26.04.

2020

◼ Kinemaatika kirjeldab kehade liikumist.

◼ Dünaamika – uurib liikumise tekkimise ja
muutumise põhjuseid.
◼ Miks keha hakkab liikuma?
DÜNAAMIKA ◼ Selleks, et keha liikuma hakkaks peab
seda miski mõjutama.
◼ Mis mõjutab keha järgnevates näidetes?
10. klassi konspekt
LIIKUMISE PÕHJUSED,
NEWTONI SEADUSED

1 2

Mäest alla kelgutamine. Kraanaga

betoonploki
tõstmine.

3 4

Tuulelohe lennutamine. ◼ Need olid näited erinevatest

vastastikmõjudest.
◼ Kuidas me saame aru, et keha on
osalenud vastastikmõjus?
◼ Vastastikmõju tunnused:
keha kuju (või ruumala) muutub,
keha liikumise kiirus muutub,
keha liikumise suund muutub.

5 6

1
 26.04.2020

◼ Tooge näiteid, kus: ◼ Õpikust lk 30-31 kordamisküsimused.

keha kuju (või ruumala) muutub, ◼ Selleks, et vastastikmõju suurust hinnata
keha liikumise kiirus muutub, on kasutusele võetud füüsikaline suurus
keha liikumise suund muutub.
jõud.
◼ Jõud on vastastikmõju tugevust hindav
◼ Seega selleks, et keha või tema osade
liikumises toimuks muutus peab seda suurus.
mõjutama mingisugune teine keha. ◼ Jõud on vektoriaalne suurus.

◼ Vastastikmõjus on alati vähemalt 2 keha. ◼ Jõu tähis F ja ühik 1 N (njuuton).

◼ Tihti on vastastikmõjus rohkem kui kaks

keha.

7 9

◼ Jõudude mõjumisel on oluline ◼ Enamasti mõjub kehale rohkem jõudusid.

rakenduspunkt, suund ja tugevus. Kuidas leida kogujõudu?
◼ Joonisel märgitakse jõuvektori algus ◼ Kehale mõjuvate jõudude summat
rakenduspunkti. nimetatakse resultantjõuks.
◼ Jõuvektori pikkus on vastvuses jõu ◼ Resultantjõud leitakse jõuvektorite
väärtusega. liitmisel.
◼ Näidates kõiki kehale mõjuvaid jõudusid, ◼ Tuletame meelde.
siis võib keha lugeda punktmassiks ning ◼ Samasuunaliste vektorite liitmine.
kõiki jõuvektoreid alustada massi- Erisuunaliste vektorite liitmine.
keskmest.

10 11

◼ Kui kehale mõjuvad jõud on võrdsed aga

vastassuunalised, siis nad kompen-
seerivad teineteist ja resultantjõud on null.

Joonis:
https://opik.fyysika.ee/index.php/book
/view/78#/section/33401
Joonis: https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/78#/section/33400

12 13

2
 26.04.2020

Mitte samas sihis mõjuvate jõudude liitmisel

eelistatakse rööpküliku reeglit
orite liitmine

Kordamisküsimused
õpikust lk 32 1, 2 ja 3
Rööpküliku reegel ülesanne
Joonis: https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/78#/section/33400

14 15

◼ Vastastikmõju
käsitlevad seadused on ◼ 1687. aastal avaldas Isaac Newton
tuntud Newtoni seadustena. raamatu “Loodusfilosoofia matemaatilised
alused”, kus formuleeris muuhulgas ka
Sir Isaac Newton (1642. oma 3 mehaanika seadust ja ka
- 1727 a.) - inglise
gravitatsiooniseaduse.
füüsik, matemaatik,
astronoom, teoloog ja ◼ Kui keha hakkab liikuma või muutub
alkeemik. liikumise kiirus, siis järelikult on ta
vastastikmõjus (mõjub jõud).
◼ Mis juhtub kehaga siis kui ühtegi
vastastikmõju ei esine?

16 17

◼ Newtoni I seadus: kui kehale ei mõju
teised kehad või kui teiste kehade mõjud
on tasakaalus, siis on keha kas paigal või
liigub ühtlaselt.
◼ Sümbolitega: Fres = 0  a = 0
◼ Järeldus: ühtlaselt liikuvale kehale
mõjuvad jõud on tasakaalus.
◼ Üldistus: kehad püüavad jätkata nii nagu
enne.
◼ Sellele nähtusele on antud nimeks inerts.
◼ Inerts on nähtus, mis seisneb kehade
kalduvuses oma liikumisolekut (kiirust ja
suunda) säilitada.
◼ Kehade vastav omadus on inertsus.
◼ Milline suurus määrab ära keha inertsuse?
◼ Inertsuse mõõduks on mass.
◼ Newtoni I seadust nimetatakse seetõttu ka
inertsiseaduseks.
◼ Näited: …
◼ Kordamisküsimused õpikust lk 33

18 19

3
 26.04.2020

◼ Liikudes vees, Maa pinnal või atmosfääris

esineb alati takistav jõud – hõõrdejõud,
mis peatab lõpuks kõik kehad.
◼ Selleks, et liikumist säilitada peame

Koomiks: http://variablevg.blogspot.com.ee/2014/09/garfield-loves-newtons-first-law-
hõõrdejõudu kompenseerima.
◼ Kosmos kui ainest tühi ruum ei tekita
of.html

hõõrdumist ja kehad jätkavad liikumist

seni kuni mõni muu keha nende liikumist
ei pidurda.
◼ Filmi “Gravity” treiler 5:37.
Koomiks: http://onlinephys.haplosciences.com/newton2.html

20 21

◼ Maanteeameti uurimus näitas, et 2012. ◼ Miks on turvavööde kasutamine

aastal oli turvavöö kasutustase juhtidel transpordivahendites vajalik?
95%, kõrvalistmel sõitjatel 97% ja ◼ Maanteeameti kampaaniavideod:
tagaistmel sõitjatel 83%. 2009. aastast
2011.aastast
Veel üks video
◼ Turvapadi ju kaitseb? Video
◼ Füüsikaliselt seisneb kogu probleem
nähtuses, mille tõttu kehad püüavad
säilitada oma liikumisolekut ja seda
nimetatakse inertsiks.
Foto: http://www.digitaltrends.com/cars/mercedes-benz-to-introduce-inflatable-seat-belts/

22 23

◼ Vaatleme olukorda, kus kiirus muutub. ◼ Newtoni II seadus: keha kiirendus on

võrdeline kehale mõjuva jõuga ja
◼ Kui kiirus muutub, siis on tegemist
pöördvõrdeline keha massiga.
kiirendusega.
◼ Valemina: F
◼ Millest sõltub kiirendus ehk see kui palju a=
kus m
keha kiirus muutub?
a – kiirendus (1m/s2)
◼ Kiirendus sõltub:
F – resultantjõud (1 N)
jõust,
m – mass (1 kg)
massist.

24 25

4

◼ See valem teisele kujul on tuttav 8.
klassist.
◼ Valemi esitusviis tuleneb põhjus-tagajärg
seosest: enne mõjub jõud ja seejärel saab
keha kiirenduse.
◼ Jõu ühik lahti kirjutatuna Newtoni II
seaduse järgi: m kg  m
1N = 1kg 1 =1
s2 s2
26
2) Auto kiirus on 72 km/h ja mass 2,4t. Kui
suur pidurdav jõud vähendab 6 sekundi
jooksul kiiruse väärtuseni 36 km/h?
Vastus: -4 kN
3) 5 kg massiga kehale mõjub jõud 2 N.
Kirjuta välja selle keha liikumisvõrrand, kui
on teada, et ajamõõtmise alghetkel oli
selle koordinaat 10 m ja kiirus 5 m/s. Kus
asub keha 10 sekundit hiljem?
Vastused: lõppkoordinaat on 80 m
◼ Ülesanded 2 ja 5 lk 34 õpikust.
28
◼ Too näiteid Newtoni seaduste
rakendamise kohta:
◼ Newtoni I seadus:
kehade liikumine kosmoses,
igasugune ühtlane liikumine (nt
püsikiirusehoidjaga auto),
 kõik inertsinähtused
◼ketšupi pudeli põhjast kättesaamine,
◼ vajadus turvavööde, turvapatjade ja
peatugede järele autodes,
30
26.04.2020
◼ Newtoni II seadust nimetatakse
dünaamika põhiseaduseks.
◼ Newtoni II seadust saab läbi kiirenduse
hästi siduda kinemaatika ülesannetega.
◼ Näidisülesanne:
1) Kui suure kiirenduse annab 1200 kg
massiga autole mootor, millele mõjuv
resultantjõud on 1800 N? Kui kaua aega
kulub sellisel autol kiirendamaks
paigalseisust 100 km/h?
27
◼ Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad
teineteist suuruselt võrdsete kuid
vastupidiselt suunatud jõududega.
F1=− F2
◼ Mõju ja vastumõju on võrdsete
suurustega.
◼ Vastastikmõju jõudude paarid on
samaliigilised.
◼ NB! Võrdsed vastassuunalised jõud
mõjuvad erinevatele kehadele.
◼ Õpikust lk. 35 ül 1-2.
29
kõik inertsinähtused
◼vaipade kloppimine,
◼puu raputamine õunte kätte-
saamiseks,
◼naelte löömine haamriga,
◼spordis hüppe- ja viskealadel
hoovõtmine,
31
5
 26.04.2020

◼ Too näiteid Newtoni seaduste Kiirendusandur

rakendamise kohta: ◼transpordivahendite kiirenduse või
◼ Newtoni II seadus: vibratsiooni mõõtmine,
Kiirendusandur ◼transpordivahendite navigatsioonil,

◼transpordivahendite kiirenduse või ◼maavärinate registreerimisel,

vibratsiooni mõõtmine,
◼transpordivahendite navigatsioonil,
◼ekraanipildi automaatne pööramine
nutiseadmetes + äppid/mängud,
◼sammulugejad ehk pedomeetrid,
◼tööstuses masinate vibratsiooni
mõõtmiseks,
◼ekraanipildi automaatne pööramine
nutiseadmetes,
◼sammulugejad ehk pedomeetrid,

32 33

◼ Too näiteid Newtoni seaduste ◼ Ülesanded Newtoni seaduste kohta:

rakendamise kohta: gümnaasiumi ülesannete kogust
◼ Newtoni III seadus: ülesanded: 3.13, 3.16, 3.17, 3.19, 3.20,
kõikjal kus mõjub jõud, 3.22, 3.24, 3.25,
◼poksikindad, poksikott; kiirematele 3.27

◼tool ja põrand;

◼auto ja tee;

◼inimene ja maakera;

◼tuulelohe ja õhk jne

34 35

◼ Ülesanded Newtoni seaduste kohta: ◼ Ülesanded Newtoni seaduste kohta.

gümnaasiumi ülesannete kogust
ülesanded: 3.13, 3.16, 3.17, 3.19, 3.20,
3.22,
kiirematele: 3.24, 3.25, 3.27
◼ Lahendada gümnaasiumi ülesannete
kogust vihikusse ülesanded: 3.5, 3.8,
3.11, 3.15, 3.16, 3.17, 3.19, 3.20, 3.21,
3.22.
◼ Kiirematele: 3.24, 3.25, 3.27.

36 37