Diskreetne matemaatika

Sisukord
Arvussteemid ................................................................................................................................................... 2 Kahendkoodid.................................................................................................................................................... 4 Loogikafunktsioonid ja loogikaavaldised ........................................................................................................... 5 Avaldiste teisendused........................................................................................................................................ 8 Karnaugh kaart ................................................................................................................................................. 9 McCluskey minimeerimismeetod ................................................................................................................... 10 Loogikaskeemid. Funktsioonide tielikud ssteemid. Teisendused baasidesse ............................................. 11 Jkfunktsioon. Tuletis. Shannoni arendus. Funktsioonide klassid................................................................. 13 Hulgad.............................................................................................................................................................. 14 Vastavused ja relatsioonid............................................................................................................................... 16 Tkeldused ...................................................................................................................................................... 18 Jrjestussuhe ................................................................................................................................................... 19 Graafid ............................................................................................................................................................. 20

Arvussteemid
1. Milline on tuntuim mittepositsiooniline arvussteem? Rooma numbrite ssteem. 2. Mis on positsioonilise arvussteemi alus? Mida ta mrab? Alus mrab ra positsioonilise arvussteemi ning mitmest numbrimrgist arvussteem koosneb. 3. Mis on arvujrgu kaal? Kuidas on iga jrgu kaal mratud? Igal arvujrgul on kaal , mille saame arvussteemi alust p arvujrgu indeksiga i astendades: . 4. Mida nitab koma? Koma nitab, kus lhevad tisarvulised jrgukaalud le murdarvulisteks. 5. Millised arvujrgud on krgemad jrgud? Krgemad jrgud on suurema kaaluga ehk kaugemal tisosa ja murdosa leminekupunktist. 6. Millised arvujrgud on madalamad jrgud? Madalamad jrgud on viksema kaaluga ehk lhemal tisosa ja murdosa leminekupunktile. 7. Milline on tisosa madalaima jrgu kaal suvalises arvussteemis? Tisosa madalaima jrgu kaal kikides arvussteemides on 1. 8. Mitu erinevat jrguvrtust vib olla arvussteemi igas jrgus? Igas jrgus saab olla arvussteemi alusega vrdne arv jrguvrtusi. 9. Mis on number? Mis on arv? Number on arvussteemis olev jrguvrtus. Arv koosneb numbritest. 10. Kuidas avaldub arvu vrtus? Arvu vrtus avaldub jrgneva korrutiste summana: , kus a on jrk ja p on arvussteemi alus. 11. Millise numbri lisamine tisosa ette vi murdosa lppu ei muuda arvu vrtust? Nulli lisamine tisosa ette vi murdosa lppu ei muuda arvu vrtust. 12. Mis on arvu tvenumbrid? Tvenumbrid on arvu numbrid alates madalaimast mittenullisest numbrist kuni krgeima mittenullise numbrini. 13. Millist teisendust nimetame ka arvu vrtuse leidmiseks? Vrtuse leidmise all meldakse kmnendssteemi teisendamist. 14. Mida nitab arvu jrel olev indeks? Arvu jrel olev indeks nitab kasutatavat arvussteemi. 15. Milline on lihtsaim vimalik arvussteem? Lihtsaim arvussteem on kahendssteem. 16. Kuidas on mratud arvujrkude kaalud kahendssteemis? Kahendssteemi jrgukaalud on arvu 2 tisarvastmed. 17. Kuidas toimub arvu teisendus mingisse teise arvussteemi? Teisendamisel uude avussteemi jagatakse arv uue arvussteemi alusega. 18. Millised neli arvussteemi on kige olulisemad? Kahend-, kaheksand-, kmnend- ja kuueteistkmnendssteem. 19. Mis on oktaalarvud? Millisele arvussteemile viitab nimetus hex? Oktaalarvud on kaheksandarvud ning hex thistab kuueteistkmnendssteemi. 20. Kuidas thistatakse kuueteistkmnendnumbreid vrtustega 10 11 12 13 14 15? Kuueteistkmnendssteemis thistatakse: 10=A, 11=B, 12=C, 13=D, 14=E, 15=F. 21. Milline on suurima alusega praktiliselt kasutatav arvussteem? Suurima alusega praktiliselt kasutatav arvussteem on kuueteistkmnendssteem. 22. Milleks 16ndssteemi kige enam kasutatakse? 16ndssteemi kasutatakse arvutimlus hoitavate baitide sisu kompaktsemaks esitamiseks.

23. Kuidas saab arve teisendada 2ndssteemi, 8ndssteemi ja 16ndssteemi vahel? 2ndssteemist 8nd vi 16ndssteemi teisendamiseks tuleb jagada 2ndarv vastavalt jrkude kolmikuks ( ) vi nelikuks ( ) ning need teisendada soovitavasse arvussteemi. | | | | | | | 8ndarvu 16ndssteemi vi 16ndarvu 8ndssteemi teisendamiseks tuleb arv teisendada kigepealt 2ndssteemi ja seejrel soovitavasse arvussteemi. 24. Millised arvud on naturaalarvud? Naturaalarvud on mittenegatiivsed tisarvud ( ). 25. Millised arvud on algarvud? Algarvud on naturaalarvud, mis jaguvad ainult 1 vi iseendaga. 26. Millised murdarvud on ratsionaalarvud? Ratsionaalarvud on sellised murdarvud, mis esituvad kahe tisarvu jagatisena. Ratsionaalarvud on lpliku vi lpmatu perioodilise murdosaga murdarvud.

Kahendkoodid
1. Mis on kahendvektor? Mis on kahendvektori pikkus? Kahendvektor on kahendnumbritena 0 ja 1 esitatud loogikavrtuste hemtmeline jada. Kahendvektori pikkus on tema 2ndjrkude arv. 2. Millised erinevused on kahendvektoril ja kahendarvul? Erinevalt kahendarvudest pole kahendvektoritel jrgukaale. 3. Millised kahendvektorid on lhisvektorid? Lhisvektorid on kahendvektorid, mis erinevad teineteisest hes kahendjrgus. 4. Mitu erinevat lhisvektorit on n-jrgulised kahendvektoril? N-jrgulisel kahendvektoril on n lhisvektorit. 5. Mis on intervall? Intervall on vrdse pikkusega kahendvektorite hulk vimsusega , milles iga hulgaelemendi jaoks leidub n lhisvektorit. 6. Millised jrgud on intervalli olulised jrgud? Vektorite need jrgud, mille vrtus kikidel vektoritel on intervalli ulatses konstantne. 7. Kuidas on intervalli suurus seotud tema mitteoluliste jrkude arvuga? Kui intervalli vimsus on , siis n on mitteoluliste jrgkude arv. 8. Millest koosneb intervalli vektoresitus? Kuidas ta moodustatakse? Intervalli vektoresitusel on olulised jrgud esitatud samade konstantidega 0 ja 1 ning mitteolulised jrgud on thistatud smboliga -. 9. Mis on n-mtmeline Boolei ruum? Boolei ruum on kigi n-jrguliste kahendvektorite hulk | vimsusega (| ). 10. Tuua nide vrreldavatest kahendvektoritest. 00010 < 00110 11. Tuua nide mittevrreldavatest kahendvektoritest. Mittevrreldavad vektorid on 10 ja 01. 12. Kas erinevate pikkustega kahendvektorid vivad olla vrreldavad? Omavahel saab vrrelda ainult vrdsete pikkustega vektoreid.

Loogikafunktsioonid ja loogikaavaldised
1. Mis on loogikaalgebra? Loogikaalgebra on Boolei algebra erijuht, kus alushulgaks on kaheelemendiline hulk {0,1}. 2. Millest loogikaalgebra koosneb? Loogikaalgebra koosneb loogikavrtuste hulgast {0,1}, millele on defineeritud 3 elementaarset loogikatehet: unaarne tehe inversioon () ja binaarsed tehted konjunktsioon () ja disjunktsioon (). 3. Mis on loogikamuutuja? Muutuja x on loogikamuutuja, kui ta saab omandada ksnes vrtusi {0 1} 4. Kuidas nimetatakse numbrimrkidega 0 ja 1 esitatud loogikavrtusi? Konstant. 5. Mis on loogikaavaldis? Loogikaavaldise definitsioon. Loogikaavaldis on loogikamuutujatest, konstantidest ja tehtemrke sisaldav kooslus, mis muutujate vrtustamisel omandab samuti vrtuse 0 vi 1. 6. Millist loogikatehet thendab tehtemrgi puudumine operandide vahel? Tehtemrgi puudumine thendab konjunktsiooni. 7. Mitu loogikatehet on olemas? Mitu operandi nendest igahel on? Lausearvutuses kasutatakse 5 loogikatehet: 1 unaarne ja 4 binaarne. Unaarsel loogikatehtel on 1 operand ja binaarsel loogikatehtel on 2 operandi. 8. Millisel tingimusel on kaks loogikaavaldist omavahel vrdsed? Kaks loogikaavaldist on vrdsed, kui nad arvutavad muutujate vrtustamisel samad vrtused. 9. Kuidas saadakse mingi loogikavaldise jaoks tema duaalne kuju? Loogikaavaldise duaalne kuju saadakse konjunktsiooni asendamisel disjunktsiooniga, disjunktsiooni asendamisel konjunktsiooniga, konstandi 0 asendamisel konstandiga 1 ning konstandi 1 asendamisel konstandiga 0. 10. Milline seos on omavahel hulgaalgebral ja loogikaalgebral? Loogikaalgebra ja hulgaalgebra on isomorfsed. Kik loogikaalgebra seadused kehtivad ka hulgaalgebras, kui teha asendused: konjunktsioon hisosa, disjunktsioon hend, konstant 0 thi hulk, konstant 1 universaalhulk. 11. Milleks kasutatakse loogikatehete asendusseoseid? Millistele tehetele on nad olemas? Asendusseosed asendavad mitteelementaarseid loogikatehteid implikatsioon, ekvivalents, summa mooduliga 2 elementaarsete loogikatehete kaudu. 12. Mis on n-muutuja loogikafunktsioon? N-muutuja loogikafunktsioon on vastavus nmuutuja Boolei ruumist loogikavrtuste hulka {0, 1}. 13. Mis on argumentvektor ja mida ta esitab? Argumentvektor ehk kahendvektor esitab funktsiooni igale ksikule muutujale omistatavat vrtust 0 vi 1. 14. Mida nitab loogikafunktsiooni tevrtustabel? Tevrtustabel esitab funktsiooni vrtused tabelisse korrastatuna kikide argumentvektorite korral. Tevrtustabel on loogikafunktsiooni vahetuim esitus. 15. Mis on funktsiooni 1-de piirkond? Mis on 0-de piirkond? Kuidas neid thistatakse? 1-de piirkond nitab, milliste argumentvektorite korral omandab loogikafunktsioon vrtuse 1 ning 0-de piirkond nitab, milliste argumentvektorite korral omandab loogikafunktsioon vrtuse 0. 1-de piirkonda thistatakse suure kreeka the sigma-ga ( ) ning 0-de piirkonda thistatakse suure kreeka the pii-ga ( ). 16. Mis on funktsiooni mitteoluline muutuja? Mitteolulise muutuja vrtusest ei sltu funktsiooni vrtus. 17. Millisele kujule on mitteolulis(t)e muutuja(te)ga loogikaavaldis alati teisendatav? Mitteolulis(t)e muutuja(te)ga loogikaavaldis on alati teisendatav kujule, kus need mitteolulised muutujad puuduvad. 18. Milline loogikafunktsioon on osaliselt mratud? Osaliselt mratud loogikafunktsiooni puhul leidub selliseid argumentvektoreid, mille jaoks pole rangelt mratud, millise loogikavrtuse funktsioon omandama peab.

19. Mis on funktsiooni mramatuspiirkond? Kuidas seda thistatakse? Mramatuspiirkonna moodustavad need argumentvektorid, mille jaoks pole rangelt mratud, millise loogikavrtuse funktsioon omandama peab. Thistatakse _-ga ( ). 20. Millega vrdub funktsiooni 1-de piirkonna, 0-de piirkonna ja mramatuspiirkonna hend? 21. Millise vrtuse omandab funktsioon oma mramatuspiirkonnas? Funktsioon vib omandada mramatuspiirkonna vrtuse 0 vi 1. 22. Kuidas esitatakse tevrtustabelis funktsiooni mramatuspiirkonda? Mramatust thistatakse smboliga -. 23. Mida tehakse funktsiooni mramatuspiirkonnaga? Mramatuspiirkond mratakse lpuni. 24. Mitu tielikult mratud funktsiooni sobivad esitama funktsiooni, mille | | ? Funktsiooni, mille mramatuspiirkonna moodustavad n argumentvektorit, sobivad esitama tielikult mratud funktsiooni. 25. Millised on loogikafunktsioonide esitusviisid? Loogikafunktsioonide esitusviisid: tevrtustabel, numbriline kmnendesitus, loogikaavaldis. 26. Kuidas koostatakse loogikafunktsioonide esitusviisid? Loogikafunktsioonide esituskujust peab selguma, kuidas funktsioon vrtustub oma muutujate kikvimalike vrtuskombinatsioonid korral. 27. Kuidas koostatakse loogikafunktsioonide numbriline 10ndesitus? Numbriline 10ndesitus on tevrtustabeli kompaktne herealine esitus, kus 2ndvektorid on asendatud vastavate 10ndarvudega. 28. Mida esitab iga 10ndarv numbrilise 10ndesituse koosseisus? 10ndesituse koosseisus esitab 10ndarv arvule vastavat 2ndvektorit. 29. Mis on algterm? Algterm on loogikaavaldise koosseisu kuuluv muutuja vi selle inversioon. 30. Mis on elementaarkonjunktsioon? Elementaarkonjunktsioon on algterm vi algtermide konjunktsioon. 31. Mis on elementaardisjunktsioon? Elementaardisjunktsioon on algterm vi algtermide disjunktsioon. 32. Mis on disjunktiivne normaalkuju (DNK)? DNK on elementaarkonjunktsioon vi elementaarkonjunktsioonide disjunktsioon. 33. Mis on konjunktiivne normaalkuju (KNK)? KNK on elementaardisjunktsioon vi elementaardisjunktsioonide konjunktsioon. 34. Esitada nitena avaldisi, mis on samaaegselt nii DNK kui ka KNK? , , 35. Mis on tielik disjunktiivne normaalkuju (TDNK)? TDNK on DNK, kus iga elementaarkonjunktsioon sisaldab kiki funktsiooni muutujad. 36. Mis on tielik konjunktiivne normaalkuju (TKNK)? TKNK on KNK, kus iga elementaardisjunktsioon sisaldab kiki funktsiooni muutujaid. 37. Mis on loogikaavaldise keerukus? Loogikaavaldise keerukus on temas sisalduvate algtermide arv. 38. Mis on minimaalne DNK (MDNK)? Mis on minimaalne KNK (MKNK)? MDNK (MKNK) on vhima keerukusega DNK (KNK) ehk sisaldab kige vhem algterme. 39. Millisest loogikafunktsiooni piirkonnast tuleneb DNK? Millisest piirkonnas tuleneb KNK? DNK tuleneb 1depiirkonnast. KNK tuleneb 0depiirkonnast. 40. Kuidas kirjutatakse funktsiooni tevrtustabelist vlja funktsiooni TDNK vi TKNK? TDNK kirjutatakse vlja 1depiirkonnast nii, et iga elementaarkonjunktsioon omandab vrtuse ainult he argumentvektori korral. TKNK kirjutatakse vlja 0depiirkonnast nii, et iga elementaardisjunktsioon omandab vrtuse ainult he argumentvektori korral, kusjuures vrtus 0 annab elementaardisjunktsiooni koosseisu muutuja otsevrtuse ning vrtus 1 annab elementaardisjunktsiooni koosseisu muutuja inversiooni. 41. Mitu erinevat tielikku disjunktiivset normaalkuju (TDNK) on igal loogikafunktsioonil? Igal loogikafunktsioonil on tpselt ks TDNK. 42. Mitu erinevat tielikku konjunktiivset normaalkuju (TKNK) on igal loogikafunktsioonil? Igal loogikafunktsioonil on tpselt ks TKNK.

43. Mitu TDNK elementaarkonjunktsiooni vrtustub 1-ks suvalise argumentvektori korral? TDNK vrtustub 1-ks nii mitme argumentvektori korral, kui palju on TDNK-s elementaarkonjunktsoone. 44. Mitu TKNK elementaardisjunktsiooni vrtustub 0-ks suvalise argumentvektori korral? TKNK vrtustub 0-ks nii mitme argumentvektori korral, kui palju on TKNK-s elementaardisjunktsioone. 45. Milline loogikafunktsioon ei oma TDNK-d. Milline loogikafunktsioon ei oma TKNK-d? Loogikfunktsioonil konstant 0 (1) puudub TDNK (TKNK).

Avaldiste teisendused
1. Mitu erinevat 1-muutuja loogikafunktsiooni on olemas? Eksisteerib 4 1-muutuja loogikafunktsiooni. 2. Milline on ainus oluline 1-muutuja loogikafunktsioon? Inversioon osutub ainsaks oluliseks 1-muutuja loogikafunktsiooniks. 3. Kuidas vib nimetada 0-muutuja loogikafunktsioone? 0-muutuja loogikafunktsioone nimetatakse ka konstantideks. 4. Mitu erinevat 2-muutuja loogikafunktsiooni on olemas? Eksisteerib 16 2-muutuja loogikafunktsiooni. 5. Millised 2-muutuja funktsioonid sltuvad mlemast muutujast? 2-muutuja loogikafunktsioonid, mis sltuvad mlemas muutujast: konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, prdimplikatsioon, eelnevate inversioonid, ekvivalents ja nende inversioonid. 6. Milline erinevus on implikatsioonil ja prdimplikatsioonil? Muutujate jrjekord on vahetuses. 7. Mis on Peircei nool (Peirce arrow)? Peircei nooleks nimetatakse disjunktsiooni inversiooni. 8. Mis on Shefferi kriips (Sheffer stroke)? Shefferi kriipsuks nimetatakse konjunktsiooni inversiooni. 9. Mitu erinevat 3-muutuja loogikafunktsiooni on olemas? Eksisteerib 256 3-muutuja loogikafunktsiooni. 10. Miks nimetatakse loogikatehet summa mooduliga 2 ja vlistav VI? Vrdsete operandide korral vrtustub funktsioon 0-ks. 11. Millest tuleneb lhend XOR? Lhend XOR tuleneb inglise keelsest snast eXcluseive OR. 12. Millise loogikatehte inversiooniks on loogikatehe summa mooduliga 2? Summa mooduliga 2 on ekvivalentsi inversioon. 13. Millise 3-thelise lhendiga thistatakse loogikatehet summa mooduliga 2? Summa mooduliga 2 thistatakse XOR. 14. Kuidas avaldatakse tehet elementaarsete loogikatehete kaudu? 15. Mida teeb avaldisele konstandi 1 juurdeliitmine tehtega ? Avaldisele konstandi 1 juurdeliitmine tehtega inverteerib avaldise vrtuse vastupidiseks. 16. Milline on tulemus paaritu arvu konstantide 1 kokkuliitmisel tehtega ? Paaritu arvu konstantide 1 kokkuliitmisel tehtega vrtustub avaldis 1-ks. 17. Milline on tulemus paarisarvu konstantide 1 kokkuliitmisel tehtega ? Paarisarvu konstantide 1 kokkuliitmiseks tehtega vrtustub avaldis 0-ks. 18. Milline on tulemus paaritu arvu muutujate x kokkuliitmisel tehtega ? Paaritu arvu muutujate x kokkuliitmisel tehtega vrtustub avaldis x-ks. 19. Milline on tulemus paarisarvu muutujate x kokkuliitmisel tehtega ? Paarisarvu muutujate kokkuliitmiseks tehtega vrtustub avaldis 0-ks. 20. Milline on tulemus muutuja x ja tema inversiooni kokkuliitmisel tehtega ? X-i ja tema inversiooni kokkuliitmisel tehtega on tulemuseks alati 1. 21. Millal vib DNK-s asendada kik disjunktsioonitehted tehtega ? Kui disjunktsioonitehte operandidest on vrtusega 1 paaritu arv operande, siis vib sellest tehtest asendada kik disjunktsioonitehted tehtega . 22. Kuidas saab mittetieliku DNK vi KNK teisendada tielikuks? Mittetieliku DNK (KNK) saab teisendada tielikuks kleepimisseaduste abil. 23. Kumb normaalkuju (DNK vi KNK) on praktikas olulisem? Praktikas on olulisem DNK. 24. Millise phiseose abil saab DNK teisendada KNK-ks? DNK saab teisendada KNK-ks rakendades topeltinversiooni ja DeMorgani seadust. 25. Leia phjus, miks hise teguri sulgude ette toomisel (tavaliselt) ei j kunagi sulgudesse neeldumist kujul ( )? Tavaliselt tuuakse sulgude ette vimalikult palju hiseid tegureid.

Karnaugh kaart
1. Mis on Karnaugh kaart? Karnaugh kaart on funktsiooni tevrtustabeli sihiprane topoloogiline mberpaigutus tasandil vi ruumis. Tevrtustabeli igale reale vastab Karnaugh kaardil ks ruut. 2. Millised on Karnaugh kaardi phiomadused? Kaardi iga ruudu naaberruutude arv vrdub kaardi muutujate arvuga. Suvalise kahe naaberruudu argumentvektorid on teineteise lhiskoodid. 3. Milline on suurim Karnaugh kaart? Suurim Karnaugh kaart on 6-muutuja kaart ehk 64 ruutu. 4. Millise suurusega Karnaugh kaardid on tasandilised? Millised on ruumilised? 2-,3- ja 4-muutuja Karnaugh kaardid on tasandilised, 5- ja 6-muutuja kaardid on ruumilised. 5. Mis on Karnaugh kaardi kontuurid? Millised on kontuuride vimalikud suurused? Kontuurideks nimetatakse Karnaugh kaardil vlja valitud kindlate mtmetega ruutude gruppe. 6. Millist kljepikkus Karnaugh kaardi kontuuridel kunagi ei esine? Karnaugh kaartidel on lubatud vaid kljepikkustega kontuure ehk kunagi ei esine kontuure, mille kljepikkus on 3. 7. Mida esitab Karnaugh kaardi iga kontuur? Karnaugh kaardi iga kontuur vastab hele kahendvektorite intervallile. 8. Mitu erinevat muutujavrtuste piirkonda leidub n-muutuja Karnaugh kaardil? N-muutuja Karnaugh kaardil on 2n kattuvat piirkonda. 9. Milleks Karnaugh kaarti kige enam kasutatakse? Karnaugh kaarti kasutatakse kuni 6-muutuja funktsioonide ksitsi minimeerimiseks. 10. Mis on funktsiooni minimeerimine? Funktsiooni minimeerimine on vhima keerukusega ehk minimaalse normaalkuju leidmine. 11. Kuidas kasutatakse Karnaugh kaarti funktsiooni minimeerimisel? Funktsiooni minimeerimisel valitakse Karnaugh kaardil vimalikult suured kontuurid. 12. Millest oleneb elementaarkonjunktsioonide arv, kui MDNK saadakse Karnaugh kaardilt? MDNK leidmisel Karnaugh kaardiga on elementaarkonjunktsioonide arv vrdne valitud kontuuride arvuga. 13. Kas kontuuri suurenemisel konstantsete muutujate arv kontuuri ulatuses suureneb vi vheneb? Kontuuri suurenemisel konstantsete muutujate arv kontuuri ulatuses vheneb. 14. Mitu konstantset muutujat on 1-ruudulises kontuuris? 1-ruudulises kontuuris on kik muutujad konstantsed. 15. Mitu konstantset muutujat on (suurimas vimalikus kontuuris), mis katab terve kaardi? Suurima vimaliku kontuuri korral pole htegi konstantset muutujat ehk loogikafunktsiooni vrtus on kas 0 vi 1 kogu kaardi ulatuses. 16. Miks on suuremad kontuurid minimaalse normaalkuju leidmisel eelistatud? Suuremate kontuuride puhul on konstantsete muutujate arv viksem ehk normaalkuju on viksema keerukusega. 17. Miks eelistatakse katta vajalikud ruudud vimalikult vikse arvu erinevate kontuuridega? Ruudud tuleb kaata vimalikult vikse arvu kontuuridega, et leitav normaalkuju oleks minimaalne. 18. Mille poolest erineb elementaardisjunktsiooni vljakirjutamine 0-de kontuurist (vrreldes elementaarkonjunktsiooni vljakirjutamisega 1-de kontuurist)? 0-de piirkonna konstante muutuja annab elementaardisjunktsiooni koosseisu vastava inversioonis muutuja (otsevrtuses muutuja x), kui 1-de piirkonna konstantne muutuja annab elementaarkonjunktsiooni koosseisu vastava otsevrtuses muutuja x (inversioonis muutuja ).

McCluskey minimeerimismeetod
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. Kui suure muutujatearvu korral on McCluskey minimeerimismeetod rakendatav? Millised on McCluskey meetodi phietapid? Mis on McCluskey meetodis 10ndarvu indeks? Millistele tingimustele peavad vastama McCluskey meetodiga kleebitavad 10ndarvud? Millistele tingimustele peavad vastama McCluskey meetodiga kleebitavad intervallid? Millised McCluskey meetodi 2 modifikatsiooni on olemas? Mille poolest nad erinevad? Millised sarnasused on McCluskey meetodiga ja Karnaugh kaardiga minimeerimisel? Mida teeb McCluskey minimeerimismeetod funktsiooni mramatuspiirkonnaga? Mille poolest erinevad osaliselt mratud ja tielikult mratud funktsiooni minimeerimine McCluskey meetodil? Kuidas toimitakse, kui kleepimistabelis ei nnestu mnda seal leiduvat arvu/2ndvektorit kleepida mitte ainsatki korda? Kuhu (kuidas) paigutuvad kleepimistabeli koostamisel sellised arvud/2ndvektorid, mis Karnaugh kaardil asuvad krvuti naaberruutudes? Mis mrab numbrilise McCluskey meetodi viimastel sammudel, millised 2ndjrgud intervalli esindajaks valitud arvu 2ndkujus kuuluvad elimineerimisele? Miks tohib numbrilises McCluskey meetodis valida intervalli esindajaks suvalise arvu selle intervalli koosseisust?

Loogikaskeemid. Funktsioonide tielikud ssteemid. Teisendused baasidesse

1. Millest koosnevad digitaalseadmed? Digitaalseadmed koosnevad loogikaelementidest. 2. Millest koosneb loogikaskeem? Loogikaskeemid saadakse loogikaelementide omavahelisel kokkuhendamisel. 3. Mida loogikaskeemid (ja digitaalseadmed) ttlevad? Loogikaskeemid ttlevad 0de ja 1tede kogumeid. 4. Mida teevad loogikaelemendid? Loogikaelemendid teevad loogikavrtustega 0 ja 1 lihtsamaid loogikatehteid. 5. Milline on lihtsaim loogikaelement? Lihtsaim loogikaelement on EI-element. 6. Milline loogikaelement realiseerib igat konkreetset loogikatehet? 7. Mida thendavad lhendid NAND, NOR, XOR ? NAND thistab JA-EI elementi ehk konjunktsiooni inversiooni, NOR thistab VI-EI elementi ehk disjunktasiooni inversiooni, XOR thistab tehet summa mooduliga 2. 8. Milliste loogikatehete jaoks on olemas oma spetsiaalsed loogikaelemendid? On olemas loogikaelemendid inversiooni, konjunktsiooni, disjunktsiooni, konjunktsiooni inversiooni, disjunktsiooni inversiooni ja summa mooduliga 2 jaoks. 9. Mis on multipleksor? Mitu vljundit on igal multipleksoril? Multipleksorid on loogikaskeemides kasutatavad kommutatsioonielemendid. N-multipleksoril on 1 vljund. 10. Millist liiki sisendid on multipleksoril? Multipleksoril on juhtsisendid ja andmesisendid. 11. Kuidas on omavahel seotud multipleksori juhtsisendite ja andmesisendite arv? N-multipleksoril on n juhtsisendit ja andmesisendit. 12. Milline on lihtsaim multipleksor? Kui palju sisendeid tal on? Lihtsaim multipleksor on 1 multipleksor, millel on 1 juhtsisend ja andmesisendit. 13. Millise loogikaavaldiste teisendusmeetodiga on multipleksorskeemide koostamine seotud? Funktsioonide avaldised saab multipleksorskeemina realiseerimiseks sobivale kujule teisendada Shannoni disjunktiivse arendusega. 14. Mis on loogikafunktsioonide skeem? Loogikafunktsioonide skeem on loogikafunktsiooni esitus le loogikaelementide. 15. Mis on iseloomulik mingis konkreetses ssteemis esitatud loogikaavaldisele? Igasuguse esituse korral on vimalik vlja lugeda, milleks loogikafunktsioon suvalise argumentvektori korral ennast arvutab. 16. Milline loogikafunktsioonide ssteem on tielik? Loogikafunktsioonide ssteem on tielik, kui temas sisalduvaid tehteid kasutades on vimalik esitada suvalist loogikaavaldist. 17. Ssteemi tielikkuse kriteerium. Loogikafunktsioonide ssteem on tielik, kui ta sisaldab: a. Vhemalt hte 0-lli mittesilitavat funktsiooni. b. Vhemalt hte 1-te mittesilitavat funktsiooni. c. Vhemalt hte mittepratavat funktsiooni. d. Vhemalt hte mittemonotoonset funktsiooni. e. Vhemalt hte mittelineaarset funktsiooni. 18. Milline loogikafunktsioonide ssteem on nrgalt tielik? Loogikafunktsiooni ssteem on nrgalt tielik, kui prast konstantfunktsiooni lisamist ssteemile osutub selliselt laiendatud ssteem tielikuks. 19. Milline on nrgalt tieliku ssteemi tunnus? Ssteem on nrgalt tielik, kui ta sisaldab hte mittemonotoonset ja hte mittelineaarset funktsiooni. 20. Milline loogikafunktsioonide ssteem on baas? Baas on minimaalne loogikafunktsioonide ssteem. 21. Mitu baasi saab koostada 2-muutuja loogikafunktsioonidest ? 2-muutuja loogikafunktsioonidest saab moodustada 17 baasi.

22. Millised loogikatehted moodustavad ksiku baasi? ksiku baasi moodustavad konjunktsiooni inversioon ja disjunktsiooni inversioon. 23. Mis on Shefferi baas? Mis on Peircei baas? Shefferi baas ehk ja JA-EI baas on konjunktsiooni inversioon. Peircei baas ehk VI-EI baas on disjunktsiooni inversioon. 24. Kuidas saab suvalise loogikaavaldise teisendada baasi { JA-EI }? JA-EI baasis avaldise saab DNK-le topeltinversiooni ja DeMorgani seadust rakendades. 25. Kuidas saab suvalise loogikaavaldise teisendada baasi { VI-EI }? VI-EI baasis avaldise saab KNK-le topeltinversiooni ja DeMorgani seadust rakendades. 26. Kuidas saab { JA-EI }-baasis avaldise teisendada baasi { VI-EI }? 27. Millistest tehetest koosnevad implikatiivsed baasid? Implikatsiivsed baasid koosnevad, kas konstant 0st ja implikatsioonist vi inversioonist ja implikatsioonist. 28. Millistest tehetest koosneb Reed-Mulleri (egalkini) baas? Reed-Mulleri baas koosneb konsjunktsioonist, summa mooduliga 2 ja konstant 1-st. 29. Mis on Reed-Mulleri polnoom? Redd-Mulleri polnoom on avaldis Reed-Mulleri baasis, kus ei sisaldu sulge. 30. Kuidas saab funktsiooni esitada Reed-Mulleri baasis Karnaugh kaardi abil DNK kaudu? Karnaugh kaardil tuleb valida kontuurid nii, et iga 1 oleks kaetud paaritu arv kordi. Selliselt valitud kontuuride vljakirjutamisel saadavas DNK-s vib asendada disjunktsioonitehted tehtega summa mooduliga 2. 31. Millisel tingimusel tohib DNK-s asendada tehted tehtega ? DNK avaldises vib asendada kik disjunktsioonitehted tehtega summa mooduliga 2, kui kigi argumendivrtuste kombinatsioonide korral vrtustuvad paaritu arv DNK elementaarkonjunktsioone vrtusele 1. 32. Millised on (polnoomiks teisendamisel) muud vimalused tehtest vabanemiseks? Reed-Mulleri baasi teisendamisel vib kasutada ka leminekuseost ja inversiooni asendustseost vi rakendada avaldisele topelteitust, DeMorgani seadust ja inversiooni asendusseost. 33. Mille abil toimub avaldise teisendus muudesse baasidesse? Avaldisi teisendatakse muudesse baasidesse leminekuseoseid rakendades. 34. Mille asendamiseks kasutatakse leminekuseoseid konkreetsesse baasi? leminekuseosed asendavad baasi mittekuuluvad tehted baasi kuuluvatega. 35. Pa leida tunnus, mis vimaldab Reed-Mulleri polnoomi (avaldist) vaadates kohe telda, kas sellise polnoomina esituv loogikafunktsioon on lineaarne. Reed-Mulleri baasi kuuluv tehe konjunktsioon pole lineaarne.

Jkfunktsioon. Tuletis. Shannoni arendus. Funktsioonide klassid

1. Mis on jkfunktsioon? Millest oleneb jkfunktsiooni muutujate arv? Jkfunktsiooni on funktsioon, mille avaldises on osa muutujad asendatud konstantidega 0 vi 1. 2. Kus asub jkfunktsiooni tevrtustabel Karnaugh kaardil? 3. Mis on loogikafunktsiooni tuletis? N-muutuja funktsiooni tuletis on (n-1)-muutuja funktsioon, kus puudub see muutuja, mille jrgi tuletis veti. 4. Mis on Shannoni arendus? 5. Millised Shannoni arenduse liigid on olemas? 6. Milline loogikaavaldis on tieliku Shannoni arenduse tulemuseks? 7. Mis jvad jkfunktsioonideks tieliku Shannoni arenduse korral? 8. Millistesse klassidesse loogikafunktsioonid liigituvad? Kuidas igat klassi thistatakse? 9. Milline on klassi kuuluvuse tunnus iga konkreetse klassi jaoks? 10. Millist tingimust titev 2-muutuja loogikafunktsioon on lineaarne?

Hulgad
1. Millest hulk koosneb? Hulgaelementidest 2. Kuidas hulka tavaliselt thistatakse? Hulka thistatakse suurthtedega: A,B,C jne. 3. Millised hulga esitusviisid on olemas? Elementide tielik loetelu loogsulgude vahel: {a,e,i,o,u,,,,} vi {a e i o u } (koma vib ra jtta, kui element esitub ksiku themrgina) Osaline loetelu, mis esitab regulaarset ratuntavat seadusprasus: {0,1,2,3,...} vi {0,2,4,...,10} Avaldise kaudu, mis kehtib kigi hulgaelementide jaoks: {x | x mod 2 = 0} vi {a | a on algarv} 4. Millal on hulgad teineteisega vrsed? Hulgad on vrdsed, kui nad koosnevad samadest elementidest. 5. Kui palju (mitu tk.) vib hte hulgaelementi hulgas sisalduda? Iga elementi on hulgas ks kord. 6. Milliste smbolitega esitatakse elemendi kuulumist vi mittekuulumist hulka? Elemendi e kuulumine hulka A thistatakse Elemendi e mittekuulumist hulka A thistatakse 7. Millal on mingi hulk teise hulga osahulgaks? Hulk A on hulga B osahulk, kui hulga A elemendid on ka hulga B elemendid. 8. Millal on kaks hulka teineteise osahulkadeks? Kaks hulka on teineteise osahulkadeks, kui nad on vrsed. 9. Mis on Venni diagramm? Venni diagramme kasutatakse hulkade graafiliseks esitamiseks. Diagrammil esitatakse hulki ringjoontena, mille see on hulgaelemendid. 10. Milline on kahe hulga Venni diagramm? Kolme hulga Venni diagramm? I A B A C 11. Milline on nelja hulga Venni diagramm? I A C D B vi A B C D I B I

12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20.

Mis on universaalhulk? Universaalhulk on kigi hulkade hulk. Mis on hulga tiend? Hulka mittekuuluvad elemendid. Millise hulga osahulgaks on iga hulk? Iga hulk on iseenda osahulk ning universaalhulga osahulk. Mitu erinevat osahulka on n-elemendilisel hulgal? Igal hulgal on osahulka. Mis on hulga astmehulk? Astmehulk on hulga kigi osahulkade hulk. Mitu elementi on n-elemendilise hulga astmehulgas? elementi. Millist hulka nimetatakse lplikuks hulgaks? Hulk on lplik, kui ta sisaldab kindla arvu elemente. Millist hulka nimetatakse lpmatuks hulgaks? Lpmatu hulk sisaldab lpmatult palju elemente. Millist hulka nimetatakse loenduvaks hulgaks? Hulk on loendub, kui tema elementidele saab vastavusse seada naturaalarve {0,1,2,3,...}. 21. Mis on loendamine? Hulga elementidele naturaalarvude omistamine.

22. Tuua nide lpmatust loenduvast hulgas ja lpmatust mitteloenduvast hulgast. Lpmatud loenduvad hulgad on naturaalarvude hulk ja tisarvudehulk . Lpmatu mitteloenduv hulk on reaalarvude hulk . 23. Millised hulgaaritmeetilised tehted on olemas? Millised on nende tehtemrgid? Hulga tiend Hulkade hend Hulkade hisosa Hulkade vahe \ Hulkade smmeetriline vahe 24. Millised on unaarsed ja millised on binaarsed hulgaaritmeetilised tehted? Unaarne rakendul hele hulgale hulga tiend. Binaarsel tehtel on operandideks kaks hulka hlkade hend, hisosa, vahe, smmeetriline vahe. 25. Millisele aritmeetilisele tehtele vastab iga konkreetne hulgaaritmeetiline tehe? hend liitmine hisosa korrutamine Vahe - lahutamine 26. Millist tehet nimetatakse hulgaaritmeetiliseks korrutamiseks? Hulkade hisosa. 27. Millist tehet nimetatakse hulgaaritmeetiliseks liitmiseks? Hulkade hend. 28. Selgita, millised elemendid kuuluvad kahe hulga hendisse? Mlema hulga elemendid. 29. Selgita, millised elemendid kuuluvad kahe hulga hisosasse? Mlema hulga hised elemendid. 30. Millised hulgad on mittelikuvad? Mittelikuvatel hulkadel puudub hisosa. 31. Mis on lpliku hulga vimsus? Lpliku hulga vimsus on tema elementide arv. 32. Mida vljendavad Grassmanni valemid? Hulkade hendi vi hisosa elementide arvu. 33. Milliseid tehteid asendavad hulgaaritmeetilised asendusseosed? Hulkade vahe ja smmeetriline vahe. 34. Milline on hulgaaritmeetiliste tehete prioriteedijrjestus? Millal see oluliseks osutub? Tiend, hisosa, hend, vahe, smmeetriline vahe. Oluline kui avaldises puuduvad sulud. 35. Mille poolest erinevad teineteisega duaalsed hulgaavaldised? Duaalses hulgaavaldises on hend asendatud hisosaga, hisosa hendiga, universaalhulk thihulgaga ja thihulk universaalhulgaga. 36. Mis on hulgaavaldise Cantori normaalkuju? Avaldis, milles on hulgaaritmeetilistest tehetest hend ja hisosa, tiend vib olla rakendatud vaid ksikutele hulkadele. 37. Milline on Cantori minimaalne normaalkuju? Minimaalne Cantori normaalkuju on vhima keerukusega ehk vhima hulgathistega Cantori normaalkuju. 38. Milline on Cantori tielik normaalkuju? Cantori tielik normaalkuju on selline hisosade hend vi hendite hisosa, kus igas tehtes osalevad kik avaldises leiduvad hulgad. 39. Kuidas teisendatakse mittetielik Cantori normaalkuju tielikuks? Mittetieliku Cantori normaalkuju teisendamiseks tielikule Cantori normaalkujule saab puudulikke hulki lisada kleepimisseadusega. 40. Mis on hulkade ristkorrutis? Hulkade ristkorrutis on hulga elementide jrjestatud paaride hulk, kus paari esimene element on esimeseks teguriks olevast hulgast ja paari viimane element on viimaseks teguriks olevast hulgast. 41. Kuidas esitatakse jrjestatud paari? <a,b> 42. Mis on hulkade otseruut? Hulkade otseruut on hulga ristkorrutis iseendaga. 43. Mis on kortee? Jrjestatud paare, kolmikuid, nelikuid jne. nimetatakse ka n-kohalisteks korteeideks. 44. Kuidas on esitatav tasandi iga punkt? Tasandi iga punkt on esitatav tema koordinaatide jrjestatud paariga. 45. Kuidas on esitatav ruumi iga punkt? Ruumi iga punkt on esitatav tema koordinaatide jrjestatud kolmikuga.

Vastavused ja relatsioonid
1. Mis on vastavus? Vastavus ehk seos seab he hulga elementidele vastavaks teise hulga mingeid elemente. 2. Mis on vastavuse lhtehulk? Lhtehulk on hulk, mille elementidele seatakse vastavaks mingi hulga elemente. 3. Mis on vastavuse sihthulk? Sihthulk on hulk, mille elemente seatakse vastavaks lhtehulgale. 4. Millise hulga osahulgaks vastavus osutub? Vastavus on lhtehulga ja sihthulga ristkorrutise osahulk. 5. Mis on vastavuse mramispiirkond? Mramispiirkonna moodustavad vastavuses osalevad lhtehulga elemendid. 6. Mis on vastavuse muutumispiirkond? Muutumispiirkonna moodustavad vastavuses osalevad sihthulga elemendid. 7. Mis on vastavuse tiend? Vastavuse tiendi moodustavad jrjestatud paarid, mis ei kuulu vastavusse. 8. Mis on vastavuse prdvastavus? Vastavuse prdvastavus seab sihthulga elementidele vastavaks lhtehulga elemente. 9. Millist tehet saab vastavustega teha? Vastavustega saab teha kompositsioonitehet ehk vastavuste korrutamist. 10. Milline vastavus on kikjal mratud? Kikjal mratud vastavuses osalevad kik lhtehulga elemendid. 11. Milline vastavus on kikjale mratud?Kikjale mratud vastavuses osalevad kik sihthulga elemendid. 12. Milline vastavus on hene? Vastavus on hene, kui igale mramispiirkonna elemendile vastav tpselt ks muutumispiirkonna element. 13. Milline vastavus on ks-hene? Vastavus on ks-hene, kui ta on hene ja muutumispiirkonna iga element vastav tpselt hele mramispiirkonna elemendile. 14. Mis on funktsioon? Funktsioon on kikjal mratud hene vastavus. 15. Milline funktsioon on osaliselt mratud? Funktsioon on osaliselt mratud, kui lhtehulgas leidub vastavuses mitteosalevaid elemente. 16. Mis on pealekujutus? Pealekujutuseks nimetatakse srjektsiooni. 17. Mis on srjektsioon? Srjektsioon on kikjale mratud funktsioon. 18. Mis on injektsioon? Injektsioon on ks-hene funktsioon. 19. Mis on bijektsioon? Bijektsioon on kikjale mratud ks-hene funktsioon. Bijektsioon on samaaegselt nii srjektsioon kui ka injektsioon. 20. Mis jreldub bijektsiooni korral lhtehulga ja sihthulga vimsuste kohta? Bijektsiooni korral on lhtehulga ja sihthulga vimsused vrdsed. 21. Mis on binaarne relatsioon? Binaarne relatsioon on vastavuse erijuht, kus nii lhtehulk kui ka sihthulk on ks ja sama hulk. 22. Mis on binaarsuhte alushulk? Binaarsuhte alushulk on hulk, millel on mratud relatsioon. 23. Mis on relatsioonikriteerium? Relatsioonikriteerium on reegel, mille abil on alushulga elemendid seotud vastavuspaarideks. 24. Kas igal relatsioonil on relatsioonikriteerium alati olemas? Relatsioonil ei pea alati relatsioonikriteerium olemas olema. 25. Millised on relatsiooni esitusviisid? Relatsioone vib esitada jrjestatud paaride hulgana, orienteeritud graafina, naabrus- ehk lhedusmaatriksiga.

26. Millised on relatsioonide omadused? Relatsioonide omadused: a. Refleksiivsus alushulga iga element on relatsioonis iseendaga. b. Antirefleksiivsus alushulga kski element pole relatsioonis iseendaga. c. Smmeetria d. Antismmeetria e. Transitiivsus f. Antitransitiivsus 27. Milline relatsioon on mitterefleksiivne? Mittesmmeetriline? Mittetransitiivne? Mitterefleksiivne funktsioon pole refleksiivne ega antirefleksiivne. Mittesmmeetriline funktsioon pole smmeetriline ega antismmeetriline. Mittetransitiivne funktsioon pole transitiivne ega antitransitiivne. 28. Mis on relatsiooni kaugus mingi konkreetse omaduseni? Relatsiooni kaugus omaduseni on jrjestatud paaride arv, mis tuleb relatsiooni lisada vi sellest eemaldada, et omadus kehtima hakkaks. 29. Mis on relatsiooni transitiivne sulund? Milline on tema this? Relatsiooni transitiivne sulund on vhima paaridearvuga transitiivne relatsioon, mis sisaldab endas alamhulgana relatsiooni. 30. Millega osutub vrdseks transitiivse relatsiooni transitiivne sulund? Transitiivse relatsiooni transitiivne sulund on vrdne transitiivse relatsiooni endaga.

Tkeldused
1. Milliste omadustega relatsioon on ekvivalentsisuhe? Relatsiooni nimetatakse ekvivalentsisuhteks, kui ta on refleksiivne, smmeetriline ja transitiivne. 2. Mis on ekvivalentsiklass? Ekvivalentsiklassiks nimetatakse ekvivalentsisuhte sellist osahulka, mille kik elemendid on omavahel relatsioonis. 3. Mis on hulga tkeldus? Hulga tkeldus on selle hulga mittelikuvate osahulkade hulk, millel on kindlad omadused. 4. Millest tkeldus koosneb? Tkelduse elementideks on ekvivalentsisuhte kik ekvivalentsiklassid. 5. Mis on tkelduse plokk (ehk tkelduse tkk)? Tkelduse koosseisu kuuluvaid ekvivalentsiklasse nimetatakse ka tkelduse plokkideks ehk tkelduse tkkideks. 6. Millisel juhul on kaks hulgaelementi (konkreetse ekvivalentsisuhte kohaselt) ekvivalentsed? Kaks hulgaelementi on ekvivalentsed, kui nad kuuluvad hte ekvivalentsiklassi. 7. Millised omadused on tkelduse osahulkadel? kski plokk pole thi; mistahes kaks plokki ei oma hisosa; kikide plokkide hend vrdub tkeldatud hulgaga. 8. Milliseid tehteid saab tkeldustega teha? Tkeldustega saab teha tehteid: liitmine, korrutamine ja vrdlustehted. 9. Kas erinevate hulkade tkeldustega saab teha tehteid? Omavahel liita, korrutada ja vrrelda saab ainult sama hulga tkeldusi. 10. Mis on tkelduste korrutiseks vi tkelduste summaks? 11. Millisel juhul on tkeldus mingist teisest tkeldusest viksem? 12. Millisel juhul on tkeldused teineteisega mittevrreldavad? 13. Millisel juhul on tkeldused vrdsed? Tkeldused on vrdsed, kui nad koosnevad samadest plokkidest. 14. Kas tkelduste korrutis on teguriteks olnud tkeldustest suurem vi viksem? 15. Kas tkelduste summa on liidetavateks olnud tkeldustest suurem vi viksem? 16. Mis on nulltkeldus? Mis on hiktkeldus? Kuidas neid thistatakse?

Jrjestussuhe
1. Mis on osaline jrjestussuhe? Osaline jrjestussuhe on relatsioon, mis on antismmeetriline ja transitiivne. 2. Milline on range osaline jrjestussuhe? Kui osaline jrjestussuhe on ka antirefleksiivne, siis ta on range osaline jrjestussuhe. 3. Milline on mitterange osaline jrjestussuhe? Kui osaline jrjestussuhe on ka refleksiivne, siis ta on mitterange osaline jrjestussuhe. 4. Mis on jrjestuskriteerium? Jrjestuskriteerium on jrjestussuhet mrav reegel. 5. Millist hulka nimetatakse osaliselt jrjestatuks? Osaliselt jrjestatuks nimetatakse hulka, kus vhemalt 2 elementi pole omavahel vaadeldava vrdluskriteeriumiga vrreldavad. 6. Kuidas esitatakse jrjestussuhet lhidalt tema alushulga ja jrjestuskriteeriumi abil? 7. Mis on tielik jrjestussuhe? Tuua niteid. Tielik jrjestussuhe on relatsioon, kui hulga mistahes 2 elementi on relatsiooni jrjestuskriteeriumi alusel vrreldavad. 8. Mis on Hasse diagramm? Kuidas ta koostatakse? Hasse diagramm on osalise jrjestussuhte graafiline esitus. 9. Millisel juhul tleme, et ks element diagrammil katab teist elementi? Element katab teist elementi, kui osaliselt jrjestatud hulga 2 elementi on Hasse diagrammil joonega hendatud. 10. Mis on jrjestussuhte minimaalne element? Mis on maksimaalne element? 11. Mis on jrjestussuhte vhim element? Mis on suurim element? 12. Mis on osaliselt jrjestatud hulga mingi osahulga lemtke? 13. Mis on osaliselt jrjestatud hulga mingi osahulga alamtke? 14. Mis on lemraja? Kuidas teda teisiti nimetatakse ja kuidas thistatakse? 15. Mis on alamraja? Kuidas teda teisiti nimetatakse ja kuidas thistatakse? 16. Mis on vre? Vre on jrjestussuhe, kus alushulga suvalise kahe elemendi jaoks leidub alamraja ja lemraja. 17. Millised 2 tehet on vres defineeritud tema elementidele? 18. Mis on vreavaldis? 19. Millised seadused kehtivad vreavaldiste jaoks? 20. Kuidas saadakse duaalne vreavaldis? 21. Mis on vreavaldiste duaalsusprintsiip? 22. Kuidas avalduvad vretehete kaudu vreelementide paari {a,b} alamraja ja lemraja? 23. Mis on vre alamtke? Mis on vre lemtke? 24. Millisel juhul vib alamtke ja lemtke puududa? 25. Milline vre on tkestatud? 26. Milline vre on distributiivne? 27. Mis on vreelemendi tiend? Kuidas teda thistatakse? 28. Mitu tiendit saab olla tkestatud distributiivse vre igal elemendil? 29. Milline vre on tienditega vre? 30. Milline vre on Boolei algebra? Tuua niteid Hasse diagrammidena? Boolei algebrad on tkestatud, distributiivsed ja tienditega vred. 31. Milliseid osalise jrjestussuhte elemente nimetatakse aatomiteks?` 32. Kuidas on Boolei algebras tema kik elemendid aatomite kaudu esitatavad?

Graafid
1. Mis on graaf? Millest graaf koosneb? Graaf on objektidevaheliste seoste joonismudel. Graaf koosneb kahte tpi elementidest: tippudest ja neid hendavatest kaartest. 2. Mille poolest erinevad orienteeritud graaf ja orienteerimata graaf? Orienteeritud graafi kik kaared on suunatud ja neid esitatakse graafi joonisel nooltega, orienteerimata graafi kik kaared on suunamata ja neid esitatakse graafi joonisel kahte tippu hendava lihtsa joonega. 3. Mis on thi graaf? Mis on tielik graaf (tisgraaf)? Thi graaf on graaf, kus pole htegi kaart ehk tema kaarte hulk on thi ( ). Tielik graaf on graaf, kus iga tipp on hendatud kikide teiste tippudega. 4. Mis on tipu vljundaste? Mis on tipu sisendaste? Orienteeritud graafi tipu vljundaste on sellest tipust vljuvate kaarte arv. Orienteeritud graafi tipu sisendaste on sellesse tippu saabuvate kaarte arv. 5. Mis on orienteerimata graafi tipu aste? Orienteerimata graafi tipu aste on selle tipuga seotud kaarte arv. 6. Mis on paaristipp? Mis on paaritu tipp? Paaristipp on paarisarvulise astmega tipp. Paaritu tipp on paarituarvulise astmega tipp. 7. Mitu paaritut tippu saab graafil olla? Igal graafil on paarisarv paarituid tippe. 8. Mis on tee? Mis on lihttee? Mis on elementaartee? Tee on orienteeritud graafi kaarte jrjestus, kus iga jrgmise kaare algustipuks on eelmise kaare lpptipp. Lihttee on tee, kus pole korduvaid kaari. Elementaartee on tee, mis ei lbi htegi graafi tippu le he korra. 9. Milline graaf on sidus? Milline graaf on hepoolselt sidus? Orienteeritud graaf on sidus, kui igast tema tipust leidub tee mistahes teise tippu. Orienteeritud graaf on hepoolselt sidus, kui tema mistahes kahe tipu a ja b korral leidub tee kas tipust a tippu b vi tipust b tippu a. 10. Mis on ahel? Mis on lihtahel? Mis on elementaarahel? Orienteerimata graafi korral nimetatakse teele vastavat kaartejrjestust ahelaks. Orienteerimata graafi lihtahelale vastab orienteeritud graafi lihttee ja elementaarahelale vastab elementaartee. 11. Mis on suletud tee? Mis on kontuur? Mis on tskkel? Suletud tee on tee orienteeritud graafil, mis lppeb oma algustipus. Kontuur on suletud elementaartee orienteeritud graafil. Tskkel on orienteerimata graafi suletud elementaarahel. 12. Mis on Hamiltoni kontuur? Mis on Hamiltoni tskkel? Hamiltoni kontuur lbib tpselt 1 kord kik orienteeritud graafi tipud ja lppeb oma algustipus. Hamiltorni tskkel lbib tpselt 1 kord kik orienteerimata graafi tipud ja lppeb oma algustipus. 13. Mis on Euleri kontuur? Mis on Euleri tskkel? Euleri kontuur on suletud lihttee ehk kaartejrjestus, mis lbib tpselt 1 kord kik orienteeritud graafi kaared ja lppeb oma algustipus. Euleri tskkel on suletud lihtahel ehk kaartejrjestus, mis lbib tpselt 1 kord kik orienteerimata graafi kaared ja lppeb oma algustipus. 14. Milline on Euleri graafi tunnus orienteerimata graafi korral? Orienteerimata graaf on Euleri graaf, kui ta omab Euleri tsklit ehk tema kikide tippude aste on paarisarvuline ehk kik tipud on paarisarvulised. 15. Milline on Euleri graafi tunnus orienteeritud graafi korral? Orienteeritud graaf on Euleri graaf, kui ta omab Euleri kontuuri ehk iga tipu sisend- ja vljundaste on vrdsed. 16. Mis on jkgraaf? Jkgraaf on graaf, mis saadakse osade kaarte rajtmisega, kusjuures kik tipud silivad. 17. Mis on taandatud graaf? Taandatud graaf on graaf, kus on ra jetud osad tipud ja nendega seotud kaared. 18. Mis on alamgraaf? Alamgraaf on graaf, mis on mingi graafi taandatud graafi jkgraaf ehk on sellele graafile samaaegselt nii taandatud graaf kui ka jkgraaf.

19. Milline graaf on kahealuseline? Graaf on kahealuseline, kui tema kik tipud jagunevad kaheks mittelikuvaks osahulgaks selliselt, et graafi iga kaar seob he osahulga mingit tippu teise osahulga mingi tipuga. 20. Milline graaf on tasandiline? Graaf on tasandiline, kui ta on paigutatav tasandile selliselt, et ta kaared ei liku. 21. Mis on orienteeritud graafi baas? Kas baas on suurim vi vikseim vimalik hulk? Orienteeritud graafi baas on selline minimaalne tippude osahulk, kus selle osahulga tippudest leidub tee selle graafi mistahes teise tipuni. 22. Mis on graafi sltumatute tippude hulk? Kas ta on suurim vi vikseim vimalik hulk? Graafi sltumatute tippude hulk on graafi tippude selline osahulk, kus suvalised 2 tippu selles hulgas pole graafil kaarega seotud. 23. Millised graafid on isomorfsed? Graafid on isomorfsed, kui neil on samapalju tippe ja samapalju kaari ning nende graafide nii tipud kui ka kaared on seatavad ks-hesesse vastavusse selliselt, et mlemas graafis seovad vastavad kaared vastavaid tippe. 24. Mille poolest vivad isomorfsed graafid teineteisest erineda? Isomorfsed graafid vivad teineteisest erineda tippude ja kaarte thistuse ning paigutuse pooles. 25. Mis on prdgraaf? Orienteerimata graafi prdgraaf on samade tippudega orienteerimata graaf, mis sisaldab kaari nende tippude vahel, kus esialgses graafis pole kaart ja vastupidi. 26. Mis on multigraaf? Multigraaf on graaf, mille tipupaaride vahel esineb mitu kaart. 27. Mis on puu? Kuidas on puu tippude ja kaarte arv omavahel seotud? Puu on sidus tskliteta orienteerimata graaf. Kui puul on n tippu, siis on tal (n-1) kaart. 28. Mis juhtub puu sidususega kui tema suvaline kaar eemaldada? Kui puus eemaldada ks kaar, siis pole graaf enam sidus ja pole enam ka puu. 29. Mis juhtub, kui puule lisada 1 kaar juurde? Kui puule lisada 1 kaar, siis tekib tskkel ja saadud graaf pole enam puu. 30. Mis on graafi vrvimine? Graafi vrvimine on vrvide omistamine graafi tippudele selliselt, et mistahes kaks omavahel kaarega hendatud tippu oleksid erinevat vrvi. 31. Mis on graafi kromaatiline arv? Graafi kromaatiline arv on minimaalne arv, mis nitab, mitme erineva vrviga nnestub graafi tipud vrvida selliselt, et naabertipud oleksid erinevat vrvi. 32. Millise graafi kromaatiline arv on 1? Kromaatiline arv 1 on ainult thjal hulgal. 33. Millise graafi kromaatiline arv on 2? Kromaatiline arv 2 on kahealuselisel hulgal. 34. Kui suur vib maksimaalselt olla tasandilise graafi kromaatiline arv?