Luua Metsanduskool

Arborist
Töökohapõhine õpe

Einar Must

Sõlmede kasutusvõimalused arboristi igapäevatöös

Luua 2015

1
Sisukord

SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 3
1. STOPPERSÕLMED .................................................................................................................................... 5
1.1 Lihtsõlm (Overhand Knot) .................................................................................................................... 5
1.2 Topeltlihtsõlm (Double-overhand Knot) ................................................................................................ 6
1.3 Kaheksasõlm (Figure-Eight Knot) ......................................................................................................... 6
2. SILMUSED .................................................................................................................................................. 8
2.1 Purjekotinööri sõlm (Buntline Hitch) .................................................................................................... 8
2.2 Ankru- ehk kalurisõlm (Anchor Hitch)................................................................................................. 9
2.3 Lehmasõlm (Girth Hitch) ....................................................................................................................... 9
2.4 Vaiasõlm (Simple Noose)...................................................................................................................... 10
2.5 Kahekordne libisev ülekäeaas (Double-Fishermans Loop) ................................................................ 12
2.6 Libisev paalisõlm (Running Bowline) .................................................................................................. 12
2.7 Tuletõrjuja sõlm e. UIAA –sõlm (Munter Hitch) ............................................................................... 12
3. KÖIEST HAARAVAD SILMUSED EHK ISEBLOKEERUVAD RONIMISSÕLMED. ................... 14
3.1 Prusik´u sõlm (Prusik) ......................................................................................................................... 14
3.2 Klemheist .............................................................................................................................................. 15
3.3 Distel ..................................................................................................................................................... 16
3.4 Blake´i sõlm .......................................................................................................................................... 16
4. PALMIKUD ............................................................................................................................................... 18
4.1 Valdotain`i palmik (Valdotain Braid). ................................................................................................ 18
4.2 Kettpalmik ........................................................................................................................................... 18
5 Steegid .......................................................................................................................................................... 20
5.1 Soodisõlm (Sheet Bend või ka Quick Hitch) ......................................................................................... 20
5.2 Kahekordne kalurisõlm ehk kahekordne kangrusõlm (Double-Fischerman´s Knot) ..................... 21
6 AASAD ........................................................................................................................................................ 22
6.1 Vahemehesõlme (Butterfly Knot) ......................................................................................................... 22
6.2 Paalisõlm (Bowline) .............................................................................................................................. 22
6.3 Kahe aasaga surmasõlm (Double Bowline). ....................................................................................... 24
6.4 Austria juhisõlm (Figure-Eight Loop) ................................................................................................. 24
7 Ühendavad sõlmed ...................................................................................................................................... 25
7.1 Seasõrg (Clove Hitch) ........................................................................................................................... 25
7.2 Palgisõlm (Timber Hitch) ..................................................................................................................... 26
7.3 Konstruktorisõlm (Constrictor Knot) .................................................................................................. 27
KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................... 28
KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS ....................................................................................... 30
LISAD……………………………………………………………………………………………………….. 32

2
SISSEJUHATUS

Kuigi praegusel ajal on arboristidel puude otsas töötamiseks saada igasuguseid

abivahendeid mis teevad töö kiiremaks ja füüsiliselt kergemaks siis eeldab nende kasutamine
eelneva kogemuse olemasolu. Sellepärast peaks kõik praktiseerivad arboristid ronimist
alustama võimalikult väheste abivahenditega ning kogemuse lisandudes võtma haaravate
sõlmede asemel kasutusele muud abivahendid.
Sõlmede vilunud tegemine ja kasutatava sõlme eesmärgipärane valik kuuluvad
arboristioskuste raudvarasse. Suurest hulgast maailmas kasutatavatest sõlmedest peab
arborist valima just selle, mis on konkreetse ülesande sooritamiseks kõige eesmärgipärasem
ja teenib tööülesande sooritamist parimal moel. Sõlmedele esitatakse erinevaid nõudeid:
näiteks sõlm blokeerub koormamisel, tuleb vajadusel hõlpsalt lahti, töötab hästi mingites
kindlates ilmastikutingimustes või on lihtsalt ja kiirelt moodustatav jne. Arboristiõppe
käigus õpitakse ca 30 sõlme moodustamist ja kasutamist. Hetkel kehtiva eksamijuhendi järgi
kontrollitakse kutseeksamil neist 12 sõlme kasutamise ja moodustamise oskust. Oma töö
teemaks valisingi just arboristide töös vajalike sõlmede kasutusvõimaluste tutvustuse ja
liigitamise rühmadesse. Lisasse paigutasin ka sõlmede moodustamist selgitavaid fotosid,
millelt on võimalik jälgida sõlme väljanägemist tema moodustamise erinevates etappides.
Töö on kasutatav arboristide koolitamisel õppematerjalina ning hõlbustab ka minu enda kui
erialaõpetaja tööd. Tutvustatud ei ole kindlasti kõiki võimalikke kasutatavaid sõlmi, vaid
ikkagi põhilisi, mille tundmisel ja oskuslikul sidumisel saab iga ettetuleva tööga hakkama.
Loomulikult on tänapäeval olemas juba palju erinevaid tehnilisi alternatiivseid
abivahendeid, mis ehk ei nõua enam nii põhjapanevat sõlmede tundmist, kuid hetkel, mil
tehnika alt veab, on vanad head sõlmed abiks.

Materjali selle töö kirjutamiseks olen kogunud kildhaaval, valdavalt teiste valdkondade
õppematerjalidest, eelkõige näiteks alpinism. Valikut arboristile vajalikest sõlmedest on
tutvustatud ka internetis leiduvates, peaasjalikult käsikirjalistes õppematerjalides. Põhiosa
töö sisust olen kogunud siiski omaenda töökogemustele toetudes: vilumust treenides,
sõlmede töötamist võrreldes ning oma kogemust arboristiks õppijatele edasi andes.
Väärtuslikke kogemusi on andnud ka koostöö ja ühistreeningud teistest maadest pärit
arboristidega. Seetõttu ei ole töös võimalik viidata ka konkreetsetele kirjandusallikatele, vaid
niivõrd, kui nende põhjal üldse oli sõlmede moodustamist võimalik õppida, on nad loetletud

3
töö lõpus, kasutatud kirjanduse punktis; tekstis viited puuduvad. Sõlmede nimetuste
leidmisel ja liigitamisel on tuginetud valdavalt D.Pawsoni käsiraamatule „Sõlmed“i1.

Fotod sõlmedest olen teinud ise, mistõttu fotode autorit töös tagapool enam ei mainita.
Fotodel on sõlmed esitletud juba korrastatult. Just sellised peavad nad välja nägema enne
kui neid kasutada võib. Lisas on esitatud fotod sõlmede sõlmimise erinevatest etappidest.
Märkida tuleb, et paljudel sõlmedel puuduvad eestikeelsed nimetused, mistõttu need on ka
järgnevas tekstis esitatud selles keeles, millises ta on rahvusvaheliselt arboristide
ringkondades kasutatav. Paljudel juhtudel kannab sõlm oma esmakasutaja või nimeandja
nime – näiteks Prusik´u sõlm, Valdotaini palmik vms. Olen seisukohal, et neile sõlmedele
eestikeelsete nimetuste andmine muudaks asjad ainult segasemaks. Kuna arboristid teevad
palju rahvusvahelist koostööd, on oluline, et kõik nad mõistaksid asju ühtviisi. Seetõttu on
töös antud kõigi sõlmede ingliskeelsed paralleelnimetused, milledel tegelikult on ka
eestikeelsed nimetused olemas.

4
1. STOPPERSÕLMED

Stoppersõlmesid ehk knoope kasutatakse:

a) köie otsakiudude sidumiseks vältimaks hargnemist,
b) takistamaks köit erinevatest avaustest, sh ka teistest sõlmedest läbi libisemisel,
c) köie raskemaks muutmiseks (saab köie otsa kaugemale visata).
Stoppersõlmed kuuluvad kõige lihtsamate ja levinumate sõlmede hulka. Olulisemad ja
enimkasutatavad neist on lihtsõlm, topeltlihtsõlm ja kaheksasõlm.

1.1 Lihtsõlm (Overhand Knot)

Vist lihtsaim sõlm, mida üldse on võimalik teha (joonis 1). Sõlme moodustamiseks on alati
vaja vaba köieotsa. Sõlmest on kasu nii stopperina köie vabal otsal (vähemalt 1,5 m vabast
otsast) kui ka käepidemena. Lihtsõlme kasutavad arboristid alati ka kambiumikaitse puult
eemaldamisel. Teised käsitletavad stoppersõlmed on mõõtmetelt nii suured, et nad
kambiumikaitse suuremast rõngast hästi läbi ei mahu. Samuti kasutatakse lihtsõlme ka

Joonis 1. Lihtsõlm Joonis 2. Libilihtsõlm

mõnede teiste sõlmede lõpetamisel. Seotud ja koormuse all olnud lihtsõlme on sageli raske
lahti harutada, seda eriti dünaamilisest köiest. Sõlme miinuseks on ka see, et jäigemat köit
ronimisel kasutades hargneb sõlm köie liikudes tavaliselt lahti ja ei täida enam oma
ülesannet. Lihtsõlme üks variatsioon on joonisel 2 näidatud libilihtsõlm (Simple Noose).
Sõlme kasutame rigimisel. Seotuna püüdmisköie otsa, veidi kaugemale kui meeter, on sõlm
nõnda suur, et plokist köis enam läbi ei jookse. Samas on kerge sõlme lahti siduda. Sõlmega
peab hakkama saama iga maatoena (groundmani ehk arboristi abilisena) töötaja.

5
1.2 Topeltlihtsõlm (Double-overhand Knot)

Topeltlihtsõlm, nii nagu nimigi ütleb, on lihtsõlmest poole kogukam (joonis 3). Vajadusel
saab sõlme veelgi suuremaks teha, lisades täiendavaid keerde. Topeltlihtsõlme kasutatakse
stoppersõlmena ronimis- või töököie vabal otsal, takistamaks viimase ronimissüsteemist
väljalibisemist. Sõlme võib nimetada kõige turvalisemaks stoppersõlmeks. Kuna sõlme
moodustamine võtab lihtsõlmega võrreldes ka topelt
aega, siis kasutatakse sõlme ikka juhul, kui see peaks
köide jääma pikemaks ajaks. Erinevalt lihtsõlmest
säilitab ta oma kuju ja funktsiooni ka jäigemas köies.
Seda muidugi juhul, kui sõlm on eelnevalt
korrastatud.

Joonis 3. Topeltlihtsõlm

1.3 Kaheksasõlm (Figure-Eight Knot)

Sõlme moodustamiseks tuleb teha lihtsõlmele veel üks keerd. Pinge all olnud kaheksasõlme
on lihtsam lahti harutada kui lihtsõlme ning siduda lihtsam kui topeltlihtsõlme. Sidumiseks
on vaja vaba köieotsa olemasolu. Kaheksasõlme kasutatakse stopperina köie vabal otsal;
see väldib ka köie läbilibisemist põhisõlmest (sõlmede lõpetamisel). Kui kaheksasõlm
seotakse köie keskele, kasutamata köie vaba otsa, on võimalik moodustada silmus ehk aas,
mida saab kasutada mitmesuguste esemete, nt töövarustuse kinnitamiseks. Köie keskele
moodustatud kaheksasõlme nimetatakse ühekordseks lenksõlmeks (In Line Figure-Eight
Loop)

6
Joonis 4. Kaheksasõlm Joonis 5. Ühekordne lenksõlm

7
2. SILMUSED

Silmus on sõlm, milles tekkinud aasa saab köie vabast otsast sikutades tugevalt kinni
tõmmata (puua) või siis vastupidi: sõlme lahti harutada. Silmuseid kasutatakse köie
sidumiseks mõne eseme külge või ümber. Sageli on selleks karabiin, rõngas või köis ise.
Valides silmust peab teadma, kas sõlm tohib antud suunas koormuse all olla või ei. Kogu
aeg tuleb jälgida, et pärast sidumist/korrastamist koormus oleks alati suunatud köie õigele
otsale. Levinumad ja enim kasutust leidvad silmused on purjekotinööri sõlm, ankrusõlm,
lehmasõlm, vaiasõlm, kahekordne libisev ülekäeaas, libisev paalisõlm ning tuletõrjuja
sõlm.

2.1 Purjekotinööri sõlm (Buntline Hitch)

Purjekotinööri sõlme (joonis 6) kasutatakse mitmesuguste esemete kinnitamiseks köie otsa.

Näiteks:
a) karabiinide kinnitamiseks;
b) ronimisköie tööotsa sidumiseks;
c) viskenööri ja –koti ühendamiseks jm.
Sõlm ei lähe lahti isegi siis, kui see väga palju liigub, vaid see on ikka kindlalt samas
asendis karabiinis/rõngas. Purjekotinööri sõlme on kerge lahti siduda, kuid sõlme
moodustades tuleb olla väga tähelepanelik, sest sõlmides on lihtne eksida; eksimustega aga
kaasnevad arboristitöös alati suuremad või väiksemad riskid.

Joonis 6. Purjekotinööri sõlm

8
2.2 Ankru- ehk kalurisõlm (Anchor Hitch)

Sõlm sobitub hästi karabiini. Sõlme kuju (joonis 7) on kerge meelde jätta ja moodustada
ning hiljem lahti sõlmida. Samas tuleb meeles pidada, et sõlm võib mõnikord libisema hakata.
Seepärast peab sõlme lõpetamisel kasutama alati ka stoppersõlme, olgu selleks kasvõi
lihtsõlm. Ilma stopperita pole sõlm lõpetatud/korrastatud ja võib kujutada kasutajale ohtu.
Nii, nagu purjekotinööri sõlm, sobib ka ankrusõlm näiteks:
a) esemete ja karabiinide kinnitamiseks köie otsa;
b) ronimisköie tööotsa sidumiseks;
c) viskenööri ja –koti ühendamiseks.

Joonis 7. Ankrusõlm

2.3 Lehmasõlm (Girth Hitch)

Sõlm moodustatakse tavaliselt aasaga, kuigi seda on võimalik ka köie keskele moodustada.
Arboristitöös moodustatakse sõlm tavaliselt läbi viskeraskuse rõnga (joonis 8). Rõngastena
toimivad arboristi töös ka karabiinid (joonis 8a), lintaasad ehk slingid ning köitest
moodustatud aasad.

9
Joonis 8. Lehmasõlm viskeraskuse rõngal Joonis 8a. Lehmasõlm karabiinil

Lehmasõlme on võimalik moodustada ka ümber teiba või oksa. Lehmasõlm on kõigist

silmustest kõige ebakindlam, seda eriti juhtudel, kus köie vabadele otstele langevad
erinevad koormused. Kui pinge all on ainult üks vaba ots, on sõlme võimalik muuta
tugevamaks, lukustades pingevaba otsa, tõmmates selle lengi ja rõnga vahelt läbi.
Lehmasõlme kasutatakse näiteks viskenööri kinnitamisel koti külge, lisaankrupunkti
tekitamisel, jala toetamiseks ning oksa “püüdmisel” slingiga.

2.4 Vaiasõlm (Simple Noose)

Vaiasõlm e. malspiigisõlm (joonis 9) on üks lihtsamaid ja kiiremini moodustatavaid sõlmi.

Sõlme hoiab lahti jooksmast temast läbi pistetud ese. Selle esemena kasutame tavaliselt
karabiini või midagi muud vajalikku, mis oleks vaja puu alt üles saata (nt joogipudel vms).
Köie tööotsale võib rakendada piiramatut jõudu ja seda kuni köie katkemiseni, kuid sõlm ei
anna järele, vaid seda tihedamini see kokku jookseb. Kui sõlme pole enam vaja, eemaldada
sõlmest seda fikseeriv varras või ese (karabiin, vai, oks vm) ning köit tööotsast sikutades
sõlm kaob. Sõlme kasutamisel tuleb samas olla ettevaatlik, sest sõlm on stabiilne ainult seni,
kuni tööotsale rakendatud koormus on pidev.

10
Joonis 9. Vaiasõlm

Kui sõlmele rakendada muutuvat koormust, võib silmuse suurus muutuda ning selles olnud
ese (vai, oks vmt) välja libiseda ning sõlm kaob.
Vaiasõlme kasutatakse näiteks:
a) esemete transpordiks
b) viskeliini viskamisel ühe käega, sellest parema haarde saamiseks.

Viskenööril vaiasõlme kasutades silmusest midagi läbi ei pisteta. Kukkudes tõmbab

viskekoti raskus sõlme nöörist välja, mida meil vaja ongi. Sile, sõlmedeta viskenöör ei jää
kinni ka teravnurga all väljuva oksaharu või lahtise puukoore taha. Kui aga viskekott ise
peaks koos lahtijooksmata sõlmega jääma peenikeste okste taha kinni, on abi taas
vaiasõlmest. Sedapuhku moodustatakse sõlm viskenööri vabale otsale selleks, et läbi
silmuse kinnitatud karabiinsit tõmmates saab koti vabastamiseks rakendada märksa
suuremat jõudu kui vaid peenest nöörist tõmmates - karabiin, erinevalt nöörist, ei sooni kätt
ega libise läbi haarde.

11
2.5 Kahekordne libisev ülekäeaas (Double-Fishermans Loop)
Sõlm moodustub kahekordseks pandud köiest ning see seotakse nagu topelt-lihtsõlm (joonis
10). Sõlme on moodustamise järel kindlasti vaja
korrastada, nii et see libiseks ladusalt ja tihedalt
kokku. Sõlme kasutatakse ronimisköie tööotsa
sidumiseks või töököie ja karabiini ühendamiseks.
Kui karabiin sõlmest välja võtta, saab sõlme ka
kergesti lahti.

Joonis 10. Kahekordne libisev ülekäeaas

2.6 Libisev paalisõlm (Running Bowline)

Libiseva paalisõlme (joonis 11) põhiomaduseks on, et ta jookseb raskuse mõjul kinni ning
samas pole tema lahtivõtmine eriti vaevarikas.
Sõlme kasutatakse näiteks okste püüdmiseks või
eemaldatud langetussektsioonide turvaliseks
allalaskmiseks mööda kaldköit (Speed-Line).
Libisev paalisõlm leiab kasutamist ka SRT-köie
ankurdamisel (SRT – Single Rope Technics ehk
ronimistehnika mööda ühekordset köit).
Joonis 11. Libisev paalisõlm

2.7 Tuletõrjuja sõlm e. UIAA1 –sõlm (Munter Hitch)

Tuletõrjuja sõlme (joonis 12) kasutatakse alpinismis tavaliselt julgestamisel ja laskumisel

kaheksasõlme ning Tube`i asemel. Arborist saab koos teraskarabiiniga sõlme kasutada ka
väiksemate okste püüdmisel, kuna just see sõlm neelab väga hästi kukkumise energiat.

1
UIAA – Union Internationale des Associations d´Alpinisme (Rahvusvaheline alpinismi ja
mägironimise föderatsioon)
12
Sõlm töötab mõlemas suunas ja tema plussiks on ka see, et kasutades karabiini on sõlme
võimalik siduda ka pinge all olevale köiele.

Joonis 12. Tuletõrjuja sõlm

13
3. KÖIEST HAARAVAD SILMUSED EHK ISEBLOKEERUVAD
RONIMISSÕLMED.

Üldjuhul kasutame nn ronimissõlmede moodustamisel haaravat köit või lintaasa (slingi).

Oma olemuselt kujutavad puuronimisel kasutatavad haaravad sõlmed endast ümber
ronimisköie keeratud silmuseid või keerdusid, mis libisevad mööda köit üles-alla, vastavalt
arboristi liikumissuunale. Kõik haaravad sõlmed töötavad hõõrdejõudu ärakasutades. Need
sõlmed võimaldavad arboristil kontrollida ning fikseerida oma asendit köiel just
õiges/vajalikus kohas. Haarav sõlm jätab vabaks arboristi käed, et oleks võimalik teha tööd,
pidevalt mõtlemata köiest hoidmisele.

Sõlmede kasutamisel on vaja jälgida põhi- ja haarava köie läbimõõte. Ronimis- ehk põhiköie
läbimõõt peaks alati olema haarava köie läbimõõdust suurem (ronimisköie läbimõõt on
tavaliselt vahemikus 11,5…13 mm ning haarava köie läbimõõt vastavalt 6-10 mm). Mida
suurem on köite läbimõõtude vahe, seda tugevam on haare.

Haaravatele sõlmedele on iseloomulik, et sõlme haaret ronimisköiel võib mõjutada ka ilm,

mistõttu tuleb mõnikord poole päeva pealt kasutusele võtta teine haarav sõlm. Näiteks võib
Prusik´u sõlm kuiva ilmaga köiel normaalselt töötada, aga jääb liiga kõvasti kinni külma
ja/või märja ilmaga. Pärast seda, kui sõlm on olnud koormuse all, on aga väga raske liikumist
jätkata.

Mõistagi peavad haaravate sõlmede moodustamiseks kasutatavad köied olema

kuumuskindlast materjalist ning elastsed. Köite säästmiseks võiks pikemad laskumised
sooritada siiski päästekaheksat kasutades. Tööõnnetuste vältimiseks tuleb veenduda, et
hõõrdel töötavad sõlmed oleks moodustatud õigesti. Levinumad ronimissõlmed on Prusik´u
sõlm, Klemheist, Distel, Swäbisch ning Blake´i silmus.

3.1 Prusik´u sõlm (Prusik)

Prusik´u sõlm (joonis 13) on oma ehituselt sümmeetriline ning ta moodustatakse üldjuhul
kahest põhiköie ümber moodustatud keerust. Kui ronimisel tundub, et sõlm hakkab õrnalt

14
läbi libisema tuleb lisada ka kolmas keerd. Kolmekordset sõlme tuleb kasutada kindlasti ka
Speed Line`s ja talisüsteemis.
Kuna Prusik´u sõlm on ainuke haarav sõlm,
mis töötab mõlemas suunas, siis on
võimalik seda kasutada ka eseme või isiku
tõstmisel (nt päästmisel).
Sõlme eeliseks on tema lihtsus ja
funktsionaalsus, mistõttu ta kuulubki
arboristi poolt kasutatavate sõlmede
raudvarasse.

Joonis 13. Prusik´u sõlm

3.2 Klemheist

Klemheist´i (joonis 14) kasutatakse jalaluku meetodil (Foot Lock) võrasse tõusmisel
kahekordsel köiel, kus see toimib julgestusena. Analoogselt Prusik´u sõlmega tuleb ka
Klemheisti kasutamisel jälgida, et ronimisköie läbimõõt oleks suurem sõlme moodustava
köie läbimõõdust. Klemheisti võib sõlmida ka õõnsa lintaasa e. slingiga, mis mõnikord
haakub isegi paremini.
Klemheisti heaks küljeks on see, et ta
võimaldab kiiret pidevat ronimist. Teiselt
poolt on arboristi kehamassiga koormatud
sõlme raske hiljem lahti saada ja ronimist
jätkata. Võib öelda, et mida suurem on
arboristi kaal, seda kõvemini sõlm köiest
haarab, sellepärast seda võras töötades
üldjuhul ei kasutata.

Joonis 14. Klemheist

15
3.3 Distel

Sõlm (joonis 15) moodustatakse ronimisköiele neljast keerust; keerdude jaoks kasutatava
köie läbimõõt peab olema 8…9 mm. Disteliga võib asendada Prusiku sõlme, kui viimase
liiga tugev kinnijooksmine kujutab endast probleemi. Distel haardub peaaegu igal köiel sama
hästi kui Prusik aga erinevalt viimasest ei jää pärast koormuse all olemist sama tihkelt kinni,
võimaldades seega arboristil kiiremini liikuma saada.

Joonis 15. Distel Joonis 16. Swäbisch

Sageli on tööprotsessis märgatud, et sõlm, mis on sobiv mingile ühele kindlale köietüübile,
ei pruugi olla sama hea mõnd teist tüüpi köiel. Sellest tulenevalt võibki mõnikord – sõltuvalt
oludest Distel-sõlme alternatiiviks olla näiteks Swäbisch – sõlm, mida nimetatakse ka
mittesümmeetriliseks Prusik´u sõlmeks (joonis 16).
Mõlema viimati mainitud sõlme sidumisel saab kasutada ainult sellist haaravat köit, mis
pole aasaks kokku seotud.

3.4 Blake´i sõlm

Blake´i sõlm (joonis 17) on libisev, hästi blokeeruv sõlm, mis ei poo end kõvasti kinni. Sõlm
õigustab end kui ta moodustatakse põhiköiele, millel on sama läbimõõt kui seda on sõlme
moodustaval ehk haaraval köiel. Blake´i sõlm annab arboristile võimaluse kasutada oma
ronimisköie vaba otsa uue topeltronimissüsteemi koostamisel. Viimasel juhul on haarava
köiena kasutusel ronimisköis.

16
Et haarava köie tööots ei libiseks põhisõlmest läbi, tuleb selle lõpetamiseks kindlasti
sõlmida ka stoppersõlm, ilma viimaseta sõlme kasutada ei või. Siin sobivad stopperiks nii
kaheksaõlm kui topeltlihtsõlm.

Joonis 17 Blake´i sõlm

17
4. PALMIKUD

Mingi kindla mustri järgi kokkupõimitud nööre tuntakse palmikutena. Palmikud tuleb
sõlmida ühtlase tugevusega, et need oleksid korrapärased ja funktsionaalsed.
Ronimiseks on palmikutest võimalik kasutada näiteks Valdotain´i palmikut, mis töötab
haarava sõlme põhimõttel.

4.1 Valdotain`i palmik (Valdotain Braid).

Valdotain´i palmik on kujutatud joonisel 18. Selle sõlme liigutamiseks kasutatakse kindlasti
plokki. Tänu sellele on Valdotain´i palmiku kasutamisel oksalkõnnil võimalik köit tagasi
lapata ühe käega. Sõlm võimaldab küllalt kiiret laskumist, sh koos raskusega, ilma
päästekaheksat kasutamata, mis on oluline nt päästmisel. Ronimismugavust silmas pidades
sõlme moodustamiseks kasutatav haarav köis tohiks olla maksimaalselt 80 cm pikkune.
Vastasel korral tekib sõlme nn lõtk mis kohe kindlasti ei tee ronimist mugavaks.

Valdotain´i palmikut on mõnikord nimetatud ka

prantsuse Prusikuks. See on aga segadust tekitav,
kuna sama nime all tuntakse ka Machard´i palmikut.
Ühine on Valdotain´i ja Machard´i palmikule aga see,
et mõlemad on prantsuse päritolu.

Joonis 18. Valdotain´i palmik

4.2 Kettpalmik

Kettpalmikut (joonis 19) kasutatakse juhul, kui pikki ja lohisevaid lintaasasid, töö- ja
ronimisköisi on vaja kompaktsemalt „kokku pakkida“.

18
Kompaktsemaks palmitud köitesse on vähem võimalusi takerduda ning selliselt muutub töö
turvalisemaks. Kui määrdunud köisi on vaja pesta nt pesumasinas, on samuti otstarbekas
köied pesemise ajaks sõlmida palmikuks

Joonis 19. Kettpalmik

19
5 Steegid

Steegid on sõlmed, mida kasutatakse kahe köie või nööri ajutiseks ühendamiseks. Enamiku
steekide puhul peavad kasutatavad köied olema võrdse läbimõõduga. Siiski on olemas ka
steeke, mis sobivad erineva läbimõõduga köite kokkusõlmimiseks. Nagu kõigi raskustega
koormatavate sõlmede puhul tuleb ka steegi otsad jätta piisavalt pikad, et nad ei läheks lahti
kui köis tõmbub koormuse all pingule (5-7 kordne köie läbimõõt). Head steeki saab kergesti
lahti harutada isegi pärast seda kui see on olnud märkimisväärse pinge all; raskem on lahti
võtta steeki, mis on moodustatud väga väikese läbimõõduga köitest. Enim kasutatavateks
steekideks on soodisõlm ja kahekordne kalurisõlm ehk kahekordne kangrusõlm.

5.1 Soodisõlm (Sheet Bend või ka Quick Hitch)

Soodisõlme (joonis 20) sidumine on kiire ja lihtne ning see on levinumaid sõlmesid kahe
köie lühiajalisel ühendamisel. Sobib hästi ka erineva jämedusega köite ühendamiseks.
Peaasjalikult kasutatakse, kui ronijale on vaja saata teist köit. Eristatakse liht- ja libisevat
soodisõlme. Ise eelistan libisevat soodisõlme (joonis 20a), mida on palju hõlpsam ja kiirem
puu otsas lahti sõlmida, kuna sõlm kaob, kui lihtsalt köie tööotsast sikutada. Groundmanilt
(maatoelt) nõuab see aga taas ühe sõlme oskamist.

Joonis 20. Liht-soodisõlm Joonis 20a. Libisev soodisõlm

20
5.2 Kahekordne kalurisõlm ehk kahekordne kangrusõlm (Double-
Fischerman´s Knot)

Sõlm (joonis 21) sobib eriti hästi libedast materjalist köite või nööride ühendamiseks oludes,
kus sõlm ei tohi mitte mingil juhul järele anda ning seda ka olles tugeva koormuse all.
Kahekordset kalurisõlme kasutatakse haaravast köiest aasa moodustamiseks või ka viga
saanud viskenööri jätkamiseks.

Joonis 21. Kahekordne kalurisõlm

21
6 AASAD

Aasad võib visata lõdvalt mingi eseme ümber, et köit paigale kinnitada. Neid võib siduda
piha või randme ümber, kuid ajada ka läbi rõnga või karabiini. Samuti võib aasu omavahel
ühendada, et liita kaht oluliselt erinevas mõõdus köit. Tuntumateks aasadeks on vahemehe
sõlm, paalisõlm, austria juhisõlm, surmasõlm e. kahekordne lenk ning ühekordne
lenksõlm.

6.1 Vahemehesõlme (Butterfly Knot)

Vahemehesõlme (joonis 22) saab kiiresti siduda köie keskele – vaba otsa olemasolu ei ole
vajalik. Sõlme mõlemaid otsi võib raskusega koormata. Arboristid kasutavad
vahemehesõlme näiteks SRT-ronimistehnika (Single Rope Technics) puhul ankurdamiseks,
seda nii oksa kui tüve ümber. Kui mõnel juhul on köie keskele vaja teha stoppersõlm, sobib
selleks samuti vahemehesõlm.

Joonis 22. Vahemehesõlm

6.2 Paalisõlm (Bowline)

Paalisõlm (joonis 23 ja 23a) kuulub arboristi raudvara moodustavate sõlmede hulka. Ta on

väga laialdase kasutusalaga ja eelkõige sellistes olukordades, kus vajatakse kõrget
usaldusväärsust. Paalisõlm moodustab usaldusväärse aasa, mis ei jookse kunagi kokku, ei
poo ennast kinni ning mida on lihtne sõlmida ja uuesti lahti võtta. Paalisõlme laialdastest

22
kasutusvõimalustest räägib ka tema nimede rohkus. Nii näiteks on teda nimetatud
surmasõlmeks ja ka päästesõlmeks, kuna päästjad kasutavad seda inimeste allalaskmisel
kõrgustest, kinnitades silmuse päästetava rinnakorvi ümber nii, et sõlm jääks selja taha.
Arboristitöös on see heaks sõlmeks pääste-nööriotsa tegemisel. Paalisõlme kasutatakse ka
öösi (aasa) moodustamiseks ronimisköie otsa, juhul kui seal puudub pleissitud öös.

Jämedatel köitel tohib paalisõlme kasutada üksnes koos stoppersõlmega, milleks sobib
lihtsõlm või topelt-kaheksa. Veelgi kindlama sõlme (seega ka hästi „mõõdus püsiva“ aasa)
saab, kui stoppersõlm siduda paalisõlme vastu, ühendades lihtsõlmega omavahel aasa ning
vaba köieotsa. Sellist sõlme nimetatakse stopperiga paalisõlmeks. Kui paalisõlm on seotud
kahe keeruga, takistab see libedal nööril või köiel lahti hargnemast.

Eristatakse ka Yosemite´i lõpuga paalisõlme. Yosemite´i lõpuga paalisõlme kasutatakse

kinnitusena köie otsas. See on kindel sõlm, mis ei libise ega hargne lahti ning kuulub
arboristisõlmede paremikku. Iga arborist peab oskama moodustada paalisõlme käes, ümber
omaenese piha ja ümber mistahes muu eseme. Sagedast kasutamist leiab paalisõlm, kui on
vaja köit siduda ümber julgestusobjekti või sidudes julgestusköie otsa ronimisvöösse.

Joonis 23. Paalisõlm Joonis 23a. Yosemite´i lõpuga paalisõlm

23
6.3 Kahe aasaga surmasõlm (Double Bowline).

Kahe aasaga surmasõlme (joonis 24) tuleb ankurdada/kinnitada mõlemast aasast. Vastasel
juhul ei pruugi sõlm olla kindel. Surmasõlme on ka pärast suure pinge all olemist võimalik
kergesti lahti harutada.
Kui sõlm moodustatakse, kasutades vaid ühtainust
aasa, võib sõlm joosta nii tugevalt kinni, et seda on
peaaegu võimatu lahti harutada. Kahe aasaga
surmasõlme on võimalik siduda ka köie keskele, kus
ta võib väga edukalt asendada vahemehesõlme. Ise
eelistangi just seda sõlme kui köiele rakendub suur
koormus nt töötamisel vintsi või taliga.
Joonis 24. Kahe aasaga surmasõlm

6.4 Austria juhisõlm (Figure-Eight Loop)

Austria juhisõlm (joonis 25) moodustatakse nii, nagu tavaline kaheksasõlm, kuid köieotsa
asemel kasutatakse lenki. Sõlm sarnaneb liht-kaheksasõlmele nii oma omadustelt kui
kasutuselt, seepärast on ta kaheksasõlmele alternatiiviks. Teda kasutatakse nii köie
seadmisel ankrupunkti kui ka julgestuses. Juhisõlme on võimalik moodustada ka ühe otsaga
mis siiski võtab palju enam aega (nt läbi rõnga, aga ka posti või oksa ümber). Sõlme
kasutatakse muuhulgas esemete riputamiseks ronimisvöö külge. Omapärase kuju tõttu on
juhisõlme kerge kontrollida ja meelde jätta, kuid korralikult sõlmitud ja korrastatud sõlme,
mis on hiljem kergesti ka lahti sõlmitav, moodustamine vajab treenimist. Paalisõlmega
võrreldes on juhisõlme raskem lahti sõlmida ning viimast eriti juhul kui sõlm on olnud
korrastamata ning pinge all. Jämedama köiega sõlmitult on austria juhisõlm suur ja
“kohmakas” (jääb igale poole ette). Lisaks soovitavad
mõned autorid jämeda (16+ mm) köie vabal otsal
kasutada igaks juhuks ka stoppersõlme, mis teeb
kogu sõlme veel suuremaks.

Joonis 25. Austria juhisõlm

24
7 Ühendavad sõlmed

Ühendavaid sõlmi kasutatakse mingi eseme ümber viidud köie kinnitamiseks. Neid sõlmi
saab kõvasti kinni tõmmata ja nad püsivad stabiilselt ühes kohas paigal. Tuntumad
ühendavad sõlmed on seasõrg e. veeblingsõlm, palgisõlm, lehmasõlm, ja konstruktori
sõlm.

7.1 Seasõrg (Clove Hitch)

Sõlm (joonis 26) koosneb kahest poolsilmusest ning oma lihtsuse tõttu on ta nii arboristikas
kui olmes sageli kasutatavaks, kiirelt moodustatavaks sõlmeks. Seasõrga saab siduda näiteks
postide külge, et tähistada ohutsooni. See sobib ka oksa püüdmiseks köiega, karabiini asendi
fikseerimiseks aasal või viskenööri ja ronimisköie ühendamiseks. Seasõrga on võimalik
siduda nii köie otsaga kui ka keskele. Sõlme tegemine on hõlbus, kui ronimisel on end vaja
kiirelt ankurdada ning kasutada on vaid üks vaba käsi. Raskel koormamisel võib seasõrg end
väga tugevalt kinni puua, ebaühtlasel koormamisel aga on oht, et sõlm võib end ise
vabastada.
Üldjuhul tehakse enne põhisõlme ka mõned
poolsilmused, mis aitavad stabiliseerida
põhisõlme. Sektsioonilisel langetamisel
(rigimisel) on soovitatav köie tööots igaks
juhuks siduda vabale otsale (kasvõi
lihtsõlmega).

Joonis 26. Seasõrg ja selle kasutamine

25
7.2 Palgisõlm (Timber Hitch)

Palgisõlme (joonis 26) kasutatakse tavaliselt ankrupunktides plokkide ja köiepidurite

paigaldamisel. Sõlme saab kasutada ka juhul kui on vaja ümber paigutada maas lebavaid
puunotte või raskemaid oksi. Sõlm seotakse ümber noti ning lohistatakse, kuhu vaja. Mida
suurema pinge all palgisõlm on, seda tugevamini ta hoiab, koormuse vähenedes sõlm enam
nii hästi ei pea. Samas on palgisõlme alati kerge lahti sõlmida. Just lihtsuse tõttu on
palgisõlme kerge nii meelde jätta kui ka sõlmida.

Sõlme miinuseks on ehk see, et kuna sõlme moodustav aas tuleb kokku keerutada vähemalt
viiest keerust (vt joonis), siis ei sobi sõlm kasutamiseks peenemal tüvel või notil sest keerde
ei tohi siduda tihedalt üksteise kõrvale. Keerud peavad olema suure sammuga.

Joonis 26. Palgisõlm

Plokkide ja köiepidurite paigaldamisel ankrupunktides, kus tüvi või oks on peenema

läbimõõduga, nii et palgisõlme pole võimalik kasutada, on alternatiiviks kasutada alloleval
pildil näha olev sõlm. Selle sõlme kasutamisel eseme, mille ümber sõlm moodustada,
minimaalse läbimõõdu piirangut ei ole.

26
 Sõlme eestikeelset nimetust
pole kahjuks leidnud.
Tõlkenimetus inglise keelest
otse oleks lehmasõlm (Cow
Hitch). Et aga niisuguse
nimetusega sõlme on eelpool
juba kirjeldatud (vt. Girth
Hitch), nimetagemgi seda siis
võõrkeelse nimega.

Joonis 27. Cow Hitch

7.3 Konstruktorisõlm (Constrictor Knot)

Konstruktorisõlm (joonis 28) on seasõra edasiarendus. Sobib eriliselt libeda eseme ümber
kinnitamiseks ning kasutamiseks köie otsa pleisside või markide tegemisel.
Sõlme kasutades peaks olema ettevaatlik,
sest just peenema nööriga sõlmituna
jookseb sõlm koormamisel nii kõvasti
kinni, et selle ainsaks lahti saamise
võimaluseks võib olla vaid sõlme
läbilõikamine.

Joonis 28. Konstruktorisõlm

27
KOKKUVÕTE

Töös on antud süstematiseeritud ülevaade erinevatest, arboristile vajalikest sõlmedest.

Selgitatakse nii nende moodustamise, töötamise kui kasutamise põhimõtteid. Kõik sõlmede
kirjeldused on illustreeritud autori tehtud fotodega autori enda tehtud sõlmedest. See
hõlbustab sõlmede õppimist, kuna lõputöö on eeldatavasti kasutatav ka õppematerjalina.
Töö koosneb põhiosast ja mahukast lisast. Põhiosas selgitatakse sõlmede „süstemaatikat“
ja nende kasutamist; iga sõlm või selle variatsioon on illustreeritud parema ettekujutuse
saamiseks ka 1-2 fotoga. Töö lisas esitatakse aga fotod olulisemate sõlmede
moodustamise erinevatest etappidest. Töö esitatakse ka CDle kopeerituna, kust jooniseid
on omakorda võimalik kopeerida näiteks PowerPoint-esitlustesse ning demonstreerida neid
õppijatele nö suures plaanis.

Eelpool tutvustatud sõlmedest 12 sõlme tegemise ja kasutamise oskust kontrollitakse

hetkel kehtiva juhendi järgi ka arboristide praktilisel kutseeksamil. Eksamil absoluutse
miinimumina nõutavad sõlmed on järgmised:
1) paalisõlm;
2) austria juhisõlm/kaheksasõlm;
3) kangrusõlm;
4) jooksev paalisõlm;
5) Valdotain´i palmik;
6) Klemheist;
7) Distel;
8) Prusik´u sõlm;
9) vahemehesõlm;
10) kahekordne kangrusõlm;
11) libisev kahekordne kangrusõlm;
12) vaiasõlm.

Siiski tuleb kasuks, kui arborist oskab teha miinimumiga võrreldes oluliselt rohkem sõlmi.
Võib juhtuda, et iga sõlm ei tööta iga ilmaga ning erinevusi ja sobimatust võib ette tulla ka
erinevate köite puhul. Sõlmede puhul ei ole kunagi võimalik öelda: „kõik nad on selged!“.
Sõlmede tegemist peab arborist harjutama pidevalt, püüeldes sõlmimisliigutuste
automaatsuse poole. Kui sõlme mõnda aega ei kasuta, siis kätteõpitud vilumus

28
paratamatult kaob. Seetõttu soovitan harrastada sõlmede õppimist kui meeldivat ajaviidet.
Käesolev õppematerjal on loodetavasti abiks.

29
KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS

 European Arboricultural Council (EAC). European Tree Worker. Patzer Verlag,

Berlin-Hannover 2005
 http://www.firn.ee/loengud/solmed_loeng2007v1.pdf
 Pawson, D. „Sõlmed“. Tõlge eesti keelde Helen Urbanik ja Tänapäev, 2005
 Dirk Lingens „Baumknoten“. 2006 schlauverlag, Dirk Lingens, Kiebitzberg 2,
D-23617 Stockelsdorf, Germany
 Väike sõlmede meeldetuletus pühapäevaks.
http://www.jkalpiklubi.ee/kool/materjalid/solmed_harjutamiseks.pdf

30
Lisa. Sõlmede sõlmimise abimees

1.1 Lihtsõlm

Lihtsõlm sõlmituna ning korrastatuna

Libi-lihtsõlme sõlmimine 1 Libi-lihtsõlme sõlmimine 2

Libilihtsõlm

31
1.2 Topelt-lihtsõlm

Topelt-lihtsõlme sõlmimine Topelt-lihtsõlm

1.3 Kaheksasõlm

Kaheksasõlme alustamine II etapp

Kaheksasõlm korrastatuna

32
2.1 Purjekotinööri sõlm

Alustamine II etapp

Kontrollimine ja pingutamine Sõlm korrastatuna

33
2.2 Ankru- ehk kalurisõlm

Alustamine II etapp

Korrastatud ankrusõlm Lisatud on ka stopper (sõlm valmis)

2.3 Lehmasõlm

Lehmasõlme alustamine Sõlmimise jätk

34
2.4 Vaiasõlm

Alustamine II etapp

Valmis vaiasõlm Kui pudelit poleks sõlm kaoks

2.5 Kahekordne libisev ülekäeaas

Alustamine II etapp

35
Sõlm valmis sõlmituna Korrastatud sõlm

2.6 Libisev paalisõlm

Köis viiakse ümber oksa Sõlme alustamine

Sõlmimine Valmis silmus tuleks nüüd vaid pingutada

36
2.7 Tuletõrjuja sõlm e. UIAA – sõlm

Alustamine II etapp

III etapp Karabiin korraks lahti

Sõlm on valmis ankurdamiseks

37
3.1 Prusik´u sõlm

Alustame lehmasõlmest Lisame veel ühe keeru

Valmis Prusik´u sõlm Sama sõlm teiselt poolt vaadatuna

3.2 Klemheist

Sõlmimine Valmis sõlm

38
3.3 Distel

Alustamine II etapp

Valmis Distel´i sõlm

Swäbisch e mittesümmeetriline Prusik

Algus sama kui Distelil, kuid viimane keerd teises suunas ja siis veel korrastada

39
3.4 Blake´i sõlm

Alustamine II etapp

III etapp IV etapp

Valmis sõlm koos stopperiga

40
4.1 Valdotain`i palmik

Alustamine II etapp

III etapp Valmis sõlm koos plokiga

Valdotain´i sõlm vaadatuna küljelt

41
4.2 Kettpalmik

Alustame libi-lihtsõlmest

Lisame läbi silmuse uue lengi jne, jne

5.1 Soodisõlm

Alustamine Valmis sõlm tagantvaates

42
Libisev soodisõlm

Alustamine Valmis sõlm

5.2 Kahekordne kalurisõlm ehk kahekordne kangrusõlm

Võtame köie mõlemad otsad vaheliti Alustame sõlmimist

II etapp III etapp

43
IV etapp Nüüd kordame eelnevat teise otsaga

Mõlemad otsad on seotud Tõmbame sõlmed kokku

6.1 Vahemehesõlm

Alustamine II etapp

44
Valmis vahemehesõlm Vahemehesõlm teiselt poolt

6.2 Paalisõlm

Alustamine II etapp

Valmis paalisõlm

45
Paalisõlmele Yosemite´i lõpu lisamine

Paalisõlm Yosemite´i lõpuga

6.3 Kahe aasaga surmasõlm

Alustamine II etapp

46
III etapp IV etapp

Valmis kahe aasaga surmasõlm

6.4 Austria juhisõlm

Alustamine II etapp

47
Valmis juhisõlm korrastatuna

Juhisõlme sidumisel ühe otsaga seome kõigepealt kaheksasõlme ja pärast rõngast

liigume tööotsaga tagasi kaheksasõlme kopeerides

48
7.1 Seasõrg

Alustamine Valmis seasõrg

Seasõrale on lisatud ümber vaba otsa ka stoppersõlm

7.2 Palgisõlm

Valmis palgisõlm Aasa ots on valmis

49
Keerutame tööots ümber köie Palgisõlm sõlmituna

Cow Hitch

Algus sama nagu palgisõlmel Lisame veel ühe keeru tüvele

III etapp Sõlme lõpetus

50
7.3 Konstruktorisõlm

Sõlmime seasõra Viime tööotsa esimese keeru alt läbi

Valmis konstruktorisõlm

Ühekordne lenk

I etapp II etapp

51
III etapp Valmis ühekordne lenk

52