide arvu tõstmine 13-le ja pinge
tõstmine kuni 15,6V on lihtne. Objekti NumberOfCellsUpDown maksimaalne
väärtus muutus failis Start.dfm 12-lt 13-le ja uuesti kompileerida.
Arvasin, et tervet Borland Builderit pole vaja ja peaksin hakkama

saama Borland C++ kompilaatoriga ver 5.5. Tasuta kompilaator ei sobi,
peamine põhjus on BattMan II jaoks vajalik VCL tugi.
Leidsin inimese, kellel see oli olemas ja muudatuste tegemise polnud

keeruline. Nägin kõrvalt, et Borland C++ kasutajate jaoks on kõik lihtne,
sest kõik on hästi struktureeritud, aga algajatega on teine lugu. BattMan
II kood on väga keeruline, algajatel on sellest keeruline aru saada.
Ehitaja peab tundma Borland C++ Builderi tööriistadest, mis on samuti
keerulised.
J guy.
83.
Jean-Guy
Veilleux. 1. detsember,
2011.
Tere, Stefan. Mul on küsimus. Mul on NiCd akupakk, pingega 15,6V ja

tahaksin seda BattMan II kasutada. Ma pole ma programmeerija, isegi kui
suudaksin õppida... Kas mul oleks väga keeruline muuta elementide arvu 12-
lt 13-le? Saan aru, et toiteallikas peab olema kõrgema pingega (praegune on
19,5V). Osad universaallaadijad on toitepingega kuni 24V ja nad ei maksa
palju. Peale koodi uurimist kujutan ette, et NumberOfCells on muutuja, mis
peab olema 13. Mis muudatusi tarkvaras veel peab tegema? Ma ei usus, et
riistvaraga võib muret tulla, kui toitetransistori jahutamiseks on hea
ventilaator olemas. Aitäh imelise projekti eest! J Guy.
436/5
9
84.
Paul Marking
Mateo. 3. detsember,
2011.
Aitäh, et jagasid, kuid ohutuse parandamiseks on vaja muuta sisendi

blokeerimist.
85.
Aleksander
Asximos. 19. jaanuar,
2012.
Ehitasin just sinu laadija, see töötab väga hästi! Ma ei leidnud 5A

releesid, väga ei otsinud ka, kasutasin 1A ja sellega on voolutugevus
piiratud. Mugav, ma pole veel lisanud ventilaatorit. Toiteks on 18,5V ja 6A
HP sülearvuti toiteallikas. 18-24V on tavaline sülearvutite toiteallika
pingevahemik, tänu sellele on skeemi väga mugav kasutada!
Ma arvan, et ohutusahel on tavakasutaja jaoks oluline. Tean mõningaid

põhitõdesid, saaksin selle valmis kiipe lisades, aga kuna sinu sõnul saab
ära kasutada vabu väravaid, hoian pöialt, et saada vihje, kuidas kasutada
impulsside puudumise tuvastamiseks opvõimendit.
Oleks tore, kui TIP120 saaks asendada TO-3 tüüpi transistoriga, mille
saaks paigaldada välisele, suuremale radiaatorile. Kas iga
võimsustransistor sobib, mis kannatab välja pinge ja voolutugevuse? Kas see
peab olema Darlingtoni transistor?
86.
Stefan
Vorkoetter. 20. jaanuar,
2012.
Tere, Alexander. Paljud lugejad on panustanud ohutusahelasse, osad

neist kasutavad vabu väravaid. Ma pole leidnud aega, et need üle vaadata,
üks välja valida, mida siin näidata või enda oma konstrueerida.
Kõik võimsustransistorid sobivad, mille vooluvõimendus (hFE) on

piisavalt kõrge, et maksimaalse soovitud väljundvoolu korral ei ületa
transistori baasvool operatsioonivõimendi väljundvoolu. Ainult
Darlingtonidel nii kõrge vooluvõimendustegur.
437/5
9
87.
Gary Hartman.
27. aprill, 2012.
Tunnen huvi, kas LPT printerikaabel töötab? PCI siinile DB-25

adapter maksab umbes 10 dollarit.
Minu raadiosaatja akude juhtmed on üsna õhukesed, 0,3-0,4mm. Kas see

tekitab laadides probleemi.
Aitäh,
Gary.
88.
Stefan
2012.
Gary, USB-LPT adapter ei tööta. Need tunduvad Windowsile

printeripordina, aga ainult kõrgel tasemel. Otse pole võimalik igale
andmeliinile pääseda, aga paralleelpordi kaart PCI-siinile töötab hästi.
BattMan II tarkvara seadistamiseks peab suutma pordi aadressi määrata.
Akude õhukesed juhtmed on siis probleem, kui laadid suure

voolutugevusega. Kuni 0,5A peaks välja kannatama. BattMan II võib mõõta
suurema sisetakistuse, sest mõõtmise hulka läheb ka juhtmete sisetakistus.
89.
Gary Hartman.
27. aprill, 2012.
Stefan,
kas sa võisid meilile saata tõrkeahela skeemid, mis sulle on

saadetud? Ma tahaksin ühe enda omale juurde ehitada. Võtan kogu vastutuse.
Gary.
90.
Gary Hartman.
2. mai, 2012.
Tere, Stefan.
Ma teen esimest korda trükkplaati. Olen vaskpinda mitu korda

puhastanud, aga ikka tuleb musti jääke. Kas see peab sinna jääma? Kas
vasepinda saab liigse puhastamisega rikkuda?
738/5
9
Gary.
91.
G Hartman.
20. mai, 2012.
Stefan,
mul on 18,5V ja 2A toiteallikas. VDAC max on 2,21V. Vaatasin kogu

skeemi üle, kõik tundub korras olevat. R35 = 2,86V kuni 3,10V. RATE CONTROL
H0F juures on üle 200mA, 10A skaalale lülitudes näitu pole. Ma olen tupikus
ja ei saa aru, milles on probleem. Kui sul aega on, siis kuluks mulle abi
ära.
Gary.
92.
Nick.
16. juuni, 2012.
Tere. Kõigepealt kiitus, et kirjutasid oma projektist nii hästi

dokumenteerituna! Ehitasin seadme valmis, kõik esialgsed testid on läbi,
kuni arvutiga ühendamiseni ja siin on tore osa otsa saanud. Lauaarvutil
pole emaplaadile integreeritud LPT porti, ostsin PCI-siinile (ISA Legacy
toega), aga aadresside vahemik on AF00 AF07 ja AE00-AE07. BattMan2.ini
seadistuste määramine lõpeb veateatega privileged instruction ja blokeerib
peagu kogu suhtluse.
Arvutid käivitades lülituvad releed mõneks sekundiks sisse, kui
masin on ühendatud, aga edasi enam mitte, mida ma ka ei teeks. Kirjutasin
kaarditootjale, aga nad on väike firma ja minu kiri jääb ilmselt
tähelepanuta. Kas on mingeid mõtteid? Mulle ei meeldiks, kui see jääks
luhtunud projektiks. Aitäh veelkord!
93.
Stefan
2012.
Nick, kas sa saad aadressi seada käsitsi? Võta linnuke ära use
automatic settings kastist WIN Device Manager/Resources alt. Releed
lülituvad paar korda, kui WIN püüab aru saada, kas pordiga on printer
ühendatud või ei ole.
94.
Nick.
17. juuni, 2012.
See kast pole enamus aega aktiivne, aga olen seda aktiivsena näinud,
739/5
9
ilmselt siis, kui kaardi sain, WIN7 all. Ma proovin ilmselt uuesti, kui
saan arvuti ümber seadistatud. Vormindasin ketta, nüüd on kolme buudiga,
WINXP, WIN7 ja Ubuntu, ning tore oleks, kui see töötaks 64-bitise WIN7 all.
Ostsin 10 dollari eest Dell Precisioni ja panin WINXP peale. Kõik töötab
suurepäraselt, aga ma pean paremate seadmetega masinat taatlema. Aitäh
veelkord! Miski ei ole parem kui rahulolu, kui saad kasutada midagi, mis on
oma kätega ehitatud!
Kas võib soovitada? Selle võiks panna hackaday.com saidile. Ma olen

kindel, et paljudele meeldiks.
95.
Aleksander.
17. juuni, 2012.
Sa peaks seda komplektina müüma, ostjaid jätkuks!

96.
Nick.
17. juuni, 2012.
Ei läinudki kaua, kui Hackadaysse kutse said! Komplekti teema rääkis

ka minuga, oleksin hea meelega ostnud professionaalse PCB, mu enda oma on
suhteliselt keskpärane. Koos lisakiipide ja teise PCBga koos läks mul
Mouseris 40 dollarit. Komplekti eest oleksin olnud valmis maksma 60-75
USD. Muidugi, müügiedu oleks suurem, kui oleks USB tugi. Pagan, kui sa III
versiooni teed, ostaks ikka nalja pärast.
Ma pole kindel, kas ohutusahel on vajalik, kui BIOS alt on valitud

taaskäivitamine tõrke korral. Kui just ei laadi pisikesi liitiumakusid
aeglaselt käivituva arvuti tagant. Nii on arvuti „sinise surma“ eest
kaitstud, kui arvuti raudvara rikki läheb, võib jama tulla. See on sama
tõenäoline, kui laadija enda rike.
97.
Nick.
19. juuni, 2012.
Tundub sisseehitatud tõrge, aga väheste elementidega (kaks või üks)

ei saa mahalaadimist panna 3A. Ühe elemendiga NIMH mahalaadimise seadistus
on 3A, aga arvesti näitab 0,8A. Kaks elementi max 2,6A, loendur töötab nagu
3A-ga, aga nii see pole, mahtuvus on väga viltu. Sama lugu on mahalaadimise
seadistusega 0F. Soovitusi?
9
8.
Roy Seifert.
25. juuni, 2012.
740/5
9
Stefan,
ehitasin edukalt BattMan II. Avastasin DAC jagurist (R-2R) kaks
jootesilda, mis andsid huvitavaid tulemusi. Peale parandust jätkan
seadistamisega, aga kõik 12V NiCd-akud on kehvad, ootan seadistuse
lõpetamisega. Kasutan 24V 2,5A sülearvuti toiteallikat, mis tähendas, et
pidin R36 ja R40 panema 142kE, et TP3 ja TP4 pinged paika saada. Märkus
teistele ehitajatele - kui te Stefanist erinevat toiteallikat kasutate,
tuleb ilmselt R36 ja R40 vastavalt muuta.
Minu küsimus - CHARGE ja CONNECT režiimides, ilma akuta, läheb

LM7805 väga kuumaks. Ta on suure jahutusradiaatori küljes, aga kas see
peab nii kuumaks minema?
Aitäh suurepärase projekti
jagamise eest. Roy.
99.
Chathuraka.
27. juuni, 2012.
Kas on võimalik saata BattMan II "komponentide paigutusest" ja

"põhimõtteskeemist“ selged pildid?
1
00.
Chathuraka.
28. juuni, 2012.
Kas skeemi saab kohaldada 60Ah aku testimiseks?
1
01.
Stefan
2012.
Chathuraka, ma pole kindel, mida sa „selgete piltide“ all silmas

pead? Mõlemad on artikliga kaasas ja sa võid seda vastavalt soovile ümber
ehitada.
102.
Chathuraka.
28. juuni, 2012.
Pidasin silmas, et ma ei näe osasid detaile. Olen tänulik, kui sa

saadad mulle suurema pildifaili, millelt on komponente paremini näha. Olen
uustulnuk ja pole mõnedega neist tuttav.
741/5
9
103.
Stefan
2012.
Chathuraka, tee pildi suurendamiseks sellel klikk.
104.
Roy Seifert.
30. juuni, 2012.
Peale BattMan II veaotsingut avastasin, et väike, 45mm ja 5V

ventilaator võtab liiga palju voolu; LM7805 kuumenes üle, põhjustas
kummalisi tulemusi, ilmselt tänu stabilisaatori rikkele. Ventilaatorita
töötab BattMan II ideaalselt. Läheb vaja kas teist ventilaatorit või eraldi
5V toidet.
105.
Prabu.
1. juuli, 2012.
Stefan.
Kas BattMan II võib kasutada 12V, 45Ah, autoaku
laadimiseks? Aitäh.
106.
Roy Seifert.
2. juuli, 2012.
Vajan abi. Alustuseks parandasin ventilaatoriprobleemi. Panin TO-3

korpuses LM317 ventilaatorile eraldi toiteks. Ta on eraldi radiaatori
küljes, läheb soojaks, aga mitte kuumaks.
Mu BattMan II töötab NiCd akudega hästi, aga 8-st NiMH elemendist

pakki laadida ebaõnnestub. Graafik näitab tõusu kuni 2V, siis kukub see -1-
ni. Akud on täiesti uued, enne laadimist tühjendasin nad ära. Kas keegi
teab, miks see nii võib olla?
107.
Roy Seifert
2. juuli, 2012.
Näeb, et probleem on NiMH akudega. Pean neid laadima umbes poolega

akude mahtuvusest mAh. Voolu vähendades ilmneb ülaltoodud efekt.
742/5
9
108.
Kaushalya.
5. juuli, 2012.
Tere,
ma pean maha laadima Pb-akut (60Ah) püsivooluga 3A ja 20h, vastavalt

masina standarditele. Mul on vaja mahalaadimiseks voolutugevust 6A.
Palun arvamusi, kui võimast toiteallikat mul on vaja
ja millised detailid vastu peavad? Mis muudatusi ma pean tegema?
109.
Yash.
15. juuli, 2012.
Kas seda saab nii muuta, et see töötaks PIC-mikrokontrolleriga?

110.
Andre Leger. 20.

oktoober, 2012.
Panin su BattMan II kokku, aga mul on probleem: Kui ma proovin akut

laadida, näiteks kahe elemendiga, 133mA juures, saab aku õige voolu, aga
alumise ekraani laadimisgraafik näitab -1V. Toiteks ja kalibreerimiseks
kasutasin 18,7V adapterit.
Mahalaadimisel on graafik
korras. Arvutis jookseb XINXP.
111.
Andre Leger. 21.

oktoober, 2012.
Sain murele jälile. Kalibreerisin sensori pinged 99% V max-st,

mitte 99,5%, nagu nõutud. Minu laadija V max on 2,946 volti, SEN max
= 2,946V x 0,99 = 2,916V TP3 ja TP4 vastavalt.
Sellest ajast töötab kõik hästi.
112.
Mezon.
22. oktoober,
2012.
Ehitasin BattMani, aga mul on probleem taatlemisega, kui hakkan

743/5
9
mõõtma pinget ja määran DA seadetes COUNT TO väärtuselt 4095 number 1-ks.
Vahemikus 4095-64 tundub kõik korras, pinge on umbes pooleks. 32-ni jõudes
kukub pinge 0,5-0,6mV ja jääb madalamate seadetega samaks. Näit on 73,2mV,
kui väljale COUNT TO sisestada 64
ja 32-ga 0,6mV. Algul arvasin, et viga on testris. Kust ma vea
otsimist peaksin alustama? Mul on installitud TVicLPT ja muudetud faili
io.dll, et see töötaks WIN7-ga, aga ma arvan, et see pole tarkvaraprobleem.
Aitäh.
113.
Andre.
22. oktoober, 2012.
Ilmselt on su mure jootesild kahe takisti vahel. Mul oli sama

mure vahemikus 16 kuni 64. Kui jootesilda pole, vaata, et sa takisteid
pole segi ajanud.
114.
Rega.
31. oktoober, 2012.
Tere.
Ehitasin veel ühe BattMan II lisaks ja olen väga rahul. Suurepärane
projekt! Väiksed trikid laiuse kalibreerimisel, aga lõpuks on kogu projekt
õnnestunud. Lisasin PIC-mikrokontrolleri ja LM35 temperatuurianduri. PIC
kontrollib paralleelpordist mõlemat releed ja D7 impulsse etteantud
ajavahemiku ajal. Kui BattMan impulsse ei saada ja K1 on sees, lülitab PIC
relee K1 välja. Veel üks BattMan II ohutusahel koosneb temperatuurianduri
juhtimisest. Kui K1 ja K2 on sees, toimub laadimine. Kui releed on sees ja
temperatuur tõuseb minuti jooksul üle 1,5 kraadi, lülitab PIC nii K1 kui K2
välja.
115.
Erik Smit. 1.
november, 2012.
Kõikidele neile, kes ei saa (maha)laadimise ajal õiget näitu, masinal

on mure ostsillatsioonil või saavad näidu „-1“ - tegemist on
taatlemisprobleemiga, kombinatsioonis tarkvaraveaga.
Tarkvaras on funktsioon readVoltage(). Funktsioon suurendab 4040

loendurit ja kuulab, kas Z3a/Z3b tulistab, kui see on ületanud antud
voolupinge, ja teab seepärast pinget aku poolustel.
Kui TP3/TP4 kalibreerimisel jõuad VDACile liiga lähedale, võib VDAC

olla liiga madal käivitamiseks ja pingenäit katkeb.
Funktsioon readVoltage() tagastab väärtuse ‘-1’, kui see juhtub:
/* Kui ei õnnestunud ühte või mõlemat andurit käivitada, pole
744/5
9
kehtivat näitu. Return
-1 indikeerib seda. */
if( lowCount == -1 || highCount == -1 )
Aga funktsioon takeReading() ei võta seda arvesse ega hoiata.

ReadVoltage() tagastatud arvu võetakse sõna-sõnalt:
“average = average * ((NUM_READINGS – 1.0) / NUM_READINGS)

ReadVoltage(Settings.calibration) / NUM_READINGS;”
Muutsin oma versiooni, et saaksin hoiatuse, kui see juhtub.

Peale TP3/TP4 ja VDAC max suuremat pingete vahet pole probleeme pinge
väärtuse mõõtmisega.
116.
Rob Jansen. 13.

detsember, 2012.
Kena disain ja hästi dokumenteeritud!

Kahjuks ei tööta tarkvara WIN7 masinas õigesti, aga mul avaneb
võimalus teha uusversioon, kasutades mikrokontrollerit (LPC1754),
sisseehitatud AD ja DA muunduritega.
C++ Builderi pean asendama GCC/Qt (MinGW) ja kasutama USB-liidest,

sest LPT-porti arvutis enam pole.
Ikkagi on BattMan II väga tore tegemine! Aitäh!
117.
Gary.
7. oktoober, 2013.
Tere.
Tahtsin teada, kas BattMan II tarkvara on tulevikus saadaval? Olen
detailid ostnud, masina ehitamisel tööd teinud, aga näen, et tarkvarale
juurdepääs on blokeeritud. Aitäh, kui infot jagate. Lugupidamisega,
Gary.
118.
Stefan
Vorkoetter. 7. oktoober,
2013.
Tere, Gary.
Vabandust. Meie veebiserveri uued turvaseaded blokeerisid selle,

juurdepääs tarkvarale on taastatud. Tänan tähelepanu juhtimast!
119.
G Hartman. 19.
745/5
9
november, 2013.
Tere, Stefan.
Ehitasin BattMan II mõne aja eest ja see on suurepäraselt töötanud.

Mul on väike, 3,7V LiPo-aku, üks element ja 150 mAh. Arvatavasti üks
element, sest see on lame aku.
Kui ma seda akut püüan laadida, sulgub CHARGE aken koheselt ja
kuvatakse põhiaken. Arvatavasti on see aku BattMan II jaoks liiga väike?
Madalaim vaikimisi laadimisvool on 124mAh. Märkasin, et laadides kuvab see
hetkeks pinget cir 18V.
120.
Stefan
Vorkoetter. 19.
november, 2013.
Hetkeks kõrge pinge kuvamine on märk avatud vooluringist või

äärmiselt suure sisetakistusega akust (18V näit 124mAh juures 3,7V
elementi laadides - see peab olema üle saja oomi).
121.
Mike Orwin. 18.

veebruar, 2014.
Palju õnne kasuliku seadmekomplekti eest, mis näitab, et eBayst

ostetud NiMH-akusid ei saa usaldada.
Väidetav 6000mAh on pigem 1000mAh. Kas vahemiku
muutmine 24V-ni on keeruline?
Aitäh veelkord pingutuse
eest! Mike (ÜK).
122.
Nesa.
19. veebruar,
2014. Kallis härra!
Tegin su Battman II mullu valmis ja olen sellega väga rahul. Aga

mul on küsimus.
Testin 3000mAh akusid, kui kasutan kolme laadimistsüklit 298mA ja

mahalaadimist 1A, kuvatakse akna allservas 298mAh/355mAh. Kas see on nende
akude mahtuvus? Kas oleksid nii lahke ja selgitaksid?
Tervituste
ga, Nesa.
123.
746/5
9
Stefan
Vorkoetter. 19.
veebruar, 2014.
Mahalaadimise ajal näitavad xxx/yyy, et see on (seni, kui

tühjendamine on veel pooleli) tühjenenud xxx mAh ja laadis eelmise
laadimistsükli jooksul yyy mAh. Kas BattMan lõpetas peale 298mAh?
Kui masin laadis 3000 mAh akusse ainult 355 mAh, viitab see, et aku
oli juba täis või lõppes laadimine enneaegselt. Mis aku see oli? (NiMH,
LiION)
124.
Nenad Momcilovic.
19. veebruar, 2014.
Ma testin NiMH akusid. Kust leida andmeid, kui suur on testitud akude
tegelik mahtuvus?
Lugupida
misega, Nesa.
125.
Nenad Momcilovic.
19. veebruar, 2014.
BattMan lõpetab peale 298mAh ära. Tõenäoliselt rumal küsimus, aga

kuidas määrata akude tegelikku mahtuvust?
Lugupida
misega, Nesa.
126.
Stefan
Vorkoetter. 19.
veebruar, 2014.
Kui BattMan ei laadi peale 298mAh, siis see ongi aku mahtuvus. Sel
juhul on aku kas pooltühi, vana või defektne.
127.
Nesa.
19. veebruar, 2014.
See tähendab, et ma peaksin 3000mAh mahtuvusega akut laadima 300mA

14 tundi, kuni see on täis? Allosas peaks olema näit 3000mAh. Kui ma laen
aku 3A maha, peaks ta andma voolu umbes tund aega ja all peaks kuvatama
number, mis on 3000 lähedal.
747/5
9
Lugupida
misega, Nesa.
128.
luy.
14. aprill, 2014.
Tere Stefan. Tahan teada, kas BattMan II saab kasutada ühe LiPo
elemendi laadimiseks?
129.
Stefan
2014.
Jah, ühe LiPo elemendi laadimine toimib BattMan II hästi.
130.
luy.
15. aprill, 2014.
Aitäh, Stefan. Huvitav projekt, plaanin selle teha lõputööks, aga mul
on segadus. Kui ma laen korraga ühte LiPo elementi, kas siis elemendi pinge
on 20V? Sest pinge R45 ja transistoril on ikka kõrge.
131.
Stefan
2014.
Luy, transistor piirab voolu, seeläbi ka pinget, mis elemendini

jõuab. LiPo puhul jälgib BattMan elemendi pinget, kui see jõuab 4,2V-ni,
siis vähendab voolu. Kui see jõuab uuesti 4,2V-ni, vähendab uuesti voolu.
Kõige madalamal voolutasemel laadimine lõpetatakse.
132.
luy.
15. aprill, 2014.
1. Kuidas transistor voolu reguleerib? Ma pidasin teda

lülitiks.
2. Kui pinge elemendil on 4,2V, siis kust tuleb 15,8V
(toiteallikas on 20V)?
133.
luy.
748/5
9
15. aprill, 2014.
Suur tänu, nüüd saan aru.
134.
Stefan
2014.
Luy, transistor ei ole lihtsalt lüliti, see on nagu ventiil. See võib
osaliselt avaneda ja sulguda. Kui toiteallikas on 20V ja LiPo pinge 4,2V,
siis 15,8V tuleb üle transistori emitter-kollektor ühenduse. Kui see
pinge korrutada läbiva voolutugevusega, saame võimsuse, mille transistor
peab soojusena hajutama.
135.
luy.
17. aprill, 2014.
Jah,TIP122 töötab siin skeemis võimendina.
136.
M.H khodamorad.
7. mai, 2014.
Hea Stefan.
Õnnesoovid suurepärase projekti ja nutikuse eest. Mul on ettepanek.
Palju parem oleks, kui masinale lisada LCD, mis näitab laadimisvoolu ja
pinget, isegi elemendi tüüpi ja arvu.
Tänan jagamast.
137.
Stefan
Vorkoetter. 7. mai,
2014.
Ehk siis tuleb arvuti lisada.

138.
M.H khodamorad.
7. mai, 2014.
Õigus, hea vastus. Mul on raadio teel juhitav auto, tahaksin head
laadijat nende akudele, aga ei tea elektroonikast suurt midagi. Ma olen
metallurg ja mul on kaks küsimust.
1- Kas saaks lisaselgitusi, kuidas ehitada LPT-pordi asemele USB-

749/5
9
port?
2- Jadapordi juhtmeühendus on minu jaoks segane, kas oleks
võimalik anda täpne ühendusskeem?
Lugupidamisega.
139.
ADITYA JOSHI.
13. mai, 2014.
Tere, Stefan.
BattMan II avaldas muljet, plaanin seda ehitada, kui sellega saaks
laadida kahte 12V 12Ah akut, kasutades toiteallikana sülearvuti laadijat.
140.
luy.
17. mai, 2014.
Tere, Stefan.
1. Miks tuleb BattMan II käivitades ette kiri PRIVILEGED
INSTRUCTION?
2. Kuidas kasutada toiteallikana läptopi laadijat, kuidas see
vooluringi ühendada?
141.
luy.
17. mai, 2014.
3. Sa ütlesid, et esimese asjana mõõdab BattMan II aku

sisetakistust, et teaks, kui palju tühjenemisvool mõõdetud pinget mõjutab.
Kuidas tühjenemisvool mõõdetud pinget mõjutab.?
142.
luy.
26. mai, 2014.
Tere, Stefan , miks tuleb see kiri?
143.
luy.
26. mai, 2014.
Lisaks tuleb teade THE IO.SYS SERVICE IS PRESENT , aga THE

DRIVER CANNOT BE CONNECTED TO.
144.
luy.
750/5
9
26. mai, 2014.
Ootan su vastust.
145.
Mike.
Stefan, ehk rumal küsimus, aga miks WINi jaoks, mitte Linuxile jne?
Lisaks avatud lähtekoodile saab seda jooksutada Raspberry-PIs, Odroidides,
Beagleboardides, tahvlites, nutitelefonides jne.
Raadioamatöörina võisin selle valmis ehitada, see sõltub muudest

kohustustest.
Unustasin enne tänada kasuliku ülevaate eest akudest, neist on abi.

Väga!
146.
Mike.
Oleksin peagu Arduino unustanud. See oleks projekti silmas pidades

ideaalne. Saab teha iseseisva masina, ja laadida logid siis alla, kui neid
vaja on. See lahendaks mured arvutiliidesega, tänapäevastel pole LPT-porte.
147.
Stefan
Vorkoetter. 27.
detsember, 2014.
Miks Windows? Põhjuseid on palju. Mul oli see olemas, lisaks head
GUI arendustööriistad (Borland C++ Builder). Windowsi kasutab rohkem
inimesi kui Linuxit (paljud inimesed masina valmis teinud). Mis muusse
puutub, siis ehitamise ajal polnud Arduinot, Raspberry PId ega muud
sellist.
148.
Jean-Guy
Veilleux. 11. jaanuar,
2015.
Tere, Stephan.
Otsides "NIMH sisetakistust" leidsin selle:

http://www.wylie.org.uk/technology/Mirrorbow/Mirrorbow.htm
Tüüp tegi sisetakistust arvestava akutesteri ja mõõtis USB-liidesega

mahalaadimiskõverat. USB-liidesel on 24 IOd, 12 saab programmeerida ADCks.
751/5
9
Ilmselt on see pilgu peale viskamist väärt; palju tööd on ära tehtud ja ta
on valmis uute kallale asuma.
J Guy.
149.
Nesa.
3. aprill, 2015.
Kallis Stefan.
Õnne suurepärase projekti puhul. Tegin ta valmis ja mul on mõned
küsimused.
1. Kirjutasid, et masinaga on võimalik testida LiION akusid, aga

rippmenüüst ma seda valikut ei leia. Seal on vaid LiPo ja LiNP.
2. Katsetasin ka uusi Pb-happeakusid (2 tk, 12V/7200mAh),
tühjendades seda viis korda ja laadides umbes 720mA, määrab masin
mahtuvuseks cir 3500mAh. Mahalaadimisel ei saanud ma ka kunagi 7200mAh
lähedale. Mitte kunagi isegi mitte ligilähedale. Kas ma teen midagi
valesti?
Tervituste
ga, Nesa.
150.
Stefan
2015.
LiPo ja LiION akude keemia on sama. Ainus vahe on pakendis,

metallpurgi asemel plastkott. Kasuta LiION jaoks LiPo valikut.
Mis happeakudesse puutub, siis kas oled kindel, et BattMan II on

õigesti kalibreeritud? Tasub arvestada, et BattMan II ei laadi 12V Pb-
happeakusid alla 10,8V (1,8V elemendi kohta, et vältida kahju), aga
selliste akude mahtuvus võib olla arvestatud palju madalamatele pingetele.
Faili BattMan2.ini vastavat rida muutes saab selle tühistada, aga ma ei
soovita.
151.
Rachel E.
2. juuli,
2015.
Stefan,
soovin masinat kasutada kuue elemendiga NiMH akude
impulsslaadimiseks.
Kas ajastust saab nii ümber programmeerida, et 10 ms laadiks maha ja
500 ms laadiks? Kas 99 tsükli limiiti saab muuta, et kasutada mitut
CHARGE/DISCHARGE/DISCHARGE protokolli?
752/5
9
Rachel.
152.
Stefan
2015.
Tsükkel on selleks mõeldud, et igas tsükli osas toimuks vastavalt

täielik laadimine ja mahalaadimine. See on kasulik NiCd ja vahel ka NiMH
taaselustamiseks. Tavaliselt läheb selleks vaja viis tsüklit, 99 on sinna
pandud mõistlikuks piiriks. See pole mõeldud ühe tsükli ajal vahelduma,
selleks pead uue laadimismeetodi programmeerima.
Riistvara jaoks oleks see keeruline. Iga 500 ms tagant peab vool
vähenema nullini, siis lülitub relee laadimisrežiimilt tühjendusrežiimile,
vool 10 ms uuesti taha, siis välja, relee lülitada laadimisrežiimi ja siis
uuesti sisse. Relee klõpsuks pidevalt ja kuluks peatselt ära.
153.
Andre Balogh.
3. juuli, 2016.
Jälle mina, Andre. Otsustasin sulle tassi kohvi osta ja saatsin

Pay-Pali kaudu 25 dollarit (siit: abalogh99@gmail.com), ehk aitab see
veebisaiti käigus hoida
.
Lugesin sisetakistuse kohta, aga pole kindel, kuidas saab ΔV määrata

ΔI abil.
Palun selgitage. Aitäh, Andre.
154.
Stefan
2016.
Tere, Andre. Takistuse mõõtmine käib nii. Kõigepealt aktiveeritakse

laadimine või tühjenemine valitud väärtustel, mõõdetakse pinge, siis
lülitatakse laadimine/mahalaadimine välja, ootame 100 ms, siis uus
pingelugem. Pingete erinevus, jagatuna kasutatava seadega, annab
sisetakistuse. Tegelikult mõõdame alalisvoolutakistust (st sisetakistust),
sest selle teadmisest on kõige rohkem kasu (arvestades minu mudellennunduse
tausta).
Guugeldasin HP4328A, mida sa mainisid, aga ma pole kindel, kas see

sobib või ei. Probleem on selles, et akuelemendi pinge "segab" mõõtmist.
Samas näib, et HP mõõdab vahelduvvoolutakistust sagedusel 1 kHz, seega võib
ta mõõtes ignoreerida alalisvoolu nihkeid ja seega võib sobida.
753/5
9
Aitäh annetuse eest! Väga helde ja jätkub mitme nädala kohviks!
155.
Petar
Veljkovic. 30.
juuli, 2016.
Kallis Stefan.
Jälle mina, peale mitut aastat. Olen BattMan II tööga väga rahul.
Temaga on tore olnud koos. Palun aita mind ühe murega. Ma pean üle
minema USB ühendusele, turul on üks LPT-USB adapterkaabel, uutel arvutitel
LPT porti pole. Kas adapter lahendab ilma riist- ja tarkvaramuudatusteta
mure? OS on WINXP. Olen abi eest tänulik.
Petar Veljkovic, Belgrad, Serbia. E-post: peronn.veljkovic@gmail.com
156.
Stefan
2016.
Tere, Petar. Hea kuulda, et BattMan II on kasu. Kahjuks ta ei tööta

USB-LPT kaabliga, need sobivad ainult printeritele.
157.
Andrew.
28. august,
2016. Tere!
Hea näha, et projekt on ikka veel aktiivne. Mõtlen ühe sellise

ehitamisele, mis kasutaks juhtimiseks Raspberry Pid, aga mitte
energianäljast arvutit.
Üheks mureks on pingetaseme muutmine 3,3V-lt (Pi-l) 5V-le (seadmel)

ja vastupidi. Saan Z1 asemele panna 74HCT4040-ga, see lahendaks mure
DACiga. Ta kasutab TTL sisendpinge lävendeid, nii et Pi 3,3V „kõrge“ saaks
loogilise 1-na tõlgendada. CMOSi osade lävi on 3,5V, see ei ole minu arust
tähtsust. 74HCT4040 on kättesaadav.
Voolu kontrolliks on olemas 74HCT4050, aga seda pole kuskilt leida.

Ma mõtlen 74HCT125 peale, sellel on viigud teistsugused, nii et tuleb PCB
ümber teha. Nende kahe kiibi abil oleks süsteem ühes ja teises suunas
Raspberry Piga ühilduv.
Väljundis saab R38 ja R42 abil pingestada 3,3V 5V asemel.
Releede juhtsignaalidel pole vahet, neid puhverdavad Q1 ja Q2.
Kas keegi oskab ette näha mingeid muresid, mis võivad 3,3V
signaalimisel ette tulla? Ahvatlev on kõik ümber kujundada, aga sinu disain
754/5
9
on elegantne ja töötab, nii et pigem mitte.
Aitäh,
Andrew.
158.
Andrew.
5. september, 2016.
Oled sa mõelnud projekti GPL-i raames välja andmisele?

159.
Stefan Vorkoetter. 6.
september, 2016.
Lähtekood on tarkvaraga juba koos olemas.
160.
Volker.
25. oktoober, 2016.
Tere.
Suurepärane projekt! aasta on 2016, mis on paralleelport? USBd on
vaja. Arduino sobib ka, näiteks PRO Mini.
Projekt ilma tarkvarata pole suurem asi. Lähtekoodi saab alla
laadida? See on ju .exe fail, mida Linuxis ei saa kasutada.
Ilma lähtekoodita ver III jaoks on ilmselt (GPLiga) lihtsam otsast
alustada.
Sellest oleks palju abi, kui sa teeksid lähtekoodi kättesaadaval
kujul allalaaditavaks.
161.
Stefan
Vorkoetter. 26.
oktoober, 2016.
Paralleelport oli tavaline viis ühenduseks aastal 2007, artikli

kirjutamise ajal. Minu arvutil polnud USB-porti isegi mitte olemas.
Fail .exe on installer, töötab korralikult WINE all, kui tahad lähtekoodi.
See on kirjutatud Borland C++ Builderis, nii et sellest pole eriti kasu,
vähemalt mitte GUI osas. Kui sa tahad otsast alustada - ole lahke! Veel
kaebusi? Tahad, et raha tagasi maksan?
162.
Andrew.
5. jaanuar,
755/5
9
2017. Tere, Stefan!
Alustasin uut projekti BattMan II uuenduseks, et see töötaks

Raspberry Pi-ga. Kasutan HCT seeriat, nagu eelpool mainitud, trükkplaadi
teen sellise, mis sobib Pi HAT mõõtmetega. Kavatsen sinu tarkvara Pythonis
ümber kirjutada, et see Pis jookseks. Sinu loal tahan selle GPL alusel
välja anda, võin selle ka sulle anda ja sa saad praeguse litsentsi alusel
selle uuesti välja anda.
Minu GitHub on siin: https://github.com/andrewerrington/BattManPi
Huvitav oleks kuulda sinu või teiste kasutajate kommentaare.
Aitäh, Andrew.
163.
Bryan.
12. juuni, 2017.
Olen su artikli BattMan II kohta läbi lugenud ja mõistsin, et see on

kasulik hobiprojekt. Kui ma klikin USB-liidese linke, jõuan veebilehele,
kus on palju Arduino kohta käivat infot. Ma ei leia sellist nagu pildil.
Kas oleks võimalik anda otselink USB-liidese teegile, mis töötab ja mida ei
pea veel valima. Soovin otselinki töötava USB-liidese teegile. Kui minu
palve jäi arusaamatuks, andke teada. Aitäh.
164.
Stefan
2017.
Ma ei tea, miks sa arvad, et ma palvest aru ei saa. Veebisaidid

muudavad linke ja osade asjade tootmine lõpetatakse. Teise USB-liidese link
töötab endiselt ja esimesel saidil, kuhu link sind viis, on hea
otsingumootor. See liides, millele mina viitasin, näib olevat tootmisest
maha võetud.
165.
Brando.
21. juuli, 2017.
Suurepärane disain! Väga kaval lahendus peene eraldusvõimega ADCdega

(või peaksin ütlema DADC, ha-haa). Ma tean, sellest on räägitud, aga kas
Arduino jaoks on oma versioon tehtud? Kui ei, võin proovida.
Stefan, paar küsimust.

1. Ma tahan vooluringi nii muuta, et masin ainult laadiks (mitte
tühjendaks) kümne elemendiga LiION-akude pakki. Seda on lihtne teha, kui
relee K2 ära võtta ja LM358 V+ viik ühendada 7805 kolmanda viiguga?
2. Lugesin, et tahetakse suurendada võimsust, vahetades TIP120 välja,
756/5
9
aga kas ei saa võisust kahekordistada, kui paneks kaks paralleelselt? Iga
transistor kannatab 5A ja maksavad DigiKeys 60 senti. Kui nii, siis saab
1,8 dollari eest 15A voolutugevust.
3. Kuidas oleks MOSFETi kasutamisega? Ma pole hinda vaadanud, aga
kas see ei lahendaks opvõimendi väljundvoolu ületamise mure? Mul õnnestus
maha laadida üheelemendilist NiMH akut (madala vooluga), kasutades TIP120
asemel IRFS630B.
Aitäh, et leidsid aega dokumenteerimiseks ja postitamiseks!

166.
Stefan
2017.
Tere, Brando.
Vastan su küsimustele.
1. Pane tähele, et relee on rakendatud mahalaadimisel. Sa pead
eemaldama relee ja ühendused, nagu nad on laadimisel. Kui sa ühendad
LM358 kolmanda viigu V+ga proovib see lasta läbi TIP120 50A voolu (5V /
0,1oomi = 50A). Kõige parem on 3. viigu ja V+ vahele panna 10k trimmer,
et saaks laadimisvoolu muuta.
2. TIP120 jaoks on vaja hiigelradiaatorit, et see 5A toime tuleks.
5A juures toodaks iga transistor umbes 3,5W soojusena. 5A talub ta ainult
25 kraadi juures. Sama vea tegid mudelautode kiiruskontrolli tootjad
(ilmselt tahtlikult), korrutades voolutugevuse toatemperatuuril MOSFETide
arvuga ja väites, et need suudavad taluda nii palju voolu.
3. Voolu juhtimisahel tuleb ümber kujundada, et see töötaks
bipolaarse transistori asemel MOSFETiga. Voolutugevuse kontrolli ahel
reguleerib voolu transistorisse, see juhib voolu endast läbi, tekitades
0,1 oomisele takistile pinge, mida kasutatakse tagasisidena voolu
reguleerimisel. MOSFETte juhitakse pingega, mitte vooluga. Lihtne
lahendus oleks takisti panemine MOSFETi paisu ja maanduse vahele, aga ma
pole seda nii tööle saanud, et see juhiks sujuvalt lineaarset voolu.
167.
Andrew.
10. august,
2017. Tere, Brandon!
Olen koodi Pythonis ümber kirjutanud, et see töötaks Raspberry Piga.

Ehk heidad pilgu peale, kas tahad seda Arduino jaoks teha või oleks see
hea alus katsetusteks.
https://github.com/andrewerrington/BattManPi
Olen trükkplaadi teinud sellise, et ta istuks Pil ja Pi GPIO viigud

juhivad skeemi. Võid kasutada sama PCBd, aga GPIO viigud ühenda Arduinoga.
Järgmisel kuul katsetan trükkplaati, tulemused postitan GitHubi ja

757/5
9
oma hackaday.io lehele.
Parimate
soovidega, Andrew.
168.
Jean-Guy
Veilleux. 6. juuli,
2018.
Tere, Stefan.
Kirjutasin mõne aasta eest, et on olemas tore ja ideaalselt töötav

skeem. Selle jaoks pole vaja lisakiipi, saab kasutada vabu, aga patent
kuulub IBMile. Sel ajal saatsin sulle detailide nimekirja. Patendi aeg on
läbi, kõik võivad seda kasutada. Kui ma õigesti aru sain, ei maksnud
patendi omanik selle hoidmiseks. Vaata
https://patents.google.com/patent/US4845379
Siit saab vooluahela selgituse. See töötab ideaalselt.

https://patentimages.storage.googleapis.com/81/70/40/039348bda1408a/
US484537
9.pdf
Ma ise Battman II enam ei kasuta, aga kui keegi on huvitatud, võin

detailide nominaalid välja otsida.
J Guy.
169.
Roy Seifert.
19. aprill, 2019.
Tere, Stefan.
Kiire küsimus, kas masin töötab happeakkude režiimis geelakudega?
Tänan.
Roy.
170.
Stefan
2019.
Jah, töötab.
171.
758/5
9
ali.
23. oktoober, 2019.
Mul oli WIN7 all tõrge PRIVILEGED INSTRUCTION, samuti IO.DLL oma.
Parandasin vea, kui muutsin BIOSe alt LPT pordi ECP+EPP.
Jäta kommentaar.
Tahad näha pilti oma kommenteeride kõrval? Külasta gravatar.com

oma ülemaailmselt tunnustatud avatari registreerimiseks.
Osta Stefanile kohvi! Kui artikkel

oli kasulik, kaalu annetust, et toetada
stefanv.com.
Loobumine: Kuigi kõik endast olenev on tehtud, et tagada täpsus ja

usaldusväärsus, on veebilehel olev teave ilma igasuguse garantiita ning
Stefan Vorkoetter ei vastuta seadme kasutamisest põhjustatud otseste ega
kaudsete kahjude eest. Lugeja otsustab sobivuse ja võtab vastutuse,
kuidas infot kasutada. Lingid Amazon.com kaupadele on kooskõlastatud
Amazon.com-iga. Linke eBay otsingutele pakutakse koostöös eBay
partnervõrgustikuga.
Autoriõigus: Kõik veebisaidi materjalid, sealhulgas tekst, pildid ja

märgistus, kuuluvad Stefan Vorkoetterile. Autoriõigus © 2023, kui pole
märgitud teisiti. Kõik õigused reserveeritud.
Loata pole lubatud paljundada. Võid linkida sellele saidile või
lehtedele, kuid mitte linkida otse saidil olevatele piltidele ja ei tohi
selle lehe materjale kopeerida teisele veebisaidile või mujale, ilma
selgesõnalise kirjaliku loata. Koopiaid võib teha isiklikuks kasutamiseks.
759/5
9

BattMan II Build A Computer Controlled Battery Manager

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

BattMan II Build A Computer Controlled Battery Manager

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

BattMan II: Arvuti juhitav akuhaldur

BattMan II on arvutiga juhitav

Töötab nikkel-kaadmium (NiCd),

* Maksimaalsed pinge ja voolu piirangud sõltuvad toiteallikast. Näidatud

BattMan II on üsna keeruline projekt ja artikli autor eeldab, et

Loogikakiibi toide ja varuosad

Ver 0.1 (praegune) pakub järgmisi funktsioone:

• Mahalaadimine. Vastavalt aku keemiale, arvatavale mahtuvusele,

7-elemendilise, 2700 mAh NiMH aku tsükkel BattMan II-ga.

NiCd ja NiMH laadimisalgoritm

Ülaltoodud graafik illustreerib NiMH aku tühjenemist ja laadimist.

Liitium- ja pliiaku laadimisalgoritm

LiION aku laadimiseks kasutatav püsivoolu/pseudo-püsipinge algoritm.

BattMan II ei saa laadida pideva pingega, kasutatakse meetodi

BattMan II trükkplaat. PCB mõõdud on 7,87cm x 6,86cm

Valmis BattMan II trükkplaadi prototüüp (ventilaator pole ühendatud).

Ühendusklemmid ja detailid väljaspool PCBd

BattMan II on paigaldatud plastikkesta.

Lähivaade välispaigaldusega Q3-st, Valmis BattMan II akuhaldur

Lülita toide välja, paigalda kiibid ja lülita toide tagasi. Kontrolli,

Pinge mõõtmise kalibreerimine

Voolutugevuse kontrolli kalibreerimine

Nüüd libista RATE CONTROL

Funktsioonide testimine ja kasutamine

Ühenda masinaga pooltühi

Dialoog DISCHARGE SETTINGS.

Kumbki ei muutu mahalaadimise ajal. Graafiku allosas on teave edenemise

• Kulunud aeg tundides, minutites ja sekundites (nt „TIME: 0:07:45“).

Kui aku pinge (koormuse all) on jõudnud V Min, peatub tühjenemine ja

Peale START klikkamist hakkab

Dialoog CHARGE SETTINGS.

Kumbki ei muutu laadimise ajal. Graafiku allosas on teave edenemise

• Kulunud aeg tundides, minutites ja sekundites (nt „TIME:

Laadimine peatub, kui lõpetamise kriteerium on täidetud ja graafiku

Lisaks on jaotis, milles saab seadistada: Dialoogiboks AUTO CYCLE

Maksimaalne tsüklite arv. Uue NiCd aku formeerimine nõuab tavaliselt

Graafiku üla- ja alaosas kuvatav teave on formeerimise mahalaadimise

Aku sisetakistuse mõõtmiseks

Sisetakistuse testi seadete dialoog

Tähtis on ära mainida, et monitoorimise ajal on aku miinusterminal

R1, R2, R4, R6, R8, R10, R12, R14, 20,0kΩ 1%

R3, R5, R7, R9, R11, R13, R15, R17, 10,0kΩ 1%

R34 1kΩ trimmer

R35, R39 10kΩ trimmer

R36, R40 100kΩ

R38, R42 4,7kΩ

R43, R44 1kΩ

C2, C3, C4, C5, C6, C7 0.1µF

Q1, Q2 2N3904 või 2N2222

D1, D2 1N914 või 1N4148

Z1 CD4040 12-bitine CMOS-loendur

Z2 CD4050 Hex CMOS puhver

Z3 Kahe pinge komparaator LM393

Z4 LM358 kaks opvõimendit ühes kestas

VR1 7805 +5V regulaator

K1 HY1-5V SPDT relee

K2 DS2E-M-DC5V-C DPDT relee

Toiteallikas 18-24 V DC, 2-3 A

Muu Jahutusradiaator Q3-le,

Kui toiteallikas on piisavalt võimas ja Q3 jahutusradiaator sedavõrra

Aitäh Stefanile suurepärase projekti eest. Ootan põnevusega, et mu

PCB tegemine ja detailide jootmine oli lõbus. - Emil

Programmi kalibreerimise osas tekkis viga, nüüdseks parandatud.