Tööleht ülikoolid ja skolastika

ptk 26 vana õpik, ptk 19 uus õpik

1. Milleks olid keskajal kloostrikoolid ja linnakoolid?

Need olid mõeldud vaimulike ettevalmistamiseks, kuid seal võisid õppida ka

tavalised lapsed. Enamasti paiknesid kloostrid maapiirkondades. Linnades asusid
toom- või katedraalikoolid, kus õpetati tulevasi vaimulikke. Haridus andis paljudele
inimestele võimaluse ühiskonnas edasi liikuda. See võimaldas alustada oma äri või
teha karjääri linna teenistuses.

2. Millal ja kus tekkisid esimesed ülikoolid Euroopas?

Esimestena tekkisid ülikoolid Bolognas (1088), Pariisis (12.s) ja Oxfordis (1096).

3. Milline oli keskaegse ülikooli ülesehitus?

See kujutas endast omamoodi õpetlaste tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna
üliõpilasi ja õppejõude. Keskaegne ülikool jagunes nelja teaduskonda. Alusõpet anti
vabade kunstide teaduskonnas. Seejärel võisid tudengid õppida edasi teoloogia-,
õigus- ja meditsiiniteaduskonnas. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikoolides õpiti
loengute ja dispuutide käigus.

4. Mille alusel saab öelda, et kõrgharidus keskajal oli rahvusvaheline?

Sest populaarsemates ülikoolides õppis korraga sadu üliõpilasi Euroopa eri

maadest.

5. Seleta, mida tähendab skolastika.

Skolastika on keskaja teadus-filosoofiline suund, milles usulist maailmavaadet

põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika pooldajat nimetatakse skolastikuks.
Skolastikat iseloomustab tsiteerimiste kõrge kultuur, püstitatud küsimuse väga
põhjalik uurimine ja üldiste kokkuvõtete tegemine.

6. Kes oli Aquino Thoma, tema tähtsus.

Aquino Thomas (1224/1225–1274) kuulub keskaja tuntumate filosoofide ja
skolastikute hulka. Thomase eesmärk oli luua teaduslik teoloogia, mis tugineks
Aristotelese filosoofiale. Tema põhiteosteks on kaks suurt entsüklopeedilist teost, mis
võtavad kokku katoliikliku teoloogia ja ristiusu põhitõed. Ta oli esimene
klassikalsistest loomuliku teoloogia pooldajatest ja pani aluse tomismile.