Tööleht rüütlikultuur, talupojad, linnad.

( ptk 19-21vana õpik, ptk 15-16 uus õpik)

1.Millised olid vasalli kohustused senjööri ees?

Vasalli teenete seas oli esikohal abistamine, mis ennekõike tähendas teenimist isanda sõjaväes.
Teiseks pidi vasall „andma nõu”, mis üldiselt seisnes kohustuses osaleda senjööri kokkukutsutud
nõupidamistel ja kohtumõistmisel. Seega rajanes vasalli ja isanda suhe suuresti maaomandil ja
sõjalisel teenistusel.

2. Seleta, kuidas läänisuhted tegelikus elus nõrgendasid kuningavõimu.

Iga senjöör püüdis koondada kogu võimu enda kätte ning valitseda oma alamate üle. Nii ohustasid
kuningavõimu pidevalt kuninga enda otseste vasallide vastuhakud. Vasallide vaoshoidmine oli
probleem, mis nõudis lahendamist.

3. Kuidas rüütliks saadi?

Rüütliks saada polnud kuigi lihtne. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7-aastaselt kodunt välja
kas senjööri või mõne sugulase lossi, et neid kodus liiga ära ei hellitataks. Seal õpiti siis häid kombeid
ja rüütlioskusi. Neid noorukeid kutsuti paažideks ja 14-18 a. vanuselt said neist kannupoisid, kes
rüütlit sõjaretkel saatsid. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed
küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel.

4. Mis eesmärgil peeti turniire?

10.–13. sajandil kujunes välja uus sõjaline ja rüütellik pidustus – turniir. Kirik tahtis, et rüütlid
võitleksid pigem kristlaskonna vaenlaste ja uskmatutega, kui katsuksid jõudu omavahel. Turniiridel
peeti võitlusi mees mehe vastu, kuid võideldi ka meeskonnaga. Turniir oli rüütlite jaoks pidu, mis
lõppes nagu peod ikka varanduse muretu pillamisega.

5. Millised olid rüütlikirjanduse peamised vormid?Too näiteid.

Kangelaslaul „Rolandi laul“
Rüütliromaanid, kangelaseks sai kuningas Artur oma ümarlauarüütlitega.
Lüürika levis trubaduuride esitusel.

6. Milliseid koormisi pidid talupojad keskajal kandma? Kuidas need keskaja jooksul muutusid?

Talupoegadel tuli maa kasutamise eest kanda koormisi: nad pidid töötama teatud hulga päevi isanda
majapidamises ja loovutama talle osa oma saagist. Varakeskajal oli levinuim talupoegade teokohustus,
mis tähendas töötamist isanda põldudel ja muid töid. Alates 11. Sajandist hakkasid teotööd asendama
naturaalandamid (vili, kariloomad, munad, küttepuud, mesi, vill, lõng jm) ning järjest enam ka
rahalised maksud. lates 11. Sajandist hakkasid teotööd asendama naturaalandamid (vili, kariloomad,
munad, küttepuud, mesi, vill, lõng jm) ning järjest enam ka rahalised maksud.

8. Kuidas valitseti keskajal linnu?

Linnadest kujunes jõud, mis mõjutas oluliselt Euroopa majanduse, aga ka ühiskonna, mentaliteedi ja
kultuuri arengut. Keskaegne linn oli ennekõike majanduslik keskus Linna valitses linnakodanike
omavalitsusorgan ehk raad. Selle liikmed – raehärrad – valiti enamasti jõukamate linnakodanike seast.
Kuigi rae valimisel ei saanud osaleda kõik linnakodanikud, erines linnade valitsemine tunduvalt
feodaalsüsteemi põhimõtetest. Seega panid linnad aluse uut tüüpi ühiskonnakorraldusele.
9. Mida reguleeris skraa?

skraa – tsunfti põhikiri

Tsunftid e. käsitööliste vennaskonnad tegutsesid omavalitsuslike erialaühendustena, mille tegevust

reguleeris rae poolt kinnitatud põhikiri – skraa. Skraas fikseeriti tsunftide liikmete õigused ja
kohustused. Tsunfti eesotsas oli tsunftivanem. Tsunfti ülesandeks oli kaitsta oma liikmete huve,
reguleerida tootmist ja toodete müüki, kontrollida toodete kvaliteeti.

10. Millised olid naise ülesanded ja õigused keskajal?

Naise ülesanded olid

1) abikaasa – naine võis abielluda 12- aastaselt, pidi alluma mehele.
2) majaperenaine –tegi majapidamistöid töid kas ise või juhendas palgalisi.
3) ema –kuni 40. eluaastani oli poole eluajast rase, ema hoolitses laste eest ja oli nende kasvataja,
õpetas tüdrukutele vajalikke oskusi (tööd õppisid poisslapsed isa kõrvalt).
4) aidata mehi nende ametis.

Naiste igapäevategemised
1) mõned kuulusid meeste läbi gildidesse ja tegelesid suur- või kaugkaubandusega, enamik
väikekaubandusega. Mõnes üksikus linnas olid ka naistetsunftid (Köln, Pariis)
2) Keskaegsed naised töötasid nunnade, abtsisside, kirjanike, heliloojate ja õpetajatena,
lugupeetaivamad olid ämmaemandad ja ravitsejad
3) Vaesemad käisid rikkamatel abiks majapidamistöödes, millega teenisid elatist
4) Vanad naised ja lesed olid põetajad.