Pogenemine oma maailma Mehis Heinsaare (snd 1973) romaan , Artur Sandmani lugu” réagib Ghest lhtsast mehest, kes teenib oma igapaevast leiba trammijuhina, Sandmani elu on suhteli- selttiksluine, kuigi noorena oli ta tegelenud kunstiga ning olnud Ghiskonna suhtes massumeelselt halestatud. Uhel paeval saab mees aga porutada, mille tagajar- jel ta avastab, et temas elab justkui keegi teine. Alguses ehmatab see Sandma- ri, kuid tasapisi hakkab ta aina enam ja enam selle telse iseendaga samastuma, ‘olgu sis hingelt voi vaimult. Kuni ta otsustab ette votta rannaku iseenda hinges. Pagemine elutegelikkuse cest teise reaalsusesse ehk eskapism on samuti sei- sukohavdtt dhiskonna suhtes - tegemist on pisikese massuga, milles osaleb kill ainult Uks inimene. Iga inimene peab leidma endas joudu teha midagiteisti,ehi- tada Giles iseenda maailm, mis on parem kui Uhiskonnas Gldiseltlevinud. Mulle meeldib, kui argine maailm ja miiiitiline niiviisi h66rduvad omavahel. (Mehis Heinsaar) Artur Sandmani lugu Mehis Heinsaar Katkend Moddus paar nadalat, ilma et midagi erilst oleks va- hepeal juhtunud. Artur ja Heili tegid oma igapdevast 106d, linn nende amber elas oma igapaevast elu ning eg kOndis kuuldamatul linnusammul lab linna, inimes- te ja Eestimaa ‘Ometi hakkas Artur Sandman end kesk seda rahulik- ku ja argipdevast elu dha imelikumait tundma. Oigemini~ imelikult hakkasta end tundma kesk omaenda keha. Nagu claks ja hingaks ta kesk vOdrast kookorit. Séites tram- ‘miga igapdevast Kopi ja Kadrioru vahelst lini, ji ta tint Japseliku huviga vaatlema oma juhtkangist kinni hoidvat pparemat kat, ja seejarel pahemat, sutsetavat katt, mis li- kus suu ja huakna vahet, aeg-alalt vilbates vastusbitvaile trammijuhtidele ning aeg-ajalt kustutades koni tuhatoos. Uha sagedamini ehmatas teda sdidu ajal vaatepeeglist tema enda rahulik nagu, sinakashallid, maailmaga rahul olevad silmad, ning dha sagedamini tundis ta, et nende rahulike silmade tagant silmitsevad seda maailma veel aihed, dsna hiljuti arganud ja ohtlikud unistaja-silmad Samuti tundis Artur, kuis keegi tema suu labi aeg-ajalt ‘hku ahmib, just nagu oleks tal Sandmani keres kitsas ja ebamugav. Sdarased asjad tegid Arturi murelikuks, Aga mis siis," métles ta, , kui mind mu enese keres vahest tbes- ti rohkem on kui ks, ja kui see teine, keda ma praegu tunda ei taha ja Koguni kardan, mind tepoolest aidata tahab, Sel juhul.. sel juhul voiksin ma vahemasti proo- vida ta soovile vastu tulla, 86 Paev hiljem, Ohel argisel tunnil, mil tOdle ruttavad ini rmesed Balti jaama peatuses parasjagu trammi astusid prooviski Artur vaga ettevaatlkult oma paremat katt veidi enese poole nihutada, ilma et ta samal ajal end liiguta ‘nuks. Ja ~ kummaline kill ~see Onnestus! Tema juhtkan- gil Iebav parem kasi ei nihkunud paigast, samal aja! kui Sandman ometi vga selgestitundls,kuis sormed end sor- medest lahti lasevad, justkui tmbaks ta need valja naha kage kinni kasvanud kinnastest. Sis proovis ta sama va- saku kdega. Ka see Snnestus. Ja nagu pusiks ta end valja kitsaksjddinud kampsunist,suutis Sandman viimaks kaied coma kttest paris enese sisse tommata. Kuid pealtnaha pol- ‘nud ikka veel justkui midagi juhtunud. Parem kasi hoidis endiselt juhthoovast kinni ning pahem, suitsetav kasi, li- kus suu ja Shuakna vahet, aeg-ajalt vibates vastusbitvalle trammijuhtidele ning aeg,ajat raputades tuhka plekktoo- si, Teatava Oudustundega taheldas Artur, et kied, millest ta just asa oll veel dhed kaed valja tommanud ning mis cenam just nagu tale ei kuulunud, tegutsesid nid toesti ilma temata edasi- vajutasid uste sulgerise nupule, tom- basid juhtimishoova alla ning tramm likus edasi,ilma et ta ise oleks enam sell juhtimisse sekkunud. Seejarel, dha suuremast uudishimust kantuna, proovis mees ettevaat- lkult ara tommata ka nagu oma ngost. Ja ennde! — jarsu ‘ndksakuga end tahapoole kallutades tekkis testi justkui vaike avaus... he no vahele. Artur tundls, kus ta nina rebenes nina kiljest lahti, posed eraldusid poskedest ja kérvad korvadest ning silmad, veel Ghed silmad nagidddd nigu, tema enda kolmektimne vile aastast nagu seestpoolt,justkui oleks see mingi mask. Ja kérvades, tema uutes kOrvades hakkas kostma imelikku mihinat, vere ja sidame tuksumise mohinat... Saarases olukorras labistasid Artur Sandman’ pead korraga sedavord sega- dusse viivad ning hirmutavad tunded, et ta otsustas ki ruga oma vast koorunud nao ja uued kéed vanasse ke- hhasse tagasi likata, ‘Ohtul, parast seda kui Arturcll trammi depoosse juhti- nud, ei saanud ta enne rahulikku hingamisttagasi, kui ol Vineeri peatuse krval asuvas bears arajoonud kaks kann ‘Slut ning s66nuad sinna juurde ara Uhe rasvase seaprae. Ja Arturi hea enesetunne olekski vahest oma vana- desse roobastesse tagasi pdordunud, kui poole so6mise pealt mitte ebamugavad matted teda jalle poleks Gles leidnud, Nad istusid ima luba kusimata Arturi lauda, jaiides teda voidurddmsalt silmitserna uNagu sa nagid,” hakkasid métted kohe seletama, «pole su elul sind vaja. Ta saab ilma sinuta vaga has- ti hakkama, Juhib trammi kui vaja, teeb poes vajalikud stud, lobiseb ja armatseb naisega. On ju paevselge, et sina ei ela enam oma elu, et elu elab juba ammugi sind. Ja mida enam sa saarase eluga lepid, seda vahem tal sind vaja on. Sinu naeru, sins nagemist ja trotsi. Vahe~ haaval, nil et sa et markagi, hakkab ta tegutsema sinu eest. Hakkab motlema sinu eest. Kas siis testi pole enam htegi kohta, kus ma teist rahu saaksin!” urises Sandman. Kuid ebamugavad matted ei teinud tema kaebu- sest valjagi Su tegelik satus on uinunud,” seletasid nad edasi, «see on uinunud kuhug! sinusse endasse. Kuid ara arva, et ta on surnud.” Ma olen oma elu peremees ega lase Kellelgi end kamandada!" .Eksid, sObrake," nahvasid métted vastu, ,las me ‘aagime, kuidas on asjalood tegelikult, Su intimne saa- tus, need varvid, need varjundid, mida ainult sina, ai null sina ja keegi teine omal ajal nagid, need harali- sed, kusagit su sUgavastsisimast bles kerkinud matted, tmida sa ei osanud muul moel lahti motelda, kui et nad ‘unapuust mereloomadeks voolisid ~ see oli mang, sur mang sinu ja maailma vahel. S2 olid maailma, oma vai- kese maailma looja kesk suurt maailma, See oli ohtik ja lobus mang sinu ja elu vahel: aja, mil sa veel avastasid ‘vo6raid hove ja kaisid metsistunud ja hamarates aeda- des pirnivargil,stida poksumas kui linnul. Kui sa voisid tundide kaupa jalgida Gheainsama pornika teekonda, Kui sind konetas iga t&navanurk, iga koer ja iga kaabu vastutulja peas. Sina tantsitasid sis elu, mitte elu sind. Kuid elule et mela, kui keegi teine teda moéda tantsu- porandat ringi veab, tema tahab ikka ise tantsitada. Ja aihel hetket, dhe! hajameetsel hetiel, mil su tahelepanu oli mujale suunatud, peitis ta su tantsupill dra. Kuhugi sinusse endasse." ‘Artur ohkas, Ta pidi tunnistama, et ebamugavate mo- tete veenmisoskus on tema vastupanust tugevam. Ja mis ma sis tegema peaksin?” kisis ta alistunud haatel. «Témba siida ra oma stidamest ja silmad ara oma silmadest ning mine otsima oma elamata elu. See on si- rus alles. Otsi Gles see sigav ja saladusi tals meri, mis| sinus kunagi laius. Ning asu teele juba tana.” Sandman kalas ilejanud poo! kannu tut dhe -muga kurku, phkis kdege suu pultaks ja tOusslauast, Ta cil tulnud sia paevatddst valja puhkama, kuid niidd valius| ta baarist veelgi aritunumalt, kui oli sinna sisenenud. Jirgmised kaks 86d magas ta ahutut und, Valha puh- kamata, valja magamata,olles enese peas likuvate kum- imaliste mBtete pirast juba kergelt paanilises meeleolus, plaanis Artur tdsiselt psithhiaatri poole péérdumist. Oha ‘enam kummitas teda sdnulseletamatu tunne, just nagu elaks ta keha temast lahus. Just nagu elaks ta toepoo- lest mingit kahepaikset elu. »Wahest olen ma tmmatud mingisse imelikku man- gu?" motiskles Sandman pimedasse toanurka vahtides Aga sellisel jubul milisesse mangu?... Ja kellele seda vaja on?” eA ue i Cee ee ee re RU Ue he Ce eto oat ae Ge ra t Ree eee ca Be OL Ce 87