2024 eelarve prioriteedid ministeeriumite kaupa

Haridus- ja teadusministeerium

Järgmisel aastal kasvavad õpetajate palgad. Õpetajate tööjõukuludeks on 2024. a eelarves ette
nähtud 561,9 miljonit eurot, mis kasvab 23,72 miljoni euro võrra. Koos diferentseerimisfondi kasvuga
suureneb õpetajate arvestuslik keskmine palk 4,3 protsendi võrra. Lisaks toetab riik esimest korda
tööle asuvaid õpetajaid ja tugispetsialiste, eraldades lähtetoetuseks kokku 3,7 miljonit eurot.

Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskavva planeeritu elluviimine jätkub järgneval aastal täies
mahus. Eelarve suureneb 27 miljoni euro võrra ning 2024. a on eestikeelsele haridusele üleminekuks
ette nähtud 71,9 miljonit eurot, sh välisvahendid 3 miljonit. Üleminek eestikeelsele haridusele algab
lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal ja kestab koalitsioonileppest lähtuvalt kuni 2030.
aastani.

Käivitub kodulähedaste algkoolide toetusmeede, mille eesmärgiks on motiveerida kohalikke

omavalitsusi korrastama koolivõrku, soodustades maapiirkondades 1.– 6. klassiliste koolide säilimist ja
tekkimist. Klassipõhist toetust antakse nende koolide eest, kus õpilaste arv on vahemikus 20–89.
2024. a eelarves on kohalikele omavalitsustele väikekoolide pidamise toetuseks ette nähtud 2,4
miljonit eurot.

Kõrgharidusõppe pakkumist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides toetatakse järgmisel aastal 274,7

miljoni euroga. Kõrghariduse tegevustoetuseks on planeeritud 232,3 miljonit eurot, kasv võrreldes
senisega on 15%. Prioriteediks on tagada eestikeelse kõrgharidusõppe jätkusuutlikkus, õppejõudude
konkurentsivõimeline palk ning arendada kõrghariduse kvaliteeti. Alates sellest õppeaastast
kahekordistati ka vajaduspõhiste õppetoetuste määrasid, milleks on planeeritud eelarvesse
täiendavalt 5,2 miljonit eurot. 2024. a riigieelarves püsib teadusrahastus 1% SKPst.

Justiitsministeerium

Riigiga suhtlemine muutub kodanikele lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Selleks investeeritakse

õiguskaare digitaliseerimisse. Riik täiustab ja võtab kasutusele uusi töökeskkondi, et andmed
vahetuksid ja vajalik teave oleks digitaalselt kättesaadav. See hoiab kokku kulusid ja muudab
poliitikakujundamine andmepõhisemaks.

Jätkub kriminaaljustiitssüsteemi tõhustamine. Tuleviku kriminaalmenetlus peab olema digitaalne,

inimesekeskne ja ohvrisõbralik ning võimekusega avastada ka kõige uuemaid kuriteoliike. Lisaks peab
menetlus olema osapooltele arusaadav ja neile peab olema tagatud ülevaade kogu protsessist, sh
nende õigustest ja kohustustest. Viime ellu tegevusi, et ennetada korduvkuritegevust, toetame
kogukondlike karistuste rakendamist ja vangistusest vabanemisel pakume tugi- ja majutusteenust.
Otsime ja rakendame lahendusi tõusuteel olevate varavastaste kuritegude ennetamiseks. Tegeleme ka
noorte kuritegevuse ennetamisega, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute
tekkimist.

Panustame ka ärikeskkonna konkurentsivõime tõstmisesse. Tagame õiguskindlad kohturegistrid,

milles sisalduvad andmed on kvaliteetsed ja ajakohased ning mille pakutavad teenused on kasutajale
mugavad. Registriandmete avaldamise ja tasuta kättesaadavusega elavdame majandust, suurendame
avaliku sektori tegevuse läbipaistvust, pakume kasulikku informatsiooni (ettevõtetele, riigiasutustele
nii Eestis kui ka välisriikides) ning aitame tuvastada korruptsiooniriske. Jätkuvalt on prioriteediks
võitlus majanduskuritegevusega.

Panustame õigushariduse kvaliteedi tagamisse. Oluline on tagada reguleeritud õiguselukutsete

järelkasv, õigushariduse kvaliteet ja õigusteaduse kestlik areng. Tartu Ülikooli ning Eesti Teaduste
Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapitali toetatakse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel.
Stipendiumiprogrammide kaudu panustatakse õigusloomejuristide ja kriminaalvaldkonna juristide
järelkasvu.

Kaitseministeerium

Kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri sisemajanduse
kogutoodangust, millele lisandub meie liitlaste vastuvõtmise kulu. Kaitsekulu on aastail 2024-2027 ligi
5,6 miljardit eurot. Sellega suurendame tempokalt nii Eesti iseseisvat kaitsevõimet kui ka meie
valmidust koos meie NATO liitlastega Eestit kaitsta. See on Venemaa agressioonisõja tõttu kujunenud
julgeolekuolukorras hädavajalik.

Kaitseministeeriumi eesmärk on investeerida võimalikult palju üksuste varustamisse, et iga euro

annaks tagasi kõige rohkem kaitsevõimet. Suuname rohkem kui 50% kaitse-eelarvest hangetesse,
millega oleme NATO võrdluses esirinnas. Oleme oluliselt täiendanud laskemoonavarusid ja jätkame
seda. Eesti kaitsevõime suureneb oluliselt nii maismaa- (nt liikursuurtükid, mitmikraketiheitjad), õhu-
(nt keskmaa õhutõrje, õhuründemoon) kui meredomeenis (nt laevatõrjeraketid).

Riigikaitse algab inimestest. Investeerime riigikaitsjatesse ja nende varustusse. Jätkame 20.000

võitlejani suurendatud maakaitse võitlusvõime hoidmist. Testime meie ajateenistusel põhineva
reservarmee ja maakaitse valmidust. Kaitseliitu rahastame aastail 2024-2027 ligi 300 miljoni euroga,
millest 227,9 miljonit on iga-aastane toetus ja lisaks maakaitset toetavad hanked 64,9 miljoni eest.

Kliimaministeerium

Riigi eesmärk on arendada puhast ja mitmekesist elu- ja majanduskeskkonda. Toetame loodusesse

vastutustundliku suhtumise kujundamist, loome võimalusi taskukohase taastuva energia tootmiseks
ning arendame kvaliteetsetet ja keskkonnasõbralikku transpordiühendust. Selleks, et majandus
mahuks looduse piiridesse on fookusesse seatud keskkonnasõbralik majanduskasv.

Looduse ja ökosüsteemide taastamiseks investeerib riik nelja aasta jooksul 20 miljonit eurot.

Selleks, et kiiremini minna üle ringmajandusele ja väärindada loodusressursse, jätkub

ressursitõhususe edendamine, samuti viiakse ellu jäätmereform.

Elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks kiireneb elamufondi renoveerimine. Kortermajade ja

väikeelamute renoveerimiseks uuendatakse ja viiakse lähiaastatel ellu EL toetusmeetmeid koos
laenurahaga kokku 160 miljoni euro eest.

Riigi eesmärk on lihtsustada ja kiirendada roheenergia tootmisega alustamist, et suurendada soodsa

hinnaga puhta energia pakkumist. Selle eesmärgi täitmiseks on 2024-2027. aastal plaanis kokku
investeerida ca 155 mln eurot. Muuhulgas panustatakse kaugkütte taastuvkütustele üleviimisele,
elektrivõrkude tugevdamisse ning uue liitumisvõimsuse väljaehitamisse.
Säästlikumaks ja ohutumaks liikuvuseks oleme juba varasemalt otsustanud investeerida
keskkonnasõbralikku ühistransporti ja jalgrattateede arendamisse 96 miljonit EL vahendeid. 2024-
2027 aastaks suurendasime investeeringuid ühistranspordi ja jalgrattateede arendamisse veel 70
miljoni euro võrra.

Ühenduste parandamiseks toetame järgmisel neljal aastal Tallinna Lennujaama investeeringuid

süsiniku jalajälje vähendamiseks 14 miljonit eurot. Jätkame raudtee elektrifitseerimist ja
suurendamise elektrifitseerimise rahastust 54 miljoni euro võrra. Eelarves on nüüd olemas 11 miljonit
eurot Virtsu ja Kuivastu sadamate elektrilise laadimistaristu väljaehitamiseks selleks, et 2026. aastal
saab Virtsu-Kuivastu liinil alustada esimene elektriline parvlaev.

2024 algab Rail Balticu põhitrassi ehitus. 2024. aastal investeerime Rail Balticu ehitusse kokku 216
miljonit.

Jätkame veemajanduse reformiga ja suuname reoveepuhastuse energiatõhusese tõstmiseks 25

miljonit eurot.

Kultuuriministeerium

Toetame kodumaiseid jutuvestjaid – meie filmitööstust ning kirjandusvaldkonda. Nii kohaliku Eesti
filmi tootmise kui ka laenutushüvitise eelarve suureneb 1 miljoni euro võrra. Filmitööstus on oma
olemuselt loomevaldkondade ülene ning mõjutab positiivselt ka näiteks ehitus-, majutus-, toitlustus-
ja transpordisektorit.

Autorihüvitusfondi mahu suurendamisega jõuab raha läbi laenutushüvituse otse Eesti

kirjandusvaldkonna inimesteni. See on õiglane ja demokraatlik süsteem, mis toetab rahva poolt enim
armastatud kirjanikke. Autorihüvitusfondi maht suureneb järgmine aasta 1 miljoni euro võrra.

Selleks, et tuua Eestisse rohkem investeeringuid ja teha Eestit maailmas suuremaks, suurendame Film
Estonia tagasimakseprogrammi mahtu 2 miljoni euro võrra ning toetame Eestis toimuvaid
rahvusvahelisi suurvõistluseid täiendavalt 3 miljoni euroga aastas. Need meetmed toovad riigikassase
maksutulu ja elavdavad majandust.

Valitsus on alates Ukraina täiemahulise sõja puhkemisest toetanud sõltumatut erameediat

venekeelse ajakirjandusliku sisu loomisel ja levitamisel. Tänu sellele loodi meediamajades uusi
töökohti, suurendati venekeelse ajakirjandusliku meediasisu pakkumist ning toetati väljaannete
levikut. Jätkame erameedia toetamist 1 miljoni euroga aastas, et Eestis elavad inimesed oleksid
ühises, arusaadavas ja usaldusväärses eesti inforuumis.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Valitsus eraldab 2024. aastal planeeringute koostamiseks 1,3 miljonit eurot ja igal järgneval aastal
(2025-2027) 1 miljon eurot. Eesmärk on luua läbi planeeringute eeldused tasakaalustatud ruumiliseks
arenguks ja kvaliteetse elukeskkonna tekkeks.

Selleks mõtleb riik läbi Eesti ruumikasutuse aastani 2050. Üleriigilise planeeringu koostamisel
lepitakse kokku, kuidas Eesti territooriumi tulevikus kasutatakse. Planeering lähtub Eesti
arengustrateegias „Eesti 2035“ ruumi arengule seatud eesmärgist, milleks on planeerida ruumi
terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga
arvestavalt. Planeeringuga määratletakse Eesti asustuse ja üleriigilise transpordivõrgustiku arengu,
tehnilise taristu ja maapõue kasutamise põhimõtted ning väärtuslike maastike, põllumajandusmaade
ja rohevõrgustiku säilimise ja toimimise suunad ja tegevused. Lähtekohaks on eesmärk, et inimestel
oleks kõikjal Eestis meeldiv elukeskkond.

Maavarade kaevandamine Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas suunatakse selleks sobilikesse

kohtadesse. Maakonnaplaneeringutega määratakse alad ehitusmaavarade uurimiseks ja
kaevandamiseks ning seatakse tingimused, millest lähtuda. Ehitusmaavarade varustuskindlus peab
olema tagatud nii, et kaevandamine toimuks loodust ja inimesi säästvalt.

Riik viib Tallinnast välja ohtlikud rongiveosed ja arendab elektrifitseeritud reisirongiliiklust. Tallinna
ringraudtee riigi eriplaneeringu eesmärk on viia ohtlikud veosed Tallinnast välja ning luua uued
liikumisvõimalused elektrifitseeritud reisirongidega Ülemiste-Paldiski/Turba, perspektiivis
Haapsalu/Rohuküla, suunal. Planeeringu koostamist kaas-rahastab Harjumaa Omavalitsuste Liit.

Kõigi planeeringute koostamine on laiapõhjaline koosloomeprotsess, milles saavad osaleda kõik

huvilised.

Üleriigilise ühistranspordi parendamiseks eraldab valitsus kahel järgmisel aastal kokku suurusjärgus
60 miljonit eurot. Plaanis on muuta ühistranspordi kasutamine sõitjate jaoks lihtsamaks ja arendada
välja ühtne piletimüügi tarkvara ning mugavad piletid. Samuti soovitakse parendada ühistranspordi
ligipääsetavust vaegnägijatele ja vaegkuuljatele. Lisaks kujundatakse ümber liinivõrk ja täiendatakse
põhi- ja nõudeliine lisaväljumistega ning tihendatakse rongiühendusi. Hiiumaa ja Saaremaa vahelisele
praamiühendusele tagatakse mõlemal suunal liikumise võimalus nii hommikul kui õhtul.

Väärtustades tervislikku ja mitmekülgset toitumist, eraldas valitsus järgmiseks neljaks aastaks

koolikava ning mahetoidu toetamiseks kokku ligi 8 miljonit eurot. See võimaldab lasteaia ja
põhikoolilastele piima ja piimatooteid ning puu- ja köögivilju kuni 6. klassini ning soodustab
mahetoidu kasutamist lasteaedadest keskkooli lõpuni. See panus aitab, et lasteaia- ja koolitoit tuleks
võimalikult lähedalt.

Majandus- ja infotehnoloogiakommunikatsiooniministeerium

Koostöös erasektoriga soovib riik luua eeldused Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse
kasvuks. Toetame ettevõtetes innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi, et kasvatada Eesti ekspordi
lisandväärtust. Selleks käivitame järgmistel aastatel Eesti esimese rakendusuuringute keskuse ja
toetame seeläbi Eesti ettevõtete teadusmahukuse kasvu. Samuti suurendame 2024. aastal EAS-
Kredexi ühendasutuse ettevõtete laenude sihtkapitali 100 miljoni euro võrra, et toetada meie
ettevõtteid välisturgudele laienemisel ja pakkuda selleks finantseerimistuge. Lisaks töötame välja
Ukraina suunalise ekspordilaenu, et anda ettevõtetele kindlust Ukraina turule laienemisel ja toetada
Ukraina majanduse taastamist.

Käivad ettevalmistused uueks digipöördeks ehk andmepõhise ja kaasaegsetel tehnoloogiatel tugineva

personaalriigi arendamine. Muudame avalikud teenused tõhusamaks ja mugavamaks nii kodaniku kui
ettevõtja jaoks ning jätkame tehisintellekti kasutuselevõtu suurendamist avalikus sektoris. Nende
eelduseks on korras IT-alusteenused ja kõrge küberturvalisuse tase ning selle tagamiseks investeerime
2024. aastal täiendavad 23 miljonit eurot.

Tagame tugeva ja võrdseid võimalusi pakkuva töökeskkonna. Arendame tööturuteenuste ja -toetuste

süsteemi, et toetada tõhusamalt inimeste naasmist tööturule ja seal püsimist. Muudame
töötushüvitiste süsteemi lihtsamaks, õiglasemaks ja enam vastavaks muutuvale majandusolukorrale
ning koostöös partneritega suurendame tööaja regulatsiooni paindlikkust. Palgalõhe vähendamiseks
valmib 2024. aastal Palgapeegli rakendus, mis võimaldab tööandjatel lihtsamini oma organisatsioonis
palgalõhe näitajaid analüüsida.

Rahandusministeeriumi

Eelarve koostamisel on oluline vaadata riigi toimimist tervikuna, riigi jaoks on oluline ka aus
konkurents ning maksude nutikas ja tõhus kokku kogumine. Riik muudab maksujärelevalve
efektiivsemaks, nii tulumaksu kui ka käibemaksu kogumisel, ja kasutame seal ka tehisintellekti
võimekust. Selle tulemusel hoiame kokku 12 miljonit eurot maksumaksja raha ja tulumeetmetega
saame juurde 63 miljonit eurot lisaraha.

Suurem osa lisarahast tuleb tõhusamast andmevahetusest pankadega, mis tõstab tänu paremale
ülevaatele ja järelevalvele käibemaksu laekumist järgmisel neljal aastal 28 miljonit.

Lisaraha saab riik ka tänu rahvusvahelise andmebaasi kasutuselevõtule, mis võimaldab ettevõtete
tulumaksu tasumist efektiivsemalt kontrollida ning mis peaks riigieelarvesse järgmisel neljal aastal
tooma 17 miljonit eurot.

Siseministeerium

Siseministeeriumi riigikaitselisteks ülesanneteks eraldatakse alates 2024. aastast lisaraha keskmiselt 9

miljonit eurot aastas. See suurendab oluliselt abipolitseinike värbamise ja arendamise võimalusi,
tagab esmakordselt elanikkonnakaitse valdkonnale olulise püsirahastuse ja võimaldab tugevdada
Siseministeeriumi asutuste endi kriisideks valmisolekut. Elanikkonnakaitse valdkonnas kaetakse
hädavajalikud püsikulud kriisivarude ladudele ja sireenidele ning viiakse läbi erinevaid
elanikkonnakaitse koolitusi. Saadud lisarahaga toetame inimesi kõigis, ka kõige tõsisemates, kriisides
ning suurendame nii turvalisust tagavate asutuste kui Eesti inimeste valmisolekut kriisides iseseisvalt
toime tulla.

Inimeste turvatunde säilitamiseks ja siseturvalisuse tagamiseks kindlustatakse püsirahastuse kasv

politseinike väljaõppe mahtude suurendamiseks ja kadettidele uue ühiselamute kompleksi
ehitamiseks. 2024. aastasse eraldatakse lisaks 2,5 miljonit ja alates 2025. aastast 5,5 miljonit eurot
aastas, et vähendada aasta-aastalt süvenevat personalipuudust politsei- ja piirivalveametis.

Eesti piiri kaitsmine ja idapiiri väljaehitamine on jätkuvalt riigi prioriteet. Seetõttu eraldatakse 2024. ja
2025. aastaks kokku 15,2 miljonit eurot. Lisaks idapiiri väljaehitamisele on selge, et piiripunkt pole
pelgalt koht, kus kahe riigi piiri ületada, vaid et sel on kohalikule elule ka laiem mõõde. Seetõttu ei
suleta Koidula piiripunkti.

Sotsiaalministeerium

Riik toetab laste harvikhaiguste ravi. Aastatel 2024-2027 eraldatakse taotlusvooru kaudu
heategevusfondidele 5 miljonit eurot aastas ehk kokku 20 miljonit eurot, et toetada harvikhaigustega
laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguste ravi. Harvikhaigus tähendab seda, et konkreetne haigus
on haruldane ja esineb väga harva, kuid harvikhaigused puudutavad Eestis kokku kuni 100 000
inimest. Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetikakeskuses saab aasta jooksul harvikhaiguse diagnoosi
ligikaudu 1000 inimest.
Suurenevad väikelaste vanemate haigus- ja hooldushüvitised. 2024. aastast jõustuvad
seadusemuudatused, millega Tervisekassal tekib võimalus maksta esimesel tööaastal pärast
vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitisi, kas lapsevanema enda sotsiaalmaksuga maksustatud tulu
või talle vanemapuhkuse ajal makstud vanemahüvitise põhjal, võttes aluseks inimese jaoks
kasulikuma. Muudatusega lahendatakse senine ebaõiglane olukord, kus eelneval aastal lapsega kodus
viibinud vanemale maksti haigus- ja hooldushüvitisi töötasu alammääralt ja aidatakse lapsevanematel
pärast lapsehoolduspuhkust edukalt tööellu naasta. Selleks panustab riik tuleva nelja aasta jooksul ligi
17 miljonit eurot.

Riik panustab õdede tervishoidu tagasi toomiseks. Selleks eraldatakse järgmise nelja aasta jooksul
väljaspoole suuremaid keskusi tervishoidu tööle naasvatele õdedele lähtetoetuse maksmiseks ligi 4,5
miljonit eurot. Lähtetoetuse eesmärk on motiveerida muudel elualadel töötanud ja tervishoiust
eemal olnud õdesid tervishoidu naasma ja valima endale erialast töökohta väljaspoole suuremaid
keskusi. Õdede tervishoidu tagasitoomine on õppekohtade arvu suurendamise kõrval täiendav
võimalus tervishoiu jaoks nii vajalikke õdesid juurde saada.

Toetame senisest enam suurema abivajadusega lapsi ja peresid. Ühe vanemaga perede majandusliku
toimetuleku suurendamiseks tõstame alates 2024. aastast elatisabi 100lt eurolt 200 euroni ning
alates 2026. aastast plaanime vanema kaotanud lastele hakata maksma õiglasemat kindlas summas
toetust, mis ei sõltuks lahkunud vanema pensionistaažist. Erivajadusega laste toetamiseks
suurendame järgmisest aastast rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavust ning alustame kasuperedele
tugiteenuste pakkumisega riigieelarvest, et leida ja toetada peresid, kes on valmis kasvatama
vanemliku hooleta lapsi. Nende muudatuste elluviimiseks investeeritakse 2024. aastal 12 mln eurot ja
perioodil 2024-2027 kokku ca 49 mln eurot.

2024. aastal suunatakse hooldereformiga kohalike omavalitsuste tulubaasi 57,9 miljonit eurot, mis
ületab esialgset rahastusprognoosi 2,1% võrra. Täiendavad vahendid võimaldavad kohalikel
omavalitsustel paremini toetada hooldusteenuste osutamist ning tagada inimestele kvaliteetne
teenus.

Jätkub ka kohalike omavalitsuste vaimse tervise toetusmeede. 2024. aastal suunatakse kohalikes
omavalitsustes psühholoogide palgatoetuse ja vaimse tervise teenustoetuse ning psühholoogide
kutseaasta rahastamiseks eelarvesse lisaraha 0,99 miljonit eurot, perioodil 2025-2027 samuti üle 0,9
miljoni euro aastas.

Välisministeerium

Eesti julgeoleku kindlustamine hõlmab lisaks sõjalise kaitse kulutustele ka elanikkonnakaitset ja

kindlameelset välispoliitikat. Agressiooni ebaõnnestumisele kaasa aitamine ja selleks Ukraina
toetamine on parim julgeolekugarantii, mis väikeriigile võimalik. Koos Euroopa Liidu partneritega
tõstab Eesti oluliselt panust Euroopa rahurahastusse, kuhu välis- ja kaitseministeerium plaanivad kuni
2027. aastani ligikaudu kuus miljonit eurot aastas. Ukraina toomine Euroopa Liidu ja NATO liikmete
sekka ning Ukraina ülesehituses osalemine kaitseb Eesti ja kogu Euroopa julgeolekut.

Ukraina ülesehitamine saab olema lähimate aastate suurim strateegiline majandusprojekt Euroopas,
aga potentsiaalselt kogu maailmas. Tänaseks on Eesti juba andnud märkimisväärse panuse Ukraina
ülesehitamisel, ehitades Zõtomõri oblastisse lasteaia, silla ning aidanud kaasa peremajade loomisele
Ukrainas. Eesti eesmärk on olla selles protsessis osaline, pakkumaks meie majandusele ja ettevõtetele
märkimisväärset kasvupotentsiaali. Seetõttu panustab riik järgmistel aastatel Ukraina-suunalistesse
ülesehitustegevustesse 14 miljoni euroga aastas. Eesti poolt Ukraina ülesehitamiseks tehtav panustab
lisaks meie julgeolekule ka meie majanduse kasvamisse, sest iga euro, mille täna paneme ülesehituses
osalemiseks, tuleb perspektiivis Eesti majandusse mitmekordselt tagasi.

Välisministeerium seisab läbi tugevate välisesinduste Eesti julgeoleku, välismajanduslike huvide ja

kodanike kaitse eest kogu maailmas. Eesti uuendab välisteenistusseadust, millega panustame
dünaamilisse, avatud ja motiveeritud välisteenistusse.