14.05.

2020

◼ Keha liikumise määravad ära sellele

mõjuvad jõud.
◼ Järgnevalt tutvume erinevate looduses
esinevate jõududega.
◼ Esimeseks jõuks on…

1 2

Tuntud legend

DÜNAAMIKA

10. klassi konspekt

GRAVITATSIOONIJÕUD,
RASKUSJÕUD, KAAL.

3 4

◼ Newtoni üldistas
Enne kui Newtonile õun pähe kukkus:
nende seadus-
oli uuritud raskusjõu mõju kehadele ja pärasuste põhjal ja
vaba langemise seaduspärasusi 1687. aastal
(Galilei) – raskusjõud sõltub keha avaldatud raamatus
massist; “Loodusfilosoofia
oli leitud planeetide liikumisi kirjeldavad
matemaatilised
alused” sisaldus
seadused (Kepler) – Newtoni tuletus:
muuhulgas ka
jõud sõltub kaugusest gravitatsiooni-
pöördvõrdeliselt. seadus.

5 6

1
 14.05.2020

◼ Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kus

kaks punktmassi tõmbavad teineteist
F – gravitatsioonijõud (1 N)
jõuga, mis on võrdeline nende masside
korrutisega ja pöördvõrdeline G – gravitatsiooni konstant
nendevahelise kauguse ruuduga. m1, m2 – kehade massid (1 kg)
r – punktmasside vaheline kaugus (1 m)
m1  m2
◼ Valemina: F = G ◼ Kuidas hinnata kehade vahekaugust?

r2 ◼ Reaalsetel kehadel arvestatakse

vahemaad massikeskmetest.

7 8

Gravitatsiooni- N  m2 ◼ Gravitatsiooniseaduse tõestus: 1846.

G = 6,7  10 −11 aastal avastati planeet Neptuun,
konstandi kg 2
määras asukohast, mis oli välja arvutatud
esimesena kasutades gravitatsiooni seadust.
katseliselt
Henry
Cavendish
1798. aastal
pöördkaalu abil.
Video.
◼ Prantslane Leverrier arvutas, sakslane
Galle avastas.
9 10

◼ Gravitatsioonijõud mõjub kõikidele ◼ Gravitatsioonijõud mõjub kõikidele

kehadele. kehadele.
◼ Gravitatsiooni mõjul: ◼ Gravitatsiooni mõjul:
tekivad looded tekivad ja kaovad erinevad taevakehad;
(tõus ja mõõn); liiguvad planeedid, tähed, galaktikad;
paindub valgus.
◼ Õpikust lk 40 ülesanded 1, 10re 2, 4.
◼ Gümnaasiumi ülesannete kogust
probleemid: 4.2, 4.3, 4.6., 4.7, (4.5)
Joonis:http://entsyklopeedia.ee/meedia/lo
oded1/looded_tous_ja_moon

11 12

2
 14.05.2020

◼ Füüsikas vaadeldakse massi kahel moel ◼ Mille poolest erinevad gravitatsioonijõud ja

ja nimetatakse vastavalt inertne mass ja raskusjõud?
raske mass. ◼ Raskusjõud on gravitatsioonijõud, mis
◼ Inertne mass on leitav jõu mõjul kehale mõjub suurte taevakehade läheduses
tekkiva kiirenduse kaudu. olevatele kehadele.
◼ Raske mass saadakse kehale mõjuva ◼ Valem: F = m  g Tuletuskäik.
gravitatsioonijõu mõõtmisel. ◼ Raskuskiirendus g näitab kui suure
◼ Füüsika ei erista neid üksteisest ja väidab kiirenduse saab keha mingisuguse suure
kogemustest lähtuvalt, et need massid on taevakeha lähedal.
samaväärsed.

13 14

◼ Ümardatud raskuskiirendused ◼ Kuidas muutub raskuskiirendus Maast

päikesesüsteemi planeetidel: eemaldudes?
Merkuur 4 m/s2 ◼ Kõrguse kasvades raskuskiirendus
Veenus 9 m/s2 väheneb.
M
Maa 10 m/s2 ◼ Valemiga: g = G 
Marss 4 m/s2 kus (R + h )2
Jupiter 26m/s2 R- Maa raadius (6,37·106 m)
 Saturn 11 m/s2 M- Maa mass (5,98·1024 kg)
Uraan 10 m/s2 h – kõrgus Maa pinnast (1 m),
N  m2
Neptuun 14 m/s2 G – gravitatsiooni konstant G = 6,7  10 −11 2
kg

15 16

Raskuskiirenduse vähenemine kõrguse kasvamisel

Raskuskiirenduse vähenemine kõrguse kasvamisel
9,850
Raskuskiirendus/ m/s2

9,800 10,0
Raskuskiirendus/ m/s2

9,750 9,8
9,6
9,700
g 9,4
9,650 9,2
g
9,600 9,0
9,550 8,8
8,6
9,500
8,4
0 20 40 60 80 100 120 8,2
Kõrgus maapinnast / km 0 100 200 300 400 500 600
Kõrgus maapinnast / km
◼ Kuni kosmose piirini loetakse raskus-
kiirenduse väärtuseks ligikaudu 9,8 m/s2.

17 18

3
 14.05.2020

Raskuskiirenduse vähenemine kõrguse kasvamisel ◼ Õpikust

lk 42 ül 1, 2 ja 4
◼ Gümnaasiumi ülesannete kogust ül: 4.8,
12,0
Raskuskiirendus/ m/s2

10,0
4.11.
8,0
6,0 g
4,0
2,0
0,0
0 2000 4000 6000 8000 10000 12000
Kõrgus maapinnast / km

10re

19 20

◼ Kirjuta30 sekundi jooksul vihikusse 3 ◼ Kaal mõõdetava suurusena.

sõna, mis seostuvad sõnaga “kaal”. ◼ Mida tahetakse tegelikult teada: “Kui suur
◼ Kõnekeeles kasutame palju mõistet kaal. on sinu kaal?”
Näiteks: ◼ “Kui suur on sinu mass?” Kaal = mass?
“Kaalukas otsus.” ◼ Väga paljudes valdkondades (nt
“See oli ülekaalukas võit.” füsioloogia, sport, kaubandus, seadus-
“Pani oma elu kaalule.” andlus, …) kasutatakse mõistet kaal
“Seda mõtet tuleks kaaluda.”
sünonüümina massile.
◼ Füüsikas on kaalul konkreetne sisu, mis
“Selle hinde kaal kursuse hindamisel
on suurem.” on küll massiga seotud, kuid mitte sama.

21 22

◼ Mida tähendab kaal füüsikas?

◼ Kaal on Maa külgetõmbest põhjustatud
jõud, millega keha rõhub alusele või
venitab riputusvahendit. Tähis P, ühik 1 N.
◼ Kui keha seisab paigal või liigub
ühtlaselt, siis kaal on võrdne raskusjõuga
P=Fr=m·g
◼ Mille poolest erineb raskusjõud kaalust?
◼ Raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab
keha all olevat alust või riputusvahendit,
mille küljes see ripub. Pilt: Indrek Peili “Mehaanika” õpikust

23 24

4
 14.05.2020

◼ Kuikeha liigub kiirendusega alla, siis
P=m·(g-a) ja tegemist on alakoormusega.
◼ Alakoormuseks nimetatakse kiirendusest
põhjustatud kaalu vähenemist.
Kui on tegemist
vabalangemisega,
siis a=g ja keha on
kaaluta olekus
P=0.
Joonis:http://www.nuffieldfoundation.org/practi
cal-physics/apparent-weightlessness
◼ Video: kaaluta oleku tekitamine lennukis
3.00-6.25
◼ Video: kaaluta olek kosmosejaamas.
◼ Kaaluta olekus muutuvad vedelikes
esinevad nähtused, kuna molekulaarjõud
saavad ülekaalu.
◼ Kaaluta olekus vedelikes ja gaasides ei
esine konvektsiooni ja puudub
üleslükkejõud.

25 26

◼ Astronautidel/kosmonautidel/taikonautidel: ◼ Kui keha liigub kiirendusega üles, siis

esinevad tasakaalu ja koordinatsiooni- P=m·(g+a) ja tegemist on ülekoormusega.
häired, ◼ Ülekoormuseks nimetatakse kiirendusest

käte ja jalgade liigutamine nõuab

põhjustatud kaalu suurenemist.
erinevat pingutust, ◼ Ülekoormust tekitavat kiirendust

veri valgub pähe,

hinnatakse võrreldakse raskus-
kiirendusega ning öeldakse, mitu g-d (ehk
vedelikviiakse raskuskiirendust) inimesele mõjus.
kehast välja,
vere koostis ◼ Inglise keeles öeldakse selle kohta ka g-
muutub… force.

27 28

◼ Video: õhujõudude treening tsentrifuugis

◼Video: lõbustuspargis
◼Video: vormel 1 autoga sõites ◼ Video: inimvõimete piiride kompamine

29 30

5
 14.05.2020

Näited g-jõududest: Näited g-jõududest:

Vabalangemine 0g Vabalangemine 0g
Seistes Kuul 0,16 g

31 32

Näited g-jõududest: Näited g-jõududest:

Vabalangemine 0g Vabalangemine 0g
Seistes Kuul 0,16 g Seistes Kuul 0,16 g
Seistes Maal 1g Seistes Maal 1g
Kosmoserakett startides 3g

33 34

Näited g-jõududest: Näited g-jõududest:

Vabalangemine 0g Vabalangemine 0g
Seistes Kuul 0,16 g Seistes Kuul 0,16 g
Seistes Maal 1g Seistes Maal 1g
Kosmoserakett startides 3g Kosmoserakett startides 3g
Lõbustuspargis “Ameerika 3,5-6,3 g Lõbustuspargis “Ameerika 3,5-6,3 g
mäed” mäed”
Vormel 1 järsul 5g
pidurdamisel

35 36

6
 14.05.2020

Näited g-jõududest: Näited g-jõududest:

Hävituslennukiga järsul 9-12 g Hävituslennukiga järsul 9-12 g
manöövril manöövril
Inimkatses suurim 46,2 g
mõõdetud

37 38

Näited g-jõududest:
Hävituslennukiga järsul 9-12 g
manöövril
Inimkatses suurim mõõdetud 46,2 g
Surmav või tõsised > 50 g DÜNAAMIKA
vigastused
◼Õpikust lk 43 ül 1-2. 10. klassi konspekt
◼ Gümn. ülesannete kogust ülesanded: RÕHUMISJÕUD,
4.12, 4.17, 4.19, 4.60, 4.61, 4.62, 4.63, TOEREAKTSIOON,
4.64, 4.68, RÕHK
39 40

◼ Lisaks kaalule (mis alati mõjub
vertikaalselt) kokkupuutel mõjuv jõud olla
suunatud ka muudes suundades.
◼ Näiteks:
magnetiline tahvlilapp surub vastu
tahvlit,
rehvi pumbatud õhk muudab rehvi kuju,
taaraautomaadis surutakse plekkpurk
lapikuks,
sahk lükkab lumehunnikut edasi.
◼ Kõige nende mõjude puhul võib üld-
nimetusena kasutada füüsikalist suurust
rõhumisjõud.
◼ Rõhumisjõud on jõud, millega üks keha
mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga.
◼ Puudub eraldi tähis, kasutatakse lihtsalt F.
◼ Kaalu võib lugeda rõhumisjõuks.

41 42

7
 14.05.2020

◼ Newtoni III seadus ütleb, et igale jõule ◼ Ühe keha mõju teisele kehale sõltub
mõjub vastujõud. kokkupuutepinna suurusest.
◼ Rõhumisjõu toimel keha kuju muutub ja ◼ Selle võtab arvesse füüs. suurus rõhk.
tekib toereaktsioon. ◼ Rõhk on rõhumisjõud ühe ruutmeetri
◼ Toereaktsioon on rõhuvale kehale vastu kohta.
F N
mõjuv toetuspinnaga risti olev jõud. ◼ Valem: p= 1Pa = 2
◼ Tähis N.
S m
p – rõhk (1 Pa)
◼ Rõhumisjõud ja toereaktsioon on võrdsed F – rõhumisjõud (1 N)
aga vastassuunalised.  
N = −F S – kehade kokkupuute pindala (1 m2)

43 44

◼ Näidisülesanne: 67 kg massiga uisutaja ◼ Õpikust lk 44 ül 1-2

seisab jääl. Kui suurt rõhku ta avaldab
jääle, kui uisutera paksus on 3 mm ja
pikkus 32 cm?
45
◼ Praktiline töö paarilisega.
Uurimisküsimused:
Kui suurt rõhku avaldavad tooli jalad
põrandale?
Mitu korda rõhk suureneb, kui toolil
istub õpilane? Arvesta, et mass jaguneb
ühtlaselt nelja toolijala vahel.
◼ Põhikooli ül. kogust: 6.52, 6.62, 6.63,
6.65, 6.67 (tellise tihedus 1800 kg/m3),
6.68 (graniidi tihedus 3000 kg/m3), 6.69
(kasuta 6.67 andmeid), 6.66.
46

◼ Vastused:
◼ Ühikruutude meetod.
6.52 b-suurim rõhk, a-väikseim rõhk;
Arvutan ühe ruudu
6.62 a) 12 kPa, b) 3900 kPa, c) 2,5 kPa;
pindala SRUUT=a2,
6.63 12 kN
SRUUT=0,5 cm·0,5 cm
6.65 1,2 t =0,25 cm2
6.67 (tellise tihedus 1800 kg/m3),
4,5 kPa; 1,17 kPa
6.68 (graniidi tihedus 3000 kg/m3),
100 kPa
6.69 (kasuta 6.67 andmeid), 33,35 m
Joonis: https://sisu.ut.ee/mehaanika/pikkuse-
6.66. elevant 250 kPa, tüdruk 400 kPa pindala-ja-ruumala-m%C3%B5%C3%B5tmine

47 48

8
 14.05.2020

◼ Ühikruutude meetod. ◼ Ühikruutude meetod.

Märgin ära ja Märgin ära ja loendan
loendan täisruutude poolikute ruutude arvu
arvu NTÄIS=100. NPOOL=35.
Arvutan täisruutude Arvutan poolruutude
pindala pindala
STÄIS=NTÄIS ·SRUUT SPOOL=NPOOL·0,5·SRUUT
STÄIS=100·0,25 cm2= SPOOL=35·0,5·0,25 cm2=
25 cm2 4,375 cm2
Joonis: https://sisu.ut.ee/mehaanika/pikkuse- Joonis: https://sisu.ut.ee/mehaanika/pikkuse-
pindala-ja-ruumala-m%C3%B5%C3%B5tmine pindala-ja-ruumala-m%C3%B5%C3%B5tmine

49 50

◼ Praktiline paaristöö: rõhu leidmine.

◼ Ühikruutude meetod.
◼ Pealkiri: Kas vajud läbi lumekooriku?
Liidantäis- ja poolikute ◼ Töövahendid: …
ruutude pindalad. ◼ Töö käik:
SKOGU =STÄIS +SPOOL Leian ühe jalatalla pindala (m 2) kasutades
SKOGU=25 cm2+4,375 cm2 ühikruutude meetodit.
=29,375 cm2 Arvutan rõhumisjõu ja rõhu.

Teisendan pindala Kas saad kõndida lumekoorikul, kui see

põhiühikuteks (m2). talub rõhku kuni 30 kPa?
Kui tugevat rõhku peaks lumekoorik
SKOGU =29,375 cm2 Joonis:https://sisu.ut.ee/meha
anika/pikkuse-pindala-ja- taluma, et sa saaksid sellel kõndida
≈0,0029m2 ruumala-
m%C3%B5%C3%B5tmine räätsadega (ühe pindala 1150 cm2)?
51 52